Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5. Tselluloosi nitreerimisel saadavad produktid ja nende kasutamine. 6. Tselluloosi atsetüleerimisel saadavad produktid ja kasutamine. 7. ...
LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3. Tiia, kes tuli vastama, ulatas õpetajale päeviku Vastama tulnud (missugune?) Tiia ulatas õpetajale päeviku. 4. Õppetükk, mida vastati, ei valmistanud Tiiale Vastatud (missugune?) õppetükk ei valmistanud raskusi
struktuurist.Teine peatükk analüüsib perekonna suhteid ja protsesse. Viimane peatükk käsitleb ökokaarti ning sellega seonduvat. Peatükid on jaotatud alapeatükkideks. 3 1. PEREKONNA STRUKTUURI KAARDISTAMINE Alljärgnevalt jooniselt on näha perekonna struktuuri kaardistus, mille aluseks on lähtmeandmetest saadud info. Joonis 1. Perekonna struktuur (autori koostatud) Antud perekonnas elavad koos Tiia ja Toomas, Tiia tütar Annika eelmisest suhtest ning Tiia ja Toomase ühised lapsed Andres ja Aimi. 4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED 2.1. Peresüsteemi analüüs Joonisel 1 olevalt genogrammilt võib välja lugeda pereliikmed, 3 erinevat põlvkonda ja kehtivad perestruktuurid. Lähteandetele tuginedes on antud juhtumi peamisteks klientideks Tiia ja Annika. Perekonna intiimsesse võrgustikku kuuluvad eelkõige nemad, kuid lisanduvad ka Tiia
1. ÕPETAJA KIRJUTAS HEA HINDE TIIALE, kes tundis ainet hästi. kõrvallause (alistuv) ei saa tarvitada üksi SELLELE KIRJUTAS ÕPETAJA HEA HINDE. 2. Kes tundis ainet hästi, 3. TIIALE, KIRJUTAS ÕPETAJA HEA HINDE. Kes tundis ainet hästi, Õpetaja ütles, PEALAUSE et vastama tuleb Tiia, 1.astme kõrvallause kes võttis päeviku, 2.astme kõrvallause kus olid ülekaalus viied. 3. astme kõrvallause Õpetaja, kutsus kohe Tiia vastama, Kes istus kohale, kui oli päeviku avanud. Õpetaja ütles, et vastama tuleb Tiia ja meie peame teda kuulama.
AS RIIE KÄSKKIRI Rakvere 14. november nr 467 Põhipuhkusele lubamine Töölepingu seaduse § 54 ja § 55 ja AS Riie põhikirja § 12 ning õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME avalduse alusel: 1. Luban põhipuhkusele alates 01.12.2013-15.12.2013 (14 kalendripäevaks) õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME. 2. Määran õmblusosakonna spetsialisti põhipuhkuse asendajaks õmblusosakonna spetsialisti Katrin SUSI. Heili Vellema Direktor Koopiad: raamatupidamine, Tiia Toome, Katrin Susi
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6
"Nublust Nabiks " järjekordsel etapil Kohtla-Järvel, kus Kuldar Asu saavutas teise koha ja Kaimar Asu esimese koha. Samuti võtsime me osa Põlva Lahtistest vabamaadlus võistlustest, kus Kuldar saavutas teise ja Kaimar teise koha. Kõige raskemad võistlused olid Koerus, kus peeti võistlusi 2 päeva järjest. Esimene päev toimusid kehalised katsed ja teisel päeval vabamaadlus võistlused. Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar Aun, Kaarel Täht, Kuldar Asu ja Tiia-Linda Purge
7. On antud funktsioonid lahenda võrratus f ( x ) < g ( x ) . y = g( x) 1) ( 0, 5 ) 2) ( -5 ; 0 ) 3) (-5;0] y = g ( x) 4) [-5;0] y = f ( x) x 8. Lahenda võrrand 3 - 2 cos =0 3 1 Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium 5 1) x = ± + 3n , n Z 2) x = ± + 6n , n Z 2 2 5
