100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 192 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maalerikusti
Õppematerjali autor
* Elule ja arengule Organisatsioonid, liikumised * Arstiabile * Õigus privaatsusele * Saada abi ja hooldust * Osa võtta lastekaitseprogrammide * Sotsiaalsed õigused- mõtte-, väljatöötamisest 2. Kas lapselt tohib ära võtta pudeli konjakit, mille ta on laagrisse kaasa võtnud? Põhjenda. Tuleb lapselt turvakaalutustel ära võtta Noortelaagri korraldaja käsiraamat http://www.entk.ee/noortelaagrikorraldajale Alkohol ja tubakas noorteüritusel Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi (alkoholiseadus). Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates omavalitsustes erinevad. Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi alkoholi ega tubakat tarbida,
isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi noortelaagri pidaja) laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning haridus- ja teadusministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva; Noorsootöö – mis see on? Rahvusvaheliselt on noorsootöö kui termin täna äärmiselt erinevalt õigusakti tasandil määratletud ja avalikkuses omaks võetud. Euroopa Nõukogu, kus on
- Laagrituusikute toetus projektlaagrites kokku: LASTE ARV SUMMA Plaan / Fakt Plaan / Fakt 13 997 /14 564 2 267 514.- / 2 375 658.- 13 Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS 01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri III. Laagrijuhataja eksami sooritamine 13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning 1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor- Projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo- sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari- ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967 dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku- Määrus kehtestati "Noorsootöö seaduse" (RT I mendid: 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
2. Leia vastused Noortelaagri korraldamise põhimõistetele ja seaduse nõuete järgmistele küsimustele (abiks Laagrikasvataja käsiraamat, 2005): 1) Millised on erinevused ja sarnasused noorte projekti- ja püsilaagritel? Projekti laager on laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Püsilaager laager, mida peetakse noortelaagri põhimääruse ning valdkonna eest vastutava ministri antud noortelaagri tegevusloa alusel ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva. Sarnasus on et äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR?
Kui oleme korralikult ettevalmistanud, siis saame kujundada meie matka väga mõnusaks puhkuseks, mis teeb head nii meie kehale kui ka vaimule. 1 KASUTATUD KIRJANDUS · Eesti Matkaliit (2007). Matkaliigid. Viimati külastatud 25.02.2012, http://matkaliit.ee.klient.veebimajutus.ee/foorum/viewforum.php?f=10 · Talvoja, E. Põder, V. (1996). Lastelaagri kasvataja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika-ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Kurve, K. (2000). Käsiraamat noortelaagri korraldajale. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Talvoja, E. Põder, V. Veebel, H. Bachfeldt, A, Luik, A. Kurve, K. (2005). Noortelaagri korraldaja käsiraamat. Tln: Haridusministeeriumi Metoodika- ja Koolituskeskuse trükikoda · Tohva, L. (2009) Mis on matk? Viimati külastatud 25.02.2012,
TÖÖLEPING Töölepingu seaduse muutmise põhjused • Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. • Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tö�
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
Kodused kaasused. 1. K. sõlmis OÜ-ga “Koostöölepingu”. Selle lepingu järgi kohustus K. tegema infotehnoloogia spetsialisti tööd ja OÜ kohustus maksma talle töötasu 1000 eur kuus. Leping oli sõlmitud määramata tähtajaks ning selles oli kokku lepitud tehtav töö, töötasu ja selle maksmise kord, töö tegemise koht ning tööle asumise aeg. Lepingu järgi pidi IT spetsialist töötama ettevõttes täistööajaga ehk 8 tundi päevas. Tegelikult töötas ta ka teises ettevõttes ning täitis OÜ antud ülesandeid vastavalt vajadusele. OÜ leidis, et tegemist ei ole töölepinguga ning ütles selle põhjusi avaldamata üles. K. pöördus kohtusse ning palus tunnistada „koostööleping” töölepinguks ning tuvastada ülesütlemise tühisus. Kohus tegi kindlaks, et IT spetsialist käis tõepoolest tööl siis, kui mõni IT-alane küsimus vajas lahendamist. Pidevalt ta töö juures ei viibinud ega üldisele tööaja korraldusele ei all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid