valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mikroobideni suureneb verevool. Seetõttu tõuseb piirkonna temperatuur, tekib punetus, turse ja valu. Sissetungijaid hävitatakse valimatult. Nad kas fagotsüteeritakse või ei talu nad väljapaisatud mürke. Tekib põletik. Lisaks sissetungijatele hävitatakse ka organismi enda rakke selles piirkonnas. 2.Manni vaktsineeriti leetrite vastu. Mis toimus tema kaitsesüsteemis? Tema mängukaaslane Miku haigestub leetritesse. Mis toimub Manni kaitsesüsteemis nüüd? Organismi viidi nõrgestatud haigustekitajaid ja lümfitsüüdid tunnevad need ära kui võõra antigeeni. Käivitub antikehade tootmine. Lümfotsüüdid oma antikehadega hävitavad haigustekitaja, kuid tekib ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid. Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib
Trollide restoran Elas kord kolm trolli, kelle nimed olid Miku, Maku ja Muku. Nad elasid tavalises trollide linnas nagu teisedki. Iga päev vedelesid nad diivani peal televiisori ees, hamburgerit või mõnda teist rämpstoitu näksides. Nad olid sellise eluviisiga rahul. Nii mööduski päev päeva järel, kuid ühel päeval tuli kõige noorem troll oma vendade juurde ning lausus nagu alati oma viriseva häälega: „Kõik! Ma rohkem ei suuda! Vedelema siin nagu laiskvorstid ega tee suurt midagi.“
Trollide restoran Elas kord kolm trolli, kelle nimed olid Miku, Maku ja Muku. Nad elasid tavalises trollide linnas nagu teisedki. Iga päev vedelesid nad diivani peal televiisori ees, hamburgerit või mõnda teist rämpstoitu näksides. Nad olid sellise eluviisiga rahul. Nii mööduski päev päeva järel, kuid ühel päeval tuli kõige noorem troll oma vendade juurde ning lausus nagu alati oma viriseva häälega: ,,Kõik! Ma rohkem ei suuda! Vedelema siin nagu laiskvorstid ega tee suurt midagi."
Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed ristuvad pidevalt nende endi teadmata. Juhtumite seeria viib igaühe oma saatuseni, mida nad ei ole võib-olla ära teeninud. Raamatus käsitletakse koolivägivalda, kodutute laste elu, illegaalseid raha teenimise võimalusi, sõpradega lõbutsemist ülikoolis, mis on kõik väga elutõesed probleemid. Kirjeldatud on äärmiselt hästi sündmused, millega me enda teadmata puutume kokku iga päev.
järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust, ● Kasutab tuttavas aitäh”, “tere”, “head loovtegevust vmt. situatsioonis ja tegevuses aega” täiskasvanu grammatiliselt eeskujul. vormistamata 1-2-sõnalisi ● Tunneb ära lauseid (nt Miku õue st. emotsioonid: rõõm ja Miku tahab õue minna). kurbus, nii enda kui ● Ühendab nimisõna kaaslaste puhul ning tegusõnaga. reageerib neile vastavalt ● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise
poisiga kelle nimi oli Sasa.Sasa hakkas talle õpetama elu tarkusi, ning õpetas talle ka kuidas tänaval hakkama saada ja mida tuleb teha, et saada omale leivakääru lauale. Sasa tutvustas omavahel Miku ja Marxi. Marx oli neile niinimetatud tööandja. Marx pakkus tööotsa Mikule ja Sasale, mis pidi natuke toiduraha sisse tooma. Poisid läksid Marxi sõbra Priidu endise tüdruku vanemate maja röövima
x7 = 0 x8 = 0 W = -23 söödale tehtavad kulutused 14 7.333333 1 13 6.333333 5 11 Ülesanne 3 Kommifirma kavatseb hakata tootma kahte uut sorti šokolaadi. Šokolaadide koostis ning kasutatavate toorainete kogused on toodud tabelis: Tooraine kulu grammides šokolaadide valmistamisel Juku Miku Tooraine kogus Kakaopulber g 24 12 mitte rohkem kui 48 kg Karamell g 6 9 mitte rohkem kui 18 kg Pähkel g - 9 vähemalt 4,5 kg Kasumit planeeritakse saada šokolaadi Juku valmistamisest 13 senti ja Miku tootmisest 18 senti. Kui palju erinevat sorti šokolaade tuleb firmal valmistada, et maksimeerida kasum? 1
In the same year he painted two portraits of her, counted as the most famous of Laikmaa paintings. From 1907 to 1909 he was mainly in Finland. 1909 to 1913 he traveled to the major art cities in Europe. He lived from 1910 to 1912 in Capri and Tunisia. From 1913 to 1931 Laikmaa worked as a freelance artist and art teacher in Tallinn. 1927 his only daughter Aino Marie (later Anu Kilpiö, died 1969) was born, a child of his model "Miku". 1932 Laikmaa settled in the vicinity of Taebla in Lääne County, on his farm in Kadarpiku village designed with a 7-hectare park, where he remained and worked until the end of his life. Ants Laikmaa died in November 1942 in Kadarpiku, where he is also buried. Laikmaa remained unmarried all his life. His farm was opened in 1960 as a museum to his life and work. Ants Laikmaa is mainly known for his watercolor painting. He brought impressionism to Estonia
