Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõistlik aeg ?
  • Millal ei pea maksma ?
  • Miks sa siis ei lähe ?
  • MIDA SAAB SELLE VÄLTIMISEKS TEHA ?
  • Mida sa kartsid ­ ämblikke, karusid, pimedust, tonte jne ?
  • Kuidas see teile meeldis see mäng ?
  • Mis sellise ime põhjustab ?
  • Keskkond. Kuidas tegutsed selles situatsioonis ?
  • Kuidas sa lahendad selle situatsiooni ?
  • Mida siis ette võtta ?
  • MIDA TÄHENDAB LAPSE AHISTAMINE ?
  • Mis ajendas last sellist küsimust esitama ?
  • Mis põhjustas tema sellise käitumise ?
  • Mis mulle ei meeldinud, mida ma saaksin paremini teha ?
  • Kuidas olla tunnustatud ?
  • Kuidas inimesed ennast tunnevad ?
  • Milline on nende suhtumine ja valukoht grupis ?
  • Mida me tahame edasi arendada ?
  • Mida me suudame koos ette võtta ?
  • Kuidas me saame areneda ja olla loomingulised ?
  • Kes on juht? Kuidas saaksin mina osaleda grupi juhtimises ?
  • Kuidas edasi minna ?
  • Midagi teha, et neid tasakaalu viia ?
  • Kes võib saada ohtlikuks teistele mängijatele ?
  • Millised võivad olla sellised käsklused ?
  • Kus paiknesid mängijad ja mängujuht selgituse ajal ?
  • Mis jäi arusaamatuks ?
  • Kuidas mängijaid jagati ?
  • Kui ei, siis kuidas neid asendati ?
  • Kes mängu lõpetas, kas mängijad või mängujuht ?
  • Kaua see aega võtab ?
  • Mida kuulete? Mis lõhnu tunnete ?
  • Mida teha suure lastearvu puhul ?
  • Kuidas kaasata kõiki lapsi ?
  • Milliseid teemasid õpetada-tutvustada lastele enne matkale minekut ?
  • Kuidas määrata laste võimekust ja koostada matkarühmi ?
  • Millist matkavarustust on vaja hankida ?
  • Mida selga panna ?
  • Mis juhtus, millised on praegused asjaolud ?
  • Kus sa asud, kuidas leida teed, lähimat asundust või abi ?
  • Mida kõike võib lõkkeõhtul juhtuda ?
 
Säutsu twitteris
 
 
 
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS 
HARIDUS - JA TEADUSMINISTEERIUM 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NOORTELAAGRI KORRALDAJA 
KÄSIRAAMAT 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2005 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Koostanud : Elo 
Talvoja 
  Viire 
Põder 
  Helen  
Veebel 
  Argo  
Bachfeldt 
  Anne 
Luik 
  Kadri  
Kurve 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kujundaja: Tiina  Niin  
 
 
 
Keeletoimetaja: Anne Karu 
 
 
Tehniline toimetaja: Reet Kukk 
 
 
 
 
ISBN  9985-72-158-6 (trükis) 
ISBN 9985-72-159-4 (PDF) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
 
Noorsootöö 
seadus 
         
 
 
 

Noortelaagri 
tegevusloa  
väljastamise 
kord 
      
 
10 
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 
  12 
Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse 
kinnitamine 
          
 
15 
Noortelaagri 
registri 
pidamise 
põhimäärus 
      
 
16 
Noortelaagri 
näidispõhimäärus        
 
18 
Taotlus  
noortelaagrile 
tegevusloa 
väljastamiseks 
     
 
21 
Noortelaagri tervisekaitse- ja noore  terviseseisundi  nõuded ning arstitõendi vorm    22 
Toiduhügieeni 
üldeeskiri 
        
 
31 
Noortelaagritele 
esitatavad 
tuleohutusnõuded      
 
38 
Tuleohutuse  
üldnõuded         
 
40 
Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 
 
 
  56 
Hasartmängumaksu laekumistest   toetuste   taotlemise ja andmise kord 
 
  62 
Toetuse 
taotlemisel 
esitatavad 
dokumendid  
      
 
64 
Noortelaagri 
eelarve 
         
 
65 
Noortelaagri 
tuusiku 
päevamaksumus       
 
66 
Riikliku 
toetuse 
aruande 
vorm        
 
67 
Noortelaagri 
vahetuse  
aruande 
vorm 
       
 
68 
Noortelaagris  
osaleja 
kaart 
        
 
69 
Töölepingu 
seaduse 
rakendamisest 
       
 
70 
Tööleping 
          
 
84 
Töövõtulepinguga 
seonduvast        
 
87 
Töövõtuleping 
(FIE-ga) 
        
 
91 
 

 
 
Töövõtuleping 
(mitte-FIE) 
        
 
94 
Noorsootöötajale 
vajalikud 
seadused 
       
 
97 
Valik 
noortelaagri 
tegevusega  
seonduvaid 
õigusakte 
    100 
Hierarhia  
noortelaagris        100 
Noortelaagri 
kodukord        103 
Esmaabi 
ja 
puhtus 
noortelaagris 
      104 
Mida 
lapsevanemad 
meilt 
ootavad 
ja 
loodavad 
    111 
Laagriprogramm 
        112 
Sina 
ja 
laps 
         117 
Maslow  
motivatsiooniteooria 
       118 
Lapsepõlvestress 
läheb 
laagrisse  
      123 
Juhtimisstiilid  
         126 
Kuulamise 
kunst  
        129 
Käitumise 
juhtimine 
laagris  
       131 
Probleemide 
lahendamine 
       137 
Vägivald 
ja 
lapse 
ahistamine 
       140 
Rühma areng   
 
 
 
 
 
 
 
 
143 
Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine   
 
 
 
152 
Matkad 
ja 
nende 
planeerimine        159 
Liikumine 
looduses 
        170 
Eksimine 
looduses 
        174 
Ujumine  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
177 
Lõkkeõhtud 
         182 
Väliküpsetamine 
looduses 
       183 
Kasutatud 
kirjandus 
        190 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NOORSOOTÖÖ SEADUS 
Vastu võetud 17. 02. 1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 392), jõustunud 1. 04. 
1999, § 18 osas 1. 01. 2000. 
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg): 
5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 
19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 
16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 
7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 
  
1. peatükk 
ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala 
Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. 
§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine  
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse 
seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.  
[RT I 2002, 61, 375 – jõustunud 1. 08. 2002] 
  
§ 2. Mõisted 
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 
1) noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik; 
2) noorteprojekt – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan  koos eelarvega , mis 
teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta; 
 

 
 
3) noorteprogramm – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevuskava, mille 
realiseerimiseks koostatakse konkreetsed  projektid  ning mille kestus on rohkem kui 
üks aasta; 
4) noorsootööasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus , kohaliku 
omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on 
noorsootöö korraldamine. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 3. Noorsootöö 
(1) Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis 
võimaldab neil vaba tahte alusel tegutseda perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. 
(2) Noorsootöö sisuks  on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja  tervisekasvatus , mis soodustab 
noorte vaimset ja füüsilist arengut. 
 [RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
2. peatükk 
NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE 
§ 4. Haridusministeeriumi ülesanded  
Haridus- ja Teadusministeerium: 
1) töötab välja noorsootöö riiklikud  programmid
2) toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile  aastatoetusi; 
3) kontrollib noorsootöö jaoks riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; 
4) koordineerib noorte tervistava puhkuse korraldamist; 
5) koordineerib noorte teavitamist ja nõustamist; 
6) koostab ülevaate noorsootöö tulemuste ja uuringute kohta; 
7) täidab teisi seadustes , Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses 
sätestatud ülesandeid. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 5. Maavanema ülesanded 
Maavanem
1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist  maakonnas
6   
 
 
2) teostab  järelevalvet riigieelarvest noorsootööle eraldatud rahaliste vahendite 
kasutamise üle maakonnas; 
3) korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse 
osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga
  
§ 6. Valla- või  linnavolikogu ülesanded 
(1) Valla- või linnavolikogu: 
1) määrab noorsootöö prioriteedid  oma haldusterritooriumil ning sätestab nende 
saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas; 
2) toetab antud valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute 
noorteprogramme ja noorteprojekte, kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja 
noorteprojektide valla- või linnaeelarvest  toetamise  tingimused, korra ja taotluste 
vormid; 
3) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil. 
(2) Valla või linna haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel on õigus teha 
valla- või linnavolikogule ettepanekuid valla või linna arengukava koostamisel. 
  
§ 7. Noorteühingu mõiste 
Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on 
noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine ning mis on 
kantud  mittetulundusühingu avalduse alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi 
noorteühingute registrisse
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 8. Noorteühingute register  
(1) Noorteühingu registrisse kandmiseks esitab mittetulundusühing Haridus- ja 
Teadusministeeriumile: 
1) noorteühingu registrisse kandmise avalduse; 
2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi väljavõtte; 
3) mittetulundusühingu põhikirja koopia; 
4) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukava, milles 
märgitakse noorteühingu arenguprintsiibid ja -suunad. 
(2) Noorteühingute registrisse kantud noorteühing esitab Haridus- ja 
Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 
 

 
 
1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 
2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu  selles; 
3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva 
tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. 
(3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. 
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides  
muudatuste  ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja 
Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva 
jooksul nende tegemisest arvates. 
(5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister 
määrusega. 
(6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute 
registrisse on aluseks noorteühingule aastatoetuse määramisel käesoleva seaduse § 18 
lõikes 1 sätestatud tingimustel ning noorteühingu noorteprogrammidele ja 
noorteprojektidele toetuste taotlemisel. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
3. peatükk 
NOORTELAAGER JA PROJEKTLAAGER 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
§ 81. Noortelaager ja projektlaager  
Noortelaagri ja projektlaagri korraldajad pakuvad noortele tasemekoolitusevälist 
tasulist teenust, mille sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus. 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
§ 9. Noortelaagri mõiste ja õiguslik seisund  
Noortelaager tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 
või Eesti kirikute,  koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud 
isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi  pidaja ) asutusena, millele on välja 
antud Haridus- ja Teadusministeeriumi  tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 
10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele: 
1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva; 
2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva. 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
8   
 
 
§ 10. Noortelaagri tegevusluba 
 
(1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja 
Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, 
asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. 
Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri 
tegevuse alustamist. 
(2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 
1) noortelaagri põhimäärus; 
2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja  kasvatajate  
kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 
3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala 
kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), 
sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus - ja päästealade 
nõuetele; 
4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste  loetelu
5) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõustunud 1. 08. 2002] 
(21) Tegevusloa väljastamise eest peab noortelaagri pidaja tasuma  riigilõivu. 
(3) Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded kinnitab haridus- ja 
teadusminister määrusega. 
(4) Noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-
ala suhtes kohaldatavad tervisekaitsenõuded, nõuded noortelaagrisse lubatava noore 
tervisliku seisundi kohta ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi 
kinnitab sotsiaalminister määrusega. 
(5) Noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja 
Teadusministeeriumis pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud andmete 
esitamist on 30 päeva. 
(6) Noortelaagri tegevusluba antakse kuni kolmeks aastaks. 
(7) Noortelaagri tegevusloa väljaandmise või selle väljastamisest keeldumise otsus 
tehakse noortelaagri pidajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt  kümne tööpäeva 
jooksul otsuse tegemisest arvates. Noortelaagri tegevusloa väljaandmise otsus tehakse 
posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille 
territooriumil noortelaager tegutseb. 
(8) Haridus- ja Teadusministeerium ei väljasta noortelaagri pidajale tegevusluba, kui 
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta 
õigusaktidega kehtestatud nõuetele.  
(9) Noortelaagri tegevusloa väljastamise korra ja tegevusloa vormi kinnitab haridus- 
ja teadusminister määrusega. 
 

 
 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
§ 11. Noortelaagri põhimäärus 
(1) Noortelaagri põhimääruses märgitakse: 
1) noortelaagri nimi; 
2) noortelaagri asukoht; 
3) noortelaagri struktuur; 
4) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded; 
5) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused; 
6) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 
7) noortelaagri  suhtluskeel
8) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 
9) noortelaagri finantseerimise alused; 
10) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. 
(2) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja. 
[RT I 2002, 53, 336 – jõustunud 1. 07. 2002] 
  
§ 12. Noortelaagrite register 
(1)  Noortelaagri pidajale tegevusloa väljastamise järel kantakse noortelaager 
Haridus- ja Teadusministeeriumi noortelaagrite registrisse. 
§-d 13-23 [käesolevast tekstist välja jäetud] 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA 
VÄLJASTAMISE KORD 
 
Vastu võetud haridusministri 5. aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). 
 
Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 
2002 ja 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39), jõust 09. 01. 2003. 
 
I. Üldsätted  
1. Käesoleva korraga määratakse kindlaks noortelaagri tegevusloa (edaspidi 
tegevusluba) väljastamise kord. 
  
10  
 
 
II. Tegevusloa väljastamine  
2. Tegevusloa saamiseks esitab noortelaagri omanik Haridus- ja 
Teadusministeeriumile taotluse ja noorsootöö seaduse  paragrahvis 10 loetletud 
dokumendid vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. 
  
3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud dokumendid vaatab läbi haridus- ja 
teadusministri käskkirjaga moodustatud noortelaagri tegevusloa taotluste 
läbivaatamise komisjon (edaspidi komisjon).  
  
4. Komisjoni ülesanne on kontrollida tegevusloa taotluste ja nendele lisatud 
dokumentide vastavust seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. 
 
III. Komisjoni töökord  
5. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud  toimuvad vastavalt 
vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord iga kolme kuu järel. Komisjoni 
koosoleku toimumise ajast ja kohast teatab komisjoni esimees komisjoni  liikmetele ja 
vajadusel tegevusloa taotlejatele vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku 
toimumist
  
6. Komisjonil on õigus kutsuda vajadusel komisjoni koosolekule tegevusloa taotleja
Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti ametnik. Tegevusloa taotlejal on õigus 
viibida komisjoni koosolekul, kus otsustatakse temale kuuluvale noortelaagrile 
tegevusloa väljastamine, omal algatusel
  
7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt 
kaks kolmandikku komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees ja jurist
  
8. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 
  
9. Komisjoni liikmetel on õigus kontrollida Haridus- ja Teadusministeeriumile 
tegevusloa saamiseks esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust. 
  
10. Komisjoni koosolekud protokollib komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla 
komisjoni esimees ja sekretär. 
 
11. Komisjon võib teha järgmisi otsuseid: 
1) teha  haridus- ja teadusministrile ettepanek väljastada noortelaagri omanikule 
tegevusluba; 
2) teha haridus- ja teadusministrile ettepanek mitte väljastada noortelaagri omanikule 
tegevusluba. 
 
12. Kui komisjon teeb otsuse teha haridus- ja teadusministrile ettepanek väljastada 
noortelaagri omanikule tegevusluba, vormistab komisjoni sekretär vormikohase 
noortelaagri tegevusloa ja esitab selle allkirjastamiseks haridus- ja teadusministrile. 
Allkirjastatud  tegevusloa eksemplari väljastab komisjoni sekretär allkirja vastu 
tegevusloa taotlejale, koopia tegevusloast jääb Haridus- ja Teadusministeeriumile. 
  
13. Kui komisjon teeb otsuse teha haridus- ja teadusministrile ettepanek mitte 
väljastada noortelaagri omanikule tegevusluba, näitab ta ära keeldumise põhjused, 
viidates seadusele või selle alusel antud õigusaktile. 
 
11
 
 
  
14. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab kümne tööpäeva jooksul noortelaagri 
tegevusloa väljaandmisest kirjalikult noortelaagri  omanikku ning valla- või 
linnavalitsust, mille haldusterritooriumil noortelaager tegutseb. 
  
15. Tegevusloa väljaandmisest keeldumisel teatab Haridus- ja Teadusministeerium 
sellest noortelaagri omanikule kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava 
otsuse tegemist, näidates ära keeldumise põhjused. 
  
16. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevuslubade üle peab 
arvestust komisjoni sekretär. 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA VORM 
 
Vastu võetud haridusministri 5. aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). 
 
Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 
2002; 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) jõust 09. 01. 2003. 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLUBA NR…… 
“……” “………………………” “……….” 
 
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM 
annab välja 
  
…………………………………………………………. (noortelaagri omaniku nimi) 
noortelaagrile ………………………………………………….. (noortelaagri nimi) 
tegevusloa 
noorte tervistava puhkuse korraldamiseks 
……………. (tegevusloa kestus) aastaks 
  
/ allkiri
 
 
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja 
kvalifikatsiooninõuded 
Haridus- ja teadusministri 13. septembri 2004. a määrus nr 51  
(RTL, 27.09.2004, 127, 1967) 
Määrus kehtestatakse «Noorsootöö seaduse» (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 
375; 90, 521; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel.  
§ 1. Reguleerimisala  
Käesolev määrus sätestab noortelaagri ja projektlaagri (edaspidi  laager ) juhatajate ja 
kasvatajate kvalifikatsiooninõuded.  
12  
 
 
§ 2. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded  
Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 
1) pedagoogiline , noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja Eesti 
Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud  tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud 
teemadel või 
2) vähemalt keskharidus  ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 
nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana.  
§ 3. Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded  
Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 
1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja ENTK 
juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus 
eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või 
2) muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase 
viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 
nimetatud teemadel või 
3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 
nimetatud teemadel.  
§ 4. Laagri juhataja eksamiteemad  
(1) Laagri juhataja  eksam  hõlmab kahte teemat: 
1) turvalisus laagris; 
2) laagri juhataja töö.  
(2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende 
vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 
1) laagritegevust puudutav seadusandlus
2) erivajadustega laps laagris.  
(3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks 
vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 
1) pedagoogika alused; 
2) laagri töö organiseerimine , planeerimine ja juhtimine; 
3) konfliktsituatsioonide lahendamine.  
§ 5. Laagri kasvataja eksamiteemad  
(1) Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 
1) turvalisus laagris; 
2) pedagoogika; 
3) laagri kasvataja töö.  
(2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende 
vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; 
2) erivajadustega laps laagris.  
 
13
 
 
(3) Teema «Pedagoogika» käsitleb lapse arengu iseärasusi.  
(4) Teema «Laagri kasvataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks 
vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 
1) grupi juhtimine; 
2) meeskonnatöö; 
3) konfliktsituatsioonide lahendamine; 
4) ürituste korraldamine; 
5) mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika.  
§ 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajalik eksam  
(1) Paragrahvides 2 ja 3 nimetatud eksami viib läbi ENTK.  
(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi ja eksami korra kehtestab ENTK 
direktor , kooskõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Teadusministeeriumi 
noorteosakonnaga.  
(3) Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksami teoreetiline osa on 
kirjalik. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami  tegija  vastab õigesti vähemalt 80 
protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded.  
§ 7. Üleminekusäte  
Isikud, kes on  omandanud haridusministri 5. aprilli 1999. a määruse nr 24 
«Noortelaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RTL 1999, 
63, 840; 2000, 43, 609) alusel väljastatud tunnistuse käesoleva määruse jõustumisele 
eelneva viie aasta jooksul, peavad sooritama käesolevale määrusele vastava tunnistuse 
saamiseks eksami järgmiselt: 
1) noortelaagri juhataja, kes on töötanud määruse jõustumisele eelneva viie aasta 
jooksul vähemalt 30 päeva noortelaagri juhatajana, peab sooritama eksami ENTK 
juures tegutsevas eksamikomisjonis § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel; 
2) noortelaagri kasvataja, kes on töötanud määruse jõustumisele eelneva viie aasta 
jooksul vähemalt 24 päeva noortelaagri kasvatajana, peab sooritama eksami ENTK 
juures tegutsevas eksamikomisjonis § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel.  
§ 8. Rakendussäte  
Haridusministri 5. aprilli 1999. a määrus nr 24 «Noortelaagri juhataja ja kasvataja 
kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 
 
Minister 
Toivo  
Maimets 
    Kantsler 
Jaan 
KALLAS 
 
 
 
 
 
 
 
 
14  
 
 
Noortelaagrite registri asutamine ja noortelaagrite 
registri pidamise põhimääruse kinnitamine 
   
Vastu võetud haridusministri 28. 04. 1999. a määrusega nr 27 (1999, 82, 998), 
jõustus 21. 05. 1999.
  
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg):
  
24. 07. 2001/41 (RTL 2001, 96, 1325) 02. 08. 2001  
26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355) 09. 08. 2002  
27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09. 01. 2003. 
Noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) paragrahvi 12 lõike 3 ja andmekogude  
seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) paragrahvi 39 lõike 2 
alusel määran:  
   
1. Asutada Haridus- ja Teadusministeeriumi  andmekogu nimega "Noortelaagrite 
register".  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003] 
  2. Nimetada noortelaagrite registri vastutavaks töötlejaks Haridus- ja 
Teadusministeerium ja volitatud töötlejaks Haridus- ja Teadusministeeriumi 
järelevalve osakond .  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003]   
3. Kinnitada "Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus" (lisatud).  
   
