Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada. Keskkonnareostuste tagajärjed Hapniku sisaldus õhus väheneb Osoonikihi hõrenemine tänu kahjulikele gaasidele Suurenend haiguste levik ning teke Loomade hävinemine reostuse tõttu Kliima soojenemine Põhjavee reostamine Probleemide vältimine Energia kokkuhoidmine(nafta, metsad, maavarad) Reostunud kohtade puhastamine(veekogud, inimeste tekitatud prügimäed) Jäätmete kogumine ja sorteerimine Õhukvaliteedi parandamine(ühistranspordi kasutus) Keskkonnareostused Eestis Põlevkivi kasutamine Nafta reostused Läänemeres. Metsades vedelevad prügihunnikud
Pneumaatika ja hüdraulika alused (AP12) GabrielPruks Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus. Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seos
aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid füüs suurused, mis iseloomustavad termodünaamilise süsteemi olekut nt: ruumala, rõhk, temperatuur Ideaalne gaas Lihtsaima gaasi mudel. See sisaldab kõike üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mudel: 1)Molekulid on punktmassid; 2)Molekuide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed; 3)Molekulide vahel puuduvad vastasmõju jõud Termodünaamiline süsteem et kirjeldada gaasides ja teistes makrokehades toimuvaid protsesse kasutatakse füüs. Suurusi, mille hulka kuuluvad ruumala, tihedus, temperatuur jt Soojuslik tasakaal nim sellist olekut, milles kõik termodünaamilised parameetrid püsivad kuitahes kaua muutumatuna
molaarmass- M, kg/mol, g/mol; Nüü-ainehulk, Imelik „v“, mol või kmol. 4.Mass- m, kg; temp.- T, K; ruumala-V, m3; rõhk- p, Pa. 5.Olekuparameetrik nimetatakse füüsikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut või omadusi. VÕI Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. 6.Ideaalseks gaasik nimetatakse lihtsaimat gaasimudelit, mis sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. 7.Konsentratsioon on suurus, mis näitab komponendi osatähtsust lahuses või segus. 8.Normaalrõhk on 760 mm/Hg. 9.Temperatuur näitab soojusastet(inimeste puhul soojuslikku seisundit). 10. Fahrenheit`i skaala- F, Celsiuse skaala - Co, Kelvini skaala –K. 11.Soojushulk näitab kui palju soojust keha omab hetkel/kui palju kineetilistenergiat omab keha/osakeste soojusliikumist.Q, J. 12.Absoluutseks nulltemperatuuriks nimetatakse madalaimat võimalikku temperatuuri,
Liikumine loetakse ühtlaseks sellisel juhul kui keha kiirus ajas ei muutu, st. keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. Inerts Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang Lihtmehhanism, millega saab vähendada töö tegemisel kasutatavat jõudu, suurema teepikkuse läbimise tõttu. Kang jääb tasakaalu kui sellele mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised enda jõuõlgadega. Kangi valem: F1*l1=F2*l2 põhikooli õpikutes ka F1*d1=F2*d2 või F1/F2=d2/d1
dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3. Viskoosus Kõikidele reaalsetele gaasidele ja vedelikele (voolistele) on omane viskoossus ehk sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki. Laminaarse ehk kihilise voolamise puhul vedelik otsekui jaguneb kihtideks, mis ei segune omavahel ning libisevad üksteise suhtes. 4. Valguse peegelumise seadused Valguse peegeldumisel kehtib valguse peegeldumisseadus, mis ütleb, et valguse
on kokkusurutav ning võtab anuma kuju . Gaasi oluline omadus on see, et gaasid liiguvad kaootiliselt. Normaaltingimustel on gaasilised ained reeglina molekulaarsed. Gaasid täidavad kiiresti kogu neile saada oleva ruumala. Ideaalne gaas Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Ideaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja tema molekulide vastastikmõju seisneb ainult molekulide omavahelistes elastsetes põrgetes. Ideaalne gaas on hõre, osakeste vahel mõju praktiliselt puudub. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Olekuparameetrid on: p [1Pa] V [1kuupmeeter] T [1K] pV=m/M*R*T Reaalsed gaasid Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste
- tahke membraaniga elektroodid koostise modifitseerimisega saab määrata F, Cl-, Br, I- jne. - Kristallmembraanelektroodid membraaniks on monokristallist või kristallpulbrist plaat - Vedela membraaniga elektroodid membraaniks on vedela ioonvahetajaga täidetud poorne tahke kandja - Gaasitundlikud elektroodid - Ensüümelektroodid (biosensorid) Gaasitundlikud elektroodid - polümeerne membraan tagab läbipääsu gaasidele CO2 + H2O H+ + HCO3- Mida rohkem vesinikioone (mida happelisem), seda madalam pH Ioonselektiivsed elektroodid (plussid) - Ei saasta proovi - Tulemuse saab enamasti kiiresti - Määramispiirkond on lai - Mittedestruktiivsed - Mõõtmisi ei sega proovi hägusus, värvus - Kaasaskantavad Voltamperomeetrilised meetodid Amperomeetriline hapnikuandur Inversioonvoltamperomeetria: - uuritav aine sadestatakse elektroodile
Energia arvestuse teemad 1. Mis on elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimused. Laengukandjate suunatud liikumine. Peavad olema vabad laengukandjad jda jõud, et neid liikuma panna. 2. Milliste füüsikaliste suurustega on määratud voolutugevus juhtmes? Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. 3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristl...
Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. - Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, millest väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenrakus esinevad ka mitmesugused
7. 3 kristallivõre tüüpi v: a) aatomvõre: kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mis on seotud tugeva kovalentse sidemega. Lihtained nagu Ge, Si, C (teemant). Tugeva kovalentse sideme tõttu on aatomkristallilistel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. b) molekulvõre: sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (võivad lisanduda vesiniksidemed) Tüüpiline orgaanilistele ühenditele ja tahkestunud gaasidele - nt h2, co2, n2. Madal võreenergia tähendab, et ained on kergsulavad ja sublimeeruvad. c) ioonvõre: sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, mison seotud tugevade elektrostaatiliste jõududega. Kristallil on minimaalne potentsiaalne energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemega (anorgaanilistele) ühenditele nagu hüdroksiidid, oksiidid, soolad. Kõrge võreenergia annab ainetele rasksulavuse, madala lenduvuse, suure kõvaduse ning need on halvad elektrijuhid (tahkes olekus)
seeneniidistiku ehk mütseeli. 3. Üherakulise pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma ja taimeraku omaga. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Paljuneb mitmesuguselt pungumise teel. Ta eraldab oma elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Keemia põhiharud on anorgaaniline,orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetriaarvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks
juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI
Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) 1 Kp = pCO2 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: katseklaaside komplekt
Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu. pcC × pdD K p= p aA × p bB pA...pD – gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. K P ja K c vahel kehtib seos: ∆n K P = K c × ( RT ) R- universaalne gaasikonstant T- absouluutne temperatuur K ∆ n - gasasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis
Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. pV=m/M RT 18. Isoprotsessid ? iseloom + ül ! Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3.
Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest.
sellega, et kulutab rohkem soojust. Seega hakkab kulgema vastassuunaline reaktsioon: ammoniaagi lagunemine lähteaineteks, milles soojus neeldub. Rõhk- Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Selles protsessis on kõik ained gaasilises olekus. Vasakul pool on kokku 4, paremal 2 mooli gaasi. Seega nihkub tasakaal paremale. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku CaO(s) + CO2(g) CaCO3(s) Kp = 1/ pCO2 FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq) FE(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) K 1 [ C ] c [ D ] d [ Fe( SCn) 3 ] [ NH 4 Cl ]
Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). Pa .. Pd gaasiliste ainete a .. d osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Kp ja Kc vahel kehtib seos Kp = Kc · (RT) R universaalne gaasikonstant J mol T absoluutne temperatuur K n gaasiliste ühendite moolide arvu muutus reaktsioonis Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on
organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). · Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja
Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemetaga ühenditele(soolad,oksiidid). Madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid. 5) Bohri postulaadid - *Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsel ringorbiitidel. *Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga. *Elektron kiirgab või neelab
Kokku on kolm erinevad sisetulekahjufaase. Kasvustaadiumis põlengu temperatuur on madal ning selle süttimine võttab aega. Ruumis olev temperatuur on kogu faasi vältel madal, kuid mõningates kohtades võivad tekkida kuumad tule kolded. Tulekahju esimistel minutitel tõuseb temperatuur ruumis aeglaselt, jõudes kolmandaks minutiks 300 kraadiks. Alates neljandast minutist tekkib väljakujunenud staadium, kus tulekahju hakkab levima väga kiiresti ja lisaks mürgistele gaasidele ehk suitsule on ruumi temperatuur lae all kõrgem kui ruumi temperatuur põrandal. Neljandast minutist temperatuur tõuseb ja jõuab juba 600 kraadini. Hapnikuhulk on väga tähtis, kuna üheks põlemise põhikompenendiks on hapnik. Tule põlemiseks on vaja umbes 21% hapniku (Luht, 2010). Kui tulekahju on kindlas ruumis ja ta põletab selles ruumis hapniku, siis ta vajab põletamiseks veel lisa õhuhapniku ja ta lämmatab iseennast. Kui toal on uksed-aknad suletud, põleb koguhapnik ruumis
ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. · Triitium 31 H ehk T (üliraske vesinik), radioaktiivne. Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. Kokkuvõtlikult- vesinikku leidub lihtainena: maalimaruumis, atmosfääri ülemistes kihtides, nafta puuraukudes, vulkaanipursetes. Ühenditena: vees, maagaasis, naftas, elusorganismides.
Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. Molekulaarne vesinik Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine (divesiniku) molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom. Eriti laialdane ja sügav mõju - ELUSAINES - Suur osa elusainest (raku tasemel: tsütoplasma) on geelitaolises oleku...
suurendamine nihutab tasakaalu vasakule (lähteainete tekke suunas). 2 Temeratuur. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Keemilise reaktsiooni kiirus Olles kindlaks teinud kõik võimalused tasakaalu mõjutamiseks, on vajalik ka, et tasakaaluolekuni jõutaks suhteliselt lühikese ajaga, st et reaktsioonikiirus oleks maksimaalne.
Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga. Rabavett juues tekib kiiresti soolade kriis. Rabasse minnes peab võtma kaasa sooli. Kõrge PH-ga on veekogud, kus on paekivine pinnas. Veekogu Ph muutus võib mõjuda kahjulikult veekogu elustikule. Happesademed eriti ohtlikud veekogule. Gaaside lahustuvus vees. Olulisus elusloodusele. Atmosfääri põhilisteks gaasideks on lämmastik ja hapnik. Teisi gaase on vähem. Lisaks atmosfääri gaasidele (lämmastik, hapnik, süsihappegaas) võivad vees lahustunud gaasid olla biogeense tekkega ja vulkaanilised. Gaaside lahustuvus vees suureneb t langedes ja rõhu tõustes. Ained hingavad hapnikku ja toituvad süsihappegaasist. Kalad hingavad hapnikku, mis on vees lahustunud lämmastik. VEERINGE, selle kirjeldam. ja toimim. Vesi oma ringluses läbib kahte, kuid võib läbida ka kolme olekut.vee ringluse algpunktiks võtame vee reservuaari või veekogu. Niipea, kui vesi
Lagedi Kool DMITRI MENDELEJEV Referaat 9. klass Lagedi 2017 SISUKORD 2.1 Elu enne perioodilisustabelit........................................................................5 2.2 Perioodilisustabel......................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Referaadis kirjutan ma Dmitri Mendelejevist. Dmitri Mendelejev oli kuulus vene keemik, kes esimest korda lõi perioodilisustabeli. Otsustasin valida selle isiku, sest kõikidest teemadest paelus see mind kõige rohkem, kuna mulle meeldib inimeste kohta uurida. See on võimalus näha asju nende vaatenurgast ning uurida, miks ja kuidas nad tulid selliste ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi? Referaadis saab Dmitri Men...
4) Kristallvõre tüübid I Aatomvõre kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentse sidemega. Tugeva sideme tõttu on ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus. II Molekulivõre sõlmpunktides neutraalsed molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waalsi jõududega. Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele: H2O, HF Madal võreenergia Kergsulavad, sublimeeruvad III Ioonvõre kristallvõre sõlmedes on vaheldumisi posit ja neg ioonid Suur kõvadus, kõrge keemis ja sulamistemperatuur IV Metallivõre võresõlmedes on ioonid (või teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas 5) Bohri postulaadid I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel.
Laudaõhus on enamlevinumateks gaasideks: · NH3 - ammoniaak, mis tekib sõnniku lagunemisel. Lubatud kontsentratsioon 0,005%; · CO2- süsihappegaas, mis tekib hingamisel. Normaalses õhus 0,03%; · CO - vingugaas, mis tekib sisepõlemismootorites kütuse põlemisel (laudas traktoriga töötamisel); · H2S - väävelvesinik, mis tekib orgaanilise aine anaeroobsel lagunemisel. Lubatakse kuni 0,001%; · CH4 - metaan, mis tekib sõnniku lagunemisel Lisaks eelpool nimetatud gaasidele on veel laudaõhus: · Tolm, mis tekib elutegevuse tagajärjel (liikumine). Tolmu tekkimise hoiab kõige paremini ära niiskus, 40%-lise õhuniiskuse juures enam tolmu ei teki; · Niiskus, mis satub õhku kõikidelt märgadelt pindadelt (laudas sõnnikurennid, asemed, jooturid), loomadelt jne. Optimaalne suhtelise niiskuse sisaldus on 50...70%. Kui niiskust on liiga palju, hakkab see kondenseeruma; · Soojus, mida eritavad loomad ning mis sõltub looma liigist ja suurusest.
Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 34. Ideaalne ja reaalne gaas? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. C) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. 35. Ideaalse gaasi olekuvõrrand+ ülesanne Ideaalse gaasi puhul sisaldab siseenergia vaid kineetilist energiat. pV=m/M*RT Ülesanne: 50-liitrises balloonis on hapnik rõhul 2 megapaskalit ja temp 27 kraadi. Leia hapnikumass. pV= m/M*RT hapniku molaarmass on 32. P ehk rõhk on 2mP T on 27 kraadi+273 et teha kalviniteks= 300 R on alati 8,3 J/molK V=50liitrit= 0,05m astmel3.
o Barjäärkihina komposiitmaterjalides o Bag-in-box pakendid o kaanetatavad karbid o termovormitavad karbid PA- Enamus plastist valmistatud köögiriistadest on polüamiidist, nt kulbid, pannilabidad, spaatlid,nugade käepidemed. Polüamiidid on keemiliselt stabiilsed ning võivad taluda töötemperatuuri kuni 200C-ni. Polüamiidide peamiseks ohuks on migreeruvad primaarsed aromaatsed amiinid. Hea barjäär õlile ja rasvale, halvem gaasidele Absorbeerib niiskust Enamkasutatavad nailon 6 ja -66 koos LDPE-ga vaakuumpakendamisel, eriti liha ja juust Amorfne nailon – jäigem ja gaasikindlam Aromaatne nailon – MXD-6 (m-ksülüüladipiniid) – paremini töödeldav ja temperatuutikindlam 3. Kombineeritud pakkematerjalid, komposiitmaterjalid, nende saamine koostis ja üksikute kihtide funktsioonid. Kombin
2. 1 Leht kui fotosünteesi organ Selleks, et CO2 võiks olla materjaliks süsivesikute sünteesil, peab ta olema neelatud klorofülli sisaldavate rakkude poolt. Need rakud aga ei ulatu otseselt välisõhu kätte, sest leht on pealt ja 6 alt kaetud epidermisega, kus kloroplastid puuduvad ja välisseinad on kaetud gaasidele väga raskesti läbitava vahataolise kutiikulaga. Peamiseks teeks, mida mööda CO 2 pääseb lehe sisemusse, on õhulõhed epidermises asuvad väga väikesed, kuid rohkearvulised avakesed. Õhulõhe võib avaneda ja sulguda sõltuvalt veereziimist ja valgusest ning temperatuuri tingimuste muutustest. /.../ Suur gaasivahetus on kasulik fotosünteesiks, kuid on tihti kahjulik veereziimile. Siin tuleb
plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). 7 Annika Luikjärv Põlemine 5. Tulekahjude tekkepõhjused Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed
kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp) pcC∗p dD K p= a b p A∗p B pA…pD- gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda neid tasakaalukonstandi avaldisse, sest tahke aine ja puhta vedeliku kontsentratsioon on püsiv suurus, mille võib viia tasakaalukonstandi sisse. Nii sisaldab järgmise reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis vaid CO2 osarõhku 1 ↔ CaCO3(s) K p= CaO(s) + CO2(g) pCO 2
suurus, suund ja rakenduspunkt. Newtoni II: Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m Si-süsteem: Põhisuurused : Pikkus m, Mass kg, Aeg s, Voolutugevus A, temp. K, Ainehulk mol, valgustugevus cd Pilet 5.2 Kiirgus ja neeldumisspekter Spektrid jaotatakse tekke põhjuse järgi kiirgus-, ja neeldumisspektriks. Kiirgusspekter jaguneb pidev-, ja joonspektriks. Pidevspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele joonspekter aga on omane gaasidele. Kiirgus mis jääb punase hoone taha üle 0,8 infrapuna. Kiirgus mis jääb violetse joone taha, alla 0,4 on ultraviolet. Pilet 5.3 Ül: Joule-Lenzi seaduse rakendamine. Q=I²Rt (J) Pilet 6.1 Gravitatsiooni seadus, Raskusjõud, keha kaal. Gravitatsiooni seadus - väljendab kõikide kehade vastasmõju universumis. Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehadevaheliste kauguste ruuduga
Konstruktsioon: Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja seetõttu ka majanduslikult tasuvad Töökiirus: Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1-2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad 3. Surutud õhu mõõteühikud, nende omavaheline seos 4. Gaasi ruumala ja rõhu omavaheline seos Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus 5. Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini
+ võrrand?- Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c)molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasi mudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. m VALEM:pV= M *RT 46. Mis on reaalne gaas?- Reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 47. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 48
Polümeerse krohvi eelised Otse ämbris töödeldav Väga hea vihmakindlusega Piisava veeauru läbilaskvusega Paljudes värvitoonides toonitav Krohvi kiht paksem kui värvil -eluiga palju pikem Silikoon viimistluskrohvid Krohvi sideaineks on silikoonvaigu-vesidispersioon Ühendab endas mineraalsete ning polümetaarsete krohvide head omadused - on vett mitte imavad Suurepärane vastupanu võime kahjulikele gaasidele, nakkub praktiliselt kõikide aluspindadega ning väga kerge pinnale kanda Krohvitööde üldised töötingimused Kogu krohvitööde teostamise aja peab minimaalne termperatuur olema +5 kraadi Krohvitööd lubikrohbiga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni
+ võrrand?- Ideaalne gaas on lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu) Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. m VALEM:pV= M *RT 49. Mis on reaalne gaas?- Reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega (Reaalne gaas on laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.) 50. Isoprotsessid? iseloom + ül.- Isoprotsessid on protsessid, mille käigus üks olekuparameeter ei muutu. 51
seisundisse. 20. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks 21. Boltzmanni konstandi mõiste Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10-23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise olekuvõrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pV = RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R R 8314 R=8314 J/kmool K ja R 24. Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste.
tasakaalu seisundisse. 20. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks 21. Boltzmanni konstandi mõiste Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10 -23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel. 22. Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta (Clapeyroni võrrand) pv=RT 23. Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R Rµ 8314 R0=8314 J/kmool K ja R = = µ µ 24. Daltoni seadus
moodustab nrmeid. Sellise paigutuse tttu on epiteelkoel alati vaba pind see on pratud kas kehast vljapoole vi siis keha nsate struktuuride sisemusse. Epiteelkoele on ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vhe rakuvaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide arvu jrgi. Niteks hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja paljudele teistele ainetele hlpsasti lbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on vrreldes teiste philiste kudedega kige suurem. Sidekoe rakud paiknevad ksteisest vrdlemisi kaugel, nende vahele jv ruum on tidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik erinevate kiudude olemasolu, mis mnel juhul moodustavad hukese vrgustiku,
Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Deuteerium Deuteeriumi leidub maailmameres keskmiselt üks 2H aatom 6400 H aatomi kohta ehk umbes 0,156 . Triitium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Hapnik · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
hõõgniit nikkeltraat Joonis 3.1. Läbipaistva klaasiga hõõglamp sokkel • Milline gaas on hõõglambi sees? Tavaliselt on selleks mõni selline gaasiline aine, mis takistab hõõgniidi aurustumist (nn inertgaas, näiteks argoon või krüptoon). Ka lämmastikku on kasutatud. Autolaternates, filmi- ja paljun- dusaparaatides kasutatakse põhiliselt halogeenlampe, kus eelnimetatud gaasidele on lisatud joodi või broomi. Need satuvad keemilisse reaktsioo- ni hõõgniidist eralduva metalliauruga ning takistavad nende sadestumist hõõgniidi kesta sisepinnale. 25 • Pane lamp põlema ja vii käsi lambipirni juurde. Tunned sooja. Seega kiirgub hõõglambist peale valguse ka soojust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
