DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer – polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid – nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip – lämmastikaluste paardumise seaduspära; (nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin – rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. Valku kodeerivate geenide järgi sünteesitakse mRNA. Geenid asuvad krom...
· Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning
oma territoorium Ka kromosoomisisene struktuur Geenirikkad alad koondunud kokku aitab tõsta transkribeerimise efektiivsust? DNA kromosoomides Tsentromeeri DNA: Lühikesed kordusjärjestused: 171 bp alfa-satelliit- DNA järjestused, 5000 kordust. Lisaks sellele veel palju teisi kordusjärjestusi Telomeeri DNA: 6-8 bp pikkused kordusjärjestused Ensüüm telomeraas Tagab kromosoomi pikkuse säilimise, kaitseb degradeerumise eest Kromatiin Kromatiin: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkribeeritakse) 90% inaktiivne 1. Eukromatiin: Seal paiknevad aktiised geenid Ei ole väga tihedalt pakitud 1. Heterokromatiin: Tugevasti kondenseerunud Peamiselt kõrgkordus DNA Tuuma ümbruse lähedal Nt: X-inaktivatsioon Kromosoomivalgud 1. Histoonid: Struktuurivalgud aluselised
9. Kirjelda/ joonista DNA organiseeritust ja paiknemist eukarüoodi interfaasi tuumas? 10. Defineeri mõiste kromosoom ja kirjelda metafaasi kromosoomi struktuuri eukarüoodil? Ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega aluselised valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , viimased on erinevates rakutüüpides erinevad. Kromosoom on mitoosi ajal kondenseerunud kromatiin (valkudega pakitud kromatiin). Kromosoome saab uurida ainult paljunevates, mitootilistes rakkudes. Eukromatiini diferentsiaalvärvimiseks kasutatakse Q, G ja R vöötide meetodit. Tumedad vöödid on tugevamalt kokku pakitud kromatiin. Prometafaasis 300-400. 11. Iseloomusta telomeere ja nimeta nende 3 olulist funktsiooni? Telomeeridel on 3 olulist funktsiooni: - takistavad kromosoomide otste kleepumist - abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis
Mobiilne DNA DNA, mis liigub iseeneslikult genoomis ringi. Võivad põhjustada mutatsioone , liikudes genoomi uutesse lookustesse ja muudavad DNA hulka genoomis. Kasulikud uurijatele, et muuta DNA'd elusorganismis. Elemendid transposoonid, retrotransposoonid, DNA tr., plasmiidid, bakteriofaagi elemendid. Kromatiin Nukleiinhappe valkkompleks, nähtav interfaasis kui rakud ei jagune. Rakufaasis on jaotunud ühtlaselt üle kogu tuuma. Struktuur sarnane kõigil eukarüootidel. Kromatiin pakkimise käigus moodustab mitoosi ajal (metafaasis) nähtavaid kromosoome. Mediaatori funktsioon transkriptsiooni initsiatsioonil Mediaator on suur valkkompleks, mis funktsioneerib transkriptsiooni koaktivaatorina. Pol II initsiatsiooniks in vivo on vaja multivalkset mediaator-kompleksi, mis assotsieeruks mittefosforüülitud Polümeraas II C-terminusega, moodustades väga suure holoensüümi ning sisaldades ka enamuse generaalsetest transkriptsiooni faktoritest,
9. Selgita tsütoplasma ja tsütoskeleti koostist ja ülesandeid. (õpik lk 84-85, slaidid) Tsütoplasma- seob raku tervikus, kannab toitaineid laiali Tsütoskelett- annab rakule kuju seestpoolt 10. Tea rakutuuma ehitust ja ülesandeid, tuumakese olemust. Tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusainet Tuumake- seal toimuvad aktiivsed sünteesi protsessid 11. Selgita,milest koosnevad kromosoom ja kromatiin,ning mis on nende ülesanded. (õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14
· taimerakus on kloroplast: seal toimub fotosüntees. · Vakuool hoida varuaineid, v vett v jääkaineid. Taim närbub ära kui vakuool tühjaks saab. · Rakukest koosneb tselluloosist. Vaja selleks et taim seisaks püsti. Hoiame energiat kokku, ei sõltu valgusest, hoiame raku ruumi kokku. Bakteritel pole tuuma, neil on DNA üle keha. RAKUORGANELLID Raku tuum - Raku geneetilise info säilitamise koht. Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan). Kromatiin DNA+valgud. Kromosoom kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem. Rakumembraan kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast. Kaitseb rakku välismõjude eest. Ühendab rakke omavahel. Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Mitokondrid energiakandjad. Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid
RNA molekul osalevad molekulid, : DNA, RNA osalevad nukleotiidid, DNA, RNA osalevad ensüümid: RNA polümeraas toimumiskoht. - rakutuumas 6)Mis on promootor? ensüümi kinnitumiseks vajalik nukleotiidijärjestus 7)Mõisted: aluspaar, geen,-täielik nukleiinhape järjestus, mis on vajalik funktsionaalse valgu või RNA molekuli sünteesiks genotüüp - kõigi organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum kromatiin - Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest kromosoom - Kromosoomid on päriliku informatsiooni kandjad nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid
protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Strooma, tülakoidid, graan Kromoplastid Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem ( inimesel 23). Kloroplast – sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse.
membraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Tuumamembraanile võivad kinnituda ribosoomid. Rakutuuma membraanis on poorid, mille kaudu transporidakse rakutuumas sünteesitud makromolekule tuumast välja ja tsütoplasmas moodustunud valke rakutuuma sisse. Tuumapoor on võimeline transportima mõlemasuunaliselt. Imetajatel on tuumapoore umbes 3000-4000. Tuumakesi võib olla rakutuumas üks või rohkem. Tuumake on tihke moodustis, kus sünteesitakse ribosoomide RNA-d. Rakutuumas on ka kromatiin, mis on DNA ja sellega seondunud valkude kompleks, millest moodustuvad päristuumsete kromosoomid. Sammuti kaitseb kromatiin DNA-d kahjuste eest nagu UV-kiirgus. Mõlemal rakul on tsütoplasmavõrgustikud. Tsütoplasmavõrgustikke ehk endoplastilisi retiikulume jaotatakse sileda- ja kardepinnaliseks. Neid jaotatakse ribosoomide kinnitumise järgi. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Karedapinnalisele endoplastilisele retiikulumile
Sisemise ja välimise tuumamembraani vahele jääb perinukleaarne ruum. Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NORid paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 12. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Vastus: Kromosoom- üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, lahtikeerdunud kromossomid. Kromatiid- ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom 13. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Vastus: Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi
EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks
· Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Ribosoomid · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi · Mida rohkem valke konkreetne rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
Kordamine bioloogia tööks 1. Rakutooria! · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas 2. Bakteri, loomaraku ja taimeraku organellid joonisel! BAKTERIRAKK LOOMARAKK 3. Kirjelda järgmisi organelle! · Rakumenbraan- koostisesse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid, valgud. Rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. · Rakutuum sisaldab pärilikku informatsiooni ning ta juhib raku elutegevust. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. · Kloroplast- rohelist värvi, taime fotosüntees · Mitokonder- välismembraan, sisemebraan, harjakesed, maatriks 4. Kõigi rakuorganelli ülesanded! · Rakumenbraan- kaitseb ja ...
Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake, nende ülesanded rakus, tuumapoori kompleks Tuumamembraan- tuumaümbris (NE) koosneb kahest membraanist — välis- ja sisemembraanist; sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarne ruum; perinukleaarne ruum on otses ühenduses ER valendikuga; tuumaümbrist läbivad tuumapoorid Karüoplasma- on rakutuumasisene plasma; sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja erinevaid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma olulisimad osad. Enamikus rakkudes
6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12. Kromatiin – rakutuumas lahti keerdunud kromosoomid 13. Kromosoomid – pärilikkusainest koosnevad kehakesed, mis sisaldavad infot organismi valkude koostise kohta. Nähtavad raku jagunemise ajal 14. Homoloogilised kromosoomid – sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene 15. Fagotsütoos – tahkete ainete neeldumine rakku 16. Pinotsütoos – vees lahutunud ainete neeldumine rakku 17
transporti. 4 Vakuool Koosneb jääk- kui Reguleerib ka varuainetest. seedimist. 6 Ribosoom Koosneb rRNA-st Valgusüntees. ja valkudest. 8 Tuumake Sisaldab Säilitab ja kannab ribosoome, DNA-d edasi geneetilist ja RNA-d. materjali. 1 Kromatiin Koosneb Aitab kaitsta DNA- 0 valkudest ja DNA- d kahjustumise st. eest. 1 Kloroplast Sisaldab suures Annab taimele 2 osas klorofülli. omase rohelise värvuse ning neis toimub fotosüntees.
KONTROLLTÖÖ III "Rakuõpetus" 11. kl. (max 29p) B Nimi: 1. Võrrelge tabeli vormis eel- ja päristuumseid rakke, leidke neil kolm sarnasust. (3p) Tunnus: Päristuumne Eeltuumne 2. Seostage raku osa ja selle põhiülesanne. Kirjutage tähele vastav number (rakuosi on liiaga!). (4p) A) rakumembraan 1.transpordivad organelle tsütoplasmas B) tuum 2.valkude süntees C) kromosoom 3.ainete liikumine rakku ja rakust välja D)Golgi kompleks 4.toitainete lõhustumine E) ribosoom 5. päriliku info avaldamine ja edasiandmine F) tsentrosoom 6. päriliku info säilitamine G) mitokonder 7.oluline rakujagunemisel H) lüsosoom ...
15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded. Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel 16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86 17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin? Histoonid? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded? Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. 18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid? Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibril...
Genoommutatsioonid (heteroploidsus) Sissejuhatus Kõikidel loomaliikidel on kindel kromosoomiarv diploidne keharakkudes ja haploidne sugurakkudes. Normaalset haploidset kromosoomistikku või kõiki nendes kromosoomides paiknevaid geene, mis pärandatakse järglasele ühelt vanemalt, nimetatakse genoomiks. Genoommutatsioon (heteroploidsus) tähendab aga kromosoomide normaalse arvu muutumist, kusjuures geenide ja kromosoomide sisemine struktuur võib jääda muutumatuks või olla muutunud (geeni- ja kromosoommutatsioonide tõttu). Genoommutatsioonide jaotus Genoommutatsioonid jaotatakse kahte tüüpi: * euploidsus - haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine; * aneuploidsus - kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Nii euploidsus kui ka aneuploidsus võib põhjustada fenotüübi muutusi ja osa heteroploidsuse tüüpe omab evolutsioonilist tähtsust. Genoommutatsioonide tekkepõhjused ...
Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust. Tsütoplasma koosneb põhiliselt veest ja selles lahustunud ainetest. Ta seob rakku organellid ühtseks tervikuks ja aitab neil teha koostööd. Aitab aineid rakkus laiali kanda. Annab rakule siserõhu ja kaitseb selle sees olevaid organelle. Mis on tuuma ülesanne. Tuum juhib raku elutegevust ja säilitab päriliku informatsiooni. Kirjelda tuuma ehitust : pärilikuse aine, tuumamembraan, poorid, dna, rna, tuumake, kromosoomid, kromatiin ja geen. Tuumake on ümbitsetud tuumamembraaniga mille sees on poorid kus toimub info vahetus tsütoplasmaga, tuuma sees on tuumake mis on ümbritsetud pärilikusainega . Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi.
infovahetus • sünteesiprotsessid Rakutuum • 2 membraani • Reguleerib kõiki rakus • poor toimuvaid protsesse • karüplasma • kromatiin (DNA ja RNA) Tsütoplasmavõrgustik • Sile- Membraanidel • Võtavad osa lipiidide ja paiknevad ensüümid sahariidide sünteesist • Kare - seal paiknevad • osalevad valgusünteesil, ribosoomid Lisaks sellele toimub
· Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma · Plasmarakud pärinevad vere tüvirakust B lümfotsüütide eelrakkude kaudu · Plasmarakud on humoraalse immuunsüsteemi efektorrakkudeks. Nende ülesanne on toota antikehi. Nuumrakud · Nuumrakud on kumera või väljavenitatud kujuga. Tuum on suhteliselt väike, intensiivselt värvuv ja paikneb raku keskel
Apoptoos on geneetiliselt kodeeritud ja apoptoosilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloofilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis fagotsüteeritakse. 3. Kirjelda apoptootilisi sündmusi, millised on varajased ja millised hilised sündmused 1. Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2. Kromatiin kondenseerub, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3. Tsütoplasma kondenseerub, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsütoosiks (fosfatidüülseriin eksponeerub raku välismembraanile) rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 4
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust...
5. Tsütoplasma koostis: 1) Vesi 60%-90% 2) Lahustunud mineraalid 3) Orgaanilised ained (biomolekulid) Päristuumses rakus pidevas liikumises Seob raku osad tervikuks 6. Rakutuum: 1) Tuumake tihenenud koht rakutuumas, kus tekivad ribosoomid 2) Poorid väikesed avakesed tuuma membraanis 3) Karüoplasma raku poolvedel sisus 4) Tuumaümbris 5) Kromatiin selle moodustavad lahti keerdunud kromosoomid Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Reguleerib tänu kromosoomidele, kus paikneb info Osaleb päristuumse raku jagunemisel 7. Homoloogilised kromosoomid paarilised kromosoomid, need sisaldavad samu tunnuseid, määravad geene. Inimesel keharakus kahekordne kromosoomistik (46) Inimesel sugurakus ühekordne kromosoomistik (23) 8
Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest
seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
Sisemise ja välimise tuumamembraani vahele jääb perinukleaarne ruum. Tuumakeseks nimetatakse tuumas asetsevat häguste piiridega eristatavat moodustist, millel puudub membraan. Tuumake moodustub tuumakese organisaatorpiirkonna (NOR) ümber, see on koht kromosoomis, mis sisaldab rRNA e ribosomaalse RNA geene. NOR-id paiknevad kromosoomi lühikeste õlgade otstes. Tuumakese peamiseks ülesandeks on rRNA süntees ja ribosoomi subühikute moodustamine. 13. Mõisted kromosoom, kromatiid, kromatiin. Nende vahelised seosed. Kromosoom - eukarüootse organismi rakutuuma struktuurselt individuaalne element, niitjas nukleoproteiidne organell, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks. Kromatiid - – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromantiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). 14. Kromosoomi ehitus. Homoloogilised kromosoomid. Tuumas sisalduv DNA on tihedalt kokku pakitud histoonide abil ja moodustab kromosoomi.
linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Kromatiin raku tuumas on kahes eri seisundis: 10 % aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkibeeritakse); 90 % inaktiivne. Osa inaktiivsest kromatiinist on rakutuumas tugevasti kokku pakitud ja moodustab nn. heterokromatiini. Heterokromatiinis on kromatiin pakitud kõrgema järgu struktuuridesse, lokaliseerub tuuma ümbrise läheduses. Heterokromatiin on üks osa inaktiivsest kromatiinist. X-kromosoomi heterokromatiniseerumine e. X-inaktivatsioon. Kõikide emaste imetajate teine X-kromosoom kondenseerub ning seal olevad geenid inaktiveeruvad. X-kromosoomi inaktiveerumine algab kromosoomi kindlast piirkonnast, inaktivatsiooni tsentrist ja see levib lineaarselt üle kogu kromosoomi. X-kromosoomi kondenseerumine toimub praktiliselt kõikides
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koos...
Bioloogia kontrolltöö Nukleiinhapped- DNA ja RNA on päriliku info kandjad ehk pärilikkusained. Nukleotiid-koosneb: suhkur + fosfaatrühm + lämmastikalus. RNA-riboos, DNA-desoksüriboos. Komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste paardumise seaduspära DNA = A-T ja G-C RNA = A-U ja G-C Kromosoom- terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud, kromatiin nende kogu Tuumake- rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse rRNA'd ja moodustuvad ribosoomid Geen- DNA-molekuli lõik, mis kodeerib valku või määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. RNA - ribonukleiinhape DNA Suhkrur: riboos Suhkur: desoksüriboos Ülesanne: DNAs sisalduva info Ülesanne: Kanda ja säilitada ülekandmine tsütoplasmasse pärilikkusinfot. (ribosoomidesse) ning kus toimub
Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA KT2 2020 Mõisted: • Kromosoom on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). • Kromatiid on geneetiliselt identse informatsiooniga koopia kromosoomist, mis on ühendatud sellesama kromosoomiga tsentromeeri kaudu. • Kromatiin on eukarüootse organismi kromosoomide DNA ja valkude kompleks, mis värvub kromosoomide diferentsiaalvärvimisel eri moodi sõltuvalt kromosoomide kokkupakituse astmest ja DNA-järjestusstruktuurist. • Telomeer on on DNA ahela piirkond enamiku liikide eukarüootse raku kromosoomi kummaski otsas. • Nukleosoom on DNA ja histooni kompleks, peamised kromatiini struktuurühikud. • Histoonid on aminohappest koosnevad aluselised valgud, mille ümber keerdub DNA.
dimeer), millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri. Oli teada, et selgroogsetes sisaldab transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA tihtipeale metüleeritud tsütidiinijääke (5'metüültsütidiin, mC), millele vahetult järgneb G. Transkriptsiooniliselt aktiivses DNAs mC jäägid puuduvad. On näidatud, et DNA mC vormis seob spetsiifiliselt valku, mis interakteerub mSin3ga. See avastus viitab võimalusele, et mSin3e sisaldavad ko-repressorid on kompleksis mC valkudega. 28. Kuidas kromatiin mõjub transkriptsioonile? Elektronmikroskoopiliselt on näidatud, et nukleosoomne struktuur on DNA-l nii vahetult enne kui ka kohe pärast mingi lõigu transkribeerimist. Tõenäoliselt toimub mingi ajutine konformatsiooniline muutus, mille tulemusel side histoonide ja DNA vahel nõrgeneb ning transkriptsioonifaktorite seondumine saab võimalikuks. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
Nende 3 RNA pärinemine ühest transkriptist kindlustab selle, et neid saab vrdsel hulgal. Tuumakeste arv ja suurus. Tuumakese suurus peegeldab tema aktiivsust ja ta varieerub oluliselt erinevates rakkudes ning muutub ka ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides. Tuumake on väga väike neis rakkudes, kus elutegevus on väga aeglane (sünteesiprotsessid aeglased) kuid võib hõlmata kuni 25% tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg)
Nende 3 RNA pärinemine ühest transkriptist kindlustab selle, et neid saab vrdsel hulgal. Tuumakeste arv ja suurus. Tuumakese suurus peegeldab tema aktiivsust ja ta varieerub oluliselt erinevates rakkudes ning muutub ka ühes ja samas rakus rakutsükli eri faasides. Tuumake on väga väike neis rakkudes, kus elutegevus on väga aeglane (sünteesiprotsessid aeglased) kuid võib hõlmata kuni 25% tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg)
moodustades nukleosoomid. Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 106 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid 7. Kromatiin ja nukleosoomid Kromatiin on nukleiinproteiin-kompleks, mis koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromoomsetest valkudest. Kromatiinist koosneb eukarüoodi kromosoom. Kromatiini esineb struktuurselt erinavais vormis: a) heterokromatiin- e.kondenseerunud kromatiinaine, 10% genoomist. Sisaldab põhiliselt mittetranskribeeritavaid struktuurgeene ja kordusjärjestusi. Tsentromeerne ja telomeerne ala on heterokromatiin b) eukromatiin-e
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64.Millal kromosoomid kahekordistuvad? Enne raku jagunemist 65.Miks näeb kromosoome mikroskoobiga vaid raku jagunemise ajal? Nende mõõtmed on enne pooldumist suurimad 66.Mitu kromosoomi on inimese keharakkudes? 46 67.Mitu kromosoomi on inimese sugurakkudes? 23 68.Walther Flemingi tähtsus bioloogias
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
vakuool- vee ja selles lahustunud ainete(mahlade) mahuti. kloroplast - selles toimub fotosüntees, sisaldab klorofülli, vahel ka karotinoide kromoplastid - sisaldavad karotinoide leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis) Raku tuum: Geneetilise info säilitamise koht Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) - Nukleoplasma, sisemembraan, perinukleaarne ruum, fosfolipiidid, välismembraan, tsütoplasma Kromatiin - DNA+ valgud Kromosoom - kokkupakitud kromatiin Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Tuumas translatsiooni ei toimu Tuuma poorid (NPC) -membraane läbivad , -spetsiifilised , - loomses rakus tuhandeid valkude transporti teostavad eksportiining ja importiinid valkude läbipääsu tagab vastav aminohappeline järjestus Tuumake;
6. indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise teel Genealoogiline meetod 7. homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub Mendeli II seadus ehk teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine lahknemise seadus seaduspärastes suhetes 8. isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja Fenotüüp keskkonnategurite koostoimest 9. DNA molekuli ja histoonvalkude kompleks, milles sisalduvad Kromatiin geenid määravad pärilikke tunnuseid 10. isendile omane geenide ja selle erivormide ( alleelide) kogum Genotüüp 11. geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja Intermediaarsus heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 12. ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses Morgani seadus ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 13
· 1nm=1*1o-6mm · 1pm=1*10-9mm Rakuehituse põhjal jagunevad: · Päristuumsed organismid a) EUKARÜOODID (omab tuuma) a.i) Nt. Taimed, loomad, seened. · Eeltuumsed organismid a) PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas) a.i) Nt. Bakter Päristuumne rakk Tuuma ehitus: 1. Kahekihiline tuumamembraan 2. Poorid AV tuuma ja tp vahel 3. Tuumake (tumedad alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid 4. Kromatiin (-aine) DNA molekule, RNA molekule, valgud Kromosoomid: 1. Nähtavad raku jagunemise ajal (joonis lk 55) 2. Ehitus (lk 55) a. 1 või 2 DNA molekuli (reeglina 1) b. HISTOONID kromosoomi valgud (terava kujuga et biheeliks saaks selle ümber keerelda) pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule c. NUKLESOONID 8 histooni + DNA biheeliks d. Kromosoomistik kariogramm d.i
Nukleosoomid on keerdunud solenoidideks (6 nukleosoomi pöördes), moodustades nii filamente. Filamendid omakorda moodustavad silmuseid, mis kinnituvad tuumamaatriksile. 18 silmust keerduvad rosettideks. Ligikaudud 10 6 rosetti eksisteerib inimese 4. kromosoomi igas kromatiidis. Histoonid on valgud, mis seostuvad tugevalt DNAga ning esinevad kõikide eukarüootide kromosoomides. Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid. Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
