Luumurd Luumurru tunnused Kinnine luumurd: kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus; turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtine luumurd: nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus, verevalum Esmaabi Kinnise luumurru korral tuleb hoiduda rangelt liigsetest liigutustest. Jalga luumurru korral tõsta ei tohi (võib veeretada maas), sest see võib viia kudede kärbumiseni. Turse ja valu vähendamiseks tuleb asetada kinnise luumurru kohale midagi külma (nt.
- välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eelnevas) NB
TARTU ÜLIKOOL Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges. Referaat patoloogilises füsioloogias Koostaja: Tartu 2016 SISUKORD Luumurd ja selle paranemise patofüsioloogia. Otsene paranemine, kaudne paranemine, ebaliiges.......................................................................................................................................1 Referaat patoloogilises füsioloogias............................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................................
Jälgi, et kannatanu hingamisteed oleksid avatud ning vajadusel peata verejooksud. Juua ega süüa anda ei tohi, sest kehaprotsessid on peatunud ja vedelik ei jõua nagunii vereringesse. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks. Soki tunnused: *Kiire ja nõrk pulss. *Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled. *Külm higi. *Janu. *Nõrkus ja rahutus. Luumurd: sellel puhul püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge kasutage lahastamiseks roikaid ja muid "käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru (murde kohal on haav, kust võib olla nähtav luu ots) korral katke, kuid ärge siduge(!) haav steriilse sidemega. Põletused- tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud),
Esmaabi Koostaja: Claudia Juhendaja: Luumurrud Luumurd on vigastus, mille korral luu murdub või mõraneb. On kahte sorti luumurde: lahtine- ja kinnine luumurd. Lahtise luumurru tunnused: vigastatud nahk, verd jookseb, haavast näha luude otsi, jäseme tugev valu, turse, kuju muutus. Kinnine luumurd: tugev valu, vigastatud koha deformatsioon, turse, jäseme ebanormaalne liikuvus. Lahtise luumurru esmaabi Haavas võib olla võõrkehi, neid mitte välja kiskuda! Jalga ei tohi luumurru korral tõsta. Tuleb peatada verejooks: haavale steriilne side. Panna vigastatud kohale külma- vähendab valu ja verejooksu. Ära ise kannatanut liiguta, ta leiab endale ise kõige mugavama asendi. Kõige parem lahas on maa. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi
inimese ravimiseks ja haiguste vältimiseks. Taime maapealset osa nim. ürdiks. Kuivatatud ravimtaimed on droog. Mürkloomad on loomad, kelle elundeis leidub inimesele mürgiseid aineid. Kaaries ehk hambasööbija on hambakudede kahjustus, mida põhjustavad mikroobid. Riskitegurid on kahjulikud mõjutused, mis soodustavad haiguse teket. Esmaabi on kannatanu viivitamatu abistamine lihtsate ja käepäraste võtetega. Haav on naha vigastus, mis võib olla pindmine või ulatuda ka sügavamale. Luumurd on luu osaline või täielik murdumine. Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arteriaalseteks veresoonteks nim. veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad (aort, arterid, arterioolid)
1. Kinnine luumurd välised kehakatted on terved; jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd nahk on vigastatud, veri jookseb; haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on
(mõistus puhkab). Kõrget töövõimet ja kiiret taastumist tagavad vahendid kõrge treenitus, füsioteraapilised vahendid, psühholoogiline ettevalmistus. Massaaz, saun, seks, teater, kontserdid tagavad kiire taastumise. 4 Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd.
• KUI TEKIVAD JÄRGNEVAD NÄHUD: • PEARINGLUS, TASAKAALUHÄIRED • TUGEV PEAVALU • TEKIB IIVELDUS JA KANNATANU OKSENDAB • LÜHIAJALINE TEADVUSEKAOTUS VAHETULT PÄRAST TRAUMAT • JUTT ON SEGANE • SILMA PUPILLID ON ERINEVA SUURUSEGA VÕI SILMADE UMBER VEREVALUMID • SEGASUS, RAHUTUS, LOIDUS • HALVATUS • TEKIVAD TEADVUSE HÄIRED • KÕRVAST VÕI NINAST TULEB VERD VÕI VEDELIKKU • HINGAMISE JA SÜDAMETÖÖ LAKKAMINE LUUMURD • LUUMURRU KÕIGE TAVALISEM TEKKIMISE PÕHJUS ON TRAUMA (LÖÖK VÕI SURVE LUULE, PIKAAEGNE KOORMUS E. VÄSIMUSMURD) • LUUMURRUD JAOTATAKSE: • KINNINE LUUMURD - MURRU KOHAL PUUDUB HAAV, NÄHA TURSE, HEMATOOM, JÄSEME DEFORMATSIOON • LAHTINE LUUMURD - MURRU PIIRKONNAS ON HAAV, VÕIVAD PAISTA LUUOTSAD LUUMURRU TUNNUSED • MURRU KOHT VÕIB OLLA EBALOOMULIKUS ASENDIS • TURSE • NAHAALUSED VEREVALUMID, VEREJOOKS KUDEDE VAHELE • VÄGA TUGEV TERAV VALU
Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi
randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas. Osteoporoosi riskifaktorid Mittemuudetavad Muudetavad riskifaktorid riskifaktorid · Vanus · Naissugu · Alkoholi tarbimine · Osteoporoos perekonnas · Suitsetamine · Eelnev luumurd · Madal kehakaal · Rass · Halb toitumine · Menopaus · Söömishäired · Pikaajaline glükokortikosteroidravi · Östrogeenide defitsiit · Kroonilised haigused ·
Knee injuries made up of bone, cartilage, ligaments and fluid muscles and tendons can cause pain and difficulty walking knee problems are very common participation in sports to simply getting up from a chair and walking ligament - side Fractures fracture is a break an open or compound fracture car accidents, falls or sports injuries low bone density, andosteoporosis, which cause weakening of the bones andosteoporosis - luude hõrenemine fracture - luumurd compound fracture - lahtine luumurd Symptoms of a fracture are · Out-of-place or misshapen limb or joint · Swelling, bruising or bleeding · Intense pain · Numbness and tingling · Limited mobility or inability to move a limb numbness - tundetus, tuimus tingling - surin Literature http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/sportsinjuries.html http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/sprainsandstrains.html http://dict.era.ee/ www.youtube.com
3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal. Nihestuse korral tuleb kannatanu panna istuma või lamama. Nihestunud liigesega jäse lahastatakse asendis (sundasendis), millesse see on jäänud. Liigesele asetatud side tehakse märjaks külma veega või pannakse sellele jääkott. Ise ei tohi hakata liigest paigaldama - tuleb kutsuda kiirabi. Luumurde jagatakse kaheks: kinnine luumurd (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) ja lahtine luumurd (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots). Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada ning helistage kiirabisse. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ei tohi kasutada lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Lahtise luumurru korral katke haav steriilse sidemega. Ei tohi haava siduda!
..................................................................................8 3.4. Peatrauma..........................................................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab
korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - peata verejooks, haavale steriilne side - panna KÜLMA vigastatud koha ümber- aitab vähendada verejooksu ja valu - vaigista valu(too välja soki seisundist)
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml
Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul. Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud Kuidas luumurrud jaotuvad: 1. Kinnine luumurd Välised kehakatted on terved; Jäseme tugev valu; Jäseme kuju muutus, Turse, verevalum; Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid.
Esmaabi: Puhasta haav ja seo puhta sidemega või kata plaastriga. b) Venoosne verejooks (tekib veeni vigastuse korral) Veri on hapnikuvaen; Tumepunane (näiteks nagu analüüsiks veenivere võtmisel polikliinikus); Voolab ühtlase joana Esmaabi: Peata verejooks kiiresti surudes steriilse sideme või riide abil haavale. Luumurrud Kuidas luumurrud jaotuvad: 1. Kinnine luumurd Välised kehakatted on terved; Jäseme tugev valu; Jäseme kuju muutus, Turse, verevalum; Jäseme ebanormaalne liikuvus. 2. Lahtine luumurd Nahk on vigastatud, veri jookseb; Haavast on näha luude otsi; Jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; Ebanormaalne liikuvus,verevalum Krambid Mis on krampide põhjuseks? Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol.
TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu §
teatud aja tagant 5. Halb valgustus Sekretär Silmakahjustus 6 Muretseda parem valgustus Tööandja Koheselt Kuni 1000- Parandada tool või välja Sekretär, 6. Katkine tool Sekretär Põrutused, luumurd 3 Koheselt Kuni 2000- vahetada Tööandja Libisemine märjal Traumad, luumurrud, Jälgida töökoha põrandate 7. Sekretär 3 Koristaja Vajadusel Tasuta
murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Põhilised osteoporoosi riskifaktorid: Vanus Naissugu Osteoporoos perekonnas Eelnev luumurd Menopaus Pikaajaline glükokortikosteroidravi Kroonilised haigused Alkoholi tarbimine Suitsetamine Madal kehakaal Halb toitumine Söömishäired Kehaline inaktiivsus Sage kukkumine Lapse ja noorukieas tuleks osteoporoosi ennetamiseks vältida alatoitumist. Lapsed ja noorukid peaksid tegelema regulaarse füüsilise treeninguga, vältima suitsetamist. Noorukid peaksid olema teadlikud alkoholitarbimise riskidest.
Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sidemed, kõõlused ja lihased on tugevamad kui skeletiluu. Viimase muudavad haavatavaks kõhrelised alad (sh kasvuplaadid). Seetõttu tekib lastel täiskasvanutega analoogse trauma puhul pigem luumurd (kasvuplaadimurd, avulsioonmurd) kui nt sidemerebend. Samas on laste luud elastsemad ja painduvamad kui täiskasvanutel ja luumurde kokkuvõttes vähem. Ka paranevad murrud parema verevarustuse tõttu kiiremini. Skeleti luustumine lõpeb alles 20.25. eluaastal. Vigastuste hulk ja raskusaste suureneb koos vanusega, tulenevalt suuremast kehamassist ja treeningkoormuse intensiivistumisest. Enne sugulise küpsemise perioodi esineb tõsisemaid sporditraumasid harva. pordivigastused
9. Seadmete teravad ja liikuvad osad kokk 10.Valgustuse puudumine töökohal kokk 11. Loomaliha töötlemine kokk 12.Külmas köögis töötamine töölised 13.Sundasendis olemine kokk 14. bakterid töölised Tervisekahjustus Riskitase tõsine, mürgistus . 3 2x3=6 Põrutus, luumurd. 2 3x2=6 põletushaavad. 2 3x2=6 sõrme lõikamine. 1 2x1=2 surm. 3. 3x2=6 venitused. 1. 3x1=3 haigestumine.1 2x1=2 astma, hingamisteede haigused.2 2x2=4 sõrme kaotus 3 2x3=6 nägemise halvenemine. 2 2x2=4
Nendes piirkondades piirdume kinni surumisega kiirabi tulekuni. Ära puutu paljaste kätega kannatanu verd see võib olla nakkusohtlik! Ära eemalda sidet, mille sa juba haavale oled pannud. Vajadusel lisa sidemekihte või sidemerulle juurde. Ära aseta zgutti, peata verejooks survesidemega. Zgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja verejooks haavast sageli suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane kannatanut lamama pea alaspidi, peavigastuse korral. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid keskmisi ja suuri esemeid (nt. nuga, puupilbas, raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo.
verevarustuse vähenemine kriitilise piirini Sokk Tunnused: Pulss on kiire (üle 100 löögi/min.). Esmaabi sokkis olevale Nahk on kahvatu, käed higised. inimesele: Kannatanu on kas rahutu või loid. Hingamine sage. Võib esineda janu ja iiveldus. Jälgi elutähtsaid funktsioone. Ära jäta kannatanut Põhjused: järelvalveta. · Sisemine või väline luumurd Lase tihedad, pingutatud või verejooks. riideesemed kaela, rindkere ja vöö · Tugev valu, allergia, ümbert lõdvemaks. infektsioon või põletus. Hoia kannatanu soojas · Hirm Ära anna süüa ega juua Pane kannatanu sokkiasendisse Hädaabinumbrile helistamine
mürast seotud stress, töökohast kaugemale kasutamine peavalu Parandada tool või välja IT-spetsialist, 9. Katkine tool IT-spetsialist Põrutused, luumurd 3 Koheselt Kuni 125 vahetada Tööandja Libisemine Traumad, luumurrud, Jälgida töökoha põrandate 10. märjal pinnal, IT-spetsialist 3 Koristaja Vajadusel Tasuta
Ja tegelikuks põhjuseks on tema nahavärv. Ajal, millal Atticus on selle protsessiga seotud, sõimavad mitmel korral teised linnaelanikud Atticust ennast ja ka tema lapsi selepärast, et Atticus on neegri kaitsja. Bob Ewell, kes on Mayella Ewelli isa, tahab kätte maksta Atticusele, kes neegrit kohtus kaitses ning üritab mõrvata Nirksilma ja Jemi. Nad aga pääsevad eludega, Jemil on mõningased vigastused ja luumurd. Samuti on linnaelanikel, eriti Nirksilmal ja Jemil, eelarvamus Athur ''Koll''Radley kohta. Koll Radley ei tule oma majast kunagi välja ja mitu korda üritatakse tema maja juures teda aknast näha, kuid kord lastakse selepärast püssist lask ja lapsed ei julge enam sinna luurama minna. Lapsed etendavad ka omavahel mängides Koll Radley elu ja pilkavad teda pidevalt. Lõpuks on aga just Koll Radley see, kes Jemi päästab Bob Ewelli käest, kui see neid tappa üritab.
· Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge muutuma · Give rise to- põhjustama · Assume- eeldama · Hangar- angaar · Authorization-volitamine · Headwind- vastutuul
teda maa poole. Kuna laud on piisavalt madal, siis kaaluta olekut ei teki. Kuna laud on siiski väga madal (võrreldes nt kortermajaga) toimub kokkupõrge maapinnaga kiiresti, st et kui hüpata laua pealt alla sirgetel jalgadel, siis äkisti kokkupuutel maaga alla hüppamise kiirus pidurdub aga keha kaal järsul pidurdusel suureneb. Jalgadele mõjub suurem jõud kui tavaliselt ja tekkinud pinge tõttu võib tekkida jalale põrutus või kõrgemalt hüpates isegi luumurd. Kui aga kõverdada põlvi maandumisel, siis tekib põlvedes elastsusjõud ja need toimivad nagu vedrud ning hoiavad ära valusa kokkupõrke maapinnaga.
Teadvuseta kannatanu tuleb keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi. Luumurd Kinnine nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi. Elektritrauma Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk,
Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Treening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tipmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad. Noortel aitab kehaline treening ehitada võimalikult tugevaid luid. Täiskasvanueas aitab füüsiline aktiivsus säilitada luukude. Vanemaealistel aitab kehaline treening vähendada luukadu ja ennetada kukkumisi. Kukkumised on luumurru riskifaktoriks! Nendel inimestel, kellel on juba luumurd olnud parandab treening lihasjõudu ja lihasfunktsiooni ning elukvaliteeti. Füüsiline treening peab olema regulaarne, enamasti piisab, kui treenitakse 3-4 korda nädalas, 30-40 minutit korraga. Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd, sörkjooks, treppidest käimine, tennis, võrkpall, aeroobika, tai chi, tantsimine, jõusaalitreening. Teised elustiilifaktorid, mis on olulised osteoporoosi ennetuses:
teostamine. TEHNILISED OHUTEGURID (MASINATE JA SEADMETE NING TEISTE TÖÖVAHENDITE LIIKUVAD VÕI TERAVAD OSAD - protseduuridel kasutavad töövahendid.Võivad põhjustada vigastusi, marrastusi, sisselõikeid, torkeid. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KOMISTAMISE, KUKKUMISE, LIBASTUMISE OHT - märg põrand, juhtmed, talvel libedad teed haigla ümbruses. Venitus, põrutus, nihestus, luumurd või muu kehavigastus. Lahendus : hoida põrandad kuivad ja käiguteed vabad ning talvel teha pidevalt libedustõrjet. VIGASTAMISE-, LÖMASTAMISE-, KINNIJÄÄMISE OHT - esineb patsiendi transportimisel. Põrutus, muljumine või muu kehavigastus. Lahendus : olla ettevaatlik ja tähelepanelik ning järgida ohutusnõudeid. KEEMILISED TEGURID OHTLIKUD KEMIKAALID - kokkupuude põhiliselt des.ainetega.