sünteetilised kiud. Üsna harva saab põlemisproovi alusel määrata kiuliiki täpselt. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne 1. Koostada kiudude klassifikatsioonitabel 2. Tutvuda kiudude näidistega 3. Koostada laboris olevate kiudude kollektsioon 4. Teostada kiudude põlemisproov Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus 3.2 Töövahendid: Käärid, kleeplint, kiudude näidised, küünal, tikud, pintsetid. 3.3 Tegevuskava: Põlemisproovi tegemiseks võetakse väike kiukimp ja asetatakse see leeki. Kiudude käitumist jälgitakse ja fikseeritakse leegile lähendamisel, leegi sisemuses ja leegist väljatoomisel. Fikseeritakse ka kiu põlemisel erituv lõhn ja põlemisjäägi iseloom, jälgitakse süttimiskiirust, põlemise iseloomu, leegi suurust. Leegile lähendamisel eristatakse kiudude käitumises:
Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia. päkapikud leidsid pommi. Kuusk nüüd vaja ära ehtida, Näitasin ma komme emale, Õhtul saame kaikaid vehkida. ühe kommi andsin temale. Nüüd siis kuuske vaja kasta, Kirja kirjutan ma päkale, Tiia kinkidega sisse lasta. jätsin kirja sussi sisse päkale. Autor: Taniel
g_kood=O_GRUPP.o_gr_kood AND OPETAJA.juhend_grupp=O_GRUPP.o_kood; +---------+----------+-----------+-----------------+ | eesnimi | perenimi | o_gr_nimi | Kursusejuhataja | +---------+----------+-----------+-----------------+ | Kalle | Kohin | ARV07 | Sirje Mnd | | Mari | Maasikas | ARV07 | Sirje Mnd | | Kevin | Kivi | ARV07 | Sirje Mnd | | Veiko | Vesi | ARV07 | Sirje Mnd | | Hannes | Hein | ARV07 | Sirje Mnd | | Tiia | Tuisk | KKK06 | Terje Tamm | | Joosep | Jalakas | KKK06 | Terje Tamm | | Sille | Siil | KKK06 | Terje Tamm | | Lilli | Lill | KKK06 | Terje Tamm | | Liia | Lips | KKK06 | Terje Tamm | | Kalev | Komm | KKK06 | Terje Tamm | | Rita | Rehv | KKK06 | Terje Tamm | | Pille | Pill | RMT07 | Sirje Mnd | | Tiit | Tikk | RMT07 | Sirje Mnd |
,,Jää ja Titanic" (1995) ,,See ja teine" (1996) ,,Teekond Ayia ,,Võimaluste Triadasse" (1993) võimalikkus" (1997) ,, Silm" ja ,, Hektor" ,,Usk on uskmatus" (2000) (1998) ,,Isale" (2003) ,,Kõik on ime" (2004) ,,Seesama jõgi" (2007) "Paralleele ja ,, Jää ..." (2009) parallelisme" (2009) Lasteraamatud Näitekirjandus Kuhu need värvid jäävad "Neljakuningapäev" (1975) koos Tiia (lavastatud aastal 1977) Toometiga "Liblikas ja peegel" Udujutt (1977) (kirjutatud aastal 1980) Kes mida sööb, kes keda sööb (1977) Jänes (1980) Jalgrataste talveuni (1987) Kaks päikest (2005) Põhjatuul ja lõunatuul (2006) Väljaspool Eestit Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21
Kristina Süld 26.03.54 45403261111 Erkki Rokk 15.01.83 38301152909 Sirli Salonen 23.06.82 48206238342 Rain Rokk 09.03.54 35403094898 Natalja Vassiljeva 13.02.88 48802134142 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 Risto Serg 18.08.82 38208183384 Pirjo Reintamm 28.02.72 47202286690 Angelika Randla 17.02.86 48602173007 Tanel Lohk 24.03.75 37503245615 Kaspar Saarna 03.09.73 37309032719 Tiia Vaask 30.03.65 46503308415 Ivan Lohk 30.10.56 35610301800 Dmitri Reinhold 01.07.89 38907017324 Angelika Palu 18.04.63 46304181582 Marika Jaansoo 21.07.84 48407216502 Kaie Annus 30.11.68 46811303782 Natalja Järve 19.11.89 48911195797 Pirjo Jaanus 23.04.76 47604234101 Taivo Tosso 24.05.60 36005248867 Rain Joonas 04.03.82 38203042331 Anne Vaask 27.04.62 46204277702
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
uurimuste kogumikud ja üks Ettevõtluse ja Majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumikud. Kogumikud on aastatest 2013 ja 2014. leidke eestikeelseid raamatuid märksõnaga ,,arhiveerimine", kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin märksõna ,,arhiveerimine", keeleks valisin eesti ja teaviku laad raamat. Tulemuseks sain 4 kirjet sooritage otsing autorinimega Murulaid, Tiia, analüüsige tulemust; Liitotsing, sisestasin autori Murulaid Tiia. Tulemuseks sain 3 kirjet, 2 raamatut ja 1 käsikiri. Raamatuteks olid Ettevõtte ja majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumik 2014 ja Kategooria juhtimine kaubanduses. Käsikirjaks oli Tiia Murulaid magistritöö teemal Sotsiaaltöö valdkonna töötajate täiendkoolituse vajadused ja võimalused, 2007 aastast. 3
Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku 2) Vastamata tulnud Tiia ulatas õpetajale päeviku des- ja mata- lauselühendid esineb põimlause kõrvallausest des - tegevus on tegemisel ( praegu ) mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes? mida tegemata? Terviktekst 1) ajaline järjekord 2)rühmitamine 3)vastandamine(erinevuste põhjal) ja kõrvutamine(sarnasuste puhul) 4) etirlus ehk analüüs ( kirjutaja arvamus, teiste oma ) Analüüsi peab põhjendama + näide.
Kuressaare Gümnaasium KREEKA referaat Koostas: Tõnu Tiitma 9.c klass Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................3 1. LOODUS....................................................................................................................................4 1.1 Reljeef..................................................................................................................................... 1.2 Kliima.....
Ürituse korraldamise põhimõtted gümnaasiumile Tiia Illak TRK1-kõ Kes on gümnaasiumiealine 15-19 aastat vana Vanematest sõltuv Väga erinevate iseloomudega Väga erinevate huvide, hobidega Erineva arengutasemega Mõtleb tulevikule (mõned) Eeldused Idee (Mida? Kus?) Oskused, teadmised Korraldusmeeskond Eelarve Reklaam Eesmärk Vaba aja sisustamine Lõbustuse pakkumine Uued tutvused Uute huvide tekitamine Erinevate võimaluste pakkumine Millele peab tähelepanu pöörama Ürituse sisu (miks? mida?)
AS Rõivas direktor _ oktoober 2010 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga:
Tallinn (allkiri) AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1
FILEEHEEGELDUS Heli Liiv Pärnu 2012 Fileeheegeldus Heegeldamisel moodustub muster ühesuurustest tühjadest ja täidetud ruudukestest Fileeheegeldusena tööd Vahepitsid Vahepitsid Sirgete servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme detailide vahele Kaunistatakse patju, laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kotte vm. Fileeheegeldusena tööd Äärepitsid kadrilaat.weebly.com Äärepitsid Sakiliste servadega Heegeldatakse enamasti põiki Õmmeldakse eseme äärde Kaunistatakse laudlinu, käterätikuid, seelikuid, kleite vm. Fileeheegeldus Heegeldatakse ahelsilmuseid ja ühekordseid või kahekordseid sambaid Muster kujutatakse mustvalgete ruutudena Mustri järgi heegeldamine Tühi ruut Täidetud ruut Tühi ja täidetud ruut kõrvuti Heegeltöö viimistlemine Peida lõngaotsad töö sisse Pese heegeldatud töö puhtaks Va...
Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija.Jaan Kaplinski on sündinud Tartus poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinskii ja eestlannast tantsijatari Nore Raudsepp-Kaplinskii pojana.Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Tema lapsed on Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauri Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Mart- Matis Lill on tema vllapoeg. Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke.Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige.Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne
Vana aja lood Autor: Tiia Toomet Ilustraator: Jaan Tammsaar Mulle meeldis see raamat väga. Seal olid põnevad jutud ja ilusad pildid. Aga mõned peatükid olid eriti lahedad. NT: Vana aja lastest. Vana aja vanaemadest. Vana aja hoovidest. Mida vanal ajal söödi. Mismoodi vanal ajal tülitseti. Mida vana aja lapsed suvel tegid. Miks keldrivanamees vanal ajal kuri oli. Mida asjad vanal ajal rääkisid. Üks vana aja hea päev. Vana aja vana aja lood Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai kui see välja ei tulnud. See raamat oli ka väga palju uut ja huvitavat. Seal sai teada mida tegid vanaemad vanal ajal, missugused olid vanade laste nimed, mis mänge vanal ajal mängiti, mis söögid olid vanal ajal, millega vanal ajal sõideti, kelleks tahtsid vana aja lapsed saada jne. See Raamat meeldis mulle selle pärast, et selles oli väga põnevat juttu ja ka palju ilustratsioone. Selles raamatus ...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde protokoll Kanga pindtiheduse määramine Õppejõud: Tiia Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm:KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 13.11.15 Kaitstud: Tallinn 2015 Kogu eelneva edastasin teile kirjalikul kujul , siin on ainult arvutused ja järeldus.. 4. Arvutuskäik Pindala S(cmxc x(cm) y(cm) m) Camo 11 12 132
(33 - 39 aastane) ● 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana. (39 aastane) ● 1983-1988 uuesti Tartu Ülikoolis, kus ta väliskirjanduse kateedri laborandina juhendas noori tõlkehuvilisi. (42 - 47 aastane) ● 2000. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. (59 aastane) ● Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. ● Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Lapsed Maarja Kaplinski Lemmit Kaplinski Lauris Kaplinski Elo-Mall Toomet Märt-Matis Lill vallaspoeg Ott-Siim Toomet (pilti pole) Tänan kuulamast!
Jaan Kaplisnki Kaspar Semm ME-12 Jaan Kaplisnki Sündis 22 jaanuaril 1941 Tartus Isa Jersy Kaplisnki oli Poola keele ja kirjanduse õppejõud Tartu Ülikoolis. Ema Nora Kaplinski oli tõlkija. Jaan Kaplisnki Jaan õppis Tartu ülikoolis filoloogiat. 1970. aastatel elas Tallinnas ja töötas botaanikaaias. Oli riigikogu liige. Tegutses vabakutselise kirjanikuna. On abielus Tiia Toometiga. Jaan Kaplisnki Oma loomingus esindab ökoloogilist vaatepunkti, kirjutab loodusest. Kaplinski on väljaspoole Eestit kõige tuntum luuletaja. On kirjutanud luuletusi, esseid, proosatekste, näidendeid. Jaan Kaplisnki Kaplisnki debüütkogu on „Jäljed allikal“ (1965), see ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki
Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku · 1969a. Abiellus Tiia Toometiga, kes on kirjanik · Jaan Kaplinskil on kolm poega ja kaks tütart · Praegu on Kaplinski Võrumaal väiketalupidaja Looming Luule Proosa Lasteraamatud Luule Käoraamat . Luulet 19561980. Jäljed allikal (1965) (1986) Kalad punuvad pesi (1966) Hinge tagasitulek (1990) Tolmust ja värvidest (1967) Tükk elatud elu. Tekste 1986
Aitäh õpetamast! IX klass Diplom õpetajale Mare Kõige mõnusam õpetaja Mõnuverest! Alati tore ja viisakas! Diplom õpetajale Küllike Kõige naljakam õps meie koolist, Alati tore ja huumorikas. Diplom õpetajale Maarja Tema lemmik teema vaaria, muidugi on ta Maarja. Aineosakesi kokku peab, keemiast füüsikast kõike teab. Diplom õpetajale Tiia Kõige sportlikum meie koolist, teab kõike füüsilisest vormist! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja, hoiab isegi vihma ja äikest ära kui vaja. Aitäh! IX klass Diplom Merike N. Niidukil on pöörded laes, Hekiringi jälle saeb. Töö tal koguaeg on käsil, Iial sellest ta ei väsi.
Mina ja meie NT Kuidas muuta liiklemist ohutumaks? Kuidas soodustada tervislikkumat toitumist? Mida teha, et inimesed ei veedaks nii palju aega arvutit kasutades? Mida teha, et inimesed käituksid viisakamalt? Kuidas vältida nakkushaigusi? Mida teha selleks, et vähendada inimeste vahelisi erimeelsusi? Kasutatud allikad Lepp, Kädi (2003) ,,Inimeseõpetus" Tallinn lk 30 Kulderknup, E (2004),,Õppe- ja kasvatustööst I kooliastmes" Argo lk 8 Tiia Pedastaar (2008) ,,Õpi- ja õpetamis- tegevused" TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lk 45 Kuidas leida ideis? http://www.ahhaa.ee/idee/?leht=2 (24.09.2011) Ajurünnak(24.09.2011) http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D Alex F. Osborn: Father of the Brainstorm (24.09.2011) http://www.skymark.com/resources/leaders/osborne
Rudolf Tobias 140. sünniaastapäeva kontsert Mina käisin vaatamas Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses kell 14.45 vaatamas Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva kontserdid. Kontserdi üldteemaks oli tutvustada inimestele, millega tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti. Rudolf Tobiase ,,C-molli" kandis ette Diana Liiv klaveril ja klassikalist kvartetti kandsid ette neli meest H. Traksmann, A. Haasmaa, L. Karin kandsid nad ette seda kolmel viiulil ja tsellol. Esimene osa kvartetist oli klassikaline, teine osa oli arkaadia
maailmaga ollakse rahujalal. Need inimesed kiirgavad soojust ja jõudu. Sellised inimesed säravad ise ja annavad julgust ja tuge ka teistele edasi minna. majanduskriis aeg avastada iseennast! Lõpetuseks Öeldakse, et pessimistil on hea elu: tal on kas õigus, või on ta meeldivalt ülaltunud. Mina tahan uskuda eestlasesse kui optimisti: et ta eelistab meeldivatele üllatustele stabiilset sisemist rahulolu ja teadmist iseenda väärtuslikkusest. Näited Tartumaa Aasta Õppija Tiia Peetsu (51) Nagu saab lugeda Andrase (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) kodulehelt, oli Tiia Peetsu pikki aastaid töötanud ühel ja samal kohal, kus sai selgeks, et ,,ainus võimalus ellu jääda on teiste tunnestest mitte hoolida; kus käib mõttetu rebimine selle nimel, kes on parem; kus mõistus domineerib hinge üle ja võitlus rahu üle." ,,Alles siis, kui sult igasugune tugi ära võtta, saad aru, mis sulle tegelikult tuge pakub! Sinu usk enesesse ja kindlus!"
11.a klass Harjutus 1. Silvja teadis et tegemist on Jaani väikse armsa kurvasilmse kassipojaga. 2.Töö tehtud mindi koheselt magama. 3. Piret uuris Kas homme kooli tuled? 4. Naabrinaise külla saabudes otsustati teha midagi huvitavat 5. Kas sa kuulsid seda kõrvaltoast kostunud kolinat? küsis Tiia ehmunult. 6. Ütle mulle kui sa lõpetad siis ma saan asjad kokku pakkida. 7. Avage otsekohe töövihik ütles nördinud õpetaja ja täitke korralikult ära harjutuse lüngad. 8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa
Seksuaalkasvatus Uurimistöö esitlus Helis Solman Juhendaja: Tiia Pern 2012 Sissejuhatus Miks? Meeldis teema, vorm, aine Tulevikus kasulik Keegi pole varem selle teema kohta uurimustööd teinud. Eesmärk Teada saada Seksuaalkasvatuse teadlikusest õpilaste hulgas Mida selle asine kohta teataks? Kuidas aine tunnid meeldivad/ei meeldi? Seksuaalkasvatuse vajadus, õpilaste arvates Uurimistööst endast 10 aasta jooksul on palju seksuaalkasvatuses kui inimeseõpetuse ühes osas, palju muutunud.
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDELE TUTVUSTAMINE TKG 3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud..............................................................................4 1.1. Interneti psühholoogia...............................................................................................................4 2. Uuring TKG 3
Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Laboratoorne töö nr 4 aines "Polümeermaterjalid" Kompaundide valmistamine Alice Aho 120867KAOB Õppejõud: Tiia-Maaja Süld Töö ülesanne: Tutvuda kompaundimise meetodiga ja valmistada erinevad graanulid õppejõu poolt antud lähtematerjalidest. LDPE, paberijäätmed, kasutada erinevaid lisandeid silaani, EVA ja Ma-PE-d. Seadmed: Brabender'i kaheteoline kompaunder, külmgranulaator Kompaundimine: Komposiidi valmistamiseks kasutasime Brabender'i firma poolt loodud plasticorder'it, mille abil toimus kompaundimise juhtimine. Selle abil saime valida masina temperatuuri ning teo kiirust.
aeroelektrilaboratoorium ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium. AEL jätkas tegutsemist mitteformaalse üksusena keskkonnafüüsika instituudi koosseisus. Ajalugu Loodi 31.03.1964 ENSV Ministrite Nõukogu määruse alusel. Tööd koordineeris füüsikakateeder. Juhatajateks on olnud Jaan Reinet, Kalju Kudu, Lembit Visnapuu, Hannes Tammet, Tiia-Ene Parts. 1974. a moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. AEL reorganiseerimisel 1983. aastal likvideeriti tema jaotus sektoriteks ja rektori käskkirjaga moodustati AEL-st kaks Anneriin Truu IK22D iseseisvat laboratooriumi: aeroelektrilaboratoorium
03.1954 mees Kevad 9.03.2020 1 Natalja Vassiljeva 13.02.1988 naine Talv 13.02.2020 4 Uljana Rokk 16.08.1951 naine Suvi 16.08.2020 7 Risto Serg 18.08.1982 mees Suvi 18.08.2020 2 Pirjo Reintamm 28.02.1972 naine Talv 28.02.2020 5 Angelika Randla 17.02.1986 naine Talv 17.02.2020 1 Tanel Lohk 24.03.1975 mees Kevad 24.03.2020 2 Kaspar Saarna 3.09.1973 mees Sügis 3.09.2020 4 Tiia Vaask 30.03.1965 naine Kevad 30.03.2020 1 Ivan Lohk 30.10.1956 mees Sügis 30.10.2020 5 Dmitri Reinhold 1.07.1989 mees Suvi 1.07.2020 3 Angelika Palu 18.04.1963 naine Kevad 18.04.2020 6 Marika Jaansoo 21.07.1984 naine Suvi 21.07.2020 2 Kaie Annus 30.11.1968 naine Sügis 30.11.2020 1 Natalja Järve 19.11.1989 naine Sügis 19.11.2020 4 Pirjo Jaanus 23.04.1976 naine Kevad 23.04
Otsekõne on liitlause, mis koosneb saatelausest(näitab, kes räägib) ja otsekõnest( rääkija sõnasõnaline tekst). Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse. - Saatelause on otse kõne ees ( Saatelause: ´´Otsekõne.(!?)´´ - Otsekõne on saatelause ees ( ´´Otsekõne.(!?)´´ saatelause. - Saatelause on otsekõne keskel ( ´´Otsekõne,´´ saatelause, ´´otsekõne.(!?)´´ - Üte=pöördumissõna - Tiia, võta päevik! - Võta päevik, Tiia! - Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! - Otsekõne asendamine kaudkõnega - Muutub isik - Võib muutuda kõneviis või tegumood - Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on
Ürituse planeerimise kava Treki Keskkooli 14. lennu klassikokkutulek Eesmärgikirjeldus Üritus korraldatakse vilistlasetele, kellel on keskkooli lõpetamisest möödunud 25 aastat. Soovitakse taaskohtuda klassikaaslastega. Alustatakse kooli ja oma koduklassi külastusega, meenutatakse vanu aegu ning seejärel suundutakse Treki kultuurimaja väikesesse saali. Klassis käis 21 õpilast seega koos klassijuhatajaga võtab üritusest osa 22 inimest, abikaasasid ei kutsuta. Ajakava (21. juuni 2010) 12:00 Toitlustusfirma toob kohale lauad ja nõud ning teeb vajalikud ettevalmistused toitlustamiseks. 13:00 Kujundusfirma toob kohale lauakaunistused, dekoratsioonid ning paigaldab need kokkulepitud kohtadesse. 15.00 Saabuvad esinejad. 15.15 Esinejate proov laval. 17.00 Kõik valmis külaliste saabumiseks! 17.15 Külaliste kogunemine koolimaja ees. 17.30 Koolimaja kü...
Orgaanilised komposiitmaterjalid Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus 25%-5% kaalust 1,41g Kasutatavad seadmed ja vahendid: 250ml ümarkolb,tagasivoolu jahuti,mehhaaniline segur,termomeeter,portselan kausike,vaakum kuivatuskapp Töökäik: Resoolvaigu sünteesimiseks kaalutakse ümarkolbi,mis on
Tatjana Roosimägi 09.12.50 45012097324 9 12 09.12.2008 58 Maret Treumann 17.12.50 45012173887 17 12 17.12.2008 58 Erge Karjust 07.01.51 45101076229 7 1 07.01.2008 57 Tiina Saar 23.01.51 45101235206 23 1 23.01.2008 57 Marju Ots 31.01.51 45101315731 31 1 31.01.2008 57 Kati Randla 09.02.51 45102094004 9 2 09.02.2008 57 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 27 2 27.02.2008 57 Tiia Kilter 08.03.51 45103089957 8 3 08.03.2008 57 Erge Kilter 17.04.51 45104172982 17 4 17.04.2008 57 Ave Reintamm 19.04.51 45104197796 19 4 19.04.2008 57 Marju Vaask 21.05.51 45105215252 21 5 21.05.2008 57 Külli Arvola 10.08.51 45108109212 10 8 10.08.2008 57 Uljana Rokk 16.08.51 45108166727 16 8 16.08.2008 57 Lea Kalinin 19.09.51 45109199537 19 9 19.09.2008 57
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem
’’ ‘’Olen Konrad.’’ ‘’Aga Konrad, ostad ka, või tulid niisama aega laiaks lööma ?’’ ‘’Tõesti. Eriline ’kurgi-sõber’ ma nüüd küll pole ja. Kuid vahest sooviksid minuga koos baari tulla? Minu kulul muidugi.’’ ‘’Paarile joogile küll ära ei ütleks.Saaks veid juttu ka sinuga ajada.’’ Käisimegi baaris vestlemas. Rääkisin talle oma lukskorterist Kasamäel ja tema oma vanemate pärandatud kurgikasvanduse talust Läti piiril. Tuli välja, et Tiia teenibki elatist puhtalt vaid kurkide müümisega. Ise on ta 20-aastane ja elab üksi. Peale lähemat tutvumist ktsus ta mind oma tallu külla. Näitas mulle oma kodu. Sõime õhtust ning veetsime isegi ka koos öö. Tundsin end üle pika aja taas noorena. Mõtlesin: ‘’Kas tema ongi, see keda ma otsinud olen?’’ See mis juhtus hommikul tõukas selle küsimuse hoobilt pikali. ‘’Oeh, Konrad,’’ alustas ta. ‘’Sa ei rääkinud mulle kunagi, kuidas sa rikkaks said.’’
ja suri 1982. aastal. Ta oli ema poolt mulk, isa poolt võruke. Nora hakkas noorena õppima tantsu ja täiendas end 1920.-1930. aastatel Saksamaal Essenis ja Pariisis. 1930. aastate lõpus tutvus ta lektor Jerzy Kaplinskiga. Nad abiellusid 1938. aasta märtsis. Jaan Kaplinski abiellus Küllike Kaplinskiga ja neil on tütar Maarja Kaplinski, kes sündis 1964.aastal. Maarja on tegelenud innukalt psühhodraamaga ning sai 2000. aastal assistendi diplomi. 1969.aastal abiellus Jaan Kaplinski Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi juhataja. Peres on kolm poega ja tütar. Esimene poeg Ott-Siim Toomet sündis 1970. aastal. Ta on füüsika- ja majandusteaduse magister.Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Ott-Siim ja Piret Toomet lahutasid abielu 2002. aastal. Augustis 2003. abiellus Ott Toomet Tiina Straussiga. Teine poeg Lauris Kaplinski sündis 1971. aastal. Praegu tegeleb ta Tartu Ülikooli Raku- ja Molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga
Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 19921993 Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet. Tema lapsed on Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg 4 Looming Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles
Kukkurloomad Koostajad: Jane Ilves, Tiia Josepson Juhendaja: Mall Schmidt Kukkurloomad ligikaudu 250 liiki erilaadsed ürgimetajad elavad Austraalias enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir
Kuidas kasutada PowerPoint´i ? Esitlus PP tundmaõppimiseks Mõned esitluse märksõnad: Mis on PowerPoint? Töö alustamine PP-s Presentatsiooni loomine Slaidide täiendamine Tausta muutmine Animeerimine Kuidas muuta esitlus kergesti kaasahaaratavaks? Mis on PowerPoint? PP- on rakendusprogramm, mis kuulub Microsofti poolt loodud Office tarkvarapaketti ja võimaldab esitlusi luua kasutades teksti, animatsioone, pilte, audiot, videot jne. Uue info edastamiseks kasutatakse inimese erinevate tajumeelte kaasahaaramist. Esitluse alustamine PP-s Start menust tuleks valida: Start=> Programs => Microsoft Office => Microsoft Office Powerpoint. PP ikoon võib asetseda ka desktopil. Presentatsiooni loomine Valida stardimenüüst korraldus New => Blank Presentation ja hakata seejärel slaide lisama. Iga järgmise slaidi lisamiseks tuleb vali...
kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004)
Praktiline töö Tartu Õpilasesinduste Liit Greetel Kala 2014 Sissejuhatus Praktilise tööna valisin Tartu Õpilasesinduste Liidu loomise, kuna see on miski mida Tartus varasemalt aktiivselt ei ole eksisteerinud. Julgustust Tartu Õpilasesinduste Liidu (edaspidi TÕEL) loomiseks sain Eesti Õpilaseisnduste Liidust (edaspidi EÕEL), Nõmme Õpilasesinduste Liidust (edaspidi NÕEL), Tartu linnavolikogu haridus ja kultuuri volikogu liikmelt Tiia Teppanilt ja TÕEL’iga liitunud koolide juhtkondadelt ja õpilastelt. Töö eesmärk Minu praktilise töö eesmärgiks oli luua aktiivselt tegutsev noortelt noortele koolide õpilasesinduste vaheline organisatsioon, mis tegeleks õpilasürituste korraldamiseda, õpilaste ja juhtkondade vaheliste probleemide lahendamisele kaasa aitamine ning õpilasesinduste terviklikule toimimisele kaasa aitamine ja nõu andmine. Mis on TÕEL?
annaabi.ee 
