Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening - Kiirusliku vastupidavuse treening - Vastupidavustreening · Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis >Aminohapped (valkude algosad) jagunevad: - asendatavad aminohapped (= sünteesitakse organismis) - asendamatud aminohapped (= toiduga saadavad) · Õigest toitumisest (sh treeningu ajal) 2. SUPERKOMPENSATSIOON = valkude osavõtul teostuv ainevahetus. Jaguneb: - Assimilatsioon organismile vajalike ainete omastamine ja süntees; - Dissimilatsioon valkude ja teiste orgaaniliste ainete lõhustamine energia saamise ja laguproduktide eemaldamise eesmärgil. Superkompensatsiooniseadus Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB
Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt. Kui aga treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega, siis toimub ületaastumine ehk superkompensatsioon, mis ongi treenituse tekkimise aluseks. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Seega mitte liiga hilja, kui eelmise koormuse efekt on juba kadunud, aga ka mitte liiga vara, kui eelnevast treeningust pole veel taastutud. Nii tekib suurem kurnatus, mis omakorda põhjustab suurema superkompensatsiooni. Vaid treeneri juhendamisel suudetakse harjuda sellise süsteemiga
mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni. Muutused närvisüsteemi aktiivsuses, hormonaal- ja immuunsüsteemis, mis kutsuvad esile stressi lõppedes adaptatiivse valgusünteesi. Superkompensatsiooni seadus Kehalise töö ajal organismi energiavarud vähenevad, järgneva puhkuse ajal nad taastuvad mitte ainult lähtetasemeni vaid sellest kõrgemale. Energiakulu kompenseeritakse liiaga, tekib superkompensatsioon. Energeetilise potentsiaali üldine suurenemine tekib siis kui uus koormus langeb organismile eelmisest koormusest tingitud superkompensatsiooni ajal. Algtase kõrgenenud, taastumine kulgeb superkompensatsiooni faasi kaudu Kui pingutus toimub pärast superkompensatsiooni kadumist, siis organismi tõusu energeetilises potentsiaalis ei toimu. Liiga vara sooritatud uus pingutus kurnab organismi energiavarusid- ületreenitus Kohanemise olemus
- haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 37
1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening – Vastupidavusetreening 2)Vajaminevate aminohapete olemasolust organismis 2) Superkompensatsiooniseadus: Töö poolt tasakaalust väljaviidud bioloogilise süsteemi taastumine statsionaarsesse seisundisse on lainelise iseloomuga ja läbib superkompensatsiooni faasi. NB! Mida suuremad on kulutused töö ajal, seda tugevamini on väljendunud superkompensatsioon. Superkompensatsioon ei kesta kaua Juhuslikud koormused ei too kaasa kehaliste võimete tõusu. Treening peab olema pidev. 3) Spetsiifiliste tingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine. • Uute liigutusvilumuste kujundamine • Kogu organismi kooskõlastamine lihastöö vajadustele • Signaalsete ärritajate kasutamine organismi talitluse õigeaegseks ja täpseks kohandamiseks muutuvate olukordadega • Organismi potentsiaalsete võimete piiri määramine 17
- loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega). Mida tähendab ületreening ja kuidas see kujuneb? Ületaastumine ehk superkompensatsioon on treenituse tekkimise aluseks. See toimib juhul kui treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega. Uus treening on efektiivne siis, kui järgnev koormus toimub superkompensatsiooni faasis. Ületreening on saavutusvõime langus, mis kujuneb ületreenimise tagajärjel, kui pingutuse lõppedes ei lasta organismil normaalselt taastuda. 38. Millised muutused toimuvad inimese kehas lühiajalise treeningu (90 minutit kestev jooks, rattasõit vms) kestel
Kõige üldisemalt võib treenimist pidada kohanemiseks stressiga: organismi püütakse kohandada nende spetsiifiliste tingimustega, mida peetakse tarvilikuks, olgu siis tegemist tulemusega võistlustel või tervise tugevdamisega. Treening on organismile mõjuv stressifaktor, mis põhjustab organismi mingi funktsiooni ajutise languse, millele järgneb kohanemise faas, mille tagajärjel antud funktsiooni eelnev seisund paraneb ehk organism kohaneb etteantud tingimustega, tekib nn superkompensatsioon (vt joonis 2). (Ibid) 4 Joonis 2. Superkompensatsiooni efekt. Allikas: Jalak, Lusmägi 2010 Kui järgmine treening langeb superkompensatsiooni faasi, loome organismis eeldused üldiseks treenituse tõusuks (vt joonis 3). (Ibid) Joonis 3. Treenitustaseme tõusmine. Allikas: Jürimäe, Mäestu 2011 Kutsumaks esile suuremat superkompensatsiooni efekti, kasutatakse sageli ka mitme tugeva
Treeningkoormus pole alati optimaalne ja arendava iseloomuga. Regulaarne liialt tugev treeningkoormus võib viia ületreeningu tekkele. Sageli lisanduvad pidev stress, pingeline töö, isiklikud probleemid, vale toitumine. Ületreeningu mõiste. Ületreening on sportliku saavutusvõime langus, vaatamata regulaarsele treeningule, millega kaasnevad mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tunnused (sisemine rahutus, kerge ärrituvus ja väsimus, unetus, isutus, südame, hingamise, mao häired)Superkompensatsioon. Tekib siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. Taastumine, seda mõjutavad tegurid. Kasutatud treeningmeetod, sportlase treenitus, väsimusaste, vanus, taastumise kiirus, tervislik seisund. Ületreeningu esmased tunnused. Saavutusvõime langus, väsimus, vähene treeninghuvi, unehäired, isutus, kaalu kaotus, sagedane haigestumine, pulsi kiirenemine puhkes ja koormusel, veres kõrgem uurea ja kreatiinkinaasi tase. Ületreeningu
Enne võistlusi suurenda glükogeenivarusid Glükogeenivarude tõstmine võistluseelsetel päevadel - oluline vastupidavusaladel - vastupidavusel oluline osa (sportmängud jt) - võistlused mitu päeva järjest paljude esinemistega päevas. · Kolm päeva enne distantsi peab süsivesikute osa toidus olema ligikaudu 600 g päevas. · Võistluseelsel päeval peab korralikult vedelikku tarbima. Süsivesikute laadimine ehk superkompensatsioon · Klassikaline teiper o Seitse päeva enne võistlust teeb sportlane viimase tugeva treeningu, seejärel kolm päeva kasutab vaid rasva ja valgurikast toitu ja läheb kolm päeva enne võistlusi üle süsivesikurikkale (70 75 %) toidule, langetades samal ajal koormust miinimumini. · Uuendatud teiper o Treeningkoormust langetada ühtlaselt ja süsivesikute hulka toidus tõsta
misega ning väikeste positiivsete nihete esilekutsumine nõuab drastilisemaid summaarseid koormuseid. Taoline astmelise ülekoormuse loogikaga treeningu ülesehitus eeldab põhjalikke teadmisi inimese organismi talitlusest koos sportlase töövõimet kajastavate indikaatorite jälgimisega. 28 SPORDI ÜLDAINED I TASE SUPERKOMPENSATSIOON NB! Eeldades, et treeningu koormus on põhjustanud töövõimet parandava valgusün- teesi aktivatsiooni ning taastumise aeg ning vajalik energia ja ehitusmaterjalid uute struktuuride loomiseks on olnud piisavad, rehabiliteeruvad kõik treenin- guga põhjustatud negatiivsed tagajärjed ja sportlase töövõime taastub täielikult. Treeniva koormuse
Aeroobse iseloomuga harjutuste järgselt on taastumine vastupidine: enne kiirusomadused, siis anaeroobne ja lõpuks aeroobne töövõime. Superkompensatsiooni seadus- treeningule järgneval perioodil taastuvad organismi energiavarud lähtetasemest kõrgemale, mistõttu on teatud aeg peale pingutuse lõppu energeetiline potentsiaal kõrgem. Kui sooritada uus treening kõrgenenud foonilt, tähendab see uut sammu organismi energeetilise potentsiaali suurenemisel. Organismis tekib superkompensatsioon siis, kui koormuse maht ja intensiivsus on optimaalsed ja taastumine küllaldane. SK ei teki kui taastumine on liialt lühike ja puhkus liialt pikk. Väsimus on töö tulemusena tekkinud ajutine töövõime languse seisund kui protsess, mille subjektiivseks ilminguks on väsimustunne. Erist: *kehalist (lihas) väsimust (energeetiliste substraatide ammendum lihastes, AV roduktide kuhjum lihasesse,
annaabi.ee 