Viiekümne aastastel naistel on oma eluaja jooksul 2,8% risk surra reiekaelamurru tagajärjel. See on võrdne rinnavägi suremusriskiga ja neli korda suurem kui emakakaelavähi suremusrisk. Reieluukaela murru järgselt sureb esimesel aastal 20% ehk viiendik patsientidest, kahe aasta pärast on surnud 40%. Pooled patsientidest pole kõrvalise abita liikumisvõimelised ning veerand vajab pikaajalist ravi hooldekodus. Otseseks surmapõhjuseks ei ole mitte luumurd vaid sellest tingitud tüsistused. Üsna tüüpiline on kopsupõletik, mis tekib lamajatel, kel pikka aega voodis viibides õhk kopsudes halvasti liigub. Invaliidistumine on suur - 50% inimestel esinevad luumurrujärgselt mingid kaebused või vajavad nad toimetulekuks kõrvalist abi. TERVISLIK TOITUMINE Kasutatud kirjandus 1. http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2008/K_1440_KolkH.pdf 2. http://www.medicinenet.com/osteoporosis_pictures_slideshow/article.htm 3. Terviseleht 02.07
3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid Üle 60-aastastel inimestel on suurem risk osteoporoosiks. Riskifaktorid jagunevad kaheks: mittemuudetavateks riskifaktoriteks ning muudetavateks riskifaktoriteks. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid · Vanus: osteoporoosi risk suureneb, eriti pärast 55 eluaastat. · Naissugu · Osteoporoos perekonnas · Eelnev luumurd · Rass · Menopaus · Pikaajaline glükokortikosteroidravi · Kroonilised haigused · Hüpogonadism meestel 3.2 Muudetavad riskifaktorid · Alkoholi tarbimine · Suitsetamine · Madal kehakaal · Halb toitumine · Söömishäired · Östrogeenide defitsiit · Kehaline inaktiivsus · Sage kukkumine
*hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna *inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli) 4. lüli vigastus – hingamisseiskus 5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda) *raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C)
mehed Osteoporoos on luuhõrenemise haigus, mis väljendub luutiheduse vähenemises · Ühised sümptomid · Erisused · Haigus algab nn. hiilivalt · Tuim valu: seljas, puusas · Algstaadiumis kaebused puuduvad · Väsimus, nõrkus · Luutiheduse hõrenemine puusaliiges, lülisammas, ranne · Tüsistus luumurd · Ainuke võimalus enne luumurru teket osteoporoosi riski hinnata on mõõta luutihedust · Sagedamini haigestuvad naised Koksartroos on krooniline liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises · Ühised sümptomid · Erisused
Ravi seisukohalt peab füsioterapeut olema teadlik muutuste põhimõtetest kudedes ning ka sellest, kuidas vastavad muutused mõjutavad inimest füüsiliselt, psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Füsioterapeudi lai teadmistepagas hõlbustab kliinilise mõtlemise protsessi, mis on vajalik patsiendi füsioterapeutiliste probleemide, ravi eesmärkide ja ravi plaanide formuleerimisel. Ortopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi
nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole
treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga kiired ja järsud liigutused,näiteks:võimlejatel, heitjatel, jalgpalluritel, võrkpalluritel, vehklejatel, vettehüppajatel, sõudjatel, maadlejatel. Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel.Võimlemises on rõhk suunatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust. Ägeda alaseljavalu puhul on esimesteks eesmärkideks valu leevendamine ning võimalikult peatne sportimise jätkamine
esmaabi andjat. Kui aga kiirabiputka oleks ~20km kaugusel, oleks kohale jõudmine oluliselt kiirem ja see, et inimelu saab päästetud, on samuti palju tõenäolisem. Nagu on telest meelde jäänud raisatakse hirmus suur raha, ja kui selle läbi vähemalt üks inimelu päästetakse, on see raha ennast kuhjaga tasa teeninud. Ja loomulikult on kõige suurem enamus inimesi sellised, kes ei suuda sellistel õnnetuspaikadel inimesi aidata. Ümberringi on verd, võibolla mõni hukkunu, nähtav luumurd, mida kõike veel. See on ju päris kohutav ja õõvastav vaatepilt. Kindlasti võtab ka kõvema närviga inimesel selline olukord käe värisema. Tavainimene pole lihtsalt loodud sellisesse olukorda ja kuigi talle seda õpetatakse ja tutvustatakse eelnevalt, siis kohapeal kõik lihtsalt ununeb võluväel. Sellises olukorras kaine mõistus säilitada on suur kunst. Sa võid ju koolis isegi nukkude peal selle kõik läbi mängida või isegi eelnevalt end selliste õõvastavate