Jüri tööle läheb. I ptk. lõpuks on Eeva argus kadunud ja sõnavara täienenud. Ta on oma meest löönud ja ise lüüa saanud. Ta on nüüd tugevam ja teab ,et on veel ilus naine, uusi riideid kandes meeldib paljudele. Teeb seda salaja. Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ? Mart, Anni Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp), hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa Markus- mängis lõõtspilli pidudel Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga Virtin- köögitädi Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist Puraski naine- kakles Eevaga pliidi pärast. Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis Prossi noorik- andis Eevale kübara
Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pole juhilube. Varsti nad jõuavad Tartu kus algab Miku tänavaelu. Mirjam ei viitsi koolis käia ning läheb ühikasse. Seal ta tutvub Vilma ja Jartsiga Nad teevad igasugu asju ning nad on alati jamades. Loodan, et teile meeldis minu esitlus ning loete raamatut.
1. nädal 2. nädal väga huvitav huvitav keskpärane igav väga igav Diagrammid Õed ja vennad 1. Tee uus ja sarnane diagramm 6 Nimi Vanus Õed/vennad 5,5 Juku 3 4 5 Miku 5 3 4,5 4 Riho 2,5 2 4 3,5 3 3 2,5
Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema
sooritas Gori enesetapu. Loomingust nii plaju, et tema varased teosed olid juugendlikud ning ekspressionistlikud joonistused. I maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule omane piltstiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni. Gori karikatuure läbis põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu. Gori oli oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40000 joonistust. Joonis 2. Kaluri Miku Joonis 3. Sõdur Sass Joonis 4. Muiked wingus Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/ , www.google.ee
(2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p) a) 1830.aastast b) 1912.aastast c) 1970.aastast Mis aastal toimus Rakkes esmakordselt rattamaraton? (2 p raskem küsimus ilma vastusevariantideta) 2001 Millal on Rakket esmakordselt küla ürikutes mainitud? (1 p) a) 1564.aastal b) 1251.aastal c) 1870.aastal Mida on kujutatud Rakke valla vapil? (4 p värvide nimetamise eest 1 p, rukkilille eest 1 p, veepiiskade eest 1 p ja kui
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda
Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli
Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk. Kui Mikk tuli palliga tagasi ja möödus venelaste seltskonnast, siis ütles keegi sealsest poiste kambast mingi venekeelse roppuse. Kuigi keegi meist peale mu sugulase ei rääkinud vene keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga poiss tuli tema poole ja lükkas ta maha. Märkasime seda, aga ei teinud midagi. Mikk tõusis püsti ja kõndis koos palliga meie poole edasi, kui ühel hetkel viskas üks vene poistest teda seljatagant kiviga säärde, mille järel Mikk karjatas ning meie seltskond hakkas Miku poole liikuma. Sealt edasi hakkasime vahetama sõimusõnu mõlema seltskonna vahel, kuni meie seltskonnast keegi viskas venelaste poole kivi
de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mngivad (mng seisneb selles, et igaks tmbab he tiku ja kellel on kige
teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis). Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Tema 1874 kirjutatud ja 1885 ,,Vanemuises" lavastatud esimestes näidendites ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881), ,,Muru Miku meelehaigus" (1882) ning ,,Varastatud vorst" on Koidula romantiliste jantide eeskuju selgelt aimatav. Eesti näitekirjanduse õnnestunumaid teoseid on Kunderi siiani populaarne külakomöödia ,,Kroonu onu" (1885). Näidend on üles ehitatud oma laste abiellumist takistava jõuka talumehe ja vaese rentniku vahelise konfliktile. Autor toob noortele appi maailmakirjanduses toona levinud nutika soldati tegelase. Samuti hästi üles ehitatud ja viimistletud on näidendid ,,Mõrsja ja märatsejad"
Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis mitu aastat. "Muinaslugu sinilinnust" projekti esimene etapp oli see, et žürii valis välja 100 parimat eesti laulu. Laulud olid erinevatelt selleaja tuntud lauljatelt nagu nt Uno Loop, Valter Ojakäär, Raimond Valgre jt. Nendest
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus
avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema. See mõjus kindlasti virgutavalt.
Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima. Kaldale tagasi jõudes tegin ettepaneku minna kivimäele vaatama, kes ja kuidas seal paugutab. Tahtsin kõigile näidata, et ega ma mingi tühikargaja ei oleole. Kutsusin Miku appi ning hakkasime pauku valmis panema. Järsku käis plahvatus, mida me oodatagi ei osanud. Kaugele ma joosta ei jõudnud, pidin kaotama oma kaks sörme ja kahest veel pool, muidugi pidin oma terve silma poolest nägemisest ka loobuma. Mikuga seetõttu ei juhtunud midagi. Anna oli minu pärast väga mures. Ta sidus kinni mu käe ning sundis mind jooma viina, mille tarvitamise ta tegelikult mul keelanud oli. Vahepeal oli sinna jõudnud ka isa, kes arvas muidugi,
Uus düna stia pealinn Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6. Araablaste ühtsus ja eripära: keel, kultuur, traditsioonid, etniline päritolu, usk, valitsemine Traditsioonid: koraan ei säte sta naistel nõu et kanda loori, kuid ena miku s isalmim a a d e s on sed a traditsioonilis elt n õutud, riietus väga kaetu, palvus e d Keel: araabia ke el, ka se al, kus kohalikud ke el e d püsisid, levis araabia ke el kultuurike el e n a Usk: islam Kultuur: on sulam araabla st e võimu alla ühen d atud kõrg elt aren e n u d maa d e kultuuripärandist. Kõiki ühen d a s islam ja araabia ke el, tuntuks sai europ p a s araabia
Vaatame selles peatükis, mis see on, kuidas massiivi väärtusi väljastada, lisada juurde ning kas on olemas mugavad funktsioonid paremaks tulemuseks. Mis on massiiv (array) Massiiv on muutuja, mis hoiab endas hulka samatüüblisi väärtusi. Väärtusteks võivad olla nii tekstid, arvud kui ka teine massiiv. Viisakas on massiivile anda nimi mitmuses. Loome näiteks nimede massiivi ja vanuste massiivi. ? 1 $nimed = array('mari', 'kati', 'juhan', 'miku', 'uku'); 2 $vanused = array(15, 23, 32, 28, 18); Masiivi sisu kuvamiseks on kasutada täpne funktsioon var_dump() või vähemtäpneprint_r(). Vaatame näiteks var_dump() funktsiooni ning me näeme, et see kuvab meile massiivi elementide koguarvu, nende tüübid ja pikkused. ? 1 miku', 'uku'); 3 4 //massiivi sisu koos parameetritega 5 var_dump($nimed); ?> 6
Teise veergu kirjuta, kas metalljuhi korral antud elektrivoolu toime esineb vi ei esine. Elektrivoolu toime Esineb (ei esine) metalljuhis keemiline toime ei esine soojuslik toime esineb magnetiline toime esineb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektritriikraua t? Soojuslikul toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suuruselt vrdsed elektrilaengud. Miku puudutas ht elektroskoopi niiske puupulgaga, teist kuiva puupulgaga. Niiske puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng kiiresti. Kuiva puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng mne sekundi jooksul. Kas voolutugevus oli suurem kuivas vi mrjas puupulgas? Phjenda. Voolutugevus on suurem mrjas puupulgas, sest see sisaldab vett ning vesi on hea elektrijuht. 8. Teisenda. 0,05A = 50 mA 750mA = 0,75 A 9
Kati 3 4 5 4 3 5 4 5 Mati 4 5 5 5 5 4 5 5 Malle 5 4 5 4 4 4 5 4 Juku 5 2 3 3 3 5 3 3 Juhan 4 4 4 4 4 4 5 4 Miku 2 4 3 5 2 3 4 3 Siim 5 4 3 5 3 5 2 3 Tõnu 4 3 4 4 4 5 3 4 Linda 2 3 3 2 2 3 2 2 Keskmine Legend: KT1;KT2;KT3... jne kontrolltööde hinded TK1;TK2;TK3..
See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://www.muuseum
ei näinud. Joonis 5. H. Rosenthal ja H. Jannsen näidendi ,,Maret ja Miina ehk kosjakased'' nimiosades. Autor: J. Behse. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 149) Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab Hans Miina endale saada kavalust kasutades (maskeerib end onupojaks). Sama teeb ka Miku, et oma tütre tunnete tõsidust kontrollida. Nii satuvad omavahel kokku kaks "kavalat" ning peavad teineteist ehtsateks
· dokumendi nimetus KÄSKKIRI · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri koht -Dokumendi liigi nimetus ( käskkiri, akt, protokoll jne ) märgitakse nimetavas käändes, suurte tähtedega -Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järgi punkti ei kasutata. -Kirja number e. registreerimisindeks peab sisaldama järjekorranumbrit registri järgi ja toi- miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti -Dokument adresseeritakse asutusele, struktuuriüksusele, juriidilisele või füüsilisele isikule. Rekvisiidi koostisosad märgitakse järgmiselt: isik, asutus, asutuse struktuuriüksus; tänav, maja- või korterinumber; asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond; riik. Viimane sihtkoht märgitakse suurtähtedega
ta hoiab teed, ta näitab teed, ta kaasas kannab lippu kaht, sest märguandmiseks on need. Kui tõstab lipu punase, see tähendab, et seisata; kui aga tõstab kollase, siis: jätka sõitu, kihuta! Kaks rauast niiti mööda maad nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed. Tuulik Miku võttis pilpapuu, vestis sellest tuuliku. Nüüd see õuel vuriseb, vuriseb ja suriseb. Isa tuleb koormaga, põllult koju viljaga, ütleb: ,,Varsti rehi maas, siis peab jahvatama taas." Miku kostab isale: ,,Ära mine veskile! Minul tuulik õue pääl, sa võid jahvatada sääl. See teeb püüli sõreda, kruubitangu toreda. Kuuled, kuidas vuriseb, vuriseb ja suriseb?" Isa vaikselt naeratab, Miku õlga patsutab:
Ma ise hakkasin seda lugedas samuti paanikasse minema. Lõpuks tõttab Villule appi Kõrboja preili. Ta ei tee väljagi, et tema ümber seisavad külapoisid ja tüdrukud, ta näpib oma riiete kallal, nagu mõtleks ta Katku Villu juurde siia lõhutud kivide keskele magama heita, näpib seni, kuni ta saab kätte mingisuguse pehme, peene, valge ja kahiseva alusriide. Katsub seda lõhki käristada ja kui käed sõna ei taha kuulata, annab ta selle riidetüki Miku verisesse kätte ja näitab, mis see peaks tegema. Teised vahivad kui juhmid. Selline asi ajab mind nii närvi. Miks nad peavad seal lihtsalt vahtima? See ajab neid närvi, kes inimest aitavad. Katku Villu toimetatakse kohta, kus teda ravitsetakse. Ta üks silm ja käsi said kannatada. Kõrboja preili oli mures, et Villu nüüd täitsa pimedaks jääb. Õnneks arst ütles, et natukene ta veel näeb. Arsti juurest ära saades räägib Villu isa oma pojale, mis jutud külas ringi liiguvad
huvitav keskpärane igav väga igav 1. nädal 2. nädal ev 1. nädal 2. nädal v äe ap h pü Diagrammid 1. Tee uus ja sarnane diagramm Nimi Vanus Õed/vennad Juku 3 4 Miku 5 3 Riho 2,5 2 Nimi Vanus Lemmikloomad Marianne 22 4 Sandra 23 3 Anniki 21 2 Lemmikloomad 6
läbi seinade, põrandateja isegi lagede ning kes elab kuu tagaküljel, iseasi on see, kui palju ta oma kodus viibib. Ta käib nimelt meteoriidide ja teiste taevakehadega kogu aeg igal pool ringi lendamas, et jälle seigelda. Ükspäev satub ta Signooria planeedile, kus ta satub narkoärimehe Une-Mati kätte vangi, vabaneb sealt tänu rott Vidriku abile, langeb uuuesti lõksu ja vabaneb uuesti. · ,,Kusagil mujal" (2000) käsikiri võitis 1999. aastal ,,Miku-Manni oma raamatu" konkursi. · ,,Printsuss" (2000), teos räägib pangahöövlist, kelle on naine ja laps. Ka pere oli pangahöövlid, kuis siis muidu. Laps veel panku ei hööveldanud, tema röökis muudkui nutta. Eriti öösiti.............. · ,,Maailma loomine ja teisi lugusi" (2001) annab lastele võimaluse sukelduda muistendite maailma. Väga vanast ajast veel hulga vanemal ajal ei olnud olemas muud kui taevas ja vesi.
a. Ooperi esietendus toimus "Estonia" teatris 4. detsembril 1969 ja sellel oli suur menu. Oma sügava ja haarava muusikalise teostuse ning pingelise arendatusega on see ooper kujunenud parimaks Eesti ooperiks, mida mängiti üle 50. korra - rohkem kui ühtegi teist Eesti ooperit.Tänu ooperi suurele menule tegi Arne Mikk Tubinale ettepaneku uue ooperi kirjutamiseks pakkudes selleks Aino Kalda jutustuse "Reigi õpetaja". Ooper valmis 1971.a., kuid vaatamata Arne Miku korduvatele taotlustele ei võimaldanud EKP tolleagsed juhid seda lavastada. Ooper lavastati alles 1979.a. "Vanemuises" ja sama aasta lõpus esitati see "Vanemuise" poolt ka Tallinnas. Kuigi Tubina loomingut esitati Eestis korduvalt, oli see aeg-ajalt kompartei poolt keelatud, või tunnistatud mittesoovitavaks, mis oli seotud eelkõige poliitiliste põhjustega. Nii ei saavutanud Tubina looming tema eluajal väärilist tunnustust ei Rootsis ega ka Eestis. 1966.a
mõisahäärber purustati, rüüstati ja pandi põlema. Seejuures teatasid kurjategijad kogunenud talupoegadele, et nad on tulnud kuulutama rahvale rõõmusõnumit ja soovitasid võtta mõisaomaniku asjadest, mis aga meeldib. Sellele vaatamata panid kurjategijad tule otsa ka viinavabrikule, lasid maha voolata keldris olnud piirituse ja varastasid linnaseid. Nad lahkusid Pärnu suunas, võttes kaasa mõisavalitsejalt ähvardustega välja pressitud viis mõisa hobust. Ülevaataja Jüri Miku palvele maja mitte põletada maha vastasid kurjategijad, et see maopesa tuleb ära kaotada. Valitseja tütar Maria Aron tundis kurjategijate seas ära talupoja Johannes Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri 19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine.
Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele. Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi. Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi. Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas. (Vinküla,K. 2014). 19 KOKKUVÕTE Mõnikord pööratakse palju tähelepanu ATH-ga lapse negatiivsele käitumisele, ehkki on teada,
Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes:Peetri, minu sõbra isa töötab välismaal. 3) osastavas käändes:Astat, naaberkülast pärit taluperenaist, oodati koosolekule. Eellisand võib olla nimetavas käändes:Arhitekt Andres elab minuga ühes majas. omastavas käändes:Õpilase Miku tööpraktika toimus Rootsis. seestütlevas käändes:Lauljast naaber harjutab igal õhtul uut repertuaari. Lisandi kirjavahemärgid Lisandi kirjavahemärgiks on põhiliselt koma, kuid kasutatakse ka mõttekriipse, koolonit ja sulge. Koma(de)ga eraldamine 1) järellisand:Tartu, ülikoolilinn, on minu sünnikoht. 2) isikulist asesõna laiendav lisand a) kui see võib segi minna omastavas käändes täiendiga: Piret on üsna tema, onu nägu
3. Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest. 4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid:
mis seonduvad jõulukommetega nende lapsepõlvekodus. Kalle tahaks võrrelda huvitegevuse võimalusi maa ja linnakoolides. Sassi aga huvitab, milliseid veebilehti tema eakaaslased kõige enam külastavad ja milliseid nad kõige õpetlikemaks peavad. Kas tegemist on objektide, tunnuste või väärtustega? Uurimistöö teema aktuaalsusest Pikkade koolipäevade eel unistab 10. klassi õpilane Mikk sellest ajast, millal ta saaks juba tööle minna. Töölkäimisega kaasneb Miku arvates üks väga suur eelis koduseid ülesandeid ei anta ning pärast tööpäeva oled vaba! Sellele, et on olemas erinevaid ameteid, millest osadega kaasneb ka (väga suures mahus) koduse töö jätkumine, Mikk ei mõelnud... Too näiteid ametikohtadest, kus ei jää nn kodutööd! Too näiteid aktuaalsetest teemadest täna! Mis muudab Sinu uurimistöö aktualseks? Valim Valimiks nimetame üldkogumist uurimiseks valitud (üsna väikest) objektide gruppi.
Loomingu algusaastad Õiendanud eksternina ladina keele eksami Aleksandri gümnaasiumi juures ümmargusele viiele, võeti ta Tartu Kivisilla äärsesse Köhler'i apteeki õpipoisiks. ,,Ladina köök" nõudis alatist liikvelolemist, seejuures külmas ja rõskes ruumis, kus sai alguse reuma, mille küüsis on kirjanik vaevelnud juba aastakümneid. Mingi pahanduse pärast lahkub Luts 1905. a. lõpul Köhleri apteegist ja asub maale vanemate juurde, kes olid vahepeal endale Rakke Miku talu ostnud. Siit siirdub ta 1906. a. jaanuaris Narva Biedermanna apteeki. Ta külastab sageli ,,Võitleja" teatrit, kus etendatakse Lermontovi ,,Maskeraadi" ja Minna Canth'i draamasid. Nähtud lavateoste tõukel katsub Lutski näidendit koostada. Sama aasta maikuus on Luts jälle Tartus Köhleri apteegis. Ta täiendab oma teadmisi rohuteaduse alal ja 1907. a. varakevadel sooritab Tartu ülikooli juures proviisori abilise eksami. Tekib uuesti tüli Köhleriga - ja
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja
24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas. Porijõgi jaguneb peale Aardla järve ja suubub Emajõkke praempoolse lisajõena kahe haruna
ülemist otsa sademete eest. Betoonist korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. Lõõri kuivamine 46. Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast seda alustatakse ettevaatlikult kütmist. Kuivamise ajal hoitakse suitsusiiber lahti, et õhk saaks lõõris vabalt liikuda. Laotavad raketiseplokid Mõõtmine ja esimene plokirida 47. Nivelliiri abil määratakse kindlaks tald- miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese plokirea algkõrguseks on taldmiku kõr- geim punkt + 5 mm. Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene plokirida kiilude või tasandusmördi abil. 49
lid (autori poolt mõõdetud või teiste autorite poolt avaldatud andmed) esitatakse eraldi li- sana. Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esitatakse tekstis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet tabe- lile (näiteks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise. Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tühi- miku. See eraldab tabeli pealkirja temale eelnevast tekstist ja tabelist endast. Pealkiri algab üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda pealkiri algab suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui kõik tabelis toodud arvandmed on sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja. Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites kroonides)
Vajadusel tuleb last abistada; Harjutused peaksid korduma periooditi; Tegutsemisel (mängimisel) peaks olema positiivne foon. Allikas: Valli Vilu Näpumängude näidised Näppude nimed Rahva seas on sõrmedel läbi aegade liikunud erinevaid sõrmede nimetusi PÖIAL – Pöidla-Peep, Tamm, Täitapja, Pöidla-Mann,Pudrukiitja, Pakspeeter,Täitapper,Tapper, Kotilapp, Suurmees, Vanataat, Täiträäs, Täitapp, NIMETISSÕRM - Näpu-Miku, Soolamaitsja, Pudrumaitsja, Potilakkuja,Potinoolija,Koorelakkuja, Maias Mees, Riiukukk, Sukanõeluja, Kotinõel, Kotinõgõl, Kotinõklja, Kotiora, Puuraidur, Võinupp,Suurmehe Sulane PIKK-PEETER – Pikk Piitre, Suursilm, Pikk Indrek, Pikk Hermann, Suur Mees, Suur Indrek, Pikkhendres, Suur-Siim, NIMETA-MATS – Nimetasõrm, Meie Mats, ,Nimets Rein, Sõrmkübara-Liis, Kullakandja, Kullakrants, Sõrmusesõrm, Rikas Mees, Silla-Laur,Kuldsõrmus, Pilli-Peeter
Hoopis üliõpilasainelises ja Vene-Türgi sõdadeni ulatuvas tagasihoidlikumad on umbmäärasema ajaloolise jutustuses arvestab M. Põdder selgesti radikaalse tagamaaga jutustused ,,Uudu ja Meeta" , ,,Saare suuna seisukohti. Hea keele ja stiiliga teosena piiga" ,,Dan ja Singa" .Ümmarguselt kolmekümne peegeldas ,,Bob Ellerhein" siiski toonases erineva kunstitasemega ajaloolise jutustuse pare- kirjandusprotsessis asjalikuma käsitlusviisi suunas miku moodustavad E. Bornhöhe ja A. Saali teosed. toimuma hakkavaid nihkeid. Elisabeth Aspe Jaak Järv (1852-1920). Kirjanikuna on J. Järv 1860-1927 E. Aspe käsutas oma loomingus vane- tuntud eelkõige ajalooliste jutustustega. Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas.
Tema vend käib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mikul saab kõrini ja ta otsustab kooli põlema panna ja ise kodunt ära põgeneda. Mirjam ei viisti koolis käia ja hakkab oma ühikakaaslastega koos pidutsema ning ta hakkab suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu. Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Sasa ja Jaanikaga. Sasa võtab Miku enda hoole alla ja õpetab talle, kuidas tänaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos Sasaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sõbrad, kellega koos poisid eramajades vargil käivad. Mikk rikub kõik ära ja signalisatsioon hakkab tööle, Marx lubab poisid ära tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mängivad
lid (autori poolt mõõdetud või teiste autorite poolt avaldatud andmed) esitatakse eraldi li- sana. Töös arvutatud või töödeldud andmete ja süstematiseeritud teksti tabelid esitatakse tekstis. Tabelid nummerdatakse liht- või liitnumeratsioonil. Pärast tekstis olevat viidet tabe- lile (näiteks „mille tulemused on toodud tabelis 4“) järgneb esimesel võimalusel tabel ise. Tabeli pealkiri joondatakse vasakule, jättes nii selle rea ette kui ka taha 18 pt tühi- miku. See eraldab tabeli pealkirja temale eelnevast tekstist ja tabelist endast. Pealkiri algab üldnimetusega „Tabel“ ja tabeli numbriga, mille järele pannakse punkt. Tabeli enda pealkiri algab suurtähega ja tema lõppu punkti ei panda. Kui kõik tabelis toodud arvandmed on sama mõõtühikuga, lisatakse see sulgudes tabeli pealkirja. Tabel 2. Eelarvetulud maakonniti aastatel 2000–2005 (miljonites kroonides)
Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka rask m etallide kloriidid ;Lihtainena : kollakasroh elin e terava lõhnag a ; läm m atav, mürgin e rask e gaa s . Kloori molekul on kahe a ato miline: Cl 2 . Kloor üks kõige aktiivse m aid ke e milisi ele m e nt e ; Rea g e e ri b vahetult kõigi m etallideg a ja ena miku mittem etallide g a . Cl 2 ga ei reag e e ri (ei ots e s e lt eg a kauds elt) 3 kerg e m at väärisga a si (He, Ne, Ar) ; Lihtainete reag e e ri mis el Cl 2 ga kloriidid Cl ;Kloori kõrg e ke e milis e aktiivsus e põhjustab : Cl aato mite moo d u stu mis e kergu s Cl 2 molekulide st , kõrg e elektronafiinsus (suur e m kui fluoril) , kloriidide kõrg e side m e e n e r gi a . Kloor (lihtainena ) tõrjub
annaabi.ee 
