Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti kirjanduses, sisult on see fantasiline.
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse
Hugo Raudsepp ,, Mikumärdi'' Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitsus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilisest ülikoolist. Ainus ebameeldivus on äsjane popsiseadus; kuid siingi on võimalik end maksma panna: popsile okastraat ümber. Pe...
paistel“ • Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“ August Sang (1914-1969) • Eesti luuletaja ja tõlkija • Käis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. • Luulega hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. • 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige • Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat“, „Heinrich Heine“, „Müürid“ Hugo Raudsepp (1883-1952) • Eesti kirjanik • pseudonüüminimega Milli Mallikas • õppis küla- ja kihelkonnakoolis ning Tartu linnakoolis • Töötas ajakirjanikuna Postimehes • Kirjanikuteed alustas luuletajana, aga tuntuks sai vestekirjanikuna. • Tema proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. … • Loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia, kus tema põhižanriks kujunes komöödia.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp KLIENDILOJAALSUS Essee Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2012 Lojaalsus - pühendumus, truudus (kellegi,millegi suhtes) või tõde, ideed, maailmavaadet, arusaamu järgida . · lojaalsus on enda, ka meie lähedaste, sõprade eesmärkide samastamine ja pühendumine nende eesmärkide saavutamisel. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?
Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistja Simson" (Epha) * 1928 Edward Sheldon "Romaan" (Rita Cavallini) * 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi)
(Talts, 1977). Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks (infektsioon- ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud; · amöboos; · brauloos; · nosematoos; · varroatoos.
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine........................................................
Taimetoitlus | Reelika Raudsepp Taimetoitluse positiivsed jooned Taimetoitlus on ühe rohkem populaarsust koguv trend, kuid enne sellega alustamist tuleks end kurssi viia kõigega, mis sellega kaasneda võib. Inimesed alustavad taimetoitlusega erinevatel põhjustel ning otsustavad seda eluviisi jälgida erinevatel tasanditel. Marta Oja on öelnud: „Taimetoitlus on see, mis saavutab meie planeedil tasakaalu. Aidates loomi, tekib ka
Mikumärdi Martin Ilsin 11a Rapla 2012 Viktor Paul Hugo Raudsepp (10.07.1883-15.10.1952) Click to edit Master text styles · Hugo Raudsepp õppis küla- ja Second level kihelkonnakoolis ning Tartu Third level linnakoolis, mille lõpetas aastal Fourth level 1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Siim Raudsepp matrikli nr. 122553 Amet ja eetika Referaat õppeaines Insenerieetika EAEI Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialseerumisega ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile Üliõpilane: ,, ,, 2012. a ............................ Siim Raudsepp Juhendaja: ,, ,, 2012
probleemile on olemas ka põhjendus - meestööjõudu lihtsalt hinnakse kõrgemalt, seda seepärast, et mehed on füüsiliselt võimekamad ja see tagabki neile eelise. Teiseks probleemseks valdkonnaks on küsimused seoses töökohtadega. Miks on nii, et pahatihti vaadatakse altkulmu mehele, kes lasteaias kasvatajana töötab? Heaks näiteks on dokfilmist ,,Tööl ja kodus ehk sooline võrdõiguslikkus Eestis" üles astunud Tartu Pääsupesa lasteaias töötav meeskasvataja Aigar Raudsepp. Ta toob filmis hästi näiteid selle kohta, kuidas osad inimesed tema töö pärast teda tihti imelikult vaadanud on. Raudsepp ütleb ausalt, et on ka neid, kes arvavad, et kuna ta on meessoost ja töötab väikeste lastega, peab ta tingimata olema pedofiil. Raudsepp seda arvamust ei mõista ja kindlasti on se koht, kus soolistest tööjaotustest nii väga kinni pidama ei peaks. Leian, et kõigil inimestel on lubatud tegelda just selle tööga, mis neile meelepärane on.
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_02.lst --Leidke tabelist kandidaadid need tütarlapsed (töödeldes isikukoodi) , kelle emakeeleeksami tulemus on üle 60 punkti. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id LIKE '4%' AND EMAKEEL > 60; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612104788 Pirjo Kask 55 67 90 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48606160001 Mari Maasikas 85 89 94 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------...
10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“
"Hommikueine Tiffany juures" (Truman Capote; 2002; Rakvere teater) "Päeva lõpus" (Urmas Lennuk; 2008; Rakvere Teater) "Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) "Vargamäe varjus" (Urmas Lennuk; 2010; Albu valla teatriprojekt) "Tappa laulurästast" (Harper Lee ja Urmas Lennuk; 2012; Tartu Sadamateater) "Vanaema õunapuu otsas" (Rakvere teater) Mira Lobe lasteraamatu "Vanaema õunapuu otsas" dramatiseeris Peeter Raudsepp ja muusika kirjutas teatri reklaamijuht Peep Pihlak. "Vanaema õunapuu otsas" on lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Poiss loob endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema. Huvitavat Tal on elukaaslase Liisa Aibeliga. Tal on tütar Kadi- Leen. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri
perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid 1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni tõlkelised salinginäidendid ja kõrgklassika (algupärandite osakaal tagasihoidlik, põhiliselt Vilde ja Raudsepp). Mängustiil siirdus psühholoogiliselt süvenenud uusrealismile, kuid alles jäi estoonlaste särtsakus ja efektsus. Estoonia ,,omaautoriks" oli Hugo Raudsepp, kelle uued näidendid tulid tavaliselt esimene lavale just Estonias. Ants Lauter nõudis lavastajana täpsust ja ratsionaalsust, lavastus pidi olema läbimõeldud ja fikseeritud (lõpetatud tervik). Näitejuht pidi olema kirjaniku ja näitleja vahemees. Lauter piiras staaride omavoli ning ühtlustas ansamblimängu. Samuti kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist.
järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda. Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega. Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada. «Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 1015 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile kinnistuile oleks sel olnud oluline mõju,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ebaseaduslik otsus tehti kooskõlastatult keskkonnaekspert Arvo Järvetiga, kes andis eksperthinnangu Äksi paisjärve puhastamise vajalikkuse kohta.
Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse 5 Looming Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik
kõige lihtsamat, loomulikumat ja püsivamat loodust, lapsi ning elu ennast... 1 1.ELULUGU Sünnist saati on Jaan Kaplinski korda saatnud tegusid. Oma elu jooksul on ta öelnud ja kirjutanud palju sõnu, kuid teod on need, mis on jätnud jälje kirjandusmaastikule. Ta on erakordne inimene. Kui ta 22. jaanuaril 1941.a. sündis, ei osanud tema vanemad Nora Raudsepp ning Jerzy Kaplinski ilmselt aravatgi, et nende pojast saab ühel päeval üldsusele tuntud mees. Nora oli mulk ning isa Jerzy juut. Tema esivanemate seas ei olnudki päris-eestlasi, mis võib seletada ebatavalisi jooni tema loomingus. Jaan Kaplinski ise on öelnud: "Oma perest olid mulle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa." Alates 1944.a. elas Jaan Kaplinski Tartus, Ülikooli tänaval. See koht oli kehv, kuna naabrite
Kuna Madagaskar sai erilise tähelepanu osaliseks, organiseerivad Maailmapank ja WWF raha arenguprogrammide tarvis, mis aitavad päästa haruldase looduse jäänuseid sel saarel. Tegelikult on Madagaskari saarel olemas terve kaitsealade võrk, ent paljud neist kaitsealadest pole ei märgistatud ega tarastatud. Kõiki poolahvilisi kaitsevad ka Washingtoni konventsiooni (CITES) sätted. Markel Raudsepp 10.A
Riigi põllumajanduse iseloomustus Tai Kuningriik Tai Kuningriik asub Euraasia mandril Aasia maailmajao kaguosas. Riik paikneb Indohiina poolsaarel 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Lõunas on naaberriigiks Malaisia, idas piirneb Tai Kambodža ja Laosega ning läänes Myanmariga. Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. (Raudsepp et al 2010) Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab 30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%. Karjamaade alla jääb kõigest 1,6 % riigi pindalast. Niisutatava maa suurus on 64 150 km 2. Arvestades seda, et riigi põhjaosa on mägine ning lõunas laiuvad mussoonmetsad, kus põlluharimine on võimatu, on märkimisväärne püsikultuuride all oleva maa-ala suhteliselt suur protsent (võrdluseks Eestis kõigest 0,13%). (The World Factbook 2015; Asia 2015) Tai asub lähisekvatoriaalses kliimav...
