50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
104 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurake95
Õppematerjali autor
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames.
Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Sportliku saavutusvõime treening:
5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust; • aitab kiiremini paraneda lihaste ülevenitusvigastustest ja liigesesidemete venitustest; • vähendab lihasevalu ja -turset; • parandab liigeste liikuvust; • parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga? • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole pöördutud; • trauma- ja ülekoormussündroomijärgne taastumine; • märgatav kehapoolte asümmeetria; • häirunud liigutusmustrid erialasel sooritusel 7. Mida hinnatakse sportlasel füsioterapeutilise hindamise käigus? (Nimetage vähemalt kolm parameetrit.)
* rasvhapete kontsentratsioon suureneb *muutuvad hormoonide kontsentratsioonid adernaliini ja noradrenaliini kontsentratsiooni tõus veres, insuliini langus *lihaskoele iseloomulike ensüümide ilmumine verre CK (kreatiini kinaas), LDH (laktaadi dehüdrogenees) Hormonaalsed muutused veres kehalisel tööl: *Adrenaliinikontsentratsiooni tase tõuseb kõrgemale kui noradrenaliini kontsrentratsioon tase. *Glükagooni kontsentratsiooni tõuseb, insuliini kontsentratsioon väheneb. *kortisool, * kasvuhormoon tase on ööpäevas väga kõikuv 3. Ensüümid määratakse ensüümi aktiivsust, mitte hulka. Määratakse substraadi hulga vähenemist või produkti teket. Koespetsiifilised valgud 6. Hematoloogilised näitajad: - tähtsamad vere biokeemilised näitajad (kontsentratsioon on aine hulk ruumala ühikus)
· jõudu arendada mitmekesiste harjutustega, · harjutusi teha rütmiliselt, tempoga, suure ulatusega ja tehniliselt õigesti, · hoiduda tervisehäiretest vale sooritamisega, · teha korralik eelsoojendus, · kontrollida oma jõu arengut regulaarselt testidega, · muretseda treenimiseks vajalikud vahendid. Kokkuvõte Referaati kirjutades rääkisin treenimise algtõdedest ja valdavalt tõin jutuks kaalulangetuse, kuna leian, et palju inimesi saabub spordi juurde just selle eesmärgiga. Olulisim oli aeroobne ja anaeroobne töö oma olemuselt ning tõin välja nende treeningviisid ja erinevused, riskid ja mida tuleks meelespidada soovitused. Mainimata ei jäänud nende olulisus kehalise võime arenemisel. Ma sain teada, et venitamine peaks olema iga treeningu loomulik osa ning, et hea liikuvus on tähtis ennekõike nii koormusest tingitud vaevuste kui ka luustiku- ja liikumisprobleemide ennetamisel
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks
vaadeldakse kui eraldiseisvaid ühekordseid koormusi, koormuse intensiivsust hinnatakse igal töötsüklil SLSavg eraldi vaadeldes. 12 Joonis 9. SLS muutus ühekordse kehalise koormuse mõjul. Allikas: Landõr 2009 Treeningu intensiivsust iseloomustab sportlase organismi pingutusastme suhe treeningu ajal maksimaalselt võimalikku pingutusastmesse. Intensiivsuse taset võib määrata treeninguaegse pulsi võrdlemisel maksimaalse pulsiga või võrdlemisel pulsiga aeroobsel ja anaeroobsel lävel (%SLSmax, %AL, %AnL). Maksimaalne pulss näitab, kui kõrgele tõuseb SLS maksimaalse kehalise koormuse sooritamisel. Treeningu pulsiandmete analüüsi eelduseks on sportlase testimine (pulss rahuolekus, aeroobse läve tasemel, anaeroobse läve tasemel, SLSmax) ning andmete põhjal intensiivsustsoonide paika panemine. (Ibid) 1.4. Aeroobne töövõime
– Antud tegevusele vastava spetsiifilise dominandi käivitamine – Organismi kohanemine tegevuse uue tasemega, mis tagab töö vajaliku intensiivsuse Muutused organismis: • Töö algul tekib pidurdus paljudes somaatiliste ja vegetatiivsetes keskustes (negatiivse induktsiooni tulemusel – mida raskem ja harjumatum töö, seda tugevam pidurdus) • Organismi kõik süsteemid ei saavuta tööks vajalikku taset üheaegselt Vegetatiivsed muutused: • Süveneb rahuoleku siinusarütmia • Lüheneb südametsükli pikkus • Suureneb südame löögimaht • Tõuseb arteriaalne vererõhk • Hapniku tarbimine jääb maha hapnikuvajadusest Sissetöötamise pikkus: • Doseeritud tööl 1 – 3 minutit • Sõltub treenituse astmest • Sõltub eelsoojendusest SISSETÖÖTAMINE ON LOOMULIK JA ORGANISMI KOHANEMISEKS VAJALIK PROTSESS 20. Püsiseisund ja näiline püsiseisund.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid