Kool Nimi Perekonnanimi Georg Lurich Referaat Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Valmistamiskoht aasta SISUKORD Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Karjäär ........................................................................................................................................3 Saavutused..................................................................................................................................7 Mälestusvõistlused......................................................................................................................8 Kasutatud materjalid...................................................................................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................
Selleks kasutatakse hindesedeleid, millele pannakse kirja punktid, hoiatused ning märkused (tegevuse järjekorras) ja mida näidatakse avalikult. 6 Mitte mingil juhul ei tohi kaks kohtunikku olla ühest riigist. Kohtunik ei või täita ametikohustusi sellel matsil, kus matil on temaga samast riigist pärit maadleja. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel rakendatakse ka inspektorkontrolli, kes ei sekku kohtumise käiku, kuid võrdse heitluse puhul peab aru vanemkohtunikuga ja tulemus kuulutatakse välja nende üksmeelele jõudmisel. Kohtunikud kannavad tumesinist pintsakut, tumehalle pükse, helesinist triiksärki ja kollast lipsu. Pintsaku nööpidel on FILA embleem. Pintsaku rinnal kannab kohtunik FILA logoga embleemi.
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus
mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3
Samas, kui rünnatav on juba vägistatud ehk õigusvastane tegu on kurjategija poolt lõpule viidud ja siis märkab mööduv isik abivajajat, mille peale võtab relva ja laseb kurjategijat - tegu pole hädakaitseolukorraga, sest tegu oli lõpetatud. Seaduses on välistatud hädakaitse poksijatel ja maadlejatel. See on jällegi märk sellest, et hädakaitsepiirid ei ole selged. Näiteks, kui isikut, kes tegeleb maaldusega, ründab kurjategija. Siis sellisel situatsioonil ei tohi maadleja midagi ette võtta. Ma ei mõista seda. Kas ta peaks siis laskma endale peksa anda, ulatama veel oma rahakoti ja kurjategijale järele lehvitama? Ma arvan siiski, et kõikidele inimestele peaksid kehtima täpselt samasugused hädaseisundi seadused, olgu ta siis maadleja, poksija või lihtsalt tavaline inimene. Minu jaoks on maadleja kui ka poksija samuti tavalised inimesed. Siiski, ma arvan, et igalühel peaks olema õigus hädakaitsele. See peaks olema kõikide jaoks võrdne
oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level oli eestimaadleja, olümpiavõitja1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti
J. Tõnisson –üheks opositsiooni eestvedajaks K. Päts – teataja peatoimetaja, valitsusjuht, parlamendi esimees, teenekas ning tuntud riigimees ning eesti vabariigi esimene president M. Under- eesti luuletaja, kuulus sirusse A.H.Tammsaare-nimekaim kirjanik, oli romaani kõrgaja üks tuntumaid kirjanikke, kirjutas teose “Tõde ja õigus” F. Tuglas- kuulus kirjanik, kuulus siuru liikmeskonda E.Aav- kirjutas Eesti esimese algupärase ooperi K.Palusalu- rahvuskangelane, maadleja, võitis 1936a Berlini olümpiamängudel 2 kulda P.Keres- maletaja, tõusis maailma tippu I. Duncan- tantsja, vabatantsu looja, tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid S. Dali- maailmakuulus Hispaania sürrealistlik kunstnik, tema maalid esitlesid vaatajate pööraseid unenäolisi kujutlemi, C. Chaplin- üks selle aja kuulsamaid lavastajaid- näitlejaid, tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. Mängis draamakomöödia”Laps” 1921 E
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928
tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York)
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus
8. Miinimum vektoris 5 9. Viktoriin orranumbritega elementide summa de summa ne element maatriksi peadiagonaalis 15 6 4 -1 13 11 -12 5 -16 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadleja - kahekordne olümpiavõitja (perekonnanimi) Sidney olümpiavõitja kümnevõistluses (ees- ja perenimi) Eesti president (ees- ja perenimi) Soome firma, mida otsiti Eestis? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Mis on kõikide leiutiste ja pahede alus? Maailma sügavaim järv? Sodiaki märk, millesse kuulub vahemik 23.07 kuni 22.08? Milline planeet on kõige lähemal päikesele? Milline planeet on kõige kaugemal päikesest?
atleet, titaan, герой, здоровяк, jõumehed, силач, герой, rammuvägi. великан. Eesti ja vene keelsed antonüümid Nõrk, nõrgake, Карлик, слабак, nõrgukene. хиляк, дохляк, слабый. Võimalikud ülekantud tähendused eesti keeles Jõumees, väga tugev, suure jõuga mees, ka maadleja või tõstja. Sellest poisist kasvab jõumees. Teda peeti ümbruskonna kõige kangemaks jõumeheks. Esines tsirkuses elukutselise jõumehena. Tõstepõrandal käis 60 jõumeest. Võimalikud ülekantud tähendused vene keeles БОГАТЫЫРЬ, -я, муж. 1. Герой русских былин, совершающий воинские подвиги. 2. перен. Человек очень большой силы, стойкости, отваги.
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
6. Jaan Poska- Eesti riigimees Konstantin Päts- Eesti riigitegelane, elukutseliselt jurist, oli Eesti esimene president. Artur Sirk-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadussöjalaste Liidu üks juhte Andres Larka-Eesti söjaväelane ja poliitik, Eesti vabadusösjalaste Liidu üks juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva
tekitasid huvi raskejõustiku vastu ning tõstsid rahvuslikku eneseteadvust. 19.sajandi lõpuks, rahvuslikul ärkamisajal, oli Lurichist saanud Eestlaste jaoks tõeline kangelane, kes tõstis eneseusku. Lurichi võidud kinnitasid eestlastele, et ka nemad on suutelised kaugele jõudma ja midagi maailmamastaabis saavutama. Oma aja populaarseima atleedi nimest sai jõu sümbol. Elu lõpuaastad 1917. aastal naases Lurich koos Alexander Abergiga( maadleja ja Lurichi sõber) läbi Jaapani ja Hiina Venemaale, jõudes sügiseks Eestisse. Kodumaal osales ta maadlusturniiril, mis paraku Saksa vägede lähenemise tõttu pooleli jäi. Seejärel läks Lurich Petrogradi ning viimaks Lõuna-Venemaale. Sõda jõudis neile aga järele ning nad pidid aina sügavamale ja sügavamale Venemaale liikuma. Peatuma saadi alles Lõuna-Venemaa kauges nurgas, Armaviris. Meeste eesmärgiks sai Venemaalt üle musta mere lahkuda. 1920
tekitasid huvi raskejõustiku vastu ning tõstsid rahvuslikku eneseteadvust. 19.sajandi lõpuks, rahvuslikul ärkamisajal, oli Lurichist saanud Eestlaste jaoks tõeline kangelane, kes tõstis eneseusku. Lurichi võidud kinnitasid eestlastele, et ka nemad on suutelised kaugele jõudma ja midagi maailmamastaabis saavutama. Oma aja populaarseima atleedi nimest sai jõu sümbol. Elu lõpuaastad 1917. aastal naases Lurich koos Alexander Abergiga( maadleja ja Lurichi sõber) läbi Jaapani ja Hiina Venemaale, jõudes sügiseks Eestisse. Kodumaal osales ta maadlusturniiril, mis paraku Saksa vägede lähenemise tõttu pooleli jäi. Seejärel läks Lurich Petrogradi ning viimaks Lõuna-Venemaale. Sõda jõudis neile aga järele ning nad pidid aina sügavamale ja sügavamale Venemaale liikuma. Peatuma saadi alles Lõuna-Venemaa kauges nurgas, Armaviris. Meeste eesmärgiks sai Venemaalt üle musta mere lahkuda. 1920
19. sajandi II poole eestlase kohta hämmastavalt tuntuks sai Johann Köler. Laia tuntuse saavutasid skulptorid Amandus Adamson ja August Weizenberg, kes tegutsevad väljaspool Eestit. Sajandivahetusel uus põlvkond: graafik Kristjan Raud, maalikunstnikud Ants Laikmaa, Konrad Mägi.Teatri professionaliseerumine: 1906.a. algul ,,Vanemuine", siis ,,Estonia" kutselisteks teatriteks, 1911 lisandub ,,Endla" Pärnus.Sel perioodil pandi alus ka eesti spordile: maadleja Georg Lurich, 1912 esimene medal olümpiamängudelt: Martin Kleini hõbemedal maadluses.Eesti professionaalse kultuuri tekkest võin teha kaks järeldust : Esiteks, eestlased olid majanduslikult sedavõrd kosunud, et oli tekkinud maksujõuline nõudlus kõrgkultuurile ja teiseks oli tekkinud piisavalt hea kunstilisel tasemel pakkumine eestlaste poolt. Kokkuvõttes arvan ma, et Eesti professionaalne kõrgkultuur arenes sel ajal
Kultuuritegelased. Ludvig Puusepp neurokirurg neurokiururgi rajaja. August Gailit kirjanik romaanid ,, Karge meri", ,, Ekke Moor", ,, Leegitesev süda". Eduard Viiralt Graafiklane kuulsamad tööd Põrgu Kabonee ja jutlustaja. Jaan Koort skultor on teinud tundud inimeste hauamonumente. Heino Eller helilooja sümponilise ja kahmermuusika üks rajatest. Liina Reimann näitleja esimesi kutselisinäitlejaid. Kristjan Palusalu maadleja 12 kordne Eesti meister. Paul Pinna näitleja, ehitusmeister teeneline näitleja, Estonia Seltsi Auliige. Evald Aav muusika helilooja dirgent, hea kõnemees. Betti Alver luuletaja luuleauhind, novelliauhind, tema nimeline muuseum. Ernst Öpik teadlane Eesti astronoomia koolkonna üks rajajaid. Ülemaailmne majanduskriis Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Valitsus üritas tekkinud olukorras mitte devalveenda krooni; see omakorda süvendas kriis
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.K...
Paul Keres(7.jaanuar Narva - 5.juuni 1975 Helsingi) Paul Keres oli eesti maadleja. Ta sndis Narvas, kis koolis Prnus ja ppis 1937-1947 Tartu likoolis matemaatikat.Oli alates 1936. aastast lipilasselts Liivika liige. Juba noorukina vitis ta thtsaid turniire. 1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning plvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri vidu eest maailmameistri mati iguse Aleksandr Alehhiniga (mati ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakmneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente. 1948. aasta Haag-Moskva turniiril,mis selgitas maailmameistri prast Aleksandr
45 63 45 55 100 47 -26 16 19 37 -45 46 2 33 -32 7 45 34 13 -26 -9 -8 -11 -1 -30 -44 -30 29 -47 -48 Küsimus Mis aatal loodi esimene personaalarvuti(±2 aastat)? Mis on Prantsusmaa pealinn? Mis aastal algas 2. maailmasõda (±1 aasta)? Mis on Eesti pealinn? Maailma suurim arvutifirma? Mis on Soome pealinn? Mis aatal loodi esimene mikroprotsessor (±3 aastat)? Eesti maadleja - kahekordne olümpiavõitja (perekonnanimi) Sidney olümpiavõitja kümnevõistluses (ees- ja perenimi) Eesti president (ees- ja perenimi) Soome firma, mida otsiti Eestis? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Mis on kõikide leiutiste ja pahede alus? Maailma sügavaim järv? Sodiaki märk, millesse kuulub vahemik 23.07 kuni 22.08? Milline planeet on kõige lähemal päikesele? Milline planeet on kõige kaugemal päikesest?
3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitnud palju maleturniire. A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse.
Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902
Kristjan Palusalu (1908-1987) Lapsepõlv v Sündis 10.märtsi 1908a. Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus. v Jüri la Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. v Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. v 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. 1929a. Ø Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aast...
VENE AEG EESTIS 1. Kes viibis 1764 ringsõidul Eesti - ja Liivimaal? Katariina II 2. Miks puhkesid 1805 talurahvarahutused? Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õ...
I D I N S V I A F N E T G E K G S I L U D T D S 1. Mida hakati rändkinodes sajandi lõpus näitama? 2. Kes alustas 1906. a. ,,Vanemuises" teatrijuhi tööd? 3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15
poole ööni ning kui see lõpuks kohale jõudis, polnud rõõmul piire. Hõbedase medaliga saabus koju Alfred Neuland, kes sai teise koha tõstmise keskaalus. Pronksmedalid teenisid Aleksander Klumberg kümnevõistluses, Jaan Kikkas ja Harald Tammer tõstmises ning Roman Steinberg kreeka-rooma maadluses. Esikuuikus olid ka tõstjad 9 Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme ning kreeka-rooma maadleja Albert Kusnets. Eesti jalgpallikoondise läbi aegade ainus olümpiavõistlus lõppes kaotusega USA-le 0:1. Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926 Vaatamata Eesti atleetide silmapaistvatele esinemistele maailmatasemel võistlustel, ei pööranud noor vabariik 1920. aastate alguses eriti tähelepanu spordielu arendamisele. 1926.
Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit
Muudeti ka Kultuurikapitali seadust nii, et ESK esimees on ka KKSKV esimees, probleemid said lõplikult lahendatud. Riigi toetusel asutati 1937. aastal sihtasutus "Kehakultuurihoone" ja ehitati 1938. aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936
MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 4.juuni 1884 - Eesti lipu sünnipäev 1857 - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1869 - Ärkamisaja kõrghetk Esimene Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula Aleksander III - vene tsar, kes alustas venestamist
Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. Tuli 7 korda (1932–38) Kreeka-Rooma maadluses ja 5 korda (1931–33, 1935–36) vabamaadluses Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu".
Fariza Imanova MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid ilmselt on enamikule inimestele selge kus need piirid algavad ja lõpevad. Kui keegi murrab öösel minu majja teatud kavatsustega ja mina satun neile peale minul ei jää muud ül...
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7
Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja Henrik Sepp ajaloolane Peeter Tarvel ajaloolane KUJUTAV KUNST Ants Laikmaa kunstnik KIRJANIKUD Kristian Raud kunstnik
KRISTJ AN PALUSALU Gretel Murd, GIII Kes ta on ? Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus?
Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Hakkas tegelema kettaheitega 17-aastaselt. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis,Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna TehnikaÜlikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Juba treeningute alguses mõistis ta, et kui ta tahab edasi areneda tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et see, mida sa teed, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske. Palju oli kaotusi, aga ta ei kaotanud lootust. Kaotused ei kõigutanud Gerdi eesmärke. Esimeseks treeneriks oli oma isa, kellega koos harjutati kettaheidet oma maja taga põllul. Hiljem tuli välja, et nende tehnika oli vale ja seejärel hakkasid korrapärased treeningud spetsialistide käe all. Gerdi soov kiiremini areneda viis selleni, et ta tegi kõiki harjutusi rohkem, kui treener Vesteinn Hafsteinsson kavasse oli pannud. Treener sai sellest teada ja selgitas, et spordis pole tähtis teha palju, vaid tähtis on teha plaa...
Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik Laskmine Tuntumad sportlased Kristjan Palusalu – maadleja Kaks kulda Berliini olümpia- mängudel Paul Keres - maletaja Kristjan Palusalu Paul Keres Kasutatud allikad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/85/ErnstJuliusOpik.jpg http:// www.erm.ee/UserFiles/Shop/Products/Tartu%20%C3%9Clikool%20Jaani%20t%C3%A4nav_1.jpg https://www.lib.ttu.ee/img/Paul_Kogerman.jpg http://21k.ee/wp-content/uploads/2012/10/noodid.png http://laura.artcol
preestrid ja preestrinnad. Tähtsaim rituaal oli vere ohverdamine (loom tapeti jumala altaril). Tapetud looma liha söödi kohapeal, altar aga määriti verega. Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1
1. Klassitsism oli 16.- 19. sajandi kunstisuund, kus pöörati suurt tähelepanu antiikajale ja võeti sealt eeskuju. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tuleneb kreekakeelsest sõnas ,,classicus"- esmaklassiline, parim. 2. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid kolmnurkseid viile ja ümarkaari. Ehitised olid sümmeetrilised. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, tasakaal. Tartu linna näited: Vana anatoomikum, Tähetorn, Tartu Ülikooli peahoone (arhitekt J.W. Krause). Eesti klassitsismile on omane lihtsus, kainus, praktilisus. 3. Eestis 18. saj. Lõpul ja 19. saj. Alguses elanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased. Kujutava kunsti zanritest viljelesid nad peamiselt linnavaadet, portree- ja maastikumaale, lõid altari- ja vähesel määral ka mütoloogilise sisuga maale. 19. saj. II veerandist hakkasid nad huvi tundma Eesti talupoja ja tema elu-olu vastu. Kuulsamad: ...
12. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 13. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) Saksa, VenejaRahvameelsed 14. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahva arvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 15. K.Päts- ajalehe “Teataja” toimetaja Tallinnas J.Tõnisson- ajalehe “Postimees” toimetaja Tartus ;Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tipp sportlane ;Karl Ernst von Baer - – Embrüloogia raja ja, Eesti suurim teadlane ,kelle sugu võsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 16. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) KONSERVATIIVID, LIBERAALID, SOTSIALISTID 17. Kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks
Sportlased poliitika hammasrataste vahel Elus käivad paljud asjad käsikäes, näiteks sport ja poliitika. Pärast teist maailmasõda, kus Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, saabus Eesti sportlasetele raske aeg. Peale uue võimu saabumist, oli peaaegu võimatu Eesti sportlastel pürgida olümpiamängudele. Mis olid põhjused, et eestlaste seast valiti NSV Liidu koondisesse maksimaalselt kümme sportlast? Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõ...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
Kristjan Palusalu ( aastani 1935 Kristjan Trossmann ; 10. märts 1908 17. juuli 1987 ) oli eest maadleja. Ta on maailmas ainus, kes on võitnud samadel olümpiamängudel mõlemas maadlusviisis. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi Varemurru külas Looritsa talus Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. Juba 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam jõukatsumises vastast. Ta harjutas üksi tõstmist, võimlemist ja kergejõustikku ( eriti jooksu ). 1929
Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse. Aastatel 1941-45 viibis J. Jaago fasistlikus Dachau koonduslaagris. Vabanenult tegutses kuulus atleet Saksa Tal oli kindel soov naasta Eestisse, kuid südamerabandus lõpetas elutee 28.augustil 1949.a. J. Jaago tuhk toodi sünnimaale ja veel samal aastal sängitati urn Tallinnas Metsakalmistu mulda. Luunjast pärineva maailmakuulsa maadleja mälestuseks korraldatakse 1978. aastast Tartu rajooni spordikomitee eestvedamisel kevadisel koolivaheajal (põhiliselt Luunja keskkooli võimlas) noortevõistlused klassikalises maadluses. Võistluste orgkomiteed on juhtinud Evald Kaldalu, Jaan Kork,Roobert Närska, Valter Johanson, Tõnu Toim, Rein Kuku, Enn Liba, Heino Saar. Peakohtunikuks on olnud Kaimo Andersson (11 korda), Jakob Praavel ja Eldur Edela. Kavastu kohtukivi 1840. a
Esimese ja Teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks Kahekümnenda sajandi esimene pool oli sõdade periood. Sellel ajal toimunud konfliktid puudutatasid kogu maailma ning muutsid ühiskonda jäädavalt. Esimene maailmasõda( 1914-1918 ) ning Teine maailmasõda( 1939-1945 ) omavad tähtsat rolli Eesti ajaloos. Kas ja mil viisil kahe sõja tagajärjed Eesti pinnal sarnanesid, millisel viisil aga erinesid? Maailmasõjad avaldasid mõju inimeste mõttemaailmale ning juba välja kujunenud maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale per...
