osteoporoos. Lisaks sellele läheb seniilsus ka esmase osteoporoosi alla. 2.2 Sekundaarne osteoporoos Sekundaarne ehk teisene osteoporoos on tingitud haigustest või ravimitest. 4 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid Üle 60-aastastel inimestel on suurem risk osteoporoosiks. Riskifaktorid jagunevad kaheks: mittemuudetavateks riskifaktoriteks ning muudetavateks riskifaktoriteks. 3.1 Mittemuudetavad riskifaktorid · Vanus: osteoporoosi risk suureneb, eriti pärast 55 eluaastat. · Naissugu · Osteoporoos perekonnas · Eelnev luumurd · Rass · Menopaus · Pikaajaline glükokortikosteroidravi · Kroonilised haigused · Hüpogonadism meestel 3.2 Muudetavad riskifaktorid · Alkoholi tarbimine · Suitsetamine · Madal kehakaal
50%l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu. Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas. Vältimine: * Geneetiline nõustamine * Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega Sümptomid: * Suured verevalumid lihastesse * Iseeneslik veritsuse tekkimine * Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus * Maosooletrakti ja kuseteede verejooks * Veri uriinis või väljaheites
Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Riskitegurid Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel. Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist, steroidide kasutamist ja suhkurtõbe. Ennetamine Vaktsineerimine nõrgestatud elusvaktsiiniga (Eestis 3-5 päevased lapsed sünnitusmajas ning 8-aastased lapsed, kui nende tuberkuliintest on negatiivne).
passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega tõstab haigestumisriski veelgi. Uuringutes on näidatud ka geneetiliste tegurite rolli vähi tekkes koos kantserogeensete ainetega. Kopsuvähk jaotatakse vastavalt tekkinud rakulistele vormidele mitteväikerakk-kopsuvähiks ja väikerakk-kopsuvähiks.
Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad haigused, alkoholism, uimastite kuritarvitamine, suhteprobleemid, traumaatilised elusündmused, vanadus, lahutatu, vallaline lesk, homo- või biseksuaalsus, immigrandid, HIV/AIDS, vaesus, invaliidsus, lapse kaotamine, koduvägivald, põlvkondadevaheline pinge ja massimeedia mõju (Tervise Arengu Instituut). Depressioon on tihedalt seotud enesetapumõtetega. Kui nõustaja viib läbi intervjuud soovitatakse
suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 0.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut). Pikaajalised riskifaktorid Lühiajalised riskifaktorid On olnud: On praegu:
Läbiviidud turu-uuringu alusel on Eesti kogunõudlus 3 kruiisi nädalas, 12 kuus. Ettevõte sõlmis turustusega koostöölepingu Selver AS, kes korraldab toitlustus laevadel; Freakangel Grupp korraldab elav muusikat. V. ETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONAL Ettevõtte personalivajadus 2014 aastal on 100...150 inimest, kes teenindavad kliente ja teostavad vastavaid abitegevusi kruiisi tegemise protsessi. Edaspidi soovitakse arv kahekordistada VI. PROJEKTI RISKIFAKTORID Olulisemateks riskifaktoriteks on tööjõu kulude suurenemine ja toidu ja kütuse kallinemine. Selle vältimiseks on pikaajaliste lepingute teksti lisatud teave toidu hindade kasvu puhul vastava korrektsioon sisseviimise kohta. Õnnetuste vältimiseks on paigaldatud vastavad turvasüsteemid ja jälgitakse VII. PROJEKTI MAKSUMUS ja RAHASTAMINE Ettevõtte käivitamine on toimunud SEB panga krediidiga. Raha tagastatakse pangasse rahast, mis saavutatakse kruiisidest.
ortopeedilisi jalanõusid, randmetuge vmt abivahendeid. Raske PCI korral on halvatuse aste sedavõrd suur, et inimene ei pruugi iseseisvalt liikuda, ta võib suurema osa päevast voodis või põrandal lamada ning liikumiseks ratastooli vajada, seejuures ei pruugi ta ise olla suuteline ratastooli juhtima. Tooks välja ka põhjused mis on antud haiguse tekitajaks. Põhjuseid on nii sünnieelseid kui ka sünniaegsed ja järgsed riskifaktorid. Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Sünnieelseteks põhjusteks on hüpoksia ehk hapnikunälgus, ema alkoholitarbimine, nakkushaigused ( herpes, punetised, HIV). Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks on sünnitrauma (vaakumsünnitus, tangsünnitus); loote
Kiviõli I Keskkool PÄRILIKUD HAIGUSED Referaat Koostaja: Elina Sergunina Kiviõli 2009 PÄRILIKUD HAIGUSED -on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsio...
50%-l nende poeglastest esineb hemofiilia ja 50% tütarlastest on haigusekandjad. Kõik hemofiiliahaige tütred on haiguse kandjad. Sümptomite raskus on varieeruv ning rasked haigusvormid ilmnevad varakult. Haiguse peamine tunnus on veritsus, mis võib esineda juba imikueas. Kerged haigusjuhud võivad jääda märkamatuks, kuni tekivad veritsusprobleemid operatsiooni- või traumajärgselt. Sisemine verejooks võib tekkida kõikjal organismis; kõige sagedasem on liigesesisene veritsus. Riskifaktoriteks on veritsuse esinemine perekonnas ja meessugu. Hemofiili A esinemissagedus on 1 juht 10 000 mehe kohta aastas. Vältimine: · Geneetiline nõustamine · Prenataalne intrauteriinne diagnostika vajadusel raseduse katkestamisega Sümptomid: · Suured verevalumid lihastesse · Iseeneslik veritsuse tekkimine · Veritsus liigestesse, sellega kaasnev valu ja paistetus · Mao-sooletrakti ja kuseteede verejooks · Veri uriinis või väljaheites
kõikidest suitsiididest, kusjuures suurimad suitsiidikordajad on 45...64-aastatel maameestel, linnameeste kõige suitsiidiohtlikum iga on 45-54. Suitsiid on välispõhjustest tingitud surmade hulgas esikohal, ületades isegi liiklusõnnetustes hukkunute arvu ligi poole võrra. 15-34-aastaste hulgas moodustab suitsiidisurm viiendiku surmajuhtudest ning rohkem kui veerandi välispõhjustest tingitud surmadest. Psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, narkomaania, vägivald, stress ja sotsiaalne seisund töötus, toimetulekuraskused, samuti puudulikud teadmised toimetulekuks stressi ja kriisisituatsioonis ning oskamatus abistada suitsidaalse käitumise korral. Ka keskkonnafaktorid on olulised psüühika- ja käitumishäirete ning suitsiidide ennetamisel, nende hulgas sotsiaalsete probleemide lahendamine, aga ka suitsiidi teostamise vahendite, nagu tulirelvad, tugevatoimelised kemikaalid ja ravimid, kättesaadavuse
naiste vähisurmadest. 1999. aastal avastati Eestis naistel 551 esmast rinnavähijuhtu, kellest 244 naist surid sellesse. Haigestumiskordaja ealiselt on Eestis 45,0. (Labotkin 2002.) Riskifaktorid · perekonnas on esinenud piimanäärmevähki · teises rinnas on olnud vähkkasvaja · piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.)
kord tunnis. arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus. raskuse tõstmisel maast on intensiivne aktiivsus seljalihastes. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine. Soovitused selleks, et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist: hoida selg võimalikult sirge; hoida raskus kehale võimalikult lähedal; hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna; pöörata keha jalgadest, mitte seljast; vältida tõstmist istudes; vältida tõstmist õlgadest kõrgemale; vältida korduvat ühe käega tõstmist;
võivad esineda veel neelamishäire, tasakaaluhäire, nägemishäire. Insuldi järgne nägemishäire ei ole prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeeritav, sest kahjustatud on aju sees asuv nägemisaistinguid vastuvõttev ala, mitte silm. Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus. Püsivat vaimsete võimete langust (dementsust) võib insult samuti põhjustada, eriti suur tõenäosus on korduvate insultide puhul. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi, alkohol, rasvumine ja kõrge kolesterool. Insuldi riskifaktorid võivad olla mõjutatavad ja mittemõjutatavad ning sõltuvad vanusest ja soost. Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie aastastel ja vanematel on tähtsateks sõltumatuteks riskifaktoriteks hüpertensioon, varasem insult,
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem. Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad AT-le iseloomulikud tunnused. Alzheimeri tõve korral esinevad peaajus sellised muutused, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm, närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsusue raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid ehk avaldumine
mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. Basalioomi esineb 5-10 korda sagedamini kui lamerakulist vähki. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti. (Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.) Ioniseeriv kiirgus nt. radioaktiivne kiirgus. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi
ja mõnikord ka vaimse arengu mahajäämus. Tserebraalparalüüsist on haaratud 0,1-0,2 % lastest, enneaegsetest ja oma sünnivanuse kohta väikesekaalulistest lastest 1 %. Vaimse arengu mahajäämust esineb 35 % PCI-lastest. Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus
Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. (Täht: 1999) Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90 % juhtudest, enamasti üle 40-aastastel inimestel ning valdavalt naistel. (Tupits: 2003) Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel · Ülekaalulisus ja kõhukus · Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasva ladestumine: vööümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 88 cm) · Metaboolne sündroom (vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra) · Rasedusaegne diabeet · Mõned ravimid (kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatoreid) (Tupits: 2003)
Sissejuhatus Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Hea näide ongi inimene, kes suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine ja neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Vitamiinide sünteesivõime minetamisel kui kohastumusel on nii head kui halvad küljed. Positiivne on kindlasti see, et nii toimub biokeemiliste ressursside (substraadid, ensüümid, energia) kokkuhoid, sest vastavad sünteesirajad puuduvad. Vitamiine vajab inimorganism ööpäevas mikrokogustes ning nende biokeemilised sünteesirajad on keerulised ja mitmeetapilised. Sellest ka sünteesi puudumisel biokeemiline kokkuhoid! Puudus on selles, et paratamatult suureneb sõltuvus toidu kvaliteedist ja me peame kes rohkem, kes vähem arvestama toidu vitamiinide sisa...
5 Suitsetajatel on kõige suurem risk haigestuda kopsuvähki- mida kauem ja rohkem on inimene suitsetanud, seda suurem on risk. Suurenenud risk on ka neil inimestel, kes hingavad pika aja jooksul sisse teiste välja hingatud suitsu ( passiivne suitsetamine). (Preventin Cancer 2002) Kokkupuude asbesti või uraani ning selle töötlemisproduktidega tõstab samuti haigestumise riski. Ka kahjustused puidu- või söetööstuses võivad olla kopsuvähi riskifaktoriteks. (Labotkin 2004). Kopsuvähi sümptomid Kopsuvähi tunnused olenevad kasvajalise protsessi asukohast, iseloomust, ulatusest ja kaasnevatest põletikunähtudest. Kospud on elastesed ja valutundetud. Seetõttu võib kasvaja areneda aastaid ja omandada suured mõõtmed, ilma et see haiget häiriks. 3 5 % -l juhtudest ei anna isegi üsna kaugele arenenud kopsuvähk selgeid tunnuseid On siiski sümptome, mis peavad mitte ainult arste vaid ka haigeid endid valvsaks tegema.
degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine. (Maakuli degeneratsioon...2007) Olulistemaks riskifaktoriteks mittemuudetavatest teguritest peetakse kõrgemat vanust ja geneetilist eelsoodumust. Vanuses 55 64 on AMD esinemissagedus 14%, 65 74 aasta vanustel 20% ning üle 75aastastel 37%. (Oll ja Parik 2016). Muudetavatest teguriteks on suurim mõjutaja suitsetamine. Suitsetamine tõstab AMD riski 2 4 korda. Risk püsib ka peale suitsetamise lõpetamist veel mitmeid aastaid. Samuti on ohustatud passiivsed suitsetajad seega tuleks inimestele selgitada suitsetamise ja silmade tervise seotust.
emfüseemi haigestunuid ja surnuid rohkem kui mittesuitsetajate hulgas. Suitsetajatel langevad kopsude funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem. KOK-suremusega on põhjalikus seoses iga, millal suitsetamist alustati, suitsetamise kestus ja intensiivsus. Suitsetamine varajases nooruses võib olla oluliseks teguriks, millest sõltub hingamisteede obstruktsiooni raskus vanemas eas. Lapsed, kelle vanemad suitsetavad, on hingamiselundite haigustele vastuvõtlikumad. Riskifaktoriteks loetakse ka õhureostust ja kutsefaktoreid. Ehkki saastatud õhu kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad
Inimese individuaalne vaimne tervis ei alga mitte sünniga, vaid saab alguse juba ema kõhus olles. Lapseootuse ajal depressiooni all kannatavaid emasid tuleb seega aidata ning see ei leevenda mitte üksnes naise enda kannatusi, vaid mõjutab ka järgmist põlvkonda. 9 Artikkel seostub 3.detsembril käsitletud perekonna teemaga. Uuring ise on küll valdavas osas psühholoogiline, kuid selle tulemused näitavad, et naiste depressiooni mõjutavad just nimelt sotsiaalsed tegurid, nendeks riskifaktoriteks on tööpuudus, sotsiaalse turvatunde puudumine, partneri puudumine ja jne. Kuna õpin sotsiaaltööd, sotsiaalpoliitikat ning minu kõrvalerialaks on psühholoogia, siis see uuring seostub täielikult minu õpingutega. Kindlasti saaksin valdkonda veel avardada, kuna panin tähele, et uuringus ei olnud kordagi mainitud, kas pideva depressiooni all kannatavad naised said ka medikamentoosset ravi ning uuringust ei tule välja, kas ravimite kasutamine võis kuidagi mõjutada laste arengut. 10
Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma, loote hapnikunälgus meningoentsefaliit vastsündinu hüpoglükeemia väga madal veresuhkur Sümptomid Spastiline jäsemed on pinges ja nõrgad, liigeste liikuvus häiritud, ajukoor häiritud, käte asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia
aja sisustavad aga välitingimustes tugeva UV-kiirguse käes. Solaariumis ei ole soovitatav üldse käia. Solaariumi lambid eraldavad sarnaselt loodusliku päikesekiirgusega UVA- ning UVB-kiirgust, ent oma võimsuse tõttu tekitavad nad looduslikust päikesekiirgusest märksa ohtlikuma keskkonna.Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on: Päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid või punapäised, heledate silmadega ning kes päevituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mõnede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud,
Edukaks kaalulangetuseks tuleks vältida toite, mis on praetud, tarbida tuleks väherasvast liha, portsjon olgu alati pigem väiksem, sest nii saab vältida ülesöömist (inimene sööb silmadega), vältida erinevaid kofeiini sisaldavaid jooke, sest need on energiarikkad kuid tühjad kalorid. Koolajookide asemel tuleks tarvitada puhast vett, mida tuleks päevas tarbida umbes 1,5l. (http://tap.nutridata.ee/46). Südame-veresoonkonnahaiguste toitumisalasteks riskifaktoriteks on vähene puu- ja köögiviljade ning marjade tarbimine , soola ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine, kiudainete vähesus toidus ja tasakaalustamata toitumisest tingitud ülekaalulisus. Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast toidus ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse eest. (http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/toitumissoovitused-erinevate-haiguste- puhul/toitumine-sudame-ja-veresoonkonna-haiguste-korral).
intensiivse punetusena haava ümbruses. Flebiit võib tekkida ka kanüleeritud veenides ning varikoossetes veenilaiendites. 9. Potentsiaalne oht tromboemboolilisteks tüsistusteks. Tromboosi ja tromboembooliliste tüsistuste (näiteks kopsuarteri trombemboolia) profülaktikas aktiviseeritakse haiget varajases postoperatiivses perioodis, toetatakse südametegevust, kasutatakse kompressioonsukki ning rakendatakse antikoagulantravi. Tromboosi tekke riskifaktoriteks on pikaajaline voodiravi, haige vanus üle 50.aasta, hüpovoleemia, hüpertooniliste ja teisi perifeersete veenide seinu ärritavate ravimite manustamine, infektsioon organismis, alajäsemete veenide põletikud ja varikoos, läbipõetud müokardi infarkt ning südame klapirikked. Kõrge tromboemboolilise riskiga on üldkirurgilised, ortopeedilised, onkoloogilised ja günekoloogilised operatsioonihaiged. 10.Potsentsiaalne oht paralüütilise iileuse tekkeks.
Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema ko...
implantatsioon ei tekiks. Kõrvalmõjud: kaalu tõus – veepeetus, anaboolne efekt või mõlemad. Kerge iiveldus, kuumahood, pearinglus, depressioon või ärrituvus. Naha muutused – nt akne ja pigmentatsioon. Amenorröa. Trombitekke risk on natuke kõrgem kui muidu. Kõige suurem risk on neil, kes suitsetavad, väga pikalt kasutavad pille (eriti naistel vanemad kui 35a). Risk suurem nende preparaatidega, mis sisaldavad desogestreeli või gestodeeni. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus. Munasarjade ja endomeetriumi kasvaja tekke risk on väiksem. Väga vähestel tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks peale preparaatide kasutamise alustamist. Tekib, sest suureneb tsirkuleeriva angiotensinogeeni hulk. Head mõjud: raseduse vältimine, menstruatsiooni sümptomite vähenemine – ebaregulaarsed menstruatsioonid, vahemäärimised. Väheneb rauavaegusaneemia ja premenstruaalne pinges olek ja healoomulised moodustised rindades ja emakas
uuritakse järgnevaid geene: SORL1 , A2M, GST01 ja GST02, GAB2 (vastastik mõju ApoE e4 alleeliga), CALHM1 (seotud kaltsiumi homeostaasiga ja omab ainult ühte nukleotiidi polümorfismi, mida seostatakse Alzheimeriga), TOMM40, ``Clusterin``, CR1 ja PICALM. Peale geenide uuritakse ka kromosoomide lookusi. Sporaadiline Alzheimeri tõbi Samas on suurem osa Alzheimeri tõve juhte olnud juhuslikud, mis tähendab, et nad ei ole geneetiliselt määratletud, kuigi mõned geenid võivad osutuda riskifaktoriteks. Kõige tuntum geneetiline riskifaktor on päritav apolipoproteiin E 4 alleel. Apolipoproteiin E (ApoE) on 299-aminohapest koosnev valk, mida kodeerib ApoE geen. ApoE peamine roll on normaalse triglütseriidide rikka lipoproteiinide komponentide katabolismi tagamine, kuid tal on ka teisi rolle bioloogilistes protsessides. ApoE on polümorfne ning kolm levinumat isovormi on 2, 3, and 4 , mida tõlgendatakse ka kui ApoE geeni kolme alleelina. Antud alleelid määravad
Õigeaegse ravi korral allub hästi ravile ning on hea prognoosiga. Rohkem on ohustatud heledanahalised inimesed, kes on eksponeeritud tugevale päikesekiirgusele mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Meestel esineb haigust sagedamini kui naistel. 5.1 Tekkepõhjused ja -mehhanismid Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust võivad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on päikese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma töö tõttu viibivad väga palju päikese käes. Samuti on ohustatud I ja II nahatüübiga inimesed. Ioniseeriv kiirgus võib esile kutsuda muutusi kromosoomides ja sellega seoses tekitada pahaloomulist protsessi. Vähk ei teki kohe, vaid aastate pärast. Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapõletikud, leukoplaakia, albinism, põletusarmid, kiiritusdermatiit,
Häiritud on gameetide transport ja viljastumine. Tubaarse viljatuse põhjuseks võib olla munajuhades tekkinud armkude, kõhuõõnes liited, mis segavad munajuhade tööd, ripsrakkude funktsionaalne kahjustus. Võib tekkida kui kõhuõõnes või vaagnapiirkonnas on olnud operatsioon, endometrioos, aga kõige levinum põhjustaja on väikevaagna infektsioonid, mis levivad sugulisel teel (nt klamüüdia ja gonorröa). Ektoopilise raseduse ehk emakavälise raseduse riskifaktoriteks on samuti väikevaagna infektsioonid ja emakasisesed rasedusvastased vahendid, ka suitsetamine. Peamiselt esineb ektoopiline rasedus munajuhades, kuid võib esineda ka igalpool kõhuõõnes. Tekib siis kui munajuha läbimine on takistatud. Emakavälise raseduse põhjuseks on sageli munajuha põletikuline kahjustus (harilikult klamüdioosi tõttu), vaagnapiirkonna lõikused, väikevaagnaelundite põletikud. Ekstoopilise raseduse käigus viljastatud munarakk on
talje ja kere lähedal. Üha sagedamini põhjustab nüüdisajal tervisehäireid arvutite klaviatuuri kasutamine. Kõige sagedasem tugevate väsimusaistingute ning tugi-liikumisaparaadi haiguste regioon on inimestel lülisamba või selja alaosa. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, rasksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Libisemise ja kukkumise vältimine Eriti ohustatud on vanemad inimesed. Eestis esineb sageli kiilasjää. Libedate teede ajal talvel tõuseb Eesti traumapunktides abivajajate arv ööpäevas mitu korda, ulatudes üle tuhande. Inimene libiseb põhiliselt siis, kui jalatsi talla ja põranda või maapinna vahel on hõõrdumine ebapiisav. Oluline on ka jalatsitalla reljeef
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioo...
tõusu. Rasedus ei ole sobiv aeg range dieedi jälgimiseks ega kaalu langetamiseks, kuna piisav kaaluiive on vajalik nii emale sünnitamiseks kui ka lootele normaalseks arenguks ja kasvuks. 24 KOKKUVÕTTEKS 1. Naise toitumus enne rasedust, raseduse ajal ja pärast sünnitust on märkimisväärse tähtsusega naise heaolu ning loote arengu seisukohalt. 2. Riskifaktoriteks toitumise seisukohalt on: alaealisus raseduse ajal, ohtralt rasva (ja suhkrut) sisaldav toit või muidu tasakaalustamata toitumisharjumused, taimetoitlus, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine, madal kehamassi indeks ja üksteisele järgnevad raseduse ning imetamise perioodid. 3. Ämmaemanda või tervishoiutöötaja ja kliendi hoiakud toitumise suhtes on olulisel määral mõjutatud kultuurilisest keskkonnast. 4
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Raskuse tõstmisel maast on vastupidi intensiivne bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Lülisambal on suur osa inimese tasakaalu säilitamisel. Kui lülisamba stabiilsus on vähenenud, komistab, libiseb ja kukub inimene hoopis sagedamini. 16. Libisemise ja kukkumise vältimine Enamik inimesi on libisemise ja kukkumisega niivõrd harjunud, et käsitab neid kui paratamatust. Samas põhjustab kukkumine sageli raske kehalise trauma ning rikub kehakatteid.
2) Hüperpluralism ja poliitiline polarisatsioon Hüperpluralism-erinevate gruppide vahel tugevad võistlevad nõudmised, mis võivad viia agressiivsete poliitiliste nõudmisteni, frustatsioonini ja poliitilise ebastabiilsuseni. Poliitiline polarisatsioon-nõrk toetus kesk-orientatsiooniga parteidele, võistlevad parem- (kl lib) ja vasakpoolsus (sots heaolu). Tihti on keeruline leida kompromissi (Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, Pr) Need nähtused poliitilise korra riskifaktoriteks. Tekkinud on dem kriis. Uute gruppide mobilisatsioon võib õõnestada valitsust. Poliitilist ja sotsiaalset vabadust peaks limiteerima meedia, haridussüsteemi ja avaliku poliitika piramise kaudu. Osa riike ( Suurbritannia, Itaalia, Pr) on leppinud teatava hüperpluralismiga, et mitte rakendada ebadem-likkust; teised riigid (Holland, Sveits, Norra) vähendavad seda sotsiaalse tolerantsuse ja mitmesuguste poliitiliste institutsioonide arengu kaudu. 3) Valitsemine ja kontroll
meniskivigastusega. Eesmine ristatiside tõmbub pingule siis, kui põlveliiges on painutusasendis ja lõõgastub sirutuse ajal. Rebestuse põhjusteks on: - põlveliigese rotatsioon sissepoole samaaegse ülemäärase väljasirutusega, - põlveliigese rotatsioon väljapoole samaaegse hüppeliigese pöördumisega väljapoole. Peamiselt toimuvad traumad pärast üleshüpet ühel jalal, jala kinnijäämisel vas- tase jala taha, ebaõnnestunud pöördel maandumisega tugijalale. Riskifaktoriteks on nõrgad ja/või jäigad reielihased, eelnev põlveliigese vigastus, ebaküllaldane taastumine, puudulik ettevalmistus. Ristatisideme vigastuse diagnoosimisel kasutatakse nn sahtli sümptomit. Selle sooritamiseks painutatakse põlveliigest 90 kraadi ning seejärel tõmmatakse jalga säärest ette ja taha. Eesmise ristatisideme vigastuse puhul esineb ülemäärane Vigastust aitab liikumine ette nn eesmine sahtel. Tagumise ristatisideme rebendi korral liigub diagnoosida nn
aidata vaesus, ülerahvastatus, lapse hooletusse järgmine. 79 Selline ootamatu surm tabab aastas umbes 7000 last, sagedamini 24 elukuu vahemikus. SIDSi ei põhjusta lämbumine, oksendamine ega šokk. Kuigi seda sündroomi uuritakse hoolega ei teate veel efektiivseid meetodeid selle ennetamiseks või prognoosimiseks. Riskifaktoriteks võiva siiski olla alakaalulisus, sugu (poiss), rass (tumedam nahavärvus). Sageli on emadeks (USA) noored, vallalised, vaesematest peredest pärit, raseduse ajal põdenud, suitsetanud, uimasteid tarbinud naised. Lastele ei mõju hästi kehvades sotsiaalmajanduslikes tingimustes elamine, kuigi imikud surevad ka edukates peredes. SIDSi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
