Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid. Varufunktsioon – näiteks valk ferritiin kujutab endast organismi rauavaru. Kaitsefunktsioon – näiteks antikehad.
brokoli oad, läätsed kõrvitsa-, lina-, seesamiseemned hirss, nisukliid, kaer mustikad, maasikad kuivatatud ploomid ja aprikoosid Rauapuudusaneemiast kuuleme tihti ning see on ilmselt kõigile tuttav. Latentsest rauapuudusest räägitakse aga palju vähem. Mis vahe on neil kahel rauapuuduse vormil? Rauapuudusaneemia - hemoglobiin, tihti ka hematokrit, punavereindeksid on Latentne rauapuudus - Hb, HCT, MCV, MCH, MCHC referentsväärtuste piires või aga rauavarud ehk ferritiin Rauadepood on tühjad Latentseks rauapuuduseks loetakse kui Fe jääb alla 30 Alati ei ole sümptomeid. Kõik sõltub inimesest – me kõik talume rauapuudust väga erinevalt. On inimesi, kellel esineb sümptomeid ferritiini väärtusega alla 30 ja üle sellegi, kuid on ka inimesi, kelle rauavarud on täiesti otsakorral ning madal ferritiini väärtus on juhuleid. Rauapuudusaneemia ennetamiseks on vajalik latentse rauapuuduse varajane diagnoosimine, et ennetada aneemia tekkimist
Ohtlikkus: · Raskel aneemial (Hgb alla 80 g/l) võib olla hüperdünaamiline tsirkulatsioon, tahhükardia; kahinad südamel; südamelaienemine. Hiljem võib esineda südamepuudulikus, mis võib olla kiire transfusiooni korral fataalne. · Rauapreparaatide liigtarvitamine. 3. Mis on hemolüütiline aneemia? Aneemia, mille puhul on vähenenud ringlevate punevereliblede (erütrotsüütide) hulk nende suurenenud lagunemise tõttu. 4. Mis on ferritiin? Ferritiin on organismi rauadepoo. Seerumi ferritiin on üks adekvaatsemaid näitajaid, norm näitajad siiski ei välista rauapuudust. “Ägeda faasi valk” - konsentratsioon väheneb ägeda põletiku korral. 5. Kuidas jagunevad rauapreparaadid? Rauapreparaatide kõrvaltoimed? Fe(II) sulfaat- profülaktika, rauavaegusaneemia ravi. p/o. KT: GI trakti ärritusnähud (täiskõhutunne, pingetunne ülakõhus, iiveldus), kõhukinnisus.
Suured treeningkoormused, mille tagajärjel punavereliblede suurenenud lagunemine neidudel Vere hemoglobiini normväärtuste alumine piir- kuni 12 aastastel lastel 115 g/l-, naistel 120 g/l- noormeestel, meestel 130 g/l. Aneemia sümptomid: väsimus, töövõime langus, kiire väsimine koormusel, õhupuudustunne, pearinglus, kahvatusUuringud:1. Kliinilise vere analüüs – hemoglobiin, hematokritt, punavereliblede üldarv jtnäitajad2. Foolhape ja vitamiin B12 seerumis 3. Ferritiin, transferriin 4. Raud seerumis. Vajadusel gastroskoopia jt uuringud Kopsuklamüüdia, sümptomid. Clamydia pneumonia infektsioon- hingamisteede eritiste kaudu leviv patogeen- infitseerib lisaks ülemistele hingamisteedele ka kopsukude- nakkus levib piisknakkusena Chlamydia pneumonia tekitatud ägedaid haigusi: 1. Hingamisteede infektsioonid- kopsupõletik - bronhiit - sinusiit- keskkõrvapõletikud 2. Teised haigused (tüsistused) - südamelihasepõletik- reaktiivne artriit 3
maohappelisus. Telli kesklaborilt aneemia uuringupakett saad oma küsimustele kiire vastuse Analüüsi nimetus Lühend ITK hinnakirja kood Hind Vereanalüüs BCBC+5Diff T66202 2,62 B12 vitamiin seerumis SB12 T66707 7,85 Folaat seerumis SFol T66707 7,85 Ferritiin seerumis SFerritin T66707 7,85 Creaktiivne valk SCRP T66112 1,84 Kokku 28,01 http://www.itk.ee/kliinikud/diagnostikakliinik/diagnostikakliinikust/kesklabor/anee Kasutatud kirjandus: Aneemia http://et.wikipedia.org/wiki/Aneemia (16.04
valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan)
Amülaas Amyl 90 EEK Protrombiin 90 EEK Türotropiin TSH 150 EEK Vaba türoksiin fT4 150 EEK Prostataspetsiifiline antigeen PSA 190 EEK Vaba prostataspetsiifiline antigeen fPSA 190 EEK Ferritiin 190 EEK Glükeeritud hemoglobiin HbA1c 190 EEK Seroloogiline uuring (klamüüdia, mükoplasma) 150 EEK Lülisamba kaelaosa röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK Rinna- või nimmelülide röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK Jäsemete, luude ja liigeste röntgenograafia (2 filmi) 300 EEK
hemoglobiin transpordib hapniku kudedesse, membraanvalgud transpordivad molekule läbi rakuseina ja organellide) Regulatoorsed valgud (kontrollivad raku aktiivsust, nt hormoon insuliin reguleerib glükoosi metabolismi) Kontraktiilsed valgud (teevad võimalikuks raku ja organismi kuju muutmise ja liikumise, nt seemnerakkude liikumine on võimalik tänu viburile mis koosneb valgust nimega tubuliin) Kaitsevalgud (immunoglobuliinid, antikehad) Säilitusvalgud (nt. Ferritiin on on organismi rauavaru säilitusvorm) 26. Valkude struktuur on üles ehitatud mitmetasemeliselt. Ruumiline struktuur. (Reeglina ei ole tavaline valk üksik polüpeptiidi molekul, vaid on ruumiline struktuur mitmest erinevast polüpeptiidahelast) 27. Valgud klassifitseeritakse: lihtvalgud ja liitvalgud 28. Tähtsamad liitvalgud: glükoproteiin - membraanide retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. nukleoproteiin kromosoomides ja ribosoomides. kromoproteiin
õhuhapnikku kopsudest kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. Müoglobiin on kromoproteiid, mis salvestab nii selgrootute kui ka selgroogsete organismide kudedes hapnikku. Müoglobiin seob hapnikku pöörduvalt. Tsütokroomid kuuluvad kromoproteiidide hulka. Need on valgustneelavad pigmendid, mis toimivad redokssüsteemides elektronide vaheülekandjatena. Protsessi käigus muutub raua oksüdatsiooniaste. Tsütokroomid esinevad loomorganismides ja mikroobides, valdavalt anaeroobsetes. Ferritiin on organimisi rauasalvesti. Teiseks rauadepooks on hemosideriin. (25% kokku). Transferiini abil kantakse raud vabanemiskohtadest maksa, põrna ja luuüdisse. Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse. Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega: orgaaniliste hapete soolade, FeSO4 või redutseeritud rauaga. Hemoglobiinis on peamine Fe kogus. Inimene saab toiduga keskmiselt 6-40 mg Fe päevas.
Vajadus väga vähesel hulgal, peamiselt ensüümide aktiivsuse tagamiseks. Varud pole pikaaegseks puuduseks piisavad. Ensüümide ja hormoonide tööd häirib nii puudus kui ka liig. Raud Raua metabolism on kinnine, s.t. toimub pidevalt varude uuesti kasutamine. Rauda on mikroelementidest kehas kõige rohkem: Naistel kokku 45 mmol, 2,5 grammi = 2500 mg Meestel 60 Sellest · 60-70 % on seotud hemoglobiiniga (Hb) · 16-29 % on rauavarudes ( valgud ferritiin, hemosideriin) · funktsionaalne Fe on müoglobiini, katalaasi, peroksüdaasi jt. porfüriinensüümide koostises Imendub ~10 %, vajadus ~1mg Vajadus toidus: naistel 15 mg rasedatel 20-25mg meestel 10 10 mg rauda saab normaalsest toidust, 15 hea dieediga, 20-25 ei saa kuidagi. Raua imendumist soodustavad · vit C · Cys ja Met · Cu, Ca, Co · Alkohol · Liha või kala soodustavad ka taimse raua imendumist
1. Põhjendage, miks on vaja küsida ja koguda sportlaselt ka subjektiivseid hinnanguid. Vastus: Tagamaks ülevaade sportlase organismi reageeringutest erinevatele treeningukoormustele. 2. Miks on sportlasel ja treeneril vaja jälgida, millises intensiivsustsoonis treenitakse? Vastus: Tagamaks sportlase töövõime optimaalne areng, vältides samal ajal ületreeningut. 3. Millised on spordimeditsiinilises terviseuuringus olulisemad hinnatavad laboratoorsed parameetrid? Vastus: Hemogramm, ferritiin, C-reaktiivne valk, aminotransferaasid (ASAT, ALAT), lihasekahjustuse näitajad (kreatiini kinaas), elektrolüüdid, neerutalitluse näitajad jne. 4. Missugune laboratoorne näitaja peegeldab organismi rauavarusid? Vastus: Seerumi ferritiin näitajad. 5. Mis võib põhjustada C-reaktiivse valgu sisalduse suurenemist? Vastus: Põletikuliste protsesside, traumade ja müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6
1) antigeen - olemas koetükis 2) antikeha - toodetakse kommertsiaalselt või teaduslaborites(suurimad tootjafirmad: Dako, Novocastro, Santa Cruz jne) 3) värvaine-kromogeen (DAB-diaminobensidiin, AEC jne) Patoloogiateenistuses on kasutusel _135 antikeha (arv täieneb pidevalt) Immunohistokeemia põhimõte: -Ag-Ak reaktsioon ag lokaliseerimiseks 33 -Värvuva või fluorestseeriva ainega märgistamine -Elektroontiheda aine kasutamine (kuld, ferritiin,peroksüdaaas) 4.Kude fikseerimise eesmärk, fiksatsiooni meetodid 5. Kude fikseerimine formaliinis: positiivsus ja negatiivsus 6. Mis on kiiruuring ehk cito uuring patoloogia laboris 7.Miks kasutatakse antigeeni taastavaid lahuseid immunohistokeemias Antigeeni taastamine(Antigen Retrieval) -Formaliini fiksatsioon võib maskeerida ag -Eeltöötlus nn. ag-taastava lahusega: lagundab proteiinide ristsidemed (tekkinud formaliini fikseerimisel) Kasutatakse:
Liitv Lipoproteiinid: v ja lipiidide kompleksid , närvi- ja ajurakkudes, samuti vereplasmas. *Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta. Päevases koguses on tähtis ka selle aminohappeline koostis 9
Ovalbumiin 45 000 Hemoglobiin 64 000 Veise seerumi albumiin 66 000 Transferritiin 74 000 Immunoglobuliin G 158 000 Fibrinogeen 341 000 Ferritiin 470 000 Türoglobuliin 670 000 Kolonni voolutamine Peame silmas, et seni, kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent (dekstraansinine), väljub kolonnist puhas vooluti, mis täidab geeliterade poore ja teradevahelist ruumi. Selle kogumine 2 ml-te fraktsioonidena pole otstarbekas. Seetõttu võib selle osa eluaadist (ei sisalda uuritava segu komponente) koguda ühendatud
võimalikke riskifaktoreid (kolesteriin, veresuhkur jm). Oluline on määrata veres Olulist informat- elektrolüütide sisaldus (naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, raud). Mitmed siooni annab verenäitajad aitavad hinnata organismi treenitusseisundit, nii iseloomustab uurea vereanalüüs organismi üldväsimust, kreatiinkinaas lihaste seisundit. Ferritiin iseloomustab aga kaudselt organismi hapniku transportimise süsteemi võimekust, olles märksa täpsem parameeter kui üldlevinud hemoglobiini mõõtmine. Kindlasti tuleks läbi viia ka uriinianalüüs. Arsti vastuvõtul toimub küsitlus ehk anamnees, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Anamneesi käigus uuritakse: