Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on s...
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid  pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid  toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid  varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid  viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid  toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...
EKG Kristiina Rõzova Kätlin Augla 11c Mis see on? EKG e. elektrokardiogramm - nn. südamefilm Test, mis mõõdab südamelöökide elektrilist aktiivsust. Kuidas töötab? Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku.
suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vahetus vere ja kudede vahel 3)veenide kaudu toob venoosne veri elundidest ära süsihappegaasi ja teised jääkained . 6.Vereringe tähtsus. suur vereringe: varustab kogu keha hapniku ja toitainetega , ning viib kudedest jääkained ära väike verringe : kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks . 7. Mida näitab elektrokardiogramm? elektrokardiogramm-südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus, mis võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi 8.Mis on infarkt? nimeta riski tegureid! Verevarustuse katkemine mingis südame piirkonnas , mille tagajärjel tekib südamelihasesse suurem või väiksem kahjustusala. Riski tegurid : suitsetamine , vale toitumine , vähene liikumine jne.
11)Kirjelda arterite, veenide ja kapillaaride ehitust, seosta seda lesannetega. ARTERID- Paksud seinad ja elastsed, tugev lihaskiht. VEENID- Pehmed seinad ja hukesed, lihaskiht hem. KAPILLAARID- hest rakukihist koosnev sein, huke. 12)Miks veri voolab ja kui kiiresti toimub see arterites, veenides, kapilaarides, miks? Veri voolab suurema rhu poolt viksema rhu poole. ARTERID-20cm/s, VEENID- 5cm/s, KAPILLAARID alla 1mm/s 13)Selgita: sdametoonid, pulss, lemine vererhk, alumine vererhk, elektrokardiogramm. SDAMETOONID- Phjustab vere turbolentne voolamine ja klappide vibratsioon. PULSS- Veresoonte seinte vnkumine sdame lkide takistis. LEMINE VERERHK- Sstoolne(120mm/Hg) ALUMINE VERERHK- Diastoolne(70-80mm/Hg) ELEKTROKARDIOGRAMM- Sdamelihaste kokkutmmete moodustavate elektrivoolude graafiline leskirjutis. 14)Mida tead sdamelihase infarktist, sdamepuudulikkusest, rtmihiretest, hpertooniast, ateroskleroosist? Millised eluviisid on vajalikud nende vltimiseks?
ID VERESOO VEENI VE D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. Lihaste kokkutõmme – südame löök Parem koda Vaska koda Parem Vasak
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku
mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse)
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG  elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid  Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam.
kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse.
Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb sellega sageli sokk. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine. Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal. Siis kasutatakse 24 tunni elektrokardiogrammi registreerimist (Holter monitooring). Lisajuhtetee avastamiseks on kasutusel elektrofüsioloogilised uuringud (söögitoru kaudu viiakse südame kõrgusele elektrood, mille abil püütakse hinnata südame reaktsioone stimulatsioonile). Ravivõimalused
K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed
ilmaga On kõige sagedasem vorm Ebastabiilne stenokardia Sagedus, raskus ja kestus suureneb Valu võib tekkida ka rahulolekus, nitroglütseriin ei aita nii hästi kui enne Esineb stenokardiline valu Valu avaldub äkki, ei ole alati tugev, aga on ebameeldiv või kandub edasi Ataki ajal on pulss kiirenenud Stenokardia diagnostika ja ravi Kõige olulisem on inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm Lisauuringuna kasutatakse südame ultraheli ehk ehhokardiograafiat Veloergomeetria Koronarograafia Vajalik võib olla kirurgiline sekkumine Südamepuudulikkus See on seisund, kus süda ei ole võimeline piisavas koguses verd pumpama ja tekivad iseloomulikud hemodünaamika häired Krooniline südamepuudulikkus tekib aja jooksul, kui organism üritab puudu olevat kompenseerida Tekkepõhjuseid on mitmeid: kõrgvererõhutõbi,
käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides? Vere paneb katkematult ja ühesuunaliselt voolama vererõhu erinevus veresoontes. 15.Mis on kapillaarid? Kapillaarid on peenemad veresooned ehk juussooned, kapillaarid ühendavad arterid veenidega. 16