 
 
   
 
15
 
 
Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus 
 Kinnitatud haridusministri määrusega nr 27, 28. aprillil 1999. a 
I. ÜLDSÄTTED  
1. Käesoleva noortelaagrite registri (edaspidi register) pidamise põhimääruses on 
sätestatud registrisse kantavate andmete koosseis, registrisse andmete kandmise, 
registrist andmete väljastamise ning registri pidamise üle järelevalve teostamise kord.  
2. Registri eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tegutsevate Haridus- ja 
Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba  omavate noortelaagrite üle.  
 [RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003] 
3. Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja käsitsi 
korrastatud vormidel. Register on Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemi osa.  
 [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09. 01. 2003] 
II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE  
 
 4. Noortelaager registreeritakse registris noortelaagri pidajale Haridus- ja 
Teadusministeeriumi poolt tegevusloa väljastamisel.  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003]  
5. Registrisse kantakse noortelaagri kohta järgmised andmed:  
1) noortelaagri nimi;  
2) noortelaagri asukoht (aadress) ja sidevahendite  numbrid ;  
3) andmed noortelaagri pidaja kohta;  
4) andmed noortelaagri juhataja kohta (nimi, isikukood , elukoht);  
5) noortelaagri tegevusloa number;  
Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud noortelaagri majutuskohtade arv.  
[RTL 2002, 87, 1355 – jõustunud 09. 08. 2002]  
6. Volitatud töötleja registreerib kanderaamatus andmete saamise aja, andmete esitaja  
ja esitatud dokumentide loetelu ning annab igale registreeritud noortelaagrile 
kordumatu registreerimisnumbri. Registreerimiseks esitatud ja muud seonduvad 
originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad säilitab registri volitatud töötleja 
registri arhiivis .    
7. Volitatud töötleja kannab noortelaagri registrisse kümne tööpäeva jooksul 
noortelaagrile tegevusloa väljastamise päevast arvates.    
8. Käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud andmete muudatused ja täiendused 
esitab noortelaagri pidaja registri volitatud töötlejale 30 päeva jooksul, arvates 
muudatuste ja täienduste tegemisest.  
16  
 
 
[RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09. 08. 2002]  
9. Registri koosseisu kuuluvad:  
1) elektrooniline andmebaas;  
2) registriarhiiv.    
10. Registriandmetel on informatiivne tähendus.    
11. Volitatud töötleja tagab tehniliste ja organisatsiooniliste vahenditega andmete 
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete täitmise. Registri volitatud 
töötleja peab hoolitsema selle eest, et andmekogu oleks kaitstud andmekogude 
seaduse paragrahvis 7 sätestatud korras. Andmekogu kaitstakse salasõna ja koodiga.    
12. Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtlikul või tahtmatul esitamisel ja 
nende avastamisel andmete esitaja enda, registri volitatud või vastutava töötleja või 
muu asjaomase asutuse poolt on noortelaagri pidaja kohustatud tegema vajalikud 
parandused  registri andmetesse kümne päeva jooksul eksimuse avastamisest.  
[RTL 2002, 87, 1355 – jõustunud 09. 08. 2002]  
13. Registri volitatud töötlejal on õigus teha järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus 
esitatud andmete õigsuses. Registri volitatud töötleja on kohustatud informeerima 
registri vastutavat töötlejat valeandmete esitajast.  
   
III. REGISTRIANDMETE VÄLJASTAMISE KORD  
14. Registrisse kantud andmed on avalikud. Registrist andmete saamiseks võib iga 
isik esitada registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles on ära näidatud 
soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve ning isik, kellele andmed esitada.    
15. Registrisse andmete esitajal on õigus kontrollida tema poolt esitatud andmete 
registreerimise õigsust.  
16. Registri volitatud töötleja on kohustatud taotluse läbi vaatama ja sellele vastama 
15 tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast.    
17. Registrist väljastatakse andmeid elektrooniliselt ja paberkandjatel vastavalt 
andmete taotleja soovile ning tehnilistele võimalustele.    
18. Registrist andmete elektroonilisel teel saamise korral võivad andmete saaja ja 
registri vastutav töötleja sõlmida vastava lepingu.    
19. Registrist andmete saamine on tasuta.    
20. Registri volitatud töötleja peab andmete registrist väljastamise üle arvestust 
vastavas kanderaamatus, kuhu ta kannab andmed isiku kohta, kellele andmed 
väljastati, andmete väljastamise eesmärgi ja kuupäeva.    
21. Juhul kui registri volitatud töötleja keeldub isikule või asutusele registrist andmeid 
väljastamast, on andmeid soovinud isikul õigus pöörduda andmete saamiseks registri 
 
17
 
 
vastutava töötleja poole. Registri vastutav töötleja teeb otsuse andmete väljastamise 
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates.  
   
IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD  
22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja 
andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.    
23. Registri üle järelevalvet  teostama  volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse 
kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid 
töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet 
andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta.    
24. Registri pidamisel tekkinud puuduste  ilmnemisel on registri volitatud töötleja 
kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud 
puudused nende määratud tähtajaks.  
   
V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE  
25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude 
seaduses ettenähtud korras.  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Soovituslik 
 
 
 
 
NOORTELAAGRI NÄIDISPÕHIMÄÄRUS 
 
1. Üldsätted
  
1.1. ……………… noortelaager (edaspidi laager) on …………………………. 
asutus, mille põhitegevuseks on noorte puhkuse ja vaba aja veetmise korraldamine. 
1.2. Laagri kõrgemalseisvaks organiks on …………………………………………… 
1.3. Laagrit juhib laagri juhataja, kes on aruandekohustuslik …………………..…… 
juhatuse ees. 
1.4. Laagri tegevuse tähtsamad küsimused otsustab ………………….………. juhatus. 
1.5. Laagri suhtluskeeleks on ……………………………………………….…………. 
1.6. Laager osutab oma teenuseid tasu eest, osaliselt või täielikult tasuta. 
1.7. Laagri asukoht on ……………………………………………………………….. 
 
2. Eesmärgid  
2.1. Laagri eesmärgiks on noortele organiseeritud aktiivse puhkuse veetmise 
võimaldamine, puhkuse käigus noorte teadmiste ja positiivsete harjumuste 
kujundamine. 
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks laager:  
2.2.1  kogub  kõrgemalseisvatelt institutsioonidelt oma tegevuseks vajalikku teavet; 
2.2.2 järgib kõiki erinevate institutsioonide poolt kehtestatud nõudeid, mis on 
18  
 
 
vajalikud noorte arenguks ja ohutuse tagamiseks; 
2.2.3 koostab laagri kulude ja tulude aastaeelarve projektid ning riigi investeeringute 
osas auditeeritud aruanded
2.2.4 korraldab laagri kasutuses oleva vara haldamist; 
2.2.5 teeb noortelaagris jooksvat remonti; 
2.2.6 täidab muid käesolevast põhimäärusest ja kehtivatest õigusaktidest tulenevaid 
ülesandeid. 
 
3. Laagrisse vastuvõtmise tingimused  
3.1.  Laagrisse võetakse noori tuusiku või lepingu alusel. 
3.2. Laagrisse saabumisel esitab noor …………………………… (kellele?) tuusiku, 
vanema või  eestkostja poolt täidetud registreerimiskaardi koos usalduslike andmete 
lehega ja arstitõendi. 
3.3.  Lepingu alusel laagrisse tuleva noore punktis 3.2 nimetatud dokumentide 
olemasolu ja lepingu alusel laagris viibiva noore eest vastutab …………………... 
  
4. Laagri struktuur  
4.1.  Laagris töötavad laagri juhataja, kasvatajad  ja abipersonal. 
4.2.  Laagris on …… rühma. 
4.3.  Igal rühmal on …. kasvatajat. 
 
5. Noortelaagri juhataja pädevus ja ülesanded  
5.1. Laagri tegevust juhib laagri juhataja, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab 
töölepingu ……………. juhatus. 
5.2. Laagri juhataja: 
5.2.1. korraldab laagri tegevust; 
5.2.2. vastutab laagri ülesannete täitmise eest ning annab laagri tegevusest aru 
…………………… juhatusele; 
5.2.3. korraldab laagri kodukorra, raamatupidamise eeskirjade ja töötajate 
ametijuhendite projektide koostamist ning esitab need kinnitamiseks ……………….. 
juhatusele; 
5.2.4. korraldab laagri tuusikute realiseerimist ning sõlmib lepingud asutuste ja 
organisatsioonidega noorte laagrisse võtmiseks; 
5.2.5. korraldab laagri tegevuskava väljatöötamist ja esitab selle kinnitamiseks 
………………. juhatusele; 
5.2.6. kinnitab laagrivahetuste tegevuskavad; 
5.2.7. koostab laagri arengukava projekti ja esitab selle kinnitamiseks …………. 
juhatusele; 
5.2.8. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kasvatajate ja abipersonaliga; 
5.2.9. esindab laagrit oma pädevuse piirides; 
5.2.10. vastutab laagris tuusiku alusel viibivate noorte tervise ning neile vajaliku 
esmase arstiabi andmise eest; 
5.2.11. võtab vajadusel ühendust tuusiku alusel laagris viibiva noore lapsevanema või 
eestkostjaga; 
5.2.12. korraldab kasvatajate ja abipersonali suhtes ergutusi ja määrab 
distsiplinaarkaristusi; 
5.2.13. täidab muid käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid 
ülesandeid. 
 
 
 
19
 
 
6. Laagri kasvatajate pädevus ja ülesanded  
6.1.   Laagri kasvataja: 
6.1.1. järgib laagri juhataja poolt antud juhtnööre; 
6.1.2. koostab laagri päevaplaani, mille kooskõlastab laagri juhatajaga; 
6.1.3. korraldab vastavalt päevaplaanile laagrisse saabunud noorte tegevust; 
6.1.4. jälgib tuusiku alusel laagrisse tulnud noorte tervislikku seisundit ja annab neile 
vajadusel esmast arstiabi; 
6.1.5.  arvestab noorte soovidega; 
6.1.6. täidab muid laagri juhataja poolt antavaid või kodukorrast ja teistest 
õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 
 
7. Noorte õigused ja kohustused  
7.1. Noorel  on õigus: 
7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 
7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid  
hooneid ja rajatisi; 
7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 
7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 
 
7.2. Noorel on kohustus: 
7.2.1 järgida laagri kodukorda; 
7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri  territooriumilt
7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 
 
8. Finantseerimise alused 
8.1.  Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 
8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 
8.1.2 annetused; 
8.1.3 tuusikute müük; 
8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 
 
9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused  
9.1.  Laagris osalemise tasu määra arvutamise aluseks on ühele noorele ühe päeva 
lõikes tehtavad eelarvelised kulutused ( toitlustamine , majutamine, laagri personali 
palk, transpordi-, remondikulud ja kommunaalmaksud). 
  
