Alles nüüd tekib lapsel enesel soov ja huvi minna lastekollektiivi, sest seal on võimalus mängida sõpradega, tegutseda koos kaaslastega. Kohanemisraskused tulevad uuesti päevakorda kui laps saab haiget kas vaimselt (sõber ei mängi minuga täna) või füüsiliselt (tõukamine, hammustamine, tutistamine). Mõne lapse vajadus privaatse ruumi järele on nii suur, et ta ei hakka kunagi teiste laste seltskonda nautima ega lastekollektiivist eemal olles selle järele igatsema. Kerge kohanemise puhul lepib laps lasteaiaga 10-15 päeva jooksul. Raskemal juhul võib kuluda 1-2 kuud. Eriti raske kohanemise puhul (laps haigestub tihti, muutub titelikumaks, ilmneb füüsiline ja psüühiline kurnatus) tuleks edasise osas nõu pidada kasvataja, nõustaja või psühholoogiga. Kohanemine on järk-järguline protsess. Lasteaiapäeva (- nädala) pikkus selgub kodu ja lasteaia vahelises koostöös, mille aluseks on lapse kuulamine ja vaatlemine ning vastastikkune usaldus.
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020
viie faktori mudeli praktilisus) Ajakirja nimi: Journal of Marriage and Family Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9
ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse (lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng kahepaiksetel), kohanemine on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnatingimustele (hemoglobiini sünteesi intensiivistumine kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht
töökohtade loomine. Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlusteotust, mis hetkel on 10 000 krooni.Töölerakendamise uus kultuur keskendub kahele probleemile EL tööturul. Need on pikaajaline struktuurne tööpuudus ja noorte tööpuudus. Esimese probleemi põhjuseks on kasvavad nõuded uutele ametitele. Töölerakendamise uus kultuur keskendub ümberõppele ning täiendõppe tänapäevastamisele. Uute tingimustega kohanemise uus kultuur seab eesmärgiks tööandjate ja töövõtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus
79. Ratsionaalne-mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas 80. Renoveerima-uuendama 81. Rentaablus-tasuvus 82. Reorganiseerima-ümber korraldama 83. Restaureerima-ennistama, endisel kujul taastama S 84. Segment-lõik 85. Siirdamis tõstuk-mõeldud kauba aluse siirdamiseks horisontaal tasapinnast 86. Sortiment-turuteadus (käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist, reklaami jms); turutegevus (tagab ettevõtte kohanemise turuoludega) 87. Standard-kvaliteedi- jm nõuete kogum; ametlik dokument kvaliteedi-, tarindus- jm nõuete kindlaks määramiseks 88. Sääst-kokkuhoid; kokkuhoitu T 89. Talman-kaubalugeja. Töötab sadamas 90. Tarnima-kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma v pakkuma, eelsõlmitud lepingu alusel müüma 91. Teflon-kaubamärk 92. Tehnoloogia-tootmismenetlus või -menetluste kogum; tootmismenetluste õpetus 93
lasteaeda minek ei tähenda seda, et talle on leitud uus kodu ja uued vanemad. Ta hakkab aktiivselt mängima ning tunneb paljudest tegevustest rõõmu. Sageli ta tahab lasteaeda minna. Need faasid võivad olla eri pikkusega, mõni laps kohaneb paari päevaga, teisel kulub pool aastat või kauemgi. Teatud määral sõltub see lapse isiksusest ning mõneti ka sellest, kui sõbralik ja avatud on lasteaia personal. Ent need on siiski kõrvalised tegurid- suuremalt jaolt määrab kohanemise pikkuse siiski ema- lapse suhe, mis kujuneb välja esimese eluaasta jooksul. Seega lasteaeda minnes on juga hilja midagi muuta. Nüüd saab vaid lapse kohanemis tüüpi arvesse võtta ja käituda sellese vastavalt. Tüüpe on laias laastus neli: 1. Turvaline suhtetüüp.Need on need lapsed kes oskavad ise oma hirmutega toime tulla. 2.Ärev tüüp.Neid iseloomustab pidev kartus ja tunne,, Mind jäetakse maha. Ma pean klammerduma suhte külge, see on mu ainus võimalus"
ETTEKANNE Erinevate puuete kajastamine ajakirjas NÕUKOGUDE KOOL: Vaimselt alaarenenud Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool aastatel 1977-1988. 1977. a detsembri numbris kajastatakse vaimselt alaarenenud isikute sotsiaalse adaptsiooni probleemi järgmiselt: ,,Anomaalsete isikute sotsiaalse kohanemise probleemi võib pidada defektoloogias üheks aktuaalsemaks. Erikoolide lõpetajate defekti kompensatsioon ei lõpe koolis, vaid jätkub ka hilisemas elus. On vajalik laiendada sotsioloogilisi uurimusi, mis selgitaksid välja anomaalsete isikute sotsiaalse adaptsiooni ja rehabilitatsiooni efektiivsed teed ning ühiskonna kohustused nimetatud isikute suhtes." Sotsiaalse adaptsiooni edukus sõltub suuresti töölesuunamise organiseerimisest.
.................................................................... 26. Võrdle kohastumist ja kohanemist. ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ................................................................... 27. Too näiteid oma organismi kohanemise kohta. ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ................................................................... 28. Miks on vaja , et organismid reageeriksid aktiivselt keskkonnatingimuste muutustele ? .................................
säilitamiseks või leida uus kaaslane. Lisaks on keskeas iseloomulikud ka füüsilised muutused, mille tõttu muutuvad suhted mõlema sooga - intiimsuse ja võistlussuhete asemel tekkivad koostöösuhted. - Keskea füüsiliste muutustega kohanemine, leppimine vananemisega ning enda isiksuse muutustega Bioloogiline rütm muutub – meestel tekib andropaus. Keskealine mees muutub ekstraverdiks, emotsionaalselt ning vaimselt paindlikuks, mis tagab kohanemise erinevate muutustega. Keskeas hakkab füüsiline tervis muutuma kehvemaks, hakatakse hindama vaimset tegevust. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. - Oma vanemate vananemisega kohanemine Tuleb leppida vanemate vananemise ja haigustega ning elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surma. http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/25858/Psuhhosotsiaalne_areng_materjalid.pdf
põhimõtetele. Teadmusühiskond on arengumudel, mis põhineb ühiskonna ja riigi teadmuspõhisel kohanemisel muutustega nii sise kui ka väliskeskkonnas, luues selleks vajalikud struktuurid ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Ohtudest ja probleemidest hoolimata on jõuline liikumine teadmusühiskonna suunas praktiliselt ainus Eesti jätkusuutlikkust tagav arengutee. Väikeriigile, kellel pole ressursse ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks (Lauristin 2006).
"Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis
analüüsimisele. · Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. · Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. · Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega. · Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. · Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. · Pedagoogiline psühholoogia ehk hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4. Bulgakovi 3 teost. V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu
Lapsel peaks peale lasteaeda ka kodus olema võimalus eesti keelega tutvuda ning erinevaid ülesandeid eesti keeles täita. Kui mõlemad vanemad räägivad kreeka keelt, siis tuleks lasteaiaõpetajal anda lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud. Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias. Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad.
komponentidest. Inimese on 14 põhivajadust, kuid nende vajaduste rahuldamise viisid on lõpmatult varieeruvad. Ei ole olemas kahte ühesugust inimest. Need 14 põhivajadust on: 1. Normaalne hingamine. 2. Sobiv söömine ja joomine. 3. Jääkainete väljutamine. 4. Liikumine ja hea kehaasendi saavutamine. 5. Magamine ja puhkamine. 6. Sobiva riietuse valik- riietumine ja lahtiriietumine. 7. Kehatemperatuuri normaalpiirides hoidmine riietuse ja ümbrusega kohanemise kaudu. 8. Keha hoidmine puhta ja hoolitsetuna ning naha ja limaskestade kaitsmine. 9. Ümbritseva maailma ohtude ja teiste kahjustamise vältimine. 10. Eneseteadvustamine teistele tunnete, vajaduste, hirmu või arvamuste väljendamise teel. 11. Palvetamine vastavalt oma usule. 12. Töötamine, saavutades eneseteostuse tunde. 13. Mängimine ja erinevates meelelahutustes osalemine. 14. Õppimine, avastamine ja uudishimu rahuldamine ning sellega normaalse arengu tagamine
vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Pärilikkusainet kombineerib kaks protsessi: 1) meioos (kromosoomide ristsiire), mille käigus tekivad haploidsed sugurakud ja 2) viljastumine, mille käigus taastub diploidne kromosoomistik. 19) Modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Elu jooksul omandatud tunnused, mis tekivad organismide kohanemise käigus (nt päevitumine, loomadel kehavärvus [raba- ja liivajärve ahvenad]). Pärilikkusaines muutusi ei toimu ja tunnused järglastele ei pärandu (nt harilik mänd, nõmmemänd ja looduskaitselaused suure võraga männid). 20) Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis. Tavaliselt normaaljaotuse kõver. 21) Variatsioonirida saame, kui paneme mingid mõõdetud tulemused koos esinemissagedusega kasvavasse või kahanevasse ritta (nt puulehed).
vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokkurulluvad lehed. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja-lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Kõrval pildil näed kompasstaime, vasakul - vaade taimele läänest või idast; paremal - lõunast või põhjast. Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
− Mis juhtub kogutuluga, kui tõsta hinda 1% võrra? ◦ Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid − Praegu: hind 100 €/tonn, müük 1 000 tonni, seega kogutulu on 100 000 €. − Asenduskaupade rohkus − Arvutuste kohaselt on nõudluse hinnaelastsus |ε|=2 • Mida rohkem on asenduskaupu, seda suurem on ε. − Hinnamuutusega kohanemise aeg • Mida pikem on kohanemisperiood, seda suurem on ε, sest seda suuremad on võimalused − Järeldus: asendada kallim hüvis odavamaga. • Uus hind (+1%) = 101 €/tonn − Hüvise tähtsus tarbijale (kulutuste osakaal sissetulekust)
analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist.
+3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus? Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas...........
süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust 4 ja kudede ainevahetust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega ning loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks (Bachmann, Maruste 2001 : 43). 1.1 Närvisüsteemi funktsioon Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Närvisüsteemi konkreetseteks ülesanneteks on väliskeskkonna ärrituste ja
Mida kasutada Mis eesmärgid saavutati, mis mitte. Aluseks uuele arengukavale, uued elluviimisjärgsel eesmärgid, eelnevast õppimine. analüüsil 8. Vali üks poliitika valdkond (välja arvatud siseturvalisus) ja selgita sellega seonduvat (kasuta abimaterjalina näiteks ministeeriumite kodulehekülgi). Selgita valdkonna Kliimamuutus. Tähtsateks arengukavadeks "Kliimapoliitika põhialused suunamise aastani 2050" ja "Kliimamuutustega kohanemise arengukava". loogikat kliimamuutusi ei saa vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini dokumentidest lähtuvalt (mis arengukavad vms). Too näiteid Saastekvoodid kasutatavatest Teavitustöö poliitika vahenditest. Nimeta teemasid, Rekordiliselt palav aasta. Riik, poliitika ja valitsemine. Praktikumiülesanded. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut mis on hetkel meedia huviorbiidis. Riik, poliitika ja valitsemine
Kui Es>1 elastne Es<1 Mitteelastne Es = lõpmatus Täielikult elastne Es = 0 Täielikult mitteelastne Koefitsiendi arvutamiseks võib kasutada analoogselt nõudluse hinnaelastsuse koefitsiendiga keskpunkti (kaareelastsuse) valemit või punktelastsuse valemit. Pakkumise hinnaelastsus on muutuv suurus ja põhilised pakkumise hinnaelastsuse mõjurid on järgmised: · hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5) · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus
paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Kohastumise ja kohanemise erinevus- kohastumine on pärilik pöördumatu muutumine, kuid kohanemine on organimsi ehituse ja talitluse mittepärilik ja pöörduv muutmine Geenivool- geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel geenitriiv- alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Sugulise paljunemise seos evolutsiooniga- .........
19. b; lisaks vastusele b) tuleb arvestada, et kauba nõudlus on elastsem siis, kui tegemist on luksuskaubaga, kaubale tehtavate kulutuste osakaal tarbija eelarves on suur ning kaubal on palju asendajaid; vastusvariantides a) c) d) toodud tunnused on aga iseloomulikud mitteelastsete nõudlusega kaupadele; 20. b; teisisõnu eeldatakse potentsiaalsete kontserdikülastajate elastset nõudlust piletite järele; 21. c; mida pikem on kohanemise ajaperiood, seda elastsemaks muutub nõudlus (ja ka pakkumine); 22. 1.c; vt ka A. Marshalli 3 ajaperioodi loengukonspektist; hetkeperioodi pakkumiskõver on täielikult mitteelastne (vertikaalne sirge), mida pikemaks muutub (kohanemise) ajaperiood, seda elastsemaks (lamedamaks) muutub pakkumiskõver; 2.b; tasakaalukogus ei suurene, kuna pakkumiskõver on täielikult mitteelastne e vertikaalne sirge (vastav elastsuskoefitsient = 0; 3
vältimiseks.Aktiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1)uute töökohtade loomine ja täiendõppe korraldamine 2)ümberõppevõimaluste pakkumine. Passiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1) töötuabiraha 1-1,5a 2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3)Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur- peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumispension-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension-sissemakse suurus määratakse
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12
keemilisi tegureid; osata diagnoosida haiguste tekkepõhjuseid, haigustunnuseid; osata ära tunda organismis toimuvaid patoloogilisi protsesse, neid analüüsida, hinnata ning kasutada õigeid ravimeetodeid ja -võtteid. Uurimistööga tegelejatel tuleb end põhjalikumalt harida ja end pidevalt kursis hoida mujal maailmas kasutatavate ravivahendite ning hooldustehnikatega. Oluline on loomaarmastus ning sellised isiksuseomadused nagu vastutusvõime, täpsus, algatusvõime, muudatustega kohanemise võime, iseseisvus, väga hea suhtlemisoskus, psüühilise ja füüsilise pinge taluvus, hea keskendumisvõime, loogiline mõtlemine, analüüsivõime, õppimisvõime ning valmisolek teha ka ebapuhast tööd. Hea tervis on lisatingimus. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused? Loomaarstide täiendkoolitust korraldavad Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikooli avatud ülikool, Eesti Loomaarstide Ühing ja
Vererõhu tõus suurendab vee eritumist neerude kaudu. Selle tulemusena väheneb ekstratsellulaarse vedeliku maht ja ühtlasi ka vere maht. Väiksema vere mahu tõttu väheneb veresoontesüsteemi keskmine täitumisrõhk ja sellest sõltuv venoosne juurdevool südamesse, mistõttu südame väljutusmaht väheneb ja vererõhk langeb. Vererõhu regulatsioon sõltub otseselt vee ja soolade sisaldusest. Kõrgvererõhutõbi tekib alati veepuudusega kohanemise tulemusel ning seda süvendab krooniline stress. Soolade eritumist reguleerivad mineraalokortikoidid, mida organism toodab kolesteroolist. Kolesterooli tõus on jällegi seotud veepuudusega. Alkohol, kohv, stimuleerivad joogid takistavad antidiureetilise hormooni eritumist ja viivad veelgi suuremale veekaotusele. Neil on diureetiline efekt ja kaudselt kolesterooli tõstev toime. Vesi on neerude tervise alus. Vesi ei kurna neere, vaid hoiab need terved ja tagab normaalse vererõhu.
1. Pane vastavusse: kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks - kohanemise eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõningase kohandumisega - erilomaste kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid - globaalne 2. Pane vastavusse välisriikides toodetakse samu tooteid kui koduriigis - horisontaalne välisriikides toimub tooraine hankimine, pooltoodete valmistamine ja muud tootmiseelsed etapid
Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlusteotust, mis hetkel on 10 000 krooni. Töölerakendamise uus kultuur keskendub kahele probleemile EL tööturul. Need on pikaajaline struktuurne tööpuudus ja noorte tööpuudus. Esimese probleemi põhjuseks on kasvavad nõuded uutele ametitele. Töölerakendamise uus kultuur keskendub ümberõppele ning täiendõppe tänapäevastamisele. Uute tingimustega kohanemise uus kultuur seab eesmärgiks tööandjate ja töövõtjate kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika
09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIAD. Mida? Miks? Kuidas?
Radikaalne- põhjalik, äärmuslik Raamatupidamine- majandusarvestuse liik Rahvusvaheline- riikidevaheline, internatsionaalne Regioon- ala, piirkond Ringluspakend- muutmata kujul korduvalt ettenähtud ostarbele kasutatav pakend S Skanner- optiline sisendseade Segment- tähtuse alusel segmenteeritud kliendid Standard- kvaliteedi- ja nõuete kogum, ametlik dokument Strateegia- kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava T Turundus- tagab ettevõtte kohanemise turuoludega, käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist jms Tehnoloogia- tootmismenetlus, menetluste kogum Transiit- läbivedu, läbisõit Terminal- otspunkt, lõppseade, sideliin Teflon- kaubamärk Tarnija-varustaja, tegeleb kauba tarnimisega, hankija Tellimustsükkel- algab kliendi juures ning lõppeb kliendi juures, muud sellega seotud toimingud Tulu- omandatud raha või hüved, kasu ettevõttele U - V Veeväljasurve- laeva poolt väljasurutud veekoguse kaal
Riik peab tagama üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele võimaluse saada madalaprotsendilist õppelaenu. Laen peab olema kättesaadav kõigile soovijatele ning vastama tegelikele õppekuludele. Riigi- või omavalitsusasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetanu õppelaen tuleb järk-järgult kustutada. 4.Eesti võti XXI sajandisse on pidevõpe Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe on oluline tööhõiveprobleemide lahendamisel ning see tagab inimeste kiire kohanemise ühiskondlike ja majanduslike muutustega. Tööandja kulutused töötajate väljaõppele tuleb võrdsustada ettevõtte arendamisse tehtavate investeeringutega. Võimalused eluaegseks õppeks tuleb luua kõigile soovijatele sõltumata vanusest, elukohast ja majanduslikust seisundist. Kõik tõendatud koolituskulud litsentseeritud haridusasutustes peavad olema tulumaksuvabad. Eriti oluliseks peab erakond õpetajate täiendõpet ja pidevat üldkultuurilist
Hulga lihtsam on tervist hoida kui seda hiljem parandada. Sest teie, minu, meie kõigi tervis on ka meie laste tulevik, meie ühiskonna rikkus, meie kõigi heaolu. Et olla terve või saada tervemaks, selleks saab ise palju teha: olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, loobuda suitsetamisest, alkoholist ja narkootilistest ainetest ning võtta vajalikul määral puhkust ja lõõgastuda ühesõnaga elada tervislikult. Viimased aastad on esitanud tõsise väljakutse meie elumuutustega kohanemise võimele, nõudnud majandusliku kitsikusega võitlemist, ebakindlusest jagusaamisest, uute teadmiste kiiret omandamist. See kõik on lisandunud närvipinget ja toonud paljude perede ellu enneolematult kõrget stressi. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingega, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Tavalisemad stressi põhjustajad on: psüühilised pinged, raksed kehalised pingutused, traumeerivad sündmused, õnnetused, igapäevamured, solvangud.
analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõ...
Järelikult selleks, et tõhusamalt õppida, peame ka parandama oma mälu kaasasündinud ehk tingimatud refleksid kulgevad automaatselt, ilma tahte ja teadvuseta ning neid on raske tagasi hoida, näiteks köha tagasi hoidmine ja neelamine. Tähtsamad õppimise juures on aga tingitud refleksid. Inimesel hakkavad juba esimesest elunädalast, või juba enne sündi, kujunema tingitud refleksid, mis võimaldavad parema kohanemise. Klassikaline tingrefleks: Uurijad leidsid, et samaaegselt mingi stiimuli või ärritajaga, mille puhul ilmneb kindel reaktsioon, võib samaaegselt või enne rakendada veel teisi ärritajat. Lõpuks saab sama kindla reageeringu ka ainuüksi teise stiimuli kasutamisel. Nt. kui ere valgus paistab teile silma, aheneb teie silma pupill. Kui iga kord, mil teie silma pimestab valgus, helistada veel ka kella, kutsub mõne aja pärast ainuüksi kellahelin esile teie silma pupilli vähenemise.
tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe. Naiselikkuse eitamine on väga paljudel juhtudel omane selles eas, poisilikkus on kõrgpunktis. Ollakse kadedad poiste peale kuigi ei näidata seda välja. Sellises eas süüdistatakse ema puudustes. Varateismelistel on piiritletud toidueelistus ning nad võivad hulkuda ringi. Neil on suur tegelikkusega kohanemise võime. Nad on aktiivsed, tugevalt väljapoole suunatud huvidega. Sellises eas on väga tähtis suhtlus sõpradega. Lisaks on suurenenud omavaheline koostöö tahe ning iidolite olemusolu olulisus (Mangs, Martell, 2000, lk 300). Kaheteistkümne aastane laps huvitub inimsuhetest, laps on vastutustundlik, stabiilne, avatud optimistlikult häälestatud, otsustusvõimeline. Teda saab usaldada ja temaga saab arvestada.
"Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud
Vaid Karpaatides ja mõnes kohas riigi põhjaosas levivad lopsakad metsad. Nendes metsades kasvavad pöögid, kuused ja männid. Parasvöötme rohtlale on iseloomulikud kuivalembesed tihedapuhmikulised kõrrelised. Kuiva ja kuuma suvega hakkama saamiseks keeravad nad oma lehed rulli, et vähendada aurustumist. Väga omapärased on rohtlates levivad nõndanimetatud "kompasstaimed". Avamaastiku kuivades tingimustes on sellistel taimedel lehed pöördunud serviti põhja- lõuna suunas. Sellise kohanemise otstarve on silmnähtav. Pöörates oma lehed servaga lõuna suunas, hoiavad taimed kõige palavamal ajal päevast oma lehti päiksekiirte eest, millega ühtlasi vähendavad ka auramist. Neil on tihe juurestik, mis soodustab mullast vee kättesaamist. Parasvöötme rohtlas on mustmullad, mis on paksu huumuskihiga (kuni 2 meetrit). Mullad on savikad ja lubjarikkad. Veestik Ukrainas on palju jõgesid. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, aga
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
hingamissagedust, nahareaktsioone (muutused naha galvaanilises elemendis), ajupoolkerade tööd, lihaste tööd ja motoorseid reaktsioone ning samuti endorfiinide teket. Hilisemad uurimistulemused näitasid muusika otsest mõju ka inimese psüühilisele seisundile. Muusika abil saab rahustada või stimuleerida, muuta meeleolu ja tundeid, ergutada mälu, vähendada ängistust ja stressi. Muusikat kasutatakse tulemuslikult sünnitusabis, vastsündinute kohanemise parandamisel, kohaliku tuimastusega operatsioonidel, intensiivravis, stomatoloogias, pulmonoloogias, onkoloogias, füüsilises ja kognitiivses rehabilitatsioonis ning mitmes muus valdkonnas. Neil juhtudel ei ole tegemist tavamõistes muusikaraviga, vaid muusika teraapilise rakendamisega, mis põhineb muusika teaduslikult tõestatud toimel. Muusika kasutamine raviotstarbel ei ole piiratud spetsiifilise ravivaldkonnaga, samuti puuduvad ravimiseks vanuselised piirangud.
Kui mõne põhivärvi kolvikestel tundlikkus puudub, siis esineb osaline värvipimedus, aga võib esineda ka täielik värvipimedus, kus üldse värve ei eristata, sellist seisundit nimetatakse daltonismiks. Nägemine pimedas toimub kepikeste osavõtul. Kepikestes tekib eriline aine pigment -, mis tõstab võrkkesta retseptorite tundlikkust ja võimaldab niimoodi ka hämaras ja pimedas näha. Absoluutses pimeduses pole see reaalselt võimalik. Nägemispurpuri teke võtab aega ja seda kohanemise aega nimetataksegi adapteerumiseks pimedas, see on see aeg, mis kulub nägemispurpuri tekkeks. Nägemispurpuri tekkeks on vajalik A- vitamiin. Selle puudusel tekib kanapimedus. Kui pimedast ruumist minna heledasse ruumi, siis nägemispurpur laguneb ja esialgu silmade valgustundlikkus on väga suur. 2
· Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. Pakkumise hinnaelastsus: · Mitteelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on väiksem kui 1. · Elastne-kui koefitsiendi arvväärtus on suurem kui 1. · Ühikelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on 1. · Täielikult elastne(erandjuhus)-pakkumiskõver on sel juhul horisontaalne. · Pakkumise elastsuse tähtis mõjur on hinna muutumisega kohanemise perioodi pikkus. Esimene Gosseni seadus-küllastusseadus.Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt.Küllastuspunkti või rahulolupunkti leidmine põhineb piirkasulikkusel(MU).Küllastuspunkt saavutatakse siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga.sellisel juhul kogukasulikkus enam ei suurene. Kogukasulikkus on maksimaalne punktis, kus piirkasulikkus võrdub nulliga(MU=0).
"Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