vabalt kehaõõnes, kus see seguneb teiste kehavedelikega.  süda – lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma.  koda – kodade kokkutõmbel liigub veri neist edasi vatsakestesse  vatsake – vatsakeste kokkutõmbel surub veri hõlmastele klappidele ja suleb need ning veri surutakse südamest välja veresoontesse  vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale.  elektrokardiogramm – võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi.  hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku.  punane vererakk – toimetab hapniku kopsudest kudedesse.(ilma tuumata, punased)  valge vererakk – võitlevad organismi tunginud võõrmikroobidega. ( tuumaga, värvitud)  vereliistak – kõige väiksemad vererakud on vajalikud vere hüübimiseks.  hüübimine – kaitseb verekaotuse eest. Tekib fibriin
parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid  veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid  veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme  A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4
· Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme  südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG  südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda Paremasse kotta suubuvad kehaveenid, hapnikuvaene veri, suunab vere paremasse vatsakesse. Vasak vatsake Klapid mis lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. Suunab hapnikuga vere kehasse.
parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme – A Kodade kokkutõmme südame löök B Vatsakeste kokkutõmme Töötab automaatselt kogu C Kogu südame lõtvumine elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4
kilpnäärmehormoonid). Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida geneetiline omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. Hüpertensiivse kriisi puhul kasutataks patsiendi uurimiseks mitmeid meetodeid, milledeks on: regulaarsed vererõhumõõtmised, mille sagedus oleneb patsiendi seisundist; silma uuringud, mille eesmärgiks on avastada silmas verevalumeid ning muutuseid pupillides; vere ja uriini analüüsid ning elektrokardiogramm (EKG), mis näitab muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.) Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS
29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk? Vererõhk on väärtus, mida avaldab veri veresooneseinale, see sõltub
muutuda. DIAGNOOSIMINE EHK MILLISED UURINGUD VÕIDAKSE TEHA JA MIKS ·Hüpertoonia diagnoosimine algab vererõhu mõõtmisest, kusjuures väärtused peavad olema kõrgenenud vähemalt kolmel järjestikusel korral (erinevatel päevadel). Mida noorem on isik, seda põhjalikumalt teostatakse uuringuid, et välja lülitada sekundaarse hüpertoonia võimalus, mis on iseloomulik just noortele. ·Peamisteks uuringuteks kõigil patsientidel on elektrokardiogramm ehk südamefilm, vere- ja uriinianalüüsid, et tuvastada võimalikke tüsistusi. Veres määratakse ka kolesteroolisisaldus, mille kõrgenemine on oluliseks hüpertoonia riskiteguriks. Kaebuste esinemisel teostatakse ka silmapõhjade uuring ning kopsude ja südame röntgenülesvõte (ilmestab südame mõõtmed, mis võivad kaua kestnud hüpertoonia korral olla suurenenud). RAVIVÕIMALUSED ·Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab
tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol  kontraktsioon Diastol  lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk. Hüpertermia ebatavaliselt kõrge kehatemperatuur Hüpotermia ebatavaliselt madal kehatemperatuur EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. (elektrokardiogramm) Bradükardia frekvents alla 60 korra minutis. Tahhükardia frekvents üle 100 korra minutis Suur vereringe vasak vatsake, aort, arterid, kapillaarid, veenid, õõnesveenid, parem koda Väike vereringe parem vatsake, kopsuarterid, kapillaarid, kopsuveenid, vasak koda Seedeelundkond: Suuõõs cavum oris Neel pharynx Söögitoru oesophagus Magu ventriculus, gaster Peensool intestinum tenue
Inimene võib märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust,südamekloppimist ning unetust. Kõrgvererõhutõbi on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. DIAGNOOSIMINE ·Hüpertoonia diagnoosimine algab vererõhu mõõtmisest Väärtused peavad olema kõrgenenud vähemalt kolmel järjestikusel korral (erinevatel päevadel). ·Elektrokardiogramm ehk südamefilm, vere ja uriinianalüüsid, et tuvastada võimalikke tüsistusi. ·Veres määratakse kolesteroolisisaldus, mille kõrgenemine on oluliseks hüpertoonia riskiteguriks. ·Kaebuste esinemisel teostatakse ka silmapõhjade uuring ning kopsude ja südame röntgenülesvõte Ravivõimalused Essentsiaalse hüpertoonia täielikuks raviks vahendeid ei tunta, kuid korrektne ravi aitab aeglustada haiguse süvenemist ning komplikatsioonide teket.
SÜDAME LÖÖGISAGEDUS E. PULSS  erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm). Sõltub: · vanusest · soost · eluviisidest · kehalisest aktiivsusest · emotsionaalsest seisundist · keha asendist. SIINUSARÜTMIA  südametsüklite ajaline erinevus. Funktsioon  südame põhiülesanne on vere paiskamine vereringesse. · Elektrilised, mehhaanilised ja helilised protsessid südames (EKG, SFG, FG). Elektrokardiogramm  südame film: elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. Südametegevusega kaasnevad helilised nähtused. Süstoolne toon  tekib süstoli alguses  madal ja kestev. Diastoolne toon  tekib diastoli alguses  kõrgem ja katkendlik. Mõõdetakse fonokardiograafia abil  meetod, mis võimaldab uurida südame tone
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt: 1. väljavõte ambulatoorsest kaardist kolme viimase aasta kohta (põetud haigused); 2. tõend, et sisseastuja ei ole arvel psühhoneuroloogiahaiglas; 3. tõend, et sisseastuja ei põe tuberkuloosi. Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatelt nõutavad terviseuuringud: 1. vere ja uriini analüüs; 2. elektrokardiogramm (EKG); 3. audiogramm; 3 4. kõrva, nina ja kurgu kontroll; 5. silmade ja nägemise kontroll; 6. vere lipiididesisaldus; 7. veresuhkru analüüs; 8. kopsude tippvoolu mõõtmine; 9. kopsude röntgenuuring. Lisaks ülalmainitule nõutakse õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijatelt järgmisi terviseuuringuid: 1. röntgenülesvõte nina kõrvalkoobastest. 4 2
kahjustust. Meelespea südame isheemiatõve haigetele Õppige ära tundma isheemiatõve tunnuseid. Õppige ära tundma olukordi, milles Teil vaevused tekivad. Kandke alati kaasas nitroglütseriini tablette või pihustit (Nitro-glütseriini lahuse pudelike). Hoidke alati käepärast viimased Teile tehtud EKG-d. Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui Teil valu rinnus tekib sagedamini, on tugevam või kestab kauem. Uuringud Vt. Elektrokardiogramm (EKG); Koormustest (koormus-EKG); Koormus-ehhokardiograafia; Südamelihase uuring radioaktiivse isotoobiga; Südame ultraheliuuring; Pärgarterite nähtavaks tegemine ehk koronarograafia; Söögitorukaudne ehhokardiograafia.Ravi/ ProtseduuridHaiglas algab südameinfarkti ravi enamikel juhtudest intensiivravi palatis. Seal olete personali pideva järelvalve all, olemas on parimad võimalused Teie südame töö pidevaks jälgimiseks (monitorid) ning ravimite veenisiseseks manustamiseks.
alustas söömist ja joomist, istus ja kõndis mööda osakonda, kuid kahjuks ei jätkunud taastumine siiski vajaliku tasemeni (Aasma, 2010). Meditsiiniharu, mis tegeleb südame- ja veresoonkonna haiguste ja häirete diagnoosimise ja raviga nimetatakse kardioloogiaks. Inimesed, kes on haigestunud südame- või veresoonkonna haigustesse külastavad kardioloogi, kes viivad läbi uuringuid. Kõige tüüpilisim uuring on EKG e. elektrokardiogramm. Samuti võidakse teha koormustest, milles selgitatakse välja südame koormustaluvus. 2. Veresoonkond ja haigused 6 Veri ringleb kinnises veresoonte süsteemis. Verd mööda liiguvad organismi toitained ja hapnik ning vere abil väljuvad organismist ka jääkained ja süsihappegaas. Veresooned jaotuvad kaheks: arterid ja veenid. Arterid on veresooned, mis kannavad hapnikurikast
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG  elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid  Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam.
Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. Elektrokardiogramm (EKG) EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. EKG-ga registreeritakse vastava aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e
(sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune  maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse?
* QRS-kompleks – Q-saki algusest S-saki lõpuni – tingitud erutuse tekkest ja levikust vatsakestes. ST-segment – aeg S-i lõpust T-saki alguseni. See näitab aega, mis vatsakesed on erutuselt ühtlaselt laetud. Järgneb T-sakk – näitab erutuse kadumist vatsakeste muskulatuurist (wat???) * TP-intervall – sõdame elektriline paus. Sel ajal südames biovoolu pole. T-sakk, TQ-intervall – erutuse ülekandmine ajas. Elektrokardiogramm võimaldab: 1) kindlaks teha rütmihäireid – kas neid on, nende põhjus, kust pärit 2) kindlaks teha südameverevarustuse häiretest tulenevaid ainevahetushäireid, mis muudavad erutuse teket – iseloomulik südamelihase infarktil 3) südamelihaste püsivad kahjustused, nt südamelihase reumaatiline kahjustus. Müokardiit Vererõhk ja selle muutumine Vererõhk – rõhk veresoontes ja süüdames Erinevates veresoontes pole rõhk ühel ajal ühesugune
Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune  maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks  kuidas leitakse?
Normväärtus: - Terve täiskasvanud inimene rahulolekus 60-70 x min. - Treenitud sportlane 40-60 x min, - Kerge keh. töö 110-130 x min. - Raske keh. töö 160-190 x min. ¤ N/M: Naistel on kõrgem pulss, kui meestel ¤ Eluviisid: Suitsetamine tõstab pulssi.. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on EKG? Mida see näitab? Elektrokardiogramm- EKG - elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine - mehaaniline südamelihase töö graafiline kujutamine ning selle abil saab leida südame rütmihäireif, vatsakeste ülekoormust, südame veresoonte patoloogia
kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed. Peale sakkide eristatakse segmente ja intervalle. Segment on ajavahemik kahe punkti vahel, aga intervall on mingi ajalõik (pikem kui segment). Biovoolud tekivad eluskoes, kui 3 on olemas potentsiaalne vahe. St. 1 punkt on ühesuguse laenguga, teine punkt teise vahega. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadetakse elektrokardiogramm (EKG). Kõige tavalisem on EKS registreerimine kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. I lülituseks nim parema käe ja vasaku käe, II lülituseks parema käe ja vasaku jala ning III lülituseks vasaku käe ja vasaku jala vaheliste potentsiaalide registreerimist. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib
nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva ebasoodsa koormuse tõttu esineb põlve esiservas valulikkust. Spordimeditsiiniline terviseuuring spordis 1) Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring? Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, KMI jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hingamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid. Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte.
Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm, atrioventikulaarsõlm, Hisi kimp, Hisi kimbu parem ja vasak säär, Purkinje kiud. Teistel erutusjuhtesüsteemi osadel on (peale sinuatriaalsõlme) on võime erutuse automaatseks tekitamiseks (1): a) sagedusega üle 80 korra minutis b) sagedusega alla 60 korra minutis Erinevate leukotsüütide sisaldust veres kajastab a) hemogramm b) leukogramm c) elektrokardiogramm 8 A- veregrupiga Rh positiivse verega inimesel on vereplasmas a) antiA antikehad, anti-D antikehad c) antikehad puuduvad b) anti-B antikehad c) anti-B antikehad, anti-D antikehad Paremast jalalabast venoossesse verre saabuv lünf läbib: a)õndlalünfisõlmed, kubemelünfisõlmed, rinnajuha ja parema venoosnurga b) kaenlalünfisõlmed, parema
avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Rahuolekus 60-90 korda minutis. Kehalise töö korral kiireneb (sõltub töö intensiivsusest ja kestvusest). Kehalise töö käigus on hapnikukadu suurem ja süda peab kiiremini kokkutõmbuma, et keha suurema koguse hapnikuga varustada. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid, südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist. 6. Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100
9. HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN 10. SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME). DIASTOL- SÜDAME VATSAKESTE LÕÕGASTUMINE. 11. SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (FREKVENTS)- NORM: 60-80 x MINUTIS 12. SEERUM- ON PLASMA, MILLEST ON VÄLJA KORJATUD HÜÜBIMISE AINED 13. HEMATOKRIT- NÄITAB SEDA, KUI PALJU ON VERERAKKE JA PEAPLASMAT 14. AGLUTINATSIOON- KUI VERERAKUD KLEEPUVAD KOKKU (ÜKSTEISE KÜLGE) 15. ALKALOOS- VERE pH LANGUS 16. ATSIDOOS- VERE pH TÕUS 17. ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG)- ON SÜDAME ERUTUSE JA KONTRAKTSIOONI VÄLJENDUS. 18. PULSS ehk PULSISAGEDUS- ON ARTERITE RÜTMILINE LAIENEMINE, MIS ON TINGITUD SÜDAME TÖÖST. 19. PULSIDEFITSIIT (PATOLOOGIA)- (ERINEV PULSS JA SÜDAMESAGEDUS). 20.VERESUHKUR - NORM: 3,0-5,5 mmol 12 21. MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS C)KOPSUVEENIS D)BRONHIAALSETES ARTERITES E)BRONHIAALVEENIDES-
Tugev ärritus võib liigesekõhre kahjustada ,dünaamiline liikumine parandab kõhre ainevahetust, lihased tugevnevad. Alustada alati 10-15 min. soojendusega, teha venitusharjutusi. Vastupidavusaladest on soovitavad jooksmine, käimine, suusatamine, ujumine. Ohtlikud on tennis, tõstmine, jalgpall, hüpped, ballett, poks Olulisemad südame-veresoonkonna (S/V) süsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Südame kuulatlus 3. Elektrokardiogramm 4. EKG-koormustest 5. Ehhokardiograafia6. Südamerütmi ja vererõhu ööpäevane jälgimine 7. Vere analüüsid jt uuringud S/V ülekoormussündroomi teket soodustavad tegurid. a. treenimine ja võistlemine haigena. liiga intensiivne jõuvastupidavustreening noorukieas c. kõrgenenud vererõhule kalduvad noorukid, eriti kui nad tegelevad jõu-või jõu-vastupidavustreeningugad. ebapiisav toitumine S/V ülekoormussündroomile viitavad muutused.1.Väljendunud bradükardia või tahhükardia 2
Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKGd. EKG sakid elektrokardiogramm. Normaalsel EKGl esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati Rga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga. P ja Tsakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed
Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. EKG sakid- elektrokardiogramm. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke 4 (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga
23.5.teab südame ehitust ja talitlust Vahesein jaotab südame kaheks pooleks: · Vasakuks · Paremaks Kumbki pool jaguneb kojaks ja vatsakeseks. Kodade ja vatsakeste vahel ning vatsakeste ja veresoonte vahel on klapid. Südame töötsükkel koosneb kolmest osast: · Kodade kokkutõmme · Vatsakeste kokkutõmme · Südamelihase lõtvumine Südame löögisagedust mõjutavad külm, kuum, füüsiline koormus, stress. Südame tööd iseloomusta EKG- elektrokardiogramm. Südant katab südamepaun, mis toodab vedelikku hõõrdumise vähenemiseks. 23.6.teab suurt ja väikest vereringet ning ülesandeid · Ülesanded- *kindlustab pideva ainevahetus *kanna laiali toitaineid ja hapniku *eemaldab jääkaineid *kannab laiali hormoone, antikehasid ja kaitsevalke *seob organismi tervikuks · Suur vereringe- ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapniku ning ära
sõrme otsast vere võtmisega tehtava testi eel ei pea olema söömata), arutatakse liikumisharjumusi ja eluviise, kaalutakse ja arutatakse vajadusel ravimi süstimiskohti. Iga-aastaselt teostatakse diabeetiku põhjalikum tervisekontroll: võetakse vereproovid ja uriiniproov ning kontrollitakse jalgade ja hammaste seisukorda. Samuti uuritakse silmapõhju 10 ja täiskasvanud diabeetikule tehakse elektrokardiogramm (EKG ehk südamefilm) ning ENMG ( närvide) uuring. 11 DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik
Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas - puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt. Diagnostika Stenokardia diagnoosimisel on kõige olulisemaks inimese kaebused tüüpilisele valule rinnus. Informatsiooni annab ka ataki ajal tehtud elektrokardiogramm ehk südamefilm. Esineb ST joone depressioon vähemalt 0,1 mV rinnalülitustes. T-sakid kõrged või negatiivsed. Lisauuringuna on kasutusel südame ultraheli ehk ehhokardiograafia, mis annab informatsiooni südame töö iseloomust ning võimalikest häiretest. Veloergomeetrial ehk koormustestil uuritakse, kui suurt füüsilist koormust inimene talub ilma, et tal tekiksid südamekaebused. Koronarograafial viiakse veresoonde kontrastainet, mis toob nähtavale südame
Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG): On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid,lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T (S-,P- ja T-sakid võivad olla nii pos. kui ka neg.) Segment ehk lõik- kahe saki vahemaa (PQ-segment algab P-saki lõpust ja lõppeb Q-saki algusega) Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-
vatsakeste piiril asuva antrioventrikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His'i kimpu, selle sääri ning Purkyné kiudusid pidi vatsakeste lihastele. Erutuse tekke ja levikuga kaasub südamelihase kokkutõmme e süstol. Kokkutõmbe ajal ei vasta südamelihas teatud aja jooksul ärritajatele uue erutuse tekkega. Seda ajavahemikku nim absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG). Kõige tavalisem on EKG registreerimine kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. Elektrodiagrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähstiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolaratsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu
· Fibrillatsioon  südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus. EKG-s eristatakse atriaalosa ning ventrikulaarosa. Atriaalosa langeb P-lainega, mis väljendab
lahusesse tekkisid punased helmed. 5. Määrasime aglutinatsiooni põhjal veregrupi. Meil tekkis aglutinatsioon mõlemas lahuses - AB veregrupp. 32 Aglutinatsioon tekib reesuskonflikti tulemusena, kui tekib antigeen-antikeha reaktsioon. 9. Südame-vereringe füsioloogia. Elektrokardiograafia. Vererõhu mõõtmine. ELEKTROKARDIGRAAFIA Elektrokardiogramm peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja -juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris. Elektrokardiogrammi registreerimise põhilülitused: Lülitusteks nimetatakse keha punkte, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks Jäsemete standardlülitusi on 3 ja potentsiaalide muutused registreeritakse vastavalt: I standardlülituses parema käe ja vasaku käe vahel, II standardlülituses parema käe ja vasaku jala vahel
TÄITUMISMAHT (70-80ml)/kumbki vatsake sisaldab 150 ml verd-VATSAKESTE LÕPPDIASTOOLNE MAHT/, algab kodade lõõgastus. Vatsakeste tsükkel- kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I  Pk, Vk ; II  Pk, Vj; III  Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele
 keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max südame töö inimesel võib olla 220 lööki/min – vanus 5.Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriokardiogramm – elektriliste potentsiaalide muutuse registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi) seisundit. EKG koosneb positiivsetest ja negatiivsetest sakkidest (P, Q, R, S, T sakid). P – tekib erutus siinussõlmes ja levib atrioventikulaarsõlme e. erutuse kulgemine kodades; Q, R, S,
annaabi.ee 
