peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse rütmi, sest aktiivsemal liigutamisel vajab organism rohkem hapnikku ja toitaineid, mistõttu süda kiiremini töötama peab. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune istub 5 minutit. Mõõdame katsealuse pulsi uuesti. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune kõnnib 2 minutit aktiivselt. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune jookseb 1 minuti jooksul treppidest üles-alla. Mõõdame katsealuse pulsi. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Katse tulemused I katsealune (tüdruk, mittesportlane, -suitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus
spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse. Valem annab meile optimaalse pulsisageduse õigesti harjutamiseks. Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 Pulssi mõõdetakse kas randmel või kaelal, surudes veresoonele 2 3 sõrmega. Kui varahommikuse pulsisageduse võib mõõta 15 sek jooksul, korrutades seejärel saadud arvu 4 ga, siis koormusel tuleb mõõta 10 sek jooksul, korrutades siis 6 ga. Oluline on käsitsi mõõtmisel veel see, et pulssi
Südame löögisageduse mõõtmine erinevates füsioloogilistes seisundites Mõõtja: Mõõdetav: Pulsisageduse määramise tulemused rahuolekus: 10 sekundit x 6 20 sekundit x 3 60 sekundit Pulss lamades 9 x 6 = 54 18 x 3 = 54 52 1. Puhkeasendi kohta on pulss natuke alla normi, kuid mul oli väga mugav olla, rahulik enesetunne ning polnud eelnevalt midagi füüsilist teinud. Kui olen varasemalt oma pulssi mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2
. Valige üks: On haige sotsiaalsetest elutingimustest tekkinud kahjustused On haige halva ravisoostumuse tõttu tekkinud kahjustused x On meditsiinilise tegevusega esile kutsutud kahjustused Subjektiivne sümptom:... Valige üks või mitu On näiteks tahhükardia On palpatsioonil sedastatav x On anamneesi kogumisel sedastatav x On näiteks iiveldus Pulsi defitsiidiks loetakse vahet... Valige üks või mitu: lk 6 Südame rütmi ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame rütmi ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel x Südame löögisageduse ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame löögisageduse ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel Normaalsete hingamiskahinate hulka kuuluvad... Valige üks või mitu: lk 9 Bronhovesikulaarne hingamiskahin x Vesikulaarne hingamiskahin Pueriilne hingamiskahin x Bronhiaalne hingamiskahin Lasegue katsuga uuritakse... Valige üks või mitu lk 30
Kui lühiaegsel koormusel laktaat akumuleerub lihasrakus, siis kestval vastupidavuskoormusel on laktaadi produktsioon ja laktaadi lagunemine tasakaalus. Tippsportlasel laguneb laktaati minuti jooksul 0,5 mmooli/l, treenimatul 0,3 mmooli/l. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel. Laktaat annab spordis teavet treeningkoormuse, koormustsoonide, treeningvahendite ja koormuse intensiivsuse kohta. Laktaadi kontsentratsioon sõltub spordiala spetsiifilist kiirusest, suure kiiruse tagab kiiresti kontraheeruvate lihaskiudude (FTF) töösserakendumine. Suurimad laktaadi kontsentratsioonid on saadud 400m jooksus, kuid laktaadi kontsentratsioon veres saabub hiljem, max 15 20min järel. Võimalikud on väärtused 23 25 mmooli/l.
· Spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kus säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts.
Alkohol + ravimid = OHT! Alkoholi ja ravimite samaaegne või lühikese ajavahega kasutamine võib olla eluohtlik mitmel põhjusel! Alkohol võib tugevdada mõnede ravimite kõrvalmõjusid (näiteks uimasust, pearinglust, iiveldust) ja sel teel suurendada õnnetuste või vigastuste riski. Mõnede ravimite koostoime alkoholiga võib viia eluohtlike tagajärgedeni, näiteks hingamisraskused, pulsisageduse tõus, sisemised verejooksud või koguni insult. Teatud ravimid, näiteks köhasiirupid, sisaldavad erinevas koguses alkoholi ja nii tõuseb alkoholitase organismis veelgi. Alkohol ja antibiootikumid Mõned antibiootikumid võivad koos alkoholiga tarvitamisel tekitada halba enesetunnet, iiveldust, peavalusid või isegi krampe. Alkohol ja langetõve- ehk epilepsiaravimid Alkohol võimendab mõnede epilepsiaravimite
Terviseedenduse meetmed Riskide ohjamine töökohal Tervisekontroll Vajadusel ravi Nõustamine/koolitus Tervislik elustiil Motivatsioonisüsteemi loomine Riskide ohjamine töökohal Töökeskkonna tingimuste eesmärgipärane parendamine Töökorraldus ja ühiskaitsevahendid Isikukaitsevahendid Tervisekontroll regulaarne töötajate tervise jälgimine Kaebuste esinemine dünaamikas Audiomeetriline uuring Vererõhu ja pulsisageduse jälgimine Lihastoonuse hindamine Müra kuulmiskahjustus preventsiooniga oleme hiljaks jäänud, taastada pole võimalik. Rehabilitatsiooniks kuuldeaparaadi kasutamine. Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (KNS): väsimus, tähelepanuja kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine
Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generalis...