10. Laagri tegevuse lõpetamise kord  
10.1. Laagri tegevuse lõpetab ………………… juhatus. 
10.2. Laagri tegevuse lõpetamisest teatab …………………..……. juhatus Haridus- ja 
Teadusministeeriumile. 
 
20  
 
 
         Näidis 
 
TAOTLUS NOORTELAAGRILE 
TEGEVUSLOA VÄLJASTAMISEKS 
 
Palun väljastada tegevusluba …………………………………….. (noortelaagri 
omaniku nimi) noortelaagrile ………………………………………………. 
(noortelaagri nimi). 
 
Lisan järgmised dokumendid: 
1) noortelaagri põhimäärus; 
2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja kirjalik nõusolek 
ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 
3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala 
kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), 
sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästealade 
nõuetele; 
4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu; 
5) kviitungi koopia riigilõivu tasumise kohta. 
 
………………………………………………………… (noortelaagri nimi) 
kandmiseks noortelaagrite registrisse esitan järgmised andmed: 
1. Noortelaagri nimi…………………………………………………………………… 
2. Noortelaagri asukoht (aadress) ja sidevahendite numbrid……….………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
3. Andmed noortelaagri omaniku kohta……………………………………...………… 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
4. Andmed noortelaagri juhataja kohta (nimi, isikukood, elukoht)…..……..…………. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
5. Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud majutuskohtade arv noortelaagris 
(lisatakse koopia Tervisekaitseinspektsiooni vastavast 
tõendist)………………………………………… 
…………………………………………………………………………………………. 
…………………………………………………………………………………………. 
Muud andmed: 
1. Väljavõte noortelaagri omaniku vastavasse registrisse kantud põhikirjast. 
2. Rendileping või omandiõigust tõendav dokument. 
 
……………………………... 
kuupäev 
 
……………………………... 
allkiri 
 
21
 
 
  
Kinnitatud 
sotsiaalministri 23. novembri 1999. a 
määrusega nr 70 
 
 
NOORTELAAGRI TERVISEKAITSE- JA 
NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED NING 
ARSTITÕENDI VORM 
 
I. Üldsätted 
1. Käesolevad nõuded kehtivad noortelaagrite (edaspidi laagrite) ruumide (hoonete), 
sisustuse, personali ja maa-ala, noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi ning 
noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kohta. 
2. Käesolevates nõuetes on kasutatud noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) 
mõisteid. 
3. Laagri renoveerimise ja ehitamise projekt ning materjalide valik kooskõlastatakse 
tervisekaitsetalitusega. 
4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest 
tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. 
 
II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 
5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine  
5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja 
tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, 
saastata õhku või vähendada insolatsiooni.  Laagrid projekteeritakse metsade, parkide 
ja veekogude lähedusse. 
5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe 
noore kohta. Laagri maa- alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 
5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 
5.4. Laagri  eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök 
põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa 
köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 
5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 
5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 
18. mai 1999. a määrusest nr 54 “Nõuete kehtestamine puuetega inimeste 
liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes 
(hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides” (RTL 1999, 94, 158). 
22  
 
 
5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse  
11.07.1996 määrus nr.185 “Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996” 
(RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029).  
5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu 
kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 
5.9. Kanaliseerimata alal tuleb  hallid  veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada 
välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega.  
5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse 
kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus 
peab olema vastavuses reovete vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega. 
5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 
5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1. 
Tabel 1 
Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala 
Ruumi  nimetus 
Pindala m² mitte alla  
1.  Eluruum
4,0 ühele noorele (5,5 - 6,0 ühele täiskasvanule) 
2.   Rühmaruum või  veranda  
1,0 ühele noorele 
3.   Olmeruumid, sealhulgas:  
   
3.1 riietehoiuruum  
0,8 ühele noorele  
3.2 duširuum **  
1,6 ühe kabiini kohta  
3.3  tualettruum   
0,35 ühele noorele  
3.4 pesupesemisruum eraldi poistele  0,08 ühele noorele 
ja tüdrukutele  
4.   Rühmajuhi ruum  
olenevalt noorte arvust laagris  
5.   Tervishoiuruum  
16,0  
6.   Köögiruumid  
olenevalt noorte arvust laagris ja vastavalt tehnoloogilistele 
vajadustele, arvestades toidukäitlemisele esitatavaid nõudeid  
7. Söögisaal  
1,0 ühele noorele  
8. Pesuladu  
6,0  
Märkus: * eluruumid peavad olema eraldi tüdrukutele ja poistele 
            ** duširuum võib olla koos saunaga. 
5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele 
ohutud .  
6. Nõuded maa-alale 
6.1. Laagril peab olema omaette  maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 
6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse 
haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi.  
6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite  konstruktsioon , mõõtmed ning 
pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 
6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis-
koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele.  
 
23
 
 
6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja 
nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid 
paigutatakse iga hoone juurde. 
 
6.6. Pimedal ajal tagatakse õuealadel kunstlik  valgustus
6.7. Maa-ala peab olema eeskujulikus korras ja puhas ning muru niidetud. Laagri 
maa-alal ei ole lubatud põletada olmeprügi ja prahti laagri toimumise ajal. 
7. Nõuded ruumidele (hoonetele)  
7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad  valgustus - ja 
insolatsioonitingimused. 
7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 
7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, 
toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning duširuum(id). 
7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, 
tervishoiuruum, riietehoiuruumid, duširuumid. 
7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris . Vingugaasiga õhu 
saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 
7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat 
aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte 
alla 18°C. 
7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. 
Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 
7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon . Köögis, pesuköögis, 
tervishoiuruumis, duširuumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on 
nõutav sundventilatsioon. 
7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava 
materjaliga
7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning 
duširuumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste 
glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega, 
põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 
7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse 
vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv 
kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis  7.6 
toodule. 
 
24  
 
 
8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus 
8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile 
vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 
8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad 
vastama tabelis 2 toodule. 
Tabel 2 
Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides 
Ruumi nimetus  
Minimaalne  valgustustihedus  
Pind, mille kohta kehtib 
(luksides)  
valgustatuse minimaalväärtus  
1.  Eluruum  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
2.  Rühmaruum  
300*  
tööpind  
3.  Olmeruumid, sealhulgas: 
50 
põrandal 
3.1 riietehoiuruum 
75 
põrandal 
3.2 pesupesemisruum 
75 
põrandal 
3.3 tualettruum 
75  
põrandal  
3.4 duširuum  
3. Rühmajuhi ja pedagoogi ruum  
300  
0,8 m kõrgusel põrandast  
5.  Tervishoiuruum  
150*  
põrandal  
6.  Köögiruumid  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
7.  Laoruumid  
75  
0,8 m kõrgusel põrandast  
8.  Söögisaal  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
Märkus: * peale üldvalgustuse peab olema ka kohtvalgustus. 
8.3. Kõikidel valgustitel peavad olema armatuurid. Valgustid peavad olema puhtad ja 
töökorras. 
8.4. Eluruumidesse paigaldatakse kapid ja voodid. Igal noorel peab olema oma voodi. 
Voodi põhi peab olema kõva. 
8.5. Ruumides, kuhu on paigutatud kahekordsed narid, peab ülemisest 
magamisasemest laeni olema vähemalt 1,2 m. Nari ülemise magamisaseme  servad  
peavad olema kõrgendatud. 
  
8.6. Sanitaarseadmete minimaalne hulk laagris on toodud tabelis 3.  
 
25
 
 
Tabel 3 
 
Sanitaarseadmete minimaalne hulk 
Ruumi nimetus  
Seadmete arv  
1. Duširuum eraldi tütarlastele ja poistele   1 dušš 20 noore kohta  
2. Tualettruum  
1 klosetipott  või kuivkäimla koht 15 noore kohta  
2.1 tütarlastele  
1 kätepesuvalamu 8 noore kohta 
1 bidee  või käsidušš 4 rühma kohta  
2.2 poistele  
1 klosetipott või kuivkäimla koht ja 1 pissuaar 20 noore kohta 
1 kätepesuvalamu 8 noore kohta  
3. Söögisaal  
1 kätepesuvalamu 40 istekohale  
 
8.7. Laagris kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 
241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 54, 583) alusel kehtestatud joogiveenõuetele. 
8.8. Sooja veega peavad olema varustatud köögi- ja duširuumid. Sooja vee 
temperatuur peab olema vähemalt 65°C (mitte rohkem kui 80°C).  
8.9. Tervishoiuruumis peavad olema töölaud, toolid , kapp dokumentide, töövahendite 
ja ravimite jaoks, kušett, sirm, prügiurn, tekk,  padi , laualamp ja komplektne 
esmaabikott. 
8.10. Tervishoiuruumides peavad olema korduvkasutusega tarvikutest vähemalt 
stetoskoop, vererõhuaparaat koos mansettidega 8x20 cm ja 12x28 cm, 
digitaaltermomeeter koos patareidega, luup , veekotid, neerukausid, anatoomilised 
pintsetid, meditsiinikäärid, rõhksidemed, kolmnurkrätik ja elastiksidemed. 
8.11. Tervishoiuruumides peavad olema ühekordsetest tarvikutest vähemalt süstlad ja 
nõelad, spaatlid 15x2 cm, lateks- ja vinüülkindad, piiritusega  immutatud  
nahapuhastuspaber, haavasidumismaterjalid (sidemed, plaastrid), võrksidemed, 
piiritus 70º ning desinfitseerivad vahendid käte, tööpindade ja korduvkasutusega 
tarvikute puhastamiseks
8.12. Laagri ruumid peavad olema eeskujulikus korras ja puhtad.  Ruume peab 
vähemalt üks kord päevas niiskelt  koristama  ja tuulutama. Eluruumi põrandaid 
pesevad noored alates 10. eluaastast, alla 10aastaste noorte eluruume koristab 
teenindav personal. Iga vahetuse lõpus peab laagri personal tegema suurpuhastuse, 
kloppima ja tuulutama vooditarbed. 
8.13. Tualettruume pestakse 2 korda päevas 0,5%-lise kloorlubja, kloramiini või 
muude desinfitseerimisomadustega pesemisvahenditega. Tualettruumide 
koristusvahendid peavad olema märgistatud ja neid hoitakse eraldi eluruumide 
koristusvahenditest. Kuivkäimlaid peab iga päev desinfitseerima (kloreerima). 
Käimlakaste tuleb  puhastada 2/3 täitumisel nende mahust. 
8.14. Igal noorel peavad olema individuaalsed voodiriided ja käterätikud. Voodipesu 
ning käterätte vahetatakse  olenevalt määrdumisastmest, kuid mitte harvem kui üks 
kord seitsme päeva jooksul ja kümnepäevase vahetuse puhul üks kord kümne päeva 
26  
 
 
jooksul. Kasutatud ja määrdunud pesu tuleb koguda koheselt plastikkotti ja viia 
selleks ettenähtud kohta. 
8.15.  Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni 
jooksul,  kusjuures  noorele nähakse söömiseks ette vähemalt 30 minutit.  
 