Vana-Kreeka Olümpiamängud Referaat Koostas: Lauren Villmann Klass: 6 klass Tartu Katoliku Kool 2009 Sisukord sissejuhatus..............................................................................................................................3 olümpiamängude ajaloost........................................................................................................3 olümpiamängude korraldus.....................................................................................................4 olümpiamängude kava............................................................................................................4 olümpiavõitjate autasustamine................................................................................................5 kokkuvõte...........................................................................................
APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE RIIGISTAMINE ANIMISM HINGEUSK TÜ TEADUSKONNAD ARSTI-, USU-, ÕIGUS-, FILOSOOFIA TEADUSKONNAD STAGNATSIOON KULTUURILINE , POLIITILINE JA MAJANDUSLIK SEISAK RIIGIS DISSIDENT TEISITI MÕTLEJA EESTI HELILOOJAD, DIRIGENDID : ERI KLAS, GUSTAV ERNESAKS, ANTS ÜLEOJA, LYDIA RAHULA. NSV RIIGIJUHT, KELLE VALITSEMISAJAL EESTI TAASISESEISVUS ?
11. 1343-jüriöö ülestõus 12. 1217-madisepäeva lahing-eestlaste otsustav lüüasaamine ristirüütlitelt 13. 1210-ümera lahing 14. 1525-Lübecis trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat 15. 1816-pärisorjuse kaotamine eestis 16. 1819-pärisorjuse kaotamine liivimaal 17. Jaan Poska-tartu rahu allkirjastaja 18. Forcelius-rajas õpetajate ja köstrite kooli 19. Jüri Vilms-poliitik ja iseseisvusmanifesti autor 20. Tartu ülikooli taasavamin oli-1802 21. Georg Lurich-eesti kuulus maadleja ja olümpiavõitja 22. Jaan Tõnisson-valdas `postimehe' poliitika veerge 23. Johan Köler-eesti maalikunsti rajaja,palvekirjade aktsiooni juht 24. V.Gorbatsov- NKL viimane riigipea 25. A.Rüütel- Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. 26. Eesti taasiseseisvumine oli-20 august 1991 27. Reduktsioon-mõisamaade riigistamne 28. Animism- hingeusk 29. Uusikaupungi- rahuleping 1721 30. Pietism- usuvool luteri kirikus 31. Tartu ülikooli teadusosakonnad olid- arsti-,õigus-,usu- ja filosoofia
Nim 2 TTÜ, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Kunsti kool, Kõrgem sõjakool, Vallas kunstikool 21. Kirjuta tegevus a) Riigi ringhääling raadio b) Eesti Kultuurfilm dokumentaal filmid 22. Leia paarid a) Ernst Öpik astronoom b) Paul Kodermann -põlevkivi keemik c) A. H. Tammsaare kirjanik d) Marie Under luuletaja e) Eduard Viiralt kuntsnik f) Kristjan Palusalu maadleja g) Paul Keres maletaja' 23. Kultuuri autonoomia rahvuste ov õigus kultuurilistes küsimustes Asundustalud 20'date maareformi tulemusel loodud uued talud I PS II PS III PS Vastuvõtmise või jõustumine 1920 1934 1938 Seadusandlikku kogu nim Riigikogu Riigikogu Riigi nõukogu/Volikogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
