PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID Kunda 2012 MIKS MA VALISIN SELLISE TEEMA? OLEN SPORDINI JÕUDNUD LÄBI ISA EESKUJU VÄÄRTUSTAN SPORDIGA TEGELEMIST ARVAN,ET SPORDIGA TEGELEMINE VÕI MITTE TEGELEMINE ON SEOTUD PEREKONDLIKE TRADITSIOONIDEGA EESMÄRK UURIDA TRADITSIOONI SAADA TEADA KUI SPORTLIKUD ON KAASÕPILASED JA NENDE PEREKONNAD MILLISED ON NENDE PEREKONDADE SPORTLIKUD TRADITSIOONID TÖÖ ÜLESEHITUS SISSEJUHATUS 1 PERETRADITSIOOONID 2 TRADITSIOONID 3 SPORT KUI SOTSIAALNE IDENTITEET 4 AUTOR ENDAST JA SPORDI JUURDE JÕUDMISEST 5 UURIMUS LÕPPSÕNA KASUTATUD KIRJANDUS LISAD
Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga, tal ei meeldi käia pidudel, ta eelistab viibida kodus pere juures. Eriti koduseks muutub Veerpalude elu suusahooaja keskel. Rahvarohketest kohtadest on ju oht kurje gripipisikuid hankida. Kui keegi tahab külla tulla, siis küsitakse enne, et kas nad on terved. Koduloomadest on Veerpalude peres kass Aadikene, akvaariumikalad, kirju rott ning isane labradorikoer. Koera nimi on Forest van Dunga. Sportlikud saavutused Maailmameistrivõistlused Andrus Veerpalu on osalenud seitsmel korral maailmameistrivõistlustel. 1993 Falunis: · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus · 15. koht 4 x 10 km teatesõidus · 31. koht 30 km klassikas · 49. koht 10 km klassikas 2001 Lahtis: 1995 Thunder Bay's: · 1. koht 30 km klassikas
riigis. Sellepärast ma oleksin ka nõus sõja korral valmis riiki aitama. Haridus on mulle tähtis kuna ema ütleb mulle tihti, et mul pea lõikab ja ma võiksin ülikooli minna. Peale selle oleks tore saada kõrgemale ametikohale, kus on kõrgem palk ja paremad töötingimused. Vabaaeg on tähtis mulle kuna koolis või tööl olevast pingest on võimalik vabaneda ja tegeleda oma hobidega. Mulle meeldib vabal ajal olla arvutis kuna seal ma unustan oma mured ja kohustused. Ja sportlikud hobid hoiavad füüsiliselt mind aktiivsemana. Minu üheks hobiks on jalgpall. Mulle meeldib see kuna seal on võistluselement ja see pole kohustulik. Peale nende on mulle tähtsad paljud asjad näideks võrdõiguslikkus, tolerantsus, viisakus ja inimeste keelepruuk.
Minu temperamenditüübiga sobivad elukutsed on spordiga seotud alad. Minu temperamenditüübiga läheb mu iseloom sellega päris hästi kokku. Ma olen aktiivne, iseseisvne, enesekindel, rõõmsameelne, järjekindel, julge ja usaldav. Veel on iseloomulikud tunnused mulle lobamokk, endaõigustaja. Kuid arendama peaksin töökust, kannatlikust,tähelepanemist ja abivalmi. Minu jaoks on kõige olulisemaks suhted sõpradega, sportlikud saavutused, perekond ja korralik haridus. Kõige olulisemad sealt on ikkagi sõbrad, sport ja haridus. Kuigi kool mulle ei meeldi tuleb see tulevikus väga tähtsaks, tänu sellele me ju elatist teenimegi. Kuna elus on mul tähtsal kohal sõbrad siis teen kõik et nendega olla kuid peab ju arusaama ka vahel et nad mõjutavad su õppimist. Mind mõjutavad sõbrad väga palju kuigi ma olen väga hästi praegu koolis hakkama saanud. Töökohas pean ma tähtsamaks sobivust, töösuhted ja palk
REFERAAT JÜRI JAANSON . . . Gümnaasium 6 A klass Koost as: SISUKORD 1.Lühitutvustus 2.Tunnustused 3.Sportlikud saavutused 3.1.Maailma meistrivõistlused 3.2.Olümpiamängud 3.3.Maailma karikas 4.Isiklikku 5.Iseloomust 6.Karjääri lõpp 7.Lõpetuseks 8.Kasutatud kirjandus 1.LÜHITUTVUSTUS Jüri Jaanson on sündinud 14.oktoobril 1965 aastal Tartus.Ta on endine Eesti tippsõudja,praegune poliitik ja Riigikogu liige. 1984 aastal lõpetas Jüri Viljandi 4.Keskkooli.15-aastasena läks Jaanson sõudetrenni ja ütles treenerile,et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks.Mõni päev hiljem teatas ta kodus kalendrisse vaadates,et 1988 aastal jõuab ta olümpiale.Vend Erkiga sõlmiti kirjalik leping,millega Jüri kohustus tulema maailmameistriks.Mõistagi pakkus see kõigile palju nalja....
3.13.detsember 2003 Davos-15 km klassikas 4.17.jaanuar 2004 Nove Mesto-15 km klassikas 5.08.jaanuar 2005 Otepää-15 km klassikas 6.12.märts 2005 Holmenkollen-50 km klassikas Maailma karika kohad kokkuvõttes AASTA KOHT 1994 77. 1995 73. 1997 72. 1998 26. 1999 22. 2000 43. 2001 42. 2002 19. 2003 7. 2004 7. 2005 13. 2006 26. Muud sportlikud saavutused 15-kordne Eesti meister aastatel 1990-2005. Tunnustused Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 Aasta meessportlane 1999,2001,2002,2006 ja 2009 Holmenkolleni medal 5.KARJÄÄRI LÕPP. 14.veebruaril 2011 aastal tuvastas Rahvusvaheline Antidopingu Liit Andrus Veerpalu organismist lubatud normist kõrgema kasvuhormooni(HGH) taseme,mis sai B-proovi näol ka kinnitust.A- proovi ja B-proovi vahelisel perioodil(23
kodus(õppisid käsitööd aastaselt elu rühmades ja majapidamist) kodust eemal ja pidid • Poisid saadeti seitsme ise oma elu aastaselt kooli, kus õpiti korraldamisega toime lugema, kirjutama, tulema. Nad tegelesid ka muusikat ja luulet, pidevalt füüsilise sportlikud harjutused. tegevusega. Rikkamad poisid • 20. aastaselt said omasid pedagoogi. meestest sõjamehed. • 18.-20. eluaastani • 30. aastaselt said mehed veetsid poisid riiklikus kodanikeks. piiriteenistuses ja said • Eluaegne treening. sõjalise ettevalmistuse.
RASMUS MÄGI Rasmus Mägi on sündinud 4. mail 1992, ta on eesti jooksja. 28. juunil 2012 püstitas ta Soomes kergejõustiku EMil 400 m tõkkejooksus Eesti rekordi 49,54. 11. juunil 2013 ületas ta rekordit ja sai aja 49,51. 2013. aastal sai Rasmus Mägi U23 Euroopa meistrivõistlustel Eesti rekordiga 49,19 komanda koha, 2014. aastal sai ta Euroopa meistrivõistlustelt hõbemedali,poolfinaalis saavutas ta Eesti rekordi 48,54. Ta on esindanud Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ja teeb seda ka sel aasta. Ta nimetati Eesti 2014. aasta meessportlaseks. Teda treenivad enamasti sportlikud vanemad Taivo ja Anne Mägi. Tema õde Maris on ka kergejõustiklane. Rasmus on öelnud, et pole mingit kasu kui mina jooksen häid tulemusi aga Eesti sport...
mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et kõige parem on propageerida tervislikke eluviise kooliajalehe, kooli kodulehekülje Interneti kaudu
.............................................................................................11 3.5. Pekingi suveolümpiamängud ........................................................................................12 4. Eesti olümpiasangarid ..........................................................................................................13 4.1. Erika Salumäe ...............................................................................................................13 4.1.1. Sportlikud saavutused ............................................................................................14 4.1.2. Poliitikukarjäär.......................................................................................................14 4.1.3. Tunnustused ...........................................................................................................14 4.1.4 Praegune elu............................................................................................................14 4.2
1977. asutas Joe Gold oma ülemaailmse jõusaaliketi. 1980-datel rajati väga palju jõusaalikette nagu näiteks 24 Hour Fitness (1983) ja LA Fitness (1984). Sellel ajal sai trendiks jõusaalide rajamine ka büroohoonetesse, kuna tööandjad hakkasid rohkem muretsema oma töötajate tervise pärast. 1990-datel ja tänapäeval on enamik inimesi oma elus olnud mõne jõusaali klubi liige. Enamus nendest inimestest pole kulturistid ega profipoksijad või isegi üldse sportlikud. Ameerikas käib 12 % inimestest regulaarselt jõusaalis. http://www.diet-blog.com/09/the_rise_of_the_gym_through_history.php
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
B Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine analüüs Lugesin läbi uuringu tulemused, milles analüüsiti uuringus osalenud riikide 11-, 13-ja 15 aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Ma arvan, et kui tervist hindas heaks kõigest 32 % poistest ja 27 % tüdrukutest on midagi viltu, sest selles vanuses kus uuring läbi viidi peaks lapsed olema kõige tervemad ja seega ka nende tervis hea.Kindlasti on nende tervist halvendanud mingid sportlikud vigastused, alkoholi tarbimine või suitsetamine, mis selles vanuses just peale hakkab. Nad tahavad olla teistest paremad ja näidata midagi, mis võib muuta nende elu täielikult, kui tulemused olid juba liiga madalad, siis mis on 3-4 aasta pärast on see protsent hoopis 5-10. Kui 13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud end 27 % postest ja 21 % tüdrukutest, siis on küsimus, miks on üldse kehtestatud vanusepiirang alkoholi ostmisel, kui
· poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja, ehtetöökojad, tekstiilivabrikud)
metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu
Reis põlvamaale Jaana Terreping Info reisi kohta 2 päeva. Toimub Põlva maakonnas. Sportlikud , veekindlad riided kaasa esimeseks päevaks. Teisel päeval põhiliselt ringi jalutamine linnas . Esimene päev 11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13
Lauanõud on papist, et olemine oleks mugav ning väikestel lastel oleks lihtsam. Ülesannete jaotamine Pereliikmed jaotavad omavahel ülesanded. Ema ning tütar valmistavad toitu, isa ning poeg koristavad maja ning ümbrust, valmistavad aias lehtla ette, veavad sinna toolid, lauad, grilli jms. Ajakava 18.juuni 2011 10.00 pereliikmed alustavad töödega, koristavad, teevad süüa 15.00 hakkavad saabuma külalised 15.15 söömine 17.00 sportlikud mängud kodus 17.30 soovijatele paadisõit Väinjärvel 18.45 tordi ja kohvi söömine 19.00 vaba aeg Menüü Viineripirukad Tikuvõilevad Kartulisalat Friikartulid Toorsalat Grill-liha Grillvorstid Viinerid Kringel Puuviljatort Puuviljad Kommid Vesi Apelsini- ja õunamahl Õlu Siider Eelarve Söögid 200 Joogid 50 Paadirent (1h) 2 paati - 7 Kokku 257 Kokkuvõte Sünnipäev õnnestus kenasti
Konrad Mägi Konrad Mägi on sündinud 1.novembril 1898 aastal Hellenurme mõisas. Ta on kunstnik. Ta oli juba noores eas kunstis huvitatud. Ta on Eesti kunstnikest kõige kuulsam. Ta töid on nii Helsingis kui ka Norras ja ka Pariisis ning ka paljudes teistes riikides. Teda tuletatakse iga 20 aasta tagant meelde. Ta sõbrad olid ka targad, haritud ja sportlikud inimesed. Mägi sai kuulsaks kunstnikuks aastal 1903. Kui ta ahvenamaal käis sai ta aru kui ilus on loodus ning maalis seda. Ta arust oli kõige ilusam loodus põhjamaa loodus. Kui ta teiste klassikaaslastega hüvasti jättis pidas ta veel mitu aastat kirjavahhetust Anniga. Mägi läks õnne otsima algul Helsingisse, ta unistas minna Pariisi ning sinna ta läks Helsingist. Tal oli ainult paar krossi taskus kui ta oli jõudnud Pariisi. Talle meeldis väga Pariisi linn
Ma otsustasin minna raamatupoodi. Läksin. Märkasin seal üht huvitavat raamatut ,,Kuidas olla terve (rumalatele)?". Mõtlesin, et seda võiks ka teile näidata. Nagu näete on esimesel leheküljel ideaalne ning terve inimene. Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. Kuid see ei ole veel kõik. Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist vormi, tuleb ka palju liikuda. Mõni rumaluke võib öelda, et ta liigub küll palju bussiga ja autoga, aga tulemusi pole näha. Tegelikult on parem jalutada värsk...
Ma otsustasin minna raamatupoodi. Läksin. Märkasin seal üht huvitavat raamatut ,,Kuidas olla terve (rumalatele)?". Mõtlesin, et seda võiks ka teile näidata. . . , '' ( ) ?''. , . Nagu näete on esimesel leheküljel ideaalne ning terve inimene. Kõik tahavad ju terved ning sportlikud olla. Aga mitte sellised tüsedad, haiged inimesed. K . B . A , . Terve olemiseks on väga oluline jälgida seda mida sa sööd. Mõnikord on arusaam selline, et tuleb süüa üht, kaht tervislikku asja nii palju kui saab. Või siis teine arusaam: süüakse kõike mis meeldib. Tegelikult on õige süüa palju erinevaid toite ning normaalsetes kogustes. Tänapäeval reklaamitakse seda palju koolides ja mujalgi. Soovitatakse süüa erinevaid puu- ja juurvilju. Kõik need on väga kasulikud. , . , , , , . : . . . . . Kuid see ei ole veel kõik. . Nagu enne oli näha, et saavutada lihaselist v...
Tavapärast ajaveetmist. Väheaktiivset puhkust. Päikesepaistelist rannapuhkust. Tuttavat kultuurikeskkonda. Valmisreise. Aktiivturism Aktiivturism on: Mingi inimese enda poolt püstitatud eesmärgi saavutamist ja sageli ka enese ületust, millele järgneb hea enesetunne. See on taasloomine, taastamine, värskendamine, jõu- ja vaimutaassünd. Motiiv: Osalemine kontsertidel ja muudel kultuuriüritustel. Lõbutsemine. Uute kogemuste otsimine. Sportlikud harrastused. Rekreatsioon: Eestis: Rekreatsioon kui töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses. Mujal: Rekreatsioon kui aktiivne tegevus sisetingimustes. Rekreatiivne tegevus on vabatahtlik. Ei saa piiritleda. See võib olla ükskõik mis ( golf, tennis, ratsutamine jne.) Aktiivset puhkust veedetakse koos seltskonnaga näiteks klubis! Kokkuvõte: Igal juhul on märksõnadeks põnevus, eneseületamine, uued elamused jne.
Lisaks spordipidustustele toimusid ka teatripidustused. Neid korraldati sagedamini, veinijumal Dionysose auks. Pidustused kestsid mitu päeva ning võisteldi teatrilaval, kust võtsid ka osa vaid mehed. Näitlejad kasutasid kirevaid maske ja kostüüme. Tekkisid komöödia ja tragöödia zanrid. Tänapäeval korraldatakse endiselt olümpiamänge, kus võistlevad lisaks meestele ka naised. Spordialasid on kümneid kordi rohkem kui tollal. 21. sajandil ei loe inimese seisus, vaid sportlikud tulemused. Kui sportlane on ette antud normi täitnud, siis on tal pilet olümpiale lunastatud. Spordis liiguvad kõrged summad. Kindlustatakse mõne tipus oldud aastaga oma tulevik. Parimaks näiteks on Aafrikast pärit pikamaajooksjad, kes elavad muidu vaesuses. Neid motiveerib kõva treening, kuldmedal ja muretu pensionipõlv. Tänapäeval on tippsport saavutanud ülima taseme, rekordeid purustatakse pidevalt. Olümpiamängud on kõige tähtsamad spordisündmused, mida jälgivad sajad
keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega. * KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS: Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/poisi juhendaja) käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast. Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega.
Kalevipoja mängude üldajakava: 8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min
N.Liidu koondvõistkonna koosseisus võitsid Eestist pärit sportlased Olümpiamängudel 12 kuld-, 12 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Asutustes - ettevõtetes toimusid kohustuslikud normi täitmisvõistlused, jooksu- ja suusakrossid. Kuuekümnendatel aastatel loobuti sundvahenditest ja suhtumine kehakultuuri hakkas paranema. Populaarseks said rahvamatkad, naisvõimlemine, orienteerumisüritused, suusamatkad, rahvajooksud, sportlikud tervisenädalad. Kaheksakümnendatel aastatel sai prestiižikaks osavott suusamaratonidest, eriti Tartu maratonist (65 km). ENE andmetel töötas 1985.a. Eestis 2843 palgalist töötajat kehakultuuri ja spordi alal, neist 775 treenerit ja 1067 kehalise kasvatuse õpetajat. http://www.youtube.com/watch?v=lOG9OOYCpU8
Rekreatsioonikorraldus Essee LIIKUMISHARRASTUS – TREND VÕI TEADLIK TERVISEKÄITUMINE? Tervisesport välitingimustes II Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 Liikumisharrastus on igale inimesele kasulik. Aktiivne elu aitab püsida terve ja tugevana. Mul on hea meel, et viimaste aastatega on sportlikud tegevused populaarsemaks muutunud. Kuigi seda võib pidada mõlemaks, siis mina ei pea liikumisharrastust trendiks vaid pigem teadlikuks tervisekäitumiseks. Isegi kui inimesed lähevad tuttavatega trenni kaasa, on nad siiski mingil määral teadlikud, kuidas see nende tervisele mõjub, nad lihtsalt ei mõtle sellele. Mul on hea meel inimeste üle, kelle elukvaliteet on tänu tervisespordile paranenud. Kui
1. PRENATAALNE • kujunevad keha põhilised struktuurid ja organid • kiireim füüsiline kasv elu jooksul • suur vastuvõtlikkus keskkonna mõjudele 2. IMIKU-JA MAIMIKU IGA • kiire füüsiline kasv ja motoorsete oskuste areng • küpsemise mõju 3. KOOLIEELIK • motoorsed oskused, eriti peenmotoorika • jõud ja tugevus 4. KAINIK • füüsiline kasv aeglustub • sportlikud oskused ja jõud 5. MURDEIGA • kiire areng 6. NOOR TÄISKASVANU – 20-40 • füüsiline tervis on tipus 7. KESKIGA – 40-65 FÜÜSILINE ARENG 1. imik • kaal: -6k = sünnikaal 2x • 1a = sünnikaal 3x • pikkus : 0-6k = +15cm 6-12k = +10 cm • rinnaümbermõõt : 6k = 45cm • 1a = 48cm • aju füüsiline kasv : vastsündinul 1/4 täiskasvanu aju kaalust
kodukohas (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (kodu/asula lähistel puhkealadel) ning pikaajalist maakoha (suvituspiirkonnas ja turismimatkal) rekreatsiooni. 3. Inimene vajab rekreatsiooni selleks et enda psühholoogilisi vajadusi rahuldada, saada kogemust, meelt lahutada ja aega sisustada jne. 4. Rekreatsiooni eesmärgiks on inimesele pakkuda rahulolu tunnet ja tervisliku eluviisiga naudingut, samuti töövõime taastamine võimalust. 5. Sportlikud mängud v tegevused saavad küll, oleneb ürituse sisust ilmselt. 6. Rekreatsioon kodus, igapäevane vaba aja veetmine, ühepäevapuhkus ja turism. 7. Aeg, millal inimene on vaba kohustustest. 8. Rekreatsioon on organiseeritud vaba aja tegevus isikliku ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks. Mistahes vabal ajal tehtav tegevus, mis toimub üksi või siis kollektiivselt. 9. meeste puhul on vaba aeg enamasti palgatööst vaba aeg- see, mis jääb
Ühendriigid, Inglismaa , Saksamaa ning mõned teised riigidki olid nii finantsiliselt, teadmiste ning oskuste poolelt teistest riikidest üle. Samuti on mitmed tänapäeva olümpiariigid olnud 20. sajandil suurriikide küüsis, mis nullis näiteks võimaluse Eestil osaleda Eesti riigi nime all. Seega, mineviku olümpia tähendus oli tänapäevaga võrreldes midagi täiesti erinevat. Tänapäeval on kas siis õnneks või kahjuks kõikide riikide sportlikud võimalused võrdsustatud, kuid finantsiliselt piiratud. See vähendab sportlastel kasutada vastava kvaliteediga võimlaid, staadioneid ning ka jõusaale. Samuti on ka vähem jõukamatel riikidel ahendatud võimalused uuteks taktikateks spordis, kuna tänapäeva teadlased, füüsikud ja keemikud suurriikides leiavad sportimise jaoks uusi, arendatud võimalusi. See tähendab, et olümpia on riikide jaoks suure tähtsusega, kuna selle peale kulutatakse rohkelt raha ning energiat
Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud
pidid poisid kodust välja kolima ja eluga ise hakkama saama. Kahekümneselt saadi täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Suur osa spartiaadi elust veedeti kodust eemal - kas sõjalistes harjutustes või lahingutes. Ateenas saadeti seevastu seitsme aastased poisid kooli, kus nad õppisid muusikat, luulet, lugemist ja kirjutamist. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist. Sportlikud harjutused olid au sees. Vanuses 18-20 eluaastat said nad sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida loeti nad täiskasvanuteks. Ateena Sparta Asukoht ja Hea võimalused veeteedeks, Ligipääs merele puudus ja maadmööda mõjud maateid vähe ja kehvad. oli ülejäänud Kreekaga ühenduses Arenes laevastik. püsimiseks vaja ületada Isthmose Tugev merevägi. maakitsus
huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu oli üürike, siis tegin asja veidi huvitavamaks ja teen terve Chargeri ajaloo kohta, sest tol ajal oli see auto ju tänavate kuningas. Dodge Charger Dodge Charger oli keskmise suurusega auto. 1966-1974 olid chargerid sportlikud mudelid mis põhinevad Chrysler-B järgi. 1975-1978 chargerid põhinesid Chrysler Cordoba põhjal. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod kättesaadavad 1970. Dodge Charger Tootja: Dodge Tootmine: 1966-1978 Klass: keskmine suurus Kerekuju: 2-ukseline kupee Chargeri sünd Kuuekümnendate alguses soovisid paljud autotootjad leida uusi ideid luksusautode- ja eriautode suhtes. Nende hulka kuuluvad luksusautod nagu Ford Thunderbird ja Buick Riviera,
1. Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesti? Sarnasused: *Mõlemas riigis olid rahvakoosolekud, kus said osaleda riigi kodanikud ja nõukogud riigijuhtimises *Mõlemad on linnriigid *Orjanduslikud ühiskonnad Erinevused Ateenas: *Valitsemisvorm oli demokraatlik *Ateenas oli rahvakoosolek tähtsam kui nõukogu *Ateenas moodustasid põliselanikkond kodanikkonna *vaestel oli oluline roll Erinevused Spartas: *Valitsemisvorm oli aristokraatlik *Spartas oli nõukogu tähtsam kui rahvakoosolek *sissetungijad moodustasid spartiaadid 2. Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi linnriigi kohta 1 näide. Ateena : * teatrikunst, mitmekülgne haridus(õpetati matemaatikat, muusikat, kirjutamist, lugemist, pähe õpiti Homerose eeposed) *Ateenas tegutsesid kuulsad matem...
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vab...
Turniirid Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Feodaalide relvastus Relvastus jagunes ründevarustuseks, mille hulka kuuluvad lähivõitlusrelvad(mõõgad, odad jne) ja laskerelvad (vibud, tulirelvad, ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud ...
enesekindlust ning heatujulisust. Preppy’de märgatav enesega rahulolu võib aga tihti mõjuda ülbusena, kuid seda iseloomujoont varjutab nende suurepärane suhtlemisoskus ning alati naerul suu.. Preppy organiseeritud garderoob Peo- ja töölõunakutsetele on tavaliselt lisatud märge smart-casual, mis eeldab kutsutult formaalse ja igapäevase rõivastuse elegantset kokkusobitamist – lakk- kingad teksastega, ülikonnajakk vähem pidulikumate pükstega või sportlikud jalanõud lipsuga. See stiil pärineb otseselt preppy rõivastusest. Üldine stiil on puhas, klanitud ning taotluslikult rikkurlik. Iseloomulikumateks stiilielementideks on polosärgi üles keeratud krae ning vabalt ümber õlgade seotud kerge kudum. Meeste garderoobi kuuluvad peale lühikeste varrukatega polode ja kergete kudumite ka jämedast puuvillast chino-püksid, põlvini ulatuvad bermuudad ning kerged peenemustrilised, tihti ruudu- või triibumustrilised, puuvillased vabaaja särgid.
12. Kuidas eemaldada vee karedust? 1) vee pehmendamine, keetmine 2) destilleerimine 3) pehmendavate ainete kasutamine 4) ioniidid 13. Metallide biofunktsioonid: makroelemendid - Na, K, Ca, Mg; mikroelemendid - Fe, Zn. Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/. Na närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib K sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades Ca tugevad luud, piim ja piimatooted, pähklid, seemned Mg ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama, köögiviljad Fe vereloome, maks, verivorst, muna, seemned Zn immuunsüsteem, haavade paranemine, paljude ensüümide koostises, maks,liha, kamajahu, seemned 14. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad? Keskkonna reostumine. Kahjustavad tervist. Mürgitus organismis
pääsevad lõunasöögi valmistamisest. PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 16. Eelarve Lisa4, lisa 5 ja lisa 7 17. Ohud, riskid ja nende Lisa 6 maandamise teed Kaasatakse kogu perekond, suureneb kogukonna ühtekuuluvus, 18. Uuenduslikkus, paraneb koostöövõime innovatiivsus Ringmängud ja sportlikud mängud seovad inimesi, parandades ühtekuuluvustunnet ja arendades omavahelisi suhteid. Samuti 19. Tulemuslikkus saavad inimesed end välja elada. Seega peaksid need tegevused aitama eesmärgini jõuda. Korraldades perepäeva on võimalus osaleda kõigil pereliikmetel, 20. Efektiivsus nii noortel kui vanadel.
• Demokraatia püsimine, kirjanduse õitseng, ajaloo uurimine ja filosoofia. • Arenes skulptorite arusaam inimkehast ja selle liikumisest ning jõuti uue realismi ja ideaali tekkeni. • Klassikalised skulptorid ei olnud ainult anatoomiliselt täpsed, vaid ka nende iluideaal oli ideaalses proportsioonis, ülla rahuliku näoilmega. • Tulemuseks skulptuurid, kus on raske eraldada surelikke nende jumalatest • tuntumatel teostel autorid, sportlikud asendid Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine. • Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks. • Idealiseeritust vähem. • Populaarsemaks muutus portreeskulptuurid,
Rüütlite turniirid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. 15.sajandil võeti kasutusele puubarjäär ja üks rüütel ratsutas ühel, teine teisel pool barjääri ning kuna odahoop oli küllaltki tugev, kasutati ka tugevamat kiivrit ja raskemat raudrüüd. Turniirid ei olnud ainult sportlikud üritused, vaid ka pidustused, kus kohtuti teiste aadlikega ja kus esinesid ka muusikud ja poeedid. Keskaja algul oli rüütlite seas üsna palju vägivallatsevaid sõjamehi. Ent juba esimesed rüütlid pidid oma isandale ustavusvane andma ning lahinguväljal valmis olema tema eest suremiseks. Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida nimetati rüütlikoodeksiks. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse
Ettevõtte töötaja on avatud uuele ning soovib aidata ja arendada nii ennast kui ka kaastöötajaid. Me tähtsustame ettevõtte pidevat arengut ja kasvu. VISIOON Heas korras ning kaasaegsed sukeldumiskomplektid ja keskus võimaldavad aktiivset meelelahutuslikku tegevust igal aastaajal, igas vanuses, erineva sportliku ettevalmistuse ning eesmärgiga klientidel. PROJEKTI KIRJELDUS Eesmärk: Pakkuda sukeldumise jaoks varustust, kui ka üritusi. Eesti inimesed on väga sportlikud ja alati otsivad viise sportlikult aega veeta. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks parimatest sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: Sobiva personali leidmine Uue avatava keskuse tutvustamine ja reklaamimine Ideeks on luua ettevõte, mis pakub inimestele sukeldumise võimaluse ranna ääres. Suunatud kõigidele vanustele. Luua suurepärast võimalust vaba aja veetmiseks selleks ettenähtud ja selleks
5 Mängijate varusuts Kõik väljakumängijad peavad kasutama mänguvormi, kuhu kuuluvad särk, lühikesed püksid ja põlvikud (sokid). Kõikidel meeskonna väljakumängijatel peab olema sportlik ühtne mänguvorm. Mängusärk ei või olla hall. Kui kohtunike arvates meeskondade mänguvormid on liiga sarnased, külalismeeskond (teisena asetatud meeskond) kohustatud selle vahetama. Põlvikud (sokid) peavad olema ülestõstetud. Väravavahtidel peavad olema väljakumängijatest selgelt erinevad sportlikud särgid, samuti pikad särgid. Kõikidel särkidel peavad olema numbrid. Seljanumbri kõrgus minimaalne 20cm ja rinnanumbri kõrgus minimaalne 7cm. Sätkidel võib olla mistahes number kuni 99-ni, kuid nr1 ei ole lubatud väljakumängijatele. Sama number võib esineda meeskonnas vaid ühel korral. Kõikidel mängijatel peavad olema sisespordijalanõud. Kui mängija kaotab mängu ajal ühe või mõlemad jalanõud, saab ta jätkata mängimist kuni järgmise mängu katkestuseni. Kaigas
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt. Kahevõistleja Uno Kajak oli meie esimene kodune taliolümpialane Nõukogude Liidu aastatel. Häid sõite tegid eestlased üleliidulises ulatuses, võideti esimesed medalid Eesti NSV võistkonnale eesotsas Karl Londiga, kes oli arvatud ka 1948. aasta olümpiameeskonda. Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepeal oli toimunud põlvkondade vahetus ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. Nõukogude Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa. Kahevõistluse liidriks sai Tõnu Haljandi. Tugevad tegijad leidus ka suusahüpeteski, kus
käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes
3.mittekodanikud (naised ja orjad) NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend) Hades (vend) allmaailma ja surnutee Demeter (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares julm sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal (poeg) Athena sõjajumalanna
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
Selle teooriaga sai ta väga kiiresti ja väga rikkaks.Coty tuntuimad aroomid on Le Muguet aastast 1910 ning hiljem L`Aimant ja Complice. Ajastu siluett(figuur&pesu) Siluett oli enne sõda peaaegu valdavalt ,,tuubi ja tuunika" kombinatsioon,mille olid loonud Lucile ja seejärel Poiret.Sõja algusest kuni 1918.aastani domineerisid riietuses militaarsed mõjud,seejärel saavutasid tunnustuse sportlikud,kaasaegse väljanägemisega riided. Tantsumaailmal oli selle kümnendi moejoonele tohutu suur mõju,kõigupealt tänu Iasdora Duncanile,kes hülgas korseti,ja siis uitele moeloojatele nagu Pioret ja Lanvin,kes eelistasid valdavalt ampiirjoont ja idamaiseid vorme,mis said alguse pärast Vene balleti kuulusrikast külaskäiku Pariisis.Lisaks tanyjatar Irene Castle`i mõju,kes aitas populariseerida uusi tantse nagu bunny hug ja
Arenguvestlusel osalesid: Lasteaiaõpetaja(d): ……………………………………………………………………. Lapsevanem(ad): ……………………………………………………………………… Muud isikud: ………………………………………………………………………… Lapse tugevad omadused, anded, huvid: Laps aktiivne igas valdkonnas, meeldivad kõige enam sportlikud tegevused. ………………………………………………………………………………………… Laps vajab abi ja toetust: ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………… Mida on selleks vaja teha? Lapsevanematel:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
