TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR SOTSIAALTÖÖ OSAKOND KATRIN MÖLDRE ST 11 LIIKUMINE JA VANANEMINE Kursusetöö liikumises Juhendaja: Anna Lamber TALLINN 2009 SISSEJUHATUS Vananemine on seotud paljude tunnete ja mõistetega. Tegelikult on see normaalne arengukäik, mis tekitab palju uusi olukordi, millede mõistmine ja neist järelduste tegemine edaspidiseks eluks on tarvilik. Vananemist seostatakse eriti küpsemise mõistega. Vanemasse ikka jõudnud inimesed saavutavad teatud täiuslikkuse oma elutarkuse ja tasakaalutusega ning neid koheldakse teiste poolt vastavalt. Teisest küljest on meie hulgas levinud ja negatiivseid eelarvamusi vanematest inimestest eriti siis, kui nende jõud iseseisvaks tegutsemiseks on kahanenud. Vananemine väljendub ja avaldub suurel määral ka liikumises ja kõigis füüsilistes tegemistes. Vananemisel toimuvad kõigis elundkondades eal...
...............4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused.....................................................................................................5 1.5. Müra..........................................................................................................................................6 1.6. Ohtlikud ained...........................................................................................................................7 1.7. Surugaas........................................................................
4. Selles sektoris töötab palju hooajatöötajaid, kes ei jõua tööga kohaneda 5. Kasutatakse palju noori, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised Toitlustuse erialal töötavatel inimestel on füüsiline töökoormus suur. Uuringutes on välja selgitatud, et ligi pooled inimesed, kes töötavad toitlustuasutuses on sunnitud töö tõttu olema valulikus ja väsitavas asendis. Kõige sagedam terviserisk toitlustussektoris on luu- ja lihaskonna vaevused. Mis on luu- ja lihaskonna vaevused? Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on peamiselt tööst. Töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, närvide, sidemete, kõõluste, luude ja kohaliku vereringe häired. Peamiselt on haiguse vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad enamasti välja kujuneda eelkõige füüsilise töö tegijatel. Riskitegurid
Rühivead Rühivea liigid • Küfoos • Lordoos • Skolioos • Lameselgsus • Kõverkaelsus Küfoos ehk kumerselgus • Tahapoole suunatud lülisamba kõverdus rinna- ja ristluuosas • Kujuneb välja 21-22 eluaastaks • Õlad ripuvad ette alla • Ettevõluv kõht • Pea painutatud ette alla • Lihaskonna toonus: • Rinnaosa lihased ülepinges • Selja ülaosa lihased ja selgroosirgestajad alatooonuses Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga
osadega) pääseda tervisele kahjulikke aineid, mis kokkupuutes silma sidekestadega, hingamisteede limaskestadega või nahaga tekitavad tugevamaid tervisekahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Luu- ja lihaskonna vaevused-Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevustest areneb välja aja jooksul ja on tingitud kas otseselt tööülesannete täitmisest või töökeskkonnast. Samuti võivad sellised vaevused olla õnnetuste tagajärjed, näiteks luumurrud või nihestused. Peamiselt on luu- ja lihaskonna vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevustest tingitud terviseprobleeme on mitmesuguseid: alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mis põhjustavad töölt
nägemise valgusega töötavad rohkem kui 50 % tööajast halvenemine Pidev töö istudes, millest Kõikidel töökohtadel, kus töötajad tingituna võivad töötajatel Sundasend töötavad suurema osa tööpäevast II-III esineda luu- ja lihaskonna istuvas asendis probleemid 6. Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase Isikuomaduste ja töö Töökorraldus, Arvestada töötajate I-II
· Hoiata teenindajaid ja kliente kuumade taldrikute eest. · Varusta köögiuksed akendega, et tagada teenindajate ohutu liikumine. · Õpeta töötajatele õigeid kuumade esemete käsitsemise viise, näiteks et potikaas tuleb avada endast eemale. · Kontrolli, et pannikäepidemed ja potisangad ei ulatuks pliidiservast üle. · Tõsta kuumi esemeid kuiva räti abil. Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul
põletushaavu, kui õlil või rasval ei lasta enne kasutamist piisavalt jahtuda või kui ei kasutata õigeid seadmeid. Kuidas kasutada frittereid ohutult? · Kasuta automaatseid toidusisestamisseadmeid. · Lase kuumal õlil ja rasval enne eemaldamist öö läbi jahtuda. · Kontrolli, et kasutatud õli ja rasva mahutid oleksid piisavalt suured ja kuumakindlad. · Kanna asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 16: RASKUSTE KÄSITSI TEISALDAMINE Kuupäev: Kellaaeg: Raskuste käsitsi teisaldamine TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvu määrusega ,,Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". 2. Vähendada töötajate luu-ja lihaskonna ülekoormuse ning seljavigastuste riski. TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamine on ükskõik milline järgnevalt loetletud tegevustest, mida teeb üks või mitu töötajat: raskuste tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine. Raskus võib olla elus (inimene, loom) või elutu (ese). Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervishäireid, mille põhjuseks on
[Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.3 Põletused Kuum õli on eriti suur oht töötajatele, kes kasutavad frittereid. Töötajad võivad saada ränki põletushaavu, kui õlil või rasval ei lasta enne kasutamist piisavalt jahtuda või kui ei kasutata õigeid seadmeid. [Euroopa Tööohutuse ja Tervishoiu Agentuur: http://osha.europa.eu/et/sector/horeca/accident_prevention_html] 2.4 Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus
parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest. Samuti sõltub rüht luustikust, lihaskonna toonusest ning emotsioonidest. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Korralik rüht hoiab meil kontrolli all ja kasu tervisele on ulatuslik
6)Töökoha püsikindlus. 7)Isikukaitsevahendite kasutamise mõju teistele tööaspektidele. 8) Töövõtted ja -moodused. 9)Piiratud ruumidesse sisenemine ja seal töötamine. Sundasend Pidev töö samas asendis, millest Kõikidel töökohtadel II-III tingituna võivad töötajatel esineda luu- ja lihaskonna probleemid 6. Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Ohutegur Selgitus Esinemiskoht Riskitase Isikuomaduste ja töö Töökorraldus, Arvestada töötajate I-II iseloomu sobivuse keskendumisvõimalused, töötempo, individuaalsete I-II probleemid monotoonsus, vastutus, omadustega
Ohud tervisele Konsultant 14. Töötaja kaebustele nägemisprobleemide üle ei pöörata 2 tähelepanu. Konsultant 15. Töötaja nägemist ei kontrollita (vastavalt siseriiklikele 2 õigusaktisele) pidevalt. Konsultant 16. Kui töötajad kaebavad luu-lihaskonna (kael, selg, ülad, 2 jalad) valude üle, siis ei hinnata töökoha ergonoomikat. IV. KOKKUVÕTE PUUDUSTEST Kokku tuvastati 16 ohitegurit konsultandi töökohal, millest 14 on hinnatud 2-ga ehk teatud riskid, mis tuleb kõrvaldada ning ülejäänud 2 on hinnatud aktsepteeritavateks ohuteguriteks. Tõsiseid riske ei tuvastatud. Suurem osa ohutegureid on arvestatavad ning võivad reaalselt põhjustada tervisekahjustusi.
Uni ja hüpnoos Uni Uni ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioonid: meeleelundite, lihaskonna ja kesknärvisüsteemi töövõime taastamine Aeg kasvuhormoonide eritamiseks organismis Neuronite taastumine Keharakkude taastumine Olulise info ja seoste säilitamine Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni)
FÜSIOTERAAPIA RASMUS SALUÄÄR HAAPSALU PÕHIKOOL 9D HAAPSALU NEUROLOOGILINE REHABILITATSIOONIKESKUS • Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus alustas tegevust 1958. aastal. Tänaseks on endisest kitsa profiiliga haiglast kujunenud taastusravikeskus, kus ravitakse kaasaegsel tasemel erinevaid närvisüsteemi ja luu-lihaskonna haigusi. FÜSIOTERAAPIAST • Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaaži abil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev taastusravi • Füsioteraapia sihiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et patsient saaks paremini integreeruda normaalsesse elu- ja töökeskkonda. • Füsioteraapia protsess koosneb erinevatest etappidest:
ebamugavustunne, kangestus või kihelus. Lisaks võib esineda liigeste tursumist, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemist, käelaba või sõrmede nahavärvi muutusi. Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevusi nimetatakse mõnikord nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsed näited on randmekanali sündroom, kõõlusepõletik ja Raynaud' sündroom (valgesõrmsus). luu- ja lihaskonna vaevused- Tööga seotud luu-lihaskonna vaevused on tööst või vahetu töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, kõõluste, sidemete, närvide, luude ja kohaliku vereringe häired. Enamik tööga seotud luu-lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad suure või väikese intensiivsusega koormuse korduvast talumisest pika aja jooksul. Luu-lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud.
On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne.Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel.Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel.Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel.Kehva tervisega inimestele on alustamiseks sageli parim tempokas jalutuskäik, alusta mõõdukalt ja tõsta koormust järk-järgult, kanna sobivaid jalatseid, jalutuskäikude ajal tee vahelduvalt aeglast sörkjooksu. Jalgrattasõitu alusta mõõdukalt tasastel jalgrattateedel ja
vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101). Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening. Inimestel, kes on vähe trenni teinud, on vananemisega kaasnev lihasjõu vähenemine palju suurem, kui neil, kes on kehaliselt aktiivsed. (Fogelholm jt 1995: 101). 1.2
Uni ja unehäired Kert Kongo KBp-14 UNI Uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. UNE VAJADUS ÖÖPÄEVAS VASTAVALT VANUSELE Vanus ja Keskmine olukord unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 112kuune 1418 tundi 13aastane 1215 tundi 35aastane 1113 tundi
vaevusete ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab olema vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Lisaks peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, näiteks silma ja nägemis ning luu- ja lihaskonna seisundi kontroll vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kui kontrollil selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud tuleb hankida kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse ja kui mitteergonoomiliste töötingimuste tõttu on seisund halvenenud, peab tööandja viivitamata rakendama abinõusid töötamiskoha ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/ohutegurid/raskuste-teisaldamine TEOREETILINE OSA Raskuste käsitsi teisaldamise puhul kohaldatakse erinõudeid 5kg ja raskemate esemete käsitsi teisaldamiseks. Teisaldamiseks peetakse raskuste kandmist, käes hoidmist, langetamist, tõstmist, lükkamist ja tõmbamist. Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada kuhjuvaid tervisehäireid, mille põhjuseks võib olla tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine (nt alaseljavalu). Karmimatel juhtudel võib raskuste teisaldamine põhjustada õnnetustes tekkinud haavu või luumurde. Raskuste käsitsi teisaldamisele on määratud erinõuded, et vähendada terviseriske põhjustavaid tegureid. Põhiosa terviseriskide vähendamisel on tööandjal, kes peab tagama, et töötajaid kelle tööülesannete hulka kuulub
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni silmad ei liigu lihastoonus madal
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni – silmad ei liigu lihastoonus madal
• mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4
Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel. Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel. Järgnevalt mõned näited Eesti Tervisekasvatuse Keskuse soovitustest kehalise harjutuste valimiseks. Kõndimine: · Kehva tervisega inimestele on alustamiseks sageli parim tempokas jalutuskäik. · Alusta mõõdukalt ja tõsta koormust järk-järgult. · Kanna sobivaid jalatseid.
Koolitervise mudel Kooliõpilaste tervis Eesti rahva tervis Vilja Vendelin-Reigo, MSc [email protected] Tartu Ülikool Haiguselt tervisele kaks dimensiooni (Hjorti mudel) RÜHT SAAB ALGUSE TERVETEST JALGADEST KEHAEHITUSTÜÜBID JA TERVISLIK KEHAKAAL TERVISEKONTROLL KOOLIS 1. Lapse kehalise kasvamise, arenemise ja küpsemise hindamine. 2. Pikkuskasvu ja kehamassi hindamine. 3. Lihaskonna arengu hindamine. 4. Rasvkoe hulga hindamine. 5. Sugulise küpsemise hindamine. 6. Rühi hindamine. 7. Jalgade patoloogiad. 8. Nägemishäired. 9. Vaimse tervise probleemid. 10. Meelemürkide tarbimine sh. suitsetamine. 11. Seksuaalne käitumine. 12. Koolitraumatism. KOOLITERVISE MUDEL (USA Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus) 1. Riiklik õppekava 2. Elukeskkond 3. Tervishoiuteenused 4. Partnerlus 5. Kooli sisepoliitika 6. Õpetajaskonna pidev koolitamine ja
lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest. 2.2. Psühholoogilised mõjud Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism, mängurlus, narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud. 2.3. Raskendavad tegurid Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus,
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed:
· sagedased liigutused, mis nõuavad kallutamist ja pööramist (eriti ülakeha); · staatilised ja/või pikaajalised asendid; · kogu keha mõjutav vibratsioon. Raskuste käsitsi teisaldamise ohuteguri Raskuste käsitsi teisaldamine - st esemete, millede mass on 5 kg ja enam, tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt - suurendab luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see: 1) on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; 2) on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga; 3) on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda; 4) oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega. Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui: 1) nõutav füüsiline pingutus on liiga suur; 2) seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
Olen koostanud küsitluse, kus küsisin õpilastelt, kui kaua nad magavad ja mis põhjusel ei saa nad soovitatud uneaega, mis on 8 kuni 10 tundi, täis. Samuti küsin neilt, kas nende enese hinnangul esineb neil unehäireid, aga ei uuri, millised unehäired neil täpselt esinevad. 3 1 UNI ,,Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus." (Puhkus ja uni) ,,Kolmandiku oma elust me magame. Unevajadus on väga individuaalne ja unevajaduse määr jääb vahemikku 6,5 tunnist 8 tunnini. Kui inimene magab piisavalt, tema vastupanuvõime tugevneb ja organism suudab paremini võidelda kõiksugu nakkushaigustega
kasutaksid neid seadmete käsitsemisel. Viilutitel peavad olema pöidlakaitsmed ning viimase viilu lõikamise seadised. Väljalülitamisnupp peab olema kergesti ligipääsetav. Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: pottide, pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel. Sestap on ka vaevused seotud luu- ja lihaskonnaga. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väiksema intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas, kaelas, õlgades ja kätes, vahel ka jalgades. Veel soovitusi. Hinda kõiki oma töö aspekte, et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid (nt kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida).
KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL REGISTREERITAKSE ELEKTRILAINED ISELOOMU ALUSEL; ERISTATAKSE KAHT TEINETEISEST ERINEVAT UNESEISUNDIT AEGLAST JA KIIRET UND)
Uni ja unehäired Tp-12 Evi Leet Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Lihaste lõdvestumine. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses.
Referaadi teostamiseks kasutasime internetti ning valitud allikad on ümber refereeritud meie endi poolt. 3 INDIVIDUAALSED RISKID Raskuste käsitsi teisaldamine on elusa (inimene, loom) või eluta (ese) objekti tõstmine, hoidmine, mahapanemine, lükkamine, vedamine, kandmine ja liigutamine mida teostab üks või mitu töötajat. Loetletud tegevused võivad põhjustada töötajale aga kuhjuvaid terviseprobleeme nagu luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine ning ägedad traumad. Seda eriti juhul kui ei kasutata õigeid teisaldamisvõtteid. Üks peamisi raskuste käsitsi teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on seotud seljaga. Iga päev kaebavad 24% Euroopa töölistest selgroovalude ja 22% lihasvalude üle. Uutes liikmesriikides on need arvud vastavalt 36% ja 39%. Need tulenevad kahjustusest, kulumisest või traumast seljas asuvatele luudele, lihastele või muudele kudedele. Tavaliseimad
8. kordamine "parandab mälu 9. Informatsioon säilub väga kaua püsimälus. 10. a)mäluhäire võimetus infot püsivalt salvestada ja kättesaadavana omandada b)mälukaotus mälust kaob info ajutalitluse häirumisele eelneva perioodi kohta c)bioloogilised rütmid maakera pöörlemisest tingitud rütmilised muutused organite seisundis ja funktsioonides d)uni ajukoore pidurdus, mille ül on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine e)mälujälg 11. Inimesel võivad olla järgmised mäluhäired võimetus õppida, salvestada ja omandada äsjasaadud infot, osaline mälukaotus ja täielik mälukaotus. 12. a)Unustamist pole tertsiaarses mälus. b)unustamine toimub väga kiiresti sensoorses mälus. 13. Närvisüsteemi üldine omadus: 14. Inimese ellujäämiseks on vajalik õppimine, mälu ja meenutamisvõime. 15
Tere lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Ma sooviksin teile täna rääkida liikumisharrastusete olulisusest ja vajalikkusest. Liikumine ja kehaline töö on inimese esmased eluvajadused, ilma lihastööta poleks elu võimalik. Küll on aegade jooksul lihastöö osatähtsus meie elus langenud. Meie esivanemad olid pidevas liikumises, see põhjustas ka tugeva lihaskonna tekke. Kiviajal läbis inimene päevas 20 40 km, tänapäeval loetakse vastavaks arvuks kuni 2 km. Me elame paraku liikumisvaeguse ühiskonnas ja peame normaalseks, et ööpäevas ligi 12 tundi istudes veedame. Meie elu on läinud mugavaks ja kergemaks, sest - käimine on asendunud autosõiduga - trepist ülesmineku asemel on lift - puid raiuda ja tuppa tuua pole vaja, sest meil on keskküte - naabrile kõrvalmajja külla minna pole vaja, helistame või saadame e maili
Selgroo ja jäsemete tunnetamine oma jõujaama kaudu õpetab teadlikult jälgima oma keha. Pilateses kasutatakse keha jõukeset mitmesuguste harjutuste kontrollitud ja sujuvaks sooritamiseks. Keskendumine-Pilates nõuab vaimset keskendumist, mis tähendab, et mõte töötab kogu treeningu jooksul. Keskendumine on vajalik, et tagada liigutuste kvaliteet. Pilates ei ole ainult füüsiline treening, vaid keskendub nii mõistuse kui lihaskonna treenimisele, et aidata saavutada vaimne ja füüsiline tasakaal. Kontroll -Pilatest on kõige parem kirjeldada, kui kontrollitud painduvuse ja jõu kombinatsiooni. Kui keha ja vaim töötavad üheskoos, sooritakse liigutusi kõige tõhusamalt, samal ajal kontrollides oma keha. Kõik pilatese liigutused tulevad jõukeskusest ehk "kontrolli keskmest". Keha kontrollimine on esmatähtis, et vältida vigastusi. Täpsus -Iga liigutus peab olema täpne pilatese-treeningu sujuvuse tõttu
Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt
Halba rühti iseloomustab: • Lõtv kehahoid • Lihased on nõrgemini arenenud • Pea langetatud või ettepoole suunatud Võimalikud tagajärjed: • Peavalu • Tekib pinge ja selg väsib ruttu ära • Suureneb lihaste ja sidemete koormus • Inimene vajub küüru • Takistab südame ja kopsude normaalset talitlust Lordoos ehk nõgusselgsus Lordoos on lülisamba ülemäärane kõverdumine ettepoole, süvenenud on nimmenõgusus ja lihaskonna toonus on muutunud. Tekkepõhjused: • Ülekaal • Halb rüht • Nõrgad kõhulihased • Osteoartroos puusaliigeses ehk koksartroos • Liiga sagedane kõrgetel kontsadel käimine • Nõrgad tuhara-ja seljalihased • Ülepinges reielihased ja nimme-niudelihas • Liialt suur treeningukoormus • Liialt suur treeningu intensiivsus • Ebapiisav sporditehnika • Ebapiisav ettevalmistus • Vale treeningu ülesehitus
Arvuteid kasutatakse noorte seas aina rohkem. Seega on hakatud uurima ka neid terviseprobleeme, mida arvuti liigkasutamine endaga kaasa tuua võib. Uurijate poolt on leitud, et arvuti üleliia kasutamine võib põhjustada sõltuvusse jäämist ja mõjutada negatiivselt nii inimese sotsiaalset, füüsilist kui ka vaimset tervist. Senini on uurimised viidanud sellele, et põhilised on kahjustused nägemisele. Samuti võib tekkida silmade kuivus ning kipitus, peavalud, luu- ja lihaskonna haigused (Lai & Uri, 2008, lk 87-91). 1.1 Uuring õpilaste arvuti kasutamise kohta Õpilaste seas viidi läbi valikvastustega küsitlus 2007. a jaanuarikuus ja sellega selgus, et internetiühendus oli 93%-l vastanutest ning enamus – 51%, kasutas arvutit just õhtuti, millest järeldati, et uni võib jääda lühikeseks, samuti arvati, et sellest võib järgneda probleeme koolis keskendumisega. Uuringus pöörati tähelepanu ka arvutis olemise ajale ning sellele, kuidas see noori mõjutab
Nende meel on suuteline eristadama emast ja isast isendit. ELEKTER NAVIGATSIOONIKS · Osad kalad ei kasuta elektrit mitte ainult navigeerimiseks või saakloomade halvamiseks või tapmiseks, nad tajuvad elektrit. Sellised kalad on näiteks haid. Haidel puuduvad elektrielundid, kuid neil on hoopis elektrit tunnetavad organid e. Lorenzini ampullid. Nad suudavad tajuda eriti nõrka isegi 0.005 millivoldise pingega elektrivälja, mille on tekitanud nt. saaklooma lihaskonna vibratsioon. Näiteks mõrtsukhai surub rünnaku ajal silmad taha, vältimaks nende vigastamist ning siis juhivad teda täielikult Lorenzini ampullid, kuni saatusliku hammustuseni. HUVITAVAT · Maod saavad hõõrdumisel mööda maapinda positiivse elektrilaengu. Nad mitte üksnes ei omanda staatilist elektrit, vaid ka säilitavad seda. Staatiline elekter tekib ka siis kui madu lõgistab oma lõgistit. · Nokkloom suleb vette sukeldudes silmad, kõrvad, sõõrmed
narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi Ambulatoorne Möbiuse sündroomi ravimine käib sümptomite järgi, enamasti on ravi toetav. Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi (kuiva silma sündroom) ja konjunktiviidi (silma sidekesta põletik), sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni trombooside vältimiseks profülaktilist ravi. Kirurgiline Kirurgiline ravi on sümptomaatiline või kosmeetiline, kuid sellega ei ole võimalik sündroomi ravida. Komppöiad, mis on sagedasti kahepoolsed, esinevad pea 1/3 patsientidest. Enamus juhtudel on võimalik seda kirurgiliste või konservatiivsete ortopeediliste protseduuride käigus osaliselt või täielikult parandada
Puhkepausi ajal tuleb Tööaeg on 8 tundi. veresoonkonnale. tõsta ülesse ja sirutada end, eriti Lõunapaus on 30 min ja neid lihaseid ja liigeseid, mis arvuti olenevalt töö hulgast kasutamisel ei liigu. tehakse puhkepause. Klienditeenindajad teevad Kliendi- Luu-lihaskonna II-III Püstiasendis tehtava töö korral peab pikki päevi. Töö iseloom teenindajad/ ülekoormus. ajutise istumise jaoks olema kõrge on seotud pideva seismise Teenindussaal iste või seisutugi. Eelistas sagedasi ja liikumisega. Teevad lühikesi pause kui harvasid ja pikki
· Soojenduse üldosa eesmärgiks on funktsionaalsete süsteemide aktiveerimine kesknärvisüsteem, liigutusaparaat, siseorganid, vegetatiivne närvisüsteem. Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele.
sümmeetria ja skeleti proportsioonid. Eelistatud on laiad õlad, kitsas talje ja pikemad jalad. Võistlustel sooritatakse seitse kohustuslikku poosi ja vabakava muusika saatel. Vabakavas saab võistleja ise valida poose ja nende järjekorda, kusjuures kohtunikud võtavad kava hindamisel arvesse nii keha, kui ka poseerimise esteetilise-tehnilise külje. Naiste kulturismivõistlusi hakati korraldama 1970-ndate teisel poolel ja MM-ni jõuti aastal 1979. Ka naiste kulturismis on eesmärgiks lihaskonna maksimaalne arendamine, säilitades seejuures ikkagi naiselikud jooned. Võtmeküsimuseks ongi nende kahe eesmärgi ühendamine. Praktika näitab, et see on tegelikult väga raske ülesanne ja jõukohane suhteliselt vähestele, geneetiliselt andekatele indiviididele. See on ka põhjuseks, miks naiste kulturismi populaarsus on aastate jooksul kahanenud. Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis.
manustamine raseduse algstaadiumis ning narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi - Ambulatoorne Möbiuse sündroomi ravimine käib sümptomite järgi, enamasti on ravi toetav. Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi ja konjuktiviidi, sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni trombooside vältimiseks profülaktilist ravi. Üsna mitmel põhjusel on need patsiendid avatud infektsioonidele. Ajutüve anomaaliad võivad muuta nad vastuvõtlikuks kopsupõletiku tekkele, mis võivad raskenduda kopsuinfektsioonide mõjul. Kui isikul on kõrva struktuurseid anomaaliaid, siis võib see mõjutada tema ravikulgu. - Kirurgiline
veresoonkonnale. tõsta ülesse ja sirutada end, eriti Lõunapaus on 30 min ja neid lihaseid ja liigeseid, mis arvuti olenevalt töö hulgast kasutamisel ei liigu. tehakse puhkepause. Klienditeenindajad teevad Kliendi- Luu-lihaskonna II-III Püstiasendis tehtava töö korral peab pikki päevi. Töö iseloom on teenindajad/ ülekoormus. ajutise istumise jaoks olema kõrge seotud pideva seismise ja Teenindussaal iste või seisutugi. Eelistas sagedasi liikumisega. Teevad lühikesi pause kui harvasid ja pikki
Väga sagedased on eelkooliealistel lampjalgsus ja X-jalad. Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid. Halva rühi peamiseks põhjuseks loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket. Sagedasemad rühihäired, mis on tingitud lihastoonuse asümmeetriast on skolioos lülisamba kõverdumine külgsuunas, lordoos selja alaosa süvenenud nõgusus ja küfoos rinnaosa suurenenud kumerus. Vale rüht 1)Pea ees või kössis asend 2) Militaarne asend · õlad kumerad · pea tagapool · pea eespool · õlavööde surutud pingestatult taha
Kehaline ülepinge Silmade ülekoormus Kontoritolm Psühhoemotsionaalne pinge Üha enam: töö arvutiga http:// www.sekretar.ee/default.aspx?publicationid=04219ce7-1d35-4459-bf5b-a989bc2ed7 Kriisiaastad on inimeste tervisele oma jälje jätnud (05.04.2011) Kehaline ülepinge Arvuti + töölaud = suurem osa (t)ööpäevast Sundasend: kaela-ja seljalihaste ülepinge Kehv verevarustus Ülekoormushaiguste väljakujunemine: närvisüsteemi ja luu-lihaskonna häired radikuliit! Õlavöötme-, küünarliigese ja randme ülekoormushaigused Vildakselgsus ehk skolioos Veenilaiendid Ainevahetuse aeglustumine Stress Psüühiline koormuskiire otsustamine, andmete kuhjumine, teistest eraldi töötamine: peavalud arteriaalse vererõhu tõus unetus Kompuutertõbi Läbipõlemissündroom burn out
...............................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Luukoe erilisus seisneb selles, et ta saab regenereeruda täiskasvanueas ilma fibroosse armi moodustumiseta. Luumurd on üks sagedamatest luu-lihaskonna kahjustustest. Viimasel ajal luumurdude ravi on oluliselt paranenud. Paranemine sõltub mitmest tegurist, näiteks trauma sagedus, ulatus, fiksatsiooni tehnika ning ka patsiendi kaasuvad haigused. Optimaalne paranemine nõuab konservatiivse või kirurgilise fiksatsiooni rakendamist. Juhul, kui ravi on õige ning patsiendil pole raskeid kaasuvaid haigusi, luumurd võib paraneda ilma armi moodustumiseta ja luu taastab oma esialgse kuju. Halvemal juhul võib luumurd paraneda liiga
annaabi.ee 