d) ühes reas asuvaid mõõteriistu tajutakse ühtekuuluvana Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult a) lokaalen töö ja üldine töö b) staatiline töö ja negatiivne töö c) ületav töö ja taanduv töö d) positiivne töö ja regionaalne töö Kas õhu suhtelise niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikus a) suureneb b) väheneb c) ei sõltu niiskusest d) võib nii suureneda kui ka vähended Töövõimet määratatakse a) tööpuhuse pulsisageduse, O2 tarbimise ja EMG-aktiivsuse alusel b) tööpuhuse pingutuse, kestuse ja pH taseme hulga muutusega veres alusel c) töö hulga, intensiivsuse ja kestuse alusel d) tööpuhuse vererõhu, lihasjõu ja EMG-aktiivuse muutuse alusel Millal loetakse kehalist tööd juba raskeks? Siis kui energiakulu ööpäevas on a) 8000-10000 kcal b) 6000-8000 kcal c) 4000-6000 kcal d) 2000-4000 kcal Ergonoomika
tõrvajääke, 3,4-benspüreeni tubakas: väikesed annused 1)Lühiajaliselt: aeglustab südametegevust, alandab vererõhku, rahustab, lõdvestab, pärsib kõrgemat närvitegevust, alandab tähelepanu ja kontsentratsioonivõimet 2)Kestvamal toimel: vabastab adrenaliini, kiirendab pulsisagedust, tõstab vererõhku ja lihastoonust, tekitab subjektiivse tunde erksusest, tugevusest,võimekusest, võib takistada uinumist Tubaka üleannused: Esinevad: peapööritus, külm higi, kahvatus, pulsisageduse kiirenemine, tugev süljevool, kiirendab seedetrakti tegevust, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine Võib tekkida: rütmihäired, lihastes värinaid ja krampe, hingamiskeskuse halvatust. Tubaka pikaajaline toime 1)riskifaktoriks südame- veresoonkonna haiguste tekkele (kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, infarkt, ajuinsult) 2)soodustab hingamisteede haiguse teket kroonilised põletikud, kõri-,kopsuvähk
· Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. · Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. · Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammude
keerulisemad, mis arendavad hästi koordinatsiooni ja rütmitunnet. Lihastreeningu osa on lühike - jõuharjutusi tehakse suurematele lihasrühmadele. BODY aeroobika - on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. FAT-BURNING - pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. STEP aeroobika - on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinat-sioonidega
Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. Fat-Burning (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva
Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammude
Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2
veresoonkonna haiguste riski. Kolesterool-liikumine: Liikumine ja füüsiline koormus on südamele kasulikud mitmetel põhjustel. Need: Suurendavad HDL ehk "hea" kolesterooli hulka veres Aitavad vältida trombide teket Langetavad vererõhku Aitavad alandada stressi Aitavad langetada kaalu ja seeläbi vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata sportimist mõnes terviseklubis. Oluline on pulsisageduse tõus ja see saavutatakse ka näiteks aiatöö, reibaste jalutuskäikude või koristamisega jms. Kolesterool - taseme langetamine veres ravimitega Juhul kui Teil on diagnoositud düslipideemia ja arst määrab Teile ravimid, tuleb neid kasutada pidevalt ja mitte katkestada nende kasutamist pärast esimeste tulemuste ilmnemist. Oluline on ka see, et ravimite abil püütakse saavutada eesmärgiks seatud kolesteroolisisaldus veres, mitte ei piirduta vaid kolesteroolitaseme
imendub verre. Lihastes on laktaadi kontsentratsioon alati suurem kui veres. Laktaati määratakse enamasti kapillaarverest, kõrvalestast või näpuotsast. Viga laktaadi mõõtmisel on 5 15%, seejuures on suurem viga alla 3 mmooli/l väärtustel. Arvestada tuleb alati võimaliku glükogeenivaegusega, mistõttu võib laktaadi mõõtmist valesti tõlgendada. Laktaat Spordis on laktaadi mõõtmine 2. kohal pulsisageduse mõõtmise järel Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära
Iseseisev töö II osa Õendusplaan Õendus probleem Kõhulahtisus, nõrkus, janu, oksendamine 1. Õendusdiagnoos Kõhulahtisus, mi on põhjustatud viirusinfektsioonist ja mis väljendub kõhuvalus, vedelas väljaheites üle kolme korra päevas ja pakilises roojamisvajaduses. 2. Õendusdiagnoos Vähene vedeliku kogus, mis on põhjustatud vedeliku hulga kiirest vähenemisest organismis ja väljendub nõrkuses, janus, kehatemperaatuuri tõusu, pulsisageduse tõusus, naha- ja limaskestade kuivuses, nahaturgori languses ning veenide väheses täitumuses. Eesmärk Lühieesmärk 1.ööpäeva jooksul tagada vedeliku ja soolade (Na ja Mg) bilansi tasakaal. Kaugeesmärk Nelja päeva pärast on patsient paranenud. Õendustegevus Kui osakonnas leidub vabu kohti, viia patsient omaette palatisse, tagada haigele piisav vedeliku kättesaadavus, anda patsiendile palju juua kas mineraalvett või siis teed, mahla, milles on teelusika
Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni tehnika saab selgeks juba mõnesajameetrise proovimise järel. Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks . 3 Kepikõnd Kepikõnd on populaarsust koguv liikumisviis kogu maailmas ning eriti populaarseks on see saanud just viimasel paaril aastal, kusjuures ala harrastajate arv tõuseb enneolematu kiirusega. Sportlik kepikõnd sai oma tänapäevasel kujul alguse Soomes 1997. aastal. Tänaseks on
olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus.Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, st. organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Selle kontrollimiseks võib teha "vestluse" testi: jooksutempo peab olema selline, mis lubab kaaslasega ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60- 70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. 3 Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist,
Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. 11 Fat - burning - pikema aeroobse osaga treeningtund, kus optimaalse pulsisageduse hoidmiseks tehakse suurema korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja peamiselt alakeha lihaseid arendavate harjutustega. Jõuharjutused on suunatud just probleemsetele piirkondadele - tuharad, reied, kõht. Stepaeroobika - treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step - pinki. Pingi kõrgus ja seega koormuse suurus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammude kombinatsiooniga astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas. ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED Tabel 1. Pulsisageduse mõõtmine Tabel 2. Vererõhu mõõtmine Pulsi sagedus Arteriaalne vererõhk Registreerimise Registreerimise (lööki/min) (mm Hg) (mõõtmise) (mõõtmise) Absoluutne Erinevus
ise toodab ja mis on vajalik tema kokkutõmbumiseks. Süda toodab seda igas ööpäevas ligi 35 kilo. Kui pulsilööke 10 võrra minuti kohta vähendada, peab süda tootma 5 kilo vähem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just sedasama mootorit töökorras hoiab. Mida aeglasemalt saab süda töötada, seda vähem läheb vaja energiat ning seda vähem kulub sisemine mootor seda tootes. Maksimaalse pulsisageduse saab määrata valemi järgi: 220 vanus. Näiteks 30aastase inimese arvutuslik maksimaalne pulsisagedus on 220 30 = 190 südamelööki minutis. Kuna südame treenitus ja tervislik seisund on igal inimesel erinev, tuleks kindlaks määrata ka oma tegelik maksimaalne pulsisagedus, mille saab kõige täpsemalt välja selgitada spetsialisti kontrolli all tehtud testiga. Ise saab seda määrata pulsimõõturi abil.
kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FAT-BURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle
valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus.Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Neid harjutusi nimetatakse aeroobseteks, st. organismil on kehalise tegevuse ajal piisavalt hapnikku. Selle kontrollimiseks võib teha "vestluse" testi: jooksutempo peab olema selline, mis lubab kaaslasega ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.
siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FATBURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid
laiendada kahjustatud piirkonda c. Tahhükardia põhjustaja ravi ehk valu, iivelduse, hapnikupuuduse, südamepuudulikkuse, hüpovoleemia või palaviku ravi või kartliku patsiendi rahustamine d. Juhendikohane medikatsioon valuvaigisti, vajaduse korral patsiendi rahustamiseks diasepaami iv või suu kaudu või beetablokaator iv või suu kaudu 5. Siinusbradükardia a. Harilikult pulsisageduse alampiir 40/min või hemodünaamika halvenemine ning pulss alla 60 b. Juhendikohane medikatsioon 0,4mg atropiini iv 6. Kodade virvendus (FA) a. Medikatsioon ja vajadusel sünkroniseeritud defibrillatsioon 7. Supraventrikulaarsed tahhükardiad (SVT) a. Medikatsioon või raskes pikaleveninud olukorras sünkroniseeritud defibrillatsioon 8. Atrioventrikulaarsed blokaadid (AV-blokaadid) a. 2
Kui tulemus ei ole selge, näiteks vähioperatsiooni või tundmatu valu uurimise puhul, võib patsiendi hirm ja ängistus viia registreeritava postoperatiivse valu kõrgete tasemeteni. Patsientidel, kes kardavad anesteesiatvõi operatsiooni, võib olla valu tugevam ja seda on väga raske ravida. Valu ilmnemisviisid Valu võib ilmneda mitmeti. Eristada võib järgmisi ilmnemisviise: · Füsioloogilised nähud, mida on võimalik mõõta: hingamissageduse kiirenemine, arteriaalse vererõhu tõus, pulsisageduse kiirenemine, perifeerse kehatemperatuuri langus. · Füsioloogilised muutused, mida on võimalik märgata: patsient higistab, on kahvatu, tunneb ennast halvasti ja võib oksendada. · Muutused patsiendi füüsilises olemuses: patsient on sundasendis, liikumatu, tema lihased on pinges, näoilme on karm ja otsmik kortsus. · Patsiendi hingelised muutused: patsient on närviline, kaebab, ägab, isegi karjub või nutab. Kui patsiendil on tõesti väga tugev valu, võib ta kaotada teadvuse.
diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o.absorbeerub täielikult, kuid allub esmasele maksapassazhile, eritub rinnapiima; metaboliseerub ja väljub uriiniga inaktiivsete metaboliitidena, T1/2 2t · Kõrvaltoimed: peavalu, kuumahood, soojatunne, peapööritus, vererõhu langus ja pulsisageduse tõus; jalgade tursed. Iiveldus ja kõhukinninsus ning allergilised nahareaktsioonid. Mööduv igemete hüperplaasia, vanematel meestel on mööduv rindade suurenemine. Müokardi isheemia süvenemine Kaltsiumi kanalite blokaatorid Verapamiil · Näidustused: hüpertensioon, stenokardia, supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, atriaalsed automatismid · Imendub p.o.hästi, biosaadavus ~20%, ~70% eritub metabliitidena
Lisaks esineb köha ja sekretsioon hingamisteedest. Rohke kollakas või rohekas röga võib olla infektsiooni tunnus. · Hingamissageduse tõus >30/min · Hingamise abilihaste kasutamine · Hingamiskahinate nõrgenemine · Hingamise muutumine ebaregulaarseks ja pulsi tõus üle 130 löögi minutis ennustavad hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega · Auskultatsioon · EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Manustatakse 35%-list hapnikku ventimaski kaudu · Pihustiga manustatakse bronhe laiendavaid ravimeid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
12. Nimeta pereõe tegevusi patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks. o Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine o Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine o Nägevusteravuse hindamine o Kuulmistervavuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt) o Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine o Rühi hindamine o Sugulise arengu hindamine ja jälgimine o Kopsude ja südame auskulatsioon o Kõhu palpatsioon o Vererõhu mõõtmine o Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine o Kehatemperatuuri mõõtmine o Otoskopeermine o Elektrokardiogrammi tegemine o Valu hindamine o Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine o Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine 13. Nimeta pereõe poolt iseseisvalt määratavad diagnostilised uuringud. o Uriini analüüsi tegemine testribaga o Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga o Glükohemoglobiini määramine o C-reaktiivse valgu määramine
.....................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5
Aeroobse treeningu ajal näitab pulss, kui tõhus see on. Pulss tõuseb lineaarselt treeningu efektiivsuse kasvades. Vastupidavustreeningu võimsus jaguneb: maksimaalne (85-100%, maksimaalselt. Sooritusvõime suurendamine) ; aeroobne vastupidavus (70-85%, higistades ja hingeldades. Vormi parandamine); põhivastupidavus (60-70%, meeldivalt ja nautides. Baastreening, tervisesport). Maksimaalset pulsisagedust arvutatakse valemiga 220 vanus. Treeningupulss esitatakse tavaliselt maksimaalse pulsisageduse protsendina, kus konkreetne pulsisagedus saadakse lihtsa korrutustehte abil. Treeningupulss tervislikult kasulikule liikumisele (jalgsi tööleminek) on 50-60%, põhivastupidavusele (kestuspõhja loomine, tõhus ning turvaline kaalulangetamine) aga 60-70%, kiiruskestusele (vastupidavuse parandamine) 70-85% ja maksimaalsele vastupidavusele (piimhappe tolerantsi parandamine, võistlussport) 85-100%. Mõned tugevat pingutust nõudvad kardiovaskulaarsed harjutused treenimine stepperil,
nimmepiirkonna lihased, tegeleminne kepiõndimisega võimaldab vabaneda kaela ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni tehnika saab selgaks juba mõnesajameetrise proovimise järel. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse kõrgeks märkamatule. Madala pulsiga harjutada soovijail tuleks seepärast keppidega kõndides olla südame löögisageduse suhtes tähelepanelik, kusjuures pulssi oleks soovitav kontrollida testri abil. · Kepikõnni plussiks võib lugeda seda, et keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. 3.1
4.1.Diagnoos: aktiivsuse talumatus Definitsioon: Psühhofüsioloogilise energia vähesus, talumaks või täitmaks vajalikke või soovitud igapäevaseid toiminguid. 13 Aktiivsuse talumatus, mis on seotud liikumisvaegusega ja tasakaalu puudusega hapnikuvajaduse ja hapnikuvarustuse vahel ning mis väljendub väsimuses, aktiivsusest põhjustatud ebanormaalses pulsisageduse tõusus, pingutuses põhjustatud ebamugavustundes. Lähieesmärgid (25.04.2018) Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja aktiivsuse talumatuse vahelisi seoseid ja on valmis elustiili parandamiseks. Patsient mõistab puhkuse vajalikkust ning prioritiseerib enda jaoks olulisi tegevusi. Patsient tuvastab tegurid, mis süvendavad aktiivsuse talumatust. Soovi korral kasutab selleks pulsikella/aktiivsusmonitori. Patsient teadvustab endale, et on võimeline täitma vajalikke igapäevategevusi osaliselt
esinevad nähud ja 1. Treeningprotsessi tunnused • töövõime langus ja seisak sportlikus arengus • sagenenud sporditehnika ja koordinatsiooni vead • jõu langus liigutuste sooritamisel. 2. Igapäevase elu sümptomid • psüühilised häired –treeninguhuvi langus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime langus • isutus, unehäired, seedehäired, kehakaalu langus. 3. Organismi talitluse muutused: • puhkeoleku ja koormusaegse pulsisageduse tõus 4–10 löögi võrra minutis • pulsi aeglane taastumine koormuse järel • anaeroobse ainevahetuse ülekaal energeetikas (kõrge verelaktaat) • glükogeeni vaegus ja sellest tingitud liialt madal vere laktaadisisaldus. 4. Tervislik seisund: • vastuvõtlikkus haigustele on oluliselt suurenenud • puhkeoleku pulsisagedus on suurenenud üle 10 löögi/min • koormuse järel on oluliselt suurenenud vere uurea ja kreatiinkinaasi tase
Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 4. Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 5. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 6. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus.
Kosuda ,enne kui läbida koormustestidega tervisekontrolli.4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus, või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh.
Ortostaatiline kats - vererõhk ja pulsisagedus mõõdetakse kolm korda, kolme minuti jooksul, ühe minutiliste vaheaegadega. Esmalt patsiendi lamades ja seejärel püstiseistes. Normaalselt püstiseistes süstoolne vererõhk langeb ja diastoolne tõuseb. Pulsisagedus püstitõusmisel suureneb veidi (alla 20 löögi minutis). (Kunnamo jt 1999, Kupari & Nieminen 2005.) Ortostaatiline hüpotensioon - kui ortostaatiline kats näitab, et pulsisageduse tõus puudub ja diastoolne vererõhk langeb. See on sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse häire tunnuseks. (Kunnamo jt 1999, Kupari & Nieminen 2005.) 8.2. Sissejuhatus Südame-vereringe elundkonna läbivaatuse juures, kuulub õe valdkonda eeskätt lapse ja lapsevanemate ettevalmistamine protseduurideks, pulsi ja vererõhu mõõtmine, dokumenteerimine ning tulemuste hindamine. Vastavate protseduuride läbiviimise eelduseks on õe teadmised antud valdkonna
Uurimine algab anamneesi kogumisest · Anamneesi kogumine, põhjalik küsitlus, kus selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Oluline on hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Võimalusel on soovitav hoogu filmida. Küsitlus aitab välja selgitada millega oli tegu ning selgitatakse välja ka kas on perekondlikku eelsoodumust või riskitegureid haiguse tekkeks. · Patsiendi läbivaatus, pulsisageduse ja vererõhu mõõtmine vahetult peale hoogu. · Elektroentsefalograafia(EEG)- aitab välja selgitada epileptilise aktiivsuse. Kõige olulisem uuring · Peaaju kompuutertomograafia(KT) ja magnetresonantstomograafia(MRT)- epilepsia tekkepõhjuste väljaselgitamiseks. Uuringuid on vaja sageli korrata, kuna inimorganism muutub aja jooksul. 9 Elektroentsefalograafia (EEG) EEG uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi
ning toob hiljem arstile uurimiseks. Vastuseks sain, et praegu ei kasuta. Unekeskustes tehakse vajadusel öine uuring, polüsomnograafia. Sageli peetakse unepäevikut lisaks pikemaajaliseks une-ärkvelolekuaja jälgimiseks. Mae Pindmaaga (endanimelise unekliiniku unearst) ühendust võttes sama küsimuse raames vastati mulle, et ka nemad ei kasuta aktigraafi. Kasutusel oli taoline käekella- laadne seade, mis registreeris pulsisageduse ja hapniku küllastatuse veres, kuid saadud andmed olid liiga kaudsed ja vähesed ning seetõttu seda enam ei kasutata. Inimene tuleb täpsema diagnoosi saamiseks unekliinikusse. Kokkuvõtlikult võib järeldada, et Eesti inimesel aitab kõige paremini uneprobleeme teadvustada unepäevik. Elektroonilisi seadmeid, mis annavad täpsemad andmeid une kohta, praegu ei kasutata. Unepäevik peaks sisaldama endas magamamineku ja ärkamise
Pulsisagedust mõõdetakse löökidena minutis. Pulsisagedus on väga individuaalne, sõltub oluliselt vanusest, soost, tervislikust seisundist ning treenitusest. Ta on erinev nii kõikidel inimestel kui ka igaühel meist eri päevadel, sest süda reageerib ka ümbritsevatele tingimustele ja vaimsetele ärritajatele, mis võivad tõsta pulsisagedust ilma tõelise füüsilise koormuseta. Pulsisagedusele võivad mõju avaldada: • välistemperatuur (külmas ja kuumas liikudes on pulsisageduse väärtus erinev normaalse temperatuuri juures esinevast); • organismi stressitase; • söök ning jook (nt kohv, alkohol); • ravimid; • suitsetamine enne treeningut; • ööpäevane rütm (pulss on kõige madalam öösel ning kõrgeim päeval kell 2, vahe võib kõikuda 8–10 lööki minutis). Naiste pulss on kehalisel treeningul umbes 5–7 löögi võrra kiirem. Pulsisagedus on madalam lamades ja kõrgeim püsti seistes. Mida suurem on kehaline pingutus, seda kiirem on pulss
Rindkere hingamise registreerimine Diafragmaalhingamise registreerimine Need on vajalikud obstruktiivse ja tsentraalse apnoe diferentseerimiseks ja AHI väljaselgitamiseks. 3. Norskamisheli registreerimine – norskamise ajaliseks objektiviseerimiseks 3. Kehaasendi registreerimine – apnoe ja kehaasendi seose selgitamiseks 3. EKG ehk elektrokardiograafia – südametegevuse hindamiseks 3. Pulssoksümeetria – pulsisageduse ja hapniku desaturatsiooni hindamiseks Uneapnoe puhul esinevad päevased ja öised kaebused. PÄEVASED KAEBUSED: päevane väsimus, hommikune peavalu, ärgates kõrgenenud vererõhk, päevased suigatused, mäluhäired, keskendumisvõime raskused, meeleoluhäired, impotentsus või libiido vähenemine ÖISED KAEBUSED: tugev norskamine, hingamiskatkestused, rahutu uni, öine higistamine, südamekloppimisega ärkamised, sagenenud öine urineerimine, suukuivus, halb maitse, kõrvetus.
4. Kopsuhaiguste (nt astma) ravis; 5. Stressinähtude leevendamisel; 6. Psühholoogiliste häirete ravis (Wigram, 1997: näit. unetus, ärevushäired, enesevigastuslik käitumine, autism ja depressioon) ja tserebraalse paralüüsi puhul (Rüütel, 2004). Huvipakkuvaid tulemusi andis uurimus vibroakustika toimest parkinsonihaigetele, mis viidi läbi Mida VAT täpsemalt parendab? 1. lihastoonuse alanemine ja -liikuvuse suurenemine; 2. süstoolse vererõhu alanemine; 3. vereõhu ja pulsisageduse alanemise kumulatiivne efekt ja säilimine teatud aja jooksul peale ravi lõppu; 4. ennastkahjustava käitumise vähenemine; 5. relaksatsioonile omased muutused meeleolus; 6. teatud igapäevaelus toimetulekuks vajalike motoorsete tegevuste hõlbustumine. 2. Taimsed taastusvahendid MESI: Mesi on mitte üksnes maitsev dessert, vaid inimesele mitmeti vajalik toitvate elementide kompleks. Juba vanal ajal pidasid suured mõtlejad mett üheks tähtsamaks tervist
Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud tagumistele, seejärel esimestele nisadele (tagumistes udaraveerandites on rohkem piima). Lüpsimasina pulsisagedus peab vastama ettenähtud normidele. Pulsisagedust võib reguleerida lüpsi ajal, kahetaktilistel masinatel on see 70-90 pulssi minutis, kolmetaktilistel 60-80 pulssi minutis. Vaakumi tugevus peab olema keskmiselt 380 mm/Hg. Suurema pulsisageduse abil on võimalik kiirendada piima väljutamist (kergete nisadega ja kõrgetoodanguliste lehmade puhul; ei sobi noorte ja kõvade nisadega lehmade lüpsmisel). Masinlüpsil väljutatakse udarast kahe-kolme minuti jooksul suurem osa piimast (60-80 %). Lüpsi kestus sõltub lüpsimasina korrasolekust ja udara ettevalmistamise kiirusest. Udara näärmeosa tuleb selle aja vältel, kui oksütotsiin toimib, tühjaks lüpsta. Vastasel
Seega mediaaniks on 79.5 lööki minutis. Mediaan on üks statistikas kasutatavaid keskmist tendentsi väljendavaid suurusi. Kuid märksa sagedamini kasutatakse ARITMEETILIST KESKMIST, mida tavaliselt kutsutaksegi lihtsalt keskmiseks või siis keskväärtuseks. Aritmeetilise keskmise leidmiseks tuleb kõik vaatlustulemused kokku liita ning saadud summa jagada vaatlustulemuste arvuga. Leiame nüüd tudengite raamatukogus töötamise aja aritmeetilise keskmise: Et mitte tülitada teid 50 pulsisageduse kokkuliitmisega ning saadud summa 50-ga jagamisega, siis ütlen teile, et tudengite keskmine pulsisagedus (ehk pulsisageduste aritmeetiline keskmine) on 79.1 lööki minutis. Kui te nüüd võrdlete kahte erinevat keskmist tendentsi väljendavat suurust: mediaani ja aritmeetilist keskmist, siis te näete, et nad on natuke erinevad. Hiljem näeme, millisel juhul on kasulikum ühte või teist näitajat kasutada. Oleme nüüd vaadanud mitut erinevat võimalust oma andmete kirjeldamiseks,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