aga avastas, et puutükk on natukene valesti masina peal ja läks seda kohendama. Laseri aga unustas tööle ja tüdruk jäi oma käest ilma 28.Poiss kiusab puutöömajas tüdrukut ja tüdruk hakkab kilgates poisi eest ära jooksma endal käes peitel. Tüdruk aga koperdab teise õpilase töö otsa mis maas vedeleb ja kukub peitli omale õlga. 29.Poiss hakkab liiga hoogsalt haamriga taguma ning kogemata lööb omale haamriga sõrme. Sõrm läheb paiste ja seal on sisemine luumurd. 30.Poiss saeb väga agaralt kuni ta tähelepanu kaob ja saeb kogemata omale sõrme.
Lihasevenitus väikeste lihaskiudude ja veresoonte kahjustus äkilise tugeva lihasevenituse tulemusel. Põhjustab valu, lihase jäikust. Erinevalt lihaserebendist ei ole valu nii hästi lokaliseeritav. Lihaserebend osaline või täielik. Põhjused: lihase liigne pingutamine, löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Luumurd Lahtised ehk nahakahjustusega ja kinnised luumurrud. Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010)
inimese jaoks stress. See on kriisi situatsioon, mis häireb hingelist tasakaalu, muudab emotsionaalsed reaktsioone. (Soots 1999: 1) Kõige sagedamini kukuvad eakad inimsed kodus. Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt üks kord igal aastal. Tõustes voodist või minnes voodisse, tõustes toolilt või istudes toolile, toas kõndidel, libastudes märjal põrandal (vannitoas, tualettis jne). Kukkumine on eakatele tõsine oht luumurd tekkib 4%-l, muu tõsine vigastus 11%-l. Peale otseste vigastuste on kukkumised seotud niisuguste tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tagajargedega, nahu liikuvuse vähenemine kukkumishirmu tõttu, iseseisva toimetuleku vähenemine, depressioon, sotsiaalne isolatsioon. Kukkumisrisk suureneb märgavald kui koos esinevad mitu riskitegurit. Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas 100%.
süsivesikuid, rasvu ja vitamiine ning mineraale, eelkõige kaltsiumi ja D-vitamiini. Ravi: Osteoporoosi ravi eesmärgiks on vähendada luumurru riski ja säilitada luude mineraalne tihedus. Iga patsiendi ravi on individuaalne, ravi koosneb nii ravimitest kui ka elustiili muutustest. Elustiili muutuste hulka kuuluvad sobilik kehaline treening, adekvaatne toitumine, vajadusel kaltsiumi ja D-vitamiini sisaldavate preparaatide tarvitamine. Kui patsiendil on esinenud osteoporootiline luumurd ja/või on densitomeetrial leitud luutihedus väiksem kui -2.5 SD ning esineb muid riskifaktoreid, siis tuleb alustada ravi. Osteoporoosi ravimite toime on aeglane ja seetõttu kestab ravi aastaid. Ravi kestus on individuaalne ning sõltub luumurruriski suurusest. Rahhiit: Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude
• Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused: • Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus • Surin jäsemetes Tegutsemisjuhend: • Võimalusel aseta kaelalahas • Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” • Kutsu 112 NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: • Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad 7 • šokk Tegutsemisjuhend: • Kontrollin kas kannatanu on elus • Vaatan kas neil on suuremaid vigastusi • Kui on oht, et midagi võib plahvatada (nt auto), siis tuleb kannatanud välja tõsta nii, et rohkem vigastusi ei tekitataks • Helista 112 • Elustamise ABC Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem on põletus. • Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus.
Kontorihoone liikumisteed on Kontor, tegevjuht Olla liikudes alati ettevaatlik ja II liikumiseks ohutud ilma mitte tormata. Objektid Erinevad aukudeta ja ohtlike kehavigastused Juhtida majahaldaja tähelepanu takistusteta. Objektidel võib (luumurd, avastatud puudustele. esineda kukkumise, muljumine, komistamise ja libisemise põrutused, ohtu. nahavigastused Talvisel ajal on kontorihoone jms) ja objektide territooriumil oht libeduse tõttu libiseda ja kukkuda. 2.2. Ohtlikud pinnad, servad sh sisselõike oht
kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral ka teisi tööõnnetusi. Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti teatise saamist . Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms, teatab tööandja lõikes 1 loetletud andmed Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist. Riskianalüüsi mõiste ja etapid Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada
phjustades liigespindade suuremat hrdumist. Halb rüht. Halvast kehahoiakust tingitud liigeste ülekoormus ja lihastoe puudumine suurendab liigespindade hrdumist ja kiirendab nende kulumist Ebaige raskuse tstmise ja kandmise tehnika. Valesti tstes tekib lihastes ja ligamentides pinge, suurendab liigespindade hrdumine ning ilmnevad kudede kahjustused. Liigne kehakaal. Suureneb lülisambale langev koormus, nihkub keha raskuskese, ning väheneb khulihaste tugi lülisambale. Varasem luumurd. Tekitab samuti lihaspingeid ja suurendab hrdumist Vanus. Kliiniline pilt: Liigeskulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks.
) Liigese poolprotees ehk hemiprotees (reieluupea asendatakse metallist tehisliigese komponentidega) on hea lahendus eakatele (üle 70.a.) patsientidele dislotseerunud (nihkunud) murdude puhul, see lubab varast mobilisatsiooni ja talub varast koormamist (Roberts jt 2007). Reieluukaela piirkonna murru paranemine võtab tavaliselt aega 6-12 kuud, kuid võivad jääda ka jääknähtudena valulikkus puusaliigeses või jäseme lühenemine, võivad tekkida tüsistused, luumurd ei pruugi paraneda ja võib osutuda vajalikuks kordusoperatsioon. (Meitern 2001.) Reieluukaela murru tagajärjel sureb 20% patsientidest esimesel aastal, kahe aasta jooksul kuni 40% patsientidest (Maasalu 2004). Reieluukaela murru järel elama jäänud patsientidest 40% ei ole võimelised iseseisvalt liikuma ja 60% vajavad abi igapäevastes toimingutes (Laas 2008). Operatsiooni järgne taastusravi peab olema aktiivne ja mobilisatsioon kiire. Sellega
Venitus aitab lihaseid taas normaalsesse asendisse tagasi viia, vähendab lihaspinget, vigastuste ohtu. Aitab vähendada lihasväsimust ja annab hea enesetunde 28. MILLAL EI OLE SOOVITAV VENITUSHARJUTUSI TEHA? Kui sul on osteoporoos Tunned tugevat v teravat valu liigeses v lihases Esineb nahahaigusi Oled ennast hiljuti vigastanud, rebestanud, nikastanud Sul on diagnoositud ägedad põletikud, kas liigestes v selle lähiümbruses Sul on hiljuti olnud luumurd 29. MILLISED ON JÕUSAALI POSITIIVSED KÜLJED? Lisandub lihasmassi Areneb lihastasakaal/koordinatsioon Paraneb tundlikkus Suureneb maksimumjõud Paraneb lihasvastupidavus Maandab stressi ja suurendab stressitaluvust Paraneb hapnikutarbimisvõime Tugevnevad luud, liigesed-sidemed Paraneb vastupidavus, suureneb painduvus Parim vahend keha vormimisel Paraneb rüht Sobib nii noortele kui vanemaealistele 30. KUI SAGELI JA KUI KAUA PEAKS JÕUSAALIS HARJUTAMA?
annaabi.ee 
