NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT (0)

 
 
 
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS 
HARIDUS - JA TEADUSMINISTEERIUM 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NOORTELAAGRI KORRALDAJA 
KÄSIRAAMAT 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2005 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Koostanud : Elo 
Talvoja 
  Viire 
Põder 
  Helen  
Veebel 
  Argo  
Bachfeldt 
  Anne 
Luik 
  Kadri  
Kurve 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kujundaja: Tiina  Niin  
 
 
 
Keeletoimetaja: Anne Karu 
 
 
Tehniline toimetaja: Reet Kukk 
 
 
 
 
ISBN  9985-72-158-6 (trükis) 
ISBN 9985-72-159-4 (PDF) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
 
Noorsootöö 
seadus 
         
 
 
 
5 
Noortelaagri 
tegevusloa  
väljastamise 
kord 
      
 
10 
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 
  12 
Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse 
kinnitamine 
          
 
15 
Noortelaagri 
registri 
pidamise 
põhimäärus 
      
 
16 
Noortelaagri 
näidispõhimäärus        
 
18 
Taotlus  
noortelaagrile 
tegevusloa 
väljastamiseks 
     
 
21 
Noortelaagri tervisekaitse- ja noore  terviseseisundi  nõuded ning arstitõendi vorm    22 
Toiduhügieeni 
üldeeskiri 
        
 
31 
Noortelaagritele 
esitatavad 
tuleohutusnõuded      
 
38 
Tuleohutuse  
üldnõuded         
 
40 
Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 
 
 
  56 
Hasartmängumaksu laekumistest   toetuste   taotlemise ja andmise kord 
 
  62 
Toetuse 
taotlemisel 
esitatavad 
dokumendid  
      
 
64 
Noortelaagri 
eelarve 
         
 
65 
Noortelaagri 
tuusiku 
päevamaksumus       
 
66 
Riikliku 
toetuse 
aruande 
vorm        
 
67 
Noortelaagri 
vahetuse  
aruande 
vorm 
       
 
68 
Noortelaagris  
osaleja 
kaart 
        
 
69 
Töölepingu 
seaduse 
rakendamisest 
       
 
70 
Tööleping 
          
 
84 
Töövõtulepinguga 
seonduvast        
 
87 
Töövõtuleping 
(FIE-ga) 
        
 
91 
 
3 
 
 
Töövõtuleping 
(mitte-FIE) 
        
 
94 
Noorsootöötajale 
vajalikud 
seadused 
       
 
97 
Valik 
noortelaagri 
tegevusega  
seonduvaid 
õigusakte 
    100 
Hierarhia  
noortelaagris        100 
Noortelaagri 
kodukord        103 
Esmaabi 
ja 
puhtus 
noortelaagris 
      104 
Mida 
lapsevanemad 
meilt 
ootavad 
ja 
loodavad 
    111 
Laagriprogramm 
        112 
Sina 
ja 
laps 
         117 
Maslow  
motivatsiooniteooria 
       118 
Lapsepõlvestress 
läheb 
laagrisse  
      123 
Juhtimisstiilid  
         126 
Kuulamise 
kunst  
        129 
Käitumise 
juhtimine 
laagris  
       131 
Probleemide 
lahendamine 
       137 
Vägivald 
ja 
lapse 
ahistamine 
       140 
Rühma areng   
 
 
 
 
 
 
 
 
143 
Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine   
 
 
 
152 
Matkad 
ja 
nende 
planeerimine        159 
Liikumine 
looduses 
        170 
Eksimine 
looduses 
        174 
Ujumine  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
177 
Lõkkeõhtud 
         182 
Väliküpsetamine 
looduses 
       183 
Kasutatud 
kirjandus 
        190 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NOORSOOTÖÖ SEADUS 
Vastu võetud 17. 02. 1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 392), jõustunud 1. 04. 
1999, § 18 osas 1. 01. 2000. 
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg): 
5. 06. 2002 (RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 
19. 06. 2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 
16. 10. 2002 (RT I 2002, 90, 521) 1. 01. 2003 
7. 04. 2004 (RT I 2004, 27, 179) 1. 05. 2004 
  
1. peatükk 
ÜLDSÄTTED 
§ 1. Seaduse reguleerimisala 
Käesolev seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. 
§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine  
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse 
seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.  
[RT I 2002, 61, 375 – jõustunud 1. 08. 2002] 
  
§ 2. Mõisted 
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 
1) noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik; 
2) noorteprojekt – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevusplaan  koos eelarvega , mis 
teenib noorsootöö eesmärke ning mille kestus on kuni üks aasta; 
 
5 
 
 
3) noorteprogramm – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevuskava, mille 
realiseerimiseks koostatakse konkreetsed  projektid  ning mille kestus on rohkem kui 
üks aasta; 
4) noorsootööasutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus , kohaliku 
omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on 
noorsootöö korraldamine. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 3. Noorsootöö 
(1) Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis 
võimaldab neil vaba tahte alusel tegutseda perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. 
(2) Noorsootöö sisuks  on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja  tervisekasvatus , mis soodustab 
noorte vaimset ja füüsilist arengut. 
 [RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
2. peatükk 
NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE 
§ 4. Haridusministeeriumi ülesanded  
Haridus- ja Teadusministeerium: 
1) töötab välja noorsootöö riiklikud  programmid ; 
2) toetab noorteühingute tegevust ja eraldab neile  aastatoetusi; 
3) kontrollib noorsootöö jaoks riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; 
4) koordineerib noorte tervistava puhkuse korraldamist; 
5) koordineerib noorte teavitamist ja nõustamist; 
6) koostab ülevaate noorsootöö tulemuste ja uuringute kohta; 
7) täidab teisi seadustes , Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses 
sätestatud ülesandeid. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 5. Maavanema ülesanded 
Maavanem : 
1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist  maakonnas ; 
6   
 
 
2) teostab  järelevalvet riigieelarvest noorsootööle eraldatud rahaliste vahendite 
kasutamise üle maakonnas; 
3) korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse 
osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga . 
  
§ 6. Valla- või  linnavolikogu ülesanded 
(1) Valla- või linnavolikogu: 
1) määrab noorsootöö prioriteedid  oma haldusterritooriumil ning sätestab nende 
saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas; 
2) toetab antud valla või linna haldusterritooriumil tegutsevate noorteühingute 
noorteprogramme ja noorteprojekte, kinnitab noorteühingute noorteprogrammide ja 
noorteprojektide valla- või linnaeelarvest  toetamise  tingimused, korra ja taotluste 
vormid; 
3) täidab teisi noorsootöö korraldamise ülesandeid oma haldusterritooriumil. 
(2) Valla või linna haldusterritooriumil tegutsevatel noorteühingutel on õigus teha 
valla- või linnavolikogule ettepanekuid valla või linna arengukava koostamisel. 
  
§ 7. Noorteühingu mõiste 
Noorteühing on mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on 
noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine ning mis on 
kantud  mittetulundusühingu avalduse alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi 
noorteühingute registrisse . 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
§ 8. Noorteühingute register  
(1) Noorteühingu registrisse kandmiseks esitab mittetulundusühing Haridus- ja 
Teadusministeeriumile: 
1) noorteühingu registrisse kandmise avalduse; 
2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikaardi väljavõtte; 
3) mittetulundusühingu põhikirja koopia; 
4) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud arengukava, milles 
märgitakse noorteühingu arenguprintsiibid ja -suunad. 
(2) Noorteühingute registrisse kantud noorteühing esitab Haridus- ja 
Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 
 
7 
 
 
1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 
2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu  selles; 
3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva 
tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. 
(3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. 
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides  
muudatuste  ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja 
Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva 
jooksul nende tegemisest arvates. 
(5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister 
määrusega. 
(6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute 
registrisse on aluseks noorteühingule aastatoetuse määramisel käesoleva seaduse § 18 
lõikes 1 sätestatud tingimustel ning noorteühingu noorteprogrammidele ja 
noorteprojektidele toetuste taotlemisel. 
[RT I 2002, 90, 521 – jõustunud 1. 01. 2003] 
  
3. peatükk 
NOORTELAAGER JA PROJEKTLAAGER 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
§ 81. Noortelaager ja projektlaager  
Noortelaagri ja projektlaagri korraldajad pakuvad noortele tasemekoolitusevälist 
tasulist teenust, mille sisuks on noorte tervistav ja arendav puhkus. 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
§ 9. Noortelaagri mõiste ja õiguslik seisund  
Noortelaager tegutseb äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 
või Eesti kirikute,  koguduste ja koguduste liitude registrisse (edaspidi register) kantud 
isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi  pidaja ) asutusena, millele on välja 
antud Haridus- ja Teadusministeeriumi  tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 
10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele: 
1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva; 
2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva. 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
8   
 
 
§ 10. Noortelaagri tegevusluba 
 
(1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja 
Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, 
asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. 
Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri 
tegevuse alustamist. 
(2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 
1) noortelaagri põhimäärus; 
2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja  kasvatajate  
kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 
3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala 
kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), 
sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus - ja päästealade 
nõuetele; 
4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste  loetelu ; 
5) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 – jõustunud 1. 08. 2002] 
(21) Tegevusloa väljastamise eest peab noortelaagri pidaja tasuma  riigilõivu. 
(3) Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded kinnitab haridus- ja 
teadusminister määrusega. 
(4) Noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse, personali ja maa-
ala suhtes kohaldatavad tervisekaitsenõuded, nõuded noortelaagrisse lubatava noore 
tervisliku seisundi kohta ning noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi 
kinnitab sotsiaalminister määrusega. 
(5) Noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja 
Teadusministeeriumis pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud andmete 
esitamist on 30 päeva. 
(6) Noortelaagri tegevusluba antakse kuni kolmeks aastaks. 
(7) Noortelaagri tegevusloa väljaandmise või selle väljastamisest keeldumise otsus 
tehakse noortelaagri pidajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt  kümne tööpäeva 
jooksul otsuse tegemisest arvates. Noortelaagri tegevusloa väljaandmise otsus tehakse 
posti teel või elektrooniliselt teatavaks ka valla- või linnavalitsusele, mille 
territooriumil noortelaager tegutseb. 
(8) Haridus- ja Teadusministeerium ei väljasta noortelaagri pidajale tegevusluba, kui 
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud andmed puuduvad või ei vasta 
õigusaktidega kehtestatud nõuetele.  
(9) Noortelaagri tegevusloa väljastamise korra ja tegevusloa vormi kinnitab haridus- 
ja teadusminister määrusega. 
 
9 
 
 
[RT I 2004, 27, 179 – jõustunud 1. 05. 2004] 
  
§ 11. Noortelaagri põhimäärus 
(1) Noortelaagri põhimääruses märgitakse: 
1) noortelaagri nimi; 
2) noortelaagri asukoht; 
3) noortelaagri struktuur; 
4) noortelaagri juhataja ja kasvatajate pädevus ning ülesanded; 
5) noortelaagris osalevate noorte õigused ja kohustused; 
6) noore noortelaagrisse vastuvõtmise tingimused; 
7) noortelaagri  suhtluskeel ; 
8) noortelaagris osalemise tasu määra arvutamise alused; 
9) noortelaagri finantseerimise alused; 
10) noortelaagri tegevuse lõpetamise kord. 
(2) Noortelaagri põhimääruse kinnitab noortelaagri pidaja. 
[RT I 2002, 53, 336 – jõustunud 1. 07. 2002] 
  
§ 12. Noortelaagrite register 
(1)  Noortelaagri pidajale tegevusloa väljastamise järel kantakse noortelaager 
Haridus- ja Teadusministeeriumi noortelaagrite registrisse. 
§-d 13-23 [käesolevast tekstist välja jäetud] 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA 
VÄLJASTAMISE KORD 
 
Vastu võetud haridusministri 5. aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). 
 
Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 
2002 ja 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39), jõust 09. 01. 2003. 
 
I. Üldsätted  
1. Käesoleva korraga määratakse kindlaks noortelaagri tegevusloa (edaspidi 
tegevusluba) väljastamise kord. 
  
10  
 
 
II. Tegevusloa väljastamine  
2. Tegevusloa saamiseks esitab noortelaagri omanik Haridus- ja 
Teadusministeeriumile taotluse ja noorsootöö seaduse  paragrahvis 10 loetletud 
dokumendid vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. 
  
3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud dokumendid vaatab läbi haridus- ja 
teadusministri käskkirjaga moodustatud noortelaagri tegevusloa taotluste 
läbivaatamise komisjon (edaspidi komisjon).  
  
4. Komisjoni ülesanne on kontrollida tegevusloa taotluste ja nendele lisatud 
dokumentide vastavust seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. 
 
III. Komisjoni töökord  
5. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud  toimuvad vastavalt 
vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord iga kolme kuu järel. Komisjoni 
koosoleku toimumise ajast ja kohast teatab komisjoni esimees komisjoni  liikmetele ja 
vajadusel tegevusloa taotlejatele vähemalt kolm tööpäeva enne komisjoni koosoleku 
toimumist . 
  
6. Komisjonil on õigus kutsuda vajadusel komisjoni koosolekule tegevusloa taotleja , 
Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti ametnik. Tegevusloa taotlejal on õigus 
viibida komisjoni koosolekul, kus otsustatakse temale kuuluvale noortelaagrile 
tegevusloa väljastamine, omal algatusel . 
  
7. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt 
kaks kolmandikku komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees ja jurist . 
  
8. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 
  
9. Komisjoni liikmetel on õigus kontrollida Haridus- ja Teadusministeeriumile 
tegevusloa saamiseks esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsust. 
  
10. Komisjoni koosolekud protokollib komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla 
komisjoni esimees ja sekretär. 
 
11. Komisjon võib teha järgmisi otsuseid: 
1) teha  haridus- ja teadusministrile ettepanek väljastada noortelaagri omanikule 
tegevusluba; 
2) teha haridus- ja teadusministrile ettepanek mitte väljastada noortelaagri omanikule 
tegevusluba. 
 
12. Kui komisjon teeb otsuse teha haridus- ja teadusministrile ettepanek väljastada 
noortelaagri omanikule tegevusluba, vormistab komisjoni sekretär vormikohase 
noortelaagri tegevusloa ja esitab selle allkirjastamiseks haridus- ja teadusministrile. 
Allkirjastatud  tegevusloa eksemplari väljastab komisjoni sekretär allkirja vastu 
tegevusloa taotlejale, koopia tegevusloast jääb Haridus- ja Teadusministeeriumile. 
  
13. Kui komisjon teeb otsuse teha haridus- ja teadusministrile ettepanek mitte 
väljastada noortelaagri omanikule tegevusluba, näitab ta ära keeldumise põhjused, 
viidates seadusele või selle alusel antud õigusaktile. 
 
11
 
 
  
14. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab kümne tööpäeva jooksul noortelaagri 
tegevusloa väljaandmisest kirjalikult noortelaagri  omanikku ning valla- või 
linnavalitsust, mille haldusterritooriumil noortelaager tegutseb. 
  
15. Tegevusloa väljaandmisest keeldumisel teatab Haridus- ja Teadusministeerium 
sellest noortelaagri omanikule kirjalikult kümne tööpäeva jooksul pärast vastava 
otsuse tegemist, näidates ära keeldumise põhjused. 
  
16. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevuslubade üle peab 
arvestust komisjoni sekretär. 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA VORM 
 
Vastu võetud haridusministri 5. aprilli 1999. a määrusega nr 23 (RTL 1999, 63, 839). 
 
Muudetud järgmiste määrustega 26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355), jõust 09. 08. 
2002; 27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) jõust 09. 01. 2003. 
 
 
NOORTELAAGRI TEGEVUSLUBA NR…… 
“……” “………………………” “……….” 
 
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM 
annab välja 
  
…………………………………………………………. (noortelaagri omaniku nimi) 
noortelaagrile ………………………………………………….. (noortelaagri nimi) 
tegevusloa 
noorte tervistava puhkuse korraldamiseks 
……………. (tegevusloa kestus) aastaks 
  
/ allkiri / 
 
 
Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja 
kvalifikatsiooninõuded 
Haridus- ja teadusministri 13. septembri 2004. a määrus nr 51  
(RTL, 27.09.2004, 127, 1967) 
Määrus kehtestatakse «Noorsootöö seaduse» (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 
375; 90, 521; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel.  
§ 1. Reguleerimisala  
Käesolev määrus sätestab noortelaagri ja projektlaagri (edaspidi  laager ) juhatajate ja 
kasvatajate kvalifikatsiooninõuded.  
12  
 
 
§ 2. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded  
Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 
1) pedagoogiline , noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja Eesti 
Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud  tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud 
teemadel või 
2) vähemalt keskharidus  ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 
nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana.  
§ 3. Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded  
Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 
1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja ENTK 
juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus 
eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või 
2) muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase 
viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 
nimetatud teemadel või 
3) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie 
aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2, 3 ja 4 
nimetatud teemadel.  
§ 4. Laagri juhataja eksamiteemad  
(1) Laagri juhataja  eksam  hõlmab kahte teemat: 
1) turvalisus laagris; 
2) laagri juhataja töö.  
(2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende 
vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 
1) laagritegevust puudutav seadusandlus ; 
2) erivajadustega laps laagris.  
(3) Teema «Laagri juhataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks 
vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 
1) pedagoogika alused; 
2) laagri töö organiseerimine , planeerimine ja juhtimine; 
3) konfliktsituatsioonide lahendamine.  
§ 5. Laagri kasvataja eksamiteemad  
(1) Laagri kasvataja eksam hõlmab kolme teemat: 
1) turvalisus laagris; 
2) pedagoogika; 
3) laagri kasvataja töö.  
(2) Teema «Turvalisus laagris» puudutab võimalikke ohte ja riske laagris ning nende 
vältimist ja koosneb järgmistest alateemadest: 
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kasvatajat puudutavas osas; 
2) erivajadustega laps laagris.  
 
13
 
 
(3) Teema «Pedagoogika» käsitleb lapse arengu iseärasusi.  
(4) Teema «Laagri kasvataja töö» puudutab laagrile seatud eesmärkide saavutamiseks 
vajalikke teadmisi ja oskusi ning koosneb järgmistest alateemadest: 
1) grupi juhtimine; 
2) meeskonnatöö; 
3) konfliktsituatsioonide lahendamine; 
4) ürituste korraldamine; 
5) mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoodika.  
§ 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajalik eksam  
(1) Paragrahvides 2 ja 3 nimetatud eksami viib läbi ENTK.  
(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi ja eksami korra kehtestab ENTK 
direktor , kooskõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Teadusministeeriumi 
noorteosakonnaga.  
(3) Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksami teoreetiline osa on 
kirjalik. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami  tegija  vastab õigesti vähemalt 80 
protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded.  
§ 7. Üleminekusäte  
Isikud, kes on  omandanud haridusministri 5. aprilli 1999. a määruse nr 24 
«Noortelaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RTL 1999, 
63, 840; 2000, 43, 609) alusel väljastatud tunnistuse käesoleva määruse jõustumisele 
eelneva viie aasta jooksul, peavad sooritama käesolevale määrusele vastava tunnistuse 
saamiseks eksami järgmiselt: 
1) noortelaagri juhataja, kes on töötanud määruse jõustumisele eelneva viie aasta 
jooksul vähemalt 30 päeva noortelaagri juhatajana, peab sooritama eksami ENTK 
juures tegutsevas eksamikomisjonis § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel; 
2) noortelaagri kasvataja, kes on töötanud määruse jõustumisele eelneva viie aasta 
jooksul vähemalt 24 päeva noortelaagri kasvatajana, peab sooritama eksami ENTK 
juures tegutsevas eksamikomisjonis § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel.  
§ 8. Rakendussäte  
Haridusministri 5. aprilli 1999. a määrus nr 24 «Noortelaagri juhataja ja kasvataja 
kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 
 
Minister 
Toivo  
Maimets 
    Kantsler 
Jaan 
KALLAS 
 
 
 
 
 
 
 
 
14  
 
 
Noortelaagrite registri asutamine ja noortelaagrite 
registri pidamise põhimääruse kinnitamine 
   
Vastu võetud haridusministri 28. 04. 1999. a määrusega nr 27 (1999, 82, 998), 
jõustus 21. 05. 1999.  
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg):  
24. 07. 2001/41 (RTL 2001, 96, 1325) 02. 08. 2001  
26. 07. 2002/63 (RTL 2002, 87, 1355) 09. 08. 2002  
27. 12. 2002/88 (RTL 2003, 4, 39) 09. 01. 2003. 
Noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) paragrahvi 12 lõike 3 ja andmekogude  
seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) paragrahvi 39 lõike 2 
alusel määran:  
   
1. Asutada Haridus- ja Teadusministeeriumi  andmekogu nimega "Noortelaagrite 
register".  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003] 
  2. Nimetada noortelaagrite registri vastutavaks töötlejaks Haridus- ja 
Teadusministeerium ja volitatud töötlejaks Haridus- ja Teadusministeeriumi 
järelevalve osakond .  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003]   
3. Kinnitada "Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus" (lisatud).  
   
 
 
   
 
15
 
 
Noortelaagrite registri pidamise põhimäärus 
 Kinnitatud haridusministri määrusega nr 27, 28. aprillil 1999. a 
I. ÜLDSÄTTED  
1. Käesoleva noortelaagrite registri (edaspidi register) pidamise põhimääruses on 
sätestatud registrisse kantavate andmete koosseis, registrisse andmete kandmise, 
registrist andmete väljastamise ning registri pidamise üle järelevalve teostamise kord.  
2. Registri eesmärk on arvestuse pidamine Eestis tegutsevate Haridus- ja 
Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusluba  omavate noortelaagrite üle.  
 [RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003] 
3. Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina ja käsitsi 
korrastatud vormidel. Register on Haridus- ja Teadusministeeriumi infosüsteemi osa.  
 [RTL 2003, 4, 39 – jõust. 09. 01. 2003] 
II. ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE  
 
 4. Noortelaager registreeritakse registris noortelaagri pidajale Haridus- ja 
Teadusministeeriumi poolt tegevusloa väljastamisel.  
[RTL 2003, 4, 39 – jõustunud 09. 01. 2003]  
5. Registrisse kantakse noortelaagri kohta järgmised andmed:  
1) noortelaagri nimi;  
2) noortelaagri asukoht (aadress) ja sidevahendite  numbrid ;  
3) andmed noortelaagri pidaja kohta;  
4) andmed noortelaagri juhataja kohta (nimi, isikukood , elukoht);  
5) noortelaagri tegevusloa number;  
Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud noortelaagri majutuskohtade arv.  
[RTL 2002, 87, 1355 – jõustunud 09. 08. 2002]  
6. Volitatud töötleja registreerib kanderaamatus andmete saamise aja, andmete esitaja  
ja esitatud dokumentide loetelu ning annab igale registreeritud noortelaagrile 
kordumatu registreerimisnumbri. Registreerimiseks esitatud ja muud seonduvad 
originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad säilitab registri volitatud töötleja 
registri arhiivis .    
7. Volitatud töötleja kannab noortelaagri registrisse kümne tööpäeva jooksul 
noortelaagrile tegevusloa väljastamise päevast arvates.    
8. Käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud andmete muudatused ja täiendused 
esitab noortelaagri pidaja registri volitatud töötlejale 30 päeva jooksul, arvates 
muudatuste ja täienduste tegemisest.  
16  
 
 
[RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09. 08. 2002]  
9. Registri koosseisu kuuluvad:  
1) elektrooniline andmebaas;  
2) registriarhiiv.    
10. Registriandmetel on informatiivne tähendus.    
11. Volitatud töötleja tagab tehniliste ja organisatsiooniliste vahenditega andmete 
käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete täitmise. Registri volitatud 
töötleja peab hoolitsema selle eest, et andmekogu oleks kaitstud andmekogude 
seaduse paragrahvis 7 sätestatud korras. Andmekogu kaitstakse salasõna ja koodiga.    
12. Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtlikul või tahtmatul esitamisel ja 
nende avastamisel andmete esitaja enda, registri volitatud või vastutava töötleja või 
muu asjaomase asutuse poolt on noortelaagri pidaja kohustatud tegema vajalikud 
parandused  registri andmetesse kümne päeva jooksul eksimuse avastamisest.  
[RTL 2002, 87, 1355 – jõustunud 09. 08. 2002]  
13. Registri volitatud töötlejal on õigus teha järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus 
esitatud andmete õigsuses. Registri volitatud töötleja on kohustatud informeerima 
registri vastutavat töötlejat valeandmete esitajast.  
   
III. REGISTRIANDMETE VÄLJASTAMISE KORD  
14. Registrisse kantud andmed on avalikud. Registrist andmete saamiseks võib iga 
isik esitada registri volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles on ära näidatud 
soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve ning isik, kellele andmed esitada.    
15. Registrisse andmete esitajal on õigus kontrollida tema poolt esitatud andmete 
registreerimise õigsust.  
16. Registri volitatud töötleja on kohustatud taotluse läbi vaatama ja sellele vastama 
15 tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast.    
17. Registrist väljastatakse andmeid elektrooniliselt ja paberkandjatel vastavalt 
andmete taotleja soovile ning tehnilistele võimalustele.    
18. Registrist andmete elektroonilisel teel saamise korral võivad andmete saaja ja 
registri vastutav töötleja sõlmida vastava lepingu.    
19. Registrist andmete saamine on tasuta.    
20. Registri volitatud töötleja peab andmete registrist väljastamise üle arvestust 
vastavas kanderaamatus, kuhu ta kannab andmed isiku kohta, kellele andmed 
väljastati, andmete väljastamise eesmärgi ja kuupäeva.    
21. Juhul kui registri volitatud töötleja keeldub isikule või asutusele registrist andmeid 
väljastamast, on andmeid soovinud isikul õigus pöörduda andmete saamiseks registri 
 
17
 
 
vastutava töötleja poole. Registri vastutav töötleja teeb otsuse andmete väljastamise 
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates.  
   
IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD  
22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja 
andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.    
23. Registri üle järelevalvet  teostama  volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse 
kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid 
töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet 
andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta.    
24. Registri pidamisel tekkinud puuduste  ilmnemisel on registri volitatud töötleja 
kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud 
puudused nende määratud tähtajaks.  
   
V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE  
25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude 
seaduses ettenähtud korras.  
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Soovituslik 
 
 
 
 
NOORTELAAGRI NÄIDISPÕHIMÄÄRUS 
 
1. Üldsätted  
1.1. ……………… noortelaager (edaspidi laager) on …………………………. 
asutus, mille põhitegevuseks on noorte puhkuse ja vaba aja veetmise korraldamine. 
1.2. Laagri kõrgemalseisvaks organiks on …………………………………………… 
1.3. Laagrit juhib laagri juhataja, kes on aruandekohustuslik …………………..…… 
juhatuse ees. 
1.4. Laagri tegevuse tähtsamad küsimused otsustab ………………….………. juhatus. 
1.5. Laagri suhtluskeeleks on ……………………………………………….…………. 
1.6. Laager osutab oma teenuseid tasu eest, osaliselt või täielikult tasuta. 
1.7. Laagri asukoht on ……………………………………………………………….. 
 
2. Eesmärgid  
2.1. Laagri eesmärgiks on noortele organiseeritud aktiivse puhkuse veetmise 
võimaldamine, puhkuse käigus noorte teadmiste ja positiivsete harjumuste 
kujundamine. 
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks laager:  
2.2.1  kogub  kõrgemalseisvatelt institutsioonidelt oma tegevuseks vajalikku teavet; 
2.2.2 järgib kõiki erinevate institutsioonide poolt kehtestatud nõudeid, mis on 
18  
 
 
vajalikud noorte arenguks ja ohutuse tagamiseks; 
2.2.3 koostab laagri kulude ja tulude aastaeelarve projektid ning riigi investeeringute 
osas auditeeritud aruanded ; 
2.2.4 korraldab laagri kasutuses oleva vara haldamist; 
2.2.5 teeb noortelaagris jooksvat remonti; 
2.2.6 täidab muid käesolevast põhimäärusest ja kehtivatest õigusaktidest tulenevaid 
ülesandeid. 
 
3. Laagrisse vastuvõtmise tingimused  
3.1.  Laagrisse võetakse noori tuusiku või lepingu alusel. 
3.2. Laagrisse saabumisel esitab noor …………………………… (kellele?) tuusiku, 
vanema või  eestkostja poolt täidetud registreerimiskaardi koos usalduslike andmete 
lehega ja arstitõendi. 
3.3.  Lepingu alusel laagrisse tuleva noore punktis 3.2 nimetatud dokumentide 
olemasolu ja lepingu alusel laagris viibiva noore eest vastutab …………………... 
  
4. Laagri struktuur  
4.1.  Laagris töötavad laagri juhataja, kasvatajad  ja abipersonal. 
4.2.  Laagris on …… rühma. 
4.3.  Igal rühmal on …. kasvatajat. 
 
5. Noortelaagri juhataja pädevus ja ülesanded  
5.1. Laagri tegevust juhib laagri juhataja, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab 
töölepingu ……………. juhatus. 
5.2. Laagri juhataja: 
5.2.1. korraldab laagri tegevust; 
5.2.2. vastutab laagri ülesannete täitmise eest ning annab laagri tegevusest aru 
…………………… juhatusele; 
5.2.3. korraldab laagri kodukorra, raamatupidamise eeskirjade ja töötajate 
ametijuhendite projektide koostamist ning esitab need kinnitamiseks ……………….. 
juhatusele; 
5.2.4. korraldab laagri tuusikute realiseerimist ning sõlmib lepingud asutuste ja 
organisatsioonidega noorte laagrisse võtmiseks; 
5.2.5. korraldab laagri tegevuskava väljatöötamist ja esitab selle kinnitamiseks 
………………. juhatusele; 
5.2.6. kinnitab laagrivahetuste tegevuskavad; 
5.2.7. koostab laagri arengukava projekti ja esitab selle kinnitamiseks …………. 
juhatusele; 
5.2.8. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kasvatajate ja abipersonaliga; 
5.2.9. esindab laagrit oma pädevuse piirides; 
5.2.10. vastutab laagris tuusiku alusel viibivate noorte tervise ning neile vajaliku 
esmase arstiabi andmise eest; 
5.2.11. võtab vajadusel ühendust tuusiku alusel laagris viibiva noore lapsevanema või 
eestkostjaga; 
5.2.12. korraldab kasvatajate ja abipersonali suhtes ergutusi ja määrab 
distsiplinaarkaristusi; 
5.2.13. täidab muid käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid 
ülesandeid. 
 
 
 
19
 
 
6. Laagri kasvatajate pädevus ja ülesanded  
6.1.   Laagri kasvataja: 
6.1.1. järgib laagri juhataja poolt antud juhtnööre; 
6.1.2. koostab laagri päevaplaani, mille kooskõlastab laagri juhatajaga; 
6.1.3. korraldab vastavalt päevaplaanile laagrisse saabunud noorte tegevust; 
6.1.4. jälgib tuusiku alusel laagrisse tulnud noorte tervislikku seisundit ja annab neile 
vajadusel esmast arstiabi; 
6.1.5.  arvestab noorte soovidega; 
6.1.6. täidab muid laagri juhataja poolt antavaid või kodukorrast ja teistest 
õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 
 
7. Noorte õigused ja kohustused  
7.1. Noorel  on õigus: 
7.1.1 osaleda kõikidel laagri poolt korraldatavatel üritustel; 
7.1.2 kasutada ürituste ja ettevõtmiste läbiviimiseks laagri territooriumil asuvaid  
hooneid ja rajatisi; 
7.1.3 teha ettepanekuid laagrielu paremaks korraldamiseks; 
7.1.4 arusaamatuse korral kasvatajatega pöörduda laagri juhataja poole. 
 
7.2. Noorel on kohustus: 
7.2.1 järgida laagri kodukorda; 
7.2.2 mitte lahkuda ilma kasvatajata laagri  territooriumilt ; 
7.2.3 matkal ja veekogu juures viibides täita kasvataja erinõudeid. 
 
8. Finantseerimise alused 
8.1.  Laagri finantseerimine toimub järgmistest allikatest: 
8.1.1 sihtotstarbelised eraldised; 
8.1.2 annetused; 
8.1.3 tuusikute müük; 
8.1.4 lepingu alusel laagris viibivate noorte osamaksud. 
 
9. Laagris osalemise tasu määra arvutamise alused  
9.1.  Laagris osalemise tasu määra arvutamise aluseks on ühele noorele ühe päeva 
lõikes tehtavad eelarvelised kulutused ( toitlustamine , majutamine, laagri personali 
palk, transpordi-, remondikulud ja kommunaalmaksud). 
  
10. Laagri tegevuse lõpetamise kord  
10.1. Laagri tegevuse lõpetab ………………… juhatus. 
10.2. Laagri tegevuse lõpetamisest teatab …………………..……. juhatus Haridus- ja 
Teadusministeeriumile. 
 
20  
 
 
         Näidis 
 
TAOTLUS NOORTELAAGRILE 
TEGEVUSLOA VÄLJASTAMISEKS 
 
Palun väljastada tegevusluba …………………………………….. (noortelaagri 
omaniku nimi) noortelaagrile ………………………………………………. 
(noortelaagri nimi). 
 
Lisan järgmised dokumendid: 
1) noortelaagri põhimäärus; 
2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja kirjalik nõusolek 
ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 
3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala 
kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), 
sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästealade 
nõuetele; 
4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu; 
5) kviitungi koopia riigilõivu tasumise kohta. 
 
………………………………………………………… (noortelaagri nimi) 
kandmiseks noortelaagrite registrisse esitan järgmised andmed: 
1. Noortelaagri nimi…………………………………………………………………… 
2. Noortelaagri asukoht (aadress) ja sidevahendite numbrid……….………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
3. Andmed noortelaagri omaniku kohta……………………………………...………… 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
4. Andmed noortelaagri juhataja kohta (nimi, isikukood, elukoht)…..……..…………. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
………………………………………………………………………………………….. 
5. Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud majutuskohtade arv noortelaagris 
(lisatakse koopia Tervisekaitseinspektsiooni vastavast 
tõendist)………………………………………… 
…………………………………………………………………………………………. 
…………………………………………………………………………………………. 
Muud andmed: 
1. Väljavõte noortelaagri omaniku vastavasse registrisse kantud põhikirjast. 
2. Rendileping või omandiõigust tõendav dokument. 
 
……………………………... 
kuupäev 
 
……………………………... 
allkiri 
 
21
 
 
  
Kinnitatud 
sotsiaalministri 23. novembri 1999. a 
määrusega nr 70 
 
 
NOORTELAAGRI TERVISEKAITSE- JA 
NOORE TERVISESEISUNDI NÕUDED NING 
ARSTITÕENDI VORM 
 
I. Üldsätted 
1. Käesolevad nõuded kehtivad noortelaagrite (edaspidi laagrite) ruumide (hoonete), 
sisustuse, personali ja maa-ala, noortelaagrisse lubatava noore tervisliku seisundi ning 
noortelaagrisse lubatava noore arstitõendi vormi kohta. 
2. Käesolevates nõuetes on kasutatud noorsootöö seaduse (RT I 1999, 27, 392) 
mõisteid. 
3. Laagri renoveerimise ja ehitamise projekt ning materjalide valik kooskõlastatakse 
tervisekaitsetalitusega. 
4. Käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades lähtutakse teistest kehtivatest 
tervisekaitsenõuetest ja muudest õigusaktidest. 
 
II. Noortelaagri tervisekaitsenõuded 
5. Laagri maa-ala ning ruumide (hoonete) projekteerimine ja renoveerimine  
5.1. Projekteeritava laagri maa-ala peab asuma võimalikult eemal magistraalteedest ja 
tänavatest, tööstus-, kommunaal- ning muudest ettevõtetest, mis võivad tekitada müra, 
saastata õhku või vähendada insolatsiooni.  Laagrid projekteeritakse metsade, parkide 
ja veekogude lähedusse. 
5.2. Projekteeritava noortelaagri maa-ala pindala peab olema vähemalt 130 m² ühe 
noore kohta. Laagri maa- alale planeeritakse põhi- ja majandussissesõit. 
5.3. Laagri hooned projekteeritakse ühe- või kahekorruselisena. 
5.4. Laagri  eluruumid planeeritakse hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse, köök 
põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa 
köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 
5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 
5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 
18. mai 1999. a määrusest nr 54 “Nõuete kehtestamine puuetega inimeste 
liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes 
(hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides” (RTL 1999, 94, 158). 
22  
 
 
5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse  
11.07.1996 määrus nr.185 “Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996” 
(RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029).  
5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu 
kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 
5.9. Kanaliseerimata alal tuleb  hallid  veed lahutada fekaalidest ning koguda ja vedada 
välja või immutada pinnasesse kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega.  
5.10. Fekaalide kuiv- või märgmenetluse valik sõltub vee erikasutusloast ja valitakse 
kooskõlastatult kohaliku tervisekaitse- ja keskkonnakaitseteenistusega. Vesivarustus 
peab olema vastavuses reovete vastuvõtmise ja töötlemise valitud lahendustega. 
5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 
5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1. 
Tabel 1 
Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala 
Ruumi  nimetus 
Pindala m² mitte alla  
1.  Eluruum * 
4,0 ühele noorele (5,5 - 6,0 ühele täiskasvanule) 
2.   Rühmaruum või  veranda  
1,0 ühele noorele 
3.   Olmeruumid, sealhulgas:  
   
3.1 riietehoiuruum  
0,8 ühele noorele  
3.2 duširuum **  
1,6 ühe kabiini kohta  
3.3  tualettruum   
0,35 ühele noorele  
3.4 pesupesemisruum eraldi poistele  0,08 ühele noorele 
ja tüdrukutele  
4.   Rühmajuhi ruum  
olenevalt noorte arvust laagris  
5.   Tervishoiuruum  
16,0  
6.   Köögiruumid  
olenevalt noorte arvust laagris ja vastavalt tehnoloogilistele 
vajadustele, arvestades toidukäitlemisele esitatavaid nõudeid  
7. Söögisaal  
1,0 ühele noorele  
8. Pesuladu  
6,0  
Märkus: * eluruumid peavad olema eraldi tüdrukutele ja poistele 
            ** duširuum võib olla koos saunaga. 
5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele 
ohutud .  
6. Nõuded maa-alale 
6.1. Laagril peab olema omaette  maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 
6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse 
haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi.  
6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite  konstruktsioon , mõõtmed ning 
pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 
6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis-
koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele.  
 
23
 
 
6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja 
nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid 
paigutatakse iga hoone juurde. 
 
6.6. Pimedal ajal tagatakse õuealadel kunstlik  valgustus . 
6.7. Maa-ala peab olema eeskujulikus korras ja puhas ning muru niidetud. Laagri 
maa-alal ei ole lubatud põletada olmeprügi ja prahti laagri toimumise ajal. 
7. Nõuded ruumidele (hoonetele)  
7.1. Hoonete paigutus maa-alal peab tagama igale eluruumile soodsad  valgustus - ja 
insolatsioonitingimused. 
7.2. Tervishoiuruumil peab olema eraldi sissepääs. 
7.3. Laagri ruumides peab olema loomulik valgustus, välja arvatud laoruumid, 
toidunõude pesemisruum ja personali tualettruum(id) ning duširuum(id). 
7.4. Laagris peavad olema köetavad eluruumid, rühmaruum(id), söögisaal, 
tervishoiuruum, riietehoiuruumid, duširuumid. 
7.5. Ahjuküttega ruumides peab küttekolle asuma koridoris . Vingugaasiga õhu 
saastamise vältimiseks võib ahjulõõrid sulgeda pärast kütuse täielikku põlemist. 
7.6. Eluruumides ja muudes ruumides, kus inimesed töötavad või viibivad pikemat 
aega, peab suhteline õhuniiskus olema alla 60% ning õhutemperatuur ruumides mitte 
alla 18°C. 
7.7. Vähemalt 2/3 iga ruumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. 
Eluruumides kaetakse avatavad aknaavad suvekuudel putukavõrguga. 
7.8. Eluruumides peab olema loomulik ventilatsioon . Köögis, pesuköögis, 
tervishoiuruumis, duširuumis, tualettruumis, siseujulas ja riietekuivatusruumis on 
nõutav sundventilatsioon. 
7.9. Eluruumide seinad peavad olema siledad ja kaetud kergesti puhastatava 
materjaliga . 
7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning 
duširuumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste 
glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega, 
põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 
7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse 
vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv 
kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis  7.6 
toodule. 
 
24  
 
 
8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus 
8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile 
vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 
8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad 
vastama tabelis 2 toodule. 
Tabel 2 
Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides 
Ruumi nimetus  
Minimaalne  valgustustihedus  
Pind, mille kohta kehtib 
(luksides)  
valgustatuse minimaalväärtus  
1.  Eluruum  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
2.  Rühmaruum  
300*  
tööpind  
3.  Olmeruumid, sealhulgas: 
50 
põrandal 
3.1 riietehoiuruum 
75 
põrandal 
3.2 pesupesemisruum 
75 
põrandal 
3.3 tualettruum 
75  
põrandal  
3.4 duširuum  
3. Rühmajuhi ja pedagoogi ruum  
300  
0,8 m kõrgusel põrandast  
5.  Tervishoiuruum  
150*  
põrandal  
6.  Köögiruumid  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
7.  Laoruumid  
75  
0,8 m kõrgusel põrandast  
8.  Söögisaal  
200  
0,8 m kõrgusel põrandast  
Märkus: * peale üldvalgustuse peab olema ka kohtvalgustus. 
8.3. Kõikidel valgustitel peavad olema armatuurid. Valgustid peavad olema puhtad ja 
töökorras. 
8.4. Eluruumidesse paigaldatakse kapid ja voodid. Igal noorel peab olema oma voodi. 
Voodi põhi peab olema kõva. 
8.5. Ruumides, kuhu on paigutatud kahekordsed narid, peab ülemisest 
magamisasemest laeni olema vähemalt 1,2 m. Nari ülemise magamisaseme  servad  
peavad olema kõrgendatud. 
  
8.6. Sanitaarseadmete minimaalne hulk laagris on toodud tabelis 3.  
 
25
 
 
Tabel 3 
 
Sanitaarseadmete minimaalne hulk 
Ruumi nimetus  
Seadmete arv  
1. Duširuum eraldi tütarlastele ja poistele   1 dušš 20 noore kohta  
2. Tualettruum  
1 klosetipott  või kuivkäimla koht 15 noore kohta  
2.1 tütarlastele  
1 kätepesuvalamu 8 noore kohta 
1 bidee  või käsidušš 4 rühma kohta  
2.2 poistele  
1 klosetipott või kuivkäimla koht ja 1 pissuaar 20 noore kohta 
1 kätepesuvalamu 8 noore kohta  
3. Söögisaal  
1 kätepesuvalamu 40 istekohale  
 
8.7. Laagris kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 
241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 54, 583) alusel kehtestatud joogiveenõuetele. 
8.8. Sooja veega peavad olema varustatud köögi- ja duširuumid. Sooja vee 
temperatuur peab olema vähemalt 65°C (mitte rohkem kui 80°C).  
8.9. Tervishoiuruumis peavad olema töölaud, toolid , kapp dokumentide, töövahendite 
ja ravimite jaoks, kušett, sirm, prügiurn, tekk,  padi , laualamp ja komplektne 
esmaabikott. 
8.10. Tervishoiuruumides peavad olema korduvkasutusega tarvikutest vähemalt 
stetoskoop, vererõhuaparaat koos mansettidega 8x20 cm ja 12x28 cm, 
digitaaltermomeeter koos patareidega, luup , veekotid, neerukausid, anatoomilised 
pintsetid, meditsiinikäärid, rõhksidemed, kolmnurkrätik ja elastiksidemed. 
8.11. Tervishoiuruumides peavad olema ühekordsetest tarvikutest vähemalt süstlad ja 
nõelad, spaatlid 15x2 cm, lateks- ja vinüülkindad, piiritusega  immutatud  
nahapuhastuspaber, haavasidumismaterjalid (sidemed, plaastrid), võrksidemed, 
piiritus 70º ning desinfitseerivad vahendid käte, tööpindade ja korduvkasutusega 
tarvikute puhastamiseks . 
8.12. Laagri ruumid peavad olema eeskujulikus korras ja puhtad.  Ruume peab 
vähemalt üks kord päevas niiskelt  koristama  ja tuulutama. Eluruumi põrandaid 
pesevad noored alates 10. eluaastast, alla 10aastaste noorte eluruume koristab 
teenindav personal. Iga vahetuse lõpus peab laagri personal tegema suurpuhastuse, 
kloppima ja tuulutama vooditarbed. 
8.13. Tualettruume pestakse 2 korda päevas 0,5%-lise kloorlubja, kloramiini või 
muude desinfitseerimisomadustega pesemisvahenditega. Tualettruumide 
koristusvahendid peavad olema märgistatud ja neid hoitakse eraldi eluruumide 
koristusvahenditest. Kuivkäimlaid peab iga päev desinfitseerima (kloreerima). 
Käimlakaste tuleb  puhastada 2/3 täitumisel nende mahust. 
8.14. Igal noorel peavad olema individuaalsed voodiriided ja käterätikud. Voodipesu 
ning käterätte vahetatakse  olenevalt määrdumisastmest, kuid mitte harvem kui üks 
kord seitsme päeva jooksul ja kümnepäevase vahetuse puhul üks kord kümne päeva 
26  
 
 
jooksul. Kasutatud ja määrdunud pesu tuleb koguda koheselt plastikkotti ja viia 
selleks ettenähtud kohta. 
8.15.  Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni 
jooksul,  kusjuures  noorele nähakse söömiseks ette vähemalt 30 minutit.  
 
9. Nõuded personalile  
9.1. Käesolevad tervisekaitsenõuded kehtivad laagri juhatajale , kasvatajatele, 
tervishoiutöötajale, köögipersonalile ja abipersonalile.  
9.2. Enne tööle asumist peab laagri personal läbima tervisekontrolli vastavalt 
sotsiaalministri 23. detsembri 1997 määrusega nr 44 “ Tervisekontroll nakkushaiguste 
leviku tõkestamiseks” kinnitatud “Tervisekontrolli kord tegevusaladel, kus töö 
iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut” (RTL 1998, 6/7, 48; 153/154, 
576). 
9.3. Laagri personali minimaalne koosseis on toodud tabelis 4. 
Tabel 4 
Laagri personali minimaalne koosseis 
 
Personal  
Ametikoht , mitte alla  
Kasvataja*  
1 koht 15 noorele  
Tervishoiutöötaja**  
1 koht alates 50 noorest   
Koristaja  
1 koht 700 m² kohta  
 
Märkus: * erivajadustega noorte laagris peab olema 1 kasvataja 10 noore kohta 
           **  laagril,  kus  on  alla  50  noore,  peab  olema  kas  0,5  ametikohaga  
               tervishoiutöötaja  või   sõlmitud  leping  lähedalasuva   perearsti   või  
               tervishoiuasutusega. 
9.4. Laagrile, kes ostab korrashoiuteenust, kehtib minimaalne koosseis kasvatajate ja 
tervishoiutöötaja osas. 
9.5. Laagri personal peab tundma ja täitma tervisekaitsenõudeid ning pidevalt 
täiendama teadmisi tervisekaitse alal. 
9.6. Laagri menüü koostaja (tervishoiutöötaja) peab teadma sotsiaalministri 
14.12.1995 määrusega nr 62 kinnitatud “Eesti toitumissoovitusi” (RTL 1996, 5, 42) ja 
nendest  lähtuma. 
9.7. Köögipersonal peab teadma toiduseaduse (RTI 1999, 30, 415; 58, 608; 2001, 93, 
566; 2002, 61, 375; 63, 387; 102, 63; 2004, 27, 177; 34, 236), tarbijakaitseseaduse 
(RTI 2004, 13, 86; 41, 278) ja nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud 
nõudeid ning neid järgima. 
9.8. Laagri tervishoiutöötaja jälgib püsivate tervisehäiretega noori, reguleerib noorte 
päevakava, arvestades nende individuaalse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust ning 
koostab vajadusel erimenüü. 
 
27
 
 
9.9. Laagri tervishoiutöötaja teeb laagri omanikule vajadusel ettepanekud traumade 
ennetamisele suunatud elukeskkonna kujundamiseks. 
9.10. Laagri tervishoiutöötaja korraldab ja viib läbi tervisekasvatusalaseid vestlusi  
ning loenguid noortele, vajadusel laagri personalile ning lastevanematele. 
9.11. Laagri tervishoiutöötaja jälgib noorte suplemise järelevalve korraldatust ja 
ohutust. Vette ei ole lubatud minna korraga üle 10 noore. Vette ei ole lubatud minna 
rühmast eraldi, higisena, pärast väsitavat võistlust, külmatundega, pärast  toidukorda ja 
mitte varem kui 1,5 tundi pärast lõunasööki. 
 
III. Noore terviseseisundi nõuded  
10. Noorel peavad enne laagrisse tulekut olema tehtud vajalikud vaktsineerimised. 
Laagrisse lubatava noore terviseseisundit tõendab perearst pärast arstlikku läbivaatust 
arstitõendiga (lisa). Arstitõend kehtib üks kuu. 
11. Läbivaatuse ajal peab noor või  lapsevanem  teavitama arsti laagri iseloomust, 
tingimustest ja ajalisest kestusest. Lapsevanem peab teatama arstile noore 
tervisehäiretest või käitumise iseärasustest, mis võivad laagri suunitlusest olenevalt 
olla noorele või teistele noortele ohtlikud. 
12. Arstil on õigus laagrisse noort mitte lubada, kui laagri suunitlus ja noore tervise-
seisund võib ohustada tema enda või teiste tervist. 
13. Arstitõendile märgitakse tehtud vaktsineerimised, arstliku läbivaatuse tulemused, 
terviseseisundist tulenevad vajalikud eritingimused, soovitused kehalise tegevuse 
kohta ja arsti andmed (nimi, tegevuskoht, telefon, arstikood, litsentsinumber). 
14. Laagri juhataja või tema poolt määratud isik kontrollib laagrisse tulevate noorte 
arstitõendit ja teeb noore esmase tervisekontrolli. Laagrisse ei ole lubatud võtta 
arstitõendita noort. 
15. Noortele peab olema tagatud öörahu vastavalt tabelis 5 toodule. 
Tabel 5 
Noore vanus (aastad)     
Öörahu päevas ( tundides ), mitte alla 
7-9  
10  
10-12  
9  
13-14  
8  
 
16. Noortel on lubatud laagris töötada vastavalt tabelis 6 toodule. 
28  
 
 
Tabel 6 
Noore vanus (aastad) 
Lubatud tööaeg päevas (tundides), mitte üle 
7-9  
1  
10-11  
1,5  
12-13  
2  
14  
3  
 
17. Noori ei ole lubatud rakendada suure füüsilise koormusega, eluohtlikkusega  või 
epidemioloogilise ohuga (sanitaarsõlmede koristamine ) seotud töödel. Põllu- ja 
haljastustööle võib rakendada noori alates 10. eluaastast. Noori ei ole lubatud 
rakendada toidu valmistamisele, keedetud köögiviljade puhastamisele , valmistoidu 
väljastamisele köögist, leiva lõikamisele ning laua- ja kööginõude pesemisele. 
18. Spordiüritused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja 
füüsilisele ettevalmistusele. 
19. Noortelaagrites pakutav toit peab olema eakohane, ohutu ning vastama 
toiduseaduse ja teiste tema alusel õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Toit 
valmistatakse võimalikult värsketest, töötlemata toiduainetest vastavalt kaheks 
nädalaks või üheks laagrivahetuseks koostatud menüüle, arvestades sotsiaalministri 
14.12.1995 määrusega nr 62 kinnitatud “Eesti toitumissoovitusi” (RTL 1996, 5, 42). 
Toidukorrad peavad olema kindlal kellaajal ning toidukordade vahe päeval ei tohi 
ületada 4 tundi. 
20. Noorte sooja veega üldpesemist tuleb korraldada vähemalt üks kord 7 päeva 
jooksul. 
21. Laagris haigestunud noore haigestumisest teavitatakse koheselt lapsevanemaid 
(vajadusel arsti).  
Kuni lapsevanema või arsti tulekuni peab haigestunud noor viibima tervishoiutöötaja 
või laagri muu töötaja jälgimisel.  
22. Haigestunud noor toimetatakse olenevalt noore terviseseisundist koju (vanemate 
eemalviibimisel nende poolt määratud hooldaja juurde) või tervishoiuasutusse. 
 
IV. Vastutus 
23. Laagri omanik või  laagreid  korraldav rentnik vastutab käesoleva dokumendiga 
kehtestatud tervisekaitsenõuete ja vajaliku sisustuse olemasolu eest. 
24. Laagri juhataja vastutab laagri korrashoiu, toitlustamise, personali töökorralduse 
ja noore igakülgseks arenguks vajalike ohutute tingimuste olemasolu eest.  
 
29
 
 
Lisa 
“Noortelaagri tervisekaitse- ja noore 
terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm” juurde 
 
Tervishoiuasutus...............................…….. Välja antud.........................20......a.  
Arsti nimi…………………………………. 
Telefon……………………………………. 
Arstikood………………………………... Haigekassa……………………………… 
Litsentsinumber…………………………. Haigekassakaardi nr….………………… 
A r s t i t õ e n d  
( Esitamiseks noortelaagrile) 
Nimi........................................................ 
(ees- ja perekonnanimi ) 
Vanus....................... 
Aadress ja vanemate kontaktandmed ...................................................... 
.......................................................................................... 
Põetud nakkushaigused.................................................................. 
.......................................................................................... 
.......................................................................................... 
Vaktsineerimised                    Vaktsineerimine              Revaktsineerimine  
DTL.................................................................................................. 
Tbc.................................................................................................. 
Leetrid .............................................................................................. 
Punetised............................................................................................ 
Mumps ................................................................................................ 
OPV.................................................................................................. 
Erimärkused:...................................................................................... 
Puukentsefaliit ...................................................................................... 
..................................................................................................... 
Arstliku läbivaatuse tulemused....................................... 
........................................................................ 
Terviseseisundi iseärasused (sh kroonilised tervisehäired ja allergia ), mis vajavad 
arstlikku  
järelevalvet, abi või nõustamist................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
 
30  
 
 
Soovitused kehaliseks tegevuseks, toitlustamiseks jm............................................ 
................................................................................................... 
................................................................................................... 
  
Arsti pitser            Allkiri.................................................  
 
 
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI 
 
Toiduhügieeni üldeeskiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a 
määrusega nr 329 (RT I 1999, 84, 766).  
2. Määruse jõustumise ajal tegutsev ja tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab 
olema vastavusse  viidud "Toiduhügieeni üldeeskirja" I ja II peatüki nõuetega 1. 
jaanuariks 2001. a.  
3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. "Käitleja enesekontrolli nõuded" jõustuvad 1. 
jaanuaril 2002. a.  
 
TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI  
I. KÄITLEMISETTEVÕTTE TERRITOORIUMILE, HOONETELE, 
RAJATISTELE JA RUUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED  
1. Käitlemisettevõte, selle territoorium , hooned, rajatised ja ruumid peavad olema 
puhtad ja heas seisukorras.  
2. Kui teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, peavad käitlemisettevõtte  terri -
toorium, hooned ja rajatised  paiknema  kohas, 
1) kus ei ole suuri õhusaasteallikaid; 
2) mis on kaitstud üleujutuste eest; 
3) mis ei ole kahjurite pesitsemisala; 
4) kust on lihtne eemaldada vedelaid ja tahkeid  jäätmeid.  
3. Käitlemisettevõtte asend, suurus, projektlahendus ja ehitus peavad võimaldama: 
1) territooriumi ning ruume ja seadmeid piisavalt puhastada ning vajaduse korral 
desinfitseerida ; 
2) vältida mustuse kogunemist ja võõrkehade sattumist toitu, hallituse kasvu ja 
kondensatsioonivee teket  pindadele ning toidu kokkupuutumist toksiliste 
materjalidega; 
3) toidu käitlemist tingimustes, kus toit ei saastu ega halvene toidu omadused 
käitlemisvahendite, materjalide, vee, õhu, töötajate, muude välisallikate või kahjurite 
tõttu; 
4) toidu käitlemiseks vajalikke temperatuure. 
 
31
 
 
4. Käitlemisettevõtte territoorium peab olema heakorrastatud ja vajaduse korral 
ümbritsetud piirdega; sõidu- ja juurdepääsuteed ning laadimisplatsid peavad olema 
sillutatud, mittetolmavad ja puhastatavad. Käitlemisettevõtte territooriumil peab 
olema sademetekanalisatsioon või vajalikud kalded sademete eemaldamiseks.  
5. Käitlemisettevõttes peab olema piisavalt kätepesukohti, mis on varustatud külma ja 
sooja voolava veega ning ühendatud vajadustele vastava äravoolusüsteemiga, mis 
suubub  heitveetorustikku. Kätepesukohtade vahetus läheduses peab olema piisavalt 
kätepesuvahendeid ja hügieenilisi kätekuivatusvahendeid ning vajaduse korral käte 
desinfitseerimisvahendeid.  
6. Käitlemisvahendite ning toidutoorme ja toidu pesemise kohad peavad olema 
üksteisest ja kätepesukohtadest eraldatud.  
7. Käitlemisettevõttes peab olema piisav arv loomuliku või mehaanilise ventilat-
siooniga vesitualette (edaspidi tualetid), mis on ühendatud vajadustele vastava 
äravoolusüsteemiga. Tualettide uksed peavad avanema ruumi, kus ei käidelda toitu. 
Tualettide vahetus läheduses peab olema võimalik käsi pesta ja hügieeniliselt 
kuivatada ning vajaduse korral desinfitseerida.  
8. Heitvee äravoolu süsteem peab olema projekteeritud käitlemise jaoks piisava 
võimsusega ning ehitatud ja hooldatud nii, et toit ei saastuks ega halveneks toidu 
omadused.  
9. Käitlemisvaldkonnast olenevalt peab käitlemisettevõttes olema tagatud loomulik 
või mehaaniline  ventilatsioon. Vältida tuleb saastunud õhu mehaanilist liikumist 
puhtasse piirkonda. Ventilatsioonisüsteem konstrueeritakse nii, et puhastatavatele ja 
vahetatavatele osadele on lihtne ligi pääseda. Ventilatsiooniavad kaetakse 
kaitsevõredega või teiste kaitsvate sulguritega, mis on valmistatud korrosioonikindlast 
materjalist ning on kergesti eemaldatavad ja puhastatavad.  
10. Käitlemisettevõttes peab olema küllaldane loomulik või kunstlik valgustus. 
Valgustid peavad olema ohutud, et vältida lambipirnide või valgustite purunemise 
korral toidu saastumist.  
11. Käitlemisettevõttes peab töötajate jaoks olema piisav arv otstarbekalt 
projekteeritud ja ehitatud ning hooldatud olmeruume, mis on piisavalt valgustatud 
ning ventileeritavad ja köetavad, ning mis asuvad käitlemisruumidest eraldi.  
12. Käitlemisettevõtte territooriumi, hoonete, rajatiste ja ruumide kohta kehtivaid 
nõudeid ei kohaldata III peatükis loetletud müügikohtade suhtes.  
 
II. KÄITLEMISRUUMI KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
13. Käitlemisruumi põrandapind peab olema heas korras ning kergesti puhastatav ja 
vajaduse korral desinfitseeritav. Selleks kasutatakse veekindlat, mittelibedat, mitte-
imavat, pestavat ja mittetoksilist materjali. Vajaduse korral ehitatakse põrand kaldega.  
14. Käitlemisruumi seinapind peab olema heas korras ning kergesti puhastatav ja 
vajaduse korral desinfitseeritav. Tehnoloogilisest protsessist tuleneva kõrguseni 
peavad seinad olema siledad ning kaetud veekindla, mitteimava, pestava ja mitte-
toksilise materjaliga.  
32  
 
 
15. Käitlemisruumi  lagi  ja laevalgustid peavad olema projekteeritud, ehitatud,  viimist -
letud ja hooldatud nii, et oleks takistatud tolmu kogunemine ja hallituse kasv ning 
võõrkehade pudenemine. Kondensatsioonivee teke peab olema minimaalne.  
16. Käitlemisruumi aknad ja teised avad peavad olema ehitatud nii, et oleks välditud 
mustuse kogunemine. Käitlemisruumi aknad ja uksed peavad sulguma tihedalt ning 
nende ümbrus peab olema pragudeta. Väliskeskkonda avanevad aknad ja teised avad 
peavad vajaduse korral olema kaetud putukatõrjevõrguga, mida saab kergesti eemal-
dada ja puhastada. Kui avatud akna tõttu võib toit saastuda, tuleb käitlemise ajal hoida 
aken suletud.  
17. Käitlemisruumi uksepind peab olema sile ja kergesti puhastatav ning vajaduse 
korral desinfitseeritav.  
18. Käitlemisvahendite, seadmete ja sisseseade pinnad ning muud toiduga 
kokkupuutuvad pinnad peavad olema  terved  ning kergesti puhastatavad ja vajaduse 
korral desinfitseeritavad. Toiduga kokkupuutuvate pindade katmiseks kasutatavad 
materjalid peavad olema siledad, pestavad ja mittetoksilised ning vastama 
õigusaktidega kehtestatud nõuetele.  
19. Käitlemisvahendite, seadmete ja sisseseade puhastamiseks ning desinfitseeri-
miseks peavad olema korrosioonikindlast materjalist seadmed ja vahendid, mis on 
kergesti puhastatavad ning varustatud piisava koguse külma ja sooja veega ning 
hoitud puhtad ja heas korras.  
20. Toidu pesemise ja puhastamise seadmed ning vahendid peavad olema varustatud 
piisava koguse sooja või külma veega ning hoitud puhtad ja heas korras.  
21. Käitlemisruumide kohta kehtivaid nõudeid ei kohaldata toitlustusettevõtte söögi-
saalide ega III peatükis loetletud müügikohtade suhtes.  
 
III. AJUTISE VÕI TEISALDATAVA MÜÜGIKOHA SUHTES ESITATAVAD 
NÕUDED  
22. Ajutine või teisaldatav müügikoht on: 
1) tänavakaubanduse müügikoht: müügitelk, - kiosk , -paviljon, - lett või -käru; 
2) turg  ja turu territooriumil asuv müügikoht; 
3) kaupluse ja toitlustusettevõtte hooajaline müügikoht, mis ei külgne vahetult 
ettevõttega; 
4) käitlemiseks kohandatud mootorsõiduk; 
5) müügiautomaat.  
23. Ajutist või teisaldatavat müügikohta projekteerides, ehitades ja paigaldades tuleb 
arvestada, et müügikoht oleks kergesti hooldatav, puhas ja heas seisukorras ning et 
selles oleks takistatud toidu saastumine ja kahjurite levik.  
24. Ajutises või teisaldatavas müügikohas peab kohas, kus see on  asjakohane  ja 
vajalik, täitma järgmisi nõudeid: 
1) toitu käitleval töötajal peab olema võimalik täita isikliku hügieeni nõudeid: peavad 
olema vahendid käte pesemiseks ja hügieeniliseks kuivatamiseks, võimalus vahetada 
riideid  ja kasutada tualetti; 
 
33
 
 
2) toiduga kokkupuutuv pind peab olema terve ja kergesti puhastatav ning vajaduse 
korral desinfitseeritav. Toiduga kokkupuutuva pinna katmiseks kasutatav materjal 
peab olema sile, pestav ja mittetoksiline ning vastama õigusaktidega kehtestatud 
muudele nõuetele; 
3) toidu käitlemisel kasutatavaid käitlemisvahendeid, seadmeid ja sisseseadet peab 
olema võimalik puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 
4) peavad olema üksteisest eraldatud kohad toidutoorme ja toidu puhastamiseks ning 
kätepesuks; 
5) peab olema piisavas koguses sooja või külma vett; 
6) pesu- ja desinfitseerimisainete, mittesöödavate ainete, vedelate ja tahkete jäätmete 
hügieeniliseks hoidmiseks ja kõrvaldamiseks kasutatakse selleks ettenähtud ning 
asjakohaselt tähistatud mahuteid ja nõusid; 
7) toidu käitlemisel vajaliku temperatuuri tagamiseks ja jälgimiseks peab olema 
piisavalt sobivaid vahendeid ja seadmeid; 
8) toit tuleb paigutada nii, et toidu saastumine oleks välistatud.  
 
IV. VEO JA  VEOVAHENDI  KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
25. Toidutooret ja toitu veetakse veokiga, kus nende omaduste säilitamiseks on 
vajalikud tingimused ning kus nad ei saastu ja kus nende omadused ei halvene. Veokit 
peab olema võimalik piisavalt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida.  
26. Toidutooret ja toitu ei ole lubatud vedada koos ainetega, mis võivad neid saastata 
või halvendada nende omadusi.  
27. Pakendamata  vedelat, granuleeritud või pulbrilist toidutooret ja toitu tohib vedada 
ainult selleks ettenähtud veokis, konteineris või anumas , millel on tähis: "Ainult toidu 
jaoks" või veoki, konteineri või anuma eriotstarbelisust näitav, selgesti  loetav ja 
püsikindel eestikeelne muu tähistus.  
28. Kui veokis ja konteineris veetakse koos toiduga ka muid kaupu või samal ajal 
erisuguseid toiduaineid, tuleb need saastumise vältimiseks vajaduse korral üksteisest 
piisavalt eraldada.  
29. Kui veokit ja konteinerit kasutatakse erisuguste toiduainete või toidu ja muude 
kaupade veoks, peab veovahendit saastumise vältimiseks pealelaadimiste vahel 
põhjalikult  puhastama ja vajaduse korral desinfitseerima.  
30. Veokis ja konteineris tuleb toit paigutada nii, et see oleks kaitstud saastumise eest.  
31. Veokis ja konteineris peab olema tagatud toidu hoidmine sobival temperatuuril 
ning vajaduse korral peab olema võimalik temperatuuri kontrollida ja jälgida.  
 
V. SISSESEADE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade, seadmed ja käitlemisvahendid 
peavad olema puhtad ning nende konstruktsioon ja materjal ning seisukord  peavad 
olema sellised, mis: 
1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 
2) ei ohusta inimese tervist; 
3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 
34  
 
 
4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud 
nõuetele; 
5) on paigaldatud selliselt , et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust.  
 
VI. TOIDUJÄÄTMETE HOIDMISE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED  
33. Toidujäätmeid ja muid jäätmeid (edaspidi jäätmed) ei tohi käitlemisruumidesse 
koguda rohkem, kui see on töö nõuetekohase tegemise ajal vältimatu. Jäätmed 
eemaldatakse nii sageli kui vajalik, kuid vähemalt tööpäeva lõpus.  
34. Jäätmeid hoitakse suletavates mahutites või nõudes. Jäätmemahuti või -nõu peab 
olema sobiva konstruktsiooniga, heas korras, kergesti puhastatav ja vajaduse korral 
desinfitseeritav.  
35. Käitleja peab  korraldama  jäätmete kogumise, hoidmise, eemaldamise ja jäätme-
veo. Jäätmepanipaigad peavad olema puhtad ning kaitstud kahjurite eest, et vältida 
toidu, vee, sisseseade, seadmete, hoonete, teede ja territooriumi saastumist.  
 
VII. KÄITLEMISETTEVÕTTES KASUTATAVA VEE KOHTA 
ESITATAVAD NÕUDED  
36. Käitlemisettevõttes kasutatav vesi peab vastama joogivee kohta veeseaduses (RT I 
1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 1999, 54, 583; 95, 
843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 
26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kasutatav 
jää ja aur peavad olema saadud nõuetekohasest joogiveest. Erandina võib merel viibi-
vatel kalapüügialustel kasutada kala  esmaseks töötlemiseks tervisele ohutut merevett.  
37. Toiduga mittekokkupuutuva auru saamiseks seadmete jahutusveena ja teistel seda 
laadi eesmärkidel kasutatav vesi, mis ei ole joogivee kvaliteedinõuete kohane, tuleb 
juhtida joogiveesüsteemist eraldi asuvasse asjakohase märgistusega süsteemi, mida ei 
saa joogiveesüsteemiga ühendada ega avada käitlemisruumidesse.  
 
VIII. KÄITLEMISETTEVÕTTE TÖÖTAJALE ESITATAVAD NÕUDED  
38. Käitlemisettevõtte töötaja peab hoidma isiklikku puhtust ning kandma puhast 
tööriietust ja vajaduse korral eririietust ning peakatet ja jalanõusid, mis on kergesti 
puhastatavad või ühekordselt kasutatavad. Eririietuse pesemise korraldab käitleja. 
Eririietust pestakse ruumis, kus toitu ei käidelda.  
39. Käitlemisettevõtte töötaja peab teavitama käitlejat või tema esindajat oma tervise-
häiretest, haigustest , kontakteerumisest nakkushaigega või muudest ohtudest, mis 
võivad põhjustada toidu saastumise.  
40. Töötajat, kes võib levitada nakkusetekitajaid või parasiite või kellel on toidu-
ohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta 
võib toitu saastata.  
41. Toitu käitlev töötaja ning oma tööülesannete tõttu toidutoorme või toiduga ja selle 
käitlemisvahenditega vahetult kokkupuutuv töötaja peab sageli ja hoolikalt käsi 
 
35
 
 
pesema . Käsi pestakse enne tööle asumist, pärast tualeti kasutamist ja muudel 
vajalikel juhtudel.  
42. Tegevus, mis võib põhjustada toidu saastumist, nagu söömine ning  suitsetamine , 
närimine, sülitamine või muu ebahügieeniline tegevus, on käitlemisruumis keelatud.  
 
IX. KÄITLEMISNÕUDED  
43. Toiduseaduse kohaselt peavad käitlemisettevõttesse saabuv toidutoore ja toit 
olema nõuetekohased. Toidutoorme ja toidu võtab käitlemisettevõte vastu asjakohaste 
dokumentide alusel.  
44. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid 
parasiite, kahjureid ega võõrkehi. Riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele 
nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu või ebasobivate tehnoloogiliste võtete, 
toidule mitteomase lõhna, maitse, värvi või teiste asjaolude tõttu rikutud toitu 
käidelda on keelatud.  
45. Toorainet ja toitu peab kõigil käitlemisetappidel kogu käitlemisahela jooksul 
hoidma tingimustes, mis takistavad tooraine ja toidu riknemist ning saastumist.  
46. Kiirestiriknevat toitu, mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist 
põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks, peab hoidma sellisel 
temperatuuril ja sellistes tingimustes, mis välistavad kiirestirikneva toidu muutumise 
ohtlikuks inimese tervisele.  
47. Kiirestiriknevat toitu peab säilitama temperatuuril, mille on määranud valmistaja 
või pakendaja. Ettenähtud temperatuurist kõrvale kalduda on lubatud väga lühiaja-
liselt toidutoorme või toidu käitlemisest tuleneva vajaduse tõttu, rangelt arvestades 
toidu ohutust.  
48. Jahutatuna serveeritav või hoitav toit jahutatakse kohe pärast viimast töötlemist 
temperatuurini, kus  mikroorganismid oluliselt ei paljune ega tekita ohtu inimese 
tervisele.  
49. Käitleja peab välja töötama ja rakendama   piisavad  meetmed kahjuritõrjeks.  
50. Ohtlikku või mittesöödavat ainet peab hoidma asjakohase tähistusega ja kindlalt 
suletavas konteineris või anumas ning ruumis, kus ei käidelda toitu.  
 
X. KÄITLEJA ENESEKONTROLLI NÕUDED  
51. Käitleja on kohustatud kontrollima toidutoorme ja toidu ning nende käitlemise 
nõuetekohasust (edaspidi enesekontroll) ja rakendama abinõud nõuete täitmiseks. 
Rakendatavad abinõud vormistatakse kirjalikult ja need moodustavad enesekontrolli-
süsteemi.  
52. Enesekontrollipõhimõtete kohaselt on käitleja kohustatud rakendama järgmisi 
abinõusid: 
1) ohtude väljaselgitamine ja analüüsimine ning ennetavate abinõude määramine; 
2) kriitiliste punktide kindlakstegemine; 
36  
 
 
3) kontrollikriteeriumide ning nendest lubatud kõrvalekallete määramine iga kriitilise  
punkti jaoks; 
4) kriitilises  punktis olukorra kontrolli all hoidmiseks seiremeetodite väljatöötamine; 
5) korrigeeriva tegevuse kavandamine juhuks, kui kontrollimise tulemusel selgub , et 
olukord kriitilises punktis on väljunud kontrolli alt; 
6) kõikide toimingute kohta dokumentatsiooni koostamine (kirjaliku enesekontrolli-
süsteemi loomine); 
7) kriitiliste punktide, seiremeetodite ja dokumentatsiooni perioodiline ülevaatus ning 
lisaülevaatus juhul, kui on avastatud mingi kõrvalekalle või kui toidukäitlemise 
mingis etapis on tehtud muudatusi; seiresüsteemi tõhususe hindamiseks meetodite 
väljatöötamine.  
53. Et tagada enesekontrollisüsteemi tõhus  toimimine , peavad käitlemisettevõtte 
juhtkonnal ja enesekontrolli eest vastutaval töötajal olema piisavad teadmised 
toiduhügieeni põhimõtetest ning kogemused ohtude hindamiseks ja ohu korral 
asjakohaste meetmete võtmiseks.  
 
XI. TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS  
54. Käitleja koostab vastavalt toiduseaduse paragrahvile 29 käitlemisettevõtte 
töötajate toiduhügieenikoolituse kava, mille alusel korraldab perioodiliselt töötajate 
tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate toiduhügieeniteadmisi. 
Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad 
olema dokumenteeritud.  
55. Koolituskava  peab sisaldama järgmisi teemasid : 
1) toiduhügieeni põhimõtted; 
2) mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; 
3) toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja - infektsioonid ; 
4) toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine; 
5) toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll; 
6) käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed; 
7) puhastamine ja desinfitseerimine ; 
8) kahjuritõrje; 
9) isiklik hügieen; 
10) enesekontrolli põhimõtted; 
11) toitu käsitlevad õigusaktid; 
12) toitu käitleva töötaja kohustused ja vastutus toiduhügieeninõuete täitmise eest 
vastavalt tööülesannetele.  
 
XII. LÕPPSÄTE  
56. Tunnustamisele kuuluv käitlemisettevõte peab täitma toiduhügieeni üldeeskirjas 
kehtestatud nõudeid. Kui lisaks toiduhügieeni üldeeskirjale on põllumajandusminister 
kooskõlas käesoleva üldeeskirjaga kehtestanud toiduhügieeni tagamiseks vajalikud 
eeskirjad toidutoorme ja käitlemisvaldkondade kaupa, siis peab käitlemisettevõte 
täitma selles eeskirjas sätestatud nõudeid.  
 
Põllumajandusminister Ivari PADAR  
 
37
 
 
Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 
 
PÄÄSTEAMETI JÄRELEVALVEOSAKONNA POOLT VÄLJATÖÖTATUD 
NOORTELAAGRITELE ESITATAV TULEOHUTUSNÕUETE LOETELU, 
MILLE TÄITMISE KORRAL MENETLEVAD PÄÄSTEASUTUSED NENDE 
TEGEVUSLOA TAOTLUST  
 
1. Noortelaagri (edaspidi laager) omaniku või tema volitatud esindaja (edaspidi 
valdaja) poolt peab olema määratud laagri hoonete ja territooriumi tuleohutuse eest 
vastutav isik.  
2. Laagri valdaja poolt peab enne laagri tegevusloa taotlemist olema koostatud laagri 
üldine tuleohutusjuhend , mis tuleb  kooskõlastada kohaliku päästeasutuse tuleohutus-
järelevalve ametnikuga. 
3. Laagri personal peab enne laagri iga vahetuse algust olema valdaja poolt 
tuleohutusnõuetest ja esmaste tulekustutusvahendite käsitsemisest allkirja vastu 
juhendatud.  
4. Laagri valdaja poolt peab olema koostatud personali tegevuskava laagris tulekahju 
tekkimise korral ja seda laagri personalile tutvustatud.  
5. Laagri majutushoonete kõigilt korrustelt peab olema Vabariigi Valitsuse 27. 
oktoobri  2004. a määruses nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutus-
nõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) ettenähtud minimaalne arv (vähemalt kaks) 
evakuatsioonipääse.  
6. Laagri majutushooned peavad Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 
315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) 
ettenähtud korras olema evakuatsioonivalgustusega varustatud.  
7. Laagri majutushoonete evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema tähistatud 
standardsete tuleohutusmärkidega (Eesti standard EVS 620-2:1998 "Tuleohutus. 
Ohutusmärgid").  
8. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel ei tohi kasutada põlevmaterjalist põranda-
katteid. Mittepõlevast materjalist põrandakatted peavad olema põranda külge 
kinnitatud.  
9. Laagri hoonete evakuatsiooniteedel paiknevad uksed peavad olema seestpoolt 
võtmeta avatavad ning evakuatsiooniteed ja -pääsud alaliselt takistamatult läbitavad. 
Spetsiaallukkude puudumisel peab nimetatud uste seestpoolt lukustamine olema 
tehniliselt takistatud.  
10. Laagri majutushooned, milles on kuni  10 majutuskohta, peavad olema varustatud 
autonoomsete tulekahjusignalisatsioonianduritega. Kui majutushoones on 10–50 
majutuskohta, tuleb paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, üle 50 
majutuskoha olemasolul tuleb paigaldada automaatne tulekahju-signalisatsiooni-
süsteem tulenevalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 
“Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525). 
38  
 
 
11. Laagri majutushoonetes peab olema korraldatud personali öine valve , kellel on 
juurdepääs laagri hädaabitelefonile ja majutatute tulekahjust helilise alarmeerimise 
võimalus, kui olemasoleva tulekahju-signalisatsioonisüsteemi koosseisus puudub 
alarmiseade.  
12. Laagri hooned peavad olema varustatud siseministri 30.06.1998.a määruses nr 19 
"Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" (RTL 1998, 220/221, 
875; 2000, 94, 1470; 2003, 91, 1362) ettenähtud arvu ja ettenähtud korras üles pandud 
esmaste tulekustutusvahenditega ning need peavad olema töökorras ja tähistatud 
tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998).  
13. Põlevmaterjalist kandetarinditega majutushooned, sõltumata korruste arvust, 
peavad olema piksekaitseseadmega varustatud.  
14. Laagri hoonetes tuletõrjeveevõrgu olemasolu korral peab see olema veega 
täidetud, voolikute ja joatorudega komplekteeritud ning veevõrguga ühendatud; 
tuletõrjekraanid peavad olema vastavate tuleohutusmärkidega (EVS 620-2:1998) 
tähistatud.  
15. Linnast või muu tiheasustusega  paigast  eemal paikneva laagri territooriumil peab 
olema: 
1) sissesõidu juurde paigaldatud territooriumi skemaatiline plaan (asendiplaan), millel 
on hoonete, teede ja tuletõrje veevõtukohtade tähistus; 
2) paigaldatud teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning häirekeskuse 
telefoninumbriga; 
3) üles seatud elektriline või käsialarmiseade teadustamiseks tulekahju või muu 
õnnetuse tekkimisest.  
16. Laagri territooriumil või väljaspool seda (kuni 200 m kaugusel majutushoonetest) 
peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tähistatud  veevaru (tuletõrjeveehoidla, -
hüdrant või tulekustutusvee võtmiseks kohandatud looduslik veevõtukoht) või olema 
laagri sissesõidu juurde üles pandud lisateave (asukoha nimetus, kaugus laagrist ja 
liikumistee skeem) muu lähima tuletõrje veevõtukoha kohta.  
17. Laagri majutushoonete tarindite tulepüsivus ja nende pinnakatted peavad vastama 
ehitise kasutusloa taotlemise hetkel kehtinud nõuetes (Eesti projekteerimisnormid 
(EPN 10.19) või Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 “Ehitisele 
ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (RTI, 09.11. 2004, 75, 525) sisalduvatele 
ehituslikele tuleohutusnõuetele.  
18. Laagri avamise ajaks peavad tähtaegselt olema täidetud ka tuleohutusjärelevalve 
ametniku poolt laagri kohta tehtud ettekirjutuses sisalduvad muud tuleohutus-
meetmed.  
 
 
39
 
 
TULEOHUTUSE ÜLDNÕUDED 
Vastu võetud siseministri 8. septembri 2000. a määrusega nr 55 
( RTL 2000, 99, 1559), jõustunud 08.09.2000  
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg):  
15.07.2004/48 ( RTL 2004, 100, 1599) 30.07.2004  
«Päästeseaduse»  (RT I 1994,  28,  424;  1998,  39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 
lõike 11 alusel määran:  
I. ÜLDSÄTTED  
§1. Käesolev määrus sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (edaspidi objekt), 
nendel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutuse üldnõuded.  
§2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 
1) evakuatsioon – inimeste sunnitud väljumine ruumist või ehitisest ohutusse kohta 
tulekahju või muu õnnetuse või ohu puhul; 
2) evakuatsioonitee – ehitise põranda mis tahes punktist  algav  ja välisõhus maapinnal 
ohutus kohas lõppev, vabalt ja ohutult läbitav ehitisesisene liikumistee; 
3) evakuatsioonipääs – evakuatsioonialast otse välja viiv  uks või ehitise sees- või 
väljaspool paiknev ruum, mille kaudu on tulekahju puhul võimalik ohutult 
evakueeruda maapinnale; 
4) hädaväljapääs – võimalus pääseda ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral 
nõuetele mittevastava lisaväljapääsu kaudu maapinnale, sh ka väljastpoolt antavat abi 
kasutades; 
5) varuväljapääs – üldiselt evakuatsioonipääsu nõuetele vastav teine 
lahkumisvõimalus ohustatud ehitisest või ruumist, mis siiski kogu ulatuses ei vasta 
evakuatsiooniteele esitatavatele nõuetele; 
6) massiüritus – mis tahes ruumis või piiratud alal vabas õhus inimeste massilise 
kogunemisega seotud üritus, kus üheaegselt viibib üle 50 inimese; 
7) põlevmaterjal – põlevaine või -materjal või nendest valmistatud toode; 
8) territoorium – objekti koosseisu kuuluv hoonestamata maa-ala; 
9) tulekahju – väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, 
mida iseloomustab kuumuse ja/või suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline 
või muu kahju; 
10) tuleohtlik protsess – tegevus või protsess, milles kasutatakse, töödeldakse, 
valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus  tuleoht  ja tule leviku võimalus 
on suure tõenäosusega; 
11) tule- ja plahvatusohtlik protsess – tegevus või protsess, milles peale tuleohu 
esineb ka plahvatusoht; 
12) tuleohutuskuja – tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne 
ehitistevaheline kaugus; 
13) tuleohutusmärk – siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu 
eest hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust  keelav , tulekahju või muu 
hädaolukorra puhul inimeste evakueerimist  suunav või päästevahendile viitav märk; 
14) tuleohutusnõue – tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada objekti  
40  
 
 
ning sellel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutus, samuti nõue 
päästevahendile.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal  
(edaspidi objekti valdaja).  
II. NÕUDED TULEOHUTUSE KORRALDAMISELE  
§4. Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku 
tuleohutusjärelevalvet teostama volitatud ametnikuga (edaspidi riikliku tuleohutus-
järelevalve ametnik) objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend 
koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse «Päästeseaduse» 
paragrahvi 283 lõike 4 alusel kehtestatud korras läbi vähemalt üks kord aastas.  
§5. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse tuleohutusnõudeid sätesta-
vatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise ning selles toimuva tegevuse või protsessi 
ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast.  
§6. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded 
objekti kohta  tervikuna , sisaldab: 
1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust; 
2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale 
juurdesõidutee korrashoiu kohta; 
3) nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise 
ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise 
kohta; 
4) nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja parkimise  
kohta; 
5) suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja suitsetamiskohti; 
6) nõudeid side-, päästevahendi ning tuletõrje- veevarustuse süsteemi korrashoiu 
kohta; 
7) töötajate kohustusi tulekahju tekkimisel, päästemeeskonna väljakutsumisel, 
inimeste evakueerimisel, päästevahendi kasutamisel ning sündmuskohal 
päästemeeskonna juhiga tehtava koostöö korda; 
8) objekti allüksuste tuleohutuse eest vastutavaid isikuid või nende määramise korda.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§7. Objektil, mille koosseisus on tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga 
allüksus, võetakse üldise tuleohutusjuhendi koosseisu eraldi  osana allüksuse 
tuleohutusjuhend.  
§8. Objekti plahvatus- ja tuleohtliku tegevuse või protsessiga allüksuse tuleohutus-
juhend sisaldab: 
1) tegevuse või protsessi tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustust ning tulekahju 
korral inimese elule ja tervisele ohtlike mõjurite iseärasusi ja nende vähendamise 
meetmeid; 
2) nõudeid tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessi ja ruumi kohta; 
3) nõudeid põlevmaterjali hoidmise ja kasutamise ning tehnoloogiliste seadmete ja 
 
41
 
 
ruumide põlevmaterjali jäätmetest puhastamise kohta; 
4) nõudeid tehnoloogilise seadmestiku remondiks ettevalmistamisel ja selle 
remondijärgsel käikulaskmisel.  
§9. Objekti tuleohutusjuhend kuulub läbivaatamisele ja vajadusel korrigeerimisele: 
1) tegevuse või protsessi reglemendi ja töötingimuste muutumisel; 
2) tulekahju või õnnetuse toimumisel objektil või allüksuses; 
3) juhendi koostamisel aluseks olnud õigusakti muutumisel; 
4) uute päästevahendite kasutuselevõtmisel.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§10. Tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessidega objektil soovitatakse: 
1) määrata allüksuses tuleohutuse eest vastutav isik, kelle ametikohustustes kindlaks 
määrata tema ülesanded tuleohutuse tagamise alal; 
2) moodustada perioodiliselt tuleohutusnõuete ja - juhendite  täitmist kontrolliv 
tuleohutuskomisjon; 
3) moodustada  tulekustutus - ja päästeformeering.  
§11. Objekti valdaja, lisaks käesoleva määruse paragrahvile 4: 
1) korraldab töötajate tuleohutusalase õppe (lisa 1), milleks määrab tuleohutusalase 
juhendamise ja täiendusõppe läbiviimise korra ja perioodilisuse ning töötajad, kes 
kuuluvad õpetamisele tuleohutusalase täiendusõppe programmi alusel; 
2) töötab välja ja rakendab tulekahju ennetamist, tule leviku tõkestamist, inimeste 
ohutut evakueerimist ja tulekahju kustutamist tagavad meetmed; 
3) koostab tegevusplaani inimeste evakueerimiseks ja keskkonna kaitsmiseks 
tulekahju, samuti muu õnnetuse (edaspidi õnnetus) korral (lisad 3, 4 ja 5) ning 
korraldab vähemalt üks kord aastas töötajatele ja õpilastele treeninguid tegevusplaani 
omandamiseks ja tegevusvalmiduse tagamiseks ohuolukorras; 
4) tagab objektil õigusaktidega ettenähtud päästevahendite  soetamise ja paigaldamise 
ning objektil olevate päästevahendite kontrollimise ja hooldamise vastavalt õigusakti, 
nende tehnilise dokumentatsiooni või valdaja esitatud nõuetele ning nende vahendite 
töökorras oleku, sihtotstarbelise ja ettenähtud korras kasutamise; 
5) korraldab objektil muude tuleohutusnõudeid sätestavate õigusaktide ja riikliku 
tuleohutusjärelevalve ettekirjutuste täitmist.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§12. Füüsiline isik peab tuleohutuse tagamiseks: 
1) järgima objektil kehtestatud tuleohutusnõudeid; 
2) tundma kasutatava, töödeldava, valmistatava  ja säilitatava aine ja materjali tule- ja 
plahvatusohtlikke omadusi ning tuleohutusnõudeid nendega töötamisel; 
3) kasutama tule- ja plahvatusohtlikus tegevuses või protsessis töökorras töövahendit, 
aparaati, seadmestikku jms, täitma selle kasutamisjuhendit ja tuleohutuse eest 
vastutava isiku juhiseid; 
4) rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid 
meetmeid ning hoiduma  muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju või 
plahvatuse; 
5) hoidma tuletikke ja muud süütevahendit alaealisele kättesaamatus kohas, vältima 
alaealise viibimist  käitatud tule- või plahvatusohtliku seadme, põlevmaterjali 
42  
 
 
kasutamise või muu tegevuse (elektriseade, küdev  kolle , lõke, illumineeritud 
jõulukuusk jms) juures ilma täiskasvanu järelevalveta; 
6) teadma oma kohustusi tulekahju või õnnetuse korral, oskama kasutada objektil 
olevat side-, päästevahendit; 
7) tulekahju või muu õnnetuse avastamisel viivitamatult teatama sellest päästeasutuse 
häirekeskusele (edaspidi häirekeskus ) ja objekti administratsioonile.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§13. Iga füüsiline ja juriidiline isik peab pürotehniliste toodete sisse- ja väljaveol, 
katsetamisel, hoidmisel ja turustamisel ning signaliseerimisel, ilutulestiku korral-
damisel või mõnel muul otstarbel  kasutamisel või hävitamisel järgima majandus-
ministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 46 «Pürotehniliste toodete käitlemise 
eeskirja kinnitamine» (RTL 1998, 370/371, 1591) kehtestatud tuleohutusnõudeid.  
III. NÕUDED TERRITOORIUMI, EHITISE JA NEIS PAIKNEVA 
SEADMESTIKU, TEHTAVA TÖÖ JA LÄBIVIIDAVA ÜRITUSE KOHTA  
Territoorium  
§14. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud materjalile ning 
tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning  aastaringselt kasutamiskõlblikus seisu-
korras.  
§15. Objekti territoorium hoitakse alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest.  
Territooriumi puhastamise sageduse kehtestab objekti valdaja. Põlevmaterjali jäät-
meid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Põlevmaterjali taaras 
hoidmisel selle kaas või  kork  suletakse. Jäätmete hoiukoht  paikneb põlevmaterjalist 
või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas 
olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel.  
§16. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see 
takistab päästetehnika läbisõitu, rajatakse  viivitamatult muu läbipääs suletavasse lõiku 
või seatakse üles ümbersõiduvõimalust näitav viit . Linna või muu tiheasustusega 
kohas tänava läbisõiduks sulgemisel rohkem kui üheks ööpäevaks informeerib tänava 
sulgemisloa saanud isik sellest viivitamatult häirekeskust.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§17. Põlevmaterjal territooriumil paigutatakse vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühte-
sobivusele (lisa 2).  
§18. Objekti territooriumil põlevmaterjali lahtisel hoidmisel see virnastatakse või 
paigutatakse riiulile  ning põlevmaterjal grupeeritakse nende kustutamiseks ettenähtud 
tuldkustutavate ainete järgi. Põlevmaterjal laoplatsil paigutatakse vastavalt riikliku 
tuleohutusjärelevalve ametnikuga kooskõlastatud ja objekti valdaja poolt kinnitatud 
territooriumi kasutamise plaanile . Laoplatsi kasutamisel järgitakse käesoleva määruse 
paragrahvi 27 nõudeid.  
§19. Territooriumi osa, kus on võimalik põlevgaasi, -auru või -tolmu kogunemine, 
tähistatakse tuleohutusmärgiga.  
 
43
 
 
§20. Suitsetada tule- või plahvatusohtliku protsessiga territooriumi osal on lubatud 
ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud kohas.  
§21. Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte 
lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m 
kaugusel ehitisest.  
§22. Pimedal ajal linnas või muus tiheasustusega paigas paikneva hoone number ja 
tuletõrjehüdrandi tähis valgustatakse.  
§23. Linnast või muu tiheasustusega paigast eemal paikneva objekti (suvila- ja 
aiandusühistu, töö-, spordi- või puhkelaager vms) territooriumil paigaldatakse: 
1) sissesõidu juurde territooriumi skemaatiline plaan, millel on teede ja tuletõrje-
veevõtukohtade tähistus; 
2) nähtavale kohale teatis lähima üldkasutatava hädaabitelefoni asukoha ning 
häirekeskuse telefoninumbriga.  
§24. Territooriumil ei tohi: 
1) ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlevmaterjali, 
põlevpakendis  seadet või -taarat ning  parkida mootorsõidukit või muud tehnikat ; 
2) rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; 
3) sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu 
kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi; 
4) teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks 
seadistatud kohta; 
5) remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet; 
6) ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või 
lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist; 
7) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; 
8) tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas; 
9) põletada kulu, välja arvatud keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määruses nr 46 
«Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» (RTL 1998, 
216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.  
Ehitis  
§25. Põlevmaterjal ehitises paigutatakse vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühte-
sobivusele (lisa 2).  
§26. Mis tahes aine, materjal või nendest valmistatud toode (edaspidi materjal) 
laoruumis paigutatakse riiulile või virnastatakse ning grupeeritakse nende kustuta-
miseks ettenähtud tuldkustutavate ainete järgi.  
§27. Materjali laohoones või -ruumis on keelatud: 
1) hoida põlevvedelikku ja -gaasi, mille taaral on lekkimise tunnused; 
2) jätta pärast töö lõppu laoruumi materjaliga koormatud  mootorsõidukit, 
sisepõlemismootoriga laadurit, vedurit või akulaadurit; 
3) kasutada väljaspool tööaega laoruumi kütmiseks elektrikütteseadet, mis ei ole ette 
nähtud järelevalveta kasutamiseks; 
4) põlevvedeliku ja -gaasi hoidmisel kasutada nende töötlemiseks löögi korral sädet 
tekitavat tööriista; 
44  
 
 
5) teha töid, mis pole seotud materjali hoidmisega; 
6) hoida isesüttimisele kalduvaid aineid ilma nende temperatuuri regulaarselt 
kontrollimata ja kontrolli tulemusi registreerimata; 
7) võtta hoiule ainet, milles on ilmsed isesüttimise kolded ; 
8) hoida ühes ruumis või lao  sektsioonis  põlevgaasi koos hapnikuga; 
9) lasta hapnikuballoonile sattuda õli või rasva ja selle armatuuril kokku puutuda õlise 
materjaliga; 
10) kinni hoida põlevgaasi ballooni teisaldamisel selle ventiilist.  
§28. Ehitises pannakse nähtavale kohale üles: 
1) teatis häirekeskuse telefoninumbriga ning hädaabitelefoni asukohta  tähistav 
tuleohutusmärk; 
2) tule- ja plahvatusohtliku tegevuse või protsessiga ruumi kohta kehtiv 
tuleohutusjuhend ja tuleohutusmärk ruumi ukse välisküljel.  
§29. Vaip või muu põrandakate peab evakuatsiooniteel ja inimeste massilise 
kogunemisega seotud ruumis vastama süttivustundlikkuse ja tuleleviku suhtes ehitiste 
projekteerimise ja ehitamise nõuetele ja olema põrandale kinnitatud selliselt, et see ei 
tekitaks takistust inimeste evakueerimisel. Põrandakate evakuatsiooniteel ei tohi 
süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tuletikk , kustutamata  sigaret  vms) 
toimel.  
§30. Inimeste massilise kogunemisega seotud ehitises tähistatakse mis tahes 
evakuatsiooni-, häda- või varuväljapääs (edaspidi evakuatsioonipääs) ning evakuat-
sioonitee vastava tuleohutusmärgiga.  
§31. Tulekahju tekkimisel suunatakse lift ja tõstuk (peale erilifti) viivitamatult alumi-
sele korrusele ja lülitatakse välja.  
§32. Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigu-
koht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi 
tulepüsivusaega.  
§33. Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine 
koristatakse viivitamatult.  
§34.  Kelder  ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende 
uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse.  
§35. Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ukse-, akna- ja muud avad 
suletakse või tõkestatakse muul viisil  neisse sissepääs kõrvalistele isikutele.  
§36. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladus-
tamise koht hästinähtava piirjoonega. Läbikäigu laius neis hoonetes peab olema 
vähemalt 0,9 m ja väljapääsuni viiva  läbikäigu laius vähemalt ukse või värava laiune.  
§37. Põlevmaterjali hoitakse tootmisruumis koguses, mis ei ületa ühe töövahetuse või 
ööpäeva vajadust.  
§38. Ehitises on keelatud: 
1) muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber  planeerida , 
kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras 
 
45
 
 
heakskiidetud ehitusprojektita; 
2) tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või 
muu sisustusega; 
3) hoida tuletõkkeust pidevalt avatuna või seda avatud seisundis  fikseerida ; 
4) sulgeda jäigalt evakuatsioonipääsu või kasutada sellel raskesti avatavat sulgurit. 
Lukustatud uks evakuatsiooniteel peab olema seestpoolt võtmeta avatav; 
5) paigaldada evakuatsiooniteele pöördristi, lükand- või pöördust või muud inimeste 
evakueerimist takistavaid seadeldisi või  katta  evakuatsioonitee seina lauspeegliga, kui 
see ei ole ette nähtud ehitusprojektiga; 
6) avamatult trellitada hädaväljapääsuks ettenähtud  akent või muud ava; 
7) kasutada evakuatsiooniteel põlevat viimistlusmaterjali (välja arvatud 
põlevmaterjalist või süttimise eest kaitsmata tarinditega ehitis), samuti mürgist 
põlemisjääki eraldavat pinnakihti, vaipa või muud katet ; 
8) klaasida  suitsuvaba trepikoja  õhutsooni; 
9) ladustada põlevvedelikku ja -gaasi ehitise ehitusprojektiga selleks mitte ettenähtud 
ruumis või muus kohas; 
10) hoida ja kasutada ehitise  keldris  või pööningul põlevvedelikku või -gaasi või 
muud plahvatusvõimelist põlevmaterjali, kui nende hoidmine või kasutamine 
loetletud kohtades ei ole ehitusprojektiga ette nähtud; 
11) hoida ventilatsioonikambris selle  teenindamiseks mitteettenähtud seadet või 
materjali; 
12) ummistada juurdepääsu elektrilahutusseadmele, päästevahendile ning tuletõrje-
veevõtukohale või -hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju 
või õnnetuse korral.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
Seadmestik  
§39. Tehnoloogilise ja muu seadmestiku kasutamine ning tehnohooldus peab 
tuleohutuse tagamise seisukohalt vastama selle valmistaja tehnilise dokumentatsiooni 
ja tehnoloogilise reglemendi nõuetele. Seadmestiku tehnohooldus viiakse läbi valdaja 
kehtestatud tähtaegadel, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.  
§40. Tehnoloogilises protsessis kasutatava, töödeldava, valmistatava või säilitatava 
materjali kohta peab objekti valdajal olema selle tule- või plahvatusohtlikkust 
iseloomustav teave (sertifikaat, ohukaart vms), selle taaral ja pakendil vastav 
markeering ning hoiukoht (sektsioon) tähistatud vastava tuleohutusmärgiga.  
§41. Tule- või plahvatusohtliku toote valmistaja varustab  toote eestikeelse kasutus-
juhendiga, mis sisaldab tuleohutusnõudeid selle kasutamisel ja muud teavet toote tule- 
ja plahvatusohtlike omaduste kohta, samuti kannab rahvusvaheliselt kasutatavat 
tingmärki.  
§42. Ventilatsioonikambrit, - filtrit  ja -õhukanalit puhastatakse süttivast tolmust ja 
neisse ladestunud põlevmaterjali jäägist objekti valdaja poolt kehtestatud tähtaegadel, 
kuid mitte harvemini kui üks kord aastas.  
§43. Seadmestiku kasutamisel töötavat tehnoloogilist või muud seadet või mehha -
nismi järelevalveta ei jäeta, välja arvatud automaatjuhtimisel töötav seadmestik. 
Rikkis tule- või avariikaitsesüsteemiga või muu rikkega seadmestikku ei kasutata.  
46  
 
 
Tööd  
§44. Määrdunud detaili pesemine ja rasvaärastamine toimub üldjuhul mittepõleva 
pesemisvahendiga. Põlevvedelikuga tohib detaili pesta või rasva ärastada selleks 
seadistatud ruumis või kohandatud töökohas.  
§45. Põlevvedelikku hoitakse tihedalt suletud taaras ja selleks ettenähtud kohas. 
Põlevvedelikku villitakse, segatakse ja vedeldatakse selleks määratud ruumis või 
väljaspool ehitist paikneval platsil.  
§46. Küünalt kasutatakse ruumi valgustamiseks, kui see on asetatud püsivasse mitte-
põlevast materjalist küünlaalusesse. Põlevat küünalt järelevalveta ei jäeta.  
§47. Töö või muu tegevuse lõpetamisel vaatab füüsiline isik oma asukoharuumi 
tuleohutuse seisukohast  üle ja võtab vajadusel meetmed tulekahju põhjustada võivate 
tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks või informeerib neist viivitamatult 
objekti valdajat.  
§48. Töö tegemisel ei tohi: 
1) kasutada lahtist  tuld  (välja arvatud tuletöö), suitsetada väljaspool selleks ettenähtud 
ja sisustatud kohta ning tuleohutusmeetmeid võtmata sulatada külmunud 
veetorustikku lahtise tulega; 
2) kasutada põlevvedelikku ruumi koristamisel ning riietus- või muu eseme pesemisel  
või puhastamisel; 
3) avada põlevaine pakendit või taarat ning villida või pakendada põlevainet selle 
hoiuruumis.  
Massiüritus  
§49. Enne massiürituse korraldamist kontrollib objekti valdaja või ürituse tuleohutuse 
eest vastutav isik üritusega seotud ruumi või muu paiga üldist tuleohutusseisundit, 
evakuatsioonitee ja -pääsu kasutamisvalmidust, veendub ettenähtud päästevahendi 
olemasolus ja töökorras olekus. Avastatud tuleohutusnõuete rikkumised kõrvaldatakse 
enne massiürituse algust.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
§50. Massiürituse ruumis ühendatakse istmed ridades omavahel ja kinnitatakse 
põranda külge. Kuni 200 istekohaga ruumis tohib istmed jätta põranda külge kinni-
tamata.  
§51. Massiüritust korraldatakse ainult ehitiste projekteerimise ja ehitamise nõuetes 
ettenähtud arvu evakuatsiooniteede ja -pääsudega ehitises.  
§52. Lasteürituse ajal viibib laste juures õpetaja, kasvataja või muu täiskasvanu, keda 
on juhendatud tuleohutusnõuetes ja tegutsemises tulekahju korral.  
§53. Tulepüsivuse suhtes normeerimata tarinditega ehitises kasutatakse massi-
ürituseks ainult esimese korruse ruumi.  
§54. Jõulukuusk ruumis asetatakse kindlale alusele ja paigutatakse nii, et see ei 
takistaks ruumist väljapääsu.  
 
47
 
 
§55. Elamus, suvilas , aiamajas, palvelas ja kirikus asuval jõulukuusel tohib kasutada 
küünlaid. Küünal kinnitatakse kuuse külge nii, et oleks välditud kuuse ja põlev-
materjalist esemete süttimine.  
§56. Ehitises toimuva massiürituse ajal ei tohi: 
1) vähendada vaatesaalis ridadevahelise läbikäigu laiust, paigutada läbikäiguteele 
lisaistet või ületada ehitise ehitusprojektiga ettenähtud kohalviibijate arvu; 
2) ehitises teha tuletööd.  
IV. NÕUDED ELEKTRI- JA KÜTTESEADMETE KASUTAMISELE  
§57. Objektil tohib kasutada standardset elektriseadet, mille paigaldamisel , kasu-
tamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja kasutusjuhendist ning selle paigal-
damist, kasutamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist.  
§58. Töö lõpetamisel lahutatakse elektriseade vooluvõrgust, välja arvatud tehno-
loogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav 
elektriseade.  
§59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi: 
1) paigaldada ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi - või ajutise 
töökoha toitejuht); 
2) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust 
põhjustada võiva defektiga elektritarvitit või -juhistikku; 
3) kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele 
mittevastava sulavelemendiga kaitset; 
4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit ja -juhistikku; 
5) hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes 
põlevmaterjali või -eset; 
6) kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit; 
7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet.  
§60. Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile.  
§61. Roo- või muu kergestisüttiva katusekattega ehitise suitsukorsten varustatakse 
sädemepüüdjaga. Võrksädemepüüdja kasutamisel ei tohi metallvõrgu ava külje pikkus 
olla üle 5 mm. Sädemepüüdja konstruktsioon peab võimaldama korstnalõõride takis-
tamatut puhastamist.  
§62. Kuni kahekorruselise põlevmaterjalist katusekattega elamu juures peab olema 
katuseni ulatuv najatusredel ja kütteseadmega elamu katusel ka selle harjani ulatuv 
redel.  
§63. Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis kaitstakse küttekolde ees olev põrand 
süttimise eest tihedalt põranda ja küttekoldega liituva  metall -lehega või asendatakse 
põlevmaterjalist põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala 
ulatus olema vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. 
Lahtise küttekolde puhul peab kaitstud ala ulatuma  vähemalt 150 mm koldeava 
külgedele ja 750 mm selle ette kolde esiservast mõõdetuna.  
48  
 
 
§64. Kütust hoitakse selleks ettenähtud ruumis või väljaspool ehitist vähemalt 4 m 
kaugusel asuval platsil.  
§65. Ahju,  pliidi  või kamina kütmine ruumis lõpetatakse vähemalt kaks tundi enne 
töö lõppu või magamaminekut.  
§66. Kütteseadme kasutamisel ei tohi: 
1) paigaldada suitsulõõri ventilatsiooniresti või kasutada ventilatsioonilõõri suitsu 
juhtimiseks ; 
2) kinnitada kütteseadme suitsukorstna külge raadio- või televisiooniantenni või muud 
samalaadset seadet, kui see ei ole ehitise või kütteseadme ehitusprojektiga ette nähtud; 
3) kütta pragunenud seina, mittekorras koldeukse või muu tulekahju põhjustada võiva 
defektiga kütteseadet; 
4) süüdata kütteseadme koldes tuld põlevvedeliku abil; 
5) kütta katelt, ahju või pliiti koldeust sulgemata; 
6) kütta kivisöe, koksi, põlevkivi, gaasi või sünteetilise materjaliga küttekollet, mis 
pole vastava kütuseliigi jaoks ette nähtud või kohandatud; 
7) paigutada kütust, põlevmaterjali või -eset kütteseadme välispinnale lähemale kui 
0,5 m ja selle koldeava ette lähemale kui 1,25 m koldeava esiservast; 
8) kuivatada küttepuid, riietus- või muud põlevat eset kütteseadmel; 
9) jätta küdevat küttekollet järelevalveta, välja arvatud automaatjuhtimisega 
kütteseade; 
10) paigutada kustutamata sütt või tuhka põlevmaterjali jäätmete hoiukohta või 
põlevmaterjalist taarasse.  
V. NÕUDED TULETÕRJE-VEEVÕRGULE  
§67. Tuletõrje-veevõrgu veeandmisvõime tõhusust kontrollitakse vähemalt üks kord 
aastas.  
§68. Mitteköetava ehitise tuletõrje-veevõrk tühjendatakse külmaks aastaajaks veest 
või soojustatakse. Tuletõrjeveekraani juurde paigaldatakse siibri asukohta ja avamis -
korda ning pumba käivituskorda käsitlev  selgitus .  
§69. Tuletõrje-pumbaruumis pannakse välja objekti tuletõrje-veevarustuse üldskeem 
ja kasutusjuhend. Iga siibri ja tuletõrjepumba juurde paigutatakse nende otstarbe  
selgitus.  
§70. Tuletõrje- veehoidla kasutamisel tuleb: 
1) jälgida vee tasapinda veehoidlas ning lekke korral võtta meetmed selle 
kõrvaldamiseks ja veehoidla veega täitmiseks; 
2) taastada 36 tunni jooksul pärast tulekahju kustutamist või tulekustutusõppust 
projektiga ettenähtud veevaru veehoidlas; 
3) keelata tuletõrje-veehoidlas oleva vee kasutamine muuks otstarbeks, välja arvatud 
tulekahju kustutamine või tulekustutusõppuse läbiviimine; 
4) tagada veehoidla aastaringse kasutamise võimalus.  
§71. Tuletõrje-veehoidla või looduslikul  veekogul  tulekustutusvee võtmiseks kohan-
datud veevõtukoht tähistatakse eraldi tulbal kuni 2 m kõrgusele kinnitatud sildiga, 
mille kaugus vahetust veevõtukohast on kuni 2 m.  
 
49
 
 
§72. Käesoleva määruse paragrahvis 71 nimetatud silt  peab olema ristkülikukujuline, 
minimaalmõõtmetega 200 × 600 mm ning sellel peab olema kirje «Tuletõrje-
veevõtukoht» ja tehisveehoidla puhul ka veevaru kogus kuupmeetrites. Sildi taust 
peab olema punast ning vähemalt 10 mm laiune sildi ääris ja sildil olev kirje valget 
värvi.  
VI. NÕUDED TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISELE  
§73. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine 
või päästmine ohustatud alast.  
§74. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: 
1) teatama viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning 
nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning 
vastama valvetöötaja esitatud küsimustele; 
2) hoiatama ohtu sattunud inimesi; 
3) sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut; 
4) võimaluse piires asuma tuld kustutama.  
§75. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud 
isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: 
1) tulekahju tekkekohast ja ulatusest; 
2) võimalikust ohust inimestele; 
3) muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud 
kemikaalid vms).  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
VII. RAKENDUSSÄTTED  
§-d 76 - 77 [käesolevast tekstist välja jäetud]  
 
Lisa 1 
siseministri 8. septembri 2000. a 
määruse nr 55 juurde 
 
TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE JA TULEOHUTUSALASE 
TÄIENDUSÕPPE TÜÜPPROGRAMM  
I. ÜLDALUSED  
1. Töötaja peab tööandja juures läbima tuleohutusalase õppe, mis koosneb sisse-
juhatavast, esmasest ja täiendavast tuleohutusalasest juhendamisest ning täiendus-
õppest.  
2. Objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse ning tuleohutusnõuete ja -juhendite tundma-
õppimiseks ning tulekahju korral tegutsemise korra õpetamiseks tuleb töötajatele 
korraldada tuleohutusalane juhendamine.  
3. Objekti tule- ja plahvatusohtliku protsessiga allüksuste töötajatele ja tuletöö tegija-
tele korraldatakse tuleohutusalane täiendusõpe.  
50  
 
 
4. Õpilastele korraldatakse vestlusi ja õppusi õppeasutuses ja olmes kehtivate 
tuleohutusnõuete ja tulekustutusvõtete tundmaõppimiseks.  
5. Töötajat, kes ei ole objekti valdaja kehtestatud tuleohutusalast õpet läbinud, ei tohi 
tööle lubada.  
II. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE  
6. Tööle või teenistusse vormistamisel peab töötaja läbima sissejuhatava tuleohutus-
alase juhendamise ja seejärel esmase juhendamise töökohal.  
7. Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma : 
1) objekti üldise tuleohutusjuhendiga; 
2) võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega; 
3) tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral (päästemeeskonna 
väljakutsumine, inimeste evakueerimine, esmaste tulekustutusvahendite kasutamine 
jms).  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
8. Esmasel juhendamisel töökohal tuleb juhendatavale tutvustada: 
1) objekti ja allüksuse tule- ja plahvatusohtlikkust; 
2) objektil teostatava protsessi iseärasust; 
3) tuleohutusnõudeid; 
4) olemasolevaid side-, päästevahendeid ning nende kasutamisvõtteid; 
5) inimestele tulekahjust teavitamise süsteemi ja viisi; 
6) tulekahju või õnnetuse korral tegutsemise korda.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
9. Täiendav juhendamine viiakse läbi: 
1) tuleohutusnõuete või -juhendite muutumise või nende süstemaatilise eiramise 
korral; 
2) protsessis kasutatavate, töödeldavate, valmistatavate või säilitatavate ainete ja 
materjalide tule- või plahvatusohtlikkuse suurenemise korral; 
3) tulekahju või õnnetuse järgselt; 
4) töös pikaajalise vaheaja korral.  
10. Täiendava juhendamise läbiviimise aja, selle sisu ja mahu ning juhendamisele 
kuuluvad isikud määrab objekti valdaja või allüksuse juht.  
III. TULEOHUTUSALANE TÄIENDUSÕPE  
11. Tuleohutusalast täiendusõpet korraldatakse eesmärgil süvendada tule- ja 
plahvatusohtliku protsessi teostamisega seotud allüksuste töötajate ja tuletöö tegijate 
tuleohutusalaseid teadmisi, õpetada tundma nende tööde ja protsesside tuleohutus-
nõudeid ning tulekahju puhkemise või õnnetuse korral tegutsemise korda.  
12.  Tuleohutusalast  täiendusõpet  käesoleva  programmi  järgi  tuleb  korraldada            
6–10 tunni ulatuses. Tuleohutusalane täiendusõpe tuleb läbi viia objekti valdaja 
kinnitatud programmi alusel.  
 
51
 
 
13. Objektil, kus tule- või plahvatusohtliku protsessiga allüksus puudub, võib 
moodustada üleobjektilise tuletöö tegijate ja vajadusel ka muude töötajate grupi 
tuleohutusalase täiendusõppe läbimiseks.  
14. Tuleohutusalase täiendusõppe korraldamisse tuleks kaasata peale objekti spetsia-
listide ka päästeala spetsialiste.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
15. Tuleohutusalase täiendusõppe korraldamisel on otstarbekas käsitleda järgmisi 
teemasid:  
Teema 1. Objekti tuleohutusnõuded  
Objektil tehtava tule- ja plahvatusohtliku protsessi lühiiseloomustus ning meetmed 
tulekahju ennetamiseks. Võimalike tulekahjude , plahvatuste ja avariide põhjused.  
Nõuded tule- ja plahvatusohtliku protsessiga ehitise, ruumi, evakuatsioonipääsu ja      
-tee kohta.  
Objektil säilitatava aine ja materjali tule- ja plahvatusohtlikkuse üldhinnang ning 
meetmed tulekahjude ennetamiseks.  
Nõuded objekti territooriumi ja tuletõrje-veevarustuse süsteemi kohta.  
Nõuded elektri- ja kütteseadmetele ning ventilatsioonisüsteemile.  
Tuleohutusjuhendid ja nende täitmise korraldus.  
Teema 2. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal  
Seadmestiku, materjali ning toote tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustus.  
Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused tuleohutuse tagamisel.  
Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi töörežiimi häire korral.  
Teema 3. Päästevahendid  
Objektil kasutuses olevad päästevahendid (esmane tulekustutusvahend, tuleohutus-
märk, tuletõrje- veevarustus ning tulekahjusignalisatsiooni-, automaatne tulekustutus-, 
suitsutõrje-, turvavalgustus - ja piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja 
kasutamise kord ning asukohad.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral  
Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused. Inimeste teavi-
tamine tulekahjust või õnnetusest.  
Töötaja tegutsemine objekti allüksuses või selle territooriumil tulekahju või selle 
tunnuste avastamisel.  
52  
 
 
Päästemeeskonna ning lisajõudude vastuvõtmine. Inimeste evakueerimine ohustatud 
alalt. Tulekahju kustutamine objektil olevate päästevahenditega.  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
Märkus. Ühest tule- või plahvatusohtliku protsessiga allüksusest teise üleminekul 
peab töötaja tuleohutusalase täiendusõppe teemad 2, 3 ja 4 uuesti läbima.  
 
Lisa 2 
siseministri 8. septembri 2000. a 
määruse nr 55 juurde 
 
OHTLIKE AINETE ERALDAMISE TABEL 
 
Ohtliku 
aine 
klass 
 
2.1 2.2
3  4.1 4.2 4.3 5.1 5.2 6.1  8 
2.1 
põlevgaas 
 
– – + + + – + + – + 
2.2 
mittepõlev 
gaas  
 
– – + – + – – + – – 
3 
põlevvedelik 
 
+ + – – + + + + – – 
4.1 
tahke 
põlevaine 
 
+ – – – + – + + – + 
4.2 
isesüttiv 
tahke 
aine 
 
+ + + + – + + + + + 
4.3 vee toimel põlevaid gaase  
– – + – + – + + – + 
eraldav tahke aine  
5.1 
oksüdeeriv 
aine 
 
+ – + + + + – + + + 
5.2 
orgaaniline 
peroksiid 
 
+ + + + + + + – + + 
6.1 
mürgine 
aine 
 
– – – – + – + + – – 
8 sööbiv aine  
+ 
– 
– 
+ 
+ 
+ 
+ 
+ 
– 
– 
 
Tingmärgid: 
–ei ole vaja eraldada; 
+ on vaja eraldada.  
Märkus. Ohtlike ainete klassifikatsioon on antud rahvusvahelise klassifitseerimis-
süsteemi alusel.  
 
Lisa 3 
siseministri 8. septembri 2000. a 
määruse nr 55 juurde 
 
LASTE, ÕPILASTE JA HAIGETE TULEKAHJU KORRAL 
EVAKUEERIMISE NÄIDISPLAAN  
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 
(asutuse, ettevõtte nimetus)  
 
53
 
 
 
Jrk 
Tegevus Tegutsemise 
kirjeldus ja järjestus 
Täitja ametikoht ja 
nr 
perekonnanimi 
1.   Tulekahjust 
Tulekahju avastamisel viivitamatult kohale 
   
teatamine  
kutsuda päästekomando  
2.   Laste, õpilaste ja 
Tulekahju avastamisel viia või kanda 
   
haigete 
viivitamatult kõik lapsed, õpilased ja haiged 
evakueerimine 
ehitisest välja  
põlevast ehitisest  
3.   Põlevast ehitisest 
Kõik ehitisest evakueeritud lapsed, õpilased     
evakueeritud laste, 
ja haiged üle lugeda ning kontrollida nende 
õpilaste ja haigete 
kohalolekut nimekirjade järgi  
võrdlemine 
nimekirjadega  
4.   Evakueeritud laste, 
Lapsed, õpilased ja haiged paigutada selleks     
õpilaste ja haigete 
määratud ehitisse (näidata aadress)  
ajutise paigutamise 
koha organiseerimine 
5.   Tulekahju 
Tulekahju avastamisest alates korraldada 
   
kustutamine personali  tule kustutamine ja vara evakueerimine 
poolt kuni 
nende töötajate abiga, kes ei ole hõivatud 
päästekomando 
inimeste evakueerimisega. Tulekahju 
saabumiseni  
kustutamiseks kasutada kõiki objektil 
olevaid päästevahendeid  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
Objekti valdaja volitatud isiku ametinimetus , nimi ja allkiri ning plaani koostamise 
kuupäev.  
Evakueerimisplaani ja selles olevate kohustustega tutvunud isikute ees- ja 
perekonnanimed , allkirjad  ja kuupäevad.  
Märkused:  
1. Käesoleva plaani koosseisu kuuluvad korruste skemaatilised plaanid koos neile 
kantud evakuatsiooniteedega. Skemaatilisel  plaanil  olevad tingmärgid peavad vastama 
käesoleva määruse lisas 4 olevale juhendile.  
2. Evakuatsiooniteed ehitise piires ei tohiks omavahel ristuda.  
3. Võimaluse korral võib evakueerimiseks kasutada akent või muud ava.  
4. Skemaatiline plaan koos personali kohustuste ja tegutsemiskirjeldusega on soovitav  
nähtavasse kohta välja panna.  
 
Lisa 4 
siseministri 8. septembri 2000. a 
määruse nr 55 juurde 
 
EVAKUEERIMISE SKEMAATILISE PLAANI KOOSTAMISE JUHEND  
1. Korruse plaanil peavad olema näidatud  koridor , trepikoda , numbrituba, rõdu, lodža, 
ehitiseväline redel, samuti trepikoja ja evakuatsiooniteel olevad uksed (joonis 1).  
54  
 
 
2. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega 
«Teie asukoht».  
3. Põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega , teised evakuatsiooniteed 
katkendjoonega. Need jooned peavad olema rohelist värvi ja kaks korda jämedamad 
korruse plaani piirjoonest.  
4. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja 
või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui kaks trepikoda 
on suitsu ja tule eest kaitstud võrdväärselt, siis näidatakse põhievakuatsioonitee 
lähima trepini.  
5. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb plaanil tõmmata konkreetsest ruumist (käes-
oleva juhendi punkt 2) kuni ohutu kohani või vahetult välja.  
6. Korruse plaanil näidatakse Eesti standardile EVS 620-2:1998 «Tuleohutus. 
Ohutusmärgid» vastava tuleohutusmärgi abil, kus asuvad: 
1) tulekahju teatenupp; 
2) hädaabitelefon; 
3) tulekustuti  ja tuletõrjevoolik.  
7. Plaanil kasutatud tingmärgid ja nende tähendused tuleb anda plaani all, vajaduse 
korral ka võõrkeeltes.  
 
 
 
 
 
Joonis 1. Individuaalse evakueerimise plaani vormistamise näidis.  
 
55
 
 
Lisa 5 
siseministri 8. septembri 2000. a 
määruse nr 55 juurde 
 
NÄIDIS 
KÜLASTAJA TULEOHUTUSMEELESPEA  
LUGUPEETUD KÜLASTAJA!  
Hoiduge toas suitsetamisest, ärge tehke seda voodis lamades . Toast lahkudes lülitage 
elektritarbija vooluvõrgust välja.  
Tutvuge toa uksel  või selle kõrval oleva evakueerimise plaaniga, Teie toale lähima 
evakuatsioonipääsu ning päästevahendi asukohaga.  
TULEKAHJU AVASTAMISEL TEATAGE viivitamatult juhtunust häirekeskusele 
TELEFONIL . . . . . . . . . . ja administratsioonile.  
Kui põlemist toas ei ole võimalik endal likvideerida , siis sulgege aken, väljuge toast, 
sulgege (lukustamata) uks ja minge lähima väljapääsuni ning teatage juhtunust 
administratsioonile.  
Kui toast lahkuda ei ole võimalik, sulgege (lukustamata) uks, toppige uksepilu ja 
ventilatsiooniava kinni veega niisutatud riidega, avage aken ning näidake ennast 
aknast ja kutsuge abi.  
Tulekahju ajal on lifti kasutamine keelatud! Liftid lülitatakse välja!  
Administratsioon  
[RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004]  
 
 
NÕUDED ESMASTELE TULEKUSTUTUS-
VAHENDITELE JA NENDE VAJADUS 
Vastu võetud siseministri 30.06.1998. a määrusega nr 19 (RTL 1998, 220/221, 875), 
jõustunud 17.07.1998. 
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, 
jõustumise aeg): 
21.08.2000/47 (RTL 2000, 94, 470) 01.10.2000 
29.07.2003/69 (RTL 2003, 91, 1362) 01.09.2003 
 
Väljavõtted olulisematest punktidest noortelaagritele  
 
I. Üldsätted  
1. Käesolev määrus kehtestab nõuded esmaste tulekustutusvahendite valiku, 
paigutuse, tähistuse, vajaduse ning korrashoiu kohta.  
56  
 
 
II. Tulekustutite  valik, paigutus ja tähistus  
3. Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid " 
nõuetele ja omama vastavustunnistust. 
5. Tulekustutite valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna 
tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. 
Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks on toodud 
käesoleva määruse lisas 2. 
6. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele 
alusele või  kappi ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju 
oht on kõige tõenäolisem. Kaks või enam  tulekustutit paigaldatakse üldjuhul üks-
teisest hajutatuna. 
7. Tulekustuti kinnituskonks, klamber , spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale 
nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks 
põrandast kõrgemal kui 1,5 m. 
9. Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema ruumi 
sisenemisel nähtav. Tuleohutusmärk peab vastama Eesti standardi EVS 620-2 
"Tuleohutus. Ohutusmärgid" nõuetele. 
10. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest. 
11. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs. 
12. Evakuatsiooniteel paigaldatakse tulekustuti üldjuhul nišši või seina süvistatud 
kappi. 
13. Tulekustuti kohale, mis asub hoonest väljas, ehitatakse varikate või paigaldatakse 
tulekustuti ilmastikukindlasse kappi. 
14. Kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde paigutatakse Eesti 
standardile EVS 620-2 "Tuleohutus. Ohutusmärgid" vastav tuleohutusmärk. 
15. Tulekustuti, mis asub hoonest väljas või kütmata ruumis ja ei ole ette nähtud 
kasutamiseks miinustemperatuuril, paigutatakse talveks köetavasse ruumi. Info tule-
kustuti uuest asukohast paigutatakse kohta, kus tulekustuti asus enne ümber-
paigutamist.  
 
III. Tulekustutite vajadus  
20. Tulekustutite minimaalselt nõutav hulk määratakse järgmise tabeli järgi:  
Objekti nimetus  
Tulekustutite hulk  
1.  Majutus -, õppe-, ravi- ja 
1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 
hooldeasutuste ning spordi- ja 
tulekustutit igale korrusele  
büroohooned  
2. Kogunemishooned  
1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 
tulekustutit igale korrusele  
3. Tootmis- ja laohooned ning ruumid:  
   
3.1.1.  Tuleohuklass (tuleohuta): tootmine 
1 tulekustuti iga 200 m² kohta, kuid vähemalt 2 
ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt 
tulekustutit igale korrusele  
puudub või on vähese tõenäosusega  
3.2.2. Tuleohuklass (tuleohtlik): tootmine  1 tulekustuti iga 150 m² kohta, kuid vähemalt 2 
ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku 
tulekustutit igale korrusele  
võimalus on suure tõenäosusega  
4. Autode  hoiukohad :  
   
4.1. Garaaž, boksidega garaaž, kinnine  
1 tulekustuti iga 300 m² kohta, kuid vähemalt 2 
parkla   
tulekustutit igale korrusele  
4.2.  Lahtine  parkla  
1 tulekustuti iga 50 auto kohta  
 
57
 
 
 
5. Muud objektid  
   
5.1. Autobuss (koos juhiga üle 17 
2 tulekustutit, seejuures 1 neist peab asuma juhi 
istekoha), trollibuss , tramm  
läheduses. Liigendatud sõiduki puhul peab 1 tulekustuti 
olema igas liigendatud osas. Tulekustuti minimaalne 
tulekustutusaine mass 2 kg  
5.2.  Buss  (koos juhiga mitte üle 17 
1 tulekustuti minimaalse tulekustutusaine massiga 2 kg  
istekoha) ja veoauto  
5.3. Sõiduauto  
1 tulekustuti minimaalse tulekustutusaine massiga 1 kg  
 
Märkused 
1. Tulekustutite vajaduse määramisel käesoleva tabeli osade 1 kuni 4 järgi võetakse 
arvestuse aluseks pulberkustuti tulekustutusaine massiga 6 kg ja käesoleva tabeli 5. 
osas pulberkustutid tulekustutusaine massiga 1 kg, 2 kg või 6 kg. 
2. Muude tulekustutusainete kasutamisel valitakse sama efektiivsusega tulekustuti 
käesoleva määruse lisas 4 toodud tabelite 1 või 2 alusel. 
3. Tulekustutite vajadus ehitamisel, rekonstrueerimisel või remontimisel oleva hoone 
jaoks määratakse tööde tuleohuklassi ning ulatust arvestades käesoleva tabeli 3. osa 
järgi. Tulekustutid paigaldatakse ja hoitakse korras peatöövõtja poolt, kui 
tööettevõttelepingus pole sätestatud teisiti. 
6. Koridorsüsteemiga hoones paigutatakse tulekustutid üldjuhul hajutatult koridoris. 
8. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 
36 mm ja enam), võib 25% võrra vähendada.  
 
IV. Tulekustutite  korrashoid   
21. Tulekustutite korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja 
hooldusega. 
22. Vaatlust teostatakse tulekustuti valdaja poolt üks kord kvartalis. Kui tulekustutile 
mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, teostatakse vaatlust üks kord 
kuus. Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, et tulekustuti: 
1) asetseb selleks ettenähtud kohas; 
2) ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav; 
3) ei ole märgatavalt kahjustatud; 
4) rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis; 
5) plommid, tõkised (edaspidi plomm) on vigastamata. 
23. Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke korral teostatakse tulekustutite kontroll ja 
vajadusel ka  hooldus . 
24. Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt. Tulekustuti 
hooldust teostatakse hoolduskohas. Kontrolli võib teostada ka objektil, kus tulekustuti 
asub. Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik. 
25. Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette 
lühemat perioodi, korraldab tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt  
kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese 
kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, 
kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega. 
28. Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise 
tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ette nähtud. 
 
58  
 
 
29. Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on: 
 
1) vahtkustutil 
3 aastat; 
2) vesikustutil 
5 aastat; 
3) süsihappegaaskustutil   5 aastat; 
4) pulberkustutil 
10 aastat; 
5) haloonkustutil 
10 aastat. 
 
32. Pädev isik peab kontrollitud ja hooldatud tulekustutite registrit. Registri andmeid 
säilitatakse viis aastat pärast viimati määratud kontrolli või hoolduse tähtaja 
möödumist. Register sisaldab järgmisi andmeid: 
1) tulekustuti valdaja nimi ja aadress; 
2) tulekustuti liik; 
3) tulekustuti number; 
4) kontrolli või hoolduse kuupäev; 
5) tulekustutiga tehtud toimingud; 
6) kontrolli või hoolduse teostaja nimi. 
33. Kontrollitud tulekustuti varustatakse lipikuga, millel on järgmised andmed: 
1) järgmise kontrollimise tähtaeg; 
2) kontrollimist teostanud isiku nimi ja allkiri; 
3) hoolduskoha nimetus ja aadress. 
JÄRGMINE KONTROLL 
Kuupäev, kuu, aasta 
Andmed töö teostaja kohta 
Hoolduskoha andmed 
34. Hooldatud tulekustuti varustatakse lipikuga, millel on järgmised andmed: 
1) järgmise hoolduse tähtaeg; 
2) hooldust teostanud isiku nimi ja allkiri; 
3) hoolduskoha nimetus ja aadress.  
JÄRGMINE KONTROLL 
Kuupäev, kuu, aasta 
Andmed töö teostaja kohta 
Hoolduskoha andmed 
35. Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis-ja kulumiskindlad 
ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist.  
 
 
Lisa 1 
siseministri 30. juuni 1998.a 
määruse nr 19 juurde 
 
Kantavate tulekustutite liigitus  
 
1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude 
klassifikatsioon" järgi: 
1) A-klassi tulekustuti. Kustutab  tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel 
hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid 
(õli,  bensiin , lahustid,  vaigud , liimid, rasv , enamik plaste jms); 
3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan , 
vesinik jms); 
 
59
 
 
4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium,  magneesium  
jms). 
A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke  suurusest ja 
tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees. 
2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 
"Kantavad tulekustutid" järgi: 
1) vesikustutid; 
2) vahtkustutid; 
3) pulberkustutid; 
4) süsihappegaaskustutid; 
5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid.  
 
Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA   
 
Lisa 2 
siseministri 30. juuni 1998.a 
määruse nr 19 juurde 
 
Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks  
 
1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja 
kummi tulekahju kustutamiseks. 
2.  Vesikustuti . Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks. 
3. Pulberkustuti. 
    1) B-klassi pulberkustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni, kummi 
ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustu-
tamiseks. 
    2) AB-klassi pulberkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, 
rasva, bituumeni, kummi ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja           
-seadmete tulekahju kustutamiseks. 
4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga 
pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. 
5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva 
salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti 
asendatav vesi-, pulber - või süsihappegaaskustutiga. 
Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras.  
 
Päästeameti peadirektori asetäitja 
peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA 
 
 
 
60  
 
 
Lisa 3 
siseministri 30. juuni 1998.a 
määruse nr 19 juurde 
 
Tulekahju korral soovitatav tulekustutiga tegutsemine  
1.  Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. 
2.  Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata 
kõige intensiivsema põlemise kohta. Põlevale pinnale tulekustutusainet  kandes  
tuleb  kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. 
3.   Lahtistes  madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb 
tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu 
mahuti siseseina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes 
põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab 
põlemise. 
4.  Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärelt ning 
järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. 
5.  Kui vahtkustutiga tulekahju kustutades pihusti ava ummistub, on vaja 
tulekustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle 
endisesse asendisse pöörata ja tulekahju kustutamist jätkata. 
6.  Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult 
vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist. 
7.  Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava 
süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese 
katmata kehaosale. 
8. Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast 
tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.  
 
Päästeameti peadirektori asetäitja 
peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA 
 
Lisa 4 
siseministri 30. juuni 1998.a 
määruse nr 19 juurde 
 
Tulekustutite võrdlus 
Tabel 1. A-klassi tulekustutite efektiivsuse võrdlus  
 
Kustutamiseks vajaliku tulekustutite efektiivsuse võrdlus 
ABC pulber, kg  
Vesi ja vee baasil 
valmistatud 
tulekustutusained (k.a 
vaht), l  
1  
3  
2  
6  
4  
9  
6  
–  
9  
–  
12  
–  
 
 
61
 
 
Tabel 2. B-klassi tulekustutite efektiivsuse võrdlus  
 
Kustutamiseks vajaliku tulekustutite efektiivsuse võrdlus  
Pulber, kg   CO2, kg   Haloon, kg   Vee baasil (k.a vaht), l 
1  
2  
1  
–  
2  
–  
2  
2  
3  
5  
4  
3  
4  
–  
6  
–  
6  
–  
–  
6  
9  
–  
–  
–  
12  
–  
–  
9  
 
Märkus. Tabelites 1 ja 2 toodud pulberkustutite asendamisel mõnda teist liiki 
tulekustutiga võib kriipsuga märgitud kohtades vastava tulekustutusaine massi 
arvutamiseks kasutada interpoleerimist.  
 
Päästeameti peadirektori asetäitja 
peadirektori ülesannetes Mati RAIDMA 
 
 
   Kinnitatud 
Vabariigi Valitsuse 30.aprilli 2002.a 
määrusega nr 140 
 
Hasartmängumaksu laekumistest 
toetuste taotlemise ja andmise kord 
Määrus kehtestatakse "Hasartmängumaksu seaduse" (RT I 2002, 28, 158) § 7 lõike 8 
alusel.  
§ 1. Reguleerimisala 
Käesolev määrus reguleerib "Hasartmängumaksu seaduse" § 7 lõike 2 punktis 4 
sätestatud laekumistest spordi-, teadus-, haridus-, kultuuri-, laste-, noorte-, pere-, 
meditsiini- ja hoolekandeprojektide ning vanurite ja puuetega inimeste projektide 
toetamiseks (edaspidi toetus) taotluste esitamist ja toetuste andmist.  
§ 2. Taotluste esitamine 
(1) Taotlused esitatakse vastavalt valdkonnale järgmistele ministeeriumidele: 
1) taotlused kultuuri- ja olümpiaettevalmistus- ning teiste spordiprojektide 
toetamiseks – Kultuuriministeeriumile; 
2) taotlused laste-, noorte-, teadus- ja haridusprojektide toetamiseks – 
Haridusministeeriumile; 
3) taotlused meditsiini-, hoolekande-, pere-, vanurite ja puuetega inimeste projektide 
toetamiseks – Sotsiaalministeeriumile. 
(2) Ministeerium  kontrollib taotluse ja sellega koos esitatud dokumentide vastavust 
õigusaktides kehtestatud nõuetele ja edastab dokumendid koos omapoolse kirjaliku 
arvamuse ja ettepanekuga toetuse andmise ja selle suuruse või toetuse andmisest 
keeldumise kohta "Hasartmängumaksu seaduse" § 7 lõikes 4 nimetatud nõukogule 
(edaspidi nõukogu) 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.  
62  
 
 
§ 3. Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid 
Toetuse taotlemisel esitatakse vastavale ministeeriumile kahes eksemplaris järgmised 
dokumendid: 
1) taotlus, milles on märgitud taotleja nimi, kontaktandmed, juriidilise isiku 
registrikood, pangakonto number, projekti nimetus, millele toetust taotletakse, taotleja 
esindaja nimi ja ametikoht ning kirjutatud tema allkiri; 
2) juriidilisest isikust taotleja asutamisdokumentide ärakirjad; 
3) määruse lisa kohane projekti kirjeldus iga projekti kohta eraldi; 
4) omafinantseerimise ja/või kaasfinantseerimise tõestamis- ja 
garanteerimisdokumendid või kaasfinantseerimise taotlemist tõendavad dokumendid.  
§ 4. Toetuse andmine 
(1) Nõukogu teeb esitatud dokumentide alusel otsuse toetuse andmise ja selle suuruse 
või toetuse andmisest keeldumise kohta vastavalt "Hasartmängumaksu seadusele" 
ning edastab otsuse ärakirja dokumendid vastu võtnud ministeeriumile 5 tööpäeva 
jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Nõukogu otsusest teatab taotlejale 
ministeerium, kes dokumendid vastu võttis, 15 tööpäeva jooksul otsuse tegemise 
päevast arvates. 
(2) Toetuse andmise otsuse alusel saadab ministeerium 10 tööpäeva jooksul otsuse 
ärakirja saamise päevast arvates taotlejale allkirjastamiseks lepingu projekti toetuse 
sihtotstarbelise kasutamise kohta. Leping koostatakse  kolmes eksemplaris. Lepingu 
sõlmimise ajaks peab taotleja esitama omafinantseerimise ja/või kaasfinantseerimise 
tõestamis- ja garanteerimisdokumendid, kui ta taotluse esitamise ajal vastavaid 
summasid alles taotles. Kui taotleja ei ole sõlminud lepingut 2 kuu jooksul toetuse 
andmise otsuse tegemise päevast arvates, on nõukogul õigus toetuse andmise otsus 
tühistada.  
(3) Taotlejaga lepingu sõlminud ministeerium edastab nõukogu otsuse ärakirja toetuse 
andmise kohta ja lepingu ühe eksemplari Rahandusministeeriumile 5 tööpäeva 
jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. 
(4) Rahandusministeerium kannab toetuse summa taotlejale üle lõikes 3 nimetatud 
dokumentide alusel.  
§ 5. Kontroll toetuse kasutamise üle 
Taotlejaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise kohta lepingu sõlminud ministeerium 
kontrollib, kas antud toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt ning taotlejaga sõlmitud 
lepingu tingimuste kohaselt.  
      Peaminister  
Siim 
Kallas 
      Rahandusminister 
Harri  
Õunapuu 
      Riigisekretär 
Aino 
Lepik 
von 
Wiren 
 
 
63
 
 
TOETUSE TAOTLEMISEL ESITATAVAD DOKUMENDID 
 
 /Alus: Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2002. a määrus nr. 140 Hasartmängumaksu 
laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord/ 
 
Toetuse taotlemisel esitatakse vastavale ministeeriumile kahes eksemplaris järgmised 
dokumendid: 
 
 
1)  Taotlus: 
 
1.Taotleja nimi  
 
2.Kontaktandmed  
 
3. Juriidilise isiku registrikood      
4. Pangakonto number    
5. Projekti nimetus, millele toetust taotletakse  
 
6. Taotletav summa: 
7.Taotleja esindaja nimi ja ametikoht  
 
8. Taotleja esindaja allkiri      
 
2)  Projekti kirjeldus: 
 
1.Projekti liik (kohalik, regionaalne, üleriigiline) 
 
2. Projekti nimetus, ajaline kestus, alguse ja lõpu  kuupäev  
 
 
3. Projektijuht  ja teostajad   
 
 
4. Projekti  valdkond , eesmärk ja sihtgrupp  
5. Projekti vajalikkuse põhjendus  
 
 
 
64  
 
 
6. Tegevuse kirjeldus ja etapid  
 
 
 
 
7. Projekti eelarve, kaasfinantseerijad, omafinantseerimise ja kaasfinantseerimise summad (eelarve 
esitada kulukirjete kaupa, lisades põhjendatud arvestused) 
 
 
 
 
 
 
 
8. Oodatav tulemus  
 
Projektijuhi või tema esindaja allkiri 
 
 
NÄIDIS  
 
käskkirja nr …….. lisa nr ……  
…………………… noortelaagri eelarve 200….. 
KULUD  
1. Toitlustamine …………………………. 
2. Töötasu koos sotsiaalmaksuga …………………………. 
3. Meditsiiniline  teenindus …………………………. 
4. Spordi- ja vaba aja inventar …………………………. 
5. Transport laagrisse (bussid) …………………………. 
6. Majandustransport (toiduvedu) …………………………. 
7. Majandustarbed (puhastus-  
ja pesupesemisvahendid  jne) …………………………. 
8. Laste kindlustus …………………………. 
9. Sidekulud …………………………. 
10. Elektrienergia  …………………………. 
11. Küte, soe vesi …………………………. 
12. Territooriumi korrashoid …………………………. 
13. Amortisatsioon …………………………. 
14. …………….. (särgid, mütsid jne) …………………………. 
15. ……………………. …………………………. 
16. Kasum (arengufond) …………………………  
 
KOKKU: 
 
 
 
65
 
 
KATTEALLIKAD (TULUD)  
1. Lastevanemate  osamaks ………………….. 
2. HM toetusraha ………………….. 
3. Sihtotstarbelised laekumised sponsoritelt ………………….. 
4. Oma erivahendid ………………….. 
5. Personali osamaks ………………….. 
6. ………………… ………………….. 
7. ………………… ………………….. 
 
KOKKU: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NÄIDIS 
 
 
………………….. NOORTELAAGRI TUUSIKU 
PÄEVAMAKSUMUS 
 
 
  
kokku 
sh 
HTM 
oma-
 
lastevane-
toetus  
vahendid  
  
mate 
osamaks  
1. Toitlustamine  
  
  
  
  
2. Töötasu koos 
sotsiaalmaksuga  
  
  
  
  
3. Meditsiiniline teenindus  
  
  
  
  
4. Spordi- ja vaba aja 
inventar  
  
  
  
  
5. Transport laagrisse  
  
  
  
 
6. Majandustransport  
  
  
  
  
7. Majandustarbed (puhastus- 
ja pesupesemisvahendid)  
  
  
  
  
8. Laste kindlustus  
  
 
  
  
9. Sidekulud  
  
  
  
  
10. Elektrienergia  
  
  
  
  
11. Küte, soe vesi  
  
  
  
  
12. Territooriumi korrashoid  
  
  
  
  
13. Amortisatsioon  
  
  
  
 
66  
 
 
14. ……… (särgid, mütsid)  
  
  
  
  
15. ………………….  
    
    
    
    
16. Kasum (arengufond)  
  
  
  
 
  KOKKU: 
  
  
  
  
 
 
 
RIIKLIKU TOETUSE ARUANDE VORMI NÄIDIS 
 
ARUANNE 200…. a  NOORTELAAGRILE 
ERALDATUD RIIKLIKE TOETUSSUMMADE KASUTAMISE KOHTA 
 
1. Lepingu nr …………………………  
2. Noortelaagri/laagrivahetuse korraldaja 
……………………………………………… 
3. Aruande esitamise tähtaeg 
…………………………………………………………… 
4. Vastavalt lepingule ettenähtud toetussumma 
………………………………………… 
5. Ülevaade planeeritust ja tegelik olukord: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
T
- 
T
A 
 
AK
AK
G
 KR
/F
/F
 
IIKLIK
/ FAKT
AHETUS
AAGRI
R
-SUMMA 
…...
ÄEVA
V
P
ASTE ARV
L
L
LAAN
LAAN
ÄEVADE ARV
P
P
AHETUSE AEG
P
PÄEVADE ARV
PLAAN
V
ARVESTUSE
TOETUS
MAKSUMUS
I  
    
 
 
II  
    
 
 
III      
 
 
IV      
 
 
V      
 
 
VI      
 
 
VII      
 
 
VIII       
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KOKKU 
 
 
67
 
 
6. Riikliku toetussumma suurus ja laekumisaeg 
.................................................................................................... 
7. Saadaoleva toetussumma suurus 
........................................................................................................................ 
8. Planeeritud ja faktiliselt  kasutatud toetussumma vahe 
..................................................................................... 
9. Raha tagastamise kuupäev ja maksekorralduse nr 
........................................................................................... 
 
 
“……”………………..…….a   Noortelaagri/laagrivahetuse 
korraldaja: 
 
 
      /allkiri/ 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
NÄIDIS 
NOORTELAAGRI VAHETUSE ARUANNE 
 
Jrk   Nimi 
Sünniaeg  Kestvus  Tuusiku päevahind 
 
Tuusik 
Vahetus  
 
 (päevi)  maksis   doteeris  
doteeris 
kokku  
kokku 
  
 
osaleja 
HTM 
muu 
päevas 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
68  
 
 
 
NÄIDIS 
 
NOORTELAAGRIS  OSALEJA  KAART 
 
Vahetuse  
aeg………………………………………….Rühm…………………………………… 
1. LAPSE  
nimi………………………………………….Vanus………………………………. 
Sünniaeg………………………….Haigekaardi  nr……………………………….. 
Arstitõend…………………………Kindlustus……………………………………. 
Võõrkeel…………………..õpitud………..aastat………………………………….. 
.……………………………………………………………………………….koolis. 
Täpne  kodune  
aadress……………………………………………………………………….......... 
…………………………………………………….Tel…………………………… 
2.  EMA (nimi, töökoht, 
amet)………………………………………………………………….. 
…………………………………………………….Tel…………………………….. 
3.  ISA (nimi, töökoht, 
amet)…………………………………………………………………… 
…………………………………………………….Tel…………………………….. 
4.    KONTAKTISIK (nimi)…..………………………..     
Tel…………………………………. 
Lapsevanem on vastutav lapse tervisliku seisundi kohta õigete andmete esitamise eest         
alljärgnevatel juhtudel: 
•  allergia…………………………………………………………………………… 
•   astma …………………………………………………………………………….. 
•  südamepuudulikkus või -
rike ……………………………………………………………………………… 
•  langetõbi…………………………………………………………………………. 
•  vaktsineerimised…………………………………………………………………. 
Lapse haigestumise korral on laagri juhtkond kohustatud tagama esmaabi ja sellest 
koheselt teatama vanematele või kontaktisikule. 
Laagri  jutkonnal on õigus saata laps koju, kui laps on jämedalt rikkunud laagrikorda, 
ja sellisel  juhul tuusiku maksumust ei hüvitata. 
Lapse poolt laagrile tekitatud materiaalne kahju kuulub hüvitamisele vanemate poolt. 
 
8.   TUUSIKU ANNULLEERIMISTINGIMUSED: 
8.1.Vanemal on õigus annulleerida tuusik ilma erilise põhjuseta, juhul kui vahetuse 
alguseni on  jäänud enam kui kaks nädalat (tagastatakse 75% tuusiku 
maksumusest); 
8.2. 14–4 päeva enne vahetuse algust (tagastatakse  50% tuusiku maksumusest). 
Kui vahetuse alguseni on jäänud kolm või vähem päeva, on laagril õigus jätta 
endale kogu tuusiku maksumus. 
 
9.  TUUSIKU  MAKSETINGIMUSED: 
 
69
 
 
9.1. Osalejakaardi registreerimisele kaasneb 250-kroonine broneerimistasu, mis 
kuulub tuusiku hinna sisse, kuid mida ei tagastata annulleerimisel. Broneering  
jõustub alates broneerimistasu  laekumisest ja täidetud osaleja kaardi saabu-
misest. 
9.2. Kogu tuusiku  maksumus peab olema laekunud hiljemalt 20 päeva enne 
vahetuse algust. (Vastasel korral lükkub broneering automaatselt ootelehele ja 
tuusikut on võimalik saada ainult vabade kohtade olemasolu korral.) 
9.3. Tasumine ülekandega: O.K.  Neeruti  AS,   a/a 221021657392, Hansapank. 
9.4. Maksekorraldusel palume näidata  lapse nimi, vahetuse aeg  ja õpperühm. 
Osalejakaardid saata aadressil Pariisi k 45201 Lääne-Virumaa või faksida 32 
25291, [email protected] 
 
Kuupäev……………….200 …...a. 
Laagriülem …………………...……                             
Lapsevanem………………………..        
 
 
TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMISEST 
 
Eesti Vabariigi Töölepingu seadus võeti vastu 15. aprillil 1992. a, jõustus 1. juulist 
1992. a (edaspidi nimetatud TLS). TLS  oli esimene uutest tööseadustest ning 
tänaseks on see õigusharu kaetud õigusaktidega, mis reguleerivad töötaja-tööandja 
vahelisi töösuhteid. TLS-i on korduvalt muudetud, viimased olulisemad muudatused 
võeti vastu seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu. 
 
Lisaks töölepingu seadusele tuleks tööandjal lepingulistes suhetes töötajatega tunda 
ka palgaseaduse, puhkuseseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, töötervishoiu- ja 
tööohutuse seaduse, korruptsiooniseaduse, soolise võrdõiguslikkuse seaduse, 
haridusseaduse  ning isikuandmete kaitse seaduse  nõudeid. 
  
TÖÖLEPING  on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt  
töötaja: 
-  teeb tööandjale lepingus sätestatud tööd, 
-  allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, 
-  täidab töönorme  ning peab kinni ettenähtud tööajast, 
-  täidab töösisekorra, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid; 
  
tööandja: 
-  kohustub maksma töötajale töötasu ettenähtud ajal ja suuruses, 
-  andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu, 
-  kindlustama poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga 
ettenähtud töötingimused, 
-  kindlustama ohutud töötingimused. 
 
Töölepingu mõistest tulenevad töölepingu pooled  –  tööandja ja töötaja, kellele 
esitatud nõuded ja piirangud on kirjas TLS paragrahvides 2 ja 3.  
 
Töötaja saab olla ainult füüsiline isik (inimene), tööandjaks võib aga olla nii füüsiline 
kui ka juriidiline isik (ettevõte, asutus, struktuuriüksus jms).   
70  
 
 
Alaealised töötajad 
TLS paragrahv  2 reguleerib piiranguid alaealiste töölevõtmisel. Piirangud sõltuvad 
vanusest ja koolikohustuslikkusest. 
Vastavalt kehtivale seadusandlusele  on laps  koolikohustuslik  kuni põhihariduse      
(9 klassi) omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni  
 
-  13–14-aastasetel alaealistel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel alaealistel on 
lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi  ega nõua suurt 
kehalist ega vaimset pingutust; 
-  alaealise töötajaga töölepingu sõlmimiseks on nõutav alaealise seadusliku  
esindaja (vanem, hooldaja) kirjalik nõusolek; 
-  13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik lisaks alaealise 
seadusliku esindaja nõusolekule ka tööandja asukohajärgse (elukohajärgse) 
tööinspektori kirjalik nõusolek. 
 
Alaealistele lubatud kergete tööde loetelu ja alaealistele keelatud tööde ning ohutegu-
rite  loetelu on kehtestatud  Vabariigi Valitsuse määrustega  nr 171 ja 172, 30. 04. 
2004 (Riigi Teataja I 2004, 40, 273–274). 
 
Alaealiste puhul järgida TLS § 2 lõige 2 sätestatud nõudeid  – vanema nõusolek, 
tööinspektori nõusolek, samuti piiranguid alaealistele lubatud ja keelatud  töökohtade 
osas (vt ülaltoodud kommentaare alaealiste töö kohta).  
       
 Alaealistele töötajatele ei saa panna materiaalset vastutust. 
 
 Kahtlemata on töötaja jaoks oluline pidev tööstaaž sama tööandja juures, kuna see 
on aluseks hüvitiste arvutamisel töölepingu lõpetamisel. TLS § 19 kohaselt arvatakse 
mainitud staaži hulka  tööandja juures töölepingu alusel vaheaegadeta töötatud aeg, 
töölepingu peatumise aeg (TLS § 54, 55)  ja sunnitult töölt puudumise aeg.  
Pedagoogilise või teadustöö staaži arvutamisel on  aluseks reaalselt pedagoogilisel 
või teadustööl  töötatud aeg. Õpingud kõrgkoolis ja ülikoolis (põhi-, magistri- ja 
doktoriõpe) ning näiteks ka lapsehoolduspuhkusel viibimise aeg ei kuulu pedagoo-
gilise staaži hulka. 
 
 
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE   
 
Tööleping sõlmitakse (vormistatakse kirjalikult) kahes eksemplaris, millest üks jääb 
töötajale ja teine tööandjale (TLS § 28 lõige 1). Kui töötegemise periood ei ületa 
kahte nädalat, on lubatud tööleping sõlmida suuliselt.  
 
Eriarvamuse vältimiseks lepingutingimuste kohaldamise osas töötaja ja tööandja 
vahel oleks soovitatav kõik töölepingud (sh lühemaajaline tööleping) sõlmida kirja-
likus vormis. 
 
Märkimist väärib ka asjaolu, et töötaja tegelikult tööle lubamine on võrdsustatud 
töölepingu sõlmimisega. Sel juhul tuleb tööleping  vormistada tagantjärele, vastavalt 
töötaja tegelikele töötingimustele ja eelnevatele kokkulepetele. 
 
Tööandja võib nõuda töötajalt TLS § 30-s sätestatud dokumente. 
 
71
 
 
 
Töölepingu sõlmimisel võidakse rakendada  katseaega , mille kestuseks  on TLS § 33 
kohaselt 1–4 kuud. 
 
Kasvatajate ning muu hooajalise laagripersonali puhul on üheks võimalikuks 
variandiks rakendada katseaega. Nimetatud variant võimaldab tööandjal tagada 
personali  mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad 
katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane 
sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34).  Katseaja tulemusi 
hindab tööandja. 
 
Katseaega on keelatud rakendada alaealistele ning invaliididele neile ettenähtud töö- 
ja ametikohtadel.  
 
Töölepingu lõpetamise korral katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu on tööandjal 
kohustus teavitada töötajat kirjalikult töölepingu lõpetamisest  katseaja ebarahul -
davate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. Teatis tuleb motiveerida, vältimaks 
võimalikke vaidlusi töövaidlusorganis.  
 
Teatis vormistada kahes eksemplaris, märkida peale teatisega tutvumise kuupäev ja 
võtta töötaja allkiri. 
 
Katseajaga töölepingu sõlmimisel tuleks töölepingus fikseerida katseaja algus ja 
lõppkuupäev. 
 
Töölepingus peavad sisalduma TLS § 26-s sätestatud kohustuslikud tingimused ja 
andmed: 
 
-  Lepingupoolte andmed: tööandja nimi, registreerimisnumber ja asukoht 
ning  töötaja nimi, isikukood ja elukoht. 
      Elukoht märgitakse töölepingusse töötaja ütluse alusel.  
       
Juhul kui noortelaagri omaniku poolt on  antud (volitatud) noortelaagri direktorile  
(juhatajale) õigused tööle võtta laagri funktsioneerimiseks vajalik personal, siis on 
nimetatud juhul tööandjaks  või tööandja volitatud esindajaks konkreetne noortelaager 
ning teda esindab direktor või juhataja. 
 
  
-  Töölepingu sõlmimise aeg ja töötaja tööleasumise aeg. 
Töölepingus peavad olema ära toodud töölepingu sõlmimise kuupäev ja 
töötaja tööleasumise kuupäev. 
 
-  Töölepingu kestus ja alus 
Märgitakse tähtajalise töölepingu sõlmimise korral. Nimetatud juhul 
viidatakse TLS § 27 lõike 2 vastavale punktile, mis on aluseks tähtajalise 
töölepingu sõlmimisele. Otstarbekohane on lisada ka vastava punkti 
formuleering. 
 
Laagripersonal võetakse tööle määratud ajaks (sh alaealised) (TLS § 27). 
      
72  
 
 
       
-  Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete 
kirjeldus  
Tööülesannete  kirjelduse töölepingus fikseerimise kohustus lisandus Eesti 
liitumisel Euroopa Liiduga  ja on oma uudsuse tõttu veidi segadust tekitanud. 
Seni on kasutatud tööülesannete kirjeldamisel ametijuhendeid, mis on 
korrektne lähenemine, kuid sellisel juhul tuleb töötaja töölepingus ameti-
juhendi olemasolule viidata ning ametijuhendit töötajatele allkirja vastu 
tutvustada, mille tulemusel muutub ametijuhend töölepingu lisaks. 
 
Ametijuhendis  tuleb ära tuua alljärgnevad andmed:  
  töötaja ametikoht (töökoht, ametinimetus) 
  otsene ülemus, kellele töötaja allub 
  töötaja otsesed alluvad  
  keda töötaja kohustub vajaduse korral asendama  
  kes töötajat vajadusel asendab 
  töö eesmärk (st milline peab olema sellel kohal töötulemus), soovitav 
oleks märkida ka tulemuslikkuse näitajad 
  töötaja vastutusvaldkond 
  töötaja kohustused ja tööülesanded 
  töötaja õigused 
  kvalifikatsiooninõuded sellel kohal töötamiseks. 
 
 
Tööülesannete kirjelduse osas tuleks nii direktori (juhataja) kui ka kasvataja 
töölepingus (ametijuhendis) fikseerida tingimus alljärgnevas sõnastuses – ülesandeks 
on tagada noortelaagri tulemuslik töö ning kodukord. 
 
Direktori/juhataja töölepingusse võiks eeltoodule lisaks fikseerida ka tingimus 
alljärgnevas sõnastuses – juhtida noortelaagri kasvatustegevust ning finants- ja 
majandustegevust.  
             
Kindlasti tuleb märkida töölepingusse punkt töö eritingimuste kohta.  
 
  
-  Töö teostamise koht või piirkond 
Koht peab olema näidatud vähemalt asula täpsusega. Piirkond kirjutatakse 
töölepingusse sel juhul,  kui töö on liikuva iseloomuga (nt autojuhil võib 
tööpiirkonnaks olla maakond või kogu Eesti). 
      
-  Palgatingimused 
Palgatingimusi reguleerib palgaseadus. Ära tuleb näidata palgamäär – 
põhipalk (tunni-, päeva-, nädala- või kuupalk), lisatasud, juurdemaksed, palga 
arvutamise viis (palgasüsteem) ja palga maksmise kord, st palga maksmise 
tähtaega (palgapäeva) ja tingimust, kas palka makstakse töökohal või kantakse 
üle töötaja pangakontole.  
 
Palga maksmise aja ja koha määratlemine omab tähtsust eelkõige palgaseaduse §35 
seisukohalt: tööandja kohustub tasuma töötajale viivist iga palga maksmisega 
viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuuluvast  summast . 
 
73
 
 
 
Kui põhipalk peab töölepingus olema kokku lepitud määrana, siis  lisatasu  
kehtestamisel võib piirduda viitega õigusaktides ning kollektiivlepingus  
kindlaksmääratud juhtudele ja suurusele. Lisatasu maksmisel  on piisav viidata 
töölepingus dokumendile, millega lisatasu maksmise kord ja tingimused on 
kehtestatud (nt palgajuhend jms).   
Seadusandja eristab lisatasu määramisel nelja erinevat alust:  
1)  lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest 
2)  lisatasu täiendavate tööülesannete eest  
3)  lisatasu muudel õigusaktis-, töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel 
4)  lisatasu preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. 
 