9. Nõuded personalile  
9.1. Käesolevad tervisekaitsenõuded kehtivad laagri juhatajale , kasvatajatele, 
tervishoiutöötajale, köögipersonalile ja abipersonalile.  
9.2. Enne tööle asumist peab laagri personal läbima tervisekontrolli vastavalt 
sotsiaalministri 23. detsembri 1997 määrusega nr 44 “ Tervisekontroll nakkushaiguste 
leviku tõkestamiseks” kinnitatud “Tervisekontrolli kord tegevusaladel, kus töö 
iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut” (RTL 1998, 6/7, 48; 153/154, 
576). 
9.3. Laagri personali minimaalne koosseis on toodud tabelis 4. 
Tabel 4 
Laagri personali minimaalne koosseis 
 
Personal  
Ametikoht , mitte alla  
Kasvataja*  
1 koht 15 noorele  
Tervishoiutöötaja**  
1 koht alates 50 noorest   
Koristaja  
1 koht 700 m² kohta  
 
Märkus: * erivajadustega noorte laagris peab olema 1 kasvataja 10 noore kohta 
           **  laagril,  kus  on  alla  50  noore,  peab  olema  kas  0,5  ametikohaga  
               tervishoiutöötaja  või   sõlmitud  leping  lähedalasuva   perearsti   või  
               tervishoiuasutusega. 
9.4. Laagrile, kes ostab korrashoiuteenust, kehtib minimaalne koosseis kasvatajate ja 
tervishoiutöötaja osas. 
9.5. Laagri personal peab tundma ja täitma tervisekaitsenõudeid ning pidevalt 
täiendama teadmisi tervisekaitse alal. 
9.6. Laagri menüü koostaja (tervishoiutöötaja) peab teadma sotsiaalministri 
14.12.1995 määrusega nr 62 kinnitatud “Eesti toitumissoovitusi” (RTL 1996, 5, 42) ja 
nendest  lähtuma. 
9.7. Köögipersonal peab teadma toiduseaduse (RTI 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 
566; 2002, 61, 375; 63, 387; 102, 63; 2004, 27, 177; 34, 236), tarbijakaitseseaduse 
(RTI 2004, 13, 86; 41, 278) ja nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud 
nõudeid ning neid järgima. 
9.8. Laagri tervishoiutöötaja jälgib püsivate tervisehäiretega noori, reguleerib noorte 
päevakava, arvestades nende individuaalse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust ning 
koostab vajadusel erimenüü. 
 
27
 
 
9.9. Laagri tervishoiutöötaja teeb laagri omanikule vajadusel ettepanekud traumade 
ennetamisele suunatud elukeskkonna kujundamiseks. 
9.10. Laagri tervishoiutöötaja korraldab ja viib läbi tervisekasvatusalaseid vestlusi  
ning loenguid noortele, vajadusel laagri personalile ning lastevanematele. 
9.11. Laagri tervishoiutöötaja jälgib noorte suplemise järelevalve korraldatust ja 
ohutust. Vette ei ole lubatud minna korraga üle 10 noore. Vette ei ole lubatud minna 
rühmast eraldi, higisena, pärast väsitavat võistlust, külmatundega, pärast  toidukorda ja 
mitte varem kui 1,5 tundi pärast lõunasööki. 
 
III. Noore terviseseisundi nõuded  
10. Noorel peavad enne laagrisse tulekut olema tehtud vajalikud vaktsineerimised. 
Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust 
arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu. 
11. Läbivaatuse ajal peab noor või  lapsevanem  teavitama arsti laagri iseloomust, 
tingimustest ja ajalisest kestusest. Lapsevanem peab teatama arstile noore 
tervisehäiretest või käitumise iseärasustest, mis võivad laagri suunitlusest olenevalt 
olla noorele või teistele noortele ohtlikud. 
12. Arstil on õigus laagrisse noort mitte lubada, kui laagri suunitlus ja noore tervise-
seisund võib ohustada tema enda või teiste tervist. 
13. Arstitõendile märgitakse tehtud vaktsineerimised, arstliku läbivaatuse tulemused, 
terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused, soovitused kehalise tegevuse 
kohta ja arsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber). 
14. Laagri juhataja või tema poolt määratud isik kontrollib laagrisse tulevate noorte 
arstitõendit ja teeb noore esmase tervisekontrolli. Laagrisse ei ole lubatud võtta 
arstitõendita noort. 
15. Noortele peab olema tagatud öörahu vastavalt tabelis 5 toodule. 
Tabel 5 
Noore vanus (aastad)     
Öörahu päevas ( tundides ), mitte alla 
7-9  
10  
10-12  
9  
13-14  
8  
 
16. Noortel on lubatud laagris töötada vastavalt tabelis 6 toodule. 
28  
 
 
Tabel 6 
Noore vanus (aastad) 
Lubatud tööaeg päevas (tundides), mitte üle 
7-9  
1  
10-11  
1,5  
12-13  
2  
14  
3  
 
17. Noori ei ole lubatud rakendada suure füüsilise koormusega, eluohtlikkusega  või 
epidemioloogilise ohuga (sanitaarsõlmede koristamine ) seotud töödel. Põllu- ja 
haljastustööle võib rakendada noori alates 10. eluaastast. Noori ei ole lubatud 
rakendada toidu valmistamisele, keedetud köögiviljade puhastamisele , valmistoidu 
väljastamisele köögist, leiva lõikamisele ning laua- ja kööginõude pesemisele. 
18. Spordiüritused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja 
füüsilisele ettevalmistusele. 
19. Noortelaagrites pakutav toit peab olema eakohane, ohutu ning vastama 
toiduseaduse ja teiste tema alusel õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Toit 
valmistatakse võimalikult värsketest, töötlemata toiduainetest vastavalt kaheks 
nädalaks või üheks laagrivahetuseks koostatud menüüle, arvestades sotsiaalministri 
14.12.1995 määrusega nr 62 kinnitatud “Eesti toitumissoovitusi” (RTL 1996, 5, 42). 
Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ning toidukordade vahe päeval ei tohi 
ületada 4 tundi. 
20. Noorte sooja veega üldpesemist tuleb korraldada vähemalt üks kord 7 päeva 
jooksul. 
21. Laagris haigestunud noore haigestumisest teavitatakse koheselt lapsevanemaid 
(vajadusel arsti).  
Kuni lapsevanema või arsti tulekuni peab haigestunud noor viibima tervishoiutöötaja 
või laagri muu töötaja jälgimisel.  
22. Haigestunud noor toimetatakse olenevalt noore terviseseisundist koju (vanemate 
eemalviibimisel nende poolt määratud hooldaja juurde) või tervishoiuasutusse. 
 
IV. Vastutus 
23. Laagri omanik või  laagreid  korraldav rentnik vastutab käesoleva dokumendiga 
kehtestatud tervisekaitsenõuete ja vajaliku sisustuse olemasolu eest. 
24. Laagri juhataja vastutab laagri korrashoiu, toitlustamise, personali töökorralduse 
ja noore igakülgseks arenguks vajalike ohutute tingimuste olemasolu eest.  
 
29
 
 
Lisa 
“Noortelaagri tervisekaitse- ja noore 
terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm” juurde 
 
Tervishoiuasutus...............................…….. Välja antud.........................20......a.  
Arsti nimi…………………………………. 
Telefon……………………………………. 
Arstikood………………………………... Haigekassa……………………………… 
Litsentsinumber…………………………. Haigekassakaardi nr….………………… 
A r s t i t õ e n d  
( Esitamiseks noortelaagrile) 
Nimi........................................................ 
(ees- ja perekonnanimi
Vanus....................... 
Aadress ja vanemate kontaktandmed ...................................................... 
.......................................................................................... 
Põetud nakkushaigused.................................................................. 
.......................................................................................... 
.......................................................................................... 
Vaktsineerimised                    Vaktsineerimine              Revaktsineerimine  
DTL.................................................................................................. 
Tbc.................................................................................................. 
Leetrid .............................................................................................. 
Punetised............................................................................................ 
Mumps ................................................................................................ 
OPV.................................................................................................. 
Erimärkused:...................................................................................... 
Puukentsefaliit ...................................................................................... 
..................................................................................................... 
Arstliku läbivaatuse tulemused....................................... 
........................................................................ 
Terviseseisundi iseärasused (sh kroonilised tervisehäired ja allergia ), mis vajavad 
arstlikku  
järelevalvet, abi või nõustamist................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
 
30  
 
 
Soovitused kehaliseks tegevuseks, toitlustamiseks jm............................................ 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
  
Arsti pitser            Allkiri.................................................  
 
 
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI 
 
Toiduhügieeni üldeeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a 
määrusega nr 329 (RT I 1999, 84, 766).  
2. Määruse jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab 
olema vastavusse  viidud "Toiduhügieeni üldeeskirja" I ja II peatüki nõuetega 1. 
jaanuariks 2001. a.  
3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. "Käitleja enesekontrolli nõuded" jõustuvad 1. 
jaanuaril 2002. a.  
 
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI  
I. KÄITLEMISETTEVÕTTE TERRITOORIUMILE, HOONETELE, 
RAJATISTELE JA RUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED 
 
1. Käitlemisettevõte, selle territoorium , hooned, rajatised ja ruumid peavad olema 
puhtad ja heas seisukorras.  
2. Kui teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, peavad käitlemisettevõtte  terri -
toorium, hooned ja rajatised  paiknema  kohas, 
1) kus ei ole suuri õhusaasteallikaid; 
2) mis on kaitstud üleujutuste eest; 
3) mis ei ole kahjurite pesitsemisala; 
4) kust on lihtne eemaldada vedelaid ja tahkeid  jäätmeid.  
3. Käitlemisettevõtte asend, suurus, projektlahendus ja ehitus peavad võimaldama: 
1) territooriumi ning ruume ja seadmeid piisavalt puhastada ning vajaduse korral 
desinfitseerida
2) vältida mustuse kogunemist ja võõrkehade sattumist toitu, hallituse kasvu ja 
kondensatsioonivee teket  pindadele ning toidu kokkupuutumist toksiliste 
materjalidega; 
3) toidu käitlemist tingimustes, kus toit ei saastu ega halvene toidu omadused 
käitlemisvahendite, materjalide, vee, õhu, töötajate, muude välisallikate või kahjurite 
tõttu; 
4) toidu käitlemiseks vajalikke temperatuure. 
 
31
 
 
4. Käitlemisettevõtte territoorium peab olema heakorrastatud ja vajaduse korral 
ümbritsetud piirdega; sõidu- ja juurdepääsuteed ning laadimisplatsid peavad olema 
sillutatud, mittetolmavad ja puhastatavad. Käitlemisettevõtte territooriumil peab 
olema sademetekanalisatsioon või vajalikud kalded sademete eemaldamiseks.  
5. Käitlemisettevõttes peab olema piisavalt kätepesukohti, mis on varustatud külma ja 
sooja voolava veega ning ühendatud vajadustele vastava äravoolusüsteemiga, mis 
suubub  heitveetorustikku. Kätepesukohtade vahetus läheduses peab olema piisavalt 
kätepesuvahendeid ja hügieenilisi kätekuivatusvahendeid ning vajaduse korral käte 
desinfitseerimisvahendeid.  
6. Käitlemisvahendite ning toidutoorme ja toidu pesemise kohad peavad olema 
üksteisest ja kätepesukohtadest eraldatud.  
7. Käitlemisettevõttes peab olema piisav arv loomuliku või mehaanilise ventilat-
siooniga vesitualette (edaspidi tualetid), mis on ühendatud vajadustele vastava 
äravoolusüsteemiga. Tualettide uksed peavad avanema ruumi, kus ei käidelda toitu. 
Tualettide vahetus läheduses peab olema võimalik käsi pesta ja hügieeniliselt 
kuivatada ning vajaduse korral desinfitseerida.  
8. Heitvee äravoolu süsteem peab olema projekteeritud käitlemise jaoks piisava 
võimsusega ning ehitatud ja hooldatud nii, et toit ei saastuks ega halveneks toidu 
omadused.  
9. Käitlemisvaldkonnast olenevalt peab käitlemisettevõttes olema tagatud loomulik 
või mehaaniline  ventilatsioon. Vältida tuleb saastunud õhu mehaanilist liikumist 
puhtasse piirkonda. Ventilatsioonisüsteem konstrueeritakse nii, et puhastatavatele ja 
vahetatavatele osadele on lihtne ligi pääseda. Ventilatsiooniavad kaetakse 
kaitsevõredega või teiste kaitsvate sulguritega, mis on valmistatud korrosioonikindlast 
materjalist ning on kergesti eemaldatavad ja puhastatavad.  
10. Käitlemisettevõttes peab olema küllaldane loomulik või kunstlik valgustus. 
Valgustid peavad olema ohutud, et vältida lambipirnide või valgustite purunemise 
korral toidu saastumist.  
11. Käitlemisettevõttes peab töötajate jaoks olema piisav arv otstarbekalt 
projekteeritud ja ehitatud ning hooldatud olmeruume, mis on piisavalt valgustatud 
ning ventileeritavad ja köetavad, ning mis asuvad käitlemisruumidest eraldi.  
12. Käitlemisettevõtte territooriumi, hoonete, rajatiste ja ruumide kohta kehtivaid 
nõudeid ei kohaldata III peatükis loetletud müügikohtade suhtes.  
 
II. KÄITLEMISRUUMI KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
13. Käitlemisruumi põrandapind peab olema heas korras ning kergesti puhastatav ja 
vajaduse korral desinfitseeritav. Selleks kasutatakse veekindlat, mittelibedat, mitte-
imavat, pestavat ja mittetoksilist materjali. Vajaduse korral ehitatakse põrand kaldega.  
14. Käitlemisruumi seinapind peab olema heas korras ning kergesti puhastatav ja 
vajaduse korral desinfitseeritav. Tehnoloogilisest protsessist tuleneva kõrguseni 
peavad seinad olema siledad ning kaetud veekindla, mitteimava, pestava ja mitte-
toksilise materjaliga.  
32  
 
 
15. Käitlemisruumi  lagi  ja laevalgustid peavad olema projekteeritud, ehitatud,  viimist -
letud ja hooldatud nii, et oleks takistatud tolmu kogunemine ja hallituse kasv ning 
võõrkehade pudenemine. Kondensatsioonivee teke peab olema minimaalne.  
16. Käitlemisruumi aknad ja teised avad peavad olema ehitatud nii, et oleks välditud 
mustuse kogunemine. Käitlemisruumi aknad ja uksed peavad sulguma tihedalt ning 
nende ümbrus peab olema pragudeta. Väliskeskkonda avanevad aknad ja teised avad 
peavad vajaduse korral olema kaetud putukatõrjevõrguga, mida saab kergesti eemal-
dada ja puhastada. Kui avatud akna tõttu võib toit saastuda, tuleb käitlemise ajal hoida 
aken suletud.  
17. Käitlemisruumi uksepind peab olema sile ja kergesti puhastatav ning vajaduse 
korral desinfitseeritav.  
18. Käitlemisvahendite, seadmete ja sisseseade pinnad ning muud toiduga 
kokkupuutuvad pinnad peavad olema  terved  ning kergesti puhastatavad ja vajaduse 
korral desinfitseeritavad. Toiduga kokkupuutuvate pindade katmiseks kasutatavad 
materjalid peavad olema siledad, pestavad ja mittetoksilised ning vastama 
õigusaktidega kehtestatud nõuetele.  
19. Käitlemisvahendite, seadmete ja sisseseade puhastamiseks ning desinfitseeri-
miseks peavad olema korrosioonikindlast materjalist seadmed ja vahendid, mis on 
kergesti puhastatavad ning varustatud piisava koguse külma ja sooja veega ning 
hoitud puhtad ja heas korras.  
20. Toidu pesemise ja puhastamise seadmed ning vahendid peavad olema varustatud 
piisava koguse sooja või külma veega ning hoitud puhtad ja heas korras.  
21. Käitlemisruumide kohta kehtivaid nõudeid ei kohaldata toitlustusettevõtte söögi-
saalide ega III peatükis loetletud müügikohtade suhtes.  
 
III. AJUTISE VÕI TEISALDATAVA MÜÜGIKOHA SUHTES ESITATAVAD 
NÕUDED 
 
22. Ajutine või teisaldatav müügikoht on: 
1) tänavakaubanduse müügikoht: müügitelk, - kiosk , -paviljon, - lett või -käru; 
2) turg  ja turu territooriumil asuv müügikoht; 
3) kaupluse ja toitlustusettevõtte hooajaline müügikoht, mis ei külgne vahetult 
ettevõttega; 
4) käitlemiseks kohandatud mootorsõiduk; 
5) müügiautomaat.  
23. Ajutist või teisaldatavat müügikohta projekteerides, ehitades ja paigaldades tuleb 
arvestada, et müügikoht oleks kergesti hooldatav, puhas ja heas seisukorras ning et 
selles oleks takistatud toidu saastumine ja kahjurite levik.  
24. Ajutises või teisaldatavas müügikohas peab kohas, kus see on  asjakohane  ja 
vajalik, täitma järgmisi nõudeid: 
1) toitu käitleval töötajal peab olema võimalik täita isikliku hügieeni nõudeid: peavad 
olema vahendid käte pesemiseks ja hügieeniliseks kuivatamiseks, võimalus vahetada 
riideid  ja kasutada tualetti; 
 
33
 
 
2) toiduga kokkupuutuv pind peab olema terve ja kergesti puhastatav ning vajaduse 
korral desinfitseeritav. Toiduga kokkupuutuva pinna katmiseks kasutatav materjal 
peab olema sile, pestav ja mittetoksiline ning vastama õigusaktidega kehtestatud 
muudele nõuetele; 
3) toidu käitlemisel kasutatavaid käitlemisvahendeid, seadmeid ja sisseseadet peab 
olema võimalik puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 
4) peavad olema üksteisest eraldatud kohad toidutoorme ja toidu puhastamiseks ning 
kätepesuks; 
5) peab olema piisavas koguses sooja või külma vett; 
6) pesu- ja desinfitseerimisainete, mittesöödavate ainete, vedelate ja tahkete jäätmete 
hügieeniliseks hoidmiseks ja kõrvaldamiseks kasutatakse selleks ettenähtud ning 
asjakohaselt tähistatud mahuteid ja nõusid; 
7) toidu käitlemisel vajaliku temperatuuri tagamiseks ja jälgimiseks peab olema 
piisavalt sobivaid vahendeid ja seadmeid; 
8) toit tuleb paigutada nii, et toidu saastumine oleks välistatud.  
 
IV. VEO JA  VEOVAHENDI  KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
25. Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste säilitamiseks on 
vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei halvene. Veokit 
peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida.  
26. Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata 
või halvendada nende omadusi.  
27. Pakendamata  vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada 
ainult selleks ettenähtud veokis, konteineris või anumas , millel on tähis: "Ainult toidu 
jaoks" või veoki, konteineri või anuma eriotstarbelisust näitav, selgesti  loetav ja 
püsikindel eestikeelne muu tähistus.  
28. Kui veokis ja konteineris veetakse koos toiduga ka muid kaupu või samal ajal 
erisuguseid toiduaineid, tuleb need saastumise vältimiseks vajaduse korral üksteisest 
piisavalt eraldada.  
29. Kui veokit ja konteinerit kasutatakse erisuguste toiduainete või toidu ja muude 
kaupade veoks, peab veovahendit saastumise vältimiseks pealelaadimiste vahel 
põhjalikult  puhastama ja vajaduse korral desinfitseerima.  
30. Veokis ja konteineris tuleb toit paigutada nii, et see oleks kaitstud saastumise eest.  
31. Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril 
ning vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida.  
 
V. SISSESEADE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade, seadmed ja käitlemisvahendid 
peavad olema puhtad ning nende konstruktsioon ja materjal ning seisukord  peavad 
olema sellised, mis: 
1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 
2) ei ohusta inimese tervist; 
3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 
34  
 
 
4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud 
nõuetele; 
5) on paigaldatud selliselt , et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust.  
 
VI. TOIDUJÄÄTMETE HOIDMISE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
33. Toidujäätmeid ja muid jäätmeid (edaspidi jäätmed) ei tohi käitlemisruumidesse 
koguda rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu. Jäätmed 
eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus.  
34. Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes. Jäätmemahuti või -nõu peab 
olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral 
desinfitseeritav.  
35. Käitleja peab  korraldama  jäätmete kogumise, hoidmise, eemaldamise ja jäätme-
veo. Jäätmepanipaigad peavad olema puhtad ning kaitstud kahjurite eest, et vältida 
toidu, vee, sisseseade, seadmete, hoonete, teede ja territooriumi saastumist.  
 