Anne Frank Koostajad:Jana Raudsepp, Kristelgeelika Tihosin 12. juuni 1929 Frankfurt märtsi algus 1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeal...
Viljandi tulemuusikal 2011 Eliisa-Alinee Raudsepp See toimus 11.juunil 2011 maalilise Ugala tiigi kaldal. See oli koos ilutulestikuga ja seal oli palju esinejaid. Seal esines nii orkestreid, kui ka üks üsna tuntud laulja koos oma bändiga. Orkistritest oli kohal seal ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER, mille dirigendiks on TOMI RAHULA KAASTEGEVAD: Viljandi Muusikakooli Noorte sümfooniaorkester - Dirigent Harry Illak, Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester - dirigent Bert Langeler, Viljandi Neidudekoor - dirigent Maarika Reimand, Neidude ansambel Vocamble - juhatab Arno Tamm ja lisaks oli seal kõigile tuntud olevav bänd Tanel Padar &The sun kes esitles peaaegu kõik oma laulud. Ta esitles seal ka oma sel hetkel kõige uuemat laulu mida ma kahjuks ei mäleta. Seal üritusel oli üsna palju rahvast ja õnneks nägi kõike laval toimunut ka ühelt suurelt ekraanilt. Kõik oli nä...
Impressionism Johanna Nõupuu Ana Laura Kaasik 12SST Juhendaja:Karin Lükk-Raudsepp Impressionism " Impression, soleil levant " (Mulje, tõusev päike). Impressionism - mulje Lõpetati standardite järgimine Isiklikud muljed,emotsioonid Stiili teke ja üldiseloomustus Tekkis maalikunstis Prantsusmaal(19.saj.) Pariisi kunstnike vaba ühendus, näitus 1874.aasta Vastureaktsioon Emotsiooni, tunnete edasi andmine Looduse teema Impressionism kunstis nähtavad pintslitõmbed heledad värvid avatud kompositsioon igapäevased teemad vabas õhus Claude Monet-viljakaim impressionist "Naine päevavarjuga" Impressionism kirjanduses Tunde- ja mõttemaailma varjundid teemad- armastus ja loodus hingeelu, hetkemeeleolu, detaili rohkus luuletus, novell, lühiromaan Marie Under- "Sonetid" "Eelõitseng" Villem Ridala ''Talvine õhtu'' Üle hämara, varjudest tume, on unesse vajund. õrna ja sinava lume ...
· K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järvi (19631975) · Eri Klas (19751994) · Paul Mägi (19952002) · Jüri Alperten (20022004) · Arvo Volmer (2004-2012) TEATER ESTONIA · Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. · 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche" · 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" · 1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. · 1922
Stress Koostanud : Gerd Raudsepp Robert Ellamik Stress · Stressi mõiste võttis kasutusele Kanada teadlane Hans Selye aastal 1926. · Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmisele. · Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stressi liigid · Positiivne stress · Negatiivne stress Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsili...
Dear Ms. Higgins 02/02/2012 I saw an advertisement on a ,,Daily News" newspaper. There was written, that You offer some jobs for summer. I´m interested in of babysitter job. I love kids very much. I could make kids always smile and always stop kids crying. I also know a lot of games, which are good to play with kids and I know, how to educate them with playing. I can take big pressure and always be calm. I have done that job a bit before and so I have a little experience. Last year, me and my two friends were babysitters in kindergarten for one day. I also have a two year old brother, who I baby-sit, when my parents are busy or go to work. I´m 16 years old and will turn 17 on autumn. I´ll end the basic school on 15th June. I´ll also give You my phone number and address. My phone number is 56169951 and my home address is Estonia Põlva county Vastse-Kuuste municipality Lootvina village. I enclose a copy of my last school report. I lo...
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukin...
Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G. Verdi "La Traviata" (ooper), lavastaja M. Kalbek
Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab 10 eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G
7. Millal ja kelle algatusel loodi Tallinnasse esimene teater? Härra Von Kotzebue algatusel, 1784.a 8. Mitu teatrit asub Eestis praegu ligikaudu? Praegu tegutseb Eestis üle 20 teatri. 9. Nimeta 3 tähtsamat teatrit Eestis. Vanemuine Tartus, Rahvusooper Estonia, Eesti Draamateater Tallinnas. 10.Nimeta mineviku ja tänapäeva olulisemad Eesti näitekirjanikud. A. H. Tammsaare, L. Koidula, E. Vilde, O. Luts, A. Kitzberg, H. Raudsepp, E. Vetemaa ; J. Tätte, A. Kivirähk, U. Lennuk, U. Vadi.
teada alles palju hiljem. 1945. aastal võis Sigrid lõpuks ometi tagasi Norrasse sõita. Ent ta tundis, et jõud ja ka loomejõud ütleb üles. 1948. aastal, kuuekümne kuue aastasena, heitis ta haigevoodisse, ja järgmisel aastal suri Sigrid Undset Lillehammeri kloostrihaiglas. Surres oli ta üksinda. Oli kevad ja läbi lahtise toaakna nägi ta veel õitsvaid viljapuid ja lumiseid mägesid, mida ta oli alati nii väga armastanud. Teosed eesti keeles · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari
Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus", "Kõrboja peremees". Hugo Raudsepp "Vedelvorst", "Mikumärdi" August Mälk "Aktsioon", "Surnu surm" Kirjandusrühmitus Siuru 1917 Arbujad Kunstielu Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone) Tuntud kunstielu tegelased olid Konrad Mägi(maal ,,Veneetsia" 1922 ),Eduard Wiiralt (maal ,,Lamav tiiger" 1937),Anton Starkopf (skulptuur ,,Andumus" 1927), Amandus Heinrich Adamson (skulptuur ,,Vabadussõja
isõhu kaitse dus Koostajad: Jana Raudsepp, Keidi Kolts, Birgit Vana, Helen Meier Seaduse eesmärk ja reguleerimisala Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele Seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või Karistused Välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas Välisõhu kvaliteedi halvenemine Välisõhu kvaliteeti halvendatakse nii keemiliselt (saasteained) kui füüsikaliselt ...
Hello. This is Jana Raudsepp speaking. Hello Jana. What can we do for You. Well, I´ve been thinking about saving our city. Okay,what do You exactly mean with this ? Well, our city has a lack of fresh air in some places, and i think we should do something. I agree with You, Jana. So, what´s your idea? I think, we should make car-free zones in places with heavy traffic for example citycenter. You have a great idea, Jana. Thats actually worth discussing with mayor. I think, that would be good idea, if we start a petition and collect signatures against travelling with car in citycenter. But what about service vechicles and public trasnport ? These will be still allowed. This will be the fastest way to travel in citycenter. I also tought so. Perhaps You have some more good ideas ? Let me think... Yes, I do. Speak ,Jana, I´ll listen and write them also down. I think, city should build a big parking house or parking lots near to citycenter, wh...
Jaan Kaplinski Kaspar Asperk, Hendry Sadrak Lapsepõlv Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ema - Nora Raudsepp (1906 - 1982). Isa - Jerzy Kaplinski (1901 - 1943). Elas alates 1944. aasta sügisest Tartus Ülikooli tänaval. Talle ei meeldinud koolis käia. Kogus marke. Elulugu 1958.aastal lõpetas ta Tartu 1. keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning läks edasi Tartu Ülikooli, kus õppis prantsuse filoloogiat. Alates 1968.aastast on Kaplinski kuulunud Kirjanike Liitu. Eesti taasiseseisvumise alguses tegutses ta poliitikuna. On kuulunud nii Eesti Kongressi liikmete hulka kui ka Riigikokku.
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks
7 Ardi Lepp Aasta jalgrattur 2007 Janek Tombak 8 Ardi Lepp Kvalifikatseeritud treenerid Eestis Nimi Asukoht Jüri Kalmus Tartu Gennadi Akimov Narva Riho Räim Kuressaare Laura Lepasalu Tartu Toivo Suvi Tallinn Agnes Kukk Tallinn Kalev Raudsepp Jõgeva 9 Ardi Lepp Tänan! Kasutatud kirjandus EJL koduleht 10 Ardi Lepp
Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent. Osales mitmetes filmides. Salvador Dali Hispaania maalikunstnik. Üks tähtsamaid sürrealiste 20.sajandil. Ernest Hemingway Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke 20-l sajandil. J.Duncan -
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid
l Edukad olid need, kes omandasid kiiresti sotsialistliku realismi põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920),
ANTS LAIKMAA „Rukkipõld” (1866-1942.a)/pastellmaal Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Laikmaa õppis aastatel 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning 1897-99.aastatel ta Düsseldorfis ka töötas.Sügisel 1899.a tuli Laikmaa tagasi Tallinna ning tegutses 1900-07.a Haapsalus ja Tallinnas loovkunstnikuna .Ta oli Düsseldorfist tagasi tulles käinud läbi saksa väljapaistvamaid impressioniste koondava rühmituse “Sezession” näituselt ja jõudnud nüüd veendumusele: kunst nõuab midagi enamat kui osav looduse kopeerimine ja käsitöölik siledus. Tallinnas maalis kunstnik mõned lähemate tuttavate portreed, näiteks “Tšerkessi poiss”...
3. Teose probleemid · Tahetakse hukata Ipigeneia, kuid ema üritab sed atakistada kuid lõpuks on ipigeneia ise nõus ennast ohvriks jumalate eest tooma. · Meest ei ole kunagi kodus aitamas lapsi kasvatada · Vendade vahelsied suhted olid väga keerulsied kuna 4. Teose sõnum, moraal · 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid vaid inimesed ja nende hääled, seega ei oska ma väga kusntniku tööd hinnata, kuan minu jaoks see ju puudus.
kõik läks soravalt. Räpi laul oli vaid lisand, mis tegi esituse tervikuks. Üks parimatest oli samuti ka Kristiin Koppel, kes laulis K.Rogersi laulu '' Laula mu laulu helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks. Kaire ja Pirgit laulsid mõlemad aeglast laulu, Laura etles hoopiski veidi rõõmsamat lugu nimega ''Kõnelus''(Elo Viiding). Kaire looks oli Piret Laikre lugu''Mu ema'' ning Pirgiti looks Hanna Pruuli ''Ei suuda''. Kontserdi lõpetas Meeri Martinson M.Sherwini looga '' Ööbik sel ööl seal laulis''. Esinejate oskused olid tingimata väga heal tasemel, kuna välja olid valitud juhendajate poolt vaid parimad
AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Sem...
Frankfurt Sehenswürdigkeiten Regle Raudsepp Anette Peit 11M Römer Das Frankfurter Rathaus ist eines der schönsten und ältesten der Republik. Frankfurts Rathaus seit 1405. Am 11. März 1405, einem Mittwoch, erwarb der Rat der Stadt Frankfurt die beiden Häuser "Zum Römer" und "Zum Goldenen Schwan" für 800 Gulden. Seitdem ist der "Römer" das Rathaus Frankfurts. Adresse : Römer Römerberg 27 60311 Frankfurt am Main
Jana Raudsepp 09.03.2017 Mesilased Maailmas on umbes 20 000 erinevat mesilasliiki. Mesilased elavad kolooniates, mis koosnevad mesilaste kuningannast, töömesilastest ja leskedest. Igal mesilasel on ma kindel roll või ülesanne koloonia tööjaotuses. Koloonia on ülesehitatud tuhandetele isenditele, mis funktsioneerivad tervikuna
asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
