2.Manni vaktsineeriti leetrite vastu. Mis toimus tema kaitsesüsteemis? Tema mängukaaslane Miku haigestub leetritesse. Mis toimub Manni kaitsesüsteemis nüüd? Organismi viidi nõrgestatud haigustekitajaid ja lümfitsüüdid tunnevad need ära kui võõra antigeeni. Käivitub antikehade tootmine. Lümfotsüüdid oma antikehadega hävitavad haigustekitaja, kuid tekib ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid. Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib kiiresti palju antikehi leetriviiruse vastu. 3.Kaksikud Juuli ja August kannatavad igal kevadel, kui sarapuud õitsevad vesise nohu all. Mis seda põhjustab? Miks? Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August
Trollide restoran Elas kord kolm trolli, kelle nimed olid Miku, Maku ja Muku. Nad elasid tavalises trollide linnas nagu teisedki. Iga päev vedelesid nad diivani peal televiisori ees, hamburgerit või mõnda teist rämpstoitu näksides. Nad olid sellise eluviisiga rahul. Nii mööduski päev päeva järel, kuid ühel päeval tuli kõige noorem troll oma vendade juurde ning lausus nagu alati oma viriseva häälega: „Kõik! Ma rohkem ei suuda! Vedelema siin nagu laiskvorstid ega tee suurt midagi.“
Trollide restoran Elas kord kolm trolli, kelle nimed olid Miku, Maku ja Muku. Nad elasid tavalises trollide linnas nagu teisedki. Iga päev vedelesid nad diivani peal televiisori ees, hamburgerit või mõnda teist rämpstoitu näksides. Nad olid sellise eluviisiga rahul. Nii mööduski päev päeva järel, kuid ühel päeval tuli kõige noorem troll oma vendade juurde ning lausus nagu alati oma viriseva häälega: ,,Kõik! Ma rohkem ei suuda! Vedelema siin nagu laiskvorstid ega tee suurt midagi."
Isa on koolis direktor, keda kõik vihkavad. Lõpuks viskab Mikul kõik üle ning kuidagi moodi suudab ta kooli maha põletada, ning peale seda jookseb kodust minema. Oma teega jõuab ta Tartusse, kus kohtab poisiklutti nimega Sasa. Koos Sasaga hakkavad toimuma igasugused juhtumised ning kohatakse ka Jaanikat plikakest, kes ei tee just kõie lapselikumat ja legaalsemat tööd. Mirjam on Tartus üliõpilane, kes vaevalt tundidesse jõuab ning tihtilugu ärkab pohmakaga. Miku ja Mirjami sõprade ja tuttavade teed ristuvad pidevalt nende endi teadmata. Juhtumite seeria viib igaühe oma saatuseni, mida nad ei ole võib-olla ära teeninud. Raamatus käsitletakse koolivägivalda, kodutute laste elu, illegaalseid raha teenimise võimalusi, sõpradega lõbutsemist ülikoolis, mis on kõik väga elutõesed probleemid. Kirjeldatud on äärmiselt hästi sündmused, millega me enda teadmata puutume kokku iga päev.