Palgaseaduse § 6 kohaselt arvutatakse ja makstakse töötajale palka (sh lisatasu, 
juurdemaksed) rahas. 
 
Palga arvutamise viisina märgitakse töölepingusse, millise palgasüsteemi alusel 
töötajale töö eest tasutakse, kas ajatöö või tükitöö eest. 
 
-  Tööajanorm 
Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööaja-
norm  täistööaja puhul  enamasti  8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.      
 
Pedagoogide osas kehtib lühendatud tööaeg, mille kestus on määratud Vabariigi 
Valitsuse määrusega nr 8, 14. 01.1997. Vastavalt nimetatud määrusele jaotub 
pedagoogikaspetsialistide tööaeg kahte gruppi: 
1)  nädala üldtööaja pikkus kestusega kuni 35 tundi 
2)  õppe- ja kasvatustöö tundide arv nädalas. 
 
Nimetatud jaotus lähtub erinevatest koolitüüpidest ja -astmetest, kus õpetaja töötab. 
 
Tööaja režiimi kehtestab ja arvestust peab asutuse juht töösisekorra-eeskirja, tööaja 
arvestuse  ajakava , töölepingu ja/või kollektiivlepinguga kehtestatud korras.  
 
Tööaja arvestuse kesksemaks küsimuseks on töö vahetustega ning töö tasustamine 
eritingimustes  õhtusel ajal ja öösel, st juhul kui töö jääb ajavahemikku 18.00–22.00  
või 22.00–06.00.  
 
Palgaseaduse § 17 alusel on tööandjal kohustus maksta töötajale lisatasu või 
suurendada põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele, samas kehtestab ülaltoodud 
seadusesäte ka alljärgnevad lisatasu minimaalmäärad õhtuse ja öötöö eest:  
1)  lisatasu iga  töötunni eest  õhtusel ajal (18.00–22.00) ei tohi olla väiksem kui 10 % 
töötaja tunnipalga määrast 
2)  lisatasu iga töötunni eest  ööajal  (22.00–06.00) ei tohi olla väiksem kui 20% 
töötaja tunnipalga määrast.  
 
Lisatasu maksmise kohustus on tööandjal sõltumata asjaolust, kas töö toimus 
graafikujärgselt või mitte.    
 
Tööaja osas oleks alljärgnevad soovitused: kuna saame kasutada summeeritud 
tööaega, siis võiks tööaja kestuseks  päevas olla maksimaalselt 12 tundi (töö ja 
74  
 
 
puhkeaja seadus § 12), tööaja alguse  ja lõpu ning lõunavaheaegade määratlemisel  
tuleks silmas pidada seda, et rühmale kinnitatud kasvatajate vahel on olemas tööaja 
jaotus ( graafik ). 
 
Lähtudes sellest, et 12 lapse kohta peab olema üks kasvataja ning rühma suuruseks on 
tavaliselt 20–24 last (vajalik kahe kasvataja olemasolu), siis võiks ühe rühma kasva-
taja tööaeg äratusest (s.o kas 7.00 või 8.00) arvates olla 12 tundi, kusjuures tööaja 
arvestuse hulka ei kuulu lõunavaheaeg (30–60 minutit, poolte kokkuleppel võib 
sätestada ka pikema lõunavaheaja) ning teise kasvataja tööaeg sellise arvestusega, et 
see lõpetab töö öörahuga (s.o kas 22.00 või 23.00). 
 
NÄIDE: Ülaltoodu tähendaks ühele kasvatajale seda, et tema töö algab näiteks kell 
8.00 ja lõpeb kell 21.00, lõunavaheaeg on 60 minutit (13.30–14.30). Teisel kasvatajal 
võiks olla tööaeg 10.00–23.00 ja lõunavaheaeg 14.00–15.00. 
 
Muude vaheaegade näitena  võiks ära märkida vaheajad kokkadel ja köögipersonalil, 
kehalise kasvatuse instruktoril, programmi koordineerijal, huvijuhtidel ja/või loovtöö 
juhtidel jms. Silmas tuleks pidada seda, et ööpäeva jooksul peab olema katkematu  
puhkeaja pikkuseks 11 tundi. Töölepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada ka seda, et 
katkematu puhkus nädalas peab töö ja puhkeaja seaduse alusel olema 36 tundi.  
 
           
       
-  Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus ning lisapuhkuse andmise alused 
Liitumisel Euroopa Liiduga jõustunud seadusemuudatuste kohaselt tuleb 
töölepingusse märkida ühe kohustusliku tingimusena ka sätted puhkuse kohta. 
 
Puhkuseseaduse kohaselt on minimaalseks puhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. 
Pikendatud põhipuhkust (35–56 kalendripäeva) antakse puhkuseseaduse § 9 lõige 2 
järgi alaealistele, töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 
saavatele töötajatele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, õppe- ja kasvatustöö 
spetsialistidele ( pedagoogid  jms).  
 
Pedagoogidele ettenähtud pikendatud põhipuhkuse kestus on reguleeritud Vabariigi 
Valitsuse 14.01.1997. a määrusega nr 7. 
 
Lisapuhkuse saamise õigus on: 
1)  allmaatöödel 
2)  tervistkahjustavatel töödel 
3)  eriiseloomuga töödel. 
Lisapuhkuse andmise korral viidatakse töölepingus lisapuhkuse andmise alusele, 
milleks võib olla õigusakt, kollektiivleping või tööandja sisedokument, samuti 
märgitakse töölepingusse lisapuhkuse andmise tingimus (nt tervistkahjustava töö eest, 
jõulupuhkus, talvepuhkus jms). 
 
Töölepingu või kollektiivlepinguga võib töötajale ette näha seaduses sätestatud 
minimaalmäärast pikema põhipuhkuse ja/või  anda täiendavaid võimalusi lisapuhkuse 
saamiseks. 
 
      
 
75
 
 
-  Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende määramise alused 
märgitakse viitena õigusakti (töölepingu seadus) või kollektiivlepingu nendele 
sätetele, mis nõuavad etteteatamist.  
 
-   Viide kollektiivlepingu rakendamise  kohta töölepingule 
lisatakse töölepingusse juhul, kui kehtiv kollektiivleping on olemas. 
 
Juhul kui töötaja töötab välisriigis  kauem kui üks kuu, tuleb töölepingusse  lisaks 
eeltoodule märkida ka alljärgnevad klauslid:  
 
-  Välisriigis töötamise kestus 
Juhul kui töölepingu kestus ja välisriigis töötamise kestus on erineva 
pikkusega, st töötaja töötab mõnda aega Eestis, tuleb need perioodid eraldi 
välja tuua. 
 
-  Palga maksmise vääring 
            
-  Välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused 
Kokkulepped võimalike eluasemekulude, transpordikulude vms hüvitamise 
kohta. 
 
-  Töötaja välisriiki suundumise ja tagasipöördumise tingimused 
Kokkulepped töötaja sõidukulutuste hüvitamise kohta ning nende hüvitamise 
kord. 
 
 
Ülaltoodud punkte käsitleb TLS kohustuslike lepingutingimustena, mis tuleb 
töölepingus igal juhul välja tuua. 
 
 
Poolte kokkuleppel võib lisada töölepingusse ka muid kokkuleppeid, kohustusi ja 
lisatingimusi (nt tööalane koolitus tööandja kulul, täiendavate tasude maksmine jms). 
Oluline on seejuures, et need kokkulepped ei või olla vastuolus seaduse, õigusakti ega 
eelnevate kokkuleppega. 
 
Poolte muude kohustuste osas:  kasvatajate töölepingus oleks otstarbekas fikseerida 
tingimus, et töötaja kohustub elama töölepingu kehtivuse ajal (välja arvatud temale 
ettenähtud puhkeajal) tööandja poolt eraldatud eluruumis. Ülalnimetatu on vajalik 
selleks, et vajadusel oleks ka öösel tagatud lastele/noortele kasvataja kättesaadavus. 
Kasvataja töölepingus võiks veel fikseerida, et kasvataja vastutab  tema  hoole all 
olevate laste elu/tervise ja turvalisuse eest noortelaagris (laagriprogrammis) 
viibimise/osalemise ajal. 
      
 
TÖÖLEPINGU PEATUMINE  
TLS määratud juhtudel (TLS § 55) vabaneb töötaja kohustusest teha tööd töölepingu 
järgi ning tööandja vabaneb kohustusest kindlustada töötaja tööga. Seda nimetatakse 
töölepingu peatumiseks. Tööleping kehtib, kuid pooltel puudub osa õigusi ja 
kohustusi.  
76  
 
 
Tööleping peatub töötaja puhkuse ajaks (sh rasedus-, sünnitus- ja lapsehooldus-
puhkus, palgata puhkus, õppepuhkus ja muud töötajale antavate puhkused). 
Töölepingu peatab ka töötaja töövõimetus. Kui töötaja täidab talle riigi- või kohaliku 
omavalitsusorgani antud ülesandeid või esindab seaduse või kollektiivlepinguga 
ettenähtud korras töötajaid, siis nende ülesannete täitmise ajal on ta töökohustuste 
täitmisest vaba. Osavõtmisel seaduslikust streigist ei pea töötaja streigi ajal 
töökohustusi täitma. Tööleping võidakse peatada poolte kokkuleppel veel töötaja 
kaitsejõudude tegevteenistusse või alternatiivteenistusse kutsumise ajaks. Lisaks 
nimetatud põhjustele võidakse tööleping peatada veel ajaks, mil tööandja nõuab 
töötajalt ebaseaduslikult teise töö tegemist ja töötaja keeldub sellest ning ta ei saa 
jätkata ka lepingujärgse töö tegemist. Tööleping peatub samuti töötaja arestis 
viibimise ja vahi all viibimise ajaks.  
Töötaja töölt kõrvaldamise ajaks peatub tööleping olenemata sellest, kas töölt 
kõrvaldajaks oli tööandja või selleks volitatud riigiorgan või ametiisik . Tööandja võib 
töötaja kõrvaldada distsiplinaarkaristusena ja distsiplinaarasja menetluse ajaks, samuti 
juhul kui töötaja on alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes. Joobeseisundis 
töötaja kõrvaldatakse töölt selleks päevaks või vahetuseks. Kui töö nõuab erilist 
täpsust või on seotud suurema ohuallikaga, siis peab tööandja kõrvaldama töölt isegi 
alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete ning arstimite jääknähtudega töötaja, 
samuti arstimite mõju all oleva töötaja.  
Töölepingu peatamine võib olla ette nähtud ka kollektiivlepinguga, töölepinguga või 
toimuda poolte kokkuleppel. Palga säilitamine või hüvituse maksmine töölepingu 
peatumise ajal oleneb peatamise põhjusest. Töötaja süütegude tõttu töötaja töölt 
kõrvaldamisel palka ei säilitata, välja arvatud juhul, kui töötaja kõrvaldati distsip-
linaarasja menetluse ajaks.  
Töölepingu peatumise kohta tehakse  lepingusse kanne töötaja nõudel. Tööraamatusse 
kantakse peatumine üksikutel seaduses ettenähtud juhtudel (TLS § 58).  
 
 
TÖÖLEPINGU MUUTMINE  
 
Töölepingu muutmine on lepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste 
tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate 
tingimuste lepingusse võtmine (TLS § 59). 
 
Töölepingu muutmine poolte kokkuleppel  
 
Poolte kokkuleppel saab muuta kõiki töölepingu tingimusi, täpsemalt reguleerib 
seadus ainult teisele tööle üleviimist (TLS § 59). 
 
Kui tööandja soovib töötaja alatiseks teisele tööle üle viia, peab ta tagama töötajale 
uuel tööl esimese kuu jooksul vähemalt endise töö järgse keskmise palga, juhul kui 
uuel töökohal on töötaja palk eelmisest töökohast väiksem. Töötaja ajutisel 
üleviimisel ei pea talle hüvitist maksma. 
 
TLS §§ 61–66 kehtestavad mõned erandid, kus töötajal või tööandjal on võimalik 
nõuda töölepingu ühepoolset  muutmist . 
 
 
77
 
 
Töölepingu muutmine töötaja nõudmisel 
 
Töötaja õigusi nõuda töölepingu ühepoolset muutmist reguleerivad TLS §§ 61–63. 
 
Töötaja võib nõuda oma tööülesannete kergendamist või üleviimist teisele tööle 
tervislikel põhjustel (TLS § 61) või ajutiselt  (TLS § 62), sõltumata tervise 
halvenemise põhjustest. Üleviimist teisele tööle saab töötaja nõuda ainult juhul, kui 
tööandjal on pakkuda teist tööd, muul juhul saab töötaja nõuda tööülesannete 
kergendamist. 
 
Töötaja võib haiguslehe alusel nõuda tööandjalt tööülesannete ajutist kergendamist 
või ajutist üleviimist teisele tööle. Juhul kui tööandjal pole võimalik töötingimusi 
ajutiselt kergendada, vabastatakse töötaja töövõimetuslehe alusel töölt ning talle 
makstakse töövõimetuse hüvitist. 
 
Uudse võimalusena näeb alates 1.  maist 2004. a kehtiv TLS § 63 ette tööandja 
kohustuse võimaluse korral arvestada osalise tööajaga töötaja taotlusega viia ta üle 
täistööajaga tööle ning täistööajaga töötaja taotlusega viia ta osalise tööajaga tööle. 
 
 
Töölepingu muutmine tööandja nõudmisel 
 
Tööandjal on võimalus töötajat ilma tema nõusolekuta teisele tööle üle viia tootmis-
hädavajaduse (TLS § 65) ja tööseisaku (TLS § 66) korral. Lisaks on tööandjal 
võimalik tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja tasustamise aluseid (nt 
tükipalk või ajapalk) ja tööaja korraldust. 
  
Tootmise ümberkorraldamine: nt muudatused tootmistehnoloogias, uute seadmete 
kasutuselevõtt, uut tüüpi toodangu valmistamine. Töö ümberkorraldamine: nt üle-
minek pidevale tööle, üksuste  liitmine , jaotamine, likvideerimine. 
 
Ülaltoodud muudatustest (tootmise või töö ümberkorraldused) peab tööandja 
töötajatele  kirjalikult ette teatama  vähemalt üks kuu. Kui töötaja ei nõustu 
muudatustega, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist, teatades sellest tööandjale 
ette vähemalt viis päeva ning saades kompensatsiooniks kahe kuu keskmise töötasu 
(TLS § 82). 
 
Haridusasutustes võib töölepingu muutmise vajadus tekkida näiteks mitme-
vahetuselise kooli muutumisel ühe vahetusega kooliks, lastekodus vm ööpäevaringse 
töögraafikuga laste- ja noorteasutuses näiteks juhul, kui kaob vajadus rakendada 
töötajaid öövahetustes jms.  
 
Õpetaja tunnikoormuse vähendamine ei kuulu peatüki reguleerimisalasse.  
 
 
TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE 
 
Töölepingu lõpetamist reguleerivad TLS §§ 71–119. 
Töölepingu lõpetamise alused jaotuvad gruppidesse lähtuvalt sellest, kelle initsiatiivil 
tööleping lõpetatakse või millise sündmuse saabumisel see saab toimuda. 
78  
 
 
 
Töölepingu lõppemise alused on toodud TLS  § 71. Töölepingu võib lõpetada: 
-  poolte kokkuleppel 
-  tähtaja möödumisel 
-  töötaja algatusel 
-  tööandja algatusel 
-  kolmandate isikute nõudmisel 
-  pooltest sõltumatutel asjaoludel. 
 
Töölepingu lõpetamisel on rida ühiseid nõudeid: 
 
-  Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. 
 
-  Tööandja ja töötaja peavad teineteisele soovist tööleping lõpetada teatama 
kirjalikult. Kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul. 
 
-  Töölepingu lõpetamisel tuleb tööandjal teha  töölepingusse kanne, mis peab 
sisaldama  lepingu lõpetamise alust (formuleering ja viide seaduse 
paragrahvile, lõikele, punktile), lepingu lõpetamise päeva ja töötajale hüvituse 
maksmist, juhul kui seadus selle ette näeb või pooled on selles täiendavalt 
kokku leppinud.  
Vaidluste vältimiseks oleks otstarbekas  sisse kirjutada tööloleku viimane päev, kuna 
see on ka töölepingu lõpetamise päev.  
-  Tööandja teeb lepingu lõpetamise kohta kande tööraamatusse, milles on ära 
näidatud töölepingu lõpetamise päev.  
Juhul kui tööandja kirjutab tööraamatusse töölepingu lõpetamise aluse omal algatusel, 
võib töötaja keelduda tööraamatut vastu võtmast. Sellisel juhul on tööandja 
kohustatud nimetatud kande parandama.    
-  Tööandja peab maksma töötajale lõpparve ja kätte andma tööraamatu lepingu 
lõpetamise päeval. 
Juhul kui töötaja mingil põhjusel tööraamatut ja/või lõpparvet vastu ei võta, on 
tööandjal kohustus anda töötajale tema nõudmisel tööraamat  ja viie päeva jooksul 
töötaja nõudmisest lõpparve.  
Tööandja võib töötaja vabastamisel töö- või kollektiivlepingus ette näha paremad 
tingimused. 
 
 
  
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel ja tähtaja möödumisel 
 
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastava-
sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab selleks kirjaliku nõusoleku (TLS § 76).  
 
Tähtaja möödumisel  lõpetab lepingu tööandja, teatades sellest töötajale ette 
kirjalikult. Etteteatamistähtajad sõltuvad tähtajalise töölepingu kestusest (2 nädalat 
või 5 kalendripäeva) (TLS § 77). 
 
79
 
 
Kui tööandja ei pea nendest tähtaegadest kinni,  tekib töötajal nõudeõigus saada iga 
etteteatamata päeva eest  keskmist palka. 
 
Ülaltoodud nõuet ei ole vaja järgida ajutiselt äraoleva töötaja asendajaga töölepingu 
lõpetamisel.  
 
Juhul kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist või 
ei sõlmita uut töölepingut ning töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja 
möödumist,  muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud 
töölepinguks.  
 
Ülaltoodust lähtuvalt on vajalik tööandjapoolne kontroll lepingu tähtaegade ning 
etteteatamise korrektse vormistamise üle. 
 
 
Töölepingu lõpetamine töötaja algatusel 
TLS räägib töölepingu lõpetamisest töötaja algatusel kolmes mõistes (TLS § 79-85): 
1.  Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel. 
2.  Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel. 
3.  Töölepingu lõpetamine tööandjapoolsete lepingutingimuste täitmata jätmise, 
mittenõuetekohase täitmise, tööandja vahetumisest tingitud töötingimuste 
olulise halvenemise või tootmis-või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu 
(TLS § 82). 
 See kehtib nii määratud kui määramatuks tähtajaks sõlmitud töölepingute puhul. 
 
Määramata ajaks sõlmitud töölepingut on töötajal õigus lõpetada, teatades oma 
sellekohasest soovist tööandjale kirjalikult  vähemalt 1 kuu ette. Lühem etteteatamis-
tähtaeg (3 või 5 kalendripäeva) on lubatud kindlate mõjuvate põhjuste olemasolul 
(§79, 82), kusjuures töötaja peab esitama tööandjale kirjaliku tõendi mõjuva põhjuse 
olemasolu kohta (TLS § 81). 
  
Esitatud lahkumisavaldusest saab töötaja loobuda üksnes tööandja nõusolekul (TLS 
§72 lg 2). 
 
Määratud ajaks sõlmitud tööleping on töötajal õigus lõpetada ennetähtaegselt, 
teatades oma sellekohasest soovist tööandjale kirjalikult ette 2 nädalat – juhul kui 
töölepingu tähtaeg ületab üht aastat, seadusandja ei ole nimetanud täiendavaid 
põhjusi, st nimetatud etteteatamistähtaja rakendamiseks piisab , kui töölepingu tähtaeg 
ületab üht aastat, ja 5 kalendripäeva, juhul kui lepingu tähtaeg ei ületa üht aastat. 5 
kalendripäeva on lubatud kindlate mõjuvate põhjuste olemasolul (TLS § 80, § 82). 
 
Töölepingu lõpetamine tööandjapoolse lepingutingimuse rikkumise või muuda-
tuste tõttu tootmis- või töökorralduses võib toimuda  alljärgnevatel alustel: 
juhul kui tööandja rikub ühepoolselt töölepingus kokkulepitud tingimusi või teeb 
muudatusi tootmis- või töökorralduses, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist, 
teatades sellest tööandjale ette vähemalt 5 kalendripäeva, ning tööandjal on kohustus 
80  
 
 
niisugune tööleping lõpetada, juhul kui töötaja poolt esitatud väide töölepingu 
tingimuste rikkumise kohta on tõene ja leiab kinnitust. Tööandjal on kohustus maksta 
töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitusena kahe kuu keskmine töötasu (TLS § 82). 
TLS § 82 kehtib nii määratud kui ka määramata ajaks sõlmitud töölepingu puhul. 
Määratud ajaks sõlmitud töölepingu puhul võib olla ainsaks erisuseks väiksem 
hüvitus, juhul kui lepingu lõpuni jääb vähem kui 2 kuud.  
  
Juhul kui nimetatud ümberkorraldused toovad kaasa töölepingus kokkulepitud 
olukorra muutumise, on tööandjal kohustus informeerida töötajaid vähemalt 1 kuu 
ette (TLS § 64). Juhul kui töötaja ei ole tehtud muudatustega nõus, on tal õigus nõuda 
lepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. 
 
TLS § 82 näeb ette töötajapoolset initsiatiivi. Töötaja peab nimetatud paragrahvi 
alusel töölepingu lõpetamisest tööandjale ette teatama vähemalt 5 kalendripäeva. 
Leping lõpetatakse muudatuste rakendamise päevast, järgides üldist töölepingu 
lõpetamise vormistamise korda..   
 
Etteteatamistähtaja möödudes on töötajal õigus lahkuda ning tööandjal on kohustus 
töötajale välja maksta lõpparve (saamata jäänud töötasu, lisatasud, hüvitus kasutamata 
puhkuse eest) ning väljastama tööraamatu. 
 
Tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist 
palka iga tööraamatu katteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätte-
andmiseni (TLS § 119). 
 
Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka 
iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu 
keskmise palga (TLS § 119). 
 
 
Juhul kui töötaja lahkub   omavoliliselt töölt, esitamata avaldust töölepingu 
lõpetamise kohta, on tööandjal õigus nõuda töötajalt hüvitust kuni tema 2 kuu 
keskmise palga ulatuses (TLS § 118). 
 
 
Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel 
  
Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused on loetletud TLS paragrahvis 86. 
Nimetatud loetelu on lõplik, st muudel alustel ei saa tööandja algatusel töölepingut 
lõpetada. 
 
TLS § 86 kohaselt võib töölepingu lõpetada: 
-  ettevõtte, asutuse, organisatsiooni likvideerimisel (st puudub õigusjärglane) 
(§86 p 1; § 100); 
-  tööandja pankrotistumisel (§ 86 p 2; § 97); 
-  töötajate  koondamisel (§ 86 p 3; § 98, § 99); 
-  töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või 
tervise tõttu (§ 86 p 4; § 101); 
-  katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (§ 86 p 5; § 102); 
-  töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel (§ 86 p 6; § 103); 
 
81
 
 
-  töötaja suhtes usalduse kaotamisel (§ 86 p 7; § 104); 
-  töötaja vääritu teo tõttu (§ 86 p 8; § 105); 
-  töötaja pikkaajalise töövõimetuse tõttu (§ 86 p 9; § 107) ; 
-  töötaja vanuse tõttu (§ 86 p 10; § 108); 
-  põhikohaga töötaja töölevõtmisel (§ 86 p 11); 
-  töötaja korruptiivse teo tõttu (§ 86 p 12).  
 
Töölepingu lõpetamisel tööandja algatusel on rida ühiseid nõudeid:  
-  Töölepingu lõpetamine alaealisega on seatud sõltuvusse tööinspektori 
nõusolekust (TLS § 93). 
-  Üldreeglina on keelatud töölepingu lõpetamine rasedate ja naistega, kes 
kasvatavad alla 3-aasta vanust  last (TLS § 94). 
-  Töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga või isikuga, kes on valitud 
töötajaid esindavasse organisatsiooni, on piirangud (TLS § 94).  
-  Enamikel juhtudel on kohustuslik töölepingu lõpetamisest ette  teatada (TLS 
§87). See kohustus on seaduses sõnaselgelt ja tähtajaliselt kirjas. 
-  Kui seadus näeb ette hüvitise maksmise, on see seaduses selgelt öeldud (TLS 
§ 90). 
-  Teatud ajavahemikul on töölepingu lõpetamine üldjuhul keelatud (puhkusel 
või töövõimetuslehel viibimine , osavõtmine seaduslikust streigist, kindlate 
funktsioonide täitmine (TLS § 91). Nimetatud  nõue ei kehti ettevõtte või 
asutuse likvideerimisel või tööandja pankrotistumisel.  
-  Töötajal on kohustus maksta tagasi erisoodustuse korras saadud tasu, juhul kui 
ta vabastatakse mittevastavuse tõttu või süütegude korral (TLS § 96). Sama 
kehtib ka juhul, kui pooled on selles kokku leppinud töölepingu sõlmimisel. 
Oluliseks aspektiks on asjaolu, et TLS § 87 kohaselt peab tööandja töötajale lepingu 
lõpetamisest kirjalikult ette teatama  ning lepingu lõpetamist ka põhjendama. 
 
Etteteatamise tähtaeg sõltub lepingu lõpetamise põhjusest (alusest) ja töötaja 
pidevast tööstaažist tööandja juures: 
 
-  tööandja likvideerimisel – mitte vähem kui 2 kuud 
-  töötajate koondamisel oleneb etteteatamistähtaeg töötaja pidevast tööstaažist 
tööandja juures:  
  pidev tööstaaž vähem kui 5 aaastat – mitte vähem kui 2 kuud 
  pidev tööstaaž 5-10 aastat – mitte vähem kui 3 kuud 
  pidev tööstaaž rohkem kui 10 aaastat – mitte vähem kui 4 kuud.  
 
-  töölepingu lõpetamisel töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale või 
tehtavale tööle tuleb sellest ette teatada vähemalt 1 kuu; 
-  töötaja pikaajalise töövõimetuse korral mitte vähem kui 2 nädalat ; 
-  töötaja vanuse tõttu lepingu lõpetamisel sõltub etteteatamistähtaeg tööstaažist: 
  pidev tööstaaž vähem kui 10 aastat – vähemalt 2 kuud 
  pidev tööstaaž rohkem kui 10 aastat – vähemalt 3 kuud. 
82  
 
 
 
-  Tööandja pankrotistumisel töötajatele  töölepingu lõpetamisest etteteatamise 
kohustust tööandjal ei ole. 
 
 
Etteteatamata jätmine ei muuda töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks eeldusel , et 
lepingu lõpetamiseks on seaduslik alus olemas (TLS § 86), kuid iga etteteatamata 
jäänud tööpäeva eest tuleb töötajale maksta hüvitust TLS § 90 kehtestatud korras.  
Nimetatud hüvitus on lisaks teistele seaduses sätestatud hüvitustele. 
 
Töölepingu lõpetamisel makstakse  töötajale hüvitust TLS § 90 kehtestatud korras. 
Kollektiivlepingu  või töölepinguga võib ette näha  ka pikemad ette-teatamistähtajad 
ja suuremad hüvitused, kuid tööandja ei ole selleks kohustatud.  
 
 
VAIDLUSTE LAHENDAMINE  
 
TLS kohaldamisel töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlus-
organile (töövaidluskomisjon, kohus) (TLS § 142). 
 
Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks  võivad pooled pöörduda 
töövaidlusorganisse 1 kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, kui nad said 
teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. 
 
Muude töölepingu seadusest tulenevate vaidluste puhul on tähtaeg 4 kuud. 
 
Ebavõrdse kohtlemise vaidlustes esitatakse faktilisi asjaolusid sisaldav avaldus töö-
vaidlusorganile või õiguskantslerile (TLS § 144 ). 
 
 
83
 
 
TÖÖLEPING 
 
„__”.____________ 200__. a, Tallinnas 
 
Tööandja_____________________________, mida 
esindab______________________ ___________________alusel,  
                     (ettevõtte nimetus, reg kood, asukoht, füüsilisest isikust tööandja puhul 
ka tema sünniaeg, isikukood, elukoht) 
ja töötaja _____________________________________________________ 
  (nimi, 
sünniaeg, 
isikukood, 
elukoht) 
 
sõlmisid töölepingu alljärgnevatel tingimustel: 
 
1. Lepingu tähtaeg 
1.1. Töötaja asub tööle _______________________________. 
    (kuupäev, 
kuu, 
aasta 
) 
1.2. Tööleping on sõlmitud 
_______________________________________________________ 
(määramata ajaks, määratud  ajaks;  teatud töö tegemise ajaks, ajutiselt äraoleva 
töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutisel  suurenemisel , hooajatööde 
tegemiseks). 
 
1.3. Töötaja võetakse tööle katseajaga __ kuud. Katseaja viimane kuupäev on 
„__”______________ 200__. a. 
 
2. Töö sisu 
2.1. Töötaja asub 
tööle_______________________________________________________ 
    (kutse- 
või 
ametinimetus, 
kvalifikatsiooninõuded) 
_____________________________________________________________________ 
 
 
(töölise puhul töö keerukusaste) 
_____________________________________________________________________
   (töötamiskohal-struktuuriüksuses) 
 
Töötaja tööülesanded on sätestatud tema ametijuhendis, mis on käesoleva töölepingu 
lahutamatu osa. 
 
2.2. Töötaja tööülesanneteks on 
____________________________________________________. 
2.3. Töö eritingimused on: 
____________________________________________________________________ 
(töötamine öösel, töötamine vahetustega, töö väljasõitudega, töö lähetustega jne) 
2.4. Tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib 
_____________________________ 
 
 
    (ametinimetus) 
2.5. Töö tegemise asukoht on 
_______________________________________________ 
                                              ( koht, piirkond, välisriigi puhul ka seal töötamise kestus) 
 
 
84  
 
 
3. Tööaeg 
3.1. Tööaja kestus päevas on _________ tundi ja nädalas__________tundi. 
3.2. Töö algab kell ________ ja lõpeb ___________. Lõunavaheaeg on __________ 
minutit, kella __________ kuni kella ________. Tööajal on ette nähtud 
________________________________________________________ 
     (muud 
vaheajad) 
3.3. Pidevat tööstaaži arvutatakse alates „__”____________200__. a. 
 
 
 
4. Palk ja lisatasud 
4.1. Töötaja palgaaste on ___________________(märkida juhul kui rakendatakse 
astmepalka) 
4.2. Töötaja põhipalk on ______________________ krooni. 
4.3. Palka tõstetakse seoses elukalliduse muutumisega või palga alammäära 
tõstmisega.  
_________________________________________________________________ 
(sagedus, mille alusel, millises ulatuses) 
4.4. Töötajatele makstake lisapalka, lisatasu, preemiat _________________________ 
     (mille eest, mis tingimustel, kui palju) 
4.5. Töötajatele on ette nähtud 
_________________________________________________________________ 
(näidata muud rahalised väljamaksed – puhkuselt tagasituleku tasu, jõuluraha, tasu 
vabariigi aastapäeva puhul,  millistel  tingimustel, kui palju) 
4.6. Palka makstakse ___________________________________________________ 
(kui sageli, millal, kus, kantakse üle pangaarvele) 
 
5. Puhkus 
5.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on ______ kalendripäeva. 
5.2. Töötajale antakse lisapuhkust _________________________________________. 
(mille eest, mis tingimustel, kui palju) 
5.3. Puhkuse andmine eritingimustel (täidetakse vajadusel) 
_________________________________________ 
(näit aeg – suvekuudel; 3 nädalat suve-, 1 talvekuudel) 
 
6. Poolte muud kohustused 
6.1.__________________________________________________________________ 
(valikuliselt täpsustada TLS § 49, § 50, näit pp 4.4. ja 6) 
6.2. Töötaja kohustub mitte töötama käesoleva lepingu kehtivuse ajal tööandja loata 
viimase konkurentide juures. 
6.3. Töötaja kohustub hoidma ____________________________________________ 
( loetleda ametialased, äri- ja tootmissaladused) 
6.4. Töötajale on ette nähtud _____________________________________________ 
(näit õppekulude hüvitamine, õppeajaks säilitatav palk, tööandja poolt makstav 
stipendium , väljaõpe tööandja kulul, tööandja loobumine töötaja vallandamisest 
lepingutähtaja jooksul töötajate koondamise tõttu) 
6.5.__________________________________________________________________ 
(erisoodustustega töölepingu puhul TLS § 80 lg 2) 
 
 
85
 
 
7. Lõppsätted 
7.1. Käesoleva töölepingu sätestamata küsimustes juhinduvad osapooled seadustest , 
haldusaktidest, sisekorraeeskirjadest ja kollektiivlepingutest. 
7.2. Käesolev tööleping on koostatud kahes eksemplaris, üks kummalegi poolele. 
 
 
Tööandja 
(esindaja) 
    Töötaja 
 
 
________________ 
    ________________ 
 
 
 
TÖÖLEPINGU TINGIMUSTE MUUTMINE 
Töölepingu nr       Lisa nr  
„     ”______________2005 
 
 
_____________________________________________________________________        
(näidata, milline töölepingu punkt on muudetud ja fikseerida uus kehtiv sõnastus, 
samuti  muudetud tingimuse kehtivuse algus) 
 
 
 
NÄIDE: Pooled leppisid kokku muuta 15. juunil 2005 sõlmitud töölepingu nr 222     
             punkti 4.2. ning sõnastada alljärgnevalt  
 
 
4.2. (näidata uus kehtiv sõnastus) 
 
 
Käesolev muudatus kehtib alates ____________________________2005.a.  
  
 
TÖÖANDJA ESINDAJA                                                                       TÖÖTAJA  
 
 
 
TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE  (tühistamine, kehtetuks tunnistamine) 
Töölepingu nr       Lisa nr  
„     ”______________2005 
 
 
Tööleping nr ______________________________________________________ 
lõpetatakse_________________________________________________________ 
                              (lõpetamise aluse formuleering) 
töölepingu seaduse paragrahvi_____lõike  punkti______alusel 
 
 
Töölepingu lõpetamise päev on ___________________________________________ 
86  
 
 
 
 
Töötajale makstakse (on makstud ) hüvitust _________________________________ 
                                                                     (mille eest ja mille alusel, hüvituse suurus) 
 
Tööandjale tagastatakse töölepingu järgi  saadu (nt mobiiltelefon, sülearvuti, ametiauto 
jms vara)  
 
Tööandjale makstakse __________________________________________________ 
 
 
TÖÖANDJA ESINDAJA                                                                        TÖÖTAJA  
 
 
 
 
TÖÖLEPINGU PEATUMINE  
 
 
 
Märkida töölepingu peatumise aluse formuleering (s.o töölepingu seaduse paragrahv) 
ning aeg, millal tööleping on peatatud (kalendaarne või  teatava  sündmuse saabumine). 
 
 
 
 
TÖÖANDJA ESINDAJA  
 
 
 
 
TÖÖVÕTULEPINGUGA SEONDUVAST 
  
Töövõtuleping on võlaõiguslik leping, mille regulatsioon on sätestatud võlaõigus-
seaduses. 
 
Töövõtuleping sõlmitakse mingi täpselt  piiritletud  töö tegemiseks või teenuse 
osutamiseks ja selle lepingu eesmärk on lepingus määratud tulemuse saavutamine. 
 
Töövõtuleping erineb olulisel määral  töölepingust, mille eesmärk on pikemaajalise ja 
pideva töösuhte loomine kõigi sellest tulenevate õiguste, kohustuste, vastutuse ja 
tagajärgedega. Õigesti sõlmitud töövõtuleping aitab vältida probleeme, mis tekivad 
seoses mittekvaliteetse tööga, tähtaegadest mittekinnipidamisega, töösuhetega jne.  
 
Töölepingu puhul saame rääkida töötajast kui nõrgemast poolest tööõigussuhetes. 
Töölepingu alusel töötav inimene teeb oma ametis tööd pideva protsessina, täidab 
päevast päeva ja kindlal ajal töölepingus kokkulepitud tööülesandeid, saades selle eest 
palka ning olles samal ajal tööandjaga alluvussuhetes, st tööandjal on kogu aeg õigus 
kontrollida ning juhtida töötaja tööd. 
 
87
 
 
Töövõtulepingu puhul seevastu on   lepingupooled võrdsed, samuti on pooltel suurem 
kokkuleppevabadus kui seda lubab töölepingu seadus töölepingu sõlmimisel (vt 
töölepingu kohustuslikud tingimused). 
 
Vaidluste ja arusaamatuste vältimiseks tuleb töövõtulepingus täpselt märkida, 
missuguseid töid või teenuseid tellitakse ja missugused on teostamise tähtajad; samuti 
tuleb märkida tööde eest tasumise kord ja tähtajad, kuidas toimub vajalike materjalide 
ost ja nende eest tasumine ja missuguseid materjale kasutatakse. Kindlasti tuleb 
fikseerida lepingu rikkumisega kaasnevad sanktsioonid, eriarvamuste lahendamise 
kord, kvaliteedi hindamise kriteeriumid ning ekspertide kasutamise kord kvaliteedi 
hindamisel. Vajadusel märgitakse lepingus ka muud olulised  asjaolud .  
 
Lepingu sõlmimisel saab aluseks võtta käesolevas kogumikus oleva töövõtulepingu 
näidisvormi, vajadusel täiustades seda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Kuid 
keerukamatel juhtudel soovitame siiski abi otsida spetsialistilt. 
 
Kui töövõtuleping sõlmitakse firma või füüsilisest isikust ettevõtjaga, ei teki 
maksudega seotud kohustusi. On aga lepingupartneriks eraisik, tekib kohustus 
sotsiaalmaksu ja tulumaksu tasumiseks. Samuti tuleb maksta töötuskindlustusmaksed 
ja pensionikindlustus, deklareerida väljamakse ja vormistada õiend tulude kohta.  
 
Sageli vormistatakse töövõtuleping töölepingu asemel, et vältida tööseadusandluses 
fikseeritud kohustuste võtmist – puhkuste, tööaja ja ületundide arvestus, töölepingu 
lõpetamisega seotud kohustused ja muud garantiid. See on küll mugav tööandjale, 
kuid ei ole kõigil juhtudel õiguslikult korrektne, kuna on teatud tunnused, mis 
eristavad töövõtulepingut töölepingust. 
 
 Põhitunnused 
-  lepingupoolteks on  tellija  ja tööettevõtja (täitja);  
Tellijaks ja täitjaks võib olla teovõimeline (ka piiratud teovõimega) füüsiline isik 
(inimene) ja juriidiline isik (asutus, ettevõte, ühing).  
 
-  lepingu objektiks  on kindla tulemuse saavutamine tellimuse täitmise läbi;  
 
Tööks – asja valmistamine, muutmine, teenuste osutamine, tellija asjade ajamine.  
 
Töövõtulepingu  objektiks on alati töövõtja töötulemus (mitte tööprotsess nagu 
töösuhte korral) ja seda tulemust nimetatakse seaduse tekstis tööks.  
 
Töösuhte korral, mida reguleerib töölepingu seadus ja mille korral sõlmitakse 
tööleping, on lepingu objektiks tööprotsess, teadmised, oskused, kogemused.  
 
Erinevalt töölepingust ei pea töövõtulepingu puhul töövõtja täitma lepingust 
tulenevaid kohustusi isiklikult. Kui lepingupooled  lepivad kokku kohustuste täitmise 
isiklikult, tuleks see lepingus eraldi ära märkida. 
 
Töövõtulepingus määratletud objekt valmistatakse (töö tehakse, tellimus täidetakse) 
tellija ülesandel. Ülesanne märgitakse lepingutingimustesse (kirjeldus, kogus, 
kvaliteet, tähtajad, vajadusel eelarve). 
 
88  
 
 
Töövõtja kohustused eelarve ületamisel on realiseerunud võlaõigusseaduses (§ 639). 
Töövõtja peab eelarve olulistest ületamistest viivitamatult tellijale teatama, kui 
ületamine ei olnud eelarve esitamisel ettenähtav. 
 
-  tasutakse kindlapiirilise töö või määratud tulemuse saavutamise eest; 
 
Tähelepanu tuleb pöörata sisulisele erinevusele töölepingu puhul makstavast 
põhipalgast. Põhipalk (kuupalk) ei ole seatud sõltuvusse tulemuse saavutamisest. Tasu 
töö või teenuse eest lepitakse kokku lepingus,  riik tasumäärasid ei kehtesta. 
 
-  osapooled on positsioonilt võrdsed, st puuduvad alluvussuhted või 
vastastikune sõltuvus; 
-  lepingulised suhted on määratud võlaõigusseaduse 36. peatükis.  
 
Tööseadused töövõtulepingule ei kehti. Töövõtjal ei ole seadusest tulenevat õigust 
puhkusele (sh lapsehoolduspuhkusele) ega puhkusetasule, miinimumpalgale jms. 
Töövõtulepingust tulenevad küsimused lahendatakse võlaõigusseaduse alusel. 
 
Eriarvamuste korral on töötajal õigus pöörduda kaebusega tööinspektsiooni poole. 
 
Kui tööinspektsioon leiab, et sõlmitud töövõtulepingul on töölepingu tunnused, võib 
see tuua tööandjale ebameeldivusi (tunnistatakse, et on sõlmitud tööleping koos 
sellest tulenevate tööõiguslike tagatistega).  
 
Seetõttu on korrektsed ja läbimõeldud formuleeringud väga olulised.  
 
Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele ei vasta töö siis, kui tööl 
ei ole kokkulepitud omadusi, garantiitingimusi on muudetud, tööd pole võimalik 
kasutada lepingus ettenähtud otstarbel. 
 
Töövõtja kannab vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse korral (VÕS § 642, 
644-649). 
 
Tellija on kohustatud töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama avastatud puudustest ja 
asja (töö) lepingule mittevastavusest.  
 
Mis on mõistlik aeg? See on hinnangu küsimus, paika paneb asja kohtupraktika – 
mille alusel kuulub mõistliku aja hulka aeg vastava motiveeritud, kontrollitud teate ja 
sellele lisatavate dokumentide  koostamiseks , esitamiseks, posti liikumine jms. 
 
Juhtudel kui töövõtja tellija nõudele vaatamata ei vii tööd mõistliku aja jooksul 
vastavusse lepingutingimustega, võib tellija  seda teha oma vahenditega ning nõuda 
töövõtjalt vastavate kulutuste hüvitamist (VÕS § 646). 
 
Lepingutingimuste rikkumise korral on tellijal õigus ka tasu vähendada (v.a juhud, kui 
töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või kui tellija keeldus 
põhjendamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustele 
vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks). 
 
 
89
 
 
Töö tehakse kas töövõtja või tellija materjalist, kuid töö eest vastutab töövõtja, st töö 
tehakse töövõtja riisikol (kui lepingusse pole kirja pandud teisiti). Töövõtja ei vastuta 
töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenevad tellija korraldustest või 
tema poolt muretsetud materjali puudulikkusest (VÕS § 653). 
 
SOOVITUS: on vajalik, et töövõtja seisukohad juhiste ja materjali puuduste kohta 
oleksid tellijale kirjalikult fikseeritud;  kõik asjaolud tuleks dokumenteerida, vahetada 
vastavaid kirju ja pretensioone. 
 
Tellijal on õigus kontrollida töö täitmist, anda korraldusi tegemise viisi kohta 
(esindaja määramine), ka peatada või lõpetada töövõtulepingu toime, kui ilmnevad 
olulised kõrvalekalded seadusesättest või lepingutingimustest. 
 
Töövõtulepingus tuleks sätestada, kelle materjalidega, kelle vahenditest ja mis 
ulatuses töö teostatakse. Tavaliselt näidatakse lepingu lisadena lepingu eelarve, 
tehtavad tööd, nõuded jms. Kindlaks tuleb määrata ka tähtajad (poolte kokkuleppel – 
tööde algus ja lõpp, kindlustuskohustus).  
. 
Eelarves on eriti oluline märkida võmalikult täpselt tehtavad tööd ning nende 
maksumus tööde lõikes eraldi – lepingu lõpetamise, ülesütlemise või taganemise 
korral on vajalik selgitada konkreetselt tehtud töö ulatus ja maksumus. 
 
Leping loetakse täidetuks ülesande täitmisega – töö üleandmisega tellijale. Enne töö 
vastuvõtmist toimub töö ülevaatamine. Töö vastuvõtmine vormistatakse praktikas 
üleandmise-vastuvõtmise aktiga.  
 
Tasumine toimub poolte kokkuleppel. 
 
Töövõtulepingu  ülesütlemine  – võib toimuda igal ajal, kui ilmnevad kõrvalekalded 
lepingus kokkulepitust. 
 
PROBLEEMID  – sageli ei märgita lepingusse vajalike lubade ja litsentside 
olemasolu töövõtjal, mis on paljude tööde jaoks vajalikud (pedagoogiline töö, 
kasvatajad, sotsiaaltöötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad). 
 
Lepingus tuleks sätestada ka poolte vastutus kolmandate isikute nõudmiste eest, mis 
tulenevad töövõtulepingust.  
 
Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimused – sageli jäetakse lepingutes üldsõna-
listeks poolte õigused ja kohustused ennetähtaegsel lõpetamisel. 
 
Ära märkida tuleb ka finantseerimine tellija poolt (perioodilised ettemaksed, maksed 
pärast tööde tegemist, üleandmise-vastuvõtmise vaheakteerimine, vahearvete 
esitamine), samuti sanktsioonid lepingutingimuste rikkumise juhuks ( viivis , 
leppetrahv).  
 
90  
 
 
TÖÖVÕTULEPING 
/leping füüsilisest isikust ettevõtjaga/ 
 
/kommentaar/  Käesolev leping on näidisleping. Leping tuleb alati kohandada 
vastavaks konkreetse tehingu tingimustele.  Juhin tähelepanu sellele, et punktide 
lisamisel või väljajätmisel muutub  numeratsioon  ning seega võib olla vajalik muuta 
ka teistes punktides toodud viiteid. Lepingu kõik lehed tuleks allkirjastada.  
 
 
 
Tallinnas, "____" _________________200  .a. 
__________________,  registrikoodiga ____________,   aadressiga  
__________________, mida esindab __________________ 
volituse /volikirja/põhikirja/põhimääruse aluse _________________ (edaspidi 
nimetatud Tellija) 
ja 
FIE  __________________, registrikoodiga/isikukoodiga  _________________, 
aadressiga 
_______________________, arveldusarve   nr  _________________,  
____________pank   /kui   FIE   on käibemaksukohustuslane, siis märkida 
käibemaksukohustuslase registrinumber/ (edaspidi nimetatud Töövõtja), 
keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus Pool või mõlemad koos 
Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) 
alljärgnevas: 
1. Töövõtja kohustub oma riisikol tegema töövõtu raames   
järgmise(d) töö(d): 
1.1. ______________________________ 
1.2. ___________________________ ______________________________ 
 
Kui pooled pole teisiti kokku leppinud, laieneb teostamiskohustus ka nendele 
töödele ja toimingutele, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid millised oma olemusest 
lähtuvalt kuuluvad käesoleva lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööd eraldi 
tasustamisele ei kuulu ning töövõtja teostab nimetatud tööd üldiste käesolevas 
lepingus fikseeritud tähtaegade ja tasumäärade raames. Eelnimetatud töödega 
seotud kulutusi ei vaatle pooled kui eelarve ületamist VÕS § 639 järgi. 
2.  Töövõtja kohustub omal riisikol teostama punktis 1 loetletud Töö(d) 
ajavahemikus  ___________________ ___________________200   .a. kuni 
_________________200  .a. 
3.  Tellija määrab oma esindaja juhendama töö(de) teostamist, Töövõtjale vajaliku 
informatsiooni andmiseks, töö(de) Lepingu tingimustele vastavuse kontrolli-
miseks ning töö(de) üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamiseks. 
 
Tellija esindajaks on: nimi, ___________________ ametinimetus ___________, 
telefon _____________,  faks  _______________, e-post ____________. 
 
 
91
 
 
4.  Tellija kohustub tasuma punktis 1 nimetatud töö(de) teostamise eest summas 
______ summa numbritega _________________________________ (sõnadega) 
Eesti krooni. (Kui on käibemaksukohustuslane, siis märkida, kas summa sisaldab 
käibemaksu või mitte ning milline on protsent – 18% või 5%.) 
 
Nimetatud summa väljamaksmine toimub 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul 
arvates töö(de) üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ja vastavasisulise arve 
laekumisest. 
5.  Töö(de) teostamiseks on Tellija kohustatud varustama Töövõtjat järgmise 
informatsiooni ja materjalidega: ________________________________. 
6.  Juhul, kui Töövõtja ei jõua punktis 1 loetletud töö/töid tähtajaks valmis, on 
Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud töö(de) maksu-
musest 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest. Nimetatud viivise võib Tellija 
maha arvestada Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 
 
7.  Tellijal on õigus kontrollida töö(de) teostamise käiku. Töövõtjal on kohustus 
jooksvalt informeerida Tellijat töö(de) teostamise käigus tekkinud probleemidest 
ning nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni. 
 
8.  Töö(de) vastuvõtmisel vormistavad Pooled töö(de) üleandmise-vastuvõtmise akti, 
millele kirjutavad alla Poolte esindajad. Juhul, kui töö(de) vastuvõtmisel on 
Tellijal pretensioone kokku lepitud töö(de) Lepingu tingimustele mitte-
vastavuse kohta, määrab ta Töövõtjale tähtaja töö(de)s esinevate puuduste 
kõrvaldamiseks. Pretensioonid Lepingu tingimustele mittevastavuse kohta 
märgitakse töö(de) üleandmise-vastuvõtmise aktis . Juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda 
puudusi nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada Poolte vahel kokku lepitud 
töö(de) maksumust või nõuda vajalike kulutuste hüvitamist, mis Tellija kandis 
töö(de)s  esinenud  puuduste parandamisel omade vahenditega ja/või käsutades 
kolmandaid isikuid. 
 
9.  Tellijal on õigus Leping üles öelda igal ajal.  Sel juhul on Töövõtjal õigus 
nõuda  kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta Lepingu üles-
ütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse käsutamisega 
omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtjal ei ole õigust tasule, kui 
Tellija on Lepingu üles öelnud Töövõtjapoolse Lepingu rikkumise tõttu. 
10. Töövõtjal on õigus Leping üles öelda ennetähtaegselt juhtudel, kui: 
 
10.1.  Tellija on kohustatud tasuma töö(de) eest etapiviisiliselt ning Tellija on         
viivitanud eelmise etapi eest tasumisega üle 2 (kahe) nädala; 
10.2.  Töö(de) lõpetamise võimatuse tõttu Tellija süül. 
 
11.  Punktis 10. ettenähtud põhjustel Lepingu ülesütlemisel on Tellija kohustatud 
tasuma Töövõtjale faktiliselt teostatud Töö(de) eest. 
12.  Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.  
92  
 
 
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused ________________ (kohtu 
nimi,  kui soovitakse selles kokku leppida või  kostja  asukohajärgses kohtus). 
13.  Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema 
Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 
14.  Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjen-
datuks, kui  
15.  see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, 
mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt  
oodata, et nad Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle 
asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje 
ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära 
hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma Lepingust 
tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 
16.  Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni Poolte poolt oma 
lepinguliste kohustuste täitmiseni. Pooltel on õigus Lepingut ühepoolselt 
ennetähtaegselt üles öelda Lepingus ja seaduses ettenähtud juhtudel. 
17.  Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi 
 
kehtivatest õigusaktidest. 
18. Leping on vormistatud kahes identses võrdset  juriidilist jõudu omavas eksemp-
laris, millest üks antakse Töövõtjale ja teine Tellijale. 
 
 
Poolte rekvisiidid  ja allkirjad: 
 
Tellija 
     Töövõtja: 
 
aadress _____________________   
aadress _____________________ 
Telefon _____________________ 
 
Telefon _____________________ 
 
Faks ________________________   
Faks _______________________ 
 
E-post ______________________ 
 
E-post ______________________ 
 
a/a _________________________   
a/a _________________________   
_________ 
pank  
   _________ 
pank 
  
 
 
 
 
 
 
Allkirjastaja 
nimi 
   Allkirjastaja 
nimi 
 
93
 
 
TÖÖVÕTULEPING 
/leping füüsilise isikuga, kes ei ole FIE/ 
 
/kommentaar/  Käesolev leping on näidisleping. Leping tuleb alati kohandada 
vastavaks konkreetse tehingu tingimustele. Juhime tähelepanu sellele, et punktide 
lisamisel või väljajätmisel muutub numeratsioon ning seega võib olla vajalik muuta 
ka teistes punktides toodud viiteid. Lepingu kõik lehed allkirjastada. 
 
 
Tallinnas,"_____"____________200  .a. 
________________,  registrikoodiga ________________,  aadressiga 
__________________, mida esindab ____________________ 
volituse/volikirja/põhikirja/põhimääruse alusel ______________________  (edaspidi 
nimetatud Tellija) 
ja 
__________________, isikukoodiga ___________________, aadressiga 
_______________, arveldusarve nr _________________________, ___________ 
pank (ei ole FIE) 
(edaspidi nimetatud Töövõtja), 
keda nimetatakse edaspidi käesolevas lepingus Pool või mõlemad koos 
Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) 
alljärgnevas: 
1.  Töövõtja kohustub oma riisikol tegema töövõtu raames 
järgmise(d) töö(d): 
1.1. ____________________________ 
1.2. _________________________ 
 
Kui pooled pole teisiti kokku leppinud, laieneb teostamiskohustus ka nendele 
töödele ja toimingutele, mis ei ole lepingus sätestatud,  kuid millised oma olemuselt  
lähtuvalt kuuluvad käesoleva lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööd eraldi 
tasustamisele ei kuulu ning töövõtja teostab nimetatud tööd üldiste käesolevas 
lepingus fikseeritud tähtaegade ja tasumäärade raames. Eelnimetatud töödega 
seotud kulutusi ei vaatle pooled kui eelarve ületamist VÕS § 639 järgi. 
 
2.  Töövõtja kohustub omal riisikol teostama punktis 1 loetletud töö(d) 
ajavahemikus _______________ 200  .a. kuni ______________200  .a. 
 
3.  Tellija määrab oma esindaja juhendama töö(de) teostamist, Töövõtjale vajaliku 
informatsiooni andmiseks, töö(de) Lepingu tingimustele vastavuse kontrolli-
miseks ning töö(de) üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamiseks. 
 
Tellija Esindajaks on: nimi, _______________ ametinimetus ________________, 
telefon ______________, faks _________________, e-post 
________________________. 
4.  Tellija kohustub tasuma punktis 1 nimetatud töö(de) teostamise eest summas 
___________________(__________ sõnadega _________) Eesti krooni, millest  
 
Tellija peab kinni tulumaksu ja üksikisiku töötuskindlustusmaksu. Tellija tasub 
nimetatud summalt sotsiaalmaksu ja ettevõtte töötuskindlustusmaksu. Juhul kui täitja 
on liitunud kogumispensioniga, peab Tellija summalt kinni kogumispensioni makse. 
94  
 
 
Summa väljamaksmine toimub 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul arvates 
töö(de) üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. 
 
5.  Töö(de) teostamiseks on Tellija kohustatud varustama Töövõtjat järgmise 
informatsiooni ja materjalidega: ________________________________. 
 
6. Juhul, kui Töövõtja ei jõua punktis 1. loetletud tööd/töid tähtajaks valmis, on 
Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud töö(de) maksumusest 
0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest. Nimetatud viivise võib Tellija maha arvestada 
Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 
 
7.  Tellijal on õigus kontrollida töö(de) teostamise käiku. Töövõtjal on kohustus 
jooksvalt informeerida Tellijat Töö(de) teostamise käigus tekkinud probleemidest 
ning nõutada Tellija juhiseid ja informatsiooni. 
 
8.  Töö(de) vastuvõtmisel vormistavad Pooled töö(de) üleandmise-vastuvõtmise akti, 
millele kirjutavad alla Poolte esindajad. Juhul, kui töö(de) vastuvõtmisel on Tellijal 
pretensioone kokkulepitud töö(de) Lepingu tingimuste mittevastavuse kohta, määrab 
ta Töövõtjale tähtaja töö(de)s esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Pretensioonid 
Lepingu tingimustele mittevastavuse kohta märgitakse töö(de) üleandmise-
vastuvõtmise aktis. Juhul, kui Töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on 
Tellijal õigus alandada Poolte vahel kokku lepitud töö(de) maksumust või nõuda 
vajalike kulutuste hüvitamist, mis Tellija kandis töö(de)s esinenud puuduste 
parandamisel omade vahenditega ja/või käsutades kolmandaid isikuid. 
 
9.  Tellijal on õigus Leping üles öelda igal ajal.  Sel juhul on Töövõtjal õigus 
nõuda  kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta Lepingu 
ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse käsutamisega 
omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Töövõtjal ei ole õigust tasule, kui 
Tellija on Lepingu üles öelnud Töövõtjapoolse Lepingu rikkumise tõttu. 
 
10. Töövõtjal on õigus Leping üles öelda ennetähtaegselt juhtudel, kui: 
 
10.1.  Tellija on kohustatud tasuma töö(de) eest etapiviisiliselt ning Tellija on 
viivitanud eelmise etapi eest tasumisega üle 2 (kahe) nädala; 
10.2.  Töö(de) lõpetamise võimatuse tõttu Tellija süül. 
 
11.  Punktis 10 ettenähtud põhjustel Lepingu ülesütlemisel on Tellija kohustatud 
tasuma Töövõtjale faktiliselt teostatud töö(de) eest. 
 
12.  Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. 
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused _______________________  
 
   
 
 
 
 
(kohtu nimi,  kui soovitakse selles  
kokku leppida või kostja asukohajärgses kohtus). 
 
13.  Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema 
Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 
 
 
 
95
 
 
14.  Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjen-
datuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o 
asjaolu, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei 
saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise või Lepinguvälise kohustuse 
tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu 
või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid 
meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste 
piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 
 
15.  Leping jõustub sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni Poolte poolt oma 
lepinguliste kohustuste täitmiseni.  Pooltel on õigus Lepingut ühepoolselt 
ennetähtaegselt üles öelda Lepingus ja seaduses ettenähtud juhtudel. 
 
16. Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad Pooled Eesti Vabariigis 
kehtivatest õigusaktidest. 
 
17.  Leping on vormistatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, 
millest üks antakse Töövõtjale ja teine Tellijale. 
 
 
 
Poolte rekvisiidid ja allkirjad: 
 
Tellija 
     Töövõtja: 
 
aadress _____________________   
aadress _____________________ 
Telefon _____________________ 
 
Telefon _____________________ 
 
Faks ________________________   
Faks _______________________ 
 
E-post ______________________ 
 
E-post ______________________ 
 
a/a _________________________   
a/a _________________________   
_________ 
pank 
   _________ 
pank 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
Allkirjastaja 
nimi 
   Allkirjastaja 
nimi 
 
 
 
 
96  
 
 
NOORSOOTÖÖTAJALE VAJALIKU SEADUSED 
 
Kõik Eesti Vabariigis kehtivad seadused on ilmunud Riigi Teatajas ning on samuti 
kättesaadavad internetis (aadressil www. riigiteataja .ee). 
 
Eesti Vabariigi elanike üldised õigused, mida kutsutakse inimõigusteks, on kirjas 
Eesti Vabariigi Põhiseaduses, mis on kõigi teiste seaduste aluseks. Kõik teised 
seadused on kooskõlas põhiseadusega.  
 
Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, seepärast on noorsootööd tehes väga 
oluline tunda ja täita kehtivaid seadusi. 
 
Noorsootöös vajamineva seadusandluse võib tinglikult jagada kolme suurde rühma: 
1.  Noorsootööasutuses noorsootöö korraldamiseks vajalikud seadused ja 
ettekirjutused . 
2.  Ürituste korraldamiseks vajalikud seadused ja reeglid. 
3.  Tänaval või muus avalikus kohas vajalikuks osutuvad seadused ning määrused 
(Bachfeldt, 2004). 
 
Autoriõigus 
 
Tihti kasutatakse ürituste korraldamisel muusikat või näidatakse videosid. Et mitte 
minna vastuollu autoriõiguse seadusega, on vaja teada, millistel tingimustel tohib 
muusikat mängida ja millistel mitte. 
Muusikateose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui muusikateose avalikku 
esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt 
kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) muusikateose 
avalikuks esitamiseks (autoriõiguse seadus). 
 
Avalik koht 
 
Üldsusele avatud kohaks loetakse territooriumi, ehitist või ruumi, mis on avalik asi 
või mis on antud üldiseks kasutamiseks, või kuhu sellise koha omanik/valdaja 
võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis , lauluväljak, 
turg, puhkeala, teater, kino , klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, 
ühissõiduk, hotell , motell jms).  
 
Millal ei pea maksma? 
 
Autoritasu ei nõuta, kui teost esitatakse teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, 
õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel, samuti õiguspäraselt avaldatud teose või 
selle osa kasutamisel illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende 
eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi 
eesmärke (autoriõiguse seadus). 
 
Kellele maksta? 
 
Muusikateoste avalikuks esitamiseks tuleb noortelaagritel, koolidel ja teistel asutustel 
Eesti Autorite Ühinguga sõlmida litsentsilepingud. On eraldi lepingud tantsuõhtute, 
treeningute jm tarvis (www.eau.org). 
 
97
 
 
Alkohol ja tubakas noorteüritusel 
 
Alkohoolne   jook  on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks  
mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ( alkoholiseadus ). 
 
Tubakatoode on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas 
(alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus). 
 
Avalikus kohas alkoholi ja tubaka tarbimise reeglid võivad olla erinevates 
omavalitsustes erinevad. 
 
Alaealise puhul pole oluline, kas koht on avalik või mitte, sest alaealine ei tohi 
alkoholi ega tubakat tarbida, seda ütleb nii tubakaseadus  kui ka alkoholiseadus.  
 
§ 18. Suitsetamise piirangud  
(1) Suitsetamine on keelatud: 
1) tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil; 
2) õppeasutuses ja laste hoolekandeasutuses ning nende piiritletud territooriumil; 
3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; 
4) kultuurihoones ja -rajatises; 
5) spordihoones ja -rajatises; 
6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus - ja 
majutusettevõttes; 
7) tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis; 
8) korterelamu ühises kasutuses  olevates koridorides ja trepikodades; 
9) eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. 
(3) Alaealisel on  tubakatoodete tarbimine keelatud. 
 
Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui 
alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga  pudel  
on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlus-
tatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist. 
 
Liikumine looduses 
 
Viimastel aastakümnetel on üha rohkem haaranud inimesi soov veeta vaba aega 
looduses. See on aga tekitamas tõsiseid pingeid nii looduses käijate ja maaomanike 
vahel, kui ka looduskaitse ja -kasutuse vallas. 
 
Nii seadusega sätestatud, kui ka tavaõigusega kinnistunud looduses viibimise kord ja 
eetilised normid on kokku võetud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt välja 
antud väikeses raamatukeses “Igaüheõigus”.  
 
Igaüheõigus tagab kõigile võimaluse viibida looduses ja kasutada loodusande, kaitstes 
samal ajal nii loodust kui ka omandit . 
 
Inimesel on õigus liikuda jalgsi , suuskadel,  ratsa , jalgratta või paadiga ja viibida 
kõikjal vabas looduses, kui seda kooskõlas seadusega ei keela omanik või kaitseala 
eeskiri (asjaõigusseadus). See õigus ei laiene mootorsõidukitele väljaspool avalikke 
teid (kaitstavate loodusobjektide seadus). 
98  
 
 
Igaühel on õigus korjata metsamarju, seeni, lilli, sarapuupähkleid, ravimtaimi jt 
loodusande, kui seda tarastuse või sildiga ei keela maaomanik (asjaõigusseadus).  
 
Maaomanik ei tohi tõkestada inimeste pääsu avalikuks kasutamiseks määratud vee-
kogude äärde: igaüks võib liikuda kallasrajal, randuda ning supelda ööpäev ringi. 
Silduda võib aga ainult sillaomaniku loal (asjaõigusseadus). 
 
Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võib eramaal viibida ainult maaomaniku loal. 
See keeld ei kehti aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel (asjaõigusseadus).  
 
Lõket võib süüdata ainult maaomaniku loal, välja arvatud ettevalmistatud ja viidaga 
tähistatud lõkkekohas ( metsaseadus ). 
 
Maaomanik peab võimaldama minna mööda kohalike tavade kohaselt väljakujunenud 
jalgradu supluskohta ning loodus- ja  muinsuskaitse  objektide juurde (asjaõigus-
seadus).  
 
Kellegi õuemaale,  aeda , istandikku jm võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, 
näiteks selleks, et küsida luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks jne (asjaõigus-
seadus). 
 
Loodust ei tohi risustada (metsaseadus).  
 
Avalikuks kasutamiseks lubatud veekogude nimistu on kinnitatud Eesti Vabariigi 
Valitsuse määrusega (Riigi Teataja I 1996, 58, 1090). Nimetatud veekogud on 
võrdsus-tatud avalike teedega (asjaõigusseadus).  
 
Neid, kes rikuvad seadusega sätestatud korda, ootab  karistus . Omanikule tekitatud 
kahju tuleb hüvitada kas vabatahtlikult või kohtu korras. Vaatamata sellele, et 
igaüheõigus tugineb paljudele seadustele , on ta põhimõtteliselt kultuurinähtus, millest 
peaks kujunema  matkaja , puhkaja ja omaniku suhteid korraldav hea tava 
(www.rmk.ee). 
 
Kasutatud kirjandus: 
 
Eesti Vabariigi Põhiseadus 
www.eau.org 
Bachfeldt, A. Diplomitöö „Seadusandlus ja noorsootöötaja”, 2004 
Autoriõiguse seadus 
Alkoholiseadus 
Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus 
http://www.rmk.ee 
Asjaõigusseadus 
Metsaseadus 
Kaitstavate loodusobjektide seadus 
 
 
 
99
 
 
VALIK NOORTELAAGRI TEGEVUSEGA 
SEONDUVAID ÕIGUSAKTE 
 
 
•  Noorsootöö seadus 
•  Eesti Vabariigi lastekaitse seadus 
•  Tarbijakaitseseadus  
•  Võlaõigusseadus – valitud sätted 
•  Tsiviilseadustiku üldosa seadus 
•  Alaealise mõjutusvahendite seadus 
•  Karistusseadustik 
•  Sotsiaalhooldekande seadus – valitud sätted 
•  Töö- ja puhkeaja seadus 
•   Puhkuseseadus  
•  Eesti Vabariigi töölepingu seadus 
•  Ravikindlustuse seadus – valitud sätted  
•  Autoriõiguse seadus – valitud sätted 
•  VV määrus 30.04.2004 nr 172  Kergete tööde loetelu, mida alaealisel on 
lubatud teha (RT I 2004, 40, 274) 
 
 
 
HIERARHIA NOORTELAAGRIS 
 
 
 
 
TÖÖSUHTED LAAGRIS  
 
Igal rühmal on 1-3 kasvatajat (soovitavalt 1 kasvataja 12 lapse kohta), kes vastutavad 
laste arengu, tervise ja turvalisuse eest, nagu näiteks:  
-  grupi areng ja suhted (tunded, usaldus, sõprus, meeskonnatöö,  jne) 
-  grupi kohustused (ürituse ettevalmistamine, kord jne) 
-  grupi tegevused (mängud, matkad,  loominguline tegevus jne). 
 
Rühma kasvatajad võiksid leida päevas vähemalt pool tundi, et rääkida tehtud 
üritustest, probleemidest, teha ettevalmistusi ülejäänud päevaks ning rääkida sellest, 
mis on hästi või halvasti. See aeg peaks olema probleemide lahendamiseks ka 
kasvatajate endi vahel.  
 
100  
 
 
Head suhted kasvatajate, laste ja laagri juhtkonna vahel on eelduseks edukaks 
laagrivahetuseks ja koostööks. Laagritööd puudutavate otsuste langetamisel peaks 
sõnaõigus olema kõigil, kuigi aeg-ajalt võib mõne inimese sõnal olla rohkem kaalu 
kui teisel.  
 
Kasvataja tunneb lapsi individuaalselt paremini, kuna ta veedab suurema osa päevast 
nendega koos. 
 
Laagri juhataja tunneb seadusi, laagri keskkonda ja tal on parem arusaam inim-
suhetest ning kasvatusmeetoditest. Ta on parim abimees hätta sattunud kasvatajale.  
Abipersonalil on spetsiifilised oskused, mis võivad olla heaks allikaks kasvatajatele. 
Sageli võib neil olla asjade suhtes objektiivne vaatenurk. 
 
Laagritöö otsuste langetamisel on oluline kõigi võrdne osalemine. Kõiki personali 
liikmeid peaks julgustama oma teadmiste ja oskuste jagamisel. See ei tähenda seda, et 
inimene, kes jagab teavet, ongi otsuste langetaja. Täielikku informatsiooni andes 
võimaldab see leida kõige õiglasemaid lahendusi. Pea meeles, et isegi ebavõrdses 
olukorras oleme me kõik võrdsed oma entusiasmi ja loovuse poolest ning me  jagame  
oma teadmisi selleks, et muuta laagritöö paremaks. Igaühel peavad teada olema oma 
kindlad ülesanded.  
 
PERSONALI ÜLESANDED LAAGRIS 
 
LAAGRI JUHATAJA – kinnitab ametisse laagri omanik seadusandlusega ette-
nähtud korras. 
 
ÜLESANDED: 
1. noortelaagritele kehtestatud tervisekaitse ja päästeameti nõuete täitmine  
2. noortelaagri kvalifitseeritud personaliga komplekteerimine 
3. tööga seotud lepingute sõlmimine ja seadusandluse jälgimine laagritöö korral-
damises; 
4. noortelaagris tekkinud probleemide lahendamine ning lastele ja  personalile 
turvalise keskkonna tagamine;  
5. kodukorra ja muude eeskirjade kehtestamine ja kinnitamine ning nende 
tutvustamine personalile;  
6. programmi mitmekesistamine, laagri reklaamimine ja tuusikute müümine;  
7. vajadusel koheselt lapsevanema, eestkostja ja hooldajaga ühendusse astumine ;  
8. laagrist kokkuvõtte tegemine ja aruandlus .  
  
 
PROGRAMMIJUHT  VÕI VANEMKASVATAJA – kinnitab ametisse laagri 
juhataja. 
 
ÜLESANDED: 
1. kasvatajate juhendamine ja nende töö kontrollimine (töö sisukus ja vastavus 
planeeritule), kasvatajate kandidatuuride esitamine laagri juhatajale nende ametisse 
nimetamiseks; 
2. lastele turvalise ja arendava keskkonna tagamine;  
3. laagrivahetuse tegevusplaani koostamine;  
 
101 
 
 
  
4. ülelaagriliste ürituste korraldamine; 
5. laagrijuhataja asendamine tema äraolekul. 
 
MEDITSIINITÖÖTAJA 
 
ÜLESANDED: 
1. lapse tervisliku seisundi kontrollimine, tervisekaartide korrashoidmine; 
2. esmaabi andmine; 
3. laagri juhatajale tõsistest haigestumisjuhtudest teatamine; 
4. vajadusel konsulteerimine arstiga ja  kiirabi kutsumine; 
5. laagrisse tulnud lapse ravimite enda käes hoidmine ning nende andmine lapsele 
ettenähtud korras. 
 
MAJANDUSJUHT 
 
ÜLESANDED: 
1. laagridokumentide korrashoidmine; 
2. raamatupidamine; 
3. laagri varustamine toiduainete ja tarbevahenditega; 
4. noortelaagri komplekteerimine  köögipersonali ja töömeestega. 
 
KASVATAJA 
 
ÜLESANDED: 
1. laste arengu, tervise ja turvalisuse  eest vastutamine ; 
2. laagrijuhataja või programmijuhi korralduste täitmine; 
3. oma rühma laste vastuvõtmine laagrisse tulekul; 
4. rühma päevaplaani koostamine; 
5. ürituste organiseerimine ja läbiviimine; 
6. oma rühma korra eest vastutamine. 
 
ABIKASVATAJA 
 
Sageli leidub laagris aastast aastasse  käivaid lapsi, kes naudivad laagrielu. Tihtipeale 
tunnevad nad laagrielu paremini kui ühe suve kasvatajad ning nende salasooviks on 
olla juht ja liider. Miks siis ainult vanuse (st täieliku vastutusõiguse) puudumise tõttu 
nende abi tagasi lükata? 
 
Laager peaks hoolitsema ka järeltuleva noore kogemustega personali eest ning 
pakkuma kohapealset väljaõpet laagrisuvel – tööd abikasvatajana rühmas ning kõikjal 
mujal, kus abi tarvis, kuid abikasvataja ei saa vastutada laste tervise ja turvalisuse 
eest.  
 
Abikasvataja tööülesannete hulka kuulub: 
1. kasvataja abistamine  igapäevases laagritöös; 
2. abistamine ülelaagriliste ürituste korraldamisel ; 
3. aitamine abitöödel laagris (laste vastuvõtt, ürituste jaoks materjalide ettevalmis-
tamine jne).  
102  
 
 
NOORTELAAGRI KODUKORD 
 
ÜLDSÄTTED 
Noortelaagri kodukorraga määratakse kindlaks tööandja ja lepingu alusel töötava 
töötaja käitumisreeglid töösuhtes ning koostööks vajalikud vastastikused kohustused. 
Kodukorra eesmärk on kaasa aidata töödistsipliini kindlustamisele, paremale töö-
korraldusele ja tööaja kasutamisele. 
 
TÖÖANDJA KOHUSTUB: 
-  tutvustama töötajale tema tööülesandeid, palga- ja töötingimusi; 
-  kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke 
korraldusi; 
-  selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid ning tagama 
ohutud töötingimused; 
-  selgitama töötajale tuleohutuse, tervisekaitse ja veekogu juures viibimise nõudeid; 
-  selgitama töötajale materiaalse vastutuse ulatust ja sellest tulenevaid meetmeid; 
-  nõudma töötajalt enne tööle asumist ette nähtud meditsiinilise kontrolli tõendit ja 
kehtivat kasvataja tunnistust. 
 
TÖÖTAJA KOHUSTUB:  
-  täitma kodukorda, päevakava ja tööandja tööalaseid korraldusi; 
-  esitama tööle asumisel meditsiinilise kontrolli tõendi ja kehtiva kasvataja tunnis-
tuse; 
-  tegema tööandjaga kokku lepitud tööd ning täitma erikorralduste ülesandeid, mis 
tulenevad töö iseloomust, töö üldisest käigust või eriolukordadest; 
-  kinni pidama  ettenähtud graafikulisest tööajast, töölt ärakäimine on lubatud ainult 
kokkuleppel noortelaagri juhatajaga; 
-  täitma õigeaegselt ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 
-  hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist, kahjustavad 
teiste töötajate või kolmandate isikute vara ning ohustavad töötaja enda või teiste 
isikute elu ja tervist; 
-  teatama viivitamatult noortelaagri juhatajale või programmijuhile töötakistusest või 
selle ohust ning võimaluse korral erikorralduseta need kõrvaldama; 
-  juhinduma ja tegutsema vastavalt tuleohutuse, tervisekaitse, veekogu juures viibi-
mise ning ohutu liikluse  nõuetele;  
-  lastega laagri territooriumilt lahkumisel selle eelnevalt kooskõlastama programmi-
direktori või noortelaagri juhatajaga; 
-  kulutama säästlikult energiat, kütust ja muid materiaalseid väärtusi, hoolikalt 
suhtuma töötaja kasutamiseks antud kogu noortelaagri varasse; 
-  suhtuma lastesse hoolitsevalt ja pedagoogiliselt; 
-  suhtuma looduskeskkonda hoolivalt ja säästlikult; 
-  järgima materiaalsete väärtuste ja dokumentide hoidmise korda, materiaalse kahju 
põhjustamisel hüvitama selle; 
-  töölepingu lõppemise päeval, st töötamise viimasel päeval, andma temale kasuta-
miseks antud vara üle programmijuhile või noortelaagri juhatajale. 
 
KASVATAJA ERIKOHUSTUSED: 
-  esitab tööle asumisel tegevuslitsentsi; 
-  võtab noortelaagrisse saabuva lapse vastu tuusiku alusel, koostab vormikohase laste 
nimekirja ja esitab selle juhatajale; 
 
103 
 
 
-  selgitab lastele tuleohutuse, tervisekaitse, veekogu juures viibimise ja muudes 
ohtlikes  olukordades viibimise nõudeid; 
-  koostab hoolealuste laste tegevuskava laagriperioodiks ja esitab selle kinnitamiseks 
programmijuhile või lastelaagri juhatajale; 
-  kahju tekitamisel laste poolt laagri varale või teistele inimestele selgitab välja 
süüdlase ja esitab andmed noortelaagri juhatajale kahju korvamiseks lapsevanemalt 
või hooldajalt. 
 
KODUKORD LASTELE: 
-  noortelaagrisse saabumisel esitab laps tuusiku, isikut tõendava dokumendi ja 
meditsiinilise tõendi; 
- noortelaagris viibijad on kohustatud täitma kodukorda, päevakava, juhataja ja 
kasvataja korraldusi; 
- noortelaagri territooriumilt lahkumine on lubatud ainult koos kasvatajaga või 
kasvataja teadmisel koos lapsevanemaga; 
- matkal ja veekogu juures viibides tuleb täita kasvataja ja spordiinstruktori 
erinõudeid; 
- tulekahju ja muude ohuolukordade tekkimisel tuleb sellest kohe informeerida 
noortelaagri personali ja koguneda eelnevalt kasvatajaga kokku lepitud kohta; 
- magamisruumidest lahkudes tuleb kontrollida, et aknad ja uksed oleksid suletud 
ning elektrivalgustus välja lülitatud; 
- voodi tuleb päeval korras hoida, isiklikud esemed, kotid  ja riided hoida vastavates 
kappides; 
- raha ja väärtesemed (fotoaparaat, CD- pleier jne) on soovitav anda hoiule kasvataja 
kätte, kes registreerib need; 
- mobiiltelefoni kasutamise kord lepitakse laste ja kasvatajate vahel eelnevalt kokku; 
- materiaalse kahju tekitamisel noortelaagri varale hüvitab kahju lapsevanem või 
hooldaja; 
- noortelaagri kodukorrast mittekinnipidamisel võetakse ühendust lapsevanema või 
hooldajaga. 
OLE SÕBRALIK JA ABIVALMIS! 
 
 
ESMAABI JA PUHTUS NOORTELAAGRIS 
PUHAS LAAGER ON TERVISLIK 
 
Sinu abi puhtuse ja korra hoidmisel: 
1)  soovita lastel kottide lahtipakkimisel osa asju  kotti  jätta ja sealt riideid võtta 
vastavalt vajadusele; 
2)  palu jalatsid jätta voodiserva alla ning panna must pesu eraldi kotti; 
3)  üks rätik olgu pesemise, teine ujumise tarbeks; 
4)  aita lastel kinnitada maja lähedale puude vahele pesunöör, kus saab kuivatada 
rannariideid ja teisi märjaks saanud asju (seda juhul, kui riiete kuivatamiseks pole ette 
nähtud spetsiaalseid kohti). Tuleta lastele meelde, et mustade riiete kotti võib panna 
ainult kuivi riideid; 
5)  jälgi laste duši all käimist. Sel ajal avaneb ka suurepärane võimalus kontrollida, 
kas lapsel ei ole  puuke  ning teostada nahahooldust. Väiksemad lapsed vajavad 
kindlasti abi juuste pesemisel ja kammimisel. Pea meeles, et inimene  magab paremini, 
kui duši all käia enne voodisse heitmist – soe vesi lõõgastab ning peseb maha päevase 
tolmu ja mustuse.  
104  
 
 
TERVISE EEST HOOLITSEMINE ON PERSONALI KOHUSTUS 
 
Laagris on kasvatajatel sageli töökoormus harjumatult suur ning seetõttu tuleb 
eelkõige hoolitseda enda heaolu ning tervise eest, lisaks sellele on vaja veel jälgida 
laste (ka personali) üldist tervislikku seisundit. Kui sul hakkab silma kellegi haiglaslik 
olek, aruta seda ennekõike temaga individuaalselt ning seejärel räägi laagri meditsiini-
töötajaga. 
 
Kõik kasvatajad on läbinud esmaabikursused, seetõttu on nad teadlikud, kus asuvad 
laagris esmaabitarbed ning nad oskavad neid kasutada. Eraldi esmaabikott võetakse 
kaasa lastega laagri territooriumilt lahkudes.  
 
KASVATAJA TÄHTSAMAD ÜLESANDED LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI 
JÄLGIMISEL 
 
Kasvataja peab pöörama tähelepanu järgmistele asjaoludele: 
1)  laps kaebab peavalu või üldse valu üle, lapsel on  palavik , külmavärinad, nohu; 
2)  lõikehaavad, marraskil nahk, villid , putukahammustused; 
3)  isupuudus; 
4)   rahutu uni, voodi märgamine, koduigatsus; 
5)  ohutuse seisukohast lähtudes tuleb alati läbi mõelda planeeritud üritus ning olla 
kindel koha sobivuses; 
6)  jälgida, et laps täidaks üldisi hügieeninõudeid, kannaks sobivaid riideid ning 
kaitseks nahka päikesepõletuse eest. 
 
LIHTSAMAD ESMAABIVÕTTED 
 
Kriimustused ja lõikehaavad 
 
Väiksemad kriimustused ja lõikehaavad vajavad ainult puhastamist ja sidumist. Kuid 
sakiliste servadega  haav vajab lisaks puhastamisele ka  kindlasti õmblemist. Sügava ja 
määrdunud haava korral on olemas teetanuse oht. 
 
Esmaabi: 
1.   Puhasta kahjustatud koht. 
2.  Kui käepärast on esmaabikapp, loputa haava 3%-lise vesinikülihapendi lahusega 
( vesinikuga ). 
3.  Kui vesinikku ei ole käepärast, võib kasutada vee ja seebi lahust. 
Pühkimisliigutused olgu alati suunatud vigastusest väljapoole. Iga puhastamiskorra 
ajal kasuta uut marli- või puhast riidelappi. 
NB! Esmaabi korras ei tohi eemaldada lahtisi luukilde ega võõrkehi! Suuremate 
haavade korral pöördu arsti poole. 
4.  Aseta haavale puhas side, võimalusel steriilne. Kõige parem oleks õhku läbilaskev 
marliside koos padjandiga. Võib kasutada ka puhast riidetükki. 
5.  Kui lapsel on sügav lõikehaav, oleks parem pöörduda arsti poole. See kehtib ka 
lõikehaavade korral näol, jäsemetel ja randmetel, sest võimalik on kõõluste ja närvide 
läbilõikamise oht. 
 
 
 
105 
 
 
Verejooksud  
 
Verejooksu põhjuseks on veresoone seina purunemine vigastuse tagajärjel. Kui  nahk 
on vigastatud, on  verejooks väline, kuid mitmesuguste traumade tagajärjel võib 
esineda ka sisemisi verejookse. 
 
Esmaabi: 
1.  Otsene surve haavast ülespoole veresoonele. 
2.  Kui verejooks on jäsemest, tuleb suruda vigastatud piirkonnale, tõstes seda 
samaaegselt üles. 
3.  Tee rõhkside,  surudes veresoon  vastu  luud kinni.  
4.  Ära võta esimest sidemekihti maha juhul, kui see on läbinisti märg, vaid aseta uus 
kiht peale. 
5.  Ära unusta  võõra verega kokkupuutumisel enda ohutust (pane kätte  kummikindad  
või kilekott või keerata abiandev käsi puhtasse riidesse). 
 
 
Ninaverejooks  
 
Nina hakkab verd  jooksma , kui ninas on lõhkenud väike veresoon. Ninaverejooks 
pole ohtlik, kuid korduvate ja raskesti peatatavate verejooksude korral tuleb laps saata 
arsti juurde. 
 
Esmaabi: 
1.  Pane laps istuma,  pea kallutatud kergelt ettepoole ; selili  lamades keera lapse pea 
kõrvale. 
2.  Palu lapsel hingata läbi suu ja suru ninasõõrmed kinni umbes kümneks minutiks. 
3.  Palu lapsel sülitada  suhu  kogunenud  veri välja. 
4.  Aseta lapse kukla  taha midagi külma, samuti ninajuure piirkonda. 
5.  Kui verejooks peatub, puhasta nina ettevaatlikult sooja veega ja ära luba nina 
puutuda paari tunni jooksul, sest verejooks võib korduda. 
6.  Kui verejooks kestab kauem kui pool tundi, lapse enesetunne muutub halvemaks 
või verekaotus on suur, kutsu kiirabi. 
 
Pinnu eemaldamine nahast  
 
Esmaabi: 
1.  Puhasta nahk pinnu piirkonnast leige vee ja seebiga . 
2.  Puhasta nõelaots piiritusega või kuumuta nõela tulel. 
3.  Torka nõel naha sisse pinnu otsa alla, kergita pindu üles, kuni see väljub 
nahapinnale. 
4.  Eemalda pind pintsetiga. 
5.  Pigista haava, et veri uhuks haavast mustuse välja. Puhasta haava ümbrus 
desinfitseeriva ainega ja kata võimaluse korral õhku läbilaskva plaastriga. 
 
Nikastused ja nihestused 
 
Nikastused ja nihestused tekivad liigese järsu või tugeva, liigese normaalse liikuvuse 
piiri ületava  liigutuse tagajärjel. Nikastuse puhul on liiges tursunud, katsumisel kuum, 
võib tekkida  verevalum . Nihestuse korral tekib  liigeseid toetavate sidemete venitus 
106  
 
 
või rebenemine. Juhul kui valu on väga tugev või kui jäse on silmanähtavalt  vales  
asendis, pöördu arsti poole. Kui  turse  48 tunni möödumisel ei alane, on samuti vaja 
minna arsti juurde. Vigastuse suuruse kindlakstegemiseks tuleb teha röntgenipilt. 
 
Esmaabi: 
1. Külm. Aseta valu vaigistamiseks ja turse alandamiseks vigastatud kohta jääkott või 
mingi külm ese. 
2. Surve. Seo vigastatud piirkond mõõdukat survet avaldades kinni. Kontrolli pärast 
sidumist, ega vereringe pole takistatud. 
3. Tõstmine. Vere juurdevoolu takistamiseks tõsta vigastatud jäse kõrgemale. Jäseme 
tõstmine vähendab verevalumi teket. 
 
 
Luumurrud 
 
Kui valu jäsemes ei lähe üle ja tekib paistetus, võib kahtlustada luumurru olemasolu. 
Püüa vigastatud jäset mitte liigutada. Kõige parem on jätta laps sinna, kus ta hetkel 
viibib. Ainult sel juhul võib transportida haige ohutusse kohta,  kui on võimalik 
kutsuda kiirabi. Igasugune liigutamine põhjustab tugevat valu. Juhul kui last on 
vajalik transportida, tuleb vigastatud jäse toestada. Esialgu toesta liikumatuse 
tagamiseks luumurrust kõrgemale ja madalamale jäävat jäset oma käega. Palu kedagi 
tuua padi või rullikeeratud tekk ning aseta need liikumatuse tagamiseks mõlemale 
poole vigastuskohta. Ära püüa murdunud jäset  sirgeks tõmmata. Fikseeri tekk või 
rullikeeratud padjad pikisuunas kokkumurtud kolmnurkrätikutega. Vigastatud jäset 
võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st 
haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas 
marlitükk. Ära puuduta  vigastatud kohta! 
 
Põletused 
 
Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit. 
 
Jahutada võib kõigega, mis kätte juhtub: pudelivesi või vesi veekogust,  ventilaator , 
riide sisse keeratud jäätükid.  Jahutamine on olulisem kui igasuguste põletusvahtude ja 
salvide kasutamine. Pärast jahutamist kata põlenud pind  õrna sidemega ja vajadusel 
vii kannatanu haiglasse. Anna haigele juua.  
 
Päikesepõletuse korral vii kannatanu kiiresti varjulisse kohta või jahedasse ruumi. 
Anna lapsele juua midagi jahedat . Leevenda punetavat põletuskohta panthenoli või 
päevitusjärgse kreemiga. Kui nahale on ilmunud villid või on tekkinud 
kehatemperatuuri tõus ja külmavärinad, pea nõu arstiga, sest päikesepõletus on sama 
ohtlik nagu igasugune muu põletuski. 
 
Võõrkeha hingamisteedes  
 
Abivajaja võib panna lamama üle abistatava põlve (pea madalamal kui keskkoht) ja 
turjale kloppida. Kasutada võib ka Heimlichi võtet: panna käed selja tagant ümber 
abivajaja ning suruda ülakõhule (päikesekolmnurka) järsult mitu korda, kuni võõrkeha 
tuleb välja. Aidata tuleb koheselt, kiirabi võib hiljaks  jääda. Hingamispuudulikkuse 
või teadvusekaotuse korral tuleb kutsuda kindlasti kiirabi.  
 
107 
 
 
Rästikuhammustus 
 
Tunnused: 
–  kaks kuni neli punast täppi hammustuskohal 
–  kõrvetav valu  
–  turse kiire teke  
–  nahk muutub lillakaspunaseks  
–  üldine halb enesetunne  
–   oksendamine  
–  peavalu. 
 
Esmaabi: 
1. Pane kannatanu lamama. 
2. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida.   
3. Aseta hammustuskohale midagi külma. 
4. Anna rohkesti juua, kui kannatanu suudab ise veeklaasi käes hoida. 
5. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. 
 
Herilase või mesilase nõelamine 
 
Tunnused:  
–  kõrvetav valu nõelamiskohal 
–  naha punetus  
–  nõelamiskoha ümber kujunev turse  
–  kahjustatud nahapinna sügelus. 
Rasketel juhtudel, kui tegemist on mitme putuka nõelamisega või kui kannatanu on 
ülitundlik mürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha ning äge allergiline 
reaktsioon ehk anafülaktiline šokk. 
 
Esmaabi: 
1. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida.   
2. Kui astel on jäänud naha sisse, püüa see sõrmeküüne või mõne eseme (näiteks 
plastikkaardi) abil eemaldada. Ära pigista ega kasuta astla eemaldamiseks pintsette, 
sest nendega  surud  sa astla mürgikotikesest mürki lapse naha sisse. 
3.Valu ja turse leevendamiseks pane nõelamiskohta külm mähis. Hoia seda umbes 10 
minutit, kuni valu kaob. 
 
Nõelamine suhu 
Suhu nõelamisel tekib kiiresti limaskesta turse, mis võib takistada hingamist, 
seepärast on hädavajalik kiire arstiabi. 
 
Puugihammustus 
 
Puugid  levitavad kahte tõsist haigust:  
– viiruslikku ajupõletikku  
– nahka, närvisüsteemi, südant ja liigeseid kahjustavat borrelioosi.  
 
Puugihammustuse oht on kevadest sügiseni. 
 
108  
 
 
Esmaabi: 
1. Eemalda puuk võimalikult kiiresti. 
2. Kasuta eemaldamiseks pintsette, haarates nendega võimalikult puugi pea lähedalt ja 
tehes vastupäeva keeravaid liigutusi. Eemalda puuk. 
3. Puhasta kahjustatud kohta piirituse või desinfitseeriva ainega. 
4. Säilita puuk, pannes ta kleeplindiga paberile, märgi ära väljavõtmise aeg ning 
kannatanu nimi. 
 
Ära püüa puuki lämmatada õli või teiste vedelikega, sest surmaheitluses puugi 
süljeeritus ja nakkusoht suureneb oluliselt! 
 
Puukide poolt põhjustatud ajupõletiku peiteaeg on tavaliselt 10-15 päeva. 
 
Ajupõletiku tunnuseks on: 
– loidus 
– kehatemperatuuri tõus 
– peavalu 
– kuklakangestus 
– iiveldus, oksendamine. 
 
Puugi kinnistumise meelispaigad on soojad  nahavoldid. 
 
 
Minestus  
 
Põhjused:  
–  lühiajaline ajuvereringe häire  
–   ehmatus  
–   terav valu  
–  pikaajaline  seismine , eriti kuumuses  
–  söömatus. 
 
Tunnused:  
–  kahvatus  
–  külm higi  
–  tasakaalukaotus  
–  kiire pulss. 
 
Esmaabi: 
1. Aseta minestanu mugavasse lamavasse asendisse – külgasendisse, kui kannatanu on 
teadvuseta. 
2. Tõsta haige jalad kergelt üles, umbes 45º nurga alla. 
3. Vabasta minestanu pigistavast kraest ja vööst. 
 
Tavaliselt toibub minestanu 2-3 minuti vältel. Pikemaaegse minestuse korral kutsu 
kiirabi ja keera kannatanu püsivasse küliliasendisse! 
 
 
109 
 
 
Prügi silmas 
 
Prügi tuleb silmast otsekohe välja võtta. Kui prügi pole saadud eemaldada poole tunni 
jooksul pärast silma sattumist, tuleb tingimata pöörduda arsti poole. 
 
Esmaabi 
 Puru eemaldamist võib proovida järgmiselt: 
1. Venita ülalaugu ripsmetest tõmmates, see annab pisaratele võimaluse silma 
paremini puhtaks uhta. 
2. Laps langetab pea ja paneb silma steriilse 2%-lise boorhappelahusega täidetud 
anumasse . Seejärel tõstab pead nii, et silm on ikka anumas ning pilgutab mitu korda 
järjest silmi.  
3. Vaata üle ülalaualune, sest just sinna jääb prügi kõige sagedamini pidama. Kõige 
parem on silmalaugu puhastada puhta riidetüki või marlilapi nurgaga . Käsi lapsel 
kogu aeg alla vaadata – see lõdvestab ülalau lihaseid. Hoides sõrmedega ülalau 
ripsmetest kinni, pööra silmalaug üles. Tee seda hea valguse käes. 
4. Silma võib ka voolava vee all loputada. 
 
Soovitatav apteek  
 
1. Erineva suurusega haavaplaastrid. 
2. Erineva laiusega rullsidemed. 
3. Elastiksidemed. 
4. Steriilsed  haavalapid või padjandiga sidemed  suuremate haavade sidumiseks. 
5. Kolmnurkrätikud. 
6. Sõrmesidemed. 
7. Antiseptilised lapikesed. 
8. Pakk marlilapikesi haava ümbruse puhastamiseks või abivahendina verejooksu 
sulgemisel. 
9. Tömbi otsaga käärid. 
10. Pintsetid. 
11. Kummikindad. 
12.  Näomask kunstliku hingamise tegemiseks. 
13. Kraadiklaas. 
14. Külmaaerosool või külmasalv. 
15. Antiseptikavahendid.  
16. 3%-line vesinikülihapend. 
17. Saialillesalv/ briljantroheline kriimustuste jaoks.  
18. Rull-lahased. 
19. Žgutt arteriaalse verejooksu peatamiseks. 
 
TÄHELEPANU!  Kasvataja peab oskama kasutada apteegis saadaolevaid vahendeid, 
mis on heaks kiidetud tavameditsiinis. Kindlasti ei tohi aga spetsiaalse hariduseta 
inimene kasutada ravimeid! 
 
 
110  
 
 
MIDA LAPSEVANEMAD MEILT OOTAVAD JA 
LOODAVAD 
 
1. ESMANE HEA MULJE: 
- ehitised, teed ja laagri ala olgu heas korras;  
- puhtus;  
- kena ja sõbralik laagri personal. 
 
2. TURVALISUS JA TERVISLIK KESKKOND: 
- abi osutamine igas olukorras; 
- puhtus ja tervislikud  harjumused; 
- igas laagris olgu vastavalt vajadusele rakendatud ohutusreegleid; 
- tervislikult koostatud menüü – piisavalt värsket vitamiinirikast toitu; 
- õnnetuse korral esmaabi võimalus kohapeal; 
- piiratud territoorium, et vältida kutsumata külalisi ja tagada lapsele turvaline 
kohtumine ainult õigete isikutega; 
- kompetentne ja osavõtlik laagri töötajaskond. 
 
3. LAPSEVANEMAD LOODAVAD, ET: 
- ei esine laste füüsilist ega emotsionaalset kiusamist; 
- lapsed sobiksid omavahel, sõbruneksid kiiresti ja oleksid osa oma grupist; 
- pöörataks tähelepanu laste individuaalsetele vajadustele ( kartused öösiti, kodu-
igatsus, duši all käimine jne); 
- lapsed harjuksid laagriga võimalikult kiiresti; 
- laste aeg oleks planeeritud nii, et neile ei jääks ülearust vaba aega ulakuste 
tegemiseks ja teiste kiusamiseks. 
 
4. LAPSEVANEMAD TAHAVAD, ET… 
- personal oleks hea huumorimeelega, lõbus ja osavõtlik; 
- kasvatajad oleksid vajalike oskustega, nii et nad suudaksid pakkuda ka korduvalt 
laagris olnud lastele uusi ja huvitavaid puhkamisvõimalusi; 
- programm oleks väga heal tasemel – see peab tagama igale lapsele arengu-
võimalused ning uute oskuste omandamise; 
- laager jätkaks oma traditsioone. 
 
5.  DOKUMENDID, MIS LAPSEVANEM OMA LAPSE KOHTA TÄIDAB 
ENNE LAAGRISSE TULEKUT: 
- lapse registreerimiskaart; 
- usaldusandmete leht. 
 
6. DOKUMENDID, MIS LAPSEVANEM ANNAB LAPSELE LAAGRISSE 
KAASA: 
- laagrituusik; 
- 
isikut 
tõendav 
dokument; 
 
        
 
 
 
 
 
- arstitõend. 
 
 
111 
 
 
LAAGRIPROGRAMM 
 
PROGRAMMI KOOSTAMINE 
 
Laagri juhataja või programmijuht määrab rühmadele kasvatajad (arvestusega 1 
kasvataja 8-12 lapse kohta). 
 
Programmijuht jagab välja nädalagraafikud, kuhu on juba eelnevalt märgitud 
söögiajad ning tema poolt organiseeritavad ühisüritused (vt lisa 1); ülejäänud lahtrid  
täidavad kasvatajad. Üks koopia nädalakavast esitatakse laagri juhatajale/ 
programmijuhile, et tal oleks ülevaade toimuvast ja rühma asukohast. Vahetuse lõpu 
poole jäetakse mõned ajavahemikud tühjaks, et oleks võimalik arvestada laste 
soovidega. 
 
KÕIGE TÄHTSAM PROGRAMMI KOOSTAMISEL ON KASVATAJA 
SUHTUMINE OMA TÖÖSSE. 
 
NÄIDISPÄEVAPLAAN SUVELAAGRIS 
 
8.00 ÄRATUS (vastavalt planeeritule hommikvõimlemine, sörkjooks, lipu 
heiskamine või kogunemine,  tubade koristamine jne) 
9.00 HOMMIKUSÖÖK 
10.00 VALIKTEGEVUSED (vastavalt planeeritule – mängud, käsitöö,  matkamine  
jne) 
11.30 VALIKTEGEVUSED (ujumine, töö gruppides jne) 
13.00 LÕUNASÖÖK 
13.30 SIESTA (vaikne tund) 
15.00 VALIKTEGEVUSED (maastikumäng,  matk , ujumine jne) 
17.30 ÕHTUSE ÜRITUSE ETTEVALMISTUS VÕI VALIKTEGEVUSED (laulude 
õppimine, kostüümide valmistamine, etenduse harjutamine jne) 
19.00 ÕHTUSÖÖK 
20.00 ÕHTUNE ÜRITUS (lõkkeõhtu, teater, disko jne) 
22.30 HEAD ÖÖD 
 
KASVATAJA TEGEVUS LASTE SAABUDES 
 
Laagri esimene päev on üks tähtsamaid  hetki kogu laagriaja jooksul, sellest 
oleneb kogu edasine töö laste puhkeaja sisustamisel. Laste vastuvõtu ettevalmis-
tamine algab kasvatajate jaoks vähemalt üks päev enne laagrivahetuse algust. 
Uue vahetuse esimene päev peab algama  kogu laagripersonali üldise koosolekuga, 
kus jagatakse nõuandeid ja vajalikku infot eelseisvaks vahetuseks. Kasvatajad peavad 
teadma, mis vanuses lapsed ja milliste vajadustega lapsed laagrisse tulevad. On vaja 
saada oma rühma laste nimekiri, et kontrollida, kes on kohal, ja selgitada välja lapse 
rühm, kui laps ei ole sattunud õigesse rühma. Rühmajuht ja kasvatajad peaksid 
jagama oma ülesanded ära järgmiseks päevaks: milline on kasvataja täpne tegevus 
laste saabudes, kes läheb esimesel söögikorral toimkonda jne.  
 
Vahetuse alguse päevad peaksid algama koosolekuga, kus toimub ülesannete 
täpsustamine ja tekkinud probleemide lahendamine. Kasvataja peab teadma, kust ta 
saab vajadusel lisavarustust (tekid, linad, materjalid jms). 
112  
 
 
Laagris peab olema kindel vastuvõtupunkt või -keskus, kus tervitatakse ja võetakse 
vastu laagrisse tulevaid lapsi ning neid saatvaid lapsevanemaid.  
 
Lapsed saabuvad rühmana (saabuvad laagrisse ühise transpordiga): 
-  Sellisel juhul on kogunemine toimunud juba varem ning kõigi dokumentide 
olemasolu kontroll viiakse läbi kogunemiskohas. 
-  Lapsed jagatakse soolistesse ja vanuselistesse gruppidesse. 
-  Laps esitab andmed andmekogujale. Usaldusandmete lehel peab olema märge 
selle kohta, kellega, kuidas ja millal laps laagrist lahkub. 
-  Andmete kogumisel peaks koguja küsima lapselt ka isiklikke andmeid, kuna see 
on esimene samm kohanemisel, samas ka võimalus last tundma õppida. 
-  Meditsiiniline läbivaatus, esitatakse arstitõend, kuhu peab olema märgitud haige-
kassakaardi number või isikukood. 
 
Saabumine individuaalselt (lapse toob laagrisse kas lapsevanem või hooldaja): 
-   Vastuvõtukeskuses esitab laps oma dokumendid ja ütleb oma nime ning andmed. 
-   Meditsiiniline läbivaatus. 
-   Suunamine rühma. 
 
Vastuvõtukeskuses peab lapse vastuvõtu juures viibima laagri juhataja, rühma-
kasvataja ja meditsiinitöötaja. Lapsel peab olema täidetud registreerimiskaart koos 
usaldusandmete lehega ja kaasas isikutunnistus ning arstitõend.  
 
Meditsiinitöötaja kontrollib isiklikult üle arstitõendid ja vajadusel räägib vanematega, 
samuti kontrollib lapse pea ja naha seisukorda. Kõik ravimid , mida regulaarselt 
võetakse, jäävad meditsiinitöötaja kätte, kes peab arvet, kellele ja millal mingit 
ravimit anda. 
 
Edasi juhatatakse lapsed oma rühma juurde, kus neid ootab kasvataja, kes majutab 
lapse talle ette nähtud tuppa. Kasvataja alustab tegevust esimeste laste saabudes 
(nimemängud, nimesildid), selgitab reegleid, tutvustab laagri territooriumi. 
 
Tunne ja armasta iga oma rühma last 
1.  Ürita võimalikult ruttu meelde jätta kõigi oma rühma laste nimed. 
2.  Proovi igale lapsele rühmas pühenduda individuaalselt – edaspidi järgnevatel 
laagripäevadel umbes 5 minutit päevas. 
3.  Tutvu laste käitumisharjumustega. Mõni laps ei oska olla õnnelik. Mõned 
lapsed tulevad peredest, kus ei ole harjutud välja näitama või jagama omi 
tundeid. Paljud lapsed tulevad keskkonnast, kus vaid sõimlemine ja karjumine 
on võimalus tähelepanu saavutamiseks.  
 
Armasta neid kõiki koos 
1.  Aruta ja jaga päeva sündmusi ning probleeme koos rühmaga. 
2.  Tutvusta lastele rühma eesmärke, plaane ja ootusi. 
3.  Räägi lastega väiksemates rühmades (ühe toa või telgi  lapsed jne). 
4.  Ole lõbus ja   entusiastlik  – naera palju! 
 
Lapse esimene laagripäev... “Laagris on hirmus!!!!” 
Kasvataja kohalolek = vältimatu arstirohi.  Ole sõprussuhteks valmis! 
 
 
113 
 
 
POSITIIVNE ATMOSFÄÄR RÜHMADES  
 
Laager peab olema lastele ohutu koht, kus avastada ja arendada oma loovust , muuta 
oma elu positiivsemaks, tugevdada usku iseendasse ning teha seda kõike koos 
kaaslastega. Selliseid eesmärke võib püstitada ja saavutada ainult keskkonnas, kus 
laps tunneb ennast füüsiliselt ja emotsionaalselt turvalisena. Meie ülesanne on tagada 
turvaline atmosfäär laagris. 
 
Lastest hoolimine tähendab, et sa tahad kehtestada kindla kontrolli laste üle ja tugeva 
distsipliini nende hulgas. Arvesta sellega, et distsipliin peab olema küll tugev, ent 
samas ei tohi see lastes trotsi tekitada. Lapsed vajavad oma tegevuses pidevat 
tähelepanu ja kiitust. See aitab neil arendada enesekontrolli ja positiivset  
eneseteostust. Sellepärast peab ka hea liider meeles pidama, et ta hoolitseks laste eest 
ja kiidaks neid. 
 
Selleks tuleb sätestada laagris kindlad REEGLID, mida pidevalt järgitakse. Põhireegel 
peaks olema: arvesta ja hinda kaaslasi ning nendele kuuluvaid asju. Seda reeglit 
järgides suudame me ehitada kindla vundamendi usaldusele, sõprusele ning 
suveseiklustele, sest sageli võivad just väikesed käitumisprobleemid osutuda 
peamiseks takistuseks rühmatöös ning pärssida laagrisse tulija rõõmu seal olemisest. 
On oluline mõista, et POSITIIVNE  SUHTLEMINE  JA KÄITUMINE ON LAARGI 
RÜHMATÖÖ PÕHIEESMÄRK. 
 
Distsipliini järgimine ei ole karistus ega reeglite pealesundimine, vaid distsipliin on 
kehtestatud laste turvalisuse ja heaolu tagamiseks. Kui vaja, tuleb reeglid lastele 
põhjalikult lahti seletada, et nad saaksid aru, milleks just teatud reegel on kehtestatud 
ja mida reegli eiramine võib kaasa tuua. Vajaliku korra tagamiseks tuleb üles seada 
lihtsad selged reeglid, mis kaitsevad lapsi. 
 
Järgnevalt toome ära mõningad juhtnöörid, kuidas siduda neid reegleid laagri 
igapäevaeluga ning olla edukas rühmajuht. 
 
LÄBIMÕELDUD NÄDALAKAVA PLANEERIMINE 
 
Esimene samm on iga ürituse hoolikas ja põhjalik planeerimine. Väldi probleeme 
enne, kui nad üldse tekivad ning püüa igale võimalikule tekkivale probleemile mõttes 
lahendus leida. See eeldab muidugi põhjalikku ja usaldusväärset koostööd 
kaaskasvatajatega ning kokkulepet, et sellised meetodid on kõigile vastuvõetavad. 
Kasvatajatevahelised lahkhelid ei tohi kunagi verbaalset väljendust leida rühma ees. 
Igas rühmaürituses peab üks kasvataja olema määratud ürituse läbiviijaks, teiste 
ülesandeks jääb laste agiteerimine ning käitumisprobleemidega tegelemine. 
 
EESKUJULIKU PROGRAMMI NÕUDED 
 
Programmi koostamisel esita endale küsimused:  
1.   Kas see vastab selles laagris kehtivatele nõuetele? 
2.   Kas see on ohutu?  
3.   Kas see on sobiv antud vanuserühmale?  
4.   Kas see on huvitav ja lõbus?  
5.   Kas see arendab lapse oskusi, tõstab tema enesehinnangut?  
114  
 
 
6.   Kas on olemas vastav juhendaja ?  
7.   Kas selle läbiviimiseks on piisavalt aega?  
8.   Kas vajaminevad vahendid on olemas?  
9.   Kas see hõlmab kõiki lapsi? 
10. Kas see võib teisi solvata? 
11. Kas lapsed saavad osaleda programmi planeerimises? 
12. Kas seda saab ka kodus teha? 
 
PROGRAMMI PLANEERIMISJUHENDID 
1.  Ole ette valmistatud. Planeeri ette, kasuta selleks sobivaid materjale ning inimesi. 
2.  Sul peab alati olema alternatiivne variant juhuks, kui peaks tekkima takistusi, 
näiteks hakkab sadama vms. 
3.   Valmista ette mängud, laulud, jutud ja uued tegevused spetsiaalselt sellele 
rühmale. 
4.  Mõtle välja võimalikult lihtsad juhendid. Ole valmis tegevust ette näitama ja ise 
osalema . 
5.  Hoia varustust käepärast. 
6.  Ole teadlik ilmastikutingimustest. 
7.  Ole entusiastlik, sõbralik ja paindlik. 
8.  Kui julgustad kedagi osa võtma, ära anna teistele põhjendamatuid korraldusi. 
9.  Õpi vahet tegema laiskusel ja hirmul ning pane tähele, mida lapsed soovivad teha. 
10. Lõpeta tegevus just siis, kui laste lõbusus kulmineerub, nii tahavad nad seda 
mängu korduvalt mängida. 
11.  Katsu ühe ürituse raames korraldada ka võistlusi, kus võitjaiks võivad tulla 
erinevate võimetega lapsed. 
12. Kogu ja säilita programmide ideid (neid saab kindlasti ka  lastelt ). 
 
MÄÄRA OMA PIIRID 
 
Tee juba esimesel  kohtumisel oma rühmaga lastele selgeks, milline käitumine on sinu 
puhul aktsepteeritav ja milline mitte. Loo selge pilt (ka kirjalikult ülespanduna), 
millised on laagri reeglid ning keelatud tegevused. Reeglid peavad olema esitatud 
lühidalt ja selgelt ning eriti oluline on, et need esitatakse positiivselt. Teisisõnu – ei 
tohiks otseselt rõhuda väljenditele "ei tohi" ja "peab". Oluline on see, et lastele tuleb 
selgeks teha, et need reeglid on juba ammu enne meid paika pandud ning nende 
muutmine ei tule paraku kõne alla. 
 
OLE TEADLIK LASTE ERINEVUSTEST 
 
Igas grupis võib periooditi ette tulla hõõrumisi ning ebameeldivusi. Keegi pole 
täiuslik ning meil kõigil on häid ja halbu päevi. Paljudel juhtudel on need just sellised 
intsidendid, mida pole sätestatud reeglitega ja sa pole ka selle peale varem mõelnud. 
Selliseid ootamatuid situatsioone lahendades tunned ennast kindlamalt, kui oled enda 
jaoks teatud piirid sättinud.  
 
Pea meeles kaks väga tähtsat printsiipi, kui hakkad endale taluvuspiire seadma: 
 
Esiteks ei tohi sa  loota  ühesugust käitumist kõigilt lastelt isegi mitte siis, kui nad on 
ühevanused. Tegemist on erineva füüsilise ja vaimse arenguga ning sa tegeled noorte 
inimestega, kes tulevad erinevate käitumismallidega koolidest ja kodudest . Ilmselgelt 
 
115 
 
 
ei suuda nad leppida ühe kindla standardiga, mida sina just neile ette annad ning neilt 
ootad. Sa pead andma neile piisavalt ruumi olla isiksus ning võimaluse sobitada nende 
kombed ja harjumused laagriperioodil etteantud standardile. 
 
Teiseks on ilmselge, et sa ei suuda taluda iga lapse väärkäitumist ja segamist, mis 
võivad esile tulla rühmatöös, ning sa ei ole võimeline peatama igat intsidenti. 
Otsustades, mida sa  talud  ja mida mitte, tuleb eelnevalt hoolikalt oma lahingud läbi 
mõelda. Rõhu just sellistele asjadele, mis sind ja gruppi tõeliselt vihastavad ning 
häirivad ja kontsentreeru nendele. Õpi taluma asju, mis sind küll häirivad, aga 
rühmale otsest ohtu ei põhjusta. 
 
VÄLDI PROBLEEME ÜRITUSE AJAL 
 
On mitmeid hoiakuid ja käitumismalle, millele võid toetuda, et vähendada 
lastepoolset häirimist rühmatöö ajal.  
 
Esiteks  püüa garanteerida, et iga laps tunnetaks oma edasiminekut ja arengut. Kui 
näiteks laps teeb midagi ilusat , on loomulik, et rühmakaaslased seda ka märkaksid ja 
kiidaksid teda. Kui ei, siis on sinu ülesanne läheneda lapsele sõbralikult ja patsutada 
teda õlale, teha komplimente ning avaldada tunnustust  tehtu eest.  
 
Teiseks  ole järjekindel ja aus, suheldes oma rühma lastega. Ära soeta endale 
lemmikuid ega luba ühel ja samal lapsel lunida heakskiitu. Ära lase ühel ja samal 
lapsel pidevalt rühmas domineerida. Nõua kõigilt ühesugust reeglite täitmist. 
 
Kolmandaks säilita huumorimeel. Ära muutu pahuraks, kui midagi sind häirib; naera 
koos rühmaga ning kui juhus tekib, naera kõigepealt enda üle. Kui juhtud viga tegema 
(näiteks süüdistad kedagi alusetult, midagi juhtus kogemata või oli sinu arvates 
planeeritud), VABANDA. Lapsed vajavad samasugust viisakust ja austust kui nende 
täiskasvanud liidrid , ning see aitab sul vältida kasvavat vimma sinu vastu. 
 
 
 
NÄDALAPROGRAMM 
Lisa 1 
Rühm ______________________________________________________________ 
Kasvatajad__________________________________________________________ 
116  
 
 
  
   
ESMASP 
TEISIP KOLMAP NELJAP REEDE  LAUP  PÜHAP 
8.00 
ÄRATUS 
    
    
    
    
    
    
9.00 
HOMMIKUSÖÖK      
    
    
    
    
    
10.00-
   
   
   
   
   
   
   
11.15 
11.30-
   
   
   
   
   
   
   
12.45 
13.00 
LÕUNASÖÖK 
    
    
    
    
    
    
13.30 
SIESTA 
    
    
    
    
    
    
15.00-
   
   
   
   
   
   
   
16.00 
16.15-
   
   
   
   
   
   
   
17.15 
17.30-
   
   
   
   
   
   
   
18.45 
19.00 
ÕHTUSÖÖK 
    
    
    
    
    
    
20.00 
ÕHTUNE 
    
    
    
    
    
    
ÜRITUS 
22.30 
HEAD ÖÖD 
    
    
    
    
    
    
 
MUUDATUSED: 
 
 
SINA JA LAPS 
 
Kõik me teeme iga päev häid või halbu otsuseid. Sageli oskavad lapsed käituda nii 
armsalt , et täiskasvanudki võiksid neilt rohkem õppida. Ja samas, nagu täiskasva-
nudki, võivad lapsed teha vigu ning käituda ebameeldivalt. Vahel vaieldakse, vahel 
trambitakse  jalgu , vahel karjutakse tohutult kõvasti.  
 
Laagris viibivate laste ebaõnnestunud otsustega tegelemine ongi meie ülesanne. See 
pole küll meie lemmiktöö ega ka kergem ning mõnusam osa tööst, kuid me peame 
tundma uhkust oma juhiomaduste üle ja olema lastele toeks nii heas kui ka  halvas .  
 
On päevi, kus lapsega juhtub kõikvõimalikke asju… nagu meil kõigil on omad 
“halvad” päevad. 
 
Sellistel puhkudel pole kasvataja laste jaoks just kingitus.  Tundub, et sellistel aegadel  
suudavad nad teha rohkem halbu kui häid otsuseid ning kui me näeme neid lapsi 
endale lähenemas, klassifitseerime neid enesele teadvustamata juba probleemiks. On 
kindlasti päevi, kus me mõtiskleme, et sellised lapsed on Maale loodud ainult 
kasvataja eluea lühendamiseks ja nendega suhtlemine on äärmiselt kurnav. Kindlasti 
hakkab kusagil ajusopis meenuma ema soovitus leida endale kasvatajaameti asemel 
midagi kergemat.  
 
 
117 
 
 
Lihtne oleks sellistel puhkudel laps koju saata, kuid oluline on meeles pidada, et 
laager võib olla niisuguse lapse jaoks ainuke koht paremaks saada. Vahel on just 
kasvataja oskuslik töö see, mis suudab lapse maailma paremaks ning avaramaks 
muuta. 
 
Teada on, et negatiivne käitumine ei teki üleöö, see on pikaajaline protsess. Ei ole 
mõtet arvata, et sügavalt juurdunud käitumisprobleeme on võimalik lahendada 
“võlusõnade” abil või mingi kindla reegli kehtestamisega. 
 
Järgnevates peatükkides räägitaksegi laste iseärasustest ja vajadustest ning esitatakse 
abimaterjale ja näpunäiteid, kuidas tekkinud probleeme lahendada. Küllap leiavad 
noorsootöötajad siit palju muudki kasulikku . 
 
 
MASLOW MOTIVATSIOONITEOORIA 
Igal inimesel on juba lapsepõlvest saadik välja kujunenud kindlad vajadused, et 
säilitada vaimne ja füüsiline tasakaal. Me kõik erineme üksteisest mingil määral, kuid 
samas on meil ka sarnasusi teistega . 
Sel ajal kui laps on laagris, ootab ta sinu hoolitsust, tähelepanu ja mõistmist, 
innustamist ja juhendamist, et teha midagi uut ja enneolematut uues kohas uute 
inimestega. Ära  peta lapse lootusi! Sa pead olema musternäide, sest sinu peale 
loodavad nii laps kui ka tema vanemad. 
Ameerika psühholoogi Maslow loodud motivatsiooniteooria aitab meil paremini aru 
saada ka lapse vajadustest. On huvitav jälgida, kuidas kõik järgnevalt esitatud 
erinevad tasandid osutuvad laagris olles lapsele aste-astmelt vajalikuks.  
Nimetatud 5 vajadust toimivad, kui lisad juurde mõned eeskujud . Maslow nimetas 
järgnevat skeemi "vajaduste ametiredeliks". 
 
 
 
 
118  
 
 
5 vajadust: 
1. Vajadused põhjustavad lapse käitumise. 
2. Erinevate vajaduste suunad tulenevad keskkonnast ning mõjutavad lapse arengut. 
3. Madalamad vajaduste suunad peavad olema rahuldatud enne kõrgemate vajaduste 
tekkimist. 
4. Iga kõrgem aste on sõltuv madalamast. Ka madalaim aste vajab püstitamist, siis 
kaasneb sellega vajadus püstitada kõrgemaid vajadusi. 
5. Kui teatud astme vajadused on rahuldatud, annab see motivatsiooni edasi-
pürgimiseks. 
Maslow teooria aitab selgitada, miks inimesed ei ole kunagi rahul, miks nad tahavad 
aina rohkem ja rohkem, miks nad vajavad uusi eesmärke, miks otsitakse uusi 
kogemusi. 
 
Sinu osa laagrikasvatajana on väga tähtis. See töö on ääretult vastutusrikas ning nõuab 
pühendumist. Ei piisa ainult sellest, et oled võimeline midagi hästi tegema – sa lihtsalt 
PEAD seda hästi tegema. 
 
ÜLDISED 
SAAVAD KODUST 
SAAVAD LAAGRIST 
VAJADUSED 
1. Füüsilised vajadused: 
Vanemad, õpetajad, arstid  Laagri personal, 
õhk, toit, vesi, uni, 
jne 
meditsiiniõde,  kokad jne 
harjutused jne 
2. Turvalisus: turvalisus,  Vanemad, politsei, 
Kasvatajad, personal, 
stabiilsus, kaitse, kord, 
seadused jne 
meditsiiniõde, 
vaba hirmudest  
päevaplaan, reeglid ja 
protseduurid 
3. Ühtekuuluvus: head 
Perekonnad, sõbrad, 
Toakaaslased, oma rühm, 
suhted, tunda ennast pere  eakaaslased, 
kasvatajad, personal ja 
liikmena ning olla 
noorteorganisatsioonid 
sõbrad laagris 
aktsepteeritud 
omavanuste hulgas 
4. Enesehinnang: 
Õpitud oskused,  tunnid , 
Eesmärkide saavutamine, 
saavutused, adekvaatsus,  praktiline tegevus, teiste 
edukus uutes 
meisterlikkus, 
hinnang 
ettevõtmistes, head suhted 
kompetentsus, 
laagrikaaslastega 
enesekindlus 
5. Eneseteostus : 
Vabadus valida ja 
Vabadus valida, otsustada 
maksimaalselt oma 
otsustada, võimalus enda 
ja näidata oma 
võimete ja loovuse 
eest vastutada 
organiseerimisvõimet, 
kasutamine 
olla grupi liige 
 
Pea meeles, et hea kasvataja: 
- teeb laagris olemise põnevaks ja huvitavaks; 
- on hea sõber ning hoiab laste päevakava tasakaalus (aktiivne tegevus – puhkus); 
- ei muuda laagri reegleid; 
- ei kaota kunagi kontrolli enda üle. 
 
NB! Laagris on kõige ohtlikum lapsele, kui kasvataja kaotab kontrolli enda üle. 
 
 
119 
 
 
Kasvataja peab:  
- olema eeskujuks oma rühmale ja vastutama selle heaolu eest; 
- silmas pidama rühmasiseseid suhteid, heaolu ja korda; 
- töö ajal viibima rühma juures, mitte tegelema isiklike probleemidega; 
- teadma, et igal lapsel on viis salasoovi. 
 
Lapse viis salasoovi: 
- tunda end emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalisena; 
- tunda end armastatuna ja vajatuna; 
- teha midagi põnevat ja arendavat; 
- tunda end ühiskonna rühma liikmena; 
- leida tunnustust. 
 
Kasvatajaks sobib inimene, kes suudab armastada ja mõista lapsi, arvestab nende 
vajadustega, on energiline ja  teotahteline . 
 
MÕNED SOOVITUSED KASVATAJALE 
 
1.  Saa kõigepealt lastega tuttavaks, saavuta usalduslik vahekord. Pane ennast laste 
seas maksma. Ole sõbralik, lõbus ning suhtu kõigisse armastusega. Tee oma tööd 
rõõmuga ja lase seda teha ka lastel. Ära ole passiivne juhendaja, löö ka ise kaasa. 
2.  Aita lastel kohaneda laagrieluga. Ole korralikkuse ja maitsekuse võrdkuju – pea 
meeles, et lapsed järgivad sinu vähimatki liigutust: lauakombeid, nalju, välimust, 
kõnet ja žeste. Kui oled rahulik ja  otsustav  õnnetusjuhtumite puhul, samas ka siiras ja 
aus, siis peegelduvad need omadused lasteski. 
3.  Anna endast parim ja looda seda ka lastelt, kuid pea meeles, et ettekirjutaja ja juht 
pole sugugi  kerge olla. Ära kunagi kedagi sunni – pigem palu, kuid ära karda 
vajadusel häält tõsta või riielda. 
4.  Heal kasvatajal peab olema varuks hulganisti erinevaid ideid ja  soovitusi  – millal 
aga võimalik, kogu ideid ka laste hulgast ning kasutades fantaasiat ja kogemusi, paku 
neid uuesti välja. See annab lastele  kindlust , et nad suudavad ja võivad ise midagi 
otsustada. 
5.  Töötades koos teiste kasvatajatega austa nende oskusi ning võimeid ja haara kinni 
igast võimalusest nendelt midagi õppida; samal ajal jaga oma teadmisi ja oskusi. Meil 
kõigil on omad nõrkused, kuid koos saab kõigest üle. 
6.  Mõtle, enne kui hakkad kedagi halvustama. Lapsele on kõige solvavam 
väljanaermine, alavääristamine – see on keelatud. Lubamatu on kasvataja taktitu 
käitumine ja pidev negatiivne kriitika. 
7.  Iga laps on omaette isiksus, teda tuleb austada. 
8.  Nii palju kui võimalik, lähene lastele individuaalselt, arvestades nende indivi-
duaalseid  iseärasusi, temperamenti jne. 
9.  Arvesta laste ealiste  iseärasustega: kainik, noorem kooliiga, vanem kooliiga. 
10. Jälgi, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna, ebasoosingus olijana.  
  
 
120  
 
 
LASTE TUNNUSJOONED 
 
VANUSE-
FÜÜSILINE 
VAIMNE JA SOTS. 
SOOVITUSED 
GRUPP 
TUNNUS 
ISELOOM 
5-7 a 
Äärmiselt 
Küsivad lõpmatult 
Vajalikud jõulised 
aktiivsed, 
palju ja otsivad 
üritused, kus 
peamine rõhk on  täiskasvanute 
kasutatakse käsi ja 
energial ja 
heakskiitu. Asetavad 
jalgu. Hoiduda 
kiirusel (silm, 
oma mina  keskpunkti .  detailselt 
käsi), 
Suure 
käsiteldavatest 
koordinatsioon 
kujutlusvõimega. 
üritustest. 
ei ole veel 
Tähelepanu keskmes 
Üritused peavad 
täielikult välja 
“mina” või “minu 
olema lühikese 
arenenud. 
oma”. Ei  huvitu eriti 
kestusega. Anna 
Väsivad 
grupi tegevusest. 
lapsele võimalus 
kergesti. 
Kõige paremini õpivad  näidata, mida ta 
osaledes ja 
on teinud. Ole 
konkreetses 
sõbralik ja  lahke . 
situatsioonis. 
Seletused  olgu 
lühikesed ja 
lihtsad. 
8-10 a 
Kiire kasv, kaks  Grupis olev suurem 
Suudavad huvi 
aastat 
üleolekutunne. 
tunda ühest 
keskmiselt ühe 
Silmapaistev 
üritusest korraga 
aastaga. Algab 
koostöövõime. 
(eriti huvitavast 
lihaste areng.  
Innukas õppima, 
pikemat aega). 
huvitatud seiklustest. 
Lase ka lastel 
Sagedased 
välja mõelda ja 
emotsionaalsed 
planeerida, arenda 
väljapursked. Grupi 
koostööd laste 
poolt tunnustuse 
vahel, austust, 
saamine on väga 
heategevust, 
oluline. Võimelised 
sportimist. Anna 
suuremaks koostööks 
grupile võimalus 
grupi ürituste 
valida juhte, 
planeerimisel, on 
arendada vastutust 
loovad ja 
ja saavutada grupi 
kujutlusvõimelised. 
liikmete 
heakskiitu. Anna 
lastele rohkem 
võimalusi 
planeerida ja 
teostada uusi 
üritusi. 
11-13 a 
Laisad , rahutud,  Grupi tähelepanekuid 
Kindlusta kindel 
väsitavad, 
jälgivad, hindavad  
puhkus igal ööl. 
hiilivad 
meeskonnamänge, 
Määra kindlaks 
tegevusest 
otsivad heakskiitu 
rühma võimed. 
kõrvale, 
rohkem omavanuste 
Vali tegevused, 
kaebavad 
seast. Eneseteadlikud.  kus arvamused, 
 
121 
 
 
väsimust.  
Omasuguste 
huvid pälvivad 
Märgatav lihaste  arvamused on palju 
rühma heakskiidu. 
areng. 
tähtsamad kui 
Suhtu igaühte 
Oskuste kasv on  vanemate omad. 
individuaalselt 
märkimisväär- 
Tujukad , kriitilised, 
nagu noorde 
ne. Tohutu 
kangekaelsed, ei soovi  täiskasvanusse. 
söögiisu. 
olla sõltumatud ja 
Püüa pakkuda 
Vajavad und  
tugevad. Suur 
omapoolseid  
8–9 tundi või 
kiindumus  
üritusi. Kiida last, 
rohkemgi . 
vanematesse 
kui tal läheb hästi 
kasvatajatesse. Lapsed  või ta teeb midagi 
saavad aru oma 
hästi. 
võimalustest ja 
suutlikkusest. 
14-16 a 
Küpsusperiood,  Äärmine vajadus 
 Plaani üritusi, mis 
mis kestab kuni  omada gruppi, 
arendavad 
15. eluaastani. 
meeleoluvahetus, 
koostööd ja 
Energia 
sageli käituvad 
vastutust. Laps 
ülejäägid 
väljakutsuvalt ja 
vajab 
vahelduvad 
vastuhakkavalt.  Kartus   individuaalset 
pidevalt 
mitte saavutada 
juhti omandamaks 
laiskusega. On 
populaarsust teiste 
vastutust ja 
rahutud tervise, 
hulgas. Kartus saada 
arengut headest 
füüsilise kasvu 
naerualuseks ja 
arusaamadest. 
ja väsimuse 
karistatavaks. Tahab 
Jätka kiitmist kus 
suhtes. Söögiisu  saada vastutust, kuid 
iganes võimalik. 
on tohutu, soov 
otsustes ebakindel. 
Määra üritusi, kus 
maiustada ja 
Üritavad leida 
on tunnustamist, 
süüa ka 
“ iseennast ”. On 
kiitust, põhirõhk 
söögivaheaega-
peegeldus tema 
on olla “mina ise”. 
del. 
otsingutel ideaalidele 
Määra kogemuste 
ja standarditele. 
järgi grupitöö 
arusaamised ja 
vastutus, mis on 
väga tähtsad 
ürituste edus. 
 
122  
 
 
INIMTÜÜBID 
 
 
 
 
 
LAPSEPÕLVESTRESS LÄHEB LAAGRISSE 
 
Stress avaldab meie käitumisele suurt mõju. Inimene tunnetab seda ise, kas ta on hea 
või halb ning teised saavad sellest samahästi aru. Sõltuvalt inimesest võivad stressi 
põhjustajaks olla erinevad emotsioonid  ja sündmused – stressi võib põhjustada surm 
või sünd perekonnas, riid oma parima  sõbraga ja võimalik, et isegi sünnipäevapidu. 
Stress meie elus pole nagu pärlikee, vaid ta pigem  kuhjub  nagu raamatute virn, et 
meid alla suruda. 
 
Stressi liigid lastel, eriti esmakordselt laagrisse tulevatel lastel: 
TEADMATUS – ei osale üritustel, kartlik, pidevas ärevuses; 
TEGEVUS VÄLJAS – ämblikud, loomad,  soojus ja päike – külm ja  vihm , tähed – 
äike; 
TEGEVUS  – seiklused – ei meeldi, füüsilised võimed – nõrk, lõbu – igav, edu – 
ebaõnnestumine; 
INIMESED  – sõprus – isoleeritustunne, et mind aktsepteeritakse – tunne, et olen 
hüljatud; 
STRESS, MIS ON LAAGRISSE KAASA TOODUD – kodused probleemid, mis 
 
123 
 
 
on lapsel mõttes kogu aeg (vanematevahelised probleemid; tunne, et ta on kodust 
välja heidetud vanemate reisi või muu sündmuse tõttu). 
 
Lapse enda ja vanemate lootused laagrile  
Vanemad: “Sul saab seal lõbus olema.” – Laps: “Ma ei tunne seal kedagi.” 
Vanemad: “Sa leiad palju uusi sõpru”, “Sa õpid palju uusi asju”, “Sul on huvitav ja 
põnev”, “Ole ettevaatlik, et sinuga õnnetust ei juhtuks.” – Laps: “Aga laager on nii 
kaugel.”  
Vanemad: “Sulle kindlasti meeldib laagris, küll sa näed. Kui saaksin ise veel laagrisse 
minna!” – Laps: “Kui seal on nii vahva , miks sa siis ei lähe?” 
 
STRESS, MIS TEKIB, KUI LAPS ON EEMAL KODUST, PEREKONNAST JA 
HARJUMUSPÄRASEST TURVALISEST KESKKONNAST – “Kas nad on mind 
unustanud?”, ”Kas nendega on kõik korras?”, “Kas ma saan ikka koju tagasi?” 
 
KUIDAS LAPSED REAGEERIVAD STRESSILE: 
1)  üldine ärrituvus, käitumise muutumine, ebatavaline agressiivsus, ebatavaline 
laiskus; 
2)  südame pekslemine; 
3)  saamatus, õnnetuste provotseerimine; 
4)  ärritusseisund, tunne, et kogu aeg on midagi juhtumas; 
5)  värisemine hirmust (puugid, ämblikud); 
6)  kergesti ehmuv, närvilisus käitumises; 
7)  kokutamine; 
8)  unetus; 
9)  voodi märgamine,  sagedane WC-s käimine; 
10) seedehäired, sagedane söögiisu muutus; 
11) hammaste krigistamine; 
12) luupainajad, õudusunenäod. 
 
NB! Lapsed nagu täiskasvanudki võivad hakata kasutama alkoholi ja 
narkootikume, et rahuneda ning saada üle oma probleemidest ja 
stressist. 
 
MIDA SAAB SELLE VÄLTIMISEKS TEHA? 
 
AITA LASTEL TUNDA END LAAGRIS MUGAVALT   
Aseta ennast laste olukorda. Tule meelde, kuidas sa ennast tundsid, kui olid esimest 
korda laagris. Mida sa kartsid – ämblikke, karusid,  pimedust , tonte jne? Mis oli 
ebameeldiv? Lapsed tahavad teada, kus nad magavad ja söövad, kus on WC, ja kus on 
arst, juhul kui nad  haigeks  jäävad. Tähtis on tunda laagri personali, see tagab lastele 
kodust eemal olles turvatunde. 
 
AITA LAPSI, ET NAD TUNNEKSID END KASVATAJAGA TURVALISELT  
Ole sina ise, lapsed saavad kohe aru, kui sa seda ei ole. 
Rahune! Kui lapsed teavad, et nad sulle meeldivad, siis nad andestavad sulle, kui sa 
vahel ka väikeseid  apsakaid  teed. 
Ole sõbralik, aga mitte pealetükkiv. 
Ole huvitatud, aga mitte ninatark. 
Väldi kehalist kontakti lapsega, kui laps seda ise ei otsi. 
124  
 
 
JÄLGI, ET LAPSED SÕBRUNEKSID OMAVAHEL 
Lase grupil ka omavahel otsuseid vastu võtta ja anna neile selleks võimalus. Laagris 
on lastele kõik esmakordselt uus ja huvitav. Jäta eriti huvitavad tegevused lastele 
ajaks, millal nad on juba küllalt kohanenud olukorraga ja oskavad tegevusi hinnata. 
 
VÕRDSUSTA OMA RÜHM 
 
OSKUS TEADA, KUIDAS TEISED END TUNNEVAD 
Seo ühel lapsel silmad kinni. Ülejäänud grupp ehitab labürindi toolidest, nöörist, 
paberist jne. Juhata kinniseotud silmadega laps läbi labürindi ainult sõnadega 
juhendades. Et juhtida kinniseotud silmadega laps läbi labürindi, on vajalik asetada 
ennast tema olukorda. 
 
OSALEMINE 
Anna lastele võimalus osaleda paljudes erinevates tegevustes. 
 
KOOSTÖÖ 
Palu ühel lastest alustada mingi loo  jutustamist , siis peata jutt ja lase järgmisel lapsel 
edasi jutustada. Anna igale lapsele võimalus osaleda. 
 
SUHTLEMINE 
Kui arutate lastega midagi, proovige järgmist võtet: enne kui järgmine laps hakkab 
rääkima, peab ta tegema väikese kokkuvõtte eelkõneleja jutu kohta. Kui ta ei saa 
sellega hakkama, siis peaks viimane kõneleja  kordama , mida ta ütles. Seejärel on 
kindlasti võimalik teha kokkuvõte  eelnevast  jutust. 
 
HEAKSKIITMINE 
Iga laps valib vastava iseloomujoone, mis talle meeldib, ja moodustab heakskiitvaid 
lauseid selle iseloomujoone kohta. Laps peab välja tooma , mis talle selle 
iseloomujoone juures meeldib, mis mitte. 
 
ISEENDA  AVALIKUSTAMINE  
Alustage kordamööda lausega ja lõpetage: “Just siin ja praegu  tunnen  ma end…” 
Niimoodi õpivad lapsed oma tundeid väljendama lihtsalt ja otseselt. 
 
ÄRATUNDMINE END SÕNALISELT VÄLJENDAMATA 
Lapsed seisavad paarikaupa ja annavad teate edasi teisele ilma rääkimata. Teade võib 
olla tavaline, näiteks “väljas on külm” või emotsionaalne – “mulle meeldib sinu 
pluus ”. Jälgi, et lapsed kasutaksid oma keha ja mitte ainult nägu. 
 
KARTUSEST ÜLESAAMINE 
Mängi lastega mängu “ Naljakad kõned.” Mõtle ise ja küsi ka lastelt abi, et mõelda 
parajalt naljakaid pealkirju juttudele – kommikarbid, kingapaelad, nöör, seebikarp jne. 
Kirjuta jututeemad paberilipikutele ja lase igal lapsel tõmmata üks lipik. Iga laps peab 
rääkima saadud teemal 1 minuti. Kuna jutud tulevad väga naljakad ja ebatavalised, 
siis ei oota keegi mingit ideaalset  juttu . Mängu eesmärk on, et igaüks saab võimaluse 
rääkida kogu rühma ees. 
 
 
125 
 
 
JUHTIMISSTIILID 
 
Meie igapäevane  elukvaliteet  ning hea meeleolu sõltub suuresti meid ümbritsevatest 
juhtimisstiilidest.  Juhtimisstiil , mida me enda jaoks  loome , tuleneb saadud 
kogemustest ja tõekspidamistest. Sageli imestame, miks mõni inimene saab just seda, 
mida ta soovib, miks mõnel on väga lihtne ennast ümbritsevast eraldada jne. 
 
Järgnevalt kirjeldame 4 levinumat juhtimisstiili: 
1. AUTORITAARNE – kõik on juhi kontrolli all, igaühele antakse käsud kätte, mida 
teha; puudub igasugune ruum vigade tekkeks või vaidlusteks. Käskude mittetäitmisel 
on rohkelt karistusi. 
2. MANIPULEERIV – juht on üleolevalt armulik. Ta meelitab inimesi koostööle 
altkäemaksude, meelituste, teenete või hirmutamiste abil. Sellisel puhul ei jää 
mingisugust ruumi loomingulisusele või uutele suundadele. 
3. EI SEGA VAHELE – sel puhul puudub igasugune juhtimine. Juht ei hooli 
ümberringi toimuvast ning kollektiivis valitseb kaos. Igaüks teeb seda, mis talle 
meeldib. 
4. JAGATUD JUHTIMINE – juhtimist jagatakse võrdselt. Otsuseid langetatakse koos 
ning koostöö on meeldiv. Igasugused uued ideed on teretulnud. Isiksus on sama 
oluline kui grupp. 
 
SUHTLEMISTASANDID 
Märkige järgnevas testis ära need sõnad, toon, žestid jne, mis tunduvad  teile sobivat , 
mida te ise enam kasutate või meeldib, et teised kasutavad. Otsustage kiiresti! 
 
Sõnad: 
Ei 
iialgi Hea  Õige  Ohoo! Ei 
saa 
Peaks Kena Kuidas? Lõbu  Soovima  
Tuleks Ma 
armastan  Mis? 
Tahtma   Proovima 
Peab Suurepärane Miks? 
Ei 
taha  Lootma 
Halb Pehme 
Tulemus  Ei  Aitäh 
Alati Sa 
vaeseke 
Praktiline Hirmunud Andeks 
Hea Ära 
muretse  
Alternatiiv  Tere  Peaksin 
Tobe  Kuule Hulk 
Fantastiline  
Vabandage  
Tee 
Las mina 
Kus? 
Minu oma 
Palun 
Ära tee 
Ettevaatust ! 
Eesmärk 
Saladus  
Teie enne 
Toon: 
 
 
 
 
Kriitiline Armastav 
Tasakaalukas  Vaba 
Abitu 
Ülbe Julgustav 
Enesekindel 
Erutatud  Trotslik 
Põlglik Toetav 
Teavet koguv 
Elav Manipuleeriv 
126  
 
 
Tüdinud Kaastundlik Rahulik 
Itsitav 
Meelitav 
Autoritaarne Osavõtlik  Tundetu  Energiline  Vabandav 
Žestid: 
Kinnised Avali  Mõtlik 
Kammitsavaba 
Mossitav 
Näpuga näitama 
Aktsepteeriv 
Valvel 
Lõdvestunud 
Kurb 
Kulmu 
Naerev  Avatud Spontaanne 
Lootusetu 
kortsutama 
Vaoshoitud Armastav Otsekohene  Flirtiv  Paindumatu 
Hukkamõistev Trööstiv  Huvitatud Suuri 
silmi 
tegev 
 
Suhtumine: 
Kohut  mõistev 
Mõista tahtev 
Lahtine 
Uudishimulik 
Nõustuv 
Moraliseeriv Hoolitsev  Loogiline 
Vallatu  Sõnakuulelik 
Autoritaarne Helde Objektiivne Tuulelipp   Arglik  
 
Järgnevalt vaadake, millisesse tulpa  saite kõige enam märgitud sõnu. Suurima 
skooriga  tulp vastab järgmises tabelis esitatule. Näiteks, kui teie skoor oli kõige 
suurem tulbas 3, olete oma olemuselt kõige rohkem “täiskasvanu” moodi. 
 
 
127 
 
 
SUHTLEMISTASANDITE TÜÜPILINE SÕNAVARA JA KEHAKEEL 
ALLA- 
KRIITILINE  HOOLITSEV 
"TÄIS- 
LOOMULIK 
SURUTUD 
"VANEM" 
"VANEM" 
KASVANU" 
"LAPS" 
"LAPS" 
Sõnavara: 
Alati  Tubli ! 
Korrektne Mina Tänan, 
ei 
Ole 
Kas ma 
Kõik 
Kes? Saladus 
ettevaatlik! 
tohiksin… 
Ma armastan 
Jäta! 
Milline? 
Oleks ometi 
Ma loodan 
sind 
Ma olen nii 
Sa pead 
Las ma ise… 
Resultaadid  
Põnev 
väsinud 
Sa ei tohi 
Oh, sa vaeseke 
Alternatiivid 
Ma tahan 
Ma ei suuda 
Ei iialgi 
Ole  vapper  
Minu arvamus 
Oi! 
Ma ei usu 
Tule juba! 
Proovi 
Miks? 
Minu 
Aita mind! 
Kehaasend: 
Vaatab üle 
Endassetõmbu
Patsutab õlale 
On huvitatud 
Plaksutab käsi 
prillide  
nud 
Põntsutab 
Naeratab Mõtlik 
Žestikuleerib 
Murelik 
jalga 
Kulm  
Käed on 
Silmad 
Avatud 
Pilk on  maas  
kortsus 
avatud 
säravad 
Vibutab ühte 
Jälgib 
Kontaktivalmi
Osavõtlik 
Kühmus 
sõrme 
ümbritsevat 
s 
Õlad tõstetud; 
Käed rinnal 
Kehakalle 
Teeb pai 
Silmside  
kehakalle 
ristis 
partnerile 
eemale 
Suhtumine, hääletoon: 
Kriitiline Armastav  Külm 
Vaba 
Kurblik 
Allasuruv Lohutav  Rahulik  Energiline Järeleandlik 
Üleolev Sümpatiseeriv  Arutlev 
Rõõmus 
Kaeblev 
Võimukas Haletsev Väljapeetud  Pehme  Kohmetu 
Olemisviis: 
Domineeriv Juhtiv  Aktiivne  Impulsiivne  
Andekspaluv 
 
128  
 
 
KUULAMISE KUNST 
 
KUULAMINE … 
 
Kui ma palun, et sa kuulaksid mind ära, aga sina hakkad hoopis nõu andma, pole sa 
teinud, mida ma palusin.  
 
Kui ma palun, et sa kuulaksid mind ära ja sina ütled, et ma ei tohiks end üldse 
niimoodi tunda, trambid sa mu tunnetel. 
 
Kui ma palun, et sa kuulaksid mind, aga sinul on tunne, et sa peaksid minu probleemi 
lahendamiseks midagi tegema, siis oled sa mind solvanud, nii imelik kui see ka ei 
tundu.  
 
Kuula! Kõik, mida ma sinult palusin, oli kuulata, mitte rääkida või tegutseda – ainult 
kuula mind ära. 
 
 
 
Et olla edukas kasvataja, on vaja osata suhelda. See võib olla raske, kui lapsed tulevad 
sinu juurde oma probleemidega või sinul on probleeme nende käitumisega. Selles 
peatükis anname mõningaid näpunäiteid, kuidas lasta lapsel oma probleemiga ise 
tegeleda koos sinupoolse minimaalse abiga.  
 
Sageli tulevad lapsed sinu juurde siis, kui neid miski segab  või midagi on valesti – 
nad nutavad, mossitavad, on osavõtmatud või lihtsalt kurvameelsed. Pea meeles: kui 
sinu võimuses ongi see probleem lahendada, on see siiski lapse probleem ja sina oled 
kasvataja, mitte võlur.  
 
Järgnevalt pakume  meetodeid , kuidas lapsel oleks võimalik oma probleemiga ise 
tegeleda. Esmane abi on loomulikult hoolikas kuulamine – lapse probleemi ära-
kuulamine ilma ühegi kommentaarita või lihtsalt väikeste repliikide ütlemine, et 
julgustada last edasi rääkima. Need repliigid võiksid olla: "Ma mõistan", "Oh!", "Kas 
tõesti?", "Jaa, jaa" jne.  
 
Vahetevahel peab jutu kuulamisel kasutama pikemaid lauseid, näiteks: "Sa võiksid 
mulle sellest rohkem rääkida", "Alusta rahulikult otsast peale", "Mis sind selle juures 
häirib", "Tundub, et sul on selle kohta oma arvamus" jne.  
 
Selliseid repliike tarvitades võid saavutada väga head suhted oma rühma lastega. See 
julgustab neid rääkima oma probleemidest, samas hoiad sina oma isikliku arvamuse ja 
mõtted sellest suhtlemisprotsessist eemal. See paneb ka lapsed uskuma, et neil on 
õigus väljendada oma tundeid ja mõtteid, et need on kuulamist väärt.  
 
Järgnevalt mõned juhendid, kuidas olla hea  kuulaja  
 
Kuula huviga ! Katsu tunnetada, mida laps väljendab ja näita seda oma vastustes. 
 
Tea, millal lõpetada! Mõne aja möödudes eelistab laps jutustamise lõpetada ja 
tegeleda oma probleemidega ise. Lase tal tegutseda! 
 
129 
 
 
Tunneta informatsiooni otsimise ja probleemi jagamise erinevust! Ära kasuta 
kuulamismeetodit valel ajal. 
 
Ära ole papagoi ! Katsu toetada jagatud tundeid, kuid ära korda lapse sõnu.  
 
Kuula järjepidevalt! Ära lülitu ümber küsimuste esitamisele ja arvamuste avalda-
misele, kui oled asunud  kuulama . 
 
Ära manipuleeri!  Ära mõjusta lapse mõtteid endale soovitavas suunas. 
 
Vaikus ei ole häbiasi! Vaikus lubab lapsel mõelda oma mõtteid. Sa ei pea hakkama 
rääkima selleks, et vaikust täita.  
 
AKTIIVNE KUULAMINE 
 
Hea kuulamine eeldab oskusi, nagu näiteks  parafraseerimine , põhjalik  uurimine ja 
kokkuvõtete tegemine asjadest, mida sa oled märganud ja kuulnud ise või saanud 
teada kellegi teise käest. Parafraseerimine on teise inimese tunnete ja tähenduste 
edasiandmine oma sõnadega. Põhjalik uurimine eeldab selgituste saamist. Kokku-
võtete tegemine võtab lühidalt mõnesse lausesse kokku kogu informatsiooni, mis on 
saadud kuulamisest, parafraseerimisest ja uurimisest. 
 
Kõige olulisem nendest kolmest oskusest on parafraseerimine, sest see näitab, et sa 
püüad inimese tundeid mõista. Kokkuvõtte tegemine on lihtsalt vestluse lühike 
parafraseering. Vähem oluline on uurimine, sest see muudab jutustaja positsiooni 
intervjueeritava positsiooniks ning ta on sunnitud keskenduma küsimuste vastamisele.  
 
Parafraseerides on oluline teada saada olukorra tähtsust, tema rolli ja suurust selles 
probleemis ning millist lõpplahendust oodatakse . Kui laps reageerib mingi tunde ajel , 
siis haara sellest kinni ja lase tal rääkida selle põhjustest. 
 
Kuidas me  suhtleme , mis on oluline:  
7% öeldud sõnad, 
38% hääletoon, 
55% kehakeel. 
 
Kuulamise alustamisel pea silmas, et kogu su keha oleks valmis teist inimest ära 
kuulama. Hea asend (silmside) ning žestide ja näoilme appivõtmine aitab sul jälgida 
ja kuulata teist inimest. Samuti aitab see jutustajal aru saada, et sa pöörad talle 
tähelepanu. 
 
Kuulamist alustades pea silmas viit järgnevat asjaolu: 
 
-  istu rääkija vastas; 
-  oluline on avatud positsioon (mitte ristata käsi ja jalgu); 
-  nõjatu ettepoole; 
-  säilita silmside; 
-  ole vaba ja rahulik. 
 
130  
 
 
Aktiivse kuulamise eesmärk on aidata lapsel oma probleemidega ise tegeleda. Kui 
need mured vajavad teistsugust lahendamist, tuleb kasutusele võtta teised meetodid.  
 
KUIDAS ESITADA KÜSIMUSI 
 
SOOVITAV 
MITTESOOVITAV 
Küsi "mis põhjustas…?" 
Ära küsi "miks…?" 
See võimaldab lapsel anda 
See võib olla ähvardav küsimus ja 
informatsiooni ilma ähvarduseta. 
vastustel ei ole suurt väärtust. 
Esita küsimusi, mis võimaldavad lastel 
Väldi küsimusi, millele saab vastata 
oma arvamust rohkem avaldada. 
lihtsalt "jah" või "ei". Näiteks: "Kas 
Näiteks: "Mis te arvate , kuidas see 
teile meeldis see mäng?" 
mäng läks?" 
Esita küsimusi, mis võimaldavad 
Väldi küsimusi, mis viivad 
analüüsida saadud kogemust. Näiteks: 
organiseeritud tegevusele. Näiteks: 
"Mida te õppisite saadud mängust?" 
"Kuidas te hakkate kasutama õpitut?" 
Küsi lõpetamata küsimusi, mis 
Väldi motiveerivaid küsimusi. Näiteks: 
võimaldavad lapsel enda eest rääkida. 
"Miks sulle möödunud laagrinädal ei 
Näiteks: "Mida sa arvad  möödunud 
meeldinud?" 
laagripäevadest?" 
Esita küsimusi, et saada rohkem 
Väldi küsimusi, mida sa juba tead. 
informatsiooni. Näiteks: "Mida teie 
Näiteks: "Teie rühm sai matkal hästi 
rühm tegi matkal?" 
läbi, kas pole nii?" 
 
HARJUTUS 
 
Katrin saabus eile laagrisse ja pole sellest ajast saadik kellegagi rääkinud. Rühmatöös 
keeldus ta oma nime ütlemast ja mänge kaasa mängimast, sest rühm on tema jaoks 
"rämps". Pärast lõunat tuleb ta kasvataja juurde ja ütleb: "Nad kõik vihkavad mind, 
ma tahan koju minna." 
 
Mängige läbi ja tooge näiteid, kuidas saab kasutada aktiivset kuulamist ning esitada 
küsimusi, et saada teada, mis Katrinit segab. Laske  tal oma tunnetes selgusele jõuda.  
 
 
 
KÄITUMISE JUHTIMINE LAAGRIS 
 
Lastest hoolimine tähendab, et sa soovid neilt head käitumist ja tugevat distsipliini. 
Distsipliin peab olema rühmas tugev (kuid mitte brutaalne!) ja arusaadav kõigile. 
Lapsed vajavad tähelepanu ja kiitust oma  tegude eest. Kiitus aitab neil arendada 
enesekontrolli ja positiivset eneseteostust. Sellepärast peab hea kasvataja hoolikalt 
kontrollima laste omavahelist läbisaamist. 
 
Hea distsipliin ei ole laste karistamine ega pealesunnitud reeglite täitmine. Reeglid on 
laste turvalisuse tagamiseks ja neile seletamiseks, miks on nii ja miks just kehtestatud 
nõuded on lastele kasulikud.  
 
 
131 
 
 
PROBLEEMIDEST HOIDUMINE 
-  Hoia lapsed pidevas loomingulises või aktiivses tegevuses. 
-  Näita lastele, et oled huvitatud nende mõtetest ja ideedest – see on väga tähtis. 
Kuula lapsed ära. 
-  Ära kiirusta liialt, vali kõigile sobiv tempo. 
-  Jälgi, et tegevus oleks sobilik antud vanusegrupile ning lapsi arendav 
(mitte liiga raske ega ka liiga kerge). 
-  Planeeri vaheldumisi rahulikku  ja aktiivset tegevust. 
-  Ole oma seletustes ja soovides järjekindel. 
-  Ole positiivne. 
-  Ole lõbus ja entusiastlik. 
-  Ole positiivne eeskuju – lapsed imiteerivad sind. 
 
LASTEGA RÄÄKIMINE 
-  Kui kõik laabub hästi, siis räägi rahulikult ja loomulikult. 
-  Kui vaja, siis räägi kindlal häälel (ära karju ). 
-  Kasuta kehakeelt, et anda edasi sõnu. 
-  Räägi lastega vastavalt nende vanusele. Väiksemate laste puhul kummardu   
allapoole ja räägi "silmast silma", mitte alati  sirgelt  seistes. 
-  Uuri, mis põhjustab laste probleemse käitumise. 
-  Tunnusta laste tundeid – "sa oled nii kurb", "sul on täna vist halb päev". 
-  Räägi probleemidest (probleemne käitumine ja hea käitumine) otsekohe, 
mitte hiljem. 
 
KUI TEKIB PROBLEEM 
-  Analüüsi probleemi enne lastele teatamist. 
-  Ignoreeri halba käitumist, kui see ei ole ohtlik lapsele või rühmale. 
-  Tee positiivseid märkusi. Ütle lastele, mis on sinu ootused ja anna valikuvõimalusi. 
-  Leia õige lahendus, kui probleem pidevalt jätkub. 
-   Eralda laps rühmast või vastavast olukorrast, kui ta tekitab probleeme. Kui 
probleem on lahendatud, siis võib jätkata tegevusega. 
-  Võta aeg maha – selgita lastele uuesti reegleid ja leidke lahendus, mis ei tekitaks 
rohkem probleeme. 
 
KODUIGATSUS 
võib tekkida tihti lastel, kes on esimest korda laagris ja oma vanematest eemal, samas 
pole see ka välistatud teist või kolmandat aastat laagris viibivatel lastel. 
 
Mõned põhjused, mis kutsuvad esile koduigatsust: 
- suur kiindumus oma vanema(te)sse; 
- kiindumus sõpradesse, kes jäid koju;  
- privaatsuse puudumine laagris; 
- ei suuda (laagri) korraga harjuda; 
- ei sõbrusta laagris teiste lastega; 
- ei ole piisavalt oskusi ühekski tegevuseks; 
- füüsilised probleemid. 
 
Mis on koduigatsus ja selle põhjused:  
- koduigatsus on sama tavaline probleem kui kõhuvalu või külmetushaigus; 
- koduigatsus võib olla positiivne või negatiivne. Kasvatajale on see negatiivne 
132  
 
 
aspekt, sest koduigatsus ei tee last õnnelikuks ega võimalda tal kohaneda 
laagrioludega; 
- koduigatsust põhjustab ka kellegi lähedase eemalolek või miski, mis on lapsele 
individuaalselt väga kallis;  
- koduigatsus võib tekkida sel juhul, kui laps jääb laagris haigeks; 
- koduigatsus ei teki ainult siis, kui laps tunneb end üksildaselt, vaid ka siis, kui tal on 
hea läbisaamine rühmas ja ta on tähelepanu keskpunktis; 
- koduigatsus võib mõne lapse puhul väljenduda ainult momentaanselt või siis 
kasvada päev-päevalt ja tekitada muutusi tema käitumises; 
- koduigatsus ei sõltu lapse vanusest; 
- koduigatsus tekib, kui kõik ei vasta lapse ootustele ja lootustele; 
- koduigatsus tekib, sest laps tunneb end üksikuna, depressiivsena või hirmununa, sest 
tal ei ole kõrval inimest, kellele oma murest rääkida; 
- tihti tekib koduigatsus ka sellest, et ei ole kõrval vanemaid, kelle käest otsuse 
tegemiseks nõu küsida.  
 
KODUIGATSUSPROBLEEMI SÜMPTOMID 
 
NUTMINE  – kui vanemad lahkuvad või kui laps nutab laagrisse saabudes, 
magamaminekul, söögikordadel või üksi olles.  
KIINDUMUS – suur kiindumus kasvatajasse või kindlasse lapsesse laagris. 
ENDASSE TÕMBUMINE – mitteosalemine laagri tegevustes, soov olla rohkem 
üksi kui teiste lastega. 
HAIGUS  – pidevad valud  ja probleemid, et saaks voodis olla või meditsiinitöötaja 
juurde minna. 
NÄRVILISUS – ülitundlik väga väikese või olematu probleemi suhtes. 
SÖÖMISHARJUMUSED – ei meeldi laagri toit, konkreetse toidu esitamise nõuded. 
PIDEV KODUST RÄÄKIMINE – kogu jutt on ainult kodust. 
PIDEV KIRJADE KIRJUTAMINE – igal vabal minutil püütakse koju kirjutada. 
HELISTAMINE – pidev nõudlus ja põhjuste otsimine, et saaks koju helistada. 
VOODI MÄRGAMINE – paljudel lastel, kes leiavad end järsku uuest keskkonnast, 
on tihti probleeme voodi märgamisega, isegi kui neil seda probleemi kodus ei 
esinenud. Seda põhjustab: 
1)  laps on üle väsinud ja ei ärka õigel ajal üles; 
2)  laps on hirmul, et võib kaaslased üles ajada; 
3)  kardab pimedust, kui WC on väljas; 
4)  vaheldus rutiinsele elule. 
 
Voodimärgamist võib ette tulla igaühel ja igal ajal. 
 
KODUIGATSUSE VÄLTIMINE  
 
Osa lapsi alustab laagrielu pisarais, aga lõpetab laagrivahetuse pisarais, sest nüüd on 
laager lõppenud. Mis sellise ime põhjustab? Põhjus on ilmselt tublis kasvatajas, kes 
oskab anda nõu ja "emotsionaalset esmaabi" sellisele haigusele, nagu seda on 
koduigatsus. 
 
