Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades Co2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanooli molekul tasandil l Etanooli moleku Etanooli saamine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 18% etanooli lahust spetsiaalsete kultuurpärmidega, sest looduslikud pärmid surevad 15% - 16% etanooli lahuses. Sellist protsessi nimetatakse alkoholkäärimiseks. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Peale käärimise saadava etanooli toodeteakse tööstuses suuretes kogustes etanooli
Probleem Kareda veega ei saa pesta hästi pesu. Töövahendid: 2 täidetud katseklaasi, pipett, nõudepesuvahend, korgid. Töökäik: Lisa mõlemasse katseklaasi 4 tilka pesuvahendit. Sulge katseklaas korgiga. Loksuta tugevasti. Kirjuta, mis toimus. Kummas katseklaasis oli kare ja kummas pehme vesi? Proovi nähtut põhjendada. Miks karda veega ei saa hästi pesu pesta? Põhjendus küsimusele Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi moleku-lidega ja sadenevad- seep ei hakka korralikult vahutama. http://office.microsoft.com/en-us/images/results.aspx? qu=bathing#ai:MC900391052| Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid (seep, sampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekulil ehitus on alati ühesugune. Hüdrofoobne rühm ("saba"), Hüdrofiilne rühm ("pea"). siin on palju süsinikke. Hüdrofiilne mustus- pestav veega Hüdrofoobne mustus- pesemiseks on vaja pesuvahendeid
lähedane vesilahus. 3) Aine omastamine/sünteesimine - assimilatsioon= anabolism Näiteks: fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees Aine lagundamine/eemaldamine - dissimilatsioon= katabolism Näiteks: seedimine, hingamine Trenn on töö: ülekaalus on lagundamine, taastumise ajal toimuvad valdavalt sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni käigus orgaanilised ühendid lõhustatakse lihtsama ehitusega moleku- lideks. Dissimilatsiooniga kaasneb energia vabanemine. Energia,mis vabaneb, talletakse energia- peamine makroergiline aine on ATP. Assimilatsiooni käigus lihtsama ehitusega molekulid moodustavad keerulisema ehi- tusega orgaanilisi ühendeid: sahhariide,li- piide,valke,nukleiinhappeid. 4) Epiteel ehk kattekude: • Ehitus: paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. • Ülesanne: katta teisi kudesid ja elundeid.
aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus (näiteks õhk) • Heterogeenne segu-segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid (näiteks graniit) • Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised ühendid: moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada? Dekanteerimine, filtreerimine, destilleerimine, kromatograafia 12. Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus)
ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni isohoorse protsessi lõpppunkt on niiske auru piirkonnas, võrrandit, mis seob omavahel termodünaamilises väärtuse määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. siis auru kuivusaste protsessi lõpul x=vx-v'/v2''-v2'. tasakaalus oleva süsteemi termilised olekuparameetrid. Gaasi entroopia väärtus normaaltingimustel loetakse 1. Ideaalsete gaaside olekuvõrrand on tuletatav moleku- nulliks. Kui lugeda erisoojust sõltumatuks laarkineetilise teooria põhivalemist p=2/3n(mw 2)/2, kus temperatuurist, siis: c=const, s=cvln(T/To)+Rln(v/vo). n- molekulide arv mahuühikus, m- gaasimolekuli mass, 15.Termodünaamilised protsessid ideaalgaasidega. w2- gaasimolekuli ruutkeskmine kiirus, p- rõhk. 2. 1).Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus
8. Temperatuuri kõrgenemine lõhub hüdrofoobseid vastasmõjusid ja vesiniksidemeid; keskkonna happelisemaks ja aluselisemaks muutumine lõhub ioonseid sidemeid ja ka vesiniksidemeid; re- dutseerivate ainete lisamine lõhub kovalentset S--S-sidet. 9. Villavalk on pigem nõrgalt aluseline ning sisaldab vähe asendamatuid aminohappeid. Nailon ei sisalda asendusrühmi (vt lk 66), mis võiksid moodustada vesiniksidemeid vee moleku- lidega; villas on neid aga hulgaliselt (võrdle ül 6 lk 87). 10. Ensüümi põhiline koostisosa on valk, mis igal juhul lammutatakse seedimise käigus. Küll aga on enamikus ensüümides valguga seotud mingi koensüüm. Koensüümid jäävad enamasti alles ning võivad minna uuesti ensüümi koostisesse. Enamus vitamiine on tegelikult koensüümid või ained, mis organismis muudetakse koensüümiks. 11
2. Ensüümid lõhustavad toitained seedetraktis väiksemateks molekulideks, sealt imenduvad need vereringesse ja veri transpordib need rakkudeni. 3. Rakkude elutegevuseks vajalik energia saadakse toitaine molekulide lühustamisel. Glükoosi lüolikku lagundamist, mille tulemisel vabaneb energia ja eraldub süsihappegaas nim rakuhingamiseks. Bioloogia Page 34 Küsimused 4-8 lk. 88 25. november 2009. a. 18:39 4. ATP moleku on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. ATP on universaalne energia talletaja ja plekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 6. Energiat salvestatakse kolmanda fosfaatrühma liitmisel ADP molekulile. 7. Koos fosfaatrühmaga kantakse energia üle mõnele teisele keemilisele ühendile. 8. ATP moodustub käärimise, hingamise, glükolüüsi ja fotosünteesi käigus.
Lämmaastikku ja foosforit sisalldavate pesttitsiidide an nalüüsiks võõtaks Norm maalfaasiga GC sest need ühhendid on polaarsed p ja polaarne stats faas tagaks lahu utuvuse. Deetektorina kasutaks k massisppektromeetrrilist, sestt see oon seda tundlikum m,mida suuurem on n aine ionisatssiooniristlõige. See onn suur polaariseeritavatel moleku ulidel (sisalldavad arom maatseid tuumi,vvõi rühmi naagu Br, I,, NH2, N NH, ...) 138. Leekionisaatsioondetektor. Leekionnisatsiooniddetektor on gaasikromaatograafias kasutusel k ollev gaasideetektor. Vägga efektiivnee nt mitmetee bioühendiite, nt proteiinnide, jaoks. Ioonid tekittatakse vesiinik/õhk leeegis, moleku ul
keemikute p6hilisteks ur-rrimisobjektideks. Ka Kuroas f,E5f,. - =' -'-. Samas on aga palju selliseid aineid, mis vAljas- bioloogidele pakuvad rreed huvi, sest moleku- pool organisme ei moodustu. Nende hulka kuu- lidel on organismide elutegevr-rses ddrmiselt kaa- Iuvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhap- lukas roll. Seejuures v6ib biomolekulide esi- ped, vitamiinid jt. Selliseid aineid nimetatakse nemist lugeda elu i.iheks tunnuseks. > -.1- lr: - --
A interaktsioon G x E; B interaktsioon G x E puudub Joonis. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon 48 MOLEKULAARBIOLOOGIA JA REKOMBINANT-DNA TEHNOLOOGIA Rekombinant-DNA (hübriidse DNA) tehnoloogia on tänapäeva geneetika ja moleku- laarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab üha enam kasutamist ka loomakasvatuses ja veterinaarmeditsiinis. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele võtmine on oluliselt avar- danud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. Ühtlasi on tänu rekombinant-DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja haiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid on järgmised:
amiin) sisaldab kahte sp3-hübridiseerunud C-aatomit) ehitus ja konfiguratsioon on toodud joon. 11. H H H C C H konfiguratsioon Konformatsioon HO NH 2 Aatomite (aatomigruppide) ruumiline paigutus moleku- lis üksteise suhtes on suhteline. C-aatomi sp3-hübridi- Etanoo lam iin seerunud olek võimaldab teatavat vaba pöörlemist (in im organ ism i fosfolipiidide ümber σ-sidemete. Nii võib molekul omandada ruumi- ko m ponent; liselt erinevaid geomeetrilisi vorme (konformatsioone). sisaldab kahte sp 3 olekus süsinikuaatom it)
põhjus, miks täpselt sportlikud tulemused erinevad? sama treeningut tegevad inimesed Vastus peitub pärilikkuses, täpsemalt DNAs. See pärilikku informatsiooni põlvest arenevad erinevas põlve edasi andev molekulide kompleks asub hästi kaitstuna raku tuumas. Kui tempos ja erineval rakus on vaja korraldada mõni struktuurimuudatus, käiakse selleks vajalikku in- määral formatsiooni lugemas just selle molekuli pealt. Ilma hästi kaitstud DNA-moleku- lita kaoks pärilikkuselt alus. Viimane tähendab, et teatud tingimustega paremini kohanemise informatsioonist (ehk konkurentsieelisest) poleks liigile kasu, kui DNA kahjustatavuse tõttu kaoks see kandja elu käigus enne järgmisele põlvele edastamata. Täna elavate inimeste (ja ülejäänud eluslooduse esindajate) elu on
annaabi.ee 
