Teises kliinikus tehtud pildid. Kliiniline uurimine Kliiniliseuurimise käigus selgus, et loomal on patellaar luksatsioon- VTJ. Vaatasime teises kliinikus tehtud pilte, aga need olid väga halva projektsiooniga ja eriti ei saanud sealt midagi aru. Otsustasime opereerida kliinika põhjal. Operatsioon Domitor+ torbugesic 0,2+0,2ml im. Diasepaam 0,5ml iv. Ringer- Lactaat 500ml iv. Morfiin 0,2ml iv Patella fikseerimine tagasi omale õigele kohale- selleks tegime nn. uue vao ja fikseerisime patella omale kohale tagasi, monofilament niidiga tekitasime nn. uue sideme, mis seda patellat kinni hoiab. Lateraalne patellaar luksatsioon e. patella väljapoole nihkumine. On vahelduv või alaline patella teisaldumine trohelaar vaost. Sünonüüm- libisev põlve ots. Sagedamini esineb suurt tõugu koertel, aga võib esineda ka väikestel tõugudel.
Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
• Turse • Valu põlvekedra all • Suurenenud valu kükitamisel • Valu põlveliigese painutamisel • Valu järkjärguline suurenemine PÕHJUSED • Regulaarne ülekoormus • Eelnevad mikrotraumad • Ülepingutatud reie painutajalihased • Nõrgad reie eesmised lihased RAVI •Külma teraapia •Teipimine •Rihm •Ravimid •Elektroravi •Massaaš •Süstid •Treenimine •Operatsioon JOOKSJA PÕLV KENDROMALAATSIA SÜMPTOMI D • valu põlvekedra (patella) ülemise osa piirkonnas • Valu jooksmisel • Valu vastu takistust • Valu kükitamisel • Vigastuse süvenedes valu kogu aeg • Kulunud treeningjalatsid PÕHJUSED • Nõrgad reielihased • Nõrgad põlve ligamendid • Jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine • Suur koormus • X- või O-jalad • Jooksmisel pöia vale asend • Liigne ülepingutus reie painutajalihastes RAVI • Külmateraapia • Puhkus • Ravimid • Teipimine • Treenimine
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9
articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus 1
Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus Os Ethmoidale Ulna et Radius Concha Nasalis Inferior Carpalia, Metacarpalia et Phalanges Os Nasale Os Palatinum Membrum Inferius Vomer Femur Os Zygomaticum Patella Maxilla Tibia et Fibula Mandibula Tarsus, Metatarsus et Phalanges Columna Vertebralis Editorial Basic Vertebral Structures About this Atlas Columna Vertebralis Basics part 1 Columna Vertebralis Basics part 2 Vertebrae Cervicales- Atlas Vertebrae Cervicales- Axis Articulatio Atlanto- Axialis Vertebrae Cervicales Vertebrae Thoracicae Vertebrae Lumbales Os Sacrum {see Pelvis} Os Coccygis {see Pelvis} www
more suitable for more active people. They're sure that all the attention and care should be narrowed to them. And get easily offended when people don't pay any attention to them, they'll show it off by ignoring your callings. Health disorders This breed requires expert veterinary attention in areas such as birthing and dental care. Chihuahuas are also prone to some genetic anomalies, often neurological ones, such as epilepsy and seizure disorders; and luxating patella. Due to their small size, even tiny high fat or sugary treats can result in an overweight Chihuahua. Sourceries: Chihuahua.ee Magicshowkennel.com Sweetchihua.com Kutsu.ee Minulemmik.com Wikipedia.org THANKS FOR LISTENING!
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
ristluu , 7. 3 coccyx, coccygis, m. sabaluu, õnnar , 8. 3 carpus, , n. = ossa carp ranne 9. 4 ossa carp randmeluud 0. 4 pbs, is, f. häbe 1. 4 os pubis häbemeluu 2. 4 patella, ae, f. põlvekeder , 3. 4 ulna,ae,f. küünarluu 4. 4 radius, , m. kodarluu , 5. 4 ischium, , , n. istmikuluu 6. 4 ossa metacarpalia kämblaluud 7. 4 metacarpus, , n. = ossa metacarp kämmal, kämblaluud : 8.
1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3
They're sure that all the attention and care should be narrowed to them. And get easily offended when people don't pay any attention to them, they'll show it off by ignoring your callings. 10.12.13 12 Health disorders This breed requires expert veterinary attention in areas such as birthing and dental care. Chihuahuas are also prone to some genetic anomalies, often neurological ones, such as epilepsy and seizure disorders; and luxating patella. Due to their small size, even tiny high fat or sugary treats can result in an overweight Chihuahua. 10.12.13 13 Sourceries: Chihuahua.ee Eesti Chihuahua Klubi Chihu.ee Chihuahua Sõprade Liit Magicshowkennel.com Sweetchihua.com Kutsu.ee Minulemmik.com Wikipedia.org Vaata siit chihuahua albumit 10.12.13 14 Chihu playdate party 10.12.13 15
. moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon
caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU
Nihestunud rangluu distaalne ots on esile tunginud ja moodustab selgelt märgatava astme. Küünarliigese nihestus Spordivigastused on lastel ja noorukitel vähemalt poolte dislokatsioonide põhjustajaks. Tagumise nihestusega on enamasti tingitud kukkumisest väljasirutatud käele. Eesmise nihestuse põhjuseks on tavaliselt kukkumine küünarnukile (kui käsi on kõverdatud) või otsene löök küünarliigese tagumise pinna pihta. http://emedicine.medscape.com/article/823277-overview Patella subluksatsioon ja dislokatsioon Tekkemehhanism: löök vastu põlve või järsk jala pööramine, kus jalalaba jääb paigale. Tuleks kaaluda kõigi põlvepiirkonna spordivigastuste korral, eriti kui tekib märkimisväärne turse. Valu on laialivalguv, kuid tüüpiliselt äge põlve mediaalsel küljel. Vajalik on röntgenpilt patella täpse asukoha määramiseks ja osteokondraalse murru eitamiseks. http://www.mdguidelines.com/dislocation-patella-kneecap Lihasevigastus
-kämblaluud OSSA METACARPALIA- 5 luud -sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli alajäseme skelett: jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud -vaagnavöötme luud; vaagen-PELVIS 1. OS COXAE- puusaluu, millel eristatakse kolme osa: 1. OS ILIUM- niudeluu 2. OS PUBIS- häbemeluu 3. OS ISCHII- istmikuluu -vaba alajäseme luud: 1. FEMUR- reieluu 2. PATELLA- põlvekeder 3. TIBIA- sääreluu 4. FIBULA- pindluu 5. OSSA PEDIS- jalaluud; mis jaotuvad: -kannaluud OSSA TARSI- 7 tk, mis omakorda jagunevad: 1. 2. 3. OS NAVICULARE- lodiluu 4. CALCANEUS- kandluu 5. TALUS- kontsluu 6. OS CUBOIDEUM- kuupluu 7. -7. OSSA CUNEIFORMIA- talbluud -pöialuud OSSA METATARSALIA; kokku 5 lühikest toruluud
(Pelvis) Reieluupea (Caput ossis femoris), Reieluukael (Collum Reieluu ossis femoris), Reieluukeha (Corpus ossis femoris), Os femoris Reieluuplokk (Trochlea ossis femoris), Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et lateralis) Põlvekeder Põlvekedrapõhimik (Basis patellae), Põlvekedratipp Patella (Apex patellae) Mediaalne ja lateraalne põnt (Condylus: medialis et Sääreluu lateralis), Sääreluukeha (Corpus tibiae), Sääreluutigu Tibia (Cochlea tibiae), Mediaalne vasarik e. (luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu
Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-skeletilihas.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub
Spondülodees Murrud, venitused, rebendid Puus ja kubemelihas Hemi-artroplastika Puusa artoskoopia Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Täieik puusaliigese vahetus Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon
4. Õlaliiges. Mis luud liigestuvad, mis tüüpi liiges, nimeta liigese eljed. Articulatio humeri. Abaluu ja õlavarreluu. Keraliiges – kõige liikuvam liiges. Frontaal (painutus/sirutus), sagitaal (eemaldamine/lähendamine) ja vertikaalteljed (pöörlemine). 5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale,
küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae
ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium
: . , . , , , , . : , , 6 : 1. 2. 3. 4. 5. : () . , ( ). . : , . ( ) (), . . . . ( ), . . , (). , , . (), , . Patella. , . , : ( ) , , . ( ), . 1. , ; 2. , - . . .. 3. . : - (flexio-extensio) - (obduccio-odduccio) (rotacio) ( ) ( . . : 1. : (-) () (-) 2. : (-) () (- ) 3. : () () ( ) : (-) , : , ; ) , , : , - . 6. . : : , , ,
nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine
Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb
Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges? Kera C: Nimeta liikumisteljed? Frontaaltelg, sagitaaltelg ja vertikaaltelg 18. Põlveliiges: A: Mis luud liigestuvad põlveliigeses? Reieluu, sääreluu , põlvekeder e patella B: Millised abiaparaadid jagavad ülemise ja alumise korrusse? Meniskid C: Mis liikumised toimuvad ülemises korruses ja telg? Painutus-sirutus ; frontaaltelg D: Alumises korruses ja telg? Sisse- ja väljapööramine; vertikaaltelg 19. Nimeta ajukolju luud ja mitu neid on(1 või2)? Oimuluud(2), ), kiiruluu (2) kuklaluu(1), Sõelluu(1), kiilluu(1), otsmikuluu(1) 20. Seleta mõne sõnaga: A: agonist Lihas mis uuritavad tööd teeb
semitendinosus) Poolkilelihas (m. semimembranoosus) Eesmine põlvepiirkond: Reie- nelipealihas ( m.quadriceps femoris) Põlvekedra side (lig. patellae) Põlvekedra keskmine ja külgmine hoideside (Retinaculum patellae mediale et laterale) põlvekeder (Patella), Reieluu, femur Nimeta liigese täiendav moodustis: sääreluu, tibia menisk mediaanne ja lateraalne Pindluu tibula Nimeta kõõlusluu.. Reie nelipealihase kõõlus 2 vöödet õla ja vaagnavööde ja need on need, millel on mitu funktsiooni Näita joonisel, kuhu kinnituvad varvaste sirutajad. Nimeta luud, mida ühendab deltaside: Kontsluu, kandluu. lodiluu, sääreluu
NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES NORM: 150-400x109/liitris LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI): LUUD - JAH; NÄRVID - EI; SIDE - JAH 5 MÄLURLIHAS, kinnitus ning ld.k- KINNITUB ALALÕUALUULE (MUSCULUS MASSETER) PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU(FEMUR), SÄÄRELUU(TIBIA) JA PÕLVEKEDER(PATELLA). ( lad.k. ART. GENUS) URETER, FUNKTS- KUSEJUHA, PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE VILJASTUMINE- ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ;
tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks"oe ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele. Muutused võivad esialgu seisneda kedra kõhre pinna pehmenemises ja värvimuutuses. Protsessi jätkudes võib kõhr katki kuluda või luu küljest lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil.
järgult tõstes endisele tasemele tagasi pürgida. Põlvekedra kõhre kahjustused. Põlvevigastused on jooksjate seas kõige arvukamalt esinevad vigastused. Kuigi tegu on keha ühe olulisema liigesega, on ta suhteliselt haavatav, kuna tema koospüsimise eest kannavad hoolt vaid üksikud kõõlused ja sidemed. Põlvekedra kõhre kahjustused , mida rahva keeles kutsutakse "jooksja põlveks" ning meditsiinis tuntakse kui chondromalacia patella kätkevad endas valusid põlve eesosas või põlvekapsli taga ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kimbutab see vigastus rohkem naisi kui mehi. Nimetus chondromalacia patella viitab põlvekapsli kõhrepinnaga toimunud struktuurilistele muutustele. Muutused võivad esialgu seisneda kedra kõhre pinna pehmenemises ja värvimuutuses. Protsessi jätkudes võib kõhr katki kuluda või luu küljest lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil.
Suure pöörla all asub tuharalihasmine körpus (tuberositas glutea). Õnnalmine pind (facies poplitea). Reieluu alumisel osal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medalis et lateralis), mille all asub põlvekedermine pind (facies patellaris). Põntade vahel asub põntadevaheline auk (fossa intercondylaris). Põntade külgosad väljuvad keskmise ja külgmise põndapealisena (epicondylus medalis et lateralis). PÕLVEKEDER (patella) (peas) Põlvekedrapõhimik (basis patellae) on suunatud üles, põlvekedra tipp (apex patellae). Eesmine pind (facies anterior) on ebatasane. Tagumisel küljel on liigespind (facies articularis). SÄÄRELUU (tibia) peas Sääreluu ülemisel pinnal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medialis et lateralis), mille vahel on põntadevaheline kõrgend (eminentia intercondylaris). Külgmisel põndal asub pindluumine liigespind (facies articularis fibularis)
elukuust, suured tõud alates 18. elukuust pikema arengu tõttu – puusaliigeste röntgenuuring üldnarkoosi all. Kutsikad ei sünni düsplaasiaga, see võib välja areneda 2 aasta jooksul. Lisaks tehakse küünarluu düsplaasia uuring (hinnatakse 0-3). Düsplaasia põhjusteks on geneetika, kiire kasv ja ülekaalulisus. Puusaliigeste düsplaasiat ei pruugi olla näha, küünarliigese düsplaasia üldjuhul avaldub lonkena. Samuti ei pruugi koer tahta enam liikuda – liigesed on valusad. Patella luksatsioon – põlvekedra kohaltnihkumine 11 Spondüloos – selgroolülide kokkukasvamine. Kokkukasvamine on valus – luu käib vastu luud. Kokkukasvanult enam ei ole valus, kuid selg on jäik. Võib olla geneetiline või traumast tingitud. Koera normaalne kehatemperatuur 38-39,2 C; tuleb jälgida, et kraadiklaas on vastu limaskesta. Väikestel koertel on pulss kiirem.
võimaldavad nende painutamist ja sirutamist. Liigesekettad Seesamluud on fibroossest sidekoest ja kiudkõhrest kaitsevad liigest ja soodustavad kettad, mis paiknevad kujult suunavalt lihaste tööd. Suurim mittesobivate liigesepindade vahel (nt seesamluu on põlvekeder (patella), lülisambalülide, alalõualuu vahel); mis asub põlveliigese kihnus, selle liigesekettad suurendavad liigese liigesepoolne külg on kaetud liikumise võimalusi ja amortiseerivad hüaliinkõhrega. tõukeid ja põrutusi. need jaotavad liigeseõõne kaheks osaks. 14. Nimeta üheteljelised liigesed, näited! (info õpikust) Plokkliiges sõrmelühlid, tiguliiges (küünarluu/õlavarreluu) Ratasliiges (nt küünarliigese üks osa) 15
12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta. · Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk ja puusaliigeses napamokk) · Liigesekettad (põlveliigeses võruketas (meniscus); lülisamba lülikehade vahel ja rinnaku- rangluu liigeses pidevketas (discus)) · Sidemed võivad asuda kas liigeseõõnes (puusa- või põlveliigeses) või väljaspool liigesekihnu. · Seesamluud (põlvekeder (patella)) 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. · Plokk ehk sarniirliiges (sõrmede ja varvaste lülidevaheliigesed). Plokkliigeses on võimalik ainult painutus ja sirutus, liikumine ümber frontaaltelje. Tiguliiges ehk vintliiges on plokkliigese erivariant (õlavarre-küünarluu liiges) · Ratasliiges (proksimaalne ja distaalne küünar-kodarluu liiges). Liikumine ümber vertikaaltelje sisse- ja väljapööramine.
Dorso-ventraalse telje määramisel on eriti oluline Wnt7a geen, mida ekspresseeritakse dorsaalses jäsemepunga ektodermis. Dorsaalses mesenhüümis aktiveerib ta Lim1 geeni, mis spetsifitseerib dorsaalsete rakkude diferentseerumise. Kui Wnt7a eemaldada, siis see põhjustab jäsemes ventraalsete struktuuride tekke dorsaalsele poolele ehk dorsaalne pool saavutab ventraalse identiteedi. Lim1 funktsiooni vähenemine/kadumine inimesel põhjustab küüs-patella sündroomi (küüs pole nii arenenud ja patella on väiksem). · Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel Selleks, et autopood välja kujuneks, on oluline apoptoos- õigel ajal peavad teatud rakud tulevaste sõrmede vahelt kaduma/ surema, et tekiksid normaalsed sõrmed. Signaal autopoodis toimuva apoptoosi jaoks tuleb BMP valkudelt. BMPdel on kaks rolli: nad algatavad mesenhüümi rakkude apoptoosi või kondrotsüütide diferentseerumist.
-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmelülid (faalanksid) -- pöidlal 2, sõrmedel 3 vaagnavööde: puusaluu (3) -- niude-, istmiku-, häbemeluu alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen
1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA 5) Jala luud - OSSA PEDIS: Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3 Ajukolju luud: Paarilised: 1) Kiiruluu - OS PARIETALE 2) Oimuluu - OS TEMPORALE Paaritud luud: 1) Kuklaluu - OS OCCIPITAL 2) Otsmikuluu - OS FRONTALE 3) Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE 4) Sõelluu - OS ETHMOIDALE
häirivaks teguriks keha kasutamisel, edasi tantsimisel. Kergema astme probleemide hulka kuuluvad: · marrastused, hõõrdumised · nikastused, nihestumised, kõõluse venitused, lihaste venitused · närvivigastused talitlushäired (istmikunärvi talitlushäire, lülidevahelised seljanärvid) Raskemat tüüpi vigastused: · lihasrebendid, kõõluste katkemine (kubemelihas, seljalihased, õlalihased, hamstringid) · luumõrad, luumurrud (põlve patella, hüppeliiges, vaagnaluu, käeluu, selgroolüli) · kehamoonded (hallux valgus pöia väärareng) (X-jalad, O-jalad) (nimmelüli kõrvalekalded) · siseelundite tüsistused tingituna välismõjudest (põletikuline kops, lahtine neer) · amputatsioonid (jalg, käsi, sõrmed jne.) Peamaisteks teguriteks, miks vigastused tekivad on üleväsimus, üleväsimusest tingitud
tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) puusaliigeses reie aduktsioon; b) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon. Eesmine rühm. M. quadriceps femoris 4 osa: M. vastus intermedius: o. facies anterior femoris; M. vastus lateralis: o. linea aspera labium laterale; M. vastus medialis: o, - linea aspera labium mediale; M, rectus femoris: o. spina iliaca anterior inferior; i. (patella lig. patellae) tuberositas tibiae; f. a) põlveliigeses extensioon (ainus sääre sirutaja "jalgpallurilihas"!), b) puusaliigeses antefleksioon (m. rectus femoris!). M. sartorius: o. - spina iliaca anterior superior; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) põlveliigesses fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses antefleksioon ja välisrotatsioon (viib jala "rätsepaiste" asendisse!). Sääre lihased. Tagumine rühm. M
mise kriteeriumideks on kaebuste puudumine, taastunud reielihased ja põlveliige- se normaalne liikuvusulatus. 63 SPORDIMEDITSIIN NB! "HÜPPAJA PÕLV" Põlvekedraside algab põlvekedra ehk patella alumisest äärest ja kinnitub sääreluu eesmisele pinnale. Regu- laarse ülekoormuse tagajärjel võib pikkamööda tekkida valu vahetult patella all. "Hüppaja põlveks" nime-
· lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Kõhu sirglihas kõhulihaste nõrkus Sisemine reielihas patella liikuvustakistus Lihaste tugevdamisele tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata. Ei saa treenida väliseid suuri lihasgruppe, kui sisemised on nõrgad!!! Lihaste funktsiooni häired tekitavad biomehaaniliselt ebasobiva koormuspinge tulemusel, eeskätt lülisambale ja liigestele, mis kestval toimel võivad viia ka ebastabiilsusele või liikuvuse langusele. Spordis tuleb teha vahet lihaste düsbalansil ja funktsionaalsel asümmeetrial (näiteks viskekäe tugevam areng).
Mantli välispinnal koja asemel ohtralt lubinõelu. Eluviis: Kaevuvad settes ja söövad väikesi organisme, või roomavad põhja peal ja söövad kõrverakseid. Näide: Chaetoderma nitidulum. Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava/sulgeb kaanega. Eluviis: On taimesööjaid, röövloomi ja isegi parasiite (meres). Näide: kauri (Cypraea caurica), merikõrv (Haliotis), liudkodalane (Patella), rapaana (Rapana), ranniklane (Littorina littorea). Alamklass tagalõpuselised (Opisthobranchia) Ehitus: Paljud on muutunud (väliselt) uuesti kahekülgselt sümmeetrilisteks, pärak on taha pöördunud, ja selle ümber on tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On ujuvaid, ja isegi planktilisi, vees hõljuvaid vorme (selts tiibjalalised, Pteropoda),
Hemofiiliat võib põhjustada mutatsioon kahes lookuses. Hemofiilia B puhul puudub indiviididel koagulatsiooni faktor IX, hemofiilia A korral aga koagulatsiooni faktor VIII. Faktor VIII-t kodeeriv geen paikneb kromosoomi otsale lähemal, mõlemad geenid paiknevad X kromosoomi pikas õlas. Mõned sugupuud on võimaldanud jälgida ka autosoomsete mutatsioonide aheldatust. Näiteks võib tuua küünte-kederluu (nail-patella) sündroomi, mis on aheldunud ABO vererühma lookusega. Küünte-kederluu sündroom on harv autosoomne dominantne tunnus, mille puhul küüned ja põlved on vähe arenenud. Somaatiliste rakkude geneetika alternatiivne moodus geenide kaardistamisel 1. Rakkude hübridiseerimine. Meetod töötati välja 60-ndatel aastatel Barski ja Ephrussi poolt. Võimalik on liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks
Hemofiiliat võib põhjustada mutatsioon kahes lookuses. Hemofiilia B puhul puudub indiviididel koagulatsiooni faktor IX, hemofiilia A korral aga koagulatsiooni faktor VIII. Faktor VIII-t kodeeriv geen paikneb kromosoomi otsale lähemal, mõlemad geenid paiknevad X kromosoomi pikas õlas. Mõned sugupuud on võimaldanud jälgida ka autosoomsete mutatsioonide aheldatust. Näiteks võib tuua küünte-kederluu (nail-patella) sündroomi, mis on aheldunud ABO vererühma lookusega. Küünte-kederluu sündroom on harv autosoomne dominantne tunnus, mille puhul küüned ja põlved on vähe arenenud. Somaatiliste rakkude geneetika alternatiivne moodus geenide kaardistamisel 1. Rakkude hübridiseerimine. Meetod töötati välja 60-ndatel aastatel Barski ja Ephrussi poolt. Võimalik on liita somaatilisi rakke nii samast liigist kui ka erinevatest liikidest. Liitunud rakke nimetatakse hübriidideks
murd Põlveliiges Valu, painutus/sirutus liigeses takistatud, lisaks: - valu põlveliigeses, vedelik põlveliigeses, Põlvekedra murd palpeeritav defekt põlvekedra kohal 552 - säärt ei siruta, põlvekedra kõrge asend Patellaarsideme rebend - patella nihkunud lateraalsele Patella nihestus - valu, käimisvõimetus, põlved küljepool Ristatisideme rebend ebastabiilsed, turse, kaebab, et „põlv käib liigesest välja“ - väline deformatsioon Põlveliigese nihestus Säär Valud, käimisvõimetus, paistetus, Sääreluumurd deformeerumine, lühenemine, väändumine
duration anaerobic (without oxygen) performance and, surprisingly, longer-duration aerobic performance. 14. The Western States 100 doesn't even qualify in the top ten. 15. Compare this to his maximum leading up to his very first Ironman, when the training made him weaker instead of stronger: 75 lbs. × 4 reps. 16. More precisely, the VMO is used to refer to a horizontally oriented group of fibers in the vastus medialis that should stabilize the patella (knee cap) and keep it tracking properly. Some physiologists believe that the importance of these horizontal fibers is overstated. 17. Vastus lateralis. See the video of this at www.fourhourbody.com/biopsy. 18. See "From Geek to Freak." 19. See "Reversing Permanent Injuries." 20. Born to Run. 21. www.fourhourbody.com/ice-run 22. Not defined here as L O 2 /min. ULTRAENDURANCE II Going from 5K to 50K in
annaabi.ee 