Koduigatsusega tegelemine ei ole ühe inimese, vaid kogu meeskonna probleem, et 
sellele lahendus leida. Meeskonda peaksid kuuluma  lapsevanemad, laagri juhataja, 
kasvatajad, ülejäänud laagripersonal ja lapsed ise. 
 
133 
 
 
Suurim koduigatsuse põhjus on see, et ei tunta ennast piisavalt turvaliselt ja ollakse 
kodustest eemal. Palju sõltub kasvatajast, kuidas ta suudab lapsed tegevuses hoida ja 
lahendust leida, et hoida lapse mõtted kodust eemal. 
 
Individuaalsed jutuajamised lapse ja kasvataja vahel kas järve ääres mugavalt istudes  
või matkal puhates on väga tähtsad, eriti esimestel laagripäevadel. Kuigi laagris on 
pidev rühmategevus ja kõike tehakse koos, peab kasvataja suutma lastele näidata, et 
iga laps on tähtis ja individuaalne isiksus. 
 
Kogemustega kasvatajad teavad, et kui nad suudavad lapsega rääkides mõjutada neid 
jääma veel üheks päevaks või kaheks ööks, sest siis toimub midagi põnevat või tore 
üritus, võib juba arvata, et laps suudab vastu pidada laagri lõpuni. Iga järgnev päev 
tõestab, et lapsele meeldib olla koos oma rühmaga ja ta saab teha ning õppida midagi 
sellist, milleks tal kodus puuduvad võimalused.  
 
Kasvatajad peavad jälgima, et iga laps leiaks sõpru ega tunneks end üksikuna. 
 
Tihti on kasvatajal vähe aega, et pöörata pidevat tähelepanu igale lapsele, et naera-
tada, neid kuulata ja kiita. Lapsel, kellel on tunne, et ta on mingil põhjusel teistest 
halvem  (füüsilised oskused, suhtlemisoskuse  piiratus  jne), tekib koduigatsus. Selle 
probleemi lahendamisele saab hästi kaasa aidata kogu laagri meeskond , andes lapsele 
võimaluse tunda end oma oskuste piires vajalikuna.  
 
On lapsi, kes on küll tulnud laagrisse, aga nad ei ole selleks kogemuseks veel valmis. 
Sellisel juhul tuleb laagri  juhatajal  otsus langetada ja kui vajalik, siis laps koju saata.  
 
Veel üks mõte koduigatsuse kohta. Alati ei piisa sellest, kui hoida last pidevas 
aktiivses tegevuses. Koduigatsust tundev laps vajab pidevat kasvataja tähelepanu, 
tunnustust ja võimalust oma  muredest rääkida. Sellepärast peab lapsel olema alati 
võimalus oma tunnete avaldamiseks ja murede kurtmiseks. 
 
LAPSE KÄITUMISE JUHTIMISE STRATEEGIAD  
 
Iga laagrikasvataja peab oskama suunata laste käitumist, kuigi see on raske ja 
keeruline ülesanne. Situatsioonid on alati erinevad, samuti ka laste käitumine, sest iga 
laps on individuaalne ja unikaalne . Siin on ära toodud kaheksa strateegiat meeles-
pidamiseks, kui tegutseda lastega kas grupis või individuaalselt. 
 
1. KINDLUSTA SOOVITAV KÄITUMINE. Mõtle positiivselt, siis käituvad ka sinu 
hoolealused  positiivselt. Kiida lapsi alati nende tegevuse juures ja  maini neile, et nad 
käituvad väga hästi. Naeratus, väike käeliigutus või mõni ilus sõna on tihti impulsiks , 
et laps käituks hästi. “Positiivne kindlustatus” aitab lastel õppida kohast käitumist. 
Alati on palju kergem luua soovitud käitumise eeskuju, kui proovida muuta juba 
tekkinud probleeme. 
 
2. ESITA SELGED REEGLID. Laagri territooriumil on kehtestatud reeglid, mis on 
vajalikud mingi tegevuse läbiviimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Meeldetuletuseks: 
mõtle alati positiivselt ja anna ka lastele sellest teada, mida nad võivad ja mida mitte. 
Kui lapsed saavadki aru, mida võib teha, panevad nad tihtipeale kasvataja ikka 
134  
 
 
proovile, et veenduda sätestatud reeglite kehtivuses. Siis on hea võimalus lastel endil 
kehtestada veel puuduvaid reegleid. 
 
3. PEATA EBAVIISAKAS KÄITUMINE. Vaatamata sinu kõikidele kasutusele 
võetud ettevaatusabinõudele ja planeerimistele juhtub rühmas ikka ootamatuid 
intsidente. Igasugune käitumine, mis muudab rühmas kellelegi füüsiliselt või 
emotsionaalselt ohtlikuks või mis muudab rühmatöö võimatuks, tuleb koheselt 
peatada. Sellega  kerkib  muidugi paratamatult küsimus, milline vahelesegamine 
sellises kriisisituatsioonis toimiks kõige efektiivsemalt, aga samas halvaks kõige 
vähem rühmatööd. Järgnevad võtted pakuvad mitmeid võimalusi ebaviisaka käitumise 
peatamiseks. Võtted on järjestatud vastavalt probleemi tõsidusele. 
 
Tasandil, kus lapse käitumine grupis alles hakkab tüütuks  muutuma , sobib kasutada 
LÄHEDUSKONTROLLI. See tehnika hõlmab lihtsalt lähenemist inimesele, kes 
tekitab probleemi. Sageli annab juba käe asetamine õlale märku sellest, et sa ei ole 
toimuvaga rahul. Selle meetodi puhul ei pea sõnu üldse kasutama. Selle taktika 
plussiks on see, et enamikel juhtudel saab laps aru, et sa oled teadlik tekkivast 
probleemist ning seetõttu loobub ta ise oma üritusest. 
 
Kui läheduskontroll pole piisavalt efektiivne, võib järgmise etapina kasutada 
VERBAALSET KONTROLLI. Sageli lapse mainimine nimepidi (nagu näiteks 
"Peeter" või "Peeter, oled valmis?") takistab tal edasi tegutsemast. Kui sellele 
meetodile ei järgne positiivset reaktsiooni, proovi esitada seda lihtsa käsuna ("Peeter, 
meil laagris ei halvustata kedagi!"). Mingil juhul ei tohi lasta lapsel sinuga vaielda või 
laskuda diskussiooni, kui laps väidab, et tema ei teinud seda ("Mina ei teinud midagi" 
– "Peeter, jäta järele!"). 
 
Kui verbaalne kontroll pole piisavalt efektiivne, oleks järgmiseks sammuks 
FÜÜSILINE VAHELESEGAMINE. Seda võib tõlgendada mitmeti, kuid kõige 
edukamad  meetodid laagris võivad olla järgmised: 
1)  lapse või enda asetamine rühmatöös sellisesse kohta, kus negatiivne käitumine ei 
saa enam jätkuda; 
2)  lapse viimine rühmast eemale ning üksi istuma panemine (sulle nähtavasse 
kaugusesse) on hea võimalus uuesti üle korrata  laagris kehtivad reeglid ja käitumis-
normid. Kui laps on need üle kuulanud ja nõus neid järgima, siis ühineb ta taas 
grupiga; 
3)  lapse viimine laagri juhataja või mõne teise ülemuse jutule. 
 
On oluline meeles pidada, et millal iganes sa kasutad verbaalset või füüsilist kontrolli 
teatud käitumise lõpetamiseks, pead seda tegema jätkuvalt, kui laps jätkab segamist. 
 
4. UUESTI SUUNAMINE VÕI TEGEVUSE VAHETAMINE. Vahel esineb nega-
tiivset käitumist ka lastel, kellele ei meeldi pakutud  tegevus või see on neid ära 
tüüdanud. Tegevused, mis on kas liiga rasked või ei paku küllaldast huvi, põhjustavad 
probleemse käitumise. Et  sellistest probleemidest hoiduda, tuleb hoida lapsed 
tegevuses, mis neile huvi pakub. Planeeri tegevusi, mis võimaldavad lastel kasutada 
oma erinevaid oskusi. Kui lapsel on raskusi teatud kindla ülesandega, siis ta vajab 
suunamist või tuleb leida talle kohasem ülesanne. Kui mõned tegevused (kuigi on 
väga hästi planeeritud) ei sobi grupile, siis sellises olukorras tuleb tegevust vahetada. 
 
135 
 
 
5. TEE JÄRELDUSED OOTAMATUST KÄITUMISEST. See on tähtis lastele, et 
kohe aru saada, milliseid probleeme selline käitumine põhjustab. Seleta lastele, mis 
tagajärgi selline käitumine põhjustab, näiteks “Kui sa pidevalt Marti niimoodi lükkad, 
siis võib juhtuda, et…” või “Kui sa jätkad sellist käitumist, siis sa ei lõpeta mosaiik-
pilti laagrivahetuse lõpuks”. Vahel võid lapse enda käest küsida, mida tema arvates 
selline käitumine põhjustada võiks: “Mis sa arvad, mis juhtub, kui sa jätkad oma 
käitumist sel moel?” Kontrolli ennast, et sa lapsega rääkides ei kasuta oma kõnes 
ähvardavat tooni. Kindlasti kontrolli probleemset last, kuni ta oma käitumisega võib 
veel midagi põhjustada. 
 
6. KINNITA KASU, MIDA HEA KÄITUMINE ENDAGA KAASA TOOB. See on 
veel punkti 5 strateegia jätkuks, aidates lõpetada situatsioone positiivsel teel. Pea 
meeles, et tuues välja hea käitumise plusspooled, on lapsel kergem aru saada, mis 
võib juhtuda pärast soovitavat käitumist (vt strateegia 1). 
 
7. KASUTA KARISTAMIST ETTEVAATUSABINÕUNA. Karistamine ei pane last 
veel hästi käituma. Tähelepanu on fokuseeritud karistusele endale, mitte probleemile 
või alternatiivsele käitumisele. See on vastupidine  meie punkti 1 strateegiale ja seda 
võib kasutada ka viimase väljapääsuna olukorrast. Hädaohud või situatsioonid, mis 
kaasavad turvalisuse kaotust, on head põhjused lapse karistamiseks. Igasugune 
karistamine peab olema kohane vastava situatsiooniga ja vastama lapse õigustele ning 
distsipliininõuetele. 
 
8. KUI ON KAHTLUSI , OTSI ABI. Seda strateegiat võid kasutada alati, olenevalt 
situatsioonist, lapsest ning probleemi suurusest. Mõtle, kes on sulle laagri  personalist  
parim nõuandja ja aitaks lahendada probleemi. Nagu juba enne mainitud, ei ole 
kellelgi  konkreetseid vastuseid, kuidas toimida ebameeldiva käitumise puhul. Abi 
otsimine ei ole märk oma nõrkusest. Alati on vajalik kohtuda ka teiste kasvatajatega ja 
jagada kogemusi, kuidas lahendada rühmas tekkinud probleemseid olukordi . 
 
MÕNINGAD JUHTNÖÖRID SULLE 
 
Siiani oleme keskendunud ainult küsimustele, mida sa võiksid teha, et saavutada 
parem kontroll ja käitumine oma rühmas. Kuid on ka asju, mida sa peaksid ise 
rühmatöös ja üritusi juhtides vältima. Need oleksid: 
 
ÄRA VAIDLE – ära mingil juhul satu  olukordadesse, kus sa pead lapse kriitika pärast 
oma tegude eest selgitusi andma terve rühma ees. Kui laps on sinu juhtimisoskuste üle 
nurisenud, tuleb sellest rääkida nelja silma all. 
 
ÄRA TEE KOKKULEPPEID JA ÄRA ÄHVARDA – ära manipuleeri! Kui oled ühel 
korral juba sellisel teel midagi saavutanud, tea, et olukorra kontroll läheb kohe laste 
kätte. Samuti püüa vältida ähvardamist, eriti põhjendamatuid ähvardusi. Järgi 
verbaalset kontrolli ja ära mõtle välja mingeid utoopilisi ähvardusi, mis tegelikkuses 
paika ei pea. 
 
ÄRA MUUTU ISIKLIKUKS – ära solva tahtlikult halvasti käitunud last. Alati on 
võimalus, et käitumist kommenteerides haavab see last. Pole mingit põhjust sellist 
situatsiooni veelgi raskemaks muuta, hakates lapse kulul sarkastilisi kommentaare või 
märkusi tegema või minna kritiseerides väga isiklikuks. Sellised asjad ei muuda 
136  
 
 
midagi, vaid ainult teravdavad häid suhteid sinu ja laste vahel. Ära tegutse vihahoos – 
mõtle enne! 
 
ÄRA KARISTA RÜHMA – ära kunagi karista  tervet  rühma, kui ainult mõni laps on 
halvasti käitunud. Kiida alati rühma suurepärase koostöö ja käitumise eest ning kasuta 
punkti 5 strateegias esitatud meetodeid halvasti käitunud laste puhul. Kui karistad 
tervet rühma teiste süü pärast, siis lõhud kogu rühma aura ning purustad usalduse, 
mida püüad arendada enda ja laste vahel. 
 
HARJUTUS 
 
Järgnevalt pakume kaks lühikest praktilist harjutust, et kinnistada eelnevat  materjali. 
Kõige parem on neid läbi viia 5-8 inimesega.  
 
1.  12-aastane Märt on sinu rühmas. Märt elab vägivaldses perekonnas ning juba 
laagrisse saabudes hakkab ta oma rühmakaaslasi lööma. Teiseks päevaks ei ole see 
enam nii mänguline ja sellest on tekkinud probleeme. 
 
Pea meeles, mida rääkisime peamistest reeglitest, reeglite kehtestamisest ning 
meetoditest , et luua turvaline keskkond. Kuidas tegutsed selles situatsioonis? 
Kui oled Märdi löömisprobleemile lahenduse leidnud, hakkab ta ropendama . See 
jõuab niikaugele, et ta solvab kasvatajat juba terve grupi ees. 
 
2.  Madis on 11-aastane ja terve hommikuse aja on ta rühmas omaette ümisenud laulu 
"Käime katuseid mööda…". Mõned rühmakaaslased naeravad selle üle, teised aga 
pahandavad: "Jää vakka, tola!"  
 
Kuidas sa lahendad selle situatsiooni? Otsustage koos grupiga, mis paneks Madise 
vaikima ja grupitöös osalema. Näidelge oma plaan teistele. 
 
 
PROBLEEMIDE LAHENDAMINE 
 
Konflikt on tavaliselt asi, mida me kardame ja püüame vältida. Tom Crum oma 
raamatus "Konflikti võlu" ütleb: "Loodus kasutab konflikti suuremate muutuste 
tegemiseks, luues ilusaid liivarandu, kanjoneid, mägesid ning pärleid." Konflikt on 
loomulik asi, ei positiivne ega ka negatiivne; ta lihtsalt on ning seda võib kirjeldada 
erinevate energiavoolude puntrana. "Kui me püüame vaadata konflikti kriitiliselt, 
mitte kui inimvõitlust, et teada saada, kumb on targem  ja tugevam, on see 
suurepäraseks enesearenduse võimaluseks." 
 
REEGLID. Meil kõigil on välja kujunenud omamoodi taktitunne. Inimesed, kes 
mahuvad meile aktsepteeritud käitumismalli skaalasse, on meile vastuvõetavad ning 
me peame neid normaalseteks. Veelgi enam, me eeldame, et teised teavad ja 
aktsepteerivad meie reegleid. Ole väga ettevaatlik oma reeglite kehtestamisega, sest sa 
ei või kunagi teada, mis on teistele vastuvõetamatu. 
 
Teine lõks, millesse võib kergesti langeda, on õigluse tunnetus. Kunagi ei suuda kaks 
inimest saavutada õigluses ühest kokkulepet. Õiglus on täiesti subjektiivne nähtus 
ning sõltub täielikult sellest, kuidas me asjasse suhtume. 
 
137 
 
 
Me oleme rääkinud kuulamise kunstist: kuidas olla hea kuulaja ja kuidas aidata lapsel 
selgusele jõuda oma tunnetes, aidata tal väljendada oma mõtteid teda häirivate asjade 
kohta jne. Vahetevahel mõjutab lapse probleem ka otseselt sind. Sinust saab 
probleemi osa ja sinu suhtumine lapsesse on sellest otseselt mõjutatud. Seda on lihtne 
öelda, sest tavaliselt tunned sa ka endas seetõttu kasvavat pinget. Mida siis ette võtta? 
 
ERALDA ENNAST VAIMSELT SITUATSIOONIST: kui võimalik, oota mõni hetk 
enne probleemi sukeldumist. Hinga sügavalt sisse, nii et sa oleksid võimeline asjadele 
objektiivselt vaatama. Korda endale, et see pole võistlus. Kohtle teist inimest kui 
väärtuslikku isiksust. Lõõgastu, unusta eelarvamused ning ole valmis avastama uusi 
asju. 
 
OTSUSTA, KELLEL ON TEGELIKULT PROBLEEM: 
-  Kui lapse probleem sind otseselt ei puuduta, on see lapse probleem. Kasuta 
kuulamisoskusi, millest me eelnevalt rääkisime. 
-  Kui lapse käitumine sind kuidagi mõjutab, on see sinu või siis suhtlemisest 
tingitud probleem, mille peate koos  lahendama . 
 
KOGU INFORMATSIOONI: püüa luua neutraalne õhkkond, kus teil mõlemal on 
võimalus selgitada oma nägemust situatsiooni kohta. Oluline on vältida "sina-
sõnumeid". "Sina-sõnum", mis peidab kasvataja  tegelikku arvamust, võib põhjustada 
endassetõmbumist, vaenulikkust, usalduse kaotust jne, nagu seda põhjustavad ka 
moraalilugemine,  manipuleerimine ja lapse probleemi naeruvääristavad kommen-
taarid. 
 
Kõige sobivam  valik selliste situatsioonide puhul on "mina-sõnum". "Mina-sõnum" 
edastab lapsele informatsiooni, kuidas “mina” tunnen end sellise käitumise puhul ning 
samal ajal avaldab sinu arvamust lapse suhtes. 
 
Sageli laiendab sinu arvamus lapse arusaama situatsioonist ning üldjuhul ollakse ka 
nõus oma käitumist seetõttu  muutma . Või saad ise aru, et sinu lootused on eba-
reaalsed . 
 
KESKENDU KÄITUMISELE: on väga oluline, et sa suudad juhtunu hoida 
JUHTUNU tasemel ning väldid isiklikuks minekut. Keskendu juhtunule, situat-
sioonile, käitumisele või faktidele, mis põhjustavad konflikti. ÄRA KUNAGI LEIA 
OTSEST PÕHJUST INIMESES. 
 
KATSU LUUA MITTEKAOTAV KESKKOND: paljudel puhkudel on konflikti 
põhiliseks allikaks kasvataja ning lapse vajaduste erinevused. Selle probleemi 
lahendamiseks tuleb jutu käigus leida mõlemale poolele sobiv lahendus. Selline 
lähenemine on palju kasutoovam kui pidev noomimine või näägutamine. 
 
Selleks on kuus põhisammu: 
 
1. TUNNETA JA LEIA PROBLEEMI PÕHJUS 
- leia sobiv aeg ja koht, kus laps nõustuks sinuga probleemist rääkima; 
- tee lapsele arusaadavalt ja lühidalt selgeks, et on asju, mis vajavad rääkimist; 
- avalda omapoolne kommentaar asjale, millega sa rahul pole, kasutades "mina-
sõnumit"; 
138  
 
 
- tee lapsele selgeks, et sa tahad temaga ka edaspidi koostööd teha ning seetõttu tuleb 
leida mõlemale sobiv lahendus. 
 
2. PAKU VÕIMALIKKE LAHENDUSI 
- esialgu palu lapsel lahendusi pakkuda, omapoolsed lahendused võid lisada hiljem; 
- ära hinda, kommenteeri ega halvusta ühtegi pakutud lahendust; 
- selles staadiumis ära rõhuta, et ükski pakutud lahendus sulle ei sobi; 
- jätka lahenduste väljapressimist, kuni tundub, et ideed on ammendunud. 
 
3. ARUTAGE ALTERNATIIVSEID LAHENDUSI 
- valige välja parimad lahendused; 
- jätke kõrvale need, mis on vastuvõetamatud nii kasvatajale kui ka lapsele. 
 
4. LEIDKE PARIM LAHENDUS 
- kontrollige allesjäänud lahendusi ja valige neist parim; 
- ära arva , et see peab olema kindlalt lõplik otsus, mille edaspidine muutmine on 
võimatu; 
- kui lahendus sisaldab erinevaid alapunkte, oleks hea need kirja panna; 
- tee lapsele selgeks, et te mõlemad annate lubaduse selle lahenduse suhtes. 
 
5. LAHENDUSE TÄIDEVIIMINE 
- otsustage, kes mida teeb; 
- leppige kokku alustamise hetk; 
 
6. LÕPPLAHENDUSE ARUTELU 
- kontrolli, kas laps on otsustatuga rahul; 
- tehke vajalikke korrektuure esialgses lahenduses. 
 
Pea meeles kasutada "mina-sõnumit" ja olla hoolikas kuulaja, lase lapsel avaldada 
oma arvamust terve protsessi käigus. 
 
KUI TE EI SUUDA LAHENDUST LEIDA: 
1) rääkige edasi; 
2) mine tagasi punkti 2 juurde ja genereerige rohkem ideid; 
3) loobu hetkel ning pöörduge selle probleemi juurde hiljem tagasi; 
4) ole järjekindel, nagu näiteks: "Katsu ometi, sellele peab ju lahendus leiduma"; 
5) räägi probleemist keerutamata ja ürita mõista, mis võib segada protsessi  kulgu . 
 
MIDA TEHA, KUI TEGEMIST ON MITME LAPSEGA: 
1)  kasuta samasugust metoodikat; 
2)  otsusta, kellel on probleem; 
3)  kui tegemist on käitumisprobleemiga, kasuta kuulamisoskusi; 
4)  kui ühe lapse käitumine on teisele vastuvõetamatu, suuna last kasutama "mina-
sõnumit"; 
5)  kui laste omavahelises läbisaamises on probleem, käitu läbirääkijana; 
6)  kui te kõik olete asjaga seotud, jätka kuue punkti süsteemi. 
 
KUI SA OLED JUBA KÕIKE PROOVINUD: ära karda kasutada abi. Haarates 
protsessi neutraalse persooni, leevendab see sageli suhtlemises tekkinud pingeid ja 
lahenduseni jõudmine võib olla palju kiirem. 
 
139 
 
 
HARJUTUS 
 
Stella loobib söökla katusele kive. Sa tead, et laste ohutuse ja katuse seisukorra tõttu 
ei tohi ta seda teha, kuid tüdruk ei jäta järele. Sa oled temaga sellest juba korduvalt 
rääkinud. 
 
Töö kolmestes gruppides. Kasutades "mina-sõnumeid" tuleb jõuda lahenduseni, kus 
mõlemad pooled on rahul (üks kolmest on Stella, üks on kasvataja ning üks jälgija). 
Jälgija kirjutab üles protsessi kulgemise vastavalt kuuele punktile, millest me 
eelnevalt oleme kirjutanud. Eeldage, et Stellale meeldib hirmsasti kive loopida, aga ta 
on tore ja suhtlemisaldis tüdruk. 
 
Proovige  harjutada veel võimalike probleemidega, mis esinevad laagris, nagu näiteks 
koduigatsus, isupuudus, poiste pesemispõlgus jne. 
 
 
VÄGIVALD JA LAPSE AHISTAMINE 
 
MIDA TÄHENDAB LAPSE AHISTAMINE? 
 
Mida enam aastaid edasi iseseisvas Eesti Vabariigis, seda rohkem hakkab teadvus-
tuma ja üles kerkima probleem laste ahistamisest, kuritarvitamisest ja nende hoole-
tussejätmisest. Selline olukord teeb valvsaks kõiki lastega tegutsevaid organi-
satsioone, koole ja ka suvelaagreid. Ei soovi ju keegi, et nende poolt hoolitsust ja 
turvatunnet pakkuv  keskkond võib lapsele vastupidist soodustada. See aga eeldab 
omakorda kindla ja usaldusväärse meeskonna valimist koostööks ja tagamaks kõigile 
lastele laagris toredat ja turvalist keskkonda. 
 
Kahtlust tekitav lapse ahistamine 
 
Enamus laagrikasvatajaid ei tea ega oska hinnata, kas last on eelnevalt elus kuidagi 
ahistatud või kuritarvitatud. Kui selgub, et laps on olnud vägivalla ohver, teavita 
sellest laagri direktorit.  
 
Enamus ahistamisi ei jäta füüsilisi tõendeid lapsele kehale, küll aga igapäevasesse 
käitumisse.  Ole valvas jälgimaks: 
-  lapse kõrvalejäämist, taandumist grupist, kartlikust ja nutmist ilma näiva 
põhjuseta; 
-  kauem laagris olevate laste puhul jälgi muutusi iseloomus või emotsionaalset 
tasakaalutust; 
-  unetust ja luupainajaid, hirmu magamamineku ees ja teisi und häirivaid 
tegureid; 
-  ebatavaliselt suuremat seksuaalset huvi või sobimatut seksuaalset käitumist; 
-  väga lapsikut käitumist; 
-  väga äkilise ja mässulise käitumise iseloomu; 
-  hirmutunnet teatud kohtades ja tegevustes või üksijäämist teatud inimestega 
(vastassooga); 
-  soovi hoiduda kiindumusest. 
 
140  
 
 
Kui laps räägib sulle, et teda on ahistatud või seksuaalselt kuritarvitatud 
-  ära tekita paanikat ja ära reageeri liigselt lapse avaliku jutu peale; 
-  ära kritiseeri või väida, et laps on juhtunust valesti aru saanud; 
-  respekteeri privaatset jutuajamist, mida laps sulle usaldas ja kuula ta ära. 
Informeeri jutuajamisest lapsega ainult laagri direktorit. 
-  Teavita last, et tal oli õigus sellest juhtumist sulle rääkida. Ole kindel, et laps 
tunneks end turvaliselt ka peale sinuga jutuajamist oma murest ja üleela-
mistest. Kinnita lapsele, et juhtunust on õige ja vajalik rääkida inimesele, kes 
saab teda tekkinud olukorras aidata. 
 
Pea meeles hoida konfidentsiaalsust. Laps, kes usaldas sulle oma “suure saladuse” 
usaldab sind väga või on meeleheitel ja soovib sellest kellelegi rääkida.  
 
Laagris on raske saladusi hoida. Ära anna võimalust teistele kasvatajatele kuulu-
juttude tekkeks ja aruteludeks, sinule usaldatud saladus on sinu saladus. Samuti ei 
tohi selline jutt jõuda teiste laagris viibivate lasteni tekitamaks paanikat ja kuulu-
jutte.  
 
Seksuaalteemad...... tundlik teema ja põhjus kaitsta iseennast   
 
-  Jälgi omi nalju laste ees. Huumor ja naljad ei tohiks olla kahetimõistetavad.  
-   Hoidu sekkumast laste kohatutesse naljadesse ja ära naera kaasa, kui lapsed 
neid kasutavad. 
-  Isiklikud küsimused – kasvatajalt võidakse küsida tema enda isikliku elu ja 
seksuaalsete suhete kohta. Kasvatajal on õigus privaatsele elule ja sellest mitte 
rääkida. Ootamatute küsimuste korral küsi lapselt: “Mis põhjusel on ta sellest 
huvitud või mis ajendas last sellist küsimust esitama?” – lase tal selgitada. 
-  Faktilised küsimused (põhiliselt tüdrukute ja poiste soolise arengu teemadel) – 
huvitavad paljusid ning seetõttu esineb sageli tavajutuajamistes. Selliste 
küsimuste puhul tuleb vastata ausalt  ja häbenemata. 
-  Esimene menstruatsioon juhtub tüdrukutel tihti just laagris. Saa aru lapse 
ootamatust olukorrast ja hirmu- ja häbitundest ning hoia olukord konfident-
siaalne. Abi saab laagri arsti juurest. 
-  Laagri personali ja kasvatajate vaba-aja ruumid ei ole lastele avatud. 
 
Lapse tervist ja heaolu laagris võib kahjustada teiste laste käitumine või väljajäetus 
rühmast. See võib juhtuda, kui: 
-  lapsel esineb füüsiline probleem; 
-  laps on olnud seksuaalse vägistamise objektiks; 
-  kui lapsel ei ole olnud küllaldaselt toitu, riiet, katusealust, meditsiinilist abi või 
järelevaatajat, mida iga lapsevanem tavaliselt oma lapsele võimaldab. 
 
 
Kui sulle tundub, et keegi on laagris last ahistanud, informeeri sellest otsekohe laagri 
direktorit või programmijuhti. Ära aruta olukorda teistega. Direktor otsustab, kuidas 
olukord lahendada, mis viisil ja kuidas teisi teavitada. 
 
Ära küsitle last viisil, mis paneks ta kahtlema või mõtlema liialt tekkinud olukorra 
üle. Ära ilusta juttu ja ära kaasa ennast ise tema probleemi. 
 
 
141 
 
 
Ära aruta teiste kasvatajatega tekkinud olukorrast ja kahtlustest, välja arvatud laagri 
direktor või programmijuht. 
 
Ära otsi või proovi leida rohkemat informatsiooni, kui laps sulle avaldab. Ära kahtle 
raporteerimises, laps võib olla hädas. 
 
KUI LAPS ÜTLEB, ET TEMA JUURES ON KASUTATUD VÄGIVALDA  
 
-  Kuula ja aktsepteeri, mida laps sulle räägib; 
-  Ära küsitle last nii, et ta juhtunud olukorda eitaks ja aktsepteeriks juhtunut ; 
-  Kinnita lapsele, et  tekkinud olukord ei olnud tema süü; 
-  Julgusta last rääkima inimesega, keda ta usaldab; 
-  Ära luba last aidata, kui sa ei ole teatud positsioonil ja tead, et ei jõua ainult 
lapsega koos lõpliku lahenduseni; 
-  Ära luba, et sa ei räägi sellest kellelegi. Sa oled kohustatud teatud olukorrast 
informeerima laagri direktorit; 
-  Ära otsi või looda leida rohkemat informatsiooni; 
-  Ära kahtle raporteerimast – laps vajab abi. 
 
KUI LAPS KASUTAB VÄGIVALDA TEISTE LASTE JUURES 
 
Vägivald on elu paratamatu osa. Lapsed näevad ning kogevad vägivalda igapäevaselt 
televisiooni ja videomängude vahendusel, mänguväljakutel ja elukeskkonnas. Laagris 
on meie eesmärgiks aidata iga last individuaalselt. Laagripersonal vastutab ja kaitseb 
lapsi nende laagrisoleku ajal. 
 
Vägivallaintsidendi puhul: 
 
-    Räägi sellest laagri direktoriga või programmijuhiga. Tegutse. 
-  Räägi lapsega. Mis põhjustas tema sellise käitumise? Millised on sellise 
käitumise alternatiivlahendused? Koostage lapsega tegutsemisplaan. Anna 
lapsele teada, et pead tekkinud olukorrast rääkima ka tema vanematega. 
-  Räägi lapsevanemaga kohe või siis oota, kuni olukord on ise lahendunud. See 
sõltub olukorra kriitilisusest.  
-  Vajadusel tuleb laps laagrist koju saata. Otsus tuleb laagri direktorilt. 
-  Selgita, mida on vaja teha enne kui laps koju  saadetakse . Laagri direktor peab 
rääkima tekkinud olukorrast lapsevanematega. Kõiki laagri kasvatajaid ja lapsi 
laagris tuleb informeerida konkreetselt ja üheselt. Analüüsida, kas ka teistele 
laste vanematele on vaja jagada informatsiooni tekkinud olukorrast? Milline 
informatsioon jääb konfidentsiaalseks?  
 
 
142  
 
 
RÜHMA ARENG 
 
KOGEMUSTEST ÕPPIMINE 
 
Järgnevalt räägime neljast põhiküsimusest, millega kasvatajal tuleb laagritöös palju 
tegeleda:  
 
1)  mängude planeerimine ja juhtimine,  
2)  laste juhendamine,  
3)  teadmised, mida ja kuidas laagris tehakse,  
4)   inimsuhted .  
 
Inimsuhted ehk teistega läbisaamise kunst on kõige alus. Kui kaaslastega läbisaamine 
on raskendatud, võib see oma soovide, otsuste ning ideede väljendamise väga raskeks 
või peaaegu võimatuks muuta. Laagris suhtlemise omandamine on kardinaalselt 
erinev raamatust õpitule; see baseerub saadud kogemustel ning eeskujudel. Mõningal 
määral oled sa seda juba kindlasti kogenud. 
 
Järgnevalt on ära toodud väike sissejuhatus  inimsuhete psühholoogiasse, mis aitab 
meil mõista, kuidas õpitakse oma kogemustest. Tegelikult on see pidev loomulik 
protsess, mida me iga päev alateadlikult kasutame – katsud kuuma pliiti, põletad näpu 
ning sa oledki õppinud, et kuumale pliidile ei tasu näppe panna.  
 
Teadlik tegevuse analüüs aitab meil õppida oma kogemustest. Sageli mõtled 
möödunud asjadele, analüüsid, kas need olid head või halvad. Nendest teed kindlasti 
omad järeldused, mida järgmine kord vältida. Samuti analüüsid oma käitumist teiste 
suhtes ning nende käitumist sinu suhtes. Mõtled, mis võis konkreetseid situatsioone 
põhjustada jne. Sageli ei lange meie KAVATSUSED ning tegelik KÄITUMINE 
üksteisega kokku ja me saame enda peale pahaseks. Kasulik oleks aga selle probleemi 
juures pikemalt peatuda : mis mulle ei meeldinud, mida ma saaksin paremini teha? 
 
Kogemustest õppimisel on kolm põhietappi: 
 
1.  TUNNETA, mis toimub grupis, mis juhtus; kuidas ma ennast sellises 
situatsioonis tundsin. Keskendu sellele, mida sa kuuled , näed, tunnetad. 
2.  ANALÜÜSI, mis selle situatsiooni põhjustas, miks see nii läks või mis selle 
tulemusena juhtus. 
3.  ÜLDISTA  juhtunut, kuidas võiks seda edaspidi teistsugustes  situatsioonides  
kasutada või vältida. 
 
Sageli on inimesed murdnud pead fenomeni üle, kuidas saab paljudest inimestest 
moodustada ühtset gruppi. Käitumisteadlane Jack Gibb  on grupi arengus nimetanud 
neli põhifaasi, mis on inimsuhete loomisel peamiseks probleemiks. 
 
1.  TUNNUSTUS. Kuidas olla tunnustatud? Mida ma pean tegema, et mind 
aktsepteeritaks? 
Uue grupi liikmed on tavaliselt kõik veidi kohmetud. Igaühel on alateadlik hirm oma 
positsiooni pärast. Kõik grupi liikmed peavad tundma ennast aktsepteerituna ning 
hästi, enne kui koos midagi efektiivselt teha saab. 
 
143 
 
 
Laagris oleks esimene samm selleks tutvustused, nimemängud ning soojendus-
mängud. 
 
2.  INFO KOGUMINE. Kuidas inimesed ennast tunnevad? Kuidas näevad ja 
mõistavad nemad teatud asju? Milline on nende suhtumine ja valukoht grupis? 
Info kogumist saab alustada lihtsate asjade baasil, rääkides oma hetketunnetest, 
arvamustest, ideedest. Sageli langetatakse otsus, arvestades, et vaikimine tähendab 
nõusolekut. Sellised otsused võivad olla aga täiesti valed, sest kõik pole oma 
arvamust selle kohta avaldanud ning seega pole ühtset  meelt saavutatud. (Pea meeles, 
et kokkulepped saavutatakse siis, kui kõikide arvamust on kuulatud, kui enamus 
sellega nõustub ning keegi pole kategooriliselt vastu.) Kui igaühte on kuulda võetud, 
peegeldab grupp kõikide liikmete huve ja vajadusi. 
 
3. TUNNUSTUS jääb piiratuks, kui inimesed on äärmiselt viisakad , kardavad kedagi 
solvata või on väga valivad arutletavate teemade suhtes. Grupp, kes on keskendunud 
oma liikmete heaolule, suudab koguda üksteise kohta väga head ja positiivset 
informatsiooni. 
 
4. EESMÄRK. Mida me tahame edasi arendada? Mida me suudame koos ette võtta? 
Kuidas me saame areneda ja olla loomingulised? 
 
Grupp peab koos lahendama mingi probleemi või saama midagi koos teha. Iga liige 
toob välja oma isikliku arvamuse ning teemat arutatakse seni, kuni kõigi arvamused 
ühendatakse ühtseks tervikuks, sest muidu jääb grupi produktiivsus väikeseks. On 
raske kaasa lüüa asjas, millesse sa pole enda panust andnud ning seetõttu ka teiste 
ideede järgi tantsimine ei pruugi olla alati meelepärane. 
 
Laagris kujuneb see väiksemamahulise ürituse planeerimise vormis, kus grupp 
otsustab, mida ja kuidas teha ning koostab vastavalt sellele oma plaane. 
 
Kui kõikide liikmete TUNNUSTAMINE ja vajaliku INFORMATSIOONI saamine on 
õnnestunud, on võimalik seada ka eesmärke. 
 
EESMÄRGI saavutamise tulemuseks on PRODUKTIIVSUS. 
 
5. KONTROLL. Kes on juht? Kuidas saaksin mina osaleda grupi juhtimises? Kuidas 
hoida inimesed huvitatuna? 
 
Kontrolli saavutamisest räägitakse "Lapse käitumise juhtimise strateegiates".  
 
Juhtimisstiil sõltub paljuski sellest, millisel määral on sind TUNNUSTATUD, 
INFORMEERITUD, samuti sinu panusest EESMÄRGI saavutamisel. 
 
Kui INFORMATSIOONI KOGUMINE on saavutanud oma EESMÄRGI, kaob kont-
rolli vajadus järk-järgult, sest grupp teeb just seda, mida tahetakse ning nauditakse. 
 
Kui grupis kaob ka üleüldise KONTROLLI vajadus, on saavutatud ORGANI-
SEERITUS. 
 
 
144  
 
 
 
OSALEV  MEETOD 
(kui me võtame inimesi inimestena) 
Tulemus 
Grupp näeb juhi 
Grupp reageerib 
Mis juhtub, kui 4 
käitumises: 
järgnevalt: 
põhifaasiga on 
tegeletud: 
LIIKMED Kindlust,  Usaldavalt, ausalt  Usaldus ja tunnustus, 
usaldatavust 
rohkem enesekindlust, 
konfliktide ning 
erinevate arvamuste 
aktsepteerimine 
OTSUSED Avatust, 
Positiivne 
Selgus, rohkem 
spontaansust 
kriitika, alustatu 
heasoovlikku kriitikat, 
lõpuleviimine 
konfliktide ja 
emotsioonidega 
tegeletakse sundimatult 
PRODUKTIIV- 
Enesekriitilisust,  Ego suurenemine,  Võistlusmoment 
SUS 
probleemidega 
loovuse areng, 
väheneb, tuntakse 
tegelemist 
koostöö 
rõõmu tööst ja mängust 
ORGANISEE- 
Vabadust valida,  Võrdne juhtimine  Tööd tehakse 
RITUS  
vastastikust 
ning vastutus 
kokkuleppe korras 
sõltuvust 
vastavalt võimetele, 
vastastikune sõltuvus 
 
VEENEV MEETOD 
(kui me võtame inimesi kui asju) 
Mis juhtub, kui 4 
Grupp reageerib  Grupp näeb juhi  4 põhifaasi 
põhifaasiga pole 
järgnevalt: 
käitumises: 
tegeletud: 
Umbusaldus , hirm 
Kahtlev, 
Hirmu, 
TUNNUSTUS 
oma suutmatuse ees,  lükatakse alati 
alandlikkust 
üliviisakas 
keegi “tulle” 
käitumine 
Segadus , tegude 
Koostöö 
Strateegiat INFORMATSIOONI 
varjamine , 
puudumine, 
KOGUMINE 
hoiatused, koostöö 
avatuse 
puudumine 
puudumine 
Huvi puudumine, 
Apaatne, 
Kontrolli või 
EESMÄRK 
põgenemine, 
põgenemine, 
manipulatsiooni 
vastuseis, suur rõhk  kahtlev 
auhindadel  
Organiseerimatus, 
Sõltuv Kontrolli 
KONTROLL 
sõltumatus, 
anumist, 
vaenulikkus, 
kokkulepete 
võimuküsimused, 
tegemist 
kauplemine 
 
 
 
145 
 
 
ÕPPIMISE SPIRAALPROTSESS 
 
Nagu me eelnevalt rääkisime, koosneb kogemustest õppimine kolmest põhietapist: 
esiteks TUNNNETA, mis juhtus, siis ANALÜÜSI, mis selle põhjustas, ning lõpuks 
ÜLDISTA – katsu selgusele jõuda, mida sa õppisid ja kuidas õpitut rakendada teistes 
situatsioonides. Kuidas edasi minna? 
 
Kui sa oled korra juba selle protsessi läbi teinud, on järgmiseks etapiks otsustamine, 
kas sa oled õpituga rahul või mitte. Kui sa oled rahul, on su eesmärk saavutatud. Kui 
aga mitte, põhjustab see uue impulsi muudatusteks. Seda nimetatakse PLANEE -
RITUD MUUDATUSEKS – sa planeerid seda ning kasutad selle läbiviimiseks UUT 
KATSET. 
 
Pärast UUT KATSET tee uuesti kokkuvõte, kasutades kogemusest õppimise kolme 
põhietappi, ja vaata, kas oled tulemustega rahul. Mõnikord võid sa läbida mitmeid 
proovietappe, et jõuda soovitud tulemuseni. 
 
 
SKEEM: SPIRAALPROTSESS 
 
Seda protsessi nimetataksegi õppimise spiraalprotsessiks, sest see liigub pidevalt 
ülespoole enese arendamise suunas. See protsess ei pruugi sul alati aidata lahendada 
konkreetset situatsiooni, kuid kindlasti aitab see avastada midagi uut  sinus endas. 
Selle abil on ka hea praktiseerida uusi oskusi ning kasutada neid oma laagritöös.  
 
Enesearendamise protsess on vägagi vaevarikas, sest inimesed on oma loomult laisad 
ning kardavad kaotada. Nad leiavad, et väga raske on proovida uusi asju, eriti kui see 
puudutab ja mõjutab nende käitumist. Pea meeles, et LÄBIKUKKUMINE ON 
AINULT SIIS LÄBIKUKKUMINE, KUI SA SELLEST EI ÕPI. Inimesed, kes 
proovivad ja kogevad mitmeid ebaõnnestumisi, karastuvad eluraskustes. 
 
ÕPPIMISE JUHTNÖÖRID 
 
Ole konkreetne/ küsitle infoallikat:  
 
TUNNETA, mis toimub. 
146  
 
 
Ole võimeline ütlema, mida tehakse. 
Jäta meelde, mida sa kuuled või näed. 
 
INIMENE on infoallikaks. 
Inimene on jälgitav. 
 
TUNDED ON FAKTID: tunne on sama ehe kui igasugune tegevus. Seda nimetatakse 
sisemiseks intelligentsiks või käitumiseks. Tunded on emotsioonid: rõõm, hirm, 
kurbus , viha, valu jne. Tundeid võib väljendada kujundlikult : “Ma olen tige nagu 
boamadu.” Vahel võime aga tunded segi ajada arvamustega. Me võime öelda “tunda 
on, et sa oled õnnelik”, kuid tegelikult on olemas ainult üks inimene, kes teab, kas sa 
oled õnnelik või mitte, ja see inimene oled sina ise. Võime öelda: “Arvan, et sina oled 
küll õnnelik.” Sel puhul avaldad sa oma arvamust. Kui sa võid asendada sõnad 
“tundma” ja “arvama”, edastad sa alati oma arvamust. TUNDEID EI SAA KEEGI 
SUNDIDA . Inimesed jagavad oma tundeid ainult siis, kui nad seda soovivad ja ainult 
sina ise oled oma tunnete  peremees .  
 
NÜÜD JA PRAEGU: õppida on kõige parem tehtud tööst või millestki toimuvast. 
Analüüsi saadud kogemust, mitte ära räägi sellest, mis juhtus eelmisel nädalal, kuul, 
aastal. Õppida saab jagatud kogemusest või asjadest, mida hetkel jagatakse. Sama 
situatsioon kehtib ka sinu selle suve laagrikasvandike kohta – ole nende jaoks NÜÜD 
JA PRAEGU. 
 
KÜSI: kui sa ei saa millestki aru, KÜSI. Oleme sulle abiks õppimisel. 
 
INIMESED ON TÄHTSAD: grupis on alati võimalik teisi aidata. Kuid alati on ka 
võimalus kedagi solvata, ignoreerida teiste vajadusi.  
 
KAVANDATUD  PROOV : proovi enda jaoks midagi uut ja erinevat. 
 
OSKA KAOTADA: sinu eesmärgiks olgu uute kogemuste saamine, mitte võitmine. 
Me õpime kogemustest, eriti aga vigadest. Alati on olemas järgmine kord, millal seda 
korrata ja paremini teha. Läbikukkumine pole kaotus, kui sa õpid vigadest. 
 
OLE VASTUTAV OMANDATAVA SUHTES: meie ei saa sinu eest õppida. Me 
võime sulle ainult pakkuda erinevaid võimalusi, kuid selle omandamine on ainuüksi 
sinu enda vastutusel. 
 
JOHARI AKEN JA POSITIIVNE KRIITIKA 
 
Kaks käitumisteadlast Joe ja Harry  koostasid illustratiivse pildi, et demonstreerida 
inimese arengut teistega lävimisel. See teooria on tänaseks tuntud Johari aknana ja 
näeb välja selline: 
 
 
Tean ise 
Mida ma ise ei tea 
AVATUD MINA 
Teavad teised 
PIME MINA (3) 
(1) 
Mida teised ei 
SALAJANE MINA 
AVASTAMATA 
tea 
(2) 
MINA (4) 
 
147 
 
 
AVATUD MINA (1) – see osa minust on teada mulle endale ja teistele. Tänu sellele 
oskan ma efektiivselt töötada koos teistega ning mul on mugav ennast selle osa piires 
inimestele avada. Mida suurem on minu selle lahtri pindala, seda avameelsem ja 
avatum saan ma olla teiste suhtes. See on ruut, mida saab ja peakski enesearengus 
pidevalt suurendama . 
 
SALAJANE MINA (2) – see osa minust on teada mulle endale, aga mitte teistele. 
Olles koos usaldusväärsete inimeste ja väga heade sõpradega, võib salajase mina ruut 
aeg-ajalt suureneda ja laieneda avatud mina pindalale. 
 
PIME MINA (3) – see osa minust pole teada mulle endale ega ka teistele. Teised 
võivad minu seda külge mulle tutvustada, mille läbi on mul siis võimalik suurendada 
oma "vaba mina". 
 
AVASTAMATA MINA (4) – see osa minust on tundmatu nii mulle kui ka minu 
sõpradele, kuid ta on kindlasti olemas, sest uutes situatsioonides võin ma endalegi 
väga ootamatult reageerida.  
 
Kriitika ning eneseavamine on enesearengu kaks põhilist vahendit. 
 
Eneseavamiseks ehk oma "vaba mina" pinna suurendamiseks peame avama oma 
"salajast mina". Kõige lihtsam on seda teha usaldusväärsete inimeste hulgas. Teised 
õpivad sind paremini tundma ning tulemuseks on meeldiv ja avameelne suhe. Selle 
juures on siiski oluline meeles pidada, et teiste privaatsust tuleb respekteerida; igaühel 
on õigus oma "salajases minas" jätta osake enda teada ning selle avalikustamine ei 
tohi kunagi olla peale surutud.  
 
Kriitika on informatsioon, mida me anname teiste kohta. See on teine võimalus aidata 
inimestel avada oma "pimedat mina". Komplimentide ja kiituste jagamine on ohutu 
kriitika andmine. Konstruktiivne kriitika (seletades teisele, mida nad peaksid enda 
juures arendama) võib olla aga solvav  ja seetõttu on oluline meeles pidada, et 
inimsuhted on olulised. Tuleb üles näidata austust teiste inimeste ja nende tunnete 
suhtes ning kriitika jagamisel pidada silmas järgnevat: 
 
1. Et kriitika võib solvata, tee seda läbimõeldult. 
2. Kasuta kritiseerimist selleks, et teisi aidata. Ole konkreetne ja otsekohene. 
3. Kriitika objekt kas küsib sinult kommentaare või ignoreerib täielikult kriitikat. 
4. Teata ette. Ütle, et sa soovid midagi kommenteerida. 
5. Kritiseeri vahetult pärast üritust/juhtunut. 
6. Ära kritiseeri selleks, et inimest kõrvaldada või halvustada. 
 
IGA RÜHMA KAKS PROBLEEMI NING LIIKMEFUNKTSIOONID 
 
Iga grupi puhul tuleb alati arvestada, et inimesi on kaht tüüpi ning nende erinevad 
vajadused on võrdselt tähtsad. 
148  
 
 
 
 
TÖÖ on rühmale antud ülesanne, millest   HOOLITSUS  oma rühma liikmete hea-
tuleb koos jagu saada. 
olu eest, olla kindel, et kõik grupis tun-
neksid ennast olulisena, et kõikide ideid 
kuuldaks ning et igaühele oleks grupis 
tehtud otsus meeltmööda ning vastu-
võetav. 
 
Et rühm funktsioneeriks laitmatult, on oluline, et TÖÖ ja HOOLITSUSE vahel säiliks 
tasakaal. 
 
Kui rühm keskendub üheselt ainult töötegemisele, võib osa rühma liikmeid tunda 
ennast kõrvaliste ning solvatutena. Mõned võivad aga tunda, et nemad on ainsad, kes 
kogu töö ära teevad. See võib olla aga konflikti põhjustajaks ning lõpptulemusena ei 
saada ikkagi midagi tehtud. Kui aga grupp pöörab pidevat tähelepanu ainult 
hoolitsusele, võivad selle liikmed tunda üksteist vägagi hästi, samas kui töö jääb 
endiselt tegemata juhtnööride ja eesmärgi puudumise tõttu. 
 
Elus puutud pidevalt kokku rühmatööga. Kui koostöö ei laabu just kõige paremini, 
võta aeg maha ja mõtle kõige üle rahulikult järele. Kas TÖÖ ja HOOLITSUS on 
tasakaalus? Kas on võimalik midagi teha, et neid tasakaalu viia? 
 
LIIKMEFUNKTSIOONIDE abil on rühmatööd võimalik tasakaalustada. 
 
TÖÖFUNKTSIOONIDEGA saadakse töö tehtud: 
 
Algata – räägi ära ülesande sisu või seleta lahti probleem, soovita tegevusplaani. See 
paneb kõik rühma liikmed keskenduma ühele asjale. 
Kuula arvamusi ja informatsiooni – küsi arvamusi, lahendusi, tundeid, ideesid. 
Jaga arvamusi ja informatsiooni – paku lahendusi, jaga soovitusi, ideid. 
Kiirenda – aita rühmal ülesandega edasi minna, eriti sel juhul, kui grupi liikmed 
hakkavad liikuma vales suunas. 
Selgita – lahendage segadus, tooge välja ideed ja soovitused, mis oleksid kõikidele 
arusaadavad ning loogiliselt lahendatavad. 
Tee kokkuvõtteid – ühendage sarnased ideed, küsige uusi nõuandeid, pakkuge välja 
lahendus, mille siis grupp heaks kiidab või tagasi lükkab. 
Kontrollige, kas kokkulepe on saavutatud – küsige, kas nõusolek on saavutatud ja 
kuidas see saavutati. Kokkulepe saavutatakse siis, kui kõiki on kuulda võetud ja 
 
149 
 
 
enamik grupi liikmeid on asjaga nõus ning keegi pole täielikult vastu. Kokkulepe pole 
hääletamine! 
 
HOOLITSUSE FUNKTSIOONID aitavad hoolitseda grupi liikmete eest: 
 
Julgusta – näita välja sõbralikkust, tunnustust ning püüa aktsepteerida teiste 
panuseid. 
Säilita harmooniat – vähenda pingeid, mis võivad tekkida erinevatest arvamustest. 
Lase igaühel selgitada oma seisukohta; lase seletada, mis kellelegi meeldib ja mis 
mitte. 
Leia kompromiss  – püüdke leida probleemidele lahendused või leppige kokku mingi 
kompromiss. Alati pole vaja ju võita! 
Arvesta kõigiga – püüdke säilitada suhtlemine kõikide vahel. 
Väljenda grupi tundeid – ole vastuvõtlik tunnetele, tujudele, vajadustele ning grupis 
valitsevatele suhetele ning räägi neist avalikult. Sageli on sinu tunded ka grupi 
valdavaks tundeks. 
 
INDIVIDUAALSED FUNKTSIOONID võivad olla abiks, kuid võivad ka mitte abiks 
olla, see sõltub nende kasutamisest: 
 
Ole agressiivne – kui tegemist pole just pingelise olukorraga. Samas võib see aga 
grupitööd ja aktiivsust pärssida. 
Ole sõltuv – enda näitamine grupitöös tugeva ja sõltumatu isiksusena ei pälvi alati 
kaaslaste heakskiitu. 
Domineerimine – oma autoritaarsuse ja mõju pealesurumine grupile või valitud 
liikmetele. Seda võib aeg-ajalt teha otseselt või diplomaatiliselt. 
Naljatamine – tola mängimine, lollitamine jne. See on kindlasti positiivne, kui grupis 
on pingeline  õhkkond; samas aga negatiivne, kui see segab grupil eesmärki saavutada. 
 
RISKI/TULEMI mudel – otsustamise abivahend 
 
Otsuse langetamine on sageli probleemiks nii üksikisikule kui ka grupile. 
Järgnevalt pakutud riski/tulemi mudel on abiks otsuste tegemisel. Protsessi 
lihtsustamiseks kirjutage kõik probleemiks olevad teemad tahvlile, et oleks näha, 
mis küsimustele vastuseid/otsuseid on vaja. Iga vastuvõetud otsus on alati seotud 
riskiga, millel on kas positiivne, neutraalne või negatiivne tagajärg.  
Hinna/kohustuse mudel aitab sul eelnevalt kaaluda otsuste resultaate ning 
tagajärgi.  
Võtame näiteks tüüpilise küsimuse väljaõppel/treeningul: kas küsida oma 
oskuste kohta teiste arvamust või mitte? 
 
Kui ma küsin arvamust 
RISK TULEM 
Ma võin teada saada midagi, mida ma 
Avan “avatud mina” akna, õpin enda 
kuulda ei taha ja solvun. 
kohta midagi uut, suurendan seeläbi oma 
efektiivsust ning arenen.  
Solvumiseks pole põhjust ning grupis 
Arengut ei toimu, “avatud mina” jääb 
jään samale positsioonile. 
samadesse raamidesse. 
TULEM RISK 
Kui ma ei küsi arvamust 
150  
 
 
OPOSITSIOONI OSKUSLIK (ÄRA)KASUTAMINE 
 
Vastakaid arvamusi tekib alati igas rühmas. See tuleneb sellest, et meil kõigil on 
erinevad ideed, arvamused, tõekspidamised, tunded jne, mis põhjustavad  lahkhelisid. 
Oma arvamuse korrutamine ning pealetükkivus tundub sageli ähvardav ning seetõttu 
võivad erimeelsustest tekkida tõsised konfliktid.  
 
Tavalist reageerimist õhus olevale konfliktile on lihtne näidata loomade käitumise 
kaudu:  
 
LÕVI ründab vastast: „Mina olen peremees. Tee minu juhiste järgi või muidu…” 
 
JAANALIND kaevub liiva ning ignoreerib vastast:  „Probleem? Kuskohas?” 
 
KILPKONN üritab tagasi pöörduda probleemi juurde hiljem, öeldes: „Võtame 
hetkeks aja maha ja räägime sellest hiljem.” 
 
ÖÖKULL nagu lõvigi üritab vastast rünnata, kuid delikaatsemalt: „Ma olen sellist 
asja juba kogenud ja seega on targem niimoodi tegutseda.” 
 
LAISKLOOM väldib vastast oma arvamust maha surudes: „Olen nõus sellega, mida 
üldsus otsustab.” 
 
Kõikidel loomadel on üks sarnane joon – nad ei tegele opositsiooniga.  
 
Grupp ei  arvestata eriarvamusega:  
1)   Riina on rühmas teisel arvamusel, kuid teda ei kuulata. 
2)  Hakkab tekkima barjäär Riina ning ülejäänud rühma vahel. Riina kaotab huvi 
ning tunneb ennast tõrjutuna. 
3)  Riina muutub vaenulikuks ning ründab. 
4)  Riinat ei panda ikka tähele. Riina loobub osalemast. Barjäär rühma ja Riina 
vahel tugevneb ning ta lahkub grupist. 
5)  Riina võib hakata gruppi ignoreerima, alustada võitlust grupiliikmete vastu või 
õhutada vaenu grupiliikmete vahel. 
6)  Grupis tekivad eriarvamuste tõttu negatiivsed emotsioonid. Rühma liikmed 
tunnevad ennast ebakindlalt, puudub usaldus üksteise suhtes. Tekivad uued 
barjäärid. 
7)  Suureneb vaenulikkus ja vastuseis. Grupp laguneb. 
 
Järgmisena toome näite, kus grupp arvestab eriarvamusega: 
1)  Kalev on eriarvamusel, kuid teda ei kuulata. 
2)  Hakkab tekkima barjäär Kalevi ning ülejäänud rühma vahel. Kalev tunneb 
ennast tõrjutuna. 
3)  Kalev avaldab uuesti arvamust. Sel korral pannakse teda tähele. Mõned 
rühmast reageerivad Kalevi arvamusele. 
4)  Rühm on nõus teda ära kuulama ning selle küsimusega tegelema. 
5)  Kalev on uuesti seotud grupi tööga ja seega grupp tugevneb. 
6)  Rühm aktsepteerib opositsiooni kui grupitöö osa ning on häälestatud 
positiivselt. 
 
 
151 
 
 
Mõningad juhised, kuidas opositsiooniga oskuslikult tegeleda: 
 
•  Tunneta vastuseisu ja tegele sellega koheselt: mida kauem  lased vastasseisul 
käärida, seda keerulisemaks muutub selle lahendamine. 
•  Tee vahet inimese ning tema idee või arvamuse vahel: pea meeles, et meil 
kõigil on eriarvamused, kuid sellele vaatamata võime aktsepteerida seda 
inimest. Me ei pea nõustuma sellega, mis teistele inimestele meeldib selleks, et 
pälvida tunnustust. 
•  Väljenda oma tundeid rühmas selgelt, et nendega saaks tegeleda. 
•  Kasuta liikmefunktsioone nagu  selgitamine , arvamuste küsimine, kompro -
misside leidmine jne. 
•  Arvamuse küsimine on paljuski abiks. 
•   Kuulake  üksteist!  
 
 
 
MÄNGUDE ETTEVALMISTUS, ÕPETAMINE  
JA LÄBIVIIMINE 
 
Mäng on eelkõige pinget maandav, hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu 
pakkuv tegevus (Aristoteles), mis võimaldab ilmutada erilisi võimeid  ( Rosseau ) 
ning pidevalt harjutada ja ennast arendada tuleviku tarvis (Groosi) (Saar, 1997). 
 
Mõisted 
Järgnevalt esitame loetelu olulisematest mängukogumikes kasutatavatest 
mõistetest. 
 
Mängujuht on mängu organiseerija. Tavaliselt ta ise mängus ei osale, kuid ta 
vastutab mängu käigu ja kordamineku eest. Mängujuhi korraldused on 
täitmiseks kõigile mängijatele. 
 
Juhtmängijal   on mängu käigus täita eriline roll või ülesanne, tema tegevusest 
sõltub kõigi teiste mängijate tegevus ja mängu käik. Juhtmängija on näiteks 
„pimesikk” pimesikumängus. 
 
Kapten   on tavaliselt võistkonna juht ning tal võib olla mitmesugune vastustus . 
Kapteni tegevus on tavaliselt mängujuhistes eraldi kirjeldatud. 
 
Võistkonnad   on ainult võistlusmängudes. Oluline on moodustada võimalikult 
võrdsed (võrdarvulised ja -võimelised) grupid (Pollinskaja, 1970). 
 
Nõuded mängude läbiviimiseks 
 
Kõige olulisem on leida sobiv mäng, mille leidmisel tuleb läbi mõelda mängu käik 
ning vajadusel muuta kirjeldatud reeglid sobivaks just sellele mängu-rühmale. 
Mängud võivad olla tuttavad või uued, kuid igal juhul tuleb üle korrata mängureeglid 
ning läbi mõelda planeeritav  mängu käik. Oluline on, et mängujuhil endal oleks täpne 
ettekujutus antud mängu käigust ning ta teaks peast kõiki reegleid (Pollinskaja, 1970; 
Zapletal, 1984).  
152  
 
 
Mängukogumike kasutamisel tuleb arvestada, millise vanusega mängijaskonnale 
(eelkooliealised, täiskasvanud jne) ning millise suunitlusega  (seltskonna-, sport -, 
mälumängud jne) kogumik on koostatud, ning kas ja kuidas seda mängijatele 
kohandada. Näide: mängu „Vette – kaldale” käik näeb ette mängijate eksimuse korral 
väljalangemist, ent kui mängijaid on palju, võib mäng venida väga pikaks. Seega  on 
otstarbekas reegleid muuta ning mängijad võiksid koguda hoopis miinuspunkte nii, et 
kõige vähem miinuseid saanu on võitja. 
 
Mängu valides  tuleb lõpliku otsuse tegemisel vastata järgmistele küsimustele: 
-  kas valitud mäng on üldse hea, huvitav, erutav, põnev ja  vaimukas ; 
-  kas mäng on sobiv, arvestades mängijate vanust, sugu ja eelnevat 
mängukogemust; 
-  kas on olemas mängu mängimiseks vajalik koht, aeg, vahendid ja meeleolu 
(Pollinskaja, 1970; Saar, 1997; Zapletal, 1984). 
 
 
Mängu ettevalmistus       
                                                                                                          
Mängijad 
 
Vanus. Vanus on võrdeline võimete, oskuste ja kogemusega. Seega on oluline tunda 
mängijate vanuselist koosseisu ning teada kõige  noorema ja vanema mängija 
vanusevahet (Zapletal, 1984; Galinskaja et. al, 1972). Kui koos mängivad suure 
vanusevahega mängijad (näiteks täiskasvanud ja lapsed), võib tekkida olukord, kus 
edu saavutamise nimel sunnivad vanemad nooremaid oma võimeid ületama ning 
loovad seega ohtlikke olukordi. 
 
Sugu. Poiste ja tüdrukute mängud on erinevad, tüdrukud mängivad rohkem rolli-, 
poisid võistlusmänge. Oluline on leida ja organiseerida mäng, mis pakuks pinget 
kõigile mängijatele (Saar, 1997; Zapletal, 1984).  
 
Näide:  Te planeerite strateegilist maastikumängu, kuid tütarlapsed ei ole mängu 
mängimisest huvitatud. Sel juhul võiks mängujuht rakendada tütarlapsi mängu 
erinevates etappides kohtunikena. Selline lahendus võimaldaks neil mängus osaleda, 
kuid teises rollis. 
 
Grupi  suurus. Alla 5-liikmeline grupp on väike grupp, kus on tihe omavaheline 
suhtlemine ja kiire lahendustega nõustumine. Üle 7-liikmelist gruppi peetakse suureks 
grupiks , kus on väiksem võimalus osaleda, võib tekkida esinemisvajaduse 
rahuldamatus ja alagruppe ning esineda agressiivsete osalejate domineerimist. Mängu 
planeerimisel on oluline, et grupp oleks antud mängu jaoks piisav ja mitte liiga suur. 
 
Näide:  Telefonimängu on kõige otstarbekam mängida, kui grupi suurus  piirdub 5-12 
mängijaga. Väiksema arvu mängijatega oleks mäng liiga lihtne, rohkemate mängijate 
puhul tekiks aga liiga palju passiivseid pealtvaatajad ja mäng ei oleks enam köitev. 
 
Enne mängima hakkamist on oluline vastata järgmistele küsimustele:  
-  kes mängivad; 
-  kas mängijate võimed, oskused ja kogemused on valitud mängu jaoks piisavad; 
-  kas see mäng sobib antud grupile (Zapletal, 1984). 
 
 
153 
 
 
Koht 
 
Sisetingimused.  Olenevalt grupi suurusest ja mängu iseloomust võib valida saalide, 
tubade, koridoride ning abiruumide vahel. Tähelepanu tuleb pöörata ruumi 
turvalisusele (sh nurkade, akende , lampide ja mööbli asukohale) ning vajadusel teha 
võimalikke muudatusi (vahetada ruumi, paigutada ümber mööblit jne). 
 
Näide:    Nooleviske mängu on otstarbekam korraldada kinnises koridoris  (koridor, 
kus sissepääsud on suletud ja puudub võimalus ootamatult siseneda viskealasse) kui 
toas, sest  noolte  liikumine on piiratud. 
 
Välistingimused võib omakorda jagada kaheks: avatud (väljak, aas, rand , mets jne) ja 
väliehitised (varjualused). Mängukoha valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata 
turvalisusele, sealhulgas:  
-   pinnasele (taimestik, liiv,  kivid ); 
-  pinnavormidele (augud, järsud tõusud ja langused, suured kivid jms); 
-  taimestikule (suured puud ja nende juured, madalal asuvad oksad , mürgised 
taimed jms).  
 
Loomulikult ei ole kõiki turvalisust vähendavaid tegureid võimalik vältida, kuid olles 
ohtudest teadlik, on võimalik nendele mängijate tähelepanu juhtida ning vajadusel 
mängu käiku muuta.  
 
Olulisemad küsimused, millele tuleb enne mängu alustamist vastata: 
-  kas antud koht on planeeritava mängu jaoks sobiv; 
-  kas see on parim koht valitud mängu jaoks; 
-  kus saaks seda mängu veel mängida; 
-  millistest ohtudest on mängijaid enne mängu algust vaja teavitada. 
 
Ilmastik 
 
Temperatuur.  Oluline on, et mängijad ei tunneks liigset kuumust või külma. Näiteks 
liikumismängu puhul, kus mängijad mängust lahkuvad, tuleb arvestada, et eemal-
datutel ei hakkaks tegevusetult istudes külm.  Talvisel  ajal peaks mänguväljaku ette 
valmistama, riputades jäätunud kohad üle  liivaga (Isop, 1986). 
 
Sademed.  Tugeva sula ja tiheda lumesaju korral ei ole soovitatav väljas mängida 
(Isop, 1986). Väheste sademete korral ei  soovitata sobivate rõivasteta väljas mänge 
läbi viia, välja arvatud juhul, kui on olemas väga head rõivaste kuivatamise 
tingimused. 
 
Tuule  tugevus võib mõjutada mängu käiku (näiteks võrk- ja sulgpallis), samuti 
osutuda ohtlikuks juhul, kui liiva silma puhub . Tuulekiirus 1 m/s on võrdne ühe 
miinuskraadiga, seega tuleb sellest lähtuvalt anda soovitusi mängijate riietuse ning 
väljas viibimise kohta. Tugeva tuule korral ei ole üldse väljas mängimine soovitatav 
(Isop, 1986).  
 
Külmema ilma korral tuleks mängu selgitamine ning kokkuvõtte tegemine viia läbi 
siseruumides, et vältida mängijate külmetumist. Samuti on mängujuhi ülesanne 
jälgida, et mängijate rõivastus vastaks ilmastikule (Isop, 1986). 
154  
 
 
Olulisemad küsimused, millele tuleb enne mängu algust vastata: 
-  milliseid ilmastikutingimusi on vaja, et valitud mängu mängida; 
-  kui ilm muutub, kas saab muuta mängu kohta või mängu ennast. 
 
Vahendid 
 
Põhivahendid on mängu läbiviimiseks olulised (näiteks pall, kurikas, võrk jne), ilma 
nendeta ei ole võimalik mängu läbi viia. 
 
Abivahendid   on olulised mängu ettevalmistamisel  ja juhtimisel (näiteks vile , kriit 
jne), seega ei ole nende vahendite olemasolu hädavajalik mängu läbiviimiseks. 
 
Näide:  Rahvastepalli on planeeritud mängida asfalteeritud platsil, kuid puudub kriit 
joonte tõmbamiseks. Kriidijoone võib asendada nn liivajoonega või vahetada 
mängukohta ning tõmmata piirjooned pinnasele. Märgistuseks võib kasutada ka 
kivikesi, puitu ja muid looduslikke  vahendeid, oluline on jälgida, et abivahendid ei 
muutuks mängijatele ohtlikuks. 
 
Olulisemad küsimused, millele tuleb enne mängu algust vastata: 
-  kas vahendeid on piisavalt; 
-  kes vastutab vahendite olemasolu eest; 
-  kas vahendeid on võimalik asendada (Pollinskaja, 1970, Zapletal, 1984). 
 
Ajastus 
 
Mängu läbiviimisel on oluline arvestada: 
-  aega (hommik, õhtu jne), sellest oleneb mängijate aktiivsus valitud mängu mängi-
misel; 
-  tegevusi, mis on toimunud enne mängu algust (söömine,  magamine , spordi-
võistlus); 
-  üldise hõivatuse kestust (laagri kestus). 
 
Mängujuht on edukas, kui suudab vähese etteteatamisega  ja lõbupakkuvalt korralda 
mänge nn ajatäitmiseks. 
 
Näide:   Laagri kogunemisel selgub, et kasvatajast mittesõltuvatel põhjustel ei ole 
võimalik õigeaegselt tegevust alustada ning tegelik algus lükkub kümne minuti võrra 
edasi. Osav mängujuht suudab sellisel hetkel aktiveerida kõik kogunenud noored, 
näiteks viies läbi mõne laulu-, sõna- või muu vähest liikumist vajava ja kiirelt 
õpetatava mängu. 
 
Mängu õpetamine 
Mängu selgitamisel paigutatakse mängijad sobivalt mängu sujuvaks alustamiseks. 
Mängujuht seisab alati näoga päikese ja tuule poole, seega mängijate suhtes 
võimalikult soodsalt. Mängujuht paikneb seletamisel nii, et kõik mängijad teda 
näeksid ja kuuleksid (Pollinskaja, 1970):  
-  ringmängude puhul mängijate kõrval ringjoonel; 
-  rivi puhul rivi ees; 
-  kolonni puhul kolonni kõrval, mitme kolonni puhul kolonnide ees. 
 
 
155 
 
 
Mängijate jagamine gruppidesse võib toimuda erinevatel alustel, oluline on sobiv 
moodus enne mängu seletamist välja valida:  
-  jaotamine kindlate tingimuste alusel. Näiteks: vanuselised grupid; 
-  valitud grupid. Näiteks: kapten valib grupi; 
-  juhuslikud grupid. Näiteks: loosiga valitud grupid. 
 
Gruppide moodustamisel tuleb arvestada eesmärke ja võrdsust (Pollinskaja, 1970).  
 
Näide:  Gruppide moodustamine toimub kapteni valikul. Sellisel puhul jäävad 
tavaliselt viimasteks valitavateks kõige nõrgemaks või ebapopulaarseks peetavad  
mängijad. Sellistel puhkudel tuleb viimasena valitutele olulist tähelepanu pöörata, sest 
nad võivad muutuda ise agressiivseks  või nende suhtes võidakse üles näidata 
agressiivsust.  
 
Seega võib rohkelt kasutada kombineeritud gruppide moodustamist. Näiteks, esmalt  
moodustatakse vanuselised  alagrupid ning alagrupisiseselt jaotatakse  gruppideks  
loosiga. 
 
Mängu tundmine .  Enne mängu tutvustamist on vajalik teada mängu eesmärki, käiku, 
signaale ning -reegleid. Seletamisel ei kasutata raamatut ega loeta paberilt, vaid tekst 
esitatakse peast, vajadusel võib kasutada spikrina väikest meelespealehte (Galinskaja 
et. al, 1972; Pollinskaja, 1970; Zapletal, 1984). 
 
Mängu seletamine peab olema täpne. Keelelise korrektsuse huvides tuleks mängu 
seletamisel kasutada üldlevinud termineid ja käsklusi (rivi,  kolonn , “tähelepanu, 
valmis olla, start!”). Samuti kasutatakse lühikesi ning selgeid lauseid ja võimalikult 
vähe võõrsõnu. Demonstratsioon  ehk ettenäitamine on oluline täiendus keelelisele 
seletusele. Esmalt esitatakse sõnaline seletus ning seejärel toimub demonstratsioon, 
mille ajal võib lisada ülekordavaid selgitusi (Pollinskaja, 1970). Proovimängu  
kasutatakse uute mängude puhul, et anda mängijatele võimalus mängureeglitega 
tutvuda ning kontrollida, kas mängijad mõistsid seletust. Kindlasti tuleb enne 
proovimängu sellest mängijaid teavitada. Vajadusel võib pärast proovi täpsustada või 
muuta reegleid, mänguala vms. 
 
Mängijate iseloomustus 
 
Aktiivsed (eestvedajad) – alustavad innukalt ka tavatumaid mänge, nad on nõus 
proovima uusi asju. Mida rohkem on selliseid mängijaid, seda elavamad ja 
meeleolukamad on mängud. 
 
Kõhklevad – osavõtt sõltub tujust . Arvuliselt tavaliselt suurim grupp rühmas. Sobiv 
on mäng, mis köidab kergesti. 
 
Passiivsed –  hoiduvad kõrvale. Kaasamiseks peab neile pöörama suuremat 
tähelepanu, kuid sundida ei ole mõttekas. 
 
Agressiivsed – võivad kuuluda kõigi eelpool  kirjeldatud mängijate hulka, eristavaks 
omaduseks on agressiivsuse avaldumine mängides (Zapletal, 1984). 
  
156  
 
 
Turvalisust mõjutavad tegurid 
 
Grupist sõltuvad – oluline on määratleda grupi kooslus  (agressiivsete, passiivsete 
mängijate hulk grupis). Kas grupi käitumine võib muutuda mängijatele ohtlikuks? 
Kas grupis on mõni mängija, kes võib saada ohtlikuks teistele mängijatele?  
 
Mängujuhist sõltuvad – võib anda käsklusi, mille ohtlikkust ta ise kaasa mängides ei 
tunneta. Millised võivad olla sellised käsklused?  
 
Kohast sõltuvad – füüsilised takistused, mängu suund ja liikumine. Millised on 
võimalused riskide vähendamiseks? 
 
Ilmast  sõltuvad – kuumus/külm, ei saa kaua väljas viibida, sademed teevad pinnase 
ettearvamatuks, tuul võib vahendeid ettearvamatult liigutada. 
 
Vahenditest sõltuvad – liiga kerged või rasked antud vanusegrupi jaoks, 
ebaturvalised. 
 
Mängust sõltuvad –  mõned mängud on ohtlikumad kui teised, oluline on leida 
võimalus turvalisust suurendada  ning mängijaid ohtudest teavitada. 
 
Mängu lõpetamine 
 
Mängu lõpetamisel on oluline: 
 
1) leppida kindla lõputa mängude puhul mängu lõppemine (näiteks mängu aeg) 
kokku enne mängu algust ning vastavast kokkuleppest mängu lõpetamisel kinni 
pidada. 
 
2) lõpetada mäng õigeaegselt, st mitte lasta mängul “ära vajuda” (Pollinskaja, 
1970). 
 
Näide: Lauamänge kasutatakse sageli vihmaste päevade sisustamiseks. Pikaleveninud 
lauamäng, vaatamata sellele et reeglite järgi ei ole see veel lõppenud, muutub 
mängijatele ebahuvitavaks ning mängijad võivad ise otsustada mängu lõpetamise. 
Mängujuht peab suutma märgata mängu huvitavuse kadu ning vajadusel suutma 
mängu enne ametlikku lõppu lõpetada. Pikaleveninud mängud jätavad ebameeldiva 
mälestuse ja valmidus mängu teistkordseks mängimiseks on väiksem. 
 
3) anda selgelt märku mängu lõppemisest (vile, selgelt sõnastatud lause);  
 
Näide:  Selge lõpumärguanne on eriti vajalik sportmängude juures, sest  vilehetkel 
löödud värav võib selge märguande puudumisel osutuda probleemiks mängutulemuse 
selgitamisel; 
 
4) anda mängijatele teada mängu tulemus (võitja), eesmärgi täidetus. Kui on 
kavatsus võitjaid premeerida, siis peab  mängjuht otsustama, kas mängijad saavad 
preemia kohe või toimub autasustamine hiljem, näiteks laagririvistusel 
(Pollinskaja, 1970).  Oluline on varuda vajalikul hulgal auhindu ning vastavad 
läbirääkimised laagripersonaliga pidada aegsasti, mitte viimasel hetkel; 
 
157 
 
 
5) anda mängijatele tagasisidet nende osalemise kohta ehk tõsta esile aktiivsemaid 
mängijaid, ergutada passiivseid ja  vajadusel kutsuda korrale agressiivseid 
mängijaid; 
 
6) koristada mänguvahendid ning mänguala. Vahendite ja mänguala koristamisele 
võib kaasata mängijaid, näiteks võib pallide kogumiseks korraldada võistlus-
mängu. Oluline on, et kõik vahendid jõuaksid tagasi hoiupaika, nii et neid saaks 
ka järgmise mängu korral kasutada. 
 
Mänguanalüüs 
 
Mänguanalüüsi peaks tegema iga mängujuht pärast mängu lõppu, et hinnata tegevuse 
kordaminekut ning teha järgmisel korral mängides vajalikke parandusi (Galinskaja 
et.al, 1972). Samuti võivad mängu analüüsida laagrijuhataja ning mängijad, et anda 
tagasisidet mängujuhile. 
 
Mänguanalüüsis käsitletakse: mängu valikut, ettevalmistust, selgitust, läbiviimist ja 
lõpetamist. 
 
Mängu valik.  Kas valitud mäng oli hea, põnev, vaimukas, huvitav? Kas mäng sobis 
grupile, kas oli sobiv koht ja aeg? 
 
Ettevalmistus.  Kas mängjuht oskas mängu mängida ja seletada? Kas mängu koht ja 
vahendid olid enne mängu algust ette valmistatud? 
 
Selgitus.  Kus paiknesid mängijad ja mängujuht selgituse ajal? Kas selgitus oli kõigile 
arusaadav? Kas selgitust tuli korrata? Mis jäi arusaamatuks? Kuidas oli korraldatud  
demonstratsioon, kas kõigil mängijatel oli võimalus seda näha?  Kas korraldati 
proovimäng? Kas  ilmnes puudujääke, kas need kõrvaldati? 
 
Läbiviimine.   Kuidas mängijaid jagati? Kas oli mitteosalejaid? Kas ja kui palju 
mängujuht  nendega tegeles? Kas tekkis vajadus  korrigeerida reegleid, kas seda tehti? 
Kas kõik vahendid olid töökorras, kui ei, siis kuidas neid asendati? Kas mängu 
läbiviimine oli turvaline? 
 
Lõpetamine.   Kes mängu lõpetas, kas mängijad või mängujuht? Kuidas mäng 
lõpetati? Kas tulemuste teatamise järel  mindi  üle uuele mängule? Kas lõpetati mäng 
põhjendusega või lasti mäng “ära vajuda”? Kas mängijatele anti tagasisidet? Kas 
vahendid ja mängukoht korrastati pärast mängu lõppu? Kes seda tegi? 
 
Kokkuvõtteks võib öelda, et  mängu õnnestumine sõltub mitmetest olulistest 
teguritest, nagu mängu, koha ja aja valikust, vahendite olemasolust, mängijate ja 
mängujuhi käitumisest, kuid kõige olulisem on siiski mängust rõõmu tunda. Head 
mängimist! 
158  
 
 
MATKAD JA NENDE PLANEERIMINE 
 
Hästi planeeritud matk toob lastele palju rõõmu. Matkad arendavad lapse silmaringi, 
annavad kogemusi oma jõu hindamisel, õpetavad suhtlemist kaaslaste ja kasvatajatega 
ning õpetavad arvestama nooremate ja nõrgemate lastega. Mõne  matka saab läbi viia 
väga väikese ettevalmistusega, mõni matk on suunatud teatud  huvi- või 
spordiharrastusega grupile, kuid iga matk peab pakkuma  rõõmu nii lastele kui ka 
korraldajatele.  
 
Laagrivahetuse plaani koostamisel tuleb kohe planeerida ka matkade toimumise aeg. 
10–12-päevase vahetuse puhul võiks lühem matk (poolepäevane) toimuda esimesel 
nädalal ja teine (kogupäevane) matk teisel nädalal. Lühemal matkal õpivad kasvatajad 
lapsi ja lapsed üksteist tundma ning arvestama üksteisega. Laste võimeid, iseloomu 
jms juba tundes saab pikemal matkal vältida võimalikke konfliktsituatsioone.  
 
Matk ei ole lihtsalt sõbraga lobisedes jalutamine, vaid kindlal marsruudil, etteantud 
tempos ja organiseeritud puhkepausidega teatud teekonna läbimine, mille jooksul saab 
hulgaliselt teadmisi läbitud paikade kohta. 
 
Matkajuht peab väga hästi teadma kogu matka marsruuti. Ta peab koostama täpse 
ajakava, millal teatud punkti jõutakse, teadma, kui kaua võtab aega "giiditöö", 
planeerima ajaliselt ja asukohati puhkeajad, organiseerima optimaalses kohas 
toitlustamise. Marsruut  tuleb koostada võimalikult huvitav, teadmisi pakkuv, 
emotsionaalne, vaheldusrikas ning ea- ja võimetekohane.  
 
Soovituslikud näidisnormid läbiviidavateks matkadeks on toodud peatüki lõpus. 
 
IGAL MATKAL PEAB OLEMA EESMÄRK! 
 
Eesmärgi püstitamine. Eesmärgi püstitamine sõltub alati matkarühma ealistest 
iseärasustest. Nendest lähtuvalt on vajalik leida sobilik matkamise  viis(liik) ja 
temaatika . Loodus pakub matkadeks palju erinevaid võimalusi, kuid looduses 
liikumise aluseks on eeskätt looduse tundmine  ning loodusseaduste  järgimine. Välti-
matu on matkajuhi pädevus. Sobiva temaatika valikul peab matkajuht arvestama 
matkarühma liikmete arengutasemega. 
 
Matkad võivad olla: 
lühiajalised (päevane) või pikaajalised vee-, jalgratta-, jalgsi- ja suusamatkad 
järgnevate eesmärkidega: 
-  matk peidetud aarde leidmiseks; 
-  kindel juhindumine kaardil märgitud matkarajast; 
-  loodusmatk avastuste ja vaatlustega; 
-  matk eesmärgiga jõuda kohta, kus lapsed pole varem olnud, ja pidada seal 
väike piknik . 
 
VALIK ERINEVAID MATKU 
 
VÄRVIMATK - leia värve looduses. Anna igale matkajale tükike värvilist paberit, et 
leida sellele värvile vastavat värvi objekt looduses. Proovi kasutada ainult rohekaid ja 
pruunikaid toone! 
 
159 
 
 
ABC-MATK - selleks kasuta tähestikku. Anna igale matkajale üks täht tähestikust ja 
ta peab leidma matkarajal selle tähega algavaid sõnu. 
 
HOMMIKUNE MATK - jaluta väikese grupiga varahommikul looduses, kusjuures 
on tähtis  vaikus. Istuge  vaikselt  ja kuulake hommikusi hääli. Kui kuulete linnulaulu, 
siis püüdke kindlaks teha, missugune lind laulab (kasutage binoklit ja pikksilma). 
 
ÖÖMATK - rühma liikmetel peavad olema taskulambid ja midagi veekindlat 
istumisaluseks. Istuge vaikselt pimedas ja kuulake ööhääli, kuni silmad harjuvad 
pimedusega. Kaua see aega võtab? Mida kuulete? Mis lõhnu tunnete? Kattes 
taskulambi valguse punase tsellofaaniga, võib näha väikesi loomakesi metsas 
askeldamas, sest nad ei reageeri punasele  valgusele . Kui silmad on  harjunud  
pimedusega, jalutage uude kohta ilma valguseta ja vaadake, kui ilus on öine taevas. 
Jälgige Kuud, tähti, Suurt Vankrit, Põhjanaela. 
 
MATK OLGU TURVALINE JA LÕBUS! TEEL PEAB ASET LEIDMA SEIKLUSI, 
MIS TOOVAD VAHELDUST ARGIPÄEVAELLU! 
 
Matka planeerimisel pea meeles, et on vaja läbi mõelda: 
-  Mida teha suure lastearvu puhul? 
-  Kuidas kaasata kõiki lapsi? 
-  Milliseid teemasid õpetada-tutvustada lastele enne matkale minekut? 
-  Kuidas määrata laste võimekust ja koostada matkarühmi? 
-  Millist matkavarustust on vaja hankida? 
 
Suuremate lastelaagrite ja -rühmade puhul tuleb matkakorraldajal teha endale selgeks 
matka toimumise marsruut ja üksikasjad; samuti eesmärk ja toimumise aeg, sest 
matkale eelnevad tegevused peavad mahtuma ajagraafikusse. 
 
Juhul kui laste arv on suurem, planeerida liikumisskeemid ja -ajad. 
 
Matkale eelneval perioodil tuleb lapsi tutvustada orienteerumise  algteadmistega; 
maastikul liikumise põhimõtetega; olenevalt planeeritud matka liigist õpetada lastele 
erialaseid oskusi; mitmepäevastel matkadel on vaja algteadmisi matkalaagri 
püstitamisest ja telgis ööbimisest. 
 
Matkarühmade koostamiseks võib kasutada erinevaid mooduseid: võrdsete võimetega 
lastest koostatud rühmad või erinevate võimetega lastest koostatud rühmad. Esimesel 
juhul on lihtsam planeerida liikumiskiirusi ja vahemaid, paraku on sellise rühma 
kokkusaamine küllaltki küsitav. Teisel juhul tuleb liikumiskiirust ja vahemaid 
planeerida matkrühma liikmete ”kõige nõrgema lüli” järgi. Erineva tasemega lastele 
on hea võimalus selgitada matkamise üht kandvat põhimõtet – teineteise aitamine 
raskematel matkalõikudel. Näiteks jalgrattamatka keskmiseks liikumiskiiruseks on 10 
km/h, jalgsimatkal 5 km/h ja veematkal 5 km/h. Keskmised näitajad muutuvad 
vastavalt eelpool nimetatud teguritest. 
 
Planeeri matka ohutuse tagamiseks turvalisuse küsimused. Turvalisus sõltub 
suurel määral matka hoolikast ettevalmistusest, matkajuhtide pädevusest ning ohutuse 
tagamiseks mõeldud varustuse olemasolust (eriti tehnilisemate matkade korral). 
Normaalne matkajuhtide hulk lastematkal on 1 juht 10-12 lapse kohta. Optimaalne 
160  
 
 
rühma suurus on 8-24 last rühmas. Suuremate rühmade korral tuleb jaotada rühmad 
väiksemateks gruppideks. 
 
Planeerimisel koosta  ka vajaliku varustuse loetelu. Varustuses peab sisalduma 
konkreetse matka jaoks vajalik. Varustus   jaota matkajate isiklikuks ja kogu rühma 
varustuseks. Planeeri ka  ühise varustuse jaotus rühmaliikmete vahel. 
-  Isikliku varustuse hulka kuuluvad: riietus, jalatsid, varustuse kotid, isiklikud 
toidunõud ja hügieenivahendid, magamistarbed. 
-  Rühma varustuse hulka kuuluvad: tööriistad, telgid , toiduvalmistamisnõud, 
toiduained, esmaabivahendid. 
 
Matka praktiline ettevalmistus 
 
Peale teoreetilise  matkamarsruudi planeerimise kontrolli matkamarsruudi teoreetiliste 
andmete paikapidavust looduses, maastiku läbitavust, laagri- ja puhkepaikade 
olukorda ning kasutatavust. Vajadusel uuri alternatiivsete lahenduste võimalusi nii 
laagripeatuste jaoks kui ka nendeks puhkudeks, kui eelnevalt planeeritud 
matkamarsruut osutub liiga raskeks. Tehniliste matkade puhul (jalgratta-, paadi-, 
suusamatk) jälgi, et tehnilistest iseärasustest tulenevad olukorrad oleksid 
lahendatavad. Näiteks kanuumatkal peatuse tegemiseks peab olema sobilik jõekallas, 
et kõik matkajad saaksid ohutult maabuda. 
 
Kaardimaterjali looduses kontrollimiseks jäta meelde konkreetsed pidepunktid, 
mida on lihtne ära tunda. Juhul, kui märkad looduses toimunud muutusi, mida pole 
kaartidele jõutud kanda, tee nende kohta märkused oma kaardile. Näiteks, märgi ära 
uued teed, raiesmikud, ehitised, samuti sobilikud puhkepeatused ja laagripaigad. 
Juhul, kui on tegemist mitmepäevase matkaga, selgita välja võimalike laagripaikade 
olemasolu, nende puudumisel leia maaomanikega kontakt ning lepi kokku laagripaiga 
asjus. Laagripaiga valikul looduses jälgi ilmakaari: arvesta, et päikese tõustes 
temperatuur telgis tõuseb kiiresti; tugeva hoovihma tõttu võivad lohukohtadesse 
tekkida lombid  või veetase jões tõusta;  mererannal võib tõusta tormituul jne.  
 
Laagrilõkke tegemine looduses  on võimalik ainult selleks otstarbeks väljaehitatud 
laagripaikades või eramaadel maaomaniku loal, juhul kui looduslikud tingimused seda 
lubavad. 
 
TURVALISUS MATKAL 
 
Planeerides ja võimalikke sündmusi läbi mõeldes, ohtudest hoidudes ja nende 
esinemise tõenäosust vähendades ning õigesti varustust valides on väga tõenäoline, et 
suudad hädaolukorda vältida, aga kui õnnetus siiski juhtub, sellest terve nahaga 
pääseda. 
 
LÜHIMATKAD 
 
Lühimatkad on suvelaagri tingimustes kõige populaarsem  matkaliik.  
Enne laagrist  lahkumist soovitame teha järgmist: 
-  Tutvu ilmaprognoosiga. 
-  Ole kindel, et laagri nädala/päevaprogrammis on kirjas rühma marsruut ja 
koht, kuhu matkatakse. 
 
161 
 
 
-  Jäta laagrisse matkal osalevate laste ja kasvatajate nimekiri. 
-  Kontrolli, kas mobiiltelefoni aku on laetud ning laagri telefoninumber on 
kaasas. 
-  Võta kaasa väike seljakott  sobivate riietega, esmaabipakk, müts, kindad , vett, 
võileibu ning kui sa ei tunne piirkonda kuigi hästi, siis kaart ja kompass. Kui 
on oodata vihma, võta kaasa kerge vihmakeep . 
-  Võta taskutes kaasa järgmine vähim võimalik varustus: vile,  tikud  või 
tulemasin , kompass, nuga , karamellkompvekke ja vajaduse korral ravimeid, 
millest oled sõltuv. 
-  Kui muudad retke käigus oma plaane, kojutulekuaega või sihtkohta , teata 
sellest laagrisse. 
 
Lühimatkale võta kindlasti kaasa: 
- esmaabikott  
- vile 
- vajadusel vihmamantel. 
 
Kui planeerida lühimatka koos toitlustamisega, tuleks kaaluda toitlustamise 
organiseerimist valmistoidu transpordiga matka peatuskohta. Sellistel lühiajalistel 
matkadel jääb matkavarustusest ära ka toidunõude transport. Lühikestel matkadel ei 
tohi unustada piisava joogivaru kaasavõtmist.  
 
Matkal tuleb teha iga 30-50 rännuminuti järel  peatus , 3 tunni järel tuleb teha pikem 
peatus. 
 
Lühimatkade puhul ei tohiks ka alahinnata eri- või  hädaolukorra teket. Võib juhtuda 
ootamatusi, näiteks vigastusi või haigestumist; vahel  eksitakse ära, hinnatakse aega 
valesti ja ei leita üles järeletulijat.  
 
MITMEPÄEVASED MATKAD 
 
Mitmepäevase matka korral peab enne välja selgitama laagri asukoha, joogivee 
saamise ja pesemisvõimalused.  
 
Kogu piirkonna kohta peab olema kaart, võimaluse korral ka turismialast või muud 
suunavat teavet. 
 
Uuri oma  mobiilside võrguoperaatorilt, kas levi katab seda piirkonda. 
 
Vaja võib minna järgmisi telefoninumbreid: ilmateade ; turismibüroo või selle 
piirkonna matkade korraldaja; ravi- või tervishoiuinfo nõu küsimiseks retkel tekkida 
võivate vigastuste, mürgituse või haigestumise korral; rongide ja busside 
piletikeskuste telefoninumbrid juhuks, kui tekib vajadus muuta reisiaegu ja 
reisisuunda. 
 
Jälgi selle piirkonna ilmateadet, kuhu lähed  matkama .  
 
Kaasavõetavad varustus ja riided sõltuvad sellest, kuhu matkatakse, aga ka aastaajast  
ja ilmast. Järgnevalt on nimetatud esmased esemed, mis lisaks tavavarustusele 
muutuvad tähtsaks hädaolukorras. 
162  
 
 
Mitmepäevase matka varustus 
Kogenud matkajad ütlevad, et heaolu matkal sõltub varustuse kvaliteedist. Matka-
grupi varustuse nimestikku tuleb võtta vahendid toidu valmistamiseks, ööbimiseks, 
orienteerumiseks , pisiremondiks. Kogu varustus (nii isiklik kui ka matkagrupi 
varustus) peab mahtuma seljakottidesse. 
 
Kuldne reegel: võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, kuid eelkõige 
sõltub matkavarustuse valik looduslikest tingimustest.   
Põhilised varustuse osad on: 
•  riietus, 
•  jalatsid, 
•  kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid), 
•  toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks), 
•  toiduained, 
•  esmaabi- ja turvavarustus, 
•  tööriistad, 
•  magamistarbed. 
 
Riietus koostatakse vastavalt kihilise riietuse põhimõtetele. 
 
Alusriided peavad reeglina olema puuvillased, talvisel ajal ka peenvillased. Aluspesu 
peab andma sooja ja ühtlasi olema õhku läbilaskev. 
 
Pealmised riided ehk üleriided peavad olema tuultpidavad (kuid mitte umbsed) ja 
võimaluse korral vettpidavad.  
 
Riietus peab võimaldama vabalt liikuda, üleriietel peab olema piisavalt taskuid ja 
need peaksid olema õigetes kohtades. Taskutesse peaks saama paigutada selliseid 
varustuse elemente, mida võib kõige rohkem vaja minna. Taskud peaksid olema 
avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott  seljas . 
 
Jalatsid kaitsevad matkaja jalgu välismõjutuste eest (maastiku ebatasasused, libedus , 
külm, vesi). Traditsioonilised matkajalatsid on matkasaapad. Suusamatkadel on 
selleks loomulikult suusasaapad ja veematkadel soovitavalt sandaalid või vettpidavad 
saapad. Soomatkadel ei ole paremaid jalanõusid kui  kummikud .  
 
Kandesüsteemideks jalgsimatkadel on seljakotid. 1–2-päevastel matkadel kasu-
tatakse põhiliselt seiklejatele mõeldud seljakotte (15–40 l).  Seljakoti  suurus määra-
takse tavaliselt kasutaja kasvu järgi(mida suuremat kasvu on matkasell, seda suurem 
peab olema  kott ). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25–45 l, 
täiskasvanutel 50–80 l. Seljakotil peavad olema  seljaosa kandekonstruktsioon 
tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega. Heal 
seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm. Seljakoti raskus seljal jaotub 50:50 
õlavöö ja puusavöö vahel. Seljakoti taskud peavad avanema selliselt, et oleks 
võimalik varustusele hästi ligi pääseda. Seljakotil peaks olema ka piisavalt 
lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. 
 
Kandesüsteemideks jalgrattamatkadel on jalgrattakotid, mis pakiraamidele kinni-
tatuna toetuvad jalgratta külgedele, nii et varustuse ja jalgratturi raskuskese oleks 
võimalikult madalal. Jalgrattal võib kasutada ka juhtraua külge kinnitatavat kotti, 
 
163 
 
 
millel võib olla kaarditasku. Seljakoti kinnitamine pakiraami peale on ohutustehnika 
seisukohast väär, sest sellisel jalgrattal sõitmisel on suur oht kaotada tasakaal ning 
kukkuda. Lühematel jalgrattamatkadel võib kasutada ka seljakotte, kuid nende suurus 
võiks olla samast klassist  kui lühimatkajate seljakottidel. 
 
Kandesüsteemideks veematkadel peaksid olema veekindlad kotid. Kottide suuruse 
määrab matka kestvus. Üldjuhul on see liitrites sama nagu teistelgi matkaliikidel. 
Tänapäeval palju kasutatud kilekotid on siiski ajutine lahendus, sest tavaline kilekott 
on väga õrn ning kogu varustuse märjakssaamine on küllaltki suur risk.  
 
Kandesüsteemideks suusamatkadel on seljakotid ja varustusekelgud. Lühematel 
matkadel piisab seljakottidest, pikematel matkadel tuleks kasutada kelke, mis on 
jäikade valjastega ja mida veetakse suusataja taga. Kuna talvematkade riietus ja 
magamisvarustus on suuremamahuline, siis on ka varustuse mahutamiseks matkal 
vaja rohkem ruumi. 
 
Toidunõud matkal on isiklikud sööginõud ja toiduvalmistamiseks kasutatavad 
rühmanõud. Isiklikud sööginõud peaksid olema  roostevabast  terasest või plastikust  
korduvkasutatavad pestavad nõud. Ühekordse kasutusega pabernõud ei ole kesk-
konnasäästlikud ja tekitavad lisaprobleeme olmejäätmete osas. Sama kehtib ka 
söögiriistade kohta. Toiduvalmistamiseks kasutatavad nõud peavad vastama rühma 
suurusele (see on seotud ka eelpool toodud rühma optimaalse suurusega: 8–24 
inimest). Lisaks toidunõudele on toidu valmistamiseks vaja priimust. Priimuseid on 
nii gaasi- kui vedelküttega. Kuna tule tegemiseks on eraldi luba vaja ning kuivadel 
suveperioodidel pole tuletegemine looduses üldse lubatud, on priimusel söögi-
tegemine ainuke kindel sooja söögi valmistamise võimalus. 
  
Toiduained matkadeks. Toiduratsioonide suurused on antud peatüki lõpus. 
Kaasavõetava toiduhulga planeerimisel peab arvesse võtma mitmepäevaste matkade 
puhul võimalikke toiduvarumiskohti, mis jäävad matkamarsruudile. Sellised 
võimalused peavad täpselt olema fikseeritud ka matkajuhistes. Eriti suur osatähtsus 
toiduainete arvestamisel on nii joogiks kui toiduvalmistamiseks vajalikul veel. Peale 
iga matkaselli isikliku veetagavara (1,0–1,5 l päevas: sõltuvalt kasvust ja ilmast) on 
vaja arvestada ka toiduvalmistamiseks vajaliku vee saamist või kaasaskandmise 
vajadust. 
 
Turvavarustus sõltub paljuski matkaliigist. Kõigile matkaliikidele ühiseks võib 
pidada esmaabivahendeid. Tänapäeval on oluline osa turvalisuse tagamisel ka side-
vahenditel. Mobiilside levialal on matkajuhtidel oluline telefoni omamine. Üheks 
sidepidamise  vahendiks on ka vile. Nendes piirkondades, kus puudub mobiilside, on 
soovitatav raadioside kasutamine. 
  
Jalgrattamatkadel kohustuslik kaitsekiivrite kasutamine. Soovitavalt võiks kasutada 
ka kaitseprille ning - kindaid . Jalgrattamatkal peaks iga ratturi varustuses olema ka üks 
kilekott sadula kaitsmiseks vihma eest. Parema nähtavuse tagamiseks peaks iga 
matkaja riietusel olema lisahelkurid. 
  
Suusamatkadel peaks iga matkaja varustusse kuuluma näokaitse (dessantväelase 
suusamüts), kaitseprillid (nii lumesaju kui ka päikesekiirguse kaitseks), üleriietuses 
164  
 
 
peaks kindlasti olema erksavärvilisi elemente (see hõlbustab kadumaläinud matkaja 
otsinguid).  
 
Veematkadel peab igal matkajal olema asjakohane päästevest. Lisaks isiklikule 
päästevestile peab iga matkajuhi varustusse kuuluma päästeköis. Matkajuhi varustusse 
mitmepäevasel veematkal peab kuuluma ka veekindel taskulamp, millega saaks anda 
valgussignaale hädaolukorda sattudes . 
 
Tööriistad matkal. Sõltumata matkaliigist peaks matkavarustuse hulka kuuluma 
taskunuga,  saag , kirves ja soovitavalt ka universaalne multitööriist (näiteks 
Leatherman). Olenevalt matkaliigist lisanduvad tööriistad kas jalgrattamatkale, 
suusamatkale või veematkale. Tehnilistel matkadel peab olema ka enam vajalikke 
abivahendeid, näiteks suusamatkal tagavaraks suusanina, suusamäärded ja 
kruvikeeraja . Veematkal peab olema konkreetse veesõiduki parandamiseks vajalikku 
materjali, näiteks isoleerpaela, liimi, traati. Jalgrattamatkal peavad kaasas olema 
vajalikud mutrivõtmed ja kummiparandamiskomplekt.  
  
Magamisvarustus koosneb telgist, magamisalusest ja magamiskotist. Nende 
valikul tuleb lähtuda nii matka iseloomust kui ka looduslikest tingimustest. Telgi 
suuruse arvestamiseks peab korraldaja teadma telgitüüpe ja ühele matkajale vajalikku 
ruumi hulka. Üks keskmine matkaja vajab telgis magamiseks 0,5 m laiust magamis -
ruumi. Magamiskottide valik sõltub kasutaja kasvust, matkaliigist ja ilmastikuoludest. 
Magamisaluste kvaliteedist sõltub temperatuur ja mugavus, mis omakorda mõjutavad 
une kvaliteeti. 
 
ESMAABIKOMPLEKT 
 
Vaatamata sellele, et vigastusi püütakse iga hinna eest vältida, võib väga kergesti 
esineda esmaabi andmist vajavaid olukordi. Käi läbi esmaabikursused! Sellest on suur 
kasu. Välitingimustes elu võib kaasa tuua mitmesuguseid traumasid. Et ennast ja teisi 
kiiresti aidata, kanna alati kaasas esmaabikomplekti. 
 
MATKAL 
 
Matku võib läbi viia erinevaid radu  pidi 
1.  Matkarajad on tavaliselt spetsiaalselt selleks rajatud ning neid mööda peabki 
liikuma. Rajalt väljaminek võib kahjustada taimestikku või matkaja võib ise sattuda 
ebameeldivatesse olukordadesse (augud, mülkad, püünised jne). 
2.  Matkad metsikutes kohtades. Neid matku peaks tegema väikeste gruppidega 
(mitte rohkem kui 10 inimest). Sellise matka puhul peab grupp liikuma hajutatult, eriti 
niitudel ja raiesmikel. Isegi 4-5 inimest, kes liiguvad üksteise järel, võivad kahjustada 
taimi ning põhjustada erosiooni.  
3.  Liikumist mudastel aladel peaks igati vältima. Kui see pole aga võimalik, püüdke 
jääda võimalikult raja ligidale.  
4.  Rajamärgid. Eriti hoolikas tuleb olla materjalide kogumisel, et mitte lõhkuda taimi 
ning jätta maapinda ebasoovitavaid  auke . Kõik märgistused tuleb hiljem kokku 
korjata ning viia tagasi nende naturaalsesse kooslusesse. 
 
 
 
 
165 
 
 
Matka peatumiskoha valik 
1.  Olemasolev koht (selleks ettenähtud paik) oleks parim lahendus vaatamata sellele, 
et seda kohta on pidevalt kasutatud ja tõenäoliselt vajab see taastumist. 
2.  Uus tundmatu koht tuleks kõne alla, kui ühtegi rajatud kohta pole käepärast võtta:  
a)   liivane ala metsaserval veekogu ääres kannatab igasugust laagritegevust palju 
paremini kui aasad  ja niidud; 
b)  koht peab olema vähemalt 5 meetrit veekogu äärest ning matkaradadest eemal; 
c)  julgeoleku tagamiseks pange  telgid hajutatult, kuid  olge  samas piisavalt lähes-
tikku;  
d)  enne äraminekut katke tulekolle okste, käbide ning männiokastega (kontrollige, et 
süsi hõõguma ei jääks). 
 
Prahitöötlus 
1. Mittepõlevad materjalid tuleb endaga kaasa võtta, samuti on soovitav prügikotti 
panna muna-, pähkli- ja apelsinikoored, samuti konservikarbid ja fooliumitükid. 
2.  Põlevad materjalid võib põletada järelevalve all lõkkes. Kõik, mis täielikult ära ei 
põle, tuleb prügina kaasa võtta. 
3.  Planeeri toitu hoolikalt, et vältida jääki. Toidujäätmed meelitavad kohale igasugu-
seid soovimatuid loomi ja putukaid. 
4. Toidunõude pesemisel ja toidu küpsetamisel kasutatud veest tuleks eemaldada 
igasugune praht . Puhastatud vesi valage metsa alla erinevatesse kohtadesse laiali, et 
vältida liigset kontsentratsiooni ühes kohas. 
 
Pesemine 
1. Veekogu juures peab pesemiskoht olema vähemalt 10 m veekogust kaugemal. 
2. Et  seep ei lagune vees kuigi hästi, tuleks ennast pesta veekogust veidi eemal. Kaasa 
tasuks võtta loodussõbralikke pesemisvahendeid. 
 
Väljakäigus käimine 
1. Augud ei ole urineerimiseks olulised: 
a) auk tuleb kaevata siis, kui metsa jäädakse rohkem kui üheks ööks või kui grupi 
suurus ületab 5 inimest. Auk peab olema kaevatud veekogust 50 m kaