sooritamiseks kõrge intensiivsuse ja lühikese aja jooksul. Kiiruse hea taseme saavutamiseks ei piisa vaid headest kiiruslikest eeldustest, vaja on ka lihasjõudu, tugevat psüühikat, tehnilisi oskusi, korralikku koordinatsiooni jne. (9) Kiirus on vajalik kõigil spordialadel. Kiiruse koostisosad on: (7) 1) reaktsioonikiirus, 2) üksikliigutuse sooritamise kiirus, 3) liigutuste sagedus, 4) liigutuse kiire alustamise võime. Treeningprotsessi silmas pidades võib rääkida järgmistest kiiruse liikidest: (8) · reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, · stardikiirendus, · maksimaalne kiirus, · kiiruslik vastupidavus. Kiirusvõimete tervikliku täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks on võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus esitab aga organismile väga suuri nõudmisi, eeldab head tehnilist, funktsionaalset ja kokkuvõtvat valmisolekut
Esmaabi näide verise nina korral : Aseta salvrätik ninasõõrmete juurde, et verejooks peatada. Väldi otsest kontakti verega, võid kasutada steriilseid kindaid. Aseta külmakott ninale et vähendada paistetust. Jälgi, et keemilist külmakotti ei pandaks silmade peale, juhul kui külmakott hakkab läbi laskma. Aseta ninajuurele kompressioon ning kalluta pead ettepoole. Jälgida tuleks treeneril ka seda, et enne ei tohiks last tagasi treeningprotsessi või mängu lasta, kui verejooks on peatunud. Veriste kulmude puhul on esmaabi protsess sama, lisaks saab sinna kui veri on lakanud jooksmast, panna peale plaaster. Juhul kui löök vastu kulmu on tõsisem ning vajab õmblusi, siis sellega peaks tegelema arst ja sellisel juhul ei tohi lapsel lasta treeningut/mängu jätkata. 3. PÕLVEVIGASTUSED Põlvevigastused on samuti korvpallis üsna sagedane nähtus, kuid nende vigastuste puhul on
Ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine- Sellisel juhul peavad sportlased täpselt kuuletuma treeneri korraldustele ning andma endast kõik, et näidata vaid suurepäraseid tulemusi. Treener käitub oma õpilastega kui objektidega, et saavutada tema jaoks meelepärane tulemus. Ei arvestata õpilaste tunnete, arvamuste ning vaadetega. Suur negatiivne mõju. Sportlastel pole mingit otsustusõigust ning nad tajuvad et nende panus treeningprotsessi on minimaalne Hirmutamine-Sõimamine, karjumine, füüsilise karistusega ähvardamine. Otsene negatiivne mõju juhendatavate motivatsioonile ja üldisele heaolule. Erinevad uuringud näitavad et treenerid kasutavad hirmutamist selleks, et innustada oma sportlasi paremale sooritusele. Esitusele/Tulemusele orienteeritud õpi ja treeningkeskkonna loomine- Selline õpikliima avaldab negatiivset mõju sportlaste ja õpilaste sisemisele motivatsioonile, kuna eesmärgiks on
ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eestis võimalus jaapani keelt ja kultuuri päris tõsiselt õppima asuda, olin kohe esimeste seas, kes sellest kinni haaras“ –
kasutab energiat enda hajumiseks Struktuuri ja funktsiooni vaheline seos, elusa looduse struktuuri muutus kajastub ka funktsioonis ja vastupidi Elus loodus kohaneb aktiivselt, kohanemine normipiires. Norm on see, mis on enamus elus loodus on eluta loodusest tunduvalt keerukam eluta looduses korrapärasus kaob 2. Millise elus- ja eluta loodust eristava tunnuste kaudu realiseerub treeningprotsessi? Struktuuri ja funktsiooni vahelise seose kaudu, kohanemine (lühiajaline-kiire, pikaajaline- põhineb valgu sünteesil) treeningu puhul ei saa olla kohanemistsoonis, tarvis väljuda sellest, bioloogiline süsteem taastab üle, mitte nii nagu oli varem, sellel baseerubki treenitus. 3. Kuidas võis tekkida elu meie planeedil? ELU- Iseennast taastootev keeruline süsteem, mis on võimeline darwinistlikuks evolutsiooniks.
järk-järgulisus- koormused kasvavad järk-järgult. teadlikkus- põhjendus oskus. näitlikkus- ettenäitamine, video, sõnaline seletus. süstemaatilisus individualiseerimine- inimesed on erinevad. Sportlikule treeningule iseloomulikud printsiibid: Suunitlus maksimaalsele tulemusele, süvendatud spetsialisatsioon ja individualiseerimine. Üldise ja spetsiaalse ettevalmistuse ühtsus. Treeningprotsessi pidevus. Seos järk-järgulisuse ja tendentsi vahel äärmisteks koormusteks. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeningu protsessi tsüklilisus. Treeningu koormuse doseerimine: Treenitus ja selle näitajad: treenitud tekib süstemaatilise treeningu tulemusena. treenitus on kõrge töövõime seisund, mis on saavutatud kehaliste harjutuste tulemusel. Treenituse avaldused:
võimalus nende kasutamiseks. Aminohaoete jääk on maksas koos rasvhapetega ärakasutatav glükogeeni sünteesiks. Nii vädib organism ise oma peamise energiaallika (glükogeeni) ärakasutamist ja ka valgud saavad anda oma panuse.Valkud teiseks ülesandeks on vabade aminohapete fondi loomine, et pingutusseisundis ainevahtust edukalt juhtida. 28. Ületreenitus: Kutsub esile üldise objektiivse väsimuse tekke ja koordinatsioonihäired. esinevad nähud ja 1. Treeningprotsessi tunnused • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead • jõu langus liigutuste sooritamisel. 2. Igapäevase elu sümptomid • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime langus • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus. 3. Organismi talitluse muutused: • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis • pulsi aeglane taastumine koormuse järel
parandamisele; • parandada vigu heatahtlikus ja sõbralikus toonis, vältides negatiivset ja personaalset vigade esiletoomist; • suheldes rühmaga anda lihtne ja täpne korrigeeriv tagasiside, jälgides samal ajal harjutuste sooritamist pärast märkuste tegemist; • kiita harjutajate pingutust ja korrektset sooritust – positiivne tagasiside motiveerib harrastajaid õppima ja uusi liigutusi omandama. HEA TREENER KUI ISIKSUS Treener on keskseim kuju treeningprotsessi juhtimisel. Hea treener peab olema oma ala asjatundja, kes armastab valitud ametit, on läbinud vastava koolituse ning täiendab pidevalt oma teadmisi ja erialaseid oskusi, et laiendada oma teadmiste pagasit ning olla kursis uuema treeningumetoodikaga ning liikumistrendidega. Treeneritöö edukus sõltub suurel määral sellest, kuidas treeneris ühtivad erialased teadmised, oskused ning vajalikud isiksuseomadused ja nendest tulenevad võimed. Paljud neist omadustest on sünnipärased, kuid on
õppeplaani kavandamisel. 7. Väline hindamine seda kasutavad väliskomisjonid kehalise kasvatuse või sporditaseme hindamisel. 8. Mitteformaalne hindamine õpilaste tegevusele vahetu hinnangu andmine mittenumbrilisel viisil. 9. Formaalne hindamine eelnevalt teadvustatud kombinatsiooni hindeline sooritamine, kindel mõõtmisskaala. 13. Oskuste hindamise rollid ja vajadused Hindamine ja testimine on omavahel tihedalt seotud ning õppe- treeningprotsessi üheks olulisemaks komponendiks. Õpetamise alustamiseks on oluline kindlaks määrata õpilaste keh võimete ja oskuste tase. Testide tulemused on aluseks detailse õppe- või treeningplaanide koostamisele, võimaldades sihipärase õppe- või treeningtöö sooritamist. Hindamine ja testimine on õppeprotsessi tsükli üheks osaks. Hindamise eesmärgiks on õppimise suurendamine. Õppetsükli kavandamisel määratakse õpiväljund, mida õpilased peaksid oskama
kaitsvat ja toetavat sidet ning tantsides olema alati väga teadlik ja tähelepanelik selle suhtes, kuidas ma astun (kuhu suunan rohkem keharaskust jne). Mida pead enda suurimaks taastumiseks karjääri vältel? Arvan, et piisavalt endaga töötades ja tähelepanelik olles on füüsilistest vigastustest taastumine kergem kui vaimne taastumine. Seega peangi suurimaks taastumiseks vaimset. Kuna igasugune vigastus on tantsijale kui kehaga töötajale suur tagasilöök, mis paneb kogu treeningprotsessi ja sellest tulenevalt ka arengu protsessi pausile või hullemal juhul tagasiminekusse. Sellega võib kaasneda suur motivatsiooni langus ja stress. Olen endaga palju tööd teinud et umber mõtestada oma eesmärgid ja leida taas soov tegutseda. Minu vigastused kokku on minult röövinud umbes kaks aastat aktiivset kaasatreenimisvõimalust. On sul püsivaid tantsimisest tingitud kõrvalekaldeid normaalsest kehahoiakust? Kui jah kirjelda neid!
· algajatele ja edasijõudnutele treeningu optimaalseks juhtimiseks; · tervislikust seisukohast ülemäärane koormus ei tohi kahjustada organismi; · ülekaalulistele tervise ja töövõime kontrolliks; · tervisesportlastele optimaalse treeningukoormuse hindamiseks, ülekoormuse en- netamiseks; · tippsportlastele treeningprotsessi juhtimiseks, võistluseelseks koormuse doseeri- miseks vastavalt pulsiväärtustele. TERVISEUURINGU KOKKUVÕTE Spordimeditsiinilise terviseuuringu käigus annab arst soovitused tervise, töö- Terviseuuring võime, treeningukoormuse, taastumise, toitumise, olmereziimi suhtes. Sportlane annab põhjaliku saab lisaks vastuse paljudele treeninguga seotud küsimustele:
pikkuse ja massi näitajad muutunud ei ole. Eliitsõudjate luud on laiemad ja pikemad, samuti on jäsemete ümbermõõdud suuremad, võrreldes vähem edukate sõudjatega. Kui normaalkaalu sõudjatel on antropomeetrilised näitajad võistlustulemust oluliselt määravateks teguriteks, siis kergekaalu sõudjad ei erine antropomeetriliste näitajate poolest oluliselt mittesportlastest. Sõudjate antropomeetrilise profiili määramine on oluline treeningprotsessi juhtimisel ja paatkondade koostamisel. 51 52 Tabel 4.5. 1997 aasta juuniorite MM-võistlustest osavõtnud sõudjate antropomeetrilised näitajad paadiklasside järgi (Bourgois jt. 1998). Keha Keha Istepikkus Jalapikkus Käepikkus Küünar- Põlve laius Õlavarre Reie
annaabi.ee 
