peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde, liiguvad moodustub saastanud munarakud liiguvad emasloom munad kookon ja toiduga satub viljastavad emaskarbi muned mere soolde ja algab inimese soolde, seemnerakud, juurde, munad põhja javalvab siis rohule, munemine, vastne väljub, munad viljastatkase, mune, pärast satub vette, munarakud kandub verega asetataks munast järglaste munast viljastatakse, kopsu, elab emulda, koorub vastne, koorumist nad
Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne muna peab sattuma inimese soolde väljub vastne puurib ennast läbi sooleseina veresoonde kandub verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD: Ümarusse elab kõikjal 1 osa elab vees ja mullas (väga väiksed, palja silmaga mitte nähtavad), toituvad taimede ja loomade jäänustest. 2 osa elab parasiitidena taimedes
Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest,
kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab suu kaudu. Erituselundid on neerud. Ta on liitsuguline. (Looma kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis , nim liitsuguliseks loomaks). Valmiud munad paneb peremehe maksa. Sealt liiguvad munad soolde ja soole kaudu välja rohule. Kui satub vette siis tungib elava teo maksa. Sünnib uuesti vette ja kinnitub mõne taime külge. Rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. ( areng munast kuni suguküpse ussini kestab 6-7 kuud. Elab 3-5 aastat. Selle aja jooksul võib anda kuni 7 miljonit järglast.)Mõjuvad peremeesorganismile nõrgestavalt mitte surmavalt (võib ka surra). Vereimiuss elab triipikas suurtes jõgedes
Päisest tahapoole jääb kael. Eesmine ots kitsam. Ehitus Närvisüsteem koosneb kahest pikast närviväädist ning kehas paiknevatest närvijätketest. Erituselnuditeks on kaks pikka toru, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselnudid paiknevad igas lülis. Seedeelundkond puudub. 17. Nudipaelussi munad väljuvad inimese soolest koos väljaheidetega. Edasi arenemiseks peavad munad sattuma veise soolde kus väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Põiekujuliseks areneb ta looma lihastes.Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. 18.Välimus väikesed, mõlemast otsast ahanenud kehaga lülistumata loomad. Keha katab roosaka värvusega paks kest e. kutiikula. Ehitus Paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselnudid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Vedelikuga täidetud kehaõõs.
Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeeslooma. Tähtsus inimese elus
Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse. Seal moodustub põistang-põiekujuline 4-5mm vastne. Inimene nakatub toitudes veise vähetöödeldud või toorest lihast, mis on nakatunud põistanguga. Inimene on nudipaelussi päris peremees, veis on vaheperemees. Nookpaelussi vaheperemees on siga. Laiussi vaheperemeesteks on vähikesed ja kalad.
närvisüsteem, erituselundid ja sigimiselundid. Nudipaeluss toitub inimese seeditud toidust, selle pärast tal ka puudub seedeelundkond. Nudipaeluss on liitsuguline loom. Tema kehas on 800-1000 lüli ja igaühes neist on sigimiselundid. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui muna on valminud, st "küps", murdub see ussi keha küljest lahti. Lülide sees olevad munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Et munad edasi areneks, peavad nad sattuma veise soolde. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale, võivad veised need koos rohuga sisse minna. Veise sooles väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Veri kannab vastse looma lihastesse, kus see areneb põiekujuliseks . Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. Et mitte nakatuda, tuleks hoiduda näiteks toorest või ebaküllaldaselt kuumutatud kuumutstud veiseliha süües. Nudipaelussi leviku vältimiseks hoidutakse karjamaade ja lautade
Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist ohtralt erituv lima Maos algab valkude ning jätkub süsivesikute seedimine soolhappe ja pepsiini toimel Pepsiini toodetakse kõhunäärmes Maos hävineb enamus mikroobidest 3 osa: kaksteistsõrmik, tühi -ja niudesool Kuni 5m pikkune Kõigepealt liigub toit kaksteistsõrmik soolde Seal toimub seedimise põhiline osa Soolse seinad on kurrulised, see kiirendab toitainete ja imendumist Peensooles lõppeb süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine Sinna liiguvad ained, mida organism enam ei vaja. Jämesooles enam seedimist ei toimu Seal toimub vee tagasi imamine organismi Kui vee tagasiimendumine häiritud siis tekib kõhulahtisus Sinna liiguvad ained, mida organism enam ei vaja. Need ained eraldatakse organismist
või toit Et vältida nakatumist: · Hoia puhtust. · Tee koertele/kassidele 2 korda aastas ussitõrjet. · Pöördu arsti poole, kui kahtled, et oled nakatunud. Liimuksolgme eluring -Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit. Inimene nakatub pesemata juur-ja puuviljadega Viljastatud munast areneb vastne Inimese suu kaudu liigub muna peensoolde Vastne puurib veresoonde ja teeb seal kahju Kopsudest liigub neeldu ja sealt tagasi soolde Peensooles saab täiskasvanuks, emauss muneb munad Munad väljuva koos väljaheidetega Taimeparasiidid Elupaik ja levik Paljunemine Tsüstid AITÄH KUULAMAST!
· Raskemal juhul avaldub hemofiilia juba varases lapseeas, kergema vormi korral alles täiskasvanueas · Iseloomulikuks on verejooks liigestesse ja lihastesse, mõnikord ka siseelunditesse · tekib mõne aja pärast peale tagasihoidlikku traumat või iseeneslikult · Verejooks liigestesse põhjustab valu ning liigeste turset ja võib põhjustada püsivaid liigeskahjustusi · Kaasneb artriit Haavad veritsevad kaua Sisemine verejooks soolde või kuseteedesse põhjustab vere eritumist väljaheitega või uriiniga Eluohtlikud on ajusisesed verejooksud ja hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Diagnoosimine, uuringud Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen Eluiga on ravi saamise puhul umbes 10 aastat lühem kui terve inimese eluiga
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Naaskelsaba elab inimese pärasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. Liimuksolge Ümarusside hulgas on tuntuim inimese parasiit liimuksolge. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu, kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima. Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega. Munadel on ümber paks kest, et nad väliskeskkonnas hästi vastu peaks
ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse peiteperiood on 24-48 tundi Kõigepealt satub tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju tekitajaid Tekkepõhjused ja mehhanismid Edasi tungivad bakterid läbi sooleseina ning hakkavad tootma haigust tekitavat tugevat toksiini Toksiin häirib sooleseina normaalset tööd ning soolde hakkab erituma suurel hulgal vedelikku Tekib tugev kõhulahtisus Tekkepõhjused ja mehhanismid Täiskasvanud inimene võib kaotada kuni 20 liitrit vedelikku ööpäevas Vedelikukaotus võib olla nii kiire, et inimene sureb mõne tunni jooksul Sümptomid Lühiajaline oksendamine Tugev vesine kõhulahtisus Sümptomid Väljaheide on valkjas, hägune, meenutab riisikeeduvett Kui vedelikke ei asendata järgneb sokk ja surm
20. Kus meduusid elavad? Meduus on ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres. 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees
Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi. Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning vähese õliga libedamaks tehtud kraadiklaasi ots viia umbes paari sentimeetri sügavusele soolde.. Tulemus on käes umbes kahe minuti Kui laps punnib kraadimisele vastu ja surub termomeetri välja, saab ka pooleminutilise mõõtmisega teada, milline on palavik. Pärakust kraadimine pole soovitav, kui lapsel on kõhulahtisus .Sel juhul peab kraadima last kaenla alt: Kraadiklaasi õigesse kohta sättides tuleb jälgida, et riideid ei jääks termomeetri ja naha vahele. Rahutumal lapsel oleks õige särk seljast võtta. Täpse tulemuse saamiseks peaks kaenlaaluse nahk olema kuiv.
LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: imiussid Alamklass: kahepõlvsed Munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega? Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms. 4. Paelussi areng ja nakatumisvõimalused.
Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks. 4. Kirjelda neerude asukohta, suurust, värvust. (välisehitus). Neerud on oa kujulised, pruuni värvusega, 10-12cm pikkused, kaarilised, mis asuvad kõhuõõnes selgmiselt teine teiselpool selgroogu alumiste roiete kohal. Teda katab pealt neerukoor, mille alla jäävad neerusäsid. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud, mis avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. 5
http://www.kunstikeskus.ee/trend/trend_igalpool_5.php 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees
Paranemine Nimetatud tüüpi haavandid paranevad ravimisel, kuid nende tekkimine võib korduda. Määratud ravimit tuleb tarvitada regulaarselt. Sellega vähendate haavandi taastekke võimalust. Kui haavandit ei ravita, võivad teil esineda järgmised probleemid: - teil võib tekkida tõsine maoverejooks; - teie sooleseina võib tekkida auk; - haavand võib põhjustada armkoe, mis takistab toidu liikumist teie maost soolde. Kui teil esinevad nimetatud haigusnähud võite vajada haiglaravi või operatsiooni. Õpetus koduseks enesehoolduseks Haavandite taastekke ennetamiseks: - tehke läbi vajalik ravi; - võtke kõiki arsti poolt määratud ravimeid; - käige regulaarselt järelkontrollis; - kui haigusnähud kestavad või teie tervislik seisund halveneb, konsulteerige oma arstiga. Hoiduge: - suitsetamisest; - ärge võtke aspiriini, ibuprofeeni või naprokseeni
Geenmutatsioonid G r e t e Ta m m o j a Kärt Olli 11H Hemofiilia Hemofiilia on kaasasündinud haigus, mis tekib vereplasma hüübimistegurite vaeguse tõttu. Hemofiiliat põhjustab Xkromosoomis oleva hüübimisteguri geeni defekt, see defekt on Xkromosoomiga retsessiivselt päritav, seetõttu esineb haigus perekonniti. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Hemofiilia puhul tekivad üsna sageli iseeneslikud verejooksud liigestesse ning pehmetesse kudedesse ja mõnikord ka siseelunditesse (soolde, kuseteedesse). Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Albinsim Albinism on autosoomretsessiivne pärilik osaline või ...
Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § Tal on väike peaaju § Silmi pole § Meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal § Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis-, lõhna- ja maitseärritusi Vihmaussi seedeelundkond : § Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu § Gizzard- magu § Intestine- sool Vihmaussi vereringe: § Vereringe on suletud §
HEPATOPULMOENTERAALNE ?PÕHJUSTAB: kopsu kahjustused, enteriit, intoksikatsioon, Köhib vastsed Strongüloidoos varsa varbuss kopsust suhu, ?välimik- juuspeened u 0,5cm pikad, ümaruss ?üheperemeheline: väljaneelab nakatumine: väikesed varsad piimaga või läbi allasatub naha rändavad: soolde mesenteriaalarterites, kõhukelme all ?PÕHJUSTAB: patogeensus (e. kõhulahtisus) Strongülatoos suured strongülaadid sp ?välimik- juuspeened, 3-4cm ?üheperemeheline ?ränne: mesenteriaalarterites Oksüuroos e naaskesaba- värvus punane, emased tunduvalt suuremad, Üheperemeheline- emased liiguvad läbi pärasoole sfinktri ?TUNNUSED: sügavad saba (vastsed pärakuümbruse nahal täkitavad kihelust) Maokiintõbi tekitab kiin / Gasterophilus intestinalis
2. imiussil jätketega sooltoru, üheotsaline , paelussil see puudub. Ümarussil on sooltoru ja rõngussil 2st otsast avatud sooltoru. 3. see on vihmaussidele toeks ja aitab ka liikuda. 4. anda loomadele värsket vett ja toitu 5.nõrgestavad peremeest, kontrollivad aju otsima uut ohvrit ja siis võivad tappa. 6. nudipaleussil on ligikaudu 1000 lüli, sigimiselundid on need. Kui munad valmivad siis murdub see küljest väljuvad koos inimese väljaheidetega, peavad sattuma veise soolde,süüakse rohuga koos ära, sooles väljub munast vastne, tungib veresoonde, lihastesse edasi areneb põiekujuliseks, ja siis satub inimese sooolde kui seda liha süüakse. 7.et liha ei kontrollita piisavalt hästi, ei kumutata piisavalt kõrge temperatuurini. 8.ei tohiks tihi süüa kalamarja, toorest või vähe praetud kala. Kala tuleb hästi puhastada. 9.tuleb hoolikalt käsi pesta sest nad elavad mustades toiduainetes ja samuti võivad levida ka riietele. 10
mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped, rasvhapped, monoglütseriidid vabastavad peensoole limaskestas hormooni nimega koletsüstokiniin ehk CCK. See läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja koletsüstokiniin vabastab just ensüümid pankrease näärmerakkudes. Sekretiin vabastab vee, pestakse ensüümid välja????? Koletsüstokiniinin on veel toimeid: teine toime on kutsuda esile sapipõie
rasvhapeteks ja vähesel määral vett, seedimatud monoglütseriidiks toiduosad (taimsed kiud, tselluloos) ja bakterid 4 Imendumise häired Vitamiinid · Sapi või pankrease sekreedi · Vajalik normaalseks eluks häiritud jõudmine 12-s soolde · Puudus tekitab spetsiifilise · Limaskesta kahjustused (bakteriaalne põletik) haiguse · Gluteeni kahjustus taimse · Vaja väga väikestes päritoluga (v.a. riis, mais) valk kogustes lühendab mikrovillide pikkust s.t. · Orgaanilise päritoluga s.t. peensoole imendumispindala.