VII. KÄITLEMISETTEVÕTTES KASUTATAVA VEE KOHTA 
ESITATAVAD NÕUDED 
 
36. Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama joogivee kohta veeseaduses (RT I 
1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 1999, 54, 583; 95, 
843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 
26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kasutatav 
jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibi-
vatel kalapüügialustel kasutada kala  esmaseks töötlemiseks tervisele ohutut merevett.  
37. Toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks seadmete jahutusveena ja teistel seda 
laadi eesmärkidel kasutatav vesi, mis ei ole joogivee kvaliteedinõuete kohane, tuleb 
juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse asjakohase märgistusega süsteemi, mida ei 
saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse.  
 
VIII. KÄITLEMISETTEVÕTTE TÖÖTAJALE ESITATAVAD NÕUDED  
38. Käitlemisettevõtte töötaja peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast 
tööriietust ja vajaduse korral eririietust ning peakatet ja jalanõusid, mis on kergesti 
puhastatavad või ühekordselt kasutatavad. Eririietuse pesemise korraldab käitleja. 
Eririietust pestakse ruumis, kus toitu ei käidelda.  
39. Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervise-
häiretest, haigustest , kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis 
võivad põhjustada toidu saastumise.  
40. Töötajat, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toidu-
ohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta 
võib toitu saastata.  
41. Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga ja selle 
käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuv töötaja peab sageli ja hoolikalt käsi 
 
35
 
 
pesema . Käsi pestakse enne tööle asumist, pärast tualeti kasutamist ja muudel 
vajalikel juhtudel.  
42. Tegevus, mis võib põhjustada toidu saastumist, nagu söömine ning  suitsetamine
närimine, sülitamine või muu ebahügieeniline tegevus, on käitlemisruumis keelatud.  
 
IX. KÄITLEMISNÕUDED  
43. Toiduseaduse kohaselt peavad käitlemisettevõttesse saabuv toidutoore ja toit 
olema nõuetekohased. Toidutoorme ja toidu võtab käitlemisettevõte vastu asjakohaste 
dokumentide alusel.  
44. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid 
parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele 
nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, 
toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu 
käidelda on keelatud.  
45. Toorainet ja toitu peab kõigil käitlemisetappidel kogu käitlemisahela jooksul 
hoidma tingimustes, mis takistavad tooraine ja toidu riknemist ning saastumist.  
46. Kiirestiriknevat toitu, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist 
põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks, peab hoidma sellisel 
temperatuuril ja sellistes tingimustes, mis välistavad kiirestirikneva toidu muutumise 
ohtlikuks inimese tervisele.  
47. Kiirestiriknevat toitu peab säilitama temperatuuril, mille on määranud valmistaja 
või pakendaja. Ettenähtud temperatuurist kõrvale kalduda on lubatud väga lühiaja-
liselt toidutoorme või toidu käitlemisest tuleneva vajaduse tõttu, rangelt arvestades 
toidu ohutust.  
48. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist 
temperatuurini, kus  mikroorganismid oluliselt ei paljune ega tekita ohtu inimese 
tervisele.  
49. Käitleja peab välja töötama ja rakendama   piisavad  meetmed kahjuritõrjeks.  
50. Ohtlikku või mittesöödavat ainet peab hoidma asjakohase tähistusega ja kindlalt 
suletavas konteineris või anumas ning ruumis, kus ei käidelda toitu.  
 
X. KÄITLEJA ENESEKONTROLLI NÕUDED  
51. Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise 
nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ja rakendama abinõud nõuete täitmiseks. 
Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need moodustavad enesekontrolli-
süsteemi.  
52. Enesekontrollipõhimõtete kohaselt on käitleja kohustatud rakendama järgmisi 
abinõusid: 
1) ohtude väljaselgitamine ja analüüsimine ning ennetavate abinõude määramine; 
2) kriitiliste punktide kindlakstegemine; 
36  
 
 
3) kontrollikriteeriumide ning nendest lubatud kõrvalekallete määramine iga kriitilise  
punkti jaoks; 
4) kriitilises  punktis olukorra kontrolli all hoidmiseks seiremeetodite väljatöötamine; 
5) korrigeeriva tegevuse kavandamine juhuks, kui kontrollimise tulemusel selgub , et 
olukord kriitilises punktis on väljunud kontrolli alt; 
6) kõikide toimingute kohta dokumentatsiooni koostamine (kirjaliku enesekontrolli-
süsteemi loomine); 
7) kriitiliste punktide, seiremeetodite ja dokumentatsiooni perioodiline ülevaatus ning 
lisaülevaatus juhul, kui on avastatud mingi kõrvalekalle või kui toidukäitlemise 
mingis etapis on tehtud muudatusi; seiresüsteemi tõhususe hindamiseks meetodite 
väljatöötamine.  
53. Et tagada enesekontrollisüsteemi tõhus  toimimine , peavad käitlemisettevõtte 
juhtkonnal ja enesekontrolli eest vastutaval töötajal olema piisavad teadmised 
toiduhügieeni põhimõtetest ning kogemused ohtude hindamiseks ja ohu korral 
asjakohaste meetmete võtmiseks.  
 
XI. TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS  
54. Käitleja koostab vastavalt toiduseaduse paragrahvile 29 käitlemisettevõtte 
töötajate toiduhügieenikoolituse kava, mille alusel korraldab perioodiliselt töötajate 
tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate toiduhügieeniteadmisi. 
Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad 
olema dokumenteeritud.  
55. Koolituskava  peab sisaldama järgmisi teemasid
1) toiduhügieeni põhimõtted; 
2) mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; 
3) toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja - infektsioonid
4) toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine; 
5) toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll; 
6) käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed; 
7) puhastamine ja desinfitseerimine
8) kahjuritõrje; 
9) isiklik hügieen; 
10) enesekontrolli põhimõtted; 
11) toitu käsitlevad õigusaktid; 
12) toitu käitleva töötaja kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest 
vastavalt tööülesannetele.  
 
XII. LÕPPSÄTE  
56. Tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab täitma toiduhügieeni üldeeskirjas 
kehtestatud nõudeid. Kui lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale on põllumajandusminister 
kooskõlas käesoleva üldeeskirjaga kehtestanud toiduhügieeni tagamiseks vajalikud 
eeskirjad toidutoorme ja käitlemisvaldkondade kaupa, siis peab käitlemisettevõte 
täitma selles eeskirjas sätestatud nõudeid.  
 
Põllumajandusminister Ivari PADAR  
 
37
 
 
Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 
 
PÄÄSTEAMETI JÄRELEVALVEOSAKONNA POOLT VÄLJATÖÖTATUD 
NOORTELAAGRITELE ESITATAV TULEOHUTUSNÕUETE LOETELU, 
MILLE TÄITMISE KORRAL MENETLEVAD PÄÄSTEASUTUSED NENDE 
TEGEVUSLOA TAOTLUST  
 
1. Noortelaagri (edaspidi laager) omaniku või tema volitatud esindaja (edaspidi 
valdaja) poolt peab olema määratud laagri hoonete ja territooriumi tuleohutuse eest 
vastutav isik.  
2. Laagri valdaja poolt peab enne laagri tegevusloa taotlemist olema koostatud laagri 
üldine tuleohutusjuhend , mis tuleb  kooskõlastada kohaliku päästeasutuse tuleohutus-
järelevalve ametnikuga. 
3. Laagri personal peab enne laagri iga vahetuse algust olema valdaja poolt 
tuleohutusnõuetest ja esmaste tulekustutusvahendite käsitsemisest allkirja vastu 
juhendatud.  
4. Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju 
tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud.  
5. Laagri majutushoonete kõigilt korrustelt peab olema Vabariigi Valitsuse 27. 
oktoobri  2004. a määruses nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutus-
nõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) ettenähtud minimaalne arv (vähemalt kaks) 
evakuatsioonipääse.  
6. Laagri majutushooned peavad Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 
315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) 
ettenähtud korras olema evakuatsioonivalgustusega varustatud.  
7. Laagri majutushoonete evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema tähistatud 
standardsete tuleohutusmärkidega (Eesti standard EVS 620-2:1998 "Tuleohutus. 
Ohutusmärgid").  
8. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel ei tohi kasutada põlevmaterjalist põranda-
katteid. Mittepõlevast materjalist põrandakatted peavad olema põranda külge 
kinnitatud.  
9. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel paiknevad uksed peavad olema seestpoolt 
võtmeta avatavad ning evakuatsiooniteed ja -pääsud alaliselt takistamatult läbitavad. 
Spetsiaallukkude puudumisel peab nimetatud uste seestpoolt lukustamine olema 
tehniliselt takistatud.  
10. Laagri majutushooned, milles on kuni  10 majutuskohta, peavad olema varustatud 
autonoomsete tulekahjusignalisatsioonianduritega. Kui majutushoones on 10–50 
majutuskohta, tuleb paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, üle 50 
majutuskoha olemasolul tuleb paigaldada automaatne tulekahju-signalisatsiooni-
süsteem tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 
“Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525). 
38  
 
 
11. Laagri majutushoonetes peab olema korraldatud personali öine valve , kellel on 
juurdepääs laagri hädaabitelefonile ja majutatute tulekahjust helilise alarmeerimise 
võimalus, kui olemasoleva tulekahju-signalisatsioonisüsteemi koosseisus puudub 
alarmiseade.  
12. Laagri hooned peavad olema varustatud siseministri 30.06.1998.a määruses nr 19 
"Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" (RTL 1998, 220/221, 
875; 2000, 94, 1470; 2003, 91, 1362) ettenähtud arvu ja ettenähtud korras üles pandud 
esmaste tulekustutusvahenditega ning need peavad olema töökorras ja tähistatud 
tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998).  
13. Põlevmaterjalist kandetarinditega majutushooned, sõltumata korruste arvust, 
peavad olema piksekaitseseadmega varustatud.  
14. Laagri hoonetes tuletõrjeveevõrgu olemasolu korral peab see olema veega 
täidetud, voolikute ja joatorudega komplekteeritud ning veevõrguga ühendatud; 
tuletõrjekraanid peavad olema vastavate tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998) 
tähistatud.  
15. Linnast või muu tiheasustusega  paigast  eemal paikneva laagri territooriumil peab 
olema: 
1) sissesõidu juurde paigaldatud territooriumi skemaatiline plaan (asendiplaan), millel 
on hoonete, teede ja tuletõrje veevõtukohtade tähistus; 
2) paigaldatud teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse 
telefoninumbriga; 
3) üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu 
õnnetuse tekkimisest.  
16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) 
peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud  veevaru (tuletõrjeveehoidla, -
hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema 
laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja 
liikumistee skeem) muu lähima tuletõrje veevõtukoha kohta.  
17. Laagri majutushoonete tarindite tulepüsivus ja nende pinnakatted peavad vastama 
ehitise kasutusloa taotlemise hetkel kehtinud nõuetes (Eesti projekteerimisnormid 
(EPN 10.19) või Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 “Ehitisele 
ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) sisalduvatele 
ehituslikele tuleohutusnõuetele.  
18. Laagri avamise ajaks peavad tähtaegselt olema täidetud ka tuleohutusjärelevalve 
ametniku poolt laagri kohta tehtud ettekirjutuses sisalduvad muud tuleohutus-
meetmed.  
 