järele 1-2-realist luuletust. “palun”, “tänan”, “ (teatri)etendust, ● Kasutab tuttavas aitäh”, “tere”, “head loovtegevust vmt. situatsioonis ja tegevuses aega” täiskasvanu grammatiliselt eeskujul. vormistamata 1-2-sõnalisi ● Tunneb ära lauseid (nt Miku õue st. emotsioonid: rõõm ja Miku tahab õue minna). kurbus, nii enda kui ● Ühendab nimisõna kaaslaste puhul ning tegusõnaga. reageerib neile vastavalt ● Väljendab kahe sõnaga (nt lohutab kurba või omandisuhet. haiget saanud kaaslast, ● Vaatab pildiraamatut. naerab ja rõõmustab Osutab raamatus pildile ja koos heatujulise
poisiga kelle nimi oli Sasa.Sasa hakkas talle õpetama elu tarkusi, ning õpetas talle ka kuidas tänaval hakkama saada ja mida tuleb teha, et saada omale leivakääru lauale. Sasa tutvustas omavahel Miku ja Marxi. Marx oli neile niinimetatud tööandja. Marx pakkus tööotsa Mikule ja Sasale, mis pidi natuke toiduraha sisse tooma. Poisid läksid Marxi sõbra Priidu endise tüdruku vanemate maja röövima
x7 = 0 x8 = 0 W = -23 söödale tehtavad kulutused 14 7.333333 1 13 6.333333 5 11 Ülesanne 3 Kommifirma kavatseb hakata tootma kahte uut sorti šokolaadi. Šokolaadide koostis ning kasutatavate toorainete kogused on toodud tabelis: Tooraine kulu grammides šokolaadide valmistamisel Juku Miku Tooraine kogus Kakaopulber g 24 12 mitte rohkem kui 48 kg Karamell g 6 9 mitte rohkem kui 18 kg Pähkel g - 9 vähemalt 4,5 kg Kasumit planeeritakse saada šokolaadi Juku valmistamisest 13 senti ja Miku tootmisest 18 senti. Kui palju erinevat sorti šokolaade tuleb firmal valmistada, et maksimeerida kasum? 1
Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker, who later changed her name to Marie Under, one of the best-known poets of the ...
Kolivad vanematega kokku suurde korterisse. Mart on teel koju, pole juba 1,5 aastat korralikult kodus saanud olla juhtub õnnetus öösel ja rong sõidab rööbastelt maha, ta saab surma II peatüki lõpus. III peatükk Algab sellega, et Adeele nutab oma surnud meest( Marti) taga ja laulab last magama. Anni ja Adeele on suured sõbrannad nii kaua , kuni lähevad riidu, Anni räägib külajutte, et Adeelel uus peigmees. Tähvre kirjutab naisele, et tuleb varsti koju ja Anni ajab Miku ära, see läheb laeva peale tagasi tööle. Adeele lõpuks tunnistab, et tal uus kavaler, kes teda kosida tahab, Loorentson. Tähve tuleb koju lõpuks ja laseb oma naise uue armukese ja ka peale seda enda maha, Miku lahkub juba ammu enne seda merele. Tema pääseb, Anni ka. Põhitegelaseks on Herman, kes üles kasvab, 7-16.a. Temaga on palju pahandusi, ta seob oma sõpradega ühe poisi puu külge kinni, too on veel haige ka, ja peavad tema üle kohut
Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pole juhilube. Varsti nad jõuavad Tartu kus algab Miku tänavaelu. Mirjam ei viitsi koolis käia ning läheb ühikasse. Seal ta tutvub Vilma ja Jartsiga Nad teevad igasugu asju ning nad on alati jamades. Loodan, et teile meeldis minu esitlus ning loete raamatut.
2 1,5 1 Juku Miku Järgnevate sammudega saad standarddiagrammist ülalnäidatud diagrammi! Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5. Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval. Tee kõik nimede tulbad eri värvi. Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks. Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka. Lisa õdede/vendade arv tulpade peale ja kirjuta / asemel ja. Muuda diagrammiala taust helesiniseks.
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
sooritas Gori enesetapu. Loomingust nii plaju, et tema varased teosed olid juugendlikud ning ekspressionistlikud joonistused. I maailmasõja ajal kujunes välja kunstnikule omane piltstiir, mis tungis kõigi ühiskonnaelu külgedeni. Gori karikatuure läbis põlgus harimatute, tuimade ja ahnete uusrikaste vastu. Gori oli oma aja kõige populaarsem karikaturist, kes jõudis luua kokku kuni 40000 joonistust. Joonis 2. Kaluri Miku Joonis 3. Sõdur Sass Joonis 4. Muiked wingus Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/ , www.google.ee
Mälumäng ,,Rakke vald" Võistkonna nimi ............................................ Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p)...
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda
Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaani võistlusel ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli
Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk. Kui Mikk tuli palliga tagasi ja möödus venelaste seltskonnast, siis ütles keegi sealsest poiste kambast mingi venekeelse roppuse. Kuigi keegi meist peale mu sugulase ei rääkinud vene keelt, teadsime üksikuid venekeelseid roppusi ning ka Mikk sai kohe aru, et talle oli halvasti öeldud. Mikk vastas solvangule ka solvanguga, mille tagajärjel üks poiss venelaste seltskonnast hakkas ähvardavalt Miku poole sammuma ning midagi vihaselt vene keeles rääkima. Mikk taganes, aga poiss tuli tema poole ja lükkas ta maha. Märkasime seda, aga ei teinud midagi. Mikk tõusis püsti ja kõndis koos palliga meie poole edasi, kui ühel hetkel viskas üks vene poistest teda seljatagant kiviga säärde, mille järel Mikk karjatas ning meie seltskond hakkas Miku poole liikuma. Sealt edasi hakkasime vahetama sõimusõnu mõlema seltskonna vahel, kuni meie seltskonnast keegi viskas venelaste poole kivi
de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tnavalaps. Ta tutvub asa ja Jaanikaga. asa vtab Miku enda hoole alla ja petab talle, kuidas tnaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos asaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sbrad, kellega koos poisid eramajades vargil kivad. Mikk rikub kik ra ja signalisatsioon hakkab tle, Marx lubab poisid ra tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mngivad (mng seisneb selles, et igaks tmbab he tiku ja kellel on kige
teemasid: isamaa, loodus, tunded jm. Luulekogud ,,Õie-kuu ja külm elu maanteel" (1873), ,,Kümme laulu" (1876) ja postuumne ,,Algupäralised luuletused" (1889) jäävad paraku oma eeskujudele alla. Luuletustest on senini rahvaliku lauluna tuntud ,,Munamäel" (K. A. Hermanni viis). Lydia Koidula järel sai Kunderist silmapaistvaim draamakirjanik. Tema 1874 kirjutatud ja 1885 ,,Vanemuises" lavastatud esimestes näidendites ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1881), ,,Muru Miku meelehaigus" (1882) ning ,,Varastatud vorst" on Koidula romantiliste jantide eeskuju selgelt aimatav. Eesti näitekirjanduse õnnestunumaid teoseid on Kunderi siiani populaarne külakomöödia ,,Kroonu onu" (1885). Näidend on üles ehitatud oma laste abiellumist takistava jõuka talumehe ja vaese rentniku vahelise konfliktile. Autor toob noortele appi maailmakirjanduses toona levinud nutika soldati tegelase. Samuti hästi üles ehitatud ja viimistletud on näidendid ,,Mõrsja ja märatsejad"
Minu vanaonu Mikk Targo mõtles, miks küll ei ole jõudnud 1945–1980 aastatel loodud Eesti laulud maailma? Sellest ajast pärit laulud on ka tänapäeval ju väga kuulatavad. Ühel päeval autoga sõites kuulis Mikk raadiost Lutz Krajenski Big Bandi esinemist ja ta vaimustus sellest. Seejärel tekkis tal mõte - mis oleks kui tänasel päeval jõuaksid Eesti tollaaegsed parimad laulud maailma, aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis mitu aastat. "Muinaslugu sinilinnust" projekti esimene etapp oli see, et žürii valis välja 100 parimat eesti laulu. Laulud olid erinevatelt selleaja tuntud lauljatelt nagu nt Uno Loop, Valter Ojakäär, Raimond Valgre jt. Nendest
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus. Leppneeme sadam (transport liigub Leppneeme ja Prangli saare vahel). Haabneeme: FK Arena (kardirada), Viimsi SPA ja H2O veepark, erinevad ostukeskused, ...
Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema. See mõjus kindlasti virgutavalt.
Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima. Kaldale tagasi jõudes tegin ettepaneku minna kivimäele vaatama, kes ja kuidas seal paugutab. Tahtsin kõigile näidata, et ega ma mingi tühikargaja ei oleole. Kutsusin Miku appi ning hakkasime pauku valmis panema. Järsku käis plahvatus, mida me oodatagi ei osanud. Kaugele ma joosta ei jõudnud, pidin kaotama oma kaks sörme ja kahest veel pool, muidugi pidin oma terve silma poolest nägemisest ka loobuma. Mikuga seetõttu ei juhtunud midagi. Anna oli minu pärast väga mures. Ta sidus kinni mu käe ning sundis mind jooma viina, mille tarvitamise ta tegelikult mul keelanud oli. Vahepeal oli sinna jõudnud ka isa, kes arvas muidugi,
Uus düna stia pealinn Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6. Araablaste ühtsus ja eripära: keel, kultuur, traditsioonid, etniline päritolu, usk, valitsemine Traditsioonid: koraan ei säte sta naistel nõu et kanda loori, kuid ena miku s isalmim a a d e s on sed a traditsioonilis elt n õutud, riietus väga kaetu, palvus e d Keel: araabia ke el, ka se al, kus kohalikud ke el e d püsisid, levis araabia ke el kultuurike el e n a Usk: islam Kultuur: on sulam araabla st e võimu alla ühen d atud kõrg elt aren e n u d maa d e kultuuripärandist. Kõiki ühen d a s islam ja araabia ke el, tuntuks sai europ p a s araabia
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läb...
Teise veergu kirjuta, kas metalljuhi korral antud elektrivoolu toime esineb vi ei esine. Elektrivoolu toime Esineb (ei esine) metalljuhis keemiline toime ei esine soojuslik toime esineb magnetiline toime esineb 6. Millisel elektrivoolu toimel phineb elektritriikraua t? Soojuslikul toimel. 7. Kahel elektroskoobil olid suuruselt vrdsed elektrilaengud. Miku puudutas ht elektroskoopi niiske puupulgaga, teist kuiva puupulgaga. Niiske puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng kiiresti. Kuiva puupulgaga puudutatud elektroskoobilt kadus elektrilaeng mne sekundi jooksul. Kas voolutugevus oli suurem kuivas vi mrjas puupulgas? Phjenda. Voolutugevus on suurem mrjas puupulgas, sest see sisaldab vett ning vesi on hea elektrijuht. 8. Teisenda. 0,05A = 50 mA 750mA = 0,75 A 9
Ülesanne 1 Sisesta kuud ja leia külma ja sooja vee min ja max kulu, aasta keskmine kulu ning kogu aasta tarbimine Kuu külm vesi soe vesi jaanuar 0,4 0,7 veebruar 1,8 1,9 märts 0,6 0,9 aprill 0,6 1,1 mai 0,4 1,0 juuni 0,0 0,5 juuli 0,0 0,7 august 1,0 0,2 september 0,8 1,8 oktoober 0,6 1,1 november 0,4 0,7 detsember 0,5 0,7 MIN 0,0 0,5 MAX 0,5 0,7 KESKMINE 0,6 0,9 SUMMA 7,1 11,3 kogu aasta tarbimine Ülesanne 2 Leida eraldi puuviljade ja kastide hind, kogu kulu ja keskmine puuviljade ja kastide hind PUUVILJAD kastis puuvilja kastide hind ...
See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://www.muuseum
ei näinud. Joonis 5. H. Rosenthal ja H. Jannsen näidendi ,,Maret ja Miina ehk kosjakased'' nimiosades. Autor: J. Behse. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 149) Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab Hans Miina endale saada kavalust kasutades (maskeerib end onupojaks). Sama teeb ka Miku, et oma tütre tunnete tõsidust kontrollida. Nii satuvad omavahel kokku kaks "kavalat" ning peavad teineteist ehtsateks
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korr...
Mäng teeb rõõmsaks südame -- tublid poisid oleme. Poiste tants Laskem, poisid, jalad käia, see on virulaste vana tants. Püüdkem seljad sirgeks lüüa, see on meie poiste vahva tants. Käivad hoogsalt meie jalad, nii on virulaste vana viis. Värisevad laed ja talad, see on meie poiste tantsuviis. Hüppa, keerle hommikuni, see on virulaste vana tants! Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed, nõnda viimaks hätta jääd: laisa tee viib kurjale, sammal kasvab turjale! Ninaots sul suhkrune, kutsub kärbsed saagile; kärbsed söövad nina pääst, linnud leiva laisa käest. Liisi tahab olla moodne Liisil on kaks pikka palmikut nagu kaunid ja ilusad salmikud. Aga naabri Annil on lühike juus -- see on nüüd komme moodne ja uus.
Ma ise hakkasin seda lugedas samuti paanikasse minema. Lõpuks tõttab Villule appi Kõrboja preili. Ta ei tee väljagi, et tema ümber seisavad külapoisid ja tüdrukud, ta näpib oma riiete kallal, nagu mõtleks ta Katku Villu juurde siia lõhutud kivide keskele magama heita, näpib seni, kuni ta saab kätte mingisuguse pehme, peene, valge ja kahiseva alusriide. Katsub seda lõhki käristada ja kui käed sõna ei taha kuulata, annab ta selle riidetüki Miku verisesse kätte ja näitab, mis see peaks tegema. Teised vahivad kui juhmid. Selline asi ajab mind nii närvi. Miks nad peavad seal lihtsalt vahtima? See ajab neid närvi, kes inimest aitavad. Katku Villu toimetatakse kohta, kus teda ravitsetakse. Ta üks silm ja käsi said kannatada. Kõrboja preili oli mures, et Villu nüüd täitsa pimedaks jääb. Õnneks arst ütles, et natukene ta veel näeb. Arsti juurest ära saades räägib Villu isa oma pojale, mis jutud külas ringi liiguvad
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120...
KUTSEKESKKOOL HENNO KÄO Referaat Juhendaja: 2011 HENNO KÄO ELULUGU Henno Käo sündis 10.01.1942 Saaremaal Laimjala vallas taluniku pojana. Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teis...
a. Ooperi esietendus toimus "Estonia" teatris 4. detsembril 1969 ja sellel oli suur menu. Oma sügava ja haarava muusikalise teostuse ning pingelise arendatusega on see ooper kujunenud parimaks Eesti ooperiks, mida mängiti üle 50. korra - rohkem kui ühtegi teist Eesti ooperit.Tänu ooperi suurele menule tegi Arne Mikk Tubinale ettepaneku uue ooperi kirjutamiseks pakkudes selleks Aino Kalda jutustuse "Reigi õpetaja". Ooper valmis 1971.a., kuid vaatamata Arne Miku korduvatele taotlustele ei võimaldanud EKP tolleagsed juhid seda lavastada. Ooper lavastati alles 1979.a. "Vanemuises" ja sama aasta lõpus esitati see "Vanemuise" poolt ka Tallinnas. Kuigi Tubina loomingut esitati Eestis korduvalt, oli see aeg-ajalt kompartei poolt keelatud, või tunnistatud mittesoovitavaks, mis oli seotud eelkõige poliitiliste põhjustega. Nii ei saavutanud Tubina looming tema eluajal väärilist tunnustust ei Rootsis ega ka Eestis. 1966.a
mõisahäärber purustati, rüüstati ja pandi põlema. Seejuures teatasid kurjategijad kogunenud talupoegadele, et nad on tulnud kuulutama rahvale rõõmusõnumit ja soovitasid võtta mõisaomaniku asjadest, mis aga meeldib. Sellele vaatamata panid kurjategijad tule otsa ka viinavabrikule, lasid maha voolata keldris olnud piirituse ja varastasid linnaseid. Nad lahkusid Pärnu suunas, võttes kaasa mõisavalitsejalt ähvardustega välja pressitud viis mõisa hobust. Ülevaataja Jüri Miku palvele maja mitte põletada maha vastasid kurjategijad, et see maopesa tuleb ära kaotada. Valitseja tütar Maria Aron tundis kurjategijate seas ära talupoja Johannes Aroni ja mõisatööline Jaan Ringenberg talupoja Aleksander Brenneri 19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine.
Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele. Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi. Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi. Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas. (Vinküla,K. 2014). 19 KOKKUVÕTE Mõnikord pööratakse palju tähelepanu ATH-ga lapse negatiivsele käitumisele, ehkki on teada,
Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand võib olla 1) nimetavas käändes:Kalle Lepp, gümnaasiumi 11.kl. õpilane, käis kõnevõistlustel. 2) omastavas käändes:Peetri, minu sõbra isa töötab välismaal. 3) osastavas käändes:Astat, naaberkülast pärit taluperenaist, oodati koosolekule. Eellisand võib olla nimetavas käändes:Arhitekt Andres elab minuga ühes majas. omastavas käändes:Õpilase Miku tööpraktika toimus Rootsis. seestütlevas käändes:Lauljast naaber harjutab igal õhtul uut repertuaari. Lisandi kirjavahemärgid Lisandi kirjavahemärgiks on põhiliselt koma, kuid kasutatakse ka mõttekriipse, koolonit ja sulge. Koma(de)ga eraldamine 1) järellisand:Tartu, ülikoolilinn, on minu sünnikoht. 2) isikulist asesõna laiendav lisand a) kui see võib segi minna omastavas käändes täiendiga: Piret on üsna tema, onu nägu
3. Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest. 4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid:
mis seonduvad jõulukommetega nende lapsepõlvekodus. Kalle tahaks võrrelda huvitegevuse võimalusi maa ja linnakoolides. Sassi aga huvitab, milliseid veebilehti tema eakaaslased kõige enam külastavad ja milliseid nad kõige õpetlikemaks peavad. Kas tegemist on objektide, tunnuste või väärtustega? Uurimistöö teema aktuaalsusest Pikkade koolipäevade eel unistab 10. klassi õpilane Mikk sellest ajast, millal ta saaks juba tööle minna. Töölkäimisega kaasneb Miku arvates üks väga suur eelis koduseid ülesandeid ei anta ning pärast tööpäeva oled vaba! Sellele, et on olemas erinevaid ameteid, millest osadega kaasneb ka (väga suures mahus) koduse töö jätkumine, Mikk ei mõelnud... Too näiteid ametikohtadest, kus ei jää nn kodutööd! Too näiteid aktuaalsetest teemadest täna! Mis muudab Sinu uurimistöö aktualseks? Valim Valimiks nimetame üldkogumist uurimiseks valitud (üsna väikest) objektide gruppi.
Loomingu algusaastad Õiendanud eksternina ladina keele eksami Aleksandri gümnaasiumi juures ümmargusele viiele, võeti ta Tartu Kivisilla äärsesse Köhler'i apteeki õpipoisiks. ,,Ladina köök" nõudis alatist liikvelolemist, seejuures külmas ja rõskes ruumis, kus sai alguse reuma, mille küüsis on kirjanik vaevelnud juba aastakümneid. Mingi pahanduse pärast lahkub Luts 1905. a. lõpul Köhleri apteegist ja asub maale vanemate juurde, kes olid vahepeal endale Rakke Miku talu ostnud. Siit siirdub ta 1906. a. jaanuaris Narva Biedermanna apteeki. Ta külastab sageli ,,Võitleja" teatrit, kus etendatakse Lermontovi ,,Maskeraadi" ja Minna Canth'i draamasid. Nähtud lavateoste tõukel katsub Lutski näidendit koostada. Sama aasta maikuus on Luts jälle Tartus Köhleri apteegis. Ta täiendab oma teadmisi rohuteaduse alal ja 1907. a. varakevadel sooritab Tartu ülikooli juures proviisori abilise eksami. Tekib uuesti tüli Köhleriga - ja
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja
24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister. 12 Porijõgi/Reola jõgi, 2015). Jõe muud nimed on Konsu, Konsa, Reola, Lalli, Liiva jõgi. Jõe ülemjooks asub Otepää kõrgustiku idaosas. Porijõgi jaguneb peale Aardla järve ja suubub Emajõkke praempoolse lisajõena kahe haruna
ülemist otsa sademete eest. Betoonist korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. Lõõri kuivamine 46. Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast seda alustatakse ettevaatlikult kütmist. Kuivamise ajal hoitakse suitsusiiber lahti, et õhk saaks lõõris vabalt liikuda. Laotavad raketiseplokid Mõõtmine ja esimene plokirida 47. Nivelliiri abil määratakse kindlaks tald- miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese plokirea algkõrguseks on taldmiku kõr- geim punkt + 5 mm. Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene plokirida kiilude või tasandusmördi abil. 49
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
Hoopis üliõpilasainelises ja Vene-Türgi sõdadeni ulatuvas tagasihoidlikumad on umbmäärasema ajaloolise jutustuses arvestab M. Põdder selgesti radikaalse tagamaaga jutustused ,,Uudu ja Meeta" , ,,Saare suuna seisukohti. Hea keele ja stiiliga teosena piiga" ,,Dan ja Singa" .Ümmarguselt kolmekümne peegeldas ,,Bob Ellerhein" siiski toonases erineva kunstitasemega ajaloolise jutustuse pare- kirjandusprotsessis asjalikuma käsitlusviisi suunas miku moodustavad E. Bornhöhe ja A. Saali teosed. toimuma hakkavaid nihkeid. Elisabeth Aspe Jaak Järv (1852-1920). Kirjanikuna on J. Järv 1860-1927 E. Aspe käsutas oma loomingus vane- tuntud eelkõige ajalooliste jutustustega. Romaanina mate noorpõlvemälestusi, aga ka kohalikke võetava ,,Vallimäe neitsi" (1885; mõneti koostöös E. rahvapärimusi ja ajaloolisi seiku ,,Anna Dorothea" Vildega) tegevus toimub Põhjasõja päevil Tallinnas.
Tema vend käib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mikul saab kõrini ja ta otsustab kooli põlema panna ja ise kodunt ära põgeneda. Mirjam ei viisti koolis käia ja hakkab oma ühikakaaslastega koos pidutsema ning ta hakkab suhtlema oma sõprade tuttava Marioga, kes kaasab tüdruku mängu. Mikk hääletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline tänavalaps. Ta tutvub Sasa ja Jaanikaga. Sasa võtab Miku enda hoole alla ja õpetab talle, kuidas tänaval hakkama saada, kuidas raha saada ja kuidas varastada. Mikk hakkab koos Sasaga mingeid tablette tarvitama. Viimasel on mingisugused tuttavad, Marx ja tema sõbrad, kellega koos poisid eramajades vargil käivad. Mikk rikub kõik ära ja signalisatsioon hakkab tööle, Marx lubab poisid ära tappa. Mirjam joob koos Vilma ja Jartsiga kogu raha maha. Nad suitsetavad kanepit ja mängivad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka rask m etallide kloriidid ;Lihtainena : kollakasroh elin e terava lõhnag a ; läm m atav, mürgin e rask e gaa s . Kloori molekul on kahe a ato miline: Cl 2 . Kloor üks kõige aktiivse m aid ke e milisi ele m e nt e ; Rea g e e ri b vahetult kõigi m etallideg a ja ena miku mittem etallide g a . Cl 2 ga ei reag e e ri (ei ots e s e lt eg a kauds elt) 3 kerg e m at väärisga a si (He, Ne, Ar) ; Lihtainete reag e e ri mis el Cl 2 ga kloriidid Cl ;Kloori kõrg e ke e milis e aktiivsus e põhjustab : Cl aato mite moo d u stu mis e kergu s Cl 2 molekulide st , kõrg e elektronafiinsus (suur e m kui fluoril) , kloriidide kõrg e side m e e n e r gi a . Kloor (lihtainena ) tõrjub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