- aktiivne eritumine toimub nende sooladega, millele vesi järgneb passiivselt - tavaliselt on eritumine ja imendumine tasakaalus (va nakkused ja tugev diarröa, mille korral bakterimürigd põhjustavad imendumisega võrreldes palju suurema eritumise) ● Suur hulk vedelikku võib mõlemas suunas liikuda ka pasiivselt, kontsentratsiooni vahe suunas. - nt siirdub joodud vesi hüpotoonilise (lahjendatud) lahusena ärast soolde jõudmist vereingesse väga kiiresti, hüpertooniline (kontsentreeritud) soolesisaldis tingib vee imendumist vereringest soolde. - tavaliselt ei ole probleemi, sest normaalselt tuleb kontsentreeritud toitu maost soolde väikeste koguste kaudu. Läbi mao seina pääseb vesi aeglaselt. Kui magu on eemaldatud, päseb toit soolde pea kohe ja võib põhjustada dumping-sündroomi: verest imendub nii palju vett soolesisaldist lahjendama, et võivad tekkida šoki sümptomid.
Kõhutüüfus Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Kõhutüüfusesse nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehi ehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ning paljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidama sapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavad põletiku.
mõjutavad biotransformatsiooni? 2018 esimene seminar 2 21. Milles seisneb maksaensüümide indtseerimine ja inhibeerimine? Miks see on oluline kui ravimeid manustatakse koos? 22. Esmast maksapassazi ei läbi üldse ravimid manustamisel ... a) suu limaskestalt b) peroraalselt c) rektaalselt 23. Enterohepaatiline ringe? Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet 24. Mis on ravimi biosaadavus? Biosaadavus retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud farmakoni koguste omavaheline suhe (%). Biosaadavust mõjustavad imendumine, metabolism, jaotumine. Reeglina määratakse võrreldes kontsentratsioonikõvera alust ala intravenoossel manustamisel (100%) ja peroraalsel manustamisel. 25
täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, suu kaudu ja paikselt soolde manustatavatena, sõltuvalt haiguse vormist. Vajadusel antakse põletiku mahasurumiseks lisaksimmuunsupressiivseid ravimeid (asatriopiin, tsüklosporiin, ka metotreksaat) ja metronidasooli. Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele kõhulahtisuse vastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist. Abi võib olla teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad
täpsustamiseks. Väljaheidet analüüsitakse sooleverejooksu kindlaks tegemiseks.Vereanalüüs tehakse põletikunäitajate ja verekaotuse määramiseks ning teiste muutuste täpsustamiseks, et hinnata haiguse kulgu. Ravivõimalused Ravi eesmärgiks on põletiku mahasurumine. Haigust ei ole võimalik täielikult väja ravida. Crohni tõve ravi on eelkõige medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, suu kaudu ja paikselt soolde manustatavatena, sõltuvalt haiguse vormist. Vajadusel antakse põletiku mahasurumiseks lisaksimmuunsupressiivseid ravimeid (asatriopiin, tsüklosporiin, ka metotreksaat) ja metronidasooli. Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele kõhulahtisuse vastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist. Abi võib olla teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad
vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon
Kesknärvisüsteem avaldab soole närvisüsteemile ainult moduleerivat mõju vegetatiivse eferentse innervatsiooni vahendusel. Kesknärvisüsteemi otsene kontroll on välja kujunenud eriti mao- ja sooletrakti alguses ja lõpus (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon). Soolesüsteemis võib eristada enam kui 10 erinevat tüüpi neuroneid, kus on atsetüülkoliini kõrval u 10 ainet, mis võivad toimida neurotransmitteritena. Sümpaatilised postganglionaarsed soolde suunduvad neuronite aksonid mõjustavad otseselt takistus- ja mahtuvusveresooni ning silelihaselisi sulgureid. Nõrka otsest toimet avaldavad need ka mittesulgur- silelihastele. Ühelt poolt nad pidurdavad transmitteri vabanemist preganglionaarsete parasümpaatiliste aksonite ja tõenäoliselt ka teiste aksonite presünaptilistest lõpmetest ja teiselt poolt mõjuvad ka postsünaptiliselt pidurdavalt. Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole
Väheharjasussile on kõige tähtsam närvisüsteem, mis juhib kõigi organite tööd. Kõhtmine närvikett saab alguse eest peaajust. Ussikesel on kompimismeelerakud, lõhnameelerakud ja ta tajub maitseärritusi ning valgust. Need mitmesugused meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal. Vihmaussid tajuvad maapinna võnkumist, kuid mitte helisid. Seedeelundkond algab väheharjasussil suuavaga. Sellele järgneb söögitoru ja pugu, mis on toidumahutiks. Pugust liigub toit edasi makku ja sealt soolde, mis lõpeb pärakuga. Vihmauss peab palju sööma, sest ta neelab taimejäänuseid koos mullaga ja seega on toit ka väheväärtuslik. Lagundajatena on vihmaussid looduse aineringes väga tähtsad. Vihmaussidest toituvad konnad,linnud, mutid, mõningad putukad ja ka roomajad. Vihmaussil on suletud vereringe s.t. , et veri voolab veresoontes.Pikisooned on igas lülis ühendatud ringsoonega. Kõige tihedam on veresoonestik nahas. Südant vihmaussil ei ole. Südant asendavad eesnimed
Eristatakse emas-ja isasusse(tugev sabaosa). Emased munevad munad, mis peavad sattuma väliskeskkonda arenemiseks. U 2 nädala jooksul areneb munsast vastne. Muna satub inimese suhu (nt.väljaheiteid kasutatakse köögiviljade väetamiseks), edasi läheb ta sooltorusse, seal sooles koorub munast vastne. Veri kannab läbi maksa südamesse ja edasi kopsu, tekitavad kopsu sisse väikesi augukesi, tungivad kopsuõõnde alveoolidesse, lõpuks hingetorusse ja kurgupiirkonda. Seat liiguvad edasi soolde, kus areneb uus uss. (Kui vastne leiab tee ninna, kõrva, võib peremees surra). Naaskelsaba max 1cm pikkune,peenike. Elab inimese tagasooles, tavaliselt 10-1000. Tema eluiga on 6 tundi väliskeskkonnas. Kui inimene on püsti, siis ussid on rahulikud, magama minnes hakkavad tegutsema. Emasuss tuleb pärakust välja ja muneb sinna munad. Eritab sinna vedelikku, mis paneb sügelema. Satuvad suu kaudu tagasi organismi. · Keeritsuss - (segatoidulistel metsloomadel, ka kiskjatel)
imendumiseks vältimatud. See protsess muudab ensüüm lipaasi (pankreasest pärinev) toime rasvade lahustamisel soodsamaks Sapp (2) Rasvakogumist e. mitsellist imendub rasva lõhustumisprodukt peensoole ülaosa rakku, sapisoolad imenduvad peensoole alaosast värativeeni süsteemi ja jõuavad taas maksa Samasugust nähtust e. enterohepaatilist tsirkulatsiooni (sool-värativeen-maks-sapp-sool) võivad järgida ravimid, steroidid, kontrastained jt Sapi pääsemise takistusel soolde (erinevad põhjused) halveneb rasvade ja rasvlahustuvate vitamiinide (vit-K) imendumine sümptomid Söögikordadel erituv sapp sapipõiest ja maksast (st. sapisoolad) stimuleerivad sapi eritumist Sapis on jääkained: sapipigmendid (tekivad bilirubiinist), kolesterool (sapikivid) Sapiteed, sapipõis, 12ss, pankreas Kõhunääre e. pankreas Piklik, 100 g nääre kõhuõõne organite taga Koosneb kahesugustest näärmetest: eksokriinne osa, eritab seedefermente soolde
kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad 4 Eritamine Peamisteks erituselunditeks on Malphigi sooned ja puusanäärmed, viimased ei tööta täiskasvanud isenditel. Malphigi sooned harunevad hemolümfis kus nende peamiseks ülesandeks on lämmastikku sisaldavate jääkainete eraldamine ja nende suunamine soolde, kus need viiakse koos ekskrementidega kehast välja. Vähid Närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis suurema närvirakkude kogumiku - tängu. Arenenumatel vähkidel on närvitüved liitunud ühtseks närviketiks, ka närvitängud on liitunud. Sigimine Vähid on reeglina lahksugulised - on olemas nii emased kui isased loomad. Paljudel
kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. • Toidurasvad on rakus olulisteks ehitusaineteks. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb neid põrutuste eest. • Toidurasvad varustavad organismi rasvlahustuvate vitamiinidega ning on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kehas. • Toidurasvadel on puhastav toime. Nad on olulised sapi väljutamiseks soolde, vastasel korral peetub sapp sapipõies ja võivad moodustuda sapikivid. • Rasv on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja. • Rasvata on toit tuimem ja maitsetum. RASVAD MEIE TOIDUS Toidu rasvaallikad on leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatavad ehk lisatavad toidurasvad ning toiduainetes sisalduvad rasvad. Rasvakoguse hindamiseks jälgi nii nähtava rasva kui ka peidetud rasva hulka. Viimase kogust on raske hinnata, kuna seda pole
· Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud. · Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad. · Imiussi vastne areneb veetigude kehas. · Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega. · Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid. · Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis. · Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde.
Karbamiidi süntees toimub maksas ureeatsüklis. Transporditakse verega neerudesse ning väljutatakse uureaga. Tsükli käigus toimub ületoksilise ammoniaagi detoksikatsioon karbamiidiks. Sünteesi esimesed reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis, edasised aga tsütoplasmas. Karbamiidi sünteesi allosteeriline võtmeregulaator on N-atsetüülglutamaat. Neerupuudulikkus ja neerukivid Neerupuudulikuse puhul tõuseb karbamiidi tase veres ja suureneb tema soolde difundeeruv hulk. Soole mikrofloora toodab ammoniaagi nii palju, et võib tekkida hüperammoneemia. Hüperammoneemia raviks saab kasutada antibiootikume. Kuseteede infektsiooni puhul ammoniaagi teke põhjustab karbamiidist uriini leelistumist. Lahustumatute magneesium- ammooniumfosfaatide sadenemine põhjustab neerukivide teket. Hüperammoneemia on KNS häirete (entsefalopaatiad) domineeriv põhjus. Aminohapete süsinikskeleti metabolism
Mao lihaskest – 3 kihti: a)Põikikiudude kiht – sisemine b)Ringkiht – üle kogu mao, eriti arenenud lukutiosas, mille lõpus moodustab lukutisulguri (sphincter pylori) c) Pikikiht – välimine, enamik kiude koondunud kõverikele (nn. maopaelad), ees- ja tagaseinas vähem Seedimine maos kestab 3 - 4 tundi, selle ajal liiguvad peristaltilised lained edasi-tagasi, seedimimise lõpus tugevnevad ülalt alla kulgevad lained, mis hakkavad maosisu edasi soolde lükkama. Mao väliskest: serooskest – peritoneum – katab igast küljest – intraperitoneaalne. Peensool: Peensool on seedekanali pikim osa – laibal (lihaskest pole toonuses!) 5-7m, elaval – 2-3m, läbimõõt alguses 4-5 cmm, lõpus 2-2,5 cm. Peensoole ülesanneteks on toitainete lõplik lõhustamine ja valkude (peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e
impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis c) nimetada sphinkterid, mis moodustab ringlihaskiht ja mis lihaskoest nad on m. sphincter
liitsuguliseks loomaks. 21.Paelussi ehitus, paljunemine, nakatumine. Paelussi keha on paelakujuline ja koosneb paljudest lülidest. Inimene nakatub paelussiga siis kui sööb veise vähekeedetud või toorest põstangutega nakatunud liha. Pealussi igas lülis on sigimiselundid, tagumistes lülides valmivad munad, valmis munadega lülid murduvad keha küljest ja väljuvad koos väljaheitega. Edasiseks peavad nad sattuma teise soolde, kus väljub munast vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus.
organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus. Enamasti esineb laktaasi hulga osaline vähenemine vananemise, seedekulgla haiguste ja geneetiliste põhjute tõttu
tõrvemandlid (2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 76. Mao asend ja osad Asetseb valdavalt vasakul pool diafragma all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka toidu läbisegamine, keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine soolde. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti maokeha Maomahl (mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetav sekreet) koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest.
Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk Kõhutüüfus Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva. Nakatumine toimub siis, kui bakterid suudavad ellu jääda mao happelises keskkonnas ning jõuda soolde. Jämesooles tungivad nad soole limaskesta ning sealt edasi verre. Sel ajal haigus sümptoome ei anna. Veres ründavad baktereid õgirakud, õgivad nad enese sisse. Kui inimorganismis pole tüüfusevastaseid antikehiehk vastuaineid, jääb Salmonella õgiraku sees ellu ningpaljuneb seal. Umbes kaks nädalat hiljem õgirakud lõhkevad ning bakterid satuvad uuesti verre. Bakterid jäävad pidamasapipõide ning soole lümfisõlmedesse, kus nad tekitavadpõletiku.
kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, seast tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga. Õhuhingamine on evolutsiooniliselt tekkinud ilmselt mitmeid kordi ja olukordades, kus veekogudes esinevad kõrged temperatuurid ja hapnikupuudus. Kala tuleb veepinnale ´´ neelab ´´ sealt õhumulli, mis liigub edasi soolde. Hapniku imendumine kala verre võib toimuda kohe suus, sooles või ka ujupõie kaudu. Vastavad elundid on sellisel juhul rikkalikult varustatud peenikeste veresoontega (nagu lõpused või inimese kopsud). Osadel kalaliikidel on isegi nahk hapniku omastamise organiks kujunenud. See tähendab aga, et õhuhingajatel oleksid lõpused kadunud.
LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a) EHITUSE ERIPÄRAD: - keha lehtjas/ paeljas - väljaspoolt katab keha nahklihasmõik - kehaõõs puudub - seedeelundkond umbse koti kujuga - ringe- ja hingamiselundkond puuduvad PALJUNEMINE: suguline ja suguta ANATOOMIA JOONISED: Ripsuss Imiuss Ainupõlvne Paeluss NÄITED PARASIITSETE ELUVORMIDE ELUTSÜKLITEST: Maksakaan: · Täiskasvanu muneb sapis munad soolde välja · Magevesi ripslane e miratsiid teo maks · Kotlane e sporotsüst reediad e soollased (paljunevad mittesuguliselt) tserkaar ehändlane · Vette veetaimedele metatserkaar e järelhändlane · Lõpp-peremees läbi sooltoru seina veresoontesse maksa sapikäikudesse 10 KLASSIDE VÕRDLUS:
Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles. Sapipigmendid lisanduvad sapiga soolde. Pigmendid tekivad punaliblede lagunemisel. Tumepruun uriin pigmentidega. Sapi äravoolu takistus. Kollaseks läheb hemolüüsikorral, kui punalibled purunevad. Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused. Seedeensüüme produtseerivad seedenäärmed, aga nende toime mõjule pääsemiseks on vajalikud teatud tingimused: Teatud kindla temperatuuri olemasolu - Inimesel +37 kraadi. Teatud kindla pH olemasolu erinevad seedeensüümid vajavad erinevaid pH'sid.
Ka on sellest abi inimestele kes kannatavad ajutise stressi või tihti sagelevate unehäirete käes. Kofeiin ja süsivesikud Süsivesikute tarbimine treeningu ajal võib vähendada organismi sõltuvust süsivesikute varudele ja tõhustada vastupidavuse tulemuslikkust. Seetõttu on kasulik määrata eksogeense süsivesikute tarne- ja oksüdeerumise suhtes optimaalne meetod. Eksogeensete süsivesikute tarne määratakse kindlaks mitmesuguste tegurite põhjal, sealhulgas mao tühjenemise ja soolde imendumise kiiruse alusel. See tähendab, et treeningu ajal soolest imendumine omab suurimat mõju süsivesikute oksüdatsiooni kiirusele. Hiljuti uuritud kombinatsioon kofeiinist ja süsivesikutest võib-olla potensiaalne abinõu, mille abil toimub kiirem taastumine, sest glükogeeni süntees toimub kiiremini pärast treeningut. Aastal 2004 Battram jt. Näitasid, et järgnev süsivesikute kasutus, eksogeensete süsivesikute ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