 
39
 
 
TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED 
Vastu võetud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 
( RTL 2000, 99, 1559), jõustunud 08.09.2000  
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg):  
15.07.2004/48 ( RTL 2004, 100, 1599) 30.07.2004  
«Päästeseaduse»  (RT I 1994,  28,  424;  1998,  39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 
lõike 11 alusel määran:  
I. ÜLDSÄTTED  
§1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), 
nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded.  
§2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 
1) evakuatsioon – inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta 
tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul; 
2) evakuatsioonitee – ehitise põranda mis tahes punktist  algav  ja välisõhus maapinnal 
ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee; 
3) evakuatsioonipääs – evakuatsioonialast otse välja viiv  uks või ehitise sees- või 
väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult 
evakueeruda maapinnale; 
4) hädaväljapääs – võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral 
nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi 
kasutades; 
5) varuväljapääs – üldiselt evakuatsioonipääsu nõuetele vastav teine 
lahkumisvõimalus ohustatud ehitisest või ruumist, mis siiski kogu ulatuses ei vasta 
evakuatsiooniteele esitatavatele nõuetele; 
6) massiüritus – mis tahes ruumis või piiratud alal vabas õhus inimeste massilise 
kogunemisega seotud üritus, kus üheaegselt viibib üle 50 inimese; 
7) põlevmaterjal – põlevaine või -materjal või nendest valmistatud toode; 
8) territoorium – objekti koosseisu kuuluv hoonestamata maa-ala; 
9) tulekahju – väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, 
mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline 
või muu kahju; 
10) tuleohtlik protsess – tegevus või protsess, milles kasutatakse, töödeldakse, 
valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus  tuleoht  ja tule leviku võimalus 
on suure tõenäosusega; 
11) tule- ja plahvatusohtlik protsess – tegevus või protsess, milles peale tuleohu 
esineb ka plahvatusoht; 
12) tuleohutuskuja – tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne 
ehitistevaheline kaugus; 
13) tuleohutusmärk – siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu 
eest hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust  keelav , tulekahju või muu 
hädaolukorra puhul inimeste evakueerimist  suunav või päästevahendile viitav märk; 
14) tuleohutusnõue – tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada objekti  
40  
 
 
ning sellel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutus, samuti nõue 
päästevahendile.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal  
(edaspidi objekti valdaja).  
II. NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE  
§4. Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku 
tuleohutusjärelevalvet teostama volitatud ametnikuga (edaspidi riikliku tuleohutus-
järelevalve ametnik)
 objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend 
koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse «Päästeseaduse» 
paragrahvi 283 lõike 4 alusel kehtestatud korras läbi vähemalt üks kord aastas.  
§5. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse tuleohutusnõudeid sätesta-
vatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise ning selles toimuva tegevuse või protsessi 
ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast.  
§6. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded 
objekti kohta  tervikuna , sisaldab: 
1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust; 
2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale 
juurdesõidutee korrashoiu kohta; 
3) nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise 
ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise 
kohta; 
4) nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja parkimise  
kohta; 
5) suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja suitsetamiskohti; 
6) nõudeid side-, päästevahendi ning tuletõrje- veevarustuse süsteemi korrashoiu 
kohta; 
7) töötajate kohustusi tulekahju tekkimisel, päästemeeskonna väljakutsumisel, 
inimeste evakueerimisel, päästevahendi kasutamisel ning sündmuskohal 
päästemeeskonna juhiga tehtava koostöö korda; 
8) objekti allüksuste tuleohutuse eest vastutavaid isikuid või nende määramise korda.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§7. Objektil, mille koosseisus on tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga 
allüksus, võetakse üldise tuleohutusjuhendi koosseisu eraldi  osana allüksuse 
tuleohutusjuhend.  
§8. Objekti plahvatus- ja tuleohtliku tegevuse või protsessiga allüksuse tuleohutus-
juhend sisaldab: 
1) tegevuse või protsessi tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustust ning tulekahju 
korral inimese elule ja tervisele ohtlike mõjurite iseärasusi ja nende vähendamise 
meetmeid; 
2) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessi ja ruumi kohta; 
3) nõudeid põlevmaterjali hoidmise ja kasutamise ning tehnoloogiliste seadmete ja 
 
41
 
 
ruumide põlevmaterjali jäätmetest puhastamise kohta; 
4) nõudeid tehnoloogilise seadmestiku remondiks ettevalmistamisel ja selle 
remondijärgsel käikulaskmisel.  
§9. Objekti tuleohutusjuhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele: 
1) tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel; 
2) tulekahju või õnnetuse toimumisel objektil või allüksuses; 
3) juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel; 
4) uute päästevahendite kasutuselevõtmisel.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§10. Tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessidega objektil soovitatakse: 
1) määrata allüksuses tuleohutuse eest vastutav isik, kelle ametikohustustes kindlaks 
määrata tema ülesanded tuleohutuse tagamise alal; 
2) moodustada perioodiliselt tuleohutusnõuete ja - juhendite  täitmist kontrolliv 
tuleohutuskomisjon; 
3) moodustada  tulekustutus - ja päästeformeering.  
§11. Objekti valdaja, lisaks käesoleva määruse paragrahvile 4: 
1) korraldab töötajate tuleohutusalase õppe (lisa 1), milleks määrab tuleohutusalase 
juhendamise ja täiendusõppe läbiviimise korra ja perioodilisuse ning töötajad, kes 
kuuluvad õpetamisele tuleohutusalase täiendusõppe programmi alusel; 
2) töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist, inimeste 
ohutut evakueerimist ja tulekahju kustutamist tagavad meetmed; 
3) koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks 
tulekahju, samuti muu õnnetuse (edaspidi õnnetus) korral (lisad 3, 4 ja 5) ning 
korraldab vähemalt üks kord aastas töötajatele ja õpilastele treeninguid tegevusplaani 
omandamiseks ja tegevusvalmiduse tagamiseks ohuolukorras; 
4) tagab objektil õigusaktidega ettenähtud päästevahendite  soetamise ja paigaldamise 
ning objektil olevate päästevahendite kontrollimise ja hooldamise vastavalt õigusakti, 
nende tehnilise dokumentatsiooni või valdaja esitatud nõuetele ning nende vahendite 
töökorras oleku, sihtotstarbelise ja ettenähtud korras kasutamise; 
5) korraldab objektil muude tuleohutusnõudeid sätestavate õigusaktide ja riikliku 
tuleohutusjärelevalve ettekirjutuste täitmist.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§12. Füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks: 
1) järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid; 
2) tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava  ja säilitatava aine ja materjali tule- ja 
plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötamisel; 
3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, 
aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest 
vastutava isiku juhiseid; 
4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid 
meetmeid ning hoiduma  muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või 
plahvatuse; 
5) hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima 
alaealise viibimist  käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme, põlevmaterjali 
42  
 
 
kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev  kolle , lõke, illumineeritud 
jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta; 
6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil 
olevat side-, päästevahendit; 
7) tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse 
häirekeskusele (edaspidi häirekeskus ) ja objekti administratsioonile.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§13. Iga füüsiline ja juriidiline isik peab pürotehniliste toodete sisse- ja väljaveol, 
katsetamisel, hoidmisel ja turustamisel ning signaliseerimisel, ilutulestiku korral-
damisel või mõnel muul otstarbel  kasutamisel või hävitamisel järgima majandus-
ministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 46 «Pürotehniliste toodete käitlemise 
eeskirja kinnitamine» (RTL 1998, 370/371, 1591) kehtestatud tuleohutusnõudeid.  
III. NÕUDED TERRITOORIUMI, EHITISE JA NEIS PAIKNEVA 
SEADMESTIKU, TEHTAVA TÖÖ JA LÄBIVIIDAVA ÜRITUSE KOHTA  
Territoorium  
§14. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning 
tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning  aastaringselt kasutamiskõlblikus seisu-
korras.  
§15. Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest.  
Territooriumi puhastamise sageduse kehtestab objekti valdaja. Põlevmaterjali jäät-
meid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Põlevmaterjali taaras 
hoidmisel selle kaas või  kork  suletakse. Jäätmete hoiukoht  paikneb põlevmaterjalist 
või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas 
olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel.  
§16. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #1 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #2 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #3 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #4 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #5 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #6 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #7 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #8 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #9 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #10 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #11 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #12 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #13 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #14 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #15 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #16 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #17 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #18 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #19 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #20 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #21 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #22 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #23 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #24 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #25 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #26 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #27 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #28 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #29 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #30 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #31 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #32 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #33 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #34 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #35 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #36 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #37 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #38 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #39 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #40 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #41 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #42 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #43 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #44 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #45 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #46 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #47 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #48 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #49 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #50 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #51 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #52 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #53 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #54 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #55 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #56 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #57 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #58 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #59 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #60 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #61 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #62 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #63 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #64 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #65 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #66 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #67 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #68 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #69 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #70 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #71 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #72 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #73 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #74 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #75 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #76 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #77 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #78 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #79 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #80 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #81 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #82 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #83 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #84 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #85 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #86 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #87 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #88 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #89 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #90 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #91 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #92 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #93 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #94 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #95 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #96 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #97 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #98 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #99 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #100 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #101 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #102 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #103 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #104 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #105 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #106 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #107 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #108 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #109 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #110 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #111 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #112 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #113 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #114 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #115 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #116 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #117 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #118 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #119 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #120 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #121 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #122 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #123 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #124 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #125 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #126 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #127 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #128 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #129 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #130 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #131 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #132 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #133 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #134 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #135 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #136 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #137 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #138 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #139 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #140 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #141 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #142 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #143 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #144 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #145 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #146 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #147 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #148 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #149 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #150 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #151 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #152 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #153 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #154 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #155 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #156 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #157 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #158 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #159 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #160 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #161 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #162 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #163 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #164 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #165 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #166 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #167 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #168 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #169 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #170 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #171 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #172 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #173 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #174 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #175 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #176 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #177 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #178 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #179 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #180 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #181 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #182 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #183 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #184 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #185 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #186 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #187 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #188 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #189 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #190 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #191 NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT #192
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 192 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maalerikusti Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
1072
pdf
Logistika õpik
161
pdf
Juhtimise alused
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
477
pdf
Maailmataju



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun