TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
SÕNASTIKUVORM (ainsuse nimetav) hõlbus- lihtne Erand sõnad on NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI tõrges- vastu ajama need sõnad on samad ainsuse- nimetav- omastav ja osastavas krooge- mahapressimata volt näiteks ainsuse nimetav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI ahas- kitsas omastan NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI varmas -kiire osastav NÜRI, MÕRU, SÜDI, VILU, TRAGI kubjas- kiire mõisaandja säinas- kala ruske- punakaspruun kupar- vili pretsedent- juhtum rakurss- kunst põline- iid vana sirpjas- sirbi kujuline mampsel- mammi tragi- julge südi- julge käbe- kiirele AINSUSE OSASTAV (mitmuse omastav) Ainsuse osastav (Keda? Mida?) Mitmuse omastav (Kelle? Mille?)
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama saamise omaduste ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadlaste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Gmo meditisiinis TTÜ keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Vilu on seda meelt, et kõik uued taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aastatuhandeid loonud, on tegelikkuses GMO. Valdavalt on seejuures kasutatud aretamise tehnikaid, st geenid muudeti katse ja eksituse meetodil, näiteks kahe taimesordi ristamise teel. Ent 1953. aastast, mil James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, on võimalik molekulidega manipuleerides GMOsid ehitada. Sellisel juhul on tegemist n-ö teadliku geenimuutmisega
õnnelikke õnnelikem Lühikest ülivõrret ei saa moodustada · sõnadest, mille osastav on üksnes sid-lõpuline (nt: nürisid kõige nürim) · kui kõrvuti satuksid ji (nt kurje kõige kurjem, mitte kurjim) · kui keskvõrdes on i (nt: karmim > kõige karmim) 7. Silp da lisandumine da-silp ei lisandu omadussõnadele, mis on 2-silbilised ning u-, i-lõpulised (nt: vilu: vilu: vilu; tragi: tragi: tragi; tore: toreda: toredat). 8. Eesti keele põhikäänded on ainsuse omastav ja mitmuse omastav, peakäänded on ainsuse nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev ning mitmuse omastav, osastav ja sisseütlev. 9. Võõrsõna tunnused Võõrsõnatähed f, s, z, z: fanfaar, saslõkk Sõna alguses b, d, g: buss, duss, geel Pearõhk esisilbist tagapool: amulett, monarh
---------------------------- - KS NI-NA-TA-GA - KÄÄNDED - NI - NA - TA - GA VEAOHTLIKUD VORMID 2 silpi (-i, -u) nüri nüri nürim kõige nürim tragi tragi tragim kõige tragim mõru mõru mõrum kõige mõrum vilu vilu vilum kõige vilum 2 silpi - e - DA - DA NIMETAV K OMASTAV K KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE kõle kõleda kõledam kõledaim nõme nõmeda nõmedam nõmedaim mure mureda muredam muredaim tore toreda toredam toredaim tume tumeda tumedam tumedaim äge ägeda ägedam ägedaim VEAOHTLIK NIMETAV KÄÄNE
AS LIILIA Kalle Kuljetaja Teie 11.03.2011 nr 1-3/12 Pärnu Politseiprefektuur Seebi 44 Meie 13.03.2011 nr 2-4/22 13522 Pärnu TÕEND AS Liilia tõendab, et Veljo Vool (sünd. ....) töötab meie ettevõttes ekspediitorina alates 01. jaanuarist 1999. Tõend kehtib 23. märtsini 2011.a. (allkiri ja pitser) Avo Vilu tegevdirektor 656 8884 [email protected] Lille 5 Telefon 656 8875 12345 Pärnu Faks 787 7777 Registrikood 12222222 E-post: [email protected]
Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993. Koosseis: I VIIUL II VIIUL VIOOLA TSELLO Arvo Leibur Kaido Välja Rain Vilu Pärt Tarvas Marge Uus Kadi Vilu Liina Zigurs Levi-Danel Mägila Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend
03. 2013 Seebi 44 13522 Pärnu Meie 13.03.2013 nr 2-4/22 TEATIS AS-i Liilia arhivaalidest nähtub, et Kaja Kuljetaja (sünd..... ) töötas ettevõttes sekretärina ajavahemikul 01. aprillist 1958 kuni 29. augustini 1970. Alus: nimistu 1-p, säilik 55, leht 22 ja säilik 343, leht 33. Teatis antud esitamiseks Pärnu Pensioniametile. (allkiri ja pitser) Avo Vilu tegevdirektor 656 8884 [email protected] Lille 5 Telefon 656 8875 12345 Pärnu Faks 787 7777 Registrikood 12222222 E-post: [email protected]
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane...
pärit pillimeistrite saavutused on jäänud tänani ületamatuks. · Nn viiulite perekonnda kuuluvad pillid on kõik keelpillid Viiul · Pikkust 60 cm · Kõige heledama häälega Eesti tuntimad viiuli mängijad: Manno Männi, Arvo Leibur ja Urmas Vulp Altviuul e vioola · Veidi suurem kui viiul ja madalam Eesti tuntimad vioola mängijad: Arvo Haasmaa ja Rain Vilu Tsello · Pikkus 155 cm · Seda mängitakse istudes pill põlvede vahel. Metallist tugivarras põrandal Eesti tuntimad tsello mängijad: Teet järvi, Leho Karin ja Pärt Tarvas Kontrabass · Kogu pikkus ligi 2 m ja üks suurimaid muusikainnstrumente · Kõige madalama kõlaga poogenpill · Mängitakse seistes või kõrgel toolil Eesti tuntimad kontrabassi mängijad: Mati Lukk, Kaupo Olt ja Taavo Remmel
Oru veerudel Artikli kolmandas veerus Sõna süsi mitmuse omastava vorm on süte Väljaspool Eesti vesi ja mitmuse osastava vorm süsi, seega on Teab häid kalavesi õiged vormid (mitm om) pliiatsisüte ja Puder, pudru, putru (mitm os) pliiatsisüsi. Oder, odra, otra Peen, peene, peent, peente, peeni, peente Sõnade mõru, nüri, vilu, tragi ja südi kommete, peeni kombeid käänamisel ei lisandu da-silpi, nt Sõstar, sõstarde ainsuse omastavas selle mõru ravimi, nüri Enne kohut, täitab oma kohust pliiatsi, vilu õhtu, tragi tüdruku, südi mehe; Metsaraie, ebaseadusliku metsaraiega ainsuse osastavas seda mõru ravimit, nüri Tainas, taina, tainast pliiatsit, vilu õhtut, tragi tüdrukut, südi
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
ENVIRONMENTAL PROBLEM The term acid rain refers to what scientists call acid deposition. It is caused by airborne acidic pollutants and has highly destructive results. Scientists first discovered acid rain in 1852, when the English chemist Robert Agnus invented the term. From then until now, acid rain has been an issue of intense debate among scientists and policy makers. Acid rain, one of the most important environmental problems of all, cannot be seen. The invisible gases that cause acid rain usually come from automobiles or coal-burning power plants. Acid rain moves easily, affecting locations far beyond those that let out the pollution. As a result, this global pollution issue causes great debates between countries that fight over polluting each other's environments. For years, science studied the true causes of acid rain. Some scientists concluded that human production was primarily responsible, while others cited natu...
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad.
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul)
· Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Viktoriin 1. Millal on mardipäev? 2. Millal jooksid ringi mardisandid? 3. Missugune püha on mardipäev? 4. Missugused riided on martidel? Mis värvi? 5. Kes on mardiperes kõige tähtsam? 6. Millised tööd lõppesid sellel päeval? 7. Misugust õnne toovad mardid? 8. Missugune toit on mardipäeval?
Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.
Opinion essay Television Promotes Violence Television has brought back murder into the home. There is no escape. -Sir Alfred Joseph Hitchcock (English film director and producer) I believe that in the previous quote Hitchcock expresses what he thinks about what the television is showing. In my opinion, he is saying that television is presenting a lot of violence and that people watching it are getting a bad influence. To begin with, I would have to agree with Hitchcock. Television really does promote violence, but there is still nothing being done. People, especially young children are still watching intense movies and cartoons. They are not understanding the reality that is before them. That is why I agree that television promotes violence. In the first place, in the past couple of years the number of violent children has increased by ten percent. That is due to badly influencing shows that are being s...
Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum.................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis kõik tähed ühekordselt (nt harf, käändub harfi, RF moodustavad kaashäälikuühendi) apelsin baarmen brosüür duplikaat millennium skanner sabloon massaaz professor sovetlik variant kontseptsioon ,,Aa" teos, dokmnt, sari, rubriik, sort |AA koht, ehitis, osariik asutus, riik, ettevõte, perioodika, ajalugu, autasu, üritus_ Vene miilits, Naistepäev, Viljandi kala festival, Kreeka salat, president, fetajuust, Eesti Ekspress, ,,Tõde ja õigus" I silbi lõpus VAI A - J silbi algul MA JA, MATER JAL topelt s (pulss) *ki/gi liited on kpt, gbd, fh, ja szzs järel konsonantühendis k...
üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006) Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Ümbritsev meri on väga kalarikas. Loomi on vähe. Enne inimasustuse teket oli vaid polaarrebane. Meri ja siseveed Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule
kihtvulkaanide otsas jäämütsidena. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 ruutkilomeetrit. Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja PõhjaAtlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma IdaGrööni hoovuse harud põhjaja idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikseselt vähe sooja isegi suvel. Ranningulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi.
Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist pisut suurem ja kõlab madalamalt, hääl on mahedam. Tuntuimad mängijad on Rain Vilu ja Arvo Haasma. Tsello Tsello on tunduvalt suurem(1,55meetrit) kui vioola. Tsello mängija istub, pill on jalgade vahel, totub tugivarbale. Tsello kõla on sametine ja sügav, tihe. Kuulsaimad mängijad on Peeter Paemurru, Teet Järvi ja Pärt Tarvas. Kontrabass Kogu pikkus on 2 meetrit. Mängitakse püsti seistes või kõrgel toolil. Kõige madalaim boogenpillidest, on bassi osa ja kasutatakse jazzi muusikas. Tuntuimad mängijad
· Google [guug(e)l] otsin Google´ist · Skype [skaip] Skype´i kaudu -lik ja -likkus · missugune? (omadussõna) k:kk · ÕNNELIK õnneliku-õnnelikku- õnnelikusse e õnnelikku jne / õnnelikud- õnnelikkude e õnnelike õnnelikke- õnnelikkudesse e õnnelikesse jne · mis? (nimisõna) alati kk! · õnnelikkus-õnnelikkuse-õnnelikkust- õnnelikkusesse e õnnelikkusse, õnnelikkuses jne Rasked sõnad · mõru kohviga, vilu ilmaga; suhkrut, autosid, nürisid; kunstnikkude e kunstnike,kontsertide [sant], asfaltide; kõige kurblikum e kurblikem, kõige kargem e kargeim, keegi-kellegi-kedagi- kellessegi-kelleski-kellestki jne · töötatakse, töötati; tüütama, tüüdata; naasen, naasis Õige variant · laulev revolutsioon · külm sõda · pronksiöö · suur reede · Saksa okupatsioon · soome rahvas · nõukogude võim, aeg nagu ja kui
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha...
Soome tuuslar röövis eide. Kuigi Linda vastu punnis viis tuuletark ta ikkagi kaasa. Linda palus jumalatelt abi ja nad võtsid teda kuulda. Iru mäele jõudnud, sai tuuletark välguga pihta ja minestas. Kalevite lesk pääses ja ta loodi kivisambaks Iru mäele. Ärganud, ei leidnud Soome tuuslar Lindat enam kusagilt. Kojo minnes kõndsid Kalevite pojad läbi nelja metsa. Üks oli kuusemets, teine tammemets, kolmas kasemets, neljaslepamets. Õhtune vilu tuletas meestele meelde kojuminekut ja nad kiirendasid sammu üle lagendike. Vennad otsisid korstnast tõusvat suitsu, kuid ei näinud seda. Majja jõudes selgus, et eit on kadunud. Noorem poeg märkas murul võõraid samme ja lahtis aiaväravat. Selle peale hüüdsid pojad Lindat, aga vastust ei kõlanud. Vennad läksid eite otsima. Vanem vend ei leidnud Lindast märkigi. Keskmine vend, kes koplist otsis, ei leidnud samuti midagi. Noorem vend, kes randa
missugune on märksõnastiku ülesehitus), b) kirjelduse järgi (missugust teavet kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust
Kuna Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihedale kokkupuutele loodusega , pani Liiv kirja hulga kauneid ridu, mis ei jätnud külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja
· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm a...
Kes on asjast osavõtvad isikud? Osavõtvad isikud on: 1) hageja- Agne Pihlakas või lapsed, kui märkida ema nende seaduslikuks esindajaks, aga kuna elatis PerekS § 60, § 70 alusel mõistetakse välja vanema kasuks, siis levinud praktikas hagejaks pandud ikka vanem, mitte laps, kelle huvides hagi esitatud. 2) Kostja- Vello Pihlakas. Eelmisest abielust laps aga tema ema käesolevasse menetlusse ei puutu aga sellest osa ei võta. 8. Pent, Anderson, Kuusk ja Vilu esitasid hagi AS Kaevur vastu saamata töötasu nõudes. Kas ja kui, siis kuidas saavad Pent, Anderson ja Kuusk teha asjaajamise kohtus Vilu ülesandeks? Kas see riivab Vilu kui poole Õigusi protsessis? Kuidas saab AS oma huve kohtus kaitsta? Millega on hageja poolel tegemist? TsMS § 207 lg.2 järgi iga hageja osaleb menetluses iseseisvalt ja TsMS § 218 lg.1 p.4 alusel võib teisi hagejaid esindada ka üks hageja kaashagejate volitusel. Volitus eeldab TsÜS i järgi
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Erisoojuse praktikum Laboritöö protokoll Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik
Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude- teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Näiteks luuletus ,,Järv" : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu, kesse mõistab võrrelda! Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad"
number went down considerably. In 1998 there were 450 students. To sum up, it can be said that the number of students in Simuvere Gymnasium has changed over the years. In the next years the number will probably continue to decrease gradually as the population of Simuvere grows older. As there is high unemployment, young families will not settle in Simuvere. References: Jõul, M., Lätt, V., Mere, K., Sass, E., Türk, Ü., Vilu, M. 2005a. Year 12 Handbook. Argo Haines, S., Stewart, B. 2004. First Certificate Masterclass. Student´s Book. Oxford University Press
külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit käib elu ja luule piir ,,Pilvede püha" 1965 Luuletaja esikkogu. Siin peegeldus tema tugev suhe loodusega Kogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab vastava meeleolu ,,Võtke!" Kollaseid lehti on puudel, punaseid ka. Liblendab okstel ja tuules, täis on neid maa. Õhtu septembris on vilu, väriseb haab. Nukrat ja heledat ilu pakkuda saab. Talv juba kusagil astub, leegitseb haab. Võtke see ilu talt vastu, praegu veel saab! ,,Maa taevas" Kokku on pandud mitu kogu, näiteks: ,,Pilvede püha," ,,Taevaste tuul," ,, Rängast rõõmust" jt Selles kogus on palju loodusluulet ning aastaaegadega seotud luule, räägitakse erinevatest kuudest aastas. Kasutab luules kujundeid. Click to edit Master text styles Second level
sõnakasutust, oli Henno raamat selles osas väga tõetruu. 10. Minule meeldis raamat väga ning soovitaksin kindlasti seda ka teistele. Lugemine sujus kiiresti, kirjanik suutis kogu raamatu vältel kasutada kõikvõimalike roppusi ning kõnekeelt, kuid ei muutunud sellega labaseks. Kindlasti on see väga hea raamat näitamaks, küll veidi võimendatult, kuid siiski reaalselt eksisteerivat osa meie ühiskonnast. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM Iris Vilu Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Kokkuvõte Juhendaja: Krista Kiissa TALLINN 2012
siis kadusid kui õhtutaeva valgus sina nii ainus kord su nägin oma teel. ning üksi, nagu leinapaju maantee ääre mina, Kas tuled iialgi nii ilus veel su tulekut jäin kurtes ootama veel. kui jäänud sinust minu hinge mälestuse kõla. Jäi meelde veel kui muinasjutt su naiseline ilu ja simapilk, mil seisid keset teed. Su ümber õhtupäike sidus keed, siis läksid sa, jäi maha minu ümber öine vilu. Visnapuu 2003:23 Marie Under ● Sündinud 27. märts 1883. ● Ta isa oli Friedrich Under, ema Leena Under ja tal oli 4 õde-venda. ● 9. eluaastani käis ta väikelaste koolis. ● Hiljem õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina ja lühikest aega ka paberikaupade poes müüjana.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid..................................................................................................................4 1.2Tekkepõhjused ja mehhanismid..................................................................................4 1.3Ravivõimalused.............................................................................................................5 1.4Ennetamine.........................
· Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata
Luulekogu ,,Õhtu on õunapuu`` Jaan Kaplinski Dagne Kaarna Tartu Kivilinna Kool 7.B Sisukord Ülevaade luuletajast ja loomingust ........................................................................................2 Luuletuste analüüs...................................................................................................................3-4 Luuletused.............................................................................................................................. 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. ja...
jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurema pindala on umbes 8300 km².Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida- Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutava...
Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust. Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti.
Võõra mehe tugev kuju kahandab tema julgust, tütar ei julge pisarais silmi tõsta, aga Kalevipoeg, eksitust märkamata, küsib kohkumata, kas ehk Soome tuuslar eile õhtul siit mööda sõudnud. Saare-taat ei ole teda näinud. Ta küsib Kaelvipojalt kust maalt ja soost noormees sündinud. Kalevipoeg räägib oma päritolust, aga saades isa ja ema nime avaldatud, kohkub tütarlaps, tuigub kaldaservale ja kukutab ennast sealt merre. Kalevipoeg viskub sedamaid tema järel merepõhja, aga vilu sügav sängike ei anna saaki enam tagasi. Mure kadunud ema pärast ei anna talle mahti tütarlast kahetseda, ta ujub edasi. V Viiendalaulu hakatusel leiame Kalevipoja Soome rannast, kus ta värske hommikuõhu vilus väsimust puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas.
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
