Treeneri tasemekoolitus 3. tase. Spordi üldained (0)

Lühiülevaade inimese organismi ehitusest ja talitlusest.

1) Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone.
(Organell ehk raku väikeorgan)
Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi.
Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid , mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid tuhandeid. Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga, neid on palju sellistes rakkudes, mille energiavajadus on suur.
Müofibrillid on üksnes lihasrakus esinevad organellid. Müofibrillid annavad lihasele kokkutõmbevõime, inimesele tervikuna aga liikumisvõime.
2) Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis.
Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Kuna rasv on halb soojusjuht , on nahaalusel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite ümbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas.
3) Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis.
Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased , mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti , hingamisteede, kuseteede ja teiste õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele.
4) Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus ühtse tervikuna.
Inimese organismi erinevate osade talitluse liidavad ühtseks tervikuks kaks elundkonda- närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Närvisüsteem on peamine regulatoorne süsteem inimese kehas, mis kas otse või kaudselt kontrollib ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub närvisüsteemi funktsioon aga endokriinsüsteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine , kuid ta täidab seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile .

Treeningkoormuste mõju inimese organismile.

1) Selgita mõistete „kehalise koormuse absoluutne intensiivsus“ ja „kehalise koormuse suhteline intensiivsus“ sisu ning omavahelisi seoseid .
Koormuse intensiivsust absoluutsel skaalal iseloomustab paljudel juhtudel kõige paremini liikumise kiirus, olgu siis tegemist jooksmise, ujumise, jalgrattasõidu, suusatamise või mõne muu sarnase tegevusega . Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga ülerinnaheiteid, siis kümme heidet minutis sooritades on kõnealuse intensiivsus 2 korda kõrgem kui sagedusega 5 korda minutis.
Kehalise töö suhteline intensiivus on väljendatav protsentides indiviidi maksimaalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Kehalisel pingutusel, näiteks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese treenitusest on enamasti vahemikus 2-6 liitrit minutis.
2) Millest peamiselt tuleneb vajadus verevoolu ümberjaotamiseks erinevate organite vahel kehalisel tööl võrreldes puhkeseisundiga?
Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurenenud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda töö ajal tekkivast suurest soojushulgast.
3) Kirjelda lühidalt peamisi muutusi inimese organismis, mille kutsub esile regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks.
Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv. (Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes.)
4) Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul.
Jõutreeningu efekt põhineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste hüpetroofial. Esimene neist omab lihasjõu suurenemise seisukohast olulisimat tähtsust treeningu esimese 6-8 nädala vältel. Pikemaajalisel treeningul aga sõltub jõu juurdekasv järjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude läbimõõdu suurenemine.

Inimese kohanemisvõime

1) Mille olulise poolest erinevad lühi- ja pikaajaline kohanemine ?
Lühiajalise kohanemise korral ei toimu strukuurseid muutusi.
2) Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon?
Võime alati mõne kehalise võime muudatuse tagant otsida muudatusi seda tagava organi ehituses.
3) Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega?
Pikaajalise ja piisava treeningkoormuse põhjustatud ümberkorraldused organismis juhinduvad eraldi iga inimese puhul tema päritud geneetilisest informatsioonist ( geenidest ). Siit ka põhjus, miks täpselt sama treeningut tegevad inimsed arenevad erinevas tempos ja erineval määral.
Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele ainuomasele pärilikule informatsioonile.
4) Milline on optimaalne treeningkoormus?
Treening peab ületama seniseid kohanemise piire . Lihtsamalt öeldes- treening peab olema väsitav ja mõnikord isegi valus ning põhjustama koormatut funktsiooni tagavas struktuuris mõõdukaid kahjustusi.

Olulisemad ealised iseärasused

1) Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud?
Oma massi kohta on lapse keha pindala ca 35% suurem. Lapsed eritavad vähem higi.
2) Milles seinseb südame treenitavus?
Süda suureneb ja löögimaht kasvab.
(Lapse süda töötab ebaefektiivselt , tehes vähema tulemuse nimel suhteliselt suuremaid pingutusi. See kõik kajastub ka vastupidavuse võimes. Ebaefektiivselt töötav süda jääb hätta hapnikurikka vere transportimisel töötavatesse lihastesse ning seetõttu on lapse vastupidavusvõime pärsitud.)
3) Miks ei arene laste vastupidavus sama palju kui täiskasvanutel?
Südame suuruse muutused on tagasihoidlikud. Lastel on hea füüsiline vorm (kerge keha, keha liigutamiseks vaja vähe lihaseid). Ei talu vajalikke intensiivseid treeingkoormuseid.
4) Miks on lastel olulisem treenida liigutuste tehnikat kui jõudu?
Jõutreeningu tulu on madala efektiivsusega kuni sugulise küpsemiseni.
5) Mis võib põhjustada tüdrukute spordist loobumist seoses puberteediga?
Puberteedi ajal rasvakogus suureneb (24-28%). Keha mittelihasmassi kasvades langeb tüdrukutel aeroobne töövõime, lihasjõud ja võimsus. Tagajärjeks võib olla psühholoogilne stress ja sellest tulenev vale toitumine, treeningute vältimine, suitsetamine kaaluvähendamiseks jmt.
6) Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga?
Muudatused küünarliigese rakendatava jõu telgedes põhjustavad osal spordialadel, nagu tennis ja visked, suurenenud küünarliigesetraumade ohtu. Põlvele langeva ebasoodsa koormuse tõttu esineb põlve esiservas valulikkust.

Spordimeditsiiniline terviseuuring spordis

1) Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring?
Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, KMI jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hingamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere- ning uriinianalüüsid. Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte.
2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja „ sportlase südamel“?
Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein.
3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust ?
Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal, vastupidavusaladel võib see olla vahemikus 30-50 lööki/min.
4) Kus on soovitatav sõudjatel läbi viia koormusproov?
5) Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks?

• Rasked organismi üldhaigused, sealhulgas ortopeedilised ja reumaatilised
  
• Südamelihase põletik
  
• Raske südame pärgarterite patoloogia, rinnaangiin
  
• Rasked südamerütmi häired
  
• Rasked südameklappihäired
  
• Äge haigestumine - palavikuga kulgevad nakkushaigused, värsked embooliad jm
  
• Raske suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused
  
• ...
  

Sagedasemad haigused spordis

1) Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis?

• Teadlikkuse suurendamine sportlase tervise seisundist ja kehalisest võimekusest
  
• Koormuste, vahendite ja vastaste sobitamine sportlase võimetega
  
• Treeningu- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine
  
• arvestamine välitingimustega
  
• advekaatse toidu- ja joogirežiimi jälgimine
  
• spordialade reeglite täitmine
  

2) Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis?
Palavikuga infektsioonhaigused , kroonilised koldeinfektsioonid, südame- vereringe haigused, hingamissüsteemi haigused, verehaigused, seedehaigused, ülekoormus jm.
3) Millised on tähtsamad südame-vereinge haigused?
Südamelihasepõletik ning kõrgvererõhutõbi.
4) Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused?
Nakkused: külmetus, nohu, gripp või tatitõbi. (meditsiiniliselt ninaneelu, kõri, hingetoru või bronhide põletik) Ägedate hingamisteede nakkuste sagedasemad tüsistused on: keskkõrvapõletik, ninakõrvalkoobaste põletik, kopsupõletik ja südamekahjustus.
Astma ja bronhiit .
5) Mida kujutab endast ülekoormus spordis?
Seda patoloogilist väsimust iseloomustab üle kahe nädala kestev „sportliku vormi“ langus, vegetatiivsed kaebused, unehäired, suurenenud ärrituvus, ülekoormusvigastused, immuunsüsteemi häired ja muutused vere biokeemilistes näitajates.
6) Kuidas käituda organismi ülekuumenemise korral?
Esmaabiks tuleb

• kehaline koormus lõpetada
  
• viia sportlane jahedasse varjulisse kohta
  
• jahutada külmade mähistega
  
• taastada organismi vedelikukadu
  

Sagedasemad tugi- liikumisaparaadi haigused. Kinniste vigastuste esmaabi

1) Mis on vigastuste peamised tekkepõhjused spordis?
Välised tegurid on:

• Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine
  
• valesti valitud jalanõud , riietus, spordivahendid, kaitsevahendid
  
• halvad treening- ja võistlustingimused
  

Sisemised tegurid on:

• oma võimete ülehindamine
  
• reeglite eiramine
  
• haigena treenimine ja võistlemine
  
• vale treeningumetoodika
  
• halb koordinatsioon
  
• organismi vedeliku- ja mineraalide kadu.
  

Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse.
2) Mida kujutab endast meniski vigastus ?
Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne on koormuse ühtlane ümberjaotamine, liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine.
Kõige tavalisem meniski rebendi tekkimise viis on fikseeritud pöiaga põlvliigese pööramine, põlve ülesirutamine ja ülepainutamine või hüppelt maandmine.
Sisemise meniskivigastuse sümptomid:

• valu põlvliigese sisemisel poolel koormuse ajal või pärast koormust
  
• kangustunne põlvliigese sisemisel poolel
  
• põlvliigese lukustumine
  
• ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud
  
• turse põlvliigese sisemisel poolel
  

Välise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased.
3) Mida kujutavad endast rühihäired?
Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired:

• kühmselgsus - süvenenud on rinnaküfoos
  
• nõgusselgsus - süvenenud on nimmelordoos
  
• kumerselgsus - kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud
  
• lameselgsus - kõik lülisamba kõverdused on lamendunud ja vaagna kaldenurk vähenenud
  

Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Kui vlidakselgsusega kaasneb lülikehade pöördumine ehk torsioon, tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos .
Rühihäirete tekke peamised põhjused:

• Keha raskuskeskme muutmine kasvuspurdi perioodil
  
• ebaõige tööasend
  
• kehatüve lihaste nõrkus, mis ei võimalda stabiliseerida kehaasendit vajalikus asendis
  
• lihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel
  

4) Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel?
Külma mõjul valu leeveneb, ainevahetus protsessid aeglustuvad, veresooned ahanevad ning turse alaneb . Vigastatud piirkonda tuleb ravida külmaga 24-48 tunni jooksul, soovitatav on külma tsükliline manustamine (nt 20 min külma, 10 min puhkus või 30 min külma, 2h puhkus). Külmaravi sagedasemateks võimalusteks on jääkotid, jäämassaaž, külmaaerosoolid, keemilised külmakotid. Samas ei tohiks külmakompressi asetada vahetult nahale, vahele tuleks panna side, rätik jne. Väga hea vahend on külmaveekott.
5) Mis on ägeda vigastuse ravis põhiline?
Kui ägeda vigastuse käigus ei ole tekkinud verejooksu või luumurdu, tuleb kohe alustada meetmetega, mille lühendiks on 3K ehk külm- kõrgele -kompression, lisandub kindlasti ka rahulolek. Kinniste vigastuste esmaabis peaks kindlasti järgima soovitusi : 1) väikeste liigeste korral mitte kasutada külmakotte üle 10min, 2) kõige ohtlikumad piirkonnad on põlveliigese ja küünarliigese väline külg, ka seal ei tohiks maksimaalne aeg ületada 10 minutit.

Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus

1) Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös?
Treeningule kui pedagoogilise protsessilne laienevad eelkõige üldises pedagoogilised printsiibid - teadlikkus, kordamine, aktiivsus, järkjärgulisus, süstemaatilisus, näitlikkus, eakohasus, individualiseerimine jt.
2) Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil?
Teadlikkusel on tegevuse aluseks idee. Teaduslikkusel põhinetakse teaduslikule allikale. Mõlemad peavad olema õpilastele jõukohased.
3) Tooge näiteid variatiivsuse printsiibi rakendatavusest treeningus.
Jalalihaste maksimaalse jõu arendamisel kasutatakse kükke maksimaalse raskusega ning koormuse tõstmine on hüppeline. Viimane on oluline ka juhul, kui näiteks ühel ja samal süsteemil arendatakse mingil treeninguetapil kaht omadust - jõudu ja vastupidavust. Mõlemat korraga arendada ei ole otstarbekas. Jõu arendamine nõuab valguainevahetuse intensiivistamist, spetsiaalset toitumist. Kui samal ajal arendada intensiivselt vastupidavust, mis nõub suuri energeetilisi kulutusi, lähevad valgud mitte lihaste ehitusmaterjaliks, vaid ka ümbertöötamiseks mehaaniliseks energiaks, soojuseks jne. Ühe või teise süsteemi eelistatud arengut ei saavutata.
4) Püüdke eristada süstemaatilisuse ja süsteemsuse printsiipi .
Süsteemsus on kõigi treeningu komponentide otstarbekas kooslus . Süstemaatilisus on regulaarsus ja järjestikkus.
5) Kas vastuolu koormuse tõstmise järkjärgulisuse ja hüppelisuse vahel on vaja alati arvestada? Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused?

Sporditehnika õpetamine ja omandamine

1) Millised on sporditehnikat iseloomustavad tunnused?
Sporditehnika all mõistetakse spordiharjutuste täitmise kõige efektiivsemat ja ratsionaalsemat viisi saavutamaks maksimaalset efekti (sporditulemust). Spordiharjutuse õpetamisel ja omandamisel on otstarbekas jagada see osadeks , faasideks ja elementideks.
Sporditehnikat iseloomustavad stabiilsus, standardsus, variatiivsus, individuaalsus , kindlus ja stiil.
2) Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat?
3) Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel?
4) Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel?
5) Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel?

• biomehaanilised (reaktiivjõudude esinemine, eelmise alasüsteemi viga, vale asend jt)
  
• morfoloogilised (kehaehituslikud iseärasused, erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumine, kinesteetiline tundlikkus jt)
  
• füsioloogilised (füsioloogiliste funktsioonide madal tase)
  
• sportlik-pedagoogilised (madal kehaliste võimete tase, vale õpetamise metoodika)
  
• sportlik psühholoogilised (spordivalmidus, motivatsioon )
  
• keskkonnatingimused (libe spordiväljak, halb libisemine jt)
  

Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid

1) Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus?
Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Liigitus:

• lihasvastupidavus
  
• jõuvastupidavus
  
• põhijõud
  
• maksimaalne jõud
  
• kiire jõud
  
• plahvatuslik jõud
  

Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga . Liigid:

• reaktsioonikiirus
  
• lähtekiirendus
  
• maksimaalne kiirus
  
• kiiruslik vastupidavus
  

Vastupidavus on võime kestva tegevuse säilitamiseks vajalikul tasemel. Liigitus:

• põhi- ehk baasvastupidavus - vastupidavus aeroobse läve tasemel
  
• tempovastupidavus - vastupidavus anaeroobse läve tasemel
  
• maksimaalne vastupidavus - vastupidavus maksimaalse O2 tarbimise tasemel
  
• laktaalne kiiruslik vastupidavus - laktaadi maksimaalse tootmise ja laktaadi talumise võimekuse tõstmiseks suunatud vastupidavustreening
  
• alaktaalne kiiruslik vastupidavus - kreatiinfosfaadi mehhanismil põhinev lühiajaline kiiruslik vastupidavus
  

2) Millised jõuliigid on jõuvõimete arendamise baasiks?
Kestusjõud (lihasvastupidavus, jõuvastupidavus), maksimaalne jõud (põhijõud, maksimaalne jõud), kiiruslik jõud (kiire jõud, plahvatuslik jõud).
3) Püüdke põhjendada kõige üldisemaid nõudeid maksimaalse kiiruse arendamisel.

• intensiivsus 95-100% maksimaalsest
  
• kestus kuni 10 sek
  
• spetsiifilisus (vastavus konkreetse spordiala nõuetele)
  
• ärritajate vahelduvus (kiiruste varieerimine)
  
• suhteliselt pikad taastumispausid (pulsi taastumine 90-100 löögile min)
  
• tahtejõu kontsentratsioon
  
• soorituse tehniline kvaliteet, lõdvestatus
  

4) Miks peab treener tundma energiaga kindlustamise protsesse vastupidavuse erinevate liikide arendamisel?
Et vajalikku vastupidavust õigesti treenida.
5) Millised lihasjõu liigid aitavad otseselt kaasa maksimaalse kiiruse ja millised aeroobse töövõime baasi loomisel?
1) plahvatuslik ja kiire jõud. 2) Kestusjõud, lihasvastupidavus

Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus

1) Millest on lähtutud spordipsühholoogia eesmärgi definitsioonis?
Spordipsühholoogia tegeleb ühest küljest psühholoogiliste teguritega, mis mõjutavad treenimist ja võistlemist erinevatel harrastustasanditel, ning teisest küljest uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise ja võistlemisega.
Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng; täiustada spordipsühholoogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi. Spordipsühholoogid ei tegele mitte ainult sportlaste, vaid ka laste, eakate , erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu.
2)Nimetage ja iseloomustage spordipsühholoogide tegevusvaldkondi.
1. Nõustamine. Eesmärk on õpetada spordips. kompetentse. (selle all mõistetakse antud kontekstis sellist akadeemilist teadmistel baseeruvat oskuste taset, mida ollakse suuteline rakendama igapäevases praktikas ja võistlustel)
2. Teadustöö . eksperimendid , uuringud jms
3. Akadeemilised loengud. täiendkoolitused, täiendkursused, suveülikoolid jms.
3) Nimetage kategooriaid, mille abil kirjeldab vajaduste saavutusteooria kahte erinevat hoiakute kujundamise teed.
Sisemine hoiak, väline tegevus, käitumiskalduvus, emotsiooni suund, eneseteostuslik käitumine.
4)Milles seisneb kaotuse vältimisele ja edu saavutamisele suunatud sisemiste hoiakute vaheline erinevus?
Õigete hoiakute kujundamine ja eesmärkide struktuur on tee tippsaavutustele, mille abil on võimalik vältida ebaõnnestumisest tulenevaid psühhotraumasid, spordist loobumist ja psüühilise tervise ebastabiilsust pärast sportlaskarjäärist loobumist.
5) Miks on oluline hoida ära ebaõnnestumise hirmu?
Ebaõnnestumise hirmu foonil suureneb psüühilise läbipõlemise ja ka sporditraumade risk.

Treener kui grupi liider

1) Loetlege juhtimise traditsioonilised stiilid.
Dikteerija, veenja, diskuteerija, mittesekkuja.
2) Kirjeldage õppeprotsessi sümmetrilist ja asümmeetrilist suhet.
Sümmeetriline suhe ehk konservatiivne dialoog õppeprotsessis. Asümmeetriline suhe ehk Coaching dialoog õppeprotsessis. Treener on õppekeskonnast osavõtja, mitte selle ainuvalitseja. Õpilane on aktiivne ja teadlik osaleja protsessis, mis on suunatud arenemisele valitud tegevuses. Teadmine kui tulemus on õpilase konkreetne kogemus, millisena ta näeb ennast oma keskkonnas.
3) Nimetage kolm peamist tehnikat coaching’u dialoogis .
Fokuseerimine, kuulamine ja küsimuste esitamine.
4) Loetlege küsimuste esitamise tehnika kolm peamist vormi coaching’us.
Hinnanguskaala, imevõimalikkuse küsimused, erandiküsimused.
5) Mis on coaching’u võtmetegur, mis muudab selle meetodi traditsioonilistest juhtimisvõtetest tõhusamaks?
Inspireeriv ja motiveeriv suhtlemine , mis avab inimese potensiaali. Treener stimuleerib küsimuste kaudu õpilast nii, et viimane otsib ja leiab ise küsimustele vastused. Õpetatakse õppima, mitte ei anta teadmisi või käske. See viib teadlikkuse ja vastutuse tekkeni.

Motivatsioon

1) Millised teooriad seletavad kehalisest aktiivsusest tekkiva sõltuvuse kujunemist psühhofüsioloogilisest aspektist lähtudes?
Endorfiinide-, monoamiinide-, soojusregulatsiooni-, tähelepanu ümberlülituvuse- ning vastandprotsesside toime teooria.
2) Nimetage motiivide kategooriad spordis.
Sotsiaalne mõju, enesearendamine, võistlus , elustiil, hirm ebaõnnestuda, fitness ja tervis, sõprus ja suhted, edu ja saavutus, materiaalne kasu, tuntus, hirm ja kontroll, esinemine rahvale, hetero -seksuaalsus, sõltumatus , perekond, emotsionaalne vabanemine , seisus, eneseteadvus , põhjuste mõistmine.
3) Kirjeldage välise motivatsiooniteooria olemust.
Välised motiivid määratakse ära väliste allikate kaudu. Need on näiteks heakskiit , materiaalsed tasud ja võitmise võistluslik faas. Välise motivatsiooni puhul on sport vahend millegi positiivse saavutamiseks või millestki negatiivsest hoidumiseks.
4) Kirjeldage sisemise motivatsiooniteooria olemust.
Sisemised motiivid on määratud indiviidi sisemisest soovist, tema arusaamade/tõekspidamiste ja treenerite/õpetajate kujundatud hoiakutest tingitud huvi kaudu. Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse tunnet , nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks.
5) Iseloomustage enesetõhususe tõstmise võimalusi.

Sooritusvõimed. Edukogemused pakuvad otsest kinnitust oma võimekuse kohta, ebaedukogemused tekitavad kahtlusi oma võimetes.

Asendav kogemus. Kui enesetõhusus ei saa baseeruda enda kogemusel , saab seda tõsta, kui sportlane vaatleb teist inimest mingit uut oskust edukalt sooritamas või tundmatut vastast võitmas.

Veenmine . Suuline veenmine on efektiivne, kui veenjat tajutakse usaldusväärse informatsiooniallikana, usutakse, et tal on vajalikud teadmised ja oskused hinnangu andmiseks .

Füsioloogiline seisund. Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli sooritushirmu märgina ning see võib tekitada eneses kahtlemist .

Sissejuhatus majandusõppesse

1) Mis on ressursid ?
Kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus.
2) Millele tugineb turumajandus?
Turumajanduse tugisambad on eraomand , hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus.
3)Mis on raha?
Mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel.
4) Milline on riigi roll majanduses?

• majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse
  
• majanduse stabiliseerimine
  
• vaba konkurentsi tagamine turul
  
• tulude ümberjaotamine
  
• ühishüviste pakkumine
  

Sporditurundus

1) Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne ?
Sporditoodete ja -teenuste turg on terve inimkond , välja arvatud mõningad erandid (imikud, raskesti haiged inimesed)
2) Mis viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele?
Turu segmentimine on üks võimalus saada paremat ülevaadet selle kohta, kes võiksid olla sporditoodete või -teenuste konkreetsed tarbijad.
3) Koostage enda spordiklubi ja alaliidu SWOT -analüüs.

Spordi organisatsiooniline alus, spordi reguleerimise vormid

1) Nimetage spordi korraldamise vormid organiseerituse alusel.

Organiseerimata harrastamine

Sportimine ja liikumine kui teenus

Sportimine ja liikumine kui programmiline tegevus

Organiseerunud spordiharrastus
2) Mis on Eesti spordi korraldamise põhialus vastavalt 1989. a. Eesti spordi kongressi otsusele?
Alates 1989. aastast on Eestis juurutatud spordikorralduse nn Euroopa mudelit. (lähtub traditsioonidest, mille kohaselt sport ja liikumisharrastus on sündinud ja areneb vabatahtlike ühenduste - spordiorganisatsioonide tegevuse kaudu.)
3) Milline on Eesti riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel?
Riigi ja kohaliku omavalitsuse loodavad tingimused saab rühmitada neljaks :

soodsa õigusruumi loomine - seadused ja teised õigusaktid, mis mõjutavad sportimist.

materiaalse baasi rajamine - spordiehitiste ja -rajatiste planeerimine , ehitamine ja osaliselt ka ülalpidamine.

vabatahtliku sektori rahaline toetamine - spordiklubide, -liitude ja -ühenduste toetamine...

kehalise kasvatuse tagamine üldhariduskoolides ja spordialase kõrghariduse võimaldamine avalik- õiguslikes ülikoolides.
4) Millise Eesti ministeeriumi haldusalasse kuulub sport?
Sport ja liikumiharrastus kuulub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. (ka teised)
5) Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
Igal spordialal saab olla üks rahvusvaheline, üks kontinendi, üks riigi alaliit. Igat riiki rahvusvahelises spordialaliidus saab esindada ainult üks rahvuslik spordialaliit.
16