Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening - Kiirusliku vastupidavuse treening - Vastupidavustreening · Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis >Aminohapped (valkude algosad) jagunevad: - asendatavad aminohapped (= sünteesitakse organismis) - asendamatud aminohapped (= toiduga saadavad) · Õigest toitumisest (sh treeningu ajal) 2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees; - Dissimilatsioon valkude ja teiste orgaaniliste ainete lõhustamine energia saamise ja laguproduktide eemaldamise eesmärgil. Superkompensatsiooniseadus Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB
Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt. Kui aga treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega, siis toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon, mis ongi treenituse tekkimise aluseks. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Seega mitte liiga hilja, kui eelmise koormuse efekt on juba kadunud, aga ka mitte liiga vara, kui eelnevast treeningust pole veel taastutud. Nii tekib suurem kurnatus, mis omakorda põhjustab suurema superkompensatsiooni. Vaid treeneri juhendamisel suudetakse harjuda sellise süsteemiga
mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal. Algtase kõrgenenud, taastumine kulgeb superkompensatsiooni faasi kaudu Kui pingutus toimub pärast superkompensatsiooni kadumist, siis organismi tõusu energeetilises potentsiaalis ei toimu. Liiga vara sooritatud uus pingutus kurnab organismi energiavarusid- ületreenitus Kohanemise olemus
- haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 37
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
- loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 38. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel
Kõige üldisemalt võib treenimist pidada kohanemiseks stressiga: organismi püütakse kohandada nende spetsiifiliste tingimustega, mida peetakse tarvilikuks, olgu siis tegemist tulemusega võistlustel või tervise tugevdamisega. Treening on organismile mõjuv stressifaktor, mis põhjustab organismi mingi funktsiooni ajutise languse, millele järgneb kohanemise faas, mille tagajärjel antud funktsiooni eelnev seisund paraneb ehk organism kohaneb etteantud tingimustega, tekib nn superkompensatsioon (vt joonis 2). (Ibid) 4 Joonis 2. Superkompensatsiooni efekt. Allikas: Jalak, Lusmägi 2010 Kui järgmine treening langeb superkompensatsiooni faasi, loome organismis eeldused üldiseks treenituse tõusuks (vt joonis 3). (Ibid) Joonis 3. Treenitustaseme tõusmine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 Kutsumaks esile suuremat superkompensatsiooni efekti, kasutatakse sageli ka mitme tugeva
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab sportlikke eesmärke püstitada ja trennida nii, et oleks hästi tagatud sportlase vaimne ja füüsiline heaolu. Tervisekontrolli kord : perearst- külastavad kehaliselt aktiivsed noored ja täiskasvanud, rahvaspordiüritustel osalevad täiskasvanud. Spordimed. ettevalmistusega perearstid- noorsportlased kuni 18 aastat,...
Enne võistlusi suurenda glükogeenivarusid Glükogeenivarude tõstmine võistluseelsetel päevadel - oluline vastupidavusaladel - vastupidavusel oluline osa (sportmängud jt) - võistlused mitu päeva järjest paljude esinemistega päevas. · Kolm päeva enne distantsi peab süsivesikute osa toidus olema ligikaudu 600 g päevas. · Võistluseelsel päeval peab korralikult vedelikku tarbima. Süsivesikute laadimine ehk superkompensatsioon · Klassikaline teiper o Seitse päeva enne võistlust teeb sportlane viimase tugeva treeningu, seejärel kolm päeva kasutab vaid rasva ja valgurikast toitu ja läheb kolm päeva enne võistlusi üle süsivesikurikkale (70 75 %) toidule, langetades samal ajal koormust miinimumini. · Uuendatud teiper o Treeningkoormust langetada ühtlaselt ja süsivesikute hulka toidus tõsta
kohanemispiire. Teiste sõnadega treening peab andma organismile põhjuse oma täieliku taastu- struktuuride parandamiseks. Treeniva koormuse puhul ületab täieliku taastumise mise tulemusel tulemusel saavutatud töövõime treeningule eelnenud perioodi ehk töövõimet saavutatud töö- kompenseeriti väikese liiaga toimus superkompensatsioon. võime treeningule eelnenud perioodi ehk töövõimet kompenseeriti
Aeroobse iseloomuga harjutuste järgselt on taastumine vastupidine: enne kiirusomadused, siis anaeroobne ja lõpuks aeroobne töövõime. Superkompensatsiooni seadus- treeningule järgneval perioodil taastuvad organismi energiavarud lähtetasemest kõrgemale, mistõttu on teatud aeg peale pingutuse lõppu energeetiline potentsiaal kõrgem. Kui sooritada uus treening kõrgenenud foonilt, tähendab see uut sammu organismi energeetilise potentsiaali suurenemisel. Organismis tekib superkompensatsioon siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. SK ei teki kui taastumine on liialt lühike ja puhkus liialt pikk. Väsimus on töö tulemusena tekkinud ajutine töövõime languse seisund kui protsess, mille subjektiivseks ilminguks on väsimustunne. Erist: *kehalist (lihas) väsimust (energeetiliste substraatide ammendum lihastes, AV roduktide kuhjum lihasesse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
