Mugav,sõbralik ja modernne-selliste omadustega saaks kirjeldada minu unistuste kooli. Selles koolis oleks haridus prioriteediks, kuid tähtis osa õppeprotsessist oleks ka suhtlemisel ja sportimisel. Minu unistuste koolis oleksid kõik ebamugavad toolid ja pingid vahetatud uute ja mugavate toolide ja laudadega. Sööklas oleks toidulett paljude toitudega, kust sa ise valid mis toitu sa eelistad. Selles koolis oleks tunnid lühendatud ning sa saad ise endale meelepärase tunniplaani valida. Õpetajad võiksid olla leebemad ning jätta vähem kodutööd. Koolis võiksid olla tõelised jalgpallitreenerid ja korvpallitreenerid. Treeneritel peaks olema meie jaoks alati aega
Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad ................................... 8 1
· Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine, lumelauasõit, hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta soojenduste ja venituste tähtsust. Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega. TULEMUSED Joonis1. Küsitlustele vastajate vanuseline jagunemine Joonis 2. Hinded kannakõõluse rebendi tõsisusele Joonis 3. Küsitlusele vastanute kokkupuude spordivigastustega Joonis 4. Enimlevinud spordivigastused KOKKUVÕTE
Õhtul kiputakse just kõige rohkem sööma sest siis ollakse just väsinud ja kurnatud. Õhtul ei tohi palju süüa vaid täpselt niipalju kui organism energiat vajab ja süüa tuleks midagi kergemat ja vähem rasvast. Toidukordi päevas võiks olla viis. Põhikordade vahele tuleks süüa midagi kerget näiteks jogurtit. Tervisesport on väga tähtis igas eas inimestele. Kui me tahame, et me oleksime normaal kaalus, terved, reipad ja energilised. Inimesed peaksid sportimisel arvestama oma vanust ja võimeid, et üle ei pingutaks. Tervisesporti peab harrastama parajal koormusel, liiga vähe või liiga palju sportides pole erilist kasu. Tervisespordi alasi on tohutult palju ja iga inimene peaks endale leidma sobiva.
vahendit, mis on konstrueeritud ja valmistatud inimese kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Tavatarbija puutub tavaliselt kokku: I grupi isikukaitsevahenditega, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. Nt aiatöökindad, päikeseprillid, respiraatorid, müts peanaha kaitseks, kingad, kaitsekindad tööks pesuainete lahjendatud lahustega. Sportimisel ja vaba aja veetmisel kasutatavad isikukaitsevahendid nt rulluisukaitsmed, jalgratturi kiiver. ÜLDISED NÕUDED Isikukaitsevahend peab tagama piisava kaitse selle kasutaja elu või tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahend: kui kasutada eesmärgipäraselt, korrektselt paigaldatuna, siis tarbija saab ohuga seotud toiminguid sooritada kõige kõrgemal võimalikul kaitsetasemel. peab olema tehtud materjalist, mis ei halvenda hügieenitingimusi ja mis ei ohusta tervist.
saama, et tagada elundkondade ja kogu keha töövõimet. Peale joogivee saame suurel hulgal vedelikku ka söögiga. Täiskasvanud mehes on ligikaudu 60% ja naises 55%vett, millest rakkudes on 55% ja väljaspool rakke 45%. Lihaselistel inimestel on lihaskoes oleva vedeliku tõttu vett rohkem. Vee tasakaalu hoidmine organismis on tähtis eeldus edukate sporditulemuste saavutamiseks. Isegi 2% veekadu toob esile janutunde ja alandab töövõimet. 6% vedelikukaotus on juba tõsine takistus sportimisel- tekib nõrkus ja agressiivsus, üle 18% vedelikukaotus on aga eluohtlik. Tugeva treeningu käigus võib vedeliku kaotus ulatuda kuni 2 liitrini tunnis, paljudel vastupidavusaladel võib see ulatuda kuni 5-6 liitrini. Niisuguses koguses vett on võimatu tarbida treeningu ajal, mistõttu peab vedelikukaotuse vastu valmistuma samamoodi kui energiakaotuse puhulgi! Enne treeningut on soovitatav juua küllaldaselt vett, et keha saaks normaalselt toimida. Paljud atleedid alahindavad vedeliku
Spordijoogid on paremad kui vesi. Et vältida dehüdratsiooni ehk vedelikukaotust, tuleb piisavalt juua. Spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt kui vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel. Spordijooke juuakse veerandi võrra rohkem, kui tavalist vett. Maitsega joogid maitsevad eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk on suurem kui täiskasvanul. Täiskasvanud jõid spordijooki 25% võrra rohkem kui vett, lapsed aga 90%. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel ka elektrolüüte (krambid) ja energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikuid. Neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) on organismile hästi omastatavad ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku. Seepärast on spordijookidest abi ka lühemaajaliste pingutuste korral ning pallimängudes. Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma segatud suhkruvee joomine.
Agressiivsuse mõõtmine. Agressiivsust saab mõõta projekiivsete metoodikate abil, isiklikute testide abil, eksperimentaalsete olukorrdade organiseerimise abil, kus stimuleeritakse just agressiivsus. Nende meetodite abil võib selgitada sügavaid tendentse, mida raske märkata ainult jälgimisega. Agressiivsuse juhtimine on üks olulisem asi paljudel spordialadel, k.a. need alad ,kus agressiivsust võib suunata pallile, odale, või teisele objektile. Allikad: 1.Agressiivsus sportimisel. SPORDI ÜLDAINED - III tase. Kaivo Thomson 2. Agressiivsuse kujundamine sportlastel . http://psylist.net/sport/fats.htm
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu
Antiikolümpiamängud, mis olid suured religioossed pidustused, ning neid peeti Zeusi auks. Hiljem muutusid pidustused juba spordivõistlusteks, kus võeti üksteiselt mõõtu erinevatel aladel. Hiinas on sport kindlasti väga suure kultuurilise väärtusega. Juba lapsest saati käivad noored võitluskunste õppimas, neil oleks nagu kohustus oma maa rahva ees, mulle tundub, et seal pole inimest kes pole võitluskunstidega silmitsi seisnud. Kindlasti on igas riigi kultuuris suur osa sportimisel. Kujutage ette, et eestlased ei oleks enam esindatud suusatamises, erinevatel kergejõustiku võistlustel, see oleks jube. Eesti on kultuurne rahvas, kus väga suur osa on just nimelt spordil. Spordiklubid on pungil täis hakkajaid noori ja kusjuures ka vanema generatsiooni esindajaid, kes kõik on seal sooviga ennast vähemalgi määral liigutada. Inimesed tunnevad end hästi, ning just see ongi peamine. Väga suur osa spordis on meedial, kus liiguvad väga suured summad
ja saunameega. Tselluliidi vastu on välja töödeldud ka spetsiaalsed püksid, mis soojendavad keha ja parandavad verevarustust. On olemas ka salendavad plaastrid ning erinevad koorivad kreemid ja trimmivad ihupiimad. Kasuks tuleks ka probleemsete kohtade masseerimine. Personaaltreener Tiina-Mai Ott väidab, et hea tahtmise korral on võimalik tselluliidist vabaneda ka elustiili muutes: oluline tähtsus on loomulikult sportimisel ja igasugusel kehalisel tegevusel, seega tasub eelistada jala liikumist ning tegeleda näiteks matkamise, kepikõnni, võimlemise, sportlike mängude, suusatamisega (Ott 2006). 2.3. Toitumine Kiirdieedil pole mõtet, sest äärmuslikud dieedid aeglustavad ainevahetust ja seetõttu kaob ka tselluliit väga aeglaselt, sest keha põletab lihtsalt vähem rasvu. Kõige parem vahend tselluliidist loobumiseks on kofeiin. Doktor James Flemingu väitel kiirendab
· Võimaldab nahal hingata · Lateksivaba - nahasõbralik ja ei põhjusta allergiat · Kuni 170% elastsusega · Teibi paksus ja raskus on ligilähedane naha omale · Erinevalt tavalisest sporditeibist ei piira liikumist · Vee- ja higistamiskindel - püsib nahal sportimisel ja pärast pesu · Püsib nahal mitu päeva · Saadaval erinevates toonides helesinine, tumesinine, roosa, kollane, roheline, oranz, beez, valge igaüks saab valida endale sobi. Teatavasti on värviteraapial ka paranemisprotsessis suur osa. [2] Kinesioteibi toime Kuidas saab miski, mis ei sisalda ravimeid olla nii efektiivne valu, põletiku ja turse leevendamisel
kaasa hea maine kujunemisele ümbritsevate silmis, aitab leida sõpru. Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises. Igapäevaelus on sport inimese kõrvalekaldumatu püüdlus laiendada oma võimete piire, terve
Psühholoogid peavad eneseteostusvajadust inimese üheks põhivajaduseks, selle rahuldamist psüühilise tasakaalu tähtsaks eelduseks. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Võistlussport on rohkem eneseteostuseks, tervisesport loob aga aluse täiuslikumaks eneseteostuseks teistel elualadel. Sportimisel omandatud eneseregulatsioon, tahe, distsiplineeritus ja suur töövõime on omadused, mis aitavad igal elualal, eriti siis, kui vaimu harimist pole unarusse jäetud. Liikumisvaegus kujundab inimeses välja selliseid iseloomujooni, mille üldnimetus on mugavus. See väljendub nii töössesuhtumises, isikliku elu korraldamises kui ka suhtlemises.
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport),
Ühe uurimuse kohaselt joovad spordijoogi kasutajad veerandi võrra rohkem kui palja vee eelistajad, korvates seega veekaotust paremini. Mõistagi on maitsega joogid meelt-keelt mööda eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk suurem kui täiskasvanuil. Kui täiskasvanud jõid spordijooki 25% protsendi võrra rohkem kui vett, siis laste puhul oli samas uurimuses vastav protsent koguni 90. Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel aga ka elektrolüüte, mis võib põhjustada krampide tekete ning samuti ka energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikud. Vale oleks arvata, nagu oleks spordijooke mõtet kasutada vaid vastupidavusalade ja pikkade harjutuskordade puhul. Tegelikult on neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) organismile hästi omastatavad ja ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku
Levinumad nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide äärsed pinnad ning üldkasutatavad dushi- ja riietusruumid. Tugeva ja terve inimese kahjustamata nahk kaitseb organismi seennakkuste eest. Kui aga seenteeostega saastunud jalad pannakse jalatsitesse, kus on mikroorganismide arenguks sobivalt soe ja niiske keskkond, siis hakkab infektsioon levima. Seentele meeldivad eriti tihkelt jala ümber istuvad, halvasti ventileeritud jalatsid. Ka jalanõud, milles sportimisel jalad higistama ja "hauduma" hakkavad, on jalaseene kasvuks hea pinnas. Pärast nakatumist hakkab organismi immuunsussüsteem võõrsissetungijatega (ka jalaseenega) võitlema, millest ongi tingitud kohatine sügelus, kõrvetustunne ja kipitus. Nahk üritab seenest ja põletikulistest rakkudest vabaneda, see põhjustab naha muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma
Individuaalselt sobimatu jalats tähendab suuremat koormust liigestele ja teistele tugikudedele ning tagajärjeks on krooniline ülekoormus. Kui tähtis on hea jalats, ilmneb näiteks asjaolust, et igal jooksusammul mõjuvad labajalale, põlvele, puusale ja lülisambale koormused, mis ületavad 3-5 kordselt inimese enda kehakaalu. Õige jalatsi valik on seetõttu olulise tähtsusega vaevuste ja ülekoormuskahjustuste vältimisel. Jalats peab summutama sportimisel tekkivaid põrutusi, toestama jalga ja juhtima selle liikumist sammu eri faasides. Tark küsib nõu Lihase- ja liigesevigastuste ennetamiseks ja nendest tõhusaks taastumiseks on vaja keha eest hoolt kanda: teha venitusharjutusi, käia massaazis, kasutada vajadusel külma- või soojaravi, sh jahutamine, külmageelid; saunad, vannid, dusid, tervisekapsel, energiakookon. Ka harrastussportlased on oodatud füsioterapeudi konsultatsioonile, kui
võivad avalduda nii meestel kui ka naistel ning soole omased kõrvaltoimed, mis avalduvad kas meestel või naistel. Nii meestel kui ka naistel esinevad kõrvaltoimed on noorte kasvupeetus; vistrike teke näole ja seljale; maksakahjustus, mis võib viia maksavähi tekkeni; neerukahjustus; südamelihase-kahjustus, mis võib viia eluohtlike südame rütmihäirete tekkeni; lihaste ja kõõluste kahjustus, mille tõttu võivad sportimisel tekkida tõsised vigastused; haigestumine AIDS´i, B- ja C-hepatiiti (hepatiit on raskekujuline maksapõletik) neil kes kasutavad hormoonide süstimisel üht ja sama süstalt; psüühika muutused: tekib raskemeelsus, suureneb agressiivsus ja viha. Selliste psüühika-häirete all kannataja võib muutuda ohtlikuks oma lähedastele ja kaaslastele. On esinennud juhtumeid, kus steroidide kasutaja on lõpetanud oma elu enesetapuga. Meestel esinevatest kõrvalnähtudest võib nimetada munandite
tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime MÄLU Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult. Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist
• Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia – poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Abielu ja perekond • Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho värssidest, kes ülistas neis naiste ja noorte tütarlaste
59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. Kasutatud kirjandus Erlend Teemägi ,,Eesti kümnevõistlus läbi aegade.'' Juhan Unger ,,Sportimisel on reeglid.'' http://www.kergejoustik.ee http://www.decathlon2000.ee/est/index.php http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCmnev%C3%B5istlus http://www.poldotsa.ee:8080/decathlon/info.jsp Ann Finlayson ,,Decathlon Men.'' Lauri Pihkala ,,Spordi õpetus.'' http://www.eok.ee/ http://www.spordiinfo.ee/
http://seapeettriim.blogspot.com/2007/07/kas-orienteerumine-on-sport-motosport.html http://et.wikipedia.org/wiki/Sport http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/2.shtml http://www.trenn.ee/index.php/contact/company/view/235 Palta, E., Kultuuriministeeriumi osast laste ja noorte vaba-aja sportlikul sisustamisel Proosa, H., Vaade, V., Ormisson, T. 2005. Vanemate suhtumine laste ja noorte huvialaharidusse. Tallinn Unger. J., 1997. Sportimisel on reeglid. Kehaline kasvatus IX-XII klassile.2., täiendatud trükk Tallinn: Koolibri
Polaroid päikeseprillide tööpõhimõte. (Nave 2001) 2. AJALUGU JA STATISTIKA Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land, kes valmistas esimese polaroidkile, mille dikroism ehk valguse lahutus oli tingitud valguse neeldumisest kilesse viidud orienteeritud jodohiniinsulfaadi mikrokristallides. Esimesed polaroidläätsed olid eranditult planumid ehk ilma optilise tugevuseta prilliläätsed ja neid kasutati sportimisel. Tänapäeval hindavad polaroidläätse häid omadusi mitte ainult sportlased, vaid ka päikeseprillide tavakasutajad. Kindlasti on selles oma osa ka erinevate tehnoloogiate arengul, mis võimaldab valmistada ka optilisi ja fotokroomseid polaroidläätsi. Eyecare Business`i 2000. aasta aruanne väidab, et optiliste polaroidläätsede müük moodustab 2% retseptuurläätsedest. Samast allikast võib lugeda, et 2001. aastal moodustas
· Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel
kasutamine sportlaste seas olla tingitud enda heaolu tõstmiseks ja paremaks uneks. Sportlased on põhjendanud, et kanepi tarbimisest tingitud piisav uni ja lõõgastunud olek enne võistlusi parandab tulemusi võistlustel. Isegi kui kanepil on mingisugune positiivne efekt, mõjutab see siiski kaudselt sportlaste sooritusi. . KOKKUVÕTE Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool on psühhostimulaatorid ning kõik stimuleerivad ained annavad mingi võimaluse, et sportimisel võib neid kasutades sooritusvõime paremaks minna. Teadlased on uurinud nikotiini, peamiselt suitsuta tubaka kasutamise levimust elukutseliste sportlaste hulgas ning tuleb välja, et see on küllaltki levinud. Eriti kõnekas on tõsiasi, et erinevused spordialade kaupa on suured ning levimus ületas veerandi uuritavatest näiteks ameerika jalgpalli, jäähoki, maadluse, ragbi, võimlemise ja suusatamise puhul. Sellest kokku järeldub, et sportlased proovivad nikotiiniga
2.2. Kiire edu soovist tulenevad probleemid spordis 2.2.1. Stress ja läbipõlemine (1 tund) Stressi, ületreeningu ja läbipõlemise mõisted, nende omavahelised seosed. Läbipõlemise tekkemehhanismid, väljakujunemise staadiumid ning tunnused, mis viitavad läbipõlemisele. Läbipõlemise ennetamise põhimõtted. Läbipõlenud sportlase aitamise võtted. 2.2.2. Sporditraumade psühholoogilised aspektid. Vigastustest paranemine (1 tund) Psühholoogilised tegurid, mis suurendavad sportimisel vigastuse tekkimise ohtu. Sportlaste reageerimine vigastustele, kohanemise- ja toimetulekuprobleemid. Vigastusest paranemise toetamine. 2.2.3. Agressiivne käitumine spordis (1 tund) Agressiivsuse liigid spordis: vaenulik agressiivsus ja tegevusega kaasnev agressiivsus. Agressiivse käitumise põhjused ja riskitegurid spordis. Agressiivse käitumise vältimine. 2.3. Psühholoogilised oskused spordis II 2.3.1. Kujutlustehnika kasutamine spordis (1 tund)
vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus on liiga tihti unustatud ,,tööriist" kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus aitab vigastuste profülaktikaks, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. 1.4 PARIMAD TULEMUSED: Mehed: Mike Powell (USA), 30. august 1991, 8.95m Naised: Galina Chistyakova (URS), 11. juuni 1988, 7.52m 1.5 Kasutatud kirjandus ,,Kergejõustik I" L. Aader, H. Alekõrs, B. Junk jt. ,,Eesti raamat" Tallinn 1970 ,,Sportimisel on reeglid" J. Unger ,,Koolibri" Tallinn 1997 ,,Sport" peatoimetaja: Karine Delobel ,,Pegasus" Tallinn 2006 http://et.wikipedia.org/wiki/100_m_jooks 10 http://www.retrodawg.com/sports-races.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kaugush%C3%BCpe http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/ageGroup=N/season=0/gender=M/discipline=L J/legal=A/index.html http://www.iaaf
Võimalusel tegeleda paljude spordialadega ja viibida palju värskeks õhus. · Harjutamisel peab olema kindel eesmärk. See aitab treenida süstemaatiliselt. Eesmärk peab olema ka rahvasportlasel.Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee %2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Vabandan, et rohkem allikaid ei kasutanud, raske oli materjali leida.
mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime. Tähelepanuvõime paraneb kuni hilise õhtuni, pärastlõunal on aga väike tagasilangus. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8.-12'ni, langeb 12.-15'ni ja tõuseb taas 15.-22'ni. Tähelepanu mõjutavad temperatuur, müra, tunded, välisärritaja vastavus ootustele, ärevus, tervis, alkohol, rahustid, narkootilised ained, magamatus, huvi, ootus, motivatsioon, võistluslikkus.
Võimalusel tegeleda paljude spordialadega ja viibida palju värskeks õhus. · Harjutamisel peab olema kindel eesmärk. See aitab treenida süstemaatiliselt. Eesmärk peab olema ka rahvasportlasel.Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee %2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Vabandan, et rohkem allikaid ei kasutanud, raske oli materjali leida.
Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...
Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Venitamine Sooritades venitusharjutusi osutate oma organismile hindamatu teene. Alguses ei pruugi venitustreening piisavalt haarav olla,kuid peagi mõistate venituste kasulikust ja tunnete sellest mõnu.venitusharjutused keha paremaks tunnetamiseks ja liigutuste kontrollimiseks on võrdväärselt olulised nii võistlussportlastele kui ka algajatele. Venitamise tähtsus sportimisel: Laieneb liigutuste ulatus liigestes,liigutuse muutuvad vabamaks ja hoogsamaks ning areneb kordinatsioon. Lihaste kokkutõmbumine on sujuvam ja neis väheneb liigne pinge- jõuvarud,vastupidavus ja kiirus suurenevad. Paraneb pehmete kudede vereringe ja elastsus,tunduvalt kiireneb koormusjärgne taastumine,aitab ära hoida lihas valusid. 12
Porgandi - õunamahl kaalulangetamist soodustavat toimet, lisaks aitab õunamahla regulaarne tarbimine leevendada artriiti, reumat ja podagrat, parandab neerude tööd, tugevdab juukseid ja küüsi. Selles mahlas on vahekorras 1:1 ühendatud porgandimahla ja õunamahla kasulikud omadused, tulemuseks on meeldivalt hapuka maitsega värskendav ja tervislik jook. Kustutab hästi janu ning aitab taastada sportimisel kaotatud energiat. Saadaval 0,5l ja 0,33l pakendis Värsketest porganditest ja õuntest pressitud mahl. Koostis: porgandimahl 50%, õunamahl 50%. Pastöriseeritud. Säilitada temperatuuril +2 - +6 ºC. Säilib avatuna külmikus kuni 24h. Soovitav juua jahutatult, enne tarvitamist loksutada. Kõiblik kuni: vaata pakendilt. 100 ml toodet sisaldab keskmiselt: energiat 236 kJ/ 56 kcal; valke 0,61 g; süsivesikuid 12,7 g,
Nüüd on vaja kiiresti iseenda ja oma kehaga sõbraks saada, sest su keha annab igast küljest tunda, et ta kavatseb kasvada. Esmalt märkad, et kõhule ja puusadele koguneb senisest rohkem rasvkudet, rindadele tekivad kühmud. Keha tegutseb Seoses murdeea saabumisega käitub senisest erinevalt kogu organism. Higistatakse rohkem. Higistamine on aga loomulik toiming, see jahutab keha, eritab jääkaineid ja säilitab püsiva kehatemperatuuri. Kergesti tekib higi sportimisel, kiirel kõnnil või jooksmisel, trepist ülesminekul, aga ka siis, kui viibid väga soojas toas või on õues väga palav ilm. Ka stress võib põhjustada higistamist. Lisaks higinäärmetele asuvad murdeealistel senisest tõhusamalt tegutsema rasunäärmed. Rasu ülesanne on nahka kaitsta. Kui seda toodetakse suurtes kogustes (nagu murdeeas tavaks), võib rasu ummistada nahapoorid ning nahale tekib tumeda täpikesena rasukorgike ehk komedoon.
toodangust ja noored mehed omakorda kaks korda rohkem kui naised. Energiajoogid on tavaliselt plekkpurkides või pudelites müüdavad joogid, mida reklaamitakse kui jooke, mis stimuleerivad sind nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega. Algselt sisaldasid spordijoogid kahte komponenti- süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte, mis pidid tasakaalustama mineraalsoolade kaod sportimisel. Viimasel ajal on turule ilmunud mõningaid energia-ja spordijookide hübriidid, mis sisaldavad elektrolüüte ja taimeekstrakte. Veelgi enam, laiast maailmast võib osta spordijookide nime all müüdavaid karastusjooke, milles süsivesikud on asendatud kunstlike magusainetega ja mis ei sisalda elektrolüüte. Enamik energiajooke sisaldab suhkrut enam-vähem sama palju kui tavalised karastusjoogid. Energiajoogid sisaldavad küllalt palju kofeiini. Üks toos (250 ml) energiajooki sisaldab
Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine, lumelauasõit, hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta soojenduste ja venituste tähtsust Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega. Eesti näited Märtin keeras auto kiirusel 170 km/h üle katuse 2004. aasta Argentina ralli viiendal katsel tegi ränga avarii võistluste liidrikohta püüdnud Markko Märtin. "Viienda katse lõpus, pika, ligi kilomeetrise sirge lõpus, kus auto kihutas kuuenda käiguga
Keha arendamiseks peab kõiki kehalisi võimeid treenima. Algul tuleks tegeleda üldkehalise ettevalmistumisega, et luua alus treeninguks. Selle referaadi järgi saaks väga lihtsalt , kes ainult sooviks tervisespordiga tegeleda alustada. 18 Tervisesportlase treening KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.krootuse.edu.ee%2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Raamatud Käies saledaks Lucy Knight Liigumis harrastus elustiiliks Eesti Tervisespordi ühenduse väljaanne
Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho
Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või vaba aega veetes soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist. Täiesti normaalseks nähtuseks just aristokraatide seas peeti täiskasvanud mehe ja nooruki vahelist seksuaalsuhet (kr k paiderastia poistearmastus), kui osa kasvatusprotsessist. Kõrvuti meestevahelise kiindumusega esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt pärineva naisluuletaja Sappho
salatiga. Õhtul kiputakse just kõige rohkem sööma sest siis ollakse just väsinud ja kurnatud. Õhtul ei tohi palju süüa vaid täpselt niipalju kui organism energiat vajab ja süüa tuleks midagi kergemat ja vähem rasvast. Toidukordi päevas võiks olla viis. Põhikordade vahele tuleks süüa midagi kerget näiteks jogurtit. Tervisesport on väga tähtis igas eas inimestele. Kui me tahame, et me oleksime normaal kaalus, terved, reipad ja energilised. Inimesed peaksid sportimisel arvestama oma vanust ja võimeid, et üle ei pingutaks. Tervisesporti peab harrastama parajal koormusel, liiga vähe või liiga palju sportides pole erilist kasu. Tervisespordi alasi on tohutult palju ja iga inimene peaks endale leidma sobiva.
· Männik, K. 2008 Spordivigastused jalgpalli näitel Huma Tallinn · Männik, G., Eller, A., Schneider, S., Jalak, R. SAGEDASEMAD TUGI- LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTEESMAABI URL=treener.eok.ee/dokument_open.php?dokument_id=251 · Teimann, K. 16 veebruar 2003 Millest tulevad lihaskrambid ja mida nende vältimiseks ette võtta? URL=http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=5934 · Truupõld,A., Jalak,R. 1996 Abistamine, julgestamine ja esmaabi sportimisel MKK Tallinn 30 LISAD Lisa 1 Küsimused mängijatele 1. Kas olete sulgpalli mängides vigastusi saanud? 2. Kui jah, siis kui tihti on vigastused olnud? 3. Kas olete teadlik, millest vigastus/vigastused on tingitud? 4. Kas olete kursis kuidas käituda peale vigastust? 5. Kas oled saanud infot treenerilt/arstilt kuidas edaspidi vigastusi vältida? 6
Peamiselt langeb tööväline füüsiline aktiivsus ja kehakaal. Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Töö tegemisel kasutab inimene peamiselt ülakeha: käsi, pead, õlavöödet, selja ülaosa. Selles piirkonnas asuvad peaaju ja süda. 50. eluaastaks on pooled inimesed kannatanud selles piirkonnas mitu päeva kestvaid valusid. Tegevuse tagajärjel tekkiva väsimuse ja haiguse põhjused võivad esineda ka väljaspool ametitööd: koduses tegevuses, teel tööle ja koju, sportimisel. Sageli on soodustavateks teguriteks keskkonnatingimused, nt paikne jahtumine. Sagedamini esinevad väsimuse ja diskomfordi aistingud keha piirkondades, mis on otseselt seotud füüsiliste pingutustega, nii staatiliste kui ka dünaamiliste koormustega. Ebasoodsates tingimustes arenevad nad päev- päevalt edasi, andes lõpuks haigussümptomeid. Olulise tähtsusega on ebaharilikud pingutused ja ebareeglipärasused töös. Näiteks võiks siin olla intensiivne töö pärast aastapuhkust
Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M- 1,02)Rasvkoe ladestumise erinevad tüübid Peamised printsiibid tervisetreeningu alustamiseks ülekaalulistel. Vastupidavustreening ja bronhiaalastma. Vastupidavustreening aitab astma korral , koormustaluvus paraneb üldise vastupidavuse suurenemisest, sportlik treening aitab igapäevast tegevust ökonoomsemalt läbi viia, hingamine paraneb tänu hingamismahu suurenemisele kehalise koormuse toimel. Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada
Kõige tõhusam ägeda podagrahooravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Soovitused: deet, rohke aluseline vesi, valuvaigistid, kuumavat liigest jahutada, mitte sobivaid toite süüa. Diski prolaps, spinae bifida, skolioos ja Pehterevi tõbi? DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda lihtsalt seljavalu, mis võib aeg-ajalt kiirguda jalga kuni varvasteni või kanda. Lisanduda võib naha tuimus, jäsemetel piiratud alal ja labajala nõrkus (nt. Ei saa varvastele või kandadele tõusta). Kui surve mõjustab kõige alumisi seljaajust väljuvaid närvijuuri, võib
töölistel. Kuna haigus ei teki ülakehas alati seoses pingelise tööga ning vanematel inimestel esineb neid haigusi sagedamini, on lihtne sada korrelatsioone vanusega, mis loob illusiooni, et need haigused kaasnevad tingimata eaga. See pole siiski nii. Samas on raske täpselt välja selgitada tööolude osatähtsust. Tegevuse tagajärjel tekkiva väsimuse ja haiguse põhjused võivad esineda ka väljaspool ametitööd: koduses tegevuses, teel tööle ja koju, sportimisel. Sageli on soodustavateks teguriteks keskkonnatingimused, nt paikne jahtumine. Sagedamini esinevad väsimuse ja diskomfordi aistingud keha piirkondades, mis on otseselt seotud füüsiliste pingutustega, nii staatiliste kui ka dünaamiliste koormustega. Need aistingud saavutavad haripunkti tihti töövahetuse lõpul, vahel ka õhtul enne magamaminekut. Ebasoodsates tingimustes arenevad nad päev-päevalt edasi, andes lõpuks haigussümptomeid. Võib eristada olukordi,
mõelda ajufuntsioonide asukohale. Ka loomadel-lindudel sarnane. 2 eri kognitivset mudelt.... Anatoomilised iseärasused: ehk kuidas aju asüm tekib. Et kas mõlemad ajupoolkerad on nagu valgef lehes, ja siis hakkabad tead funkid minema vasakule, oas pramela poole. Või siis ...(39M!) vasakul on töölaud korras, aga sportimisel on keeruline, ei saa väga hakkma. Aga hoopis on juba ette ära määäratud, et vasakul on blalval ja paremal on blabla. parema PK tüüP – ei oska end verbaalselt väljenda nii hästi, võib kirjavogu teha, töölaud on väga segamine , tihti pole tipus ühelgi alal, aga psortlastel + kehalises ja liigtustemäluon väga
koormust. AIDS AIDS on sugulisel teel ning verega leviv viirushaigus, mille puhul inimese organism kaotab võime võidelda nakkustega. Seda põhjustab inimese immuun- puudulikkuse viirus (HIV Human Immunodeficiency Virus), mis hävitab inimese immuunsüsteemi ning mille vastu praegu veel tõhusat ravi ei ole. Optimaalse koormusega sport on lubatud vastavalt haige tervislikule ja kehalisele seisundile. Kõik nahavigastused peavad olema sportimisel kaetud. ÜLEKOORMUSSÜNDROOM SPORDIS Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumispe- riood mitteküllaldane, tekib väsimuse kuhjumine organismis ja kujuneb välja ülekoormussündroom. Seda patoloogilist väsimust iseloomustab üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus, vegetatiivsed kaebused, unehäired, suurenenud ärrituvus, üle- koormusvigastused, immuunsüsteemi häired ja muutused vere biokeemilistes näitajates.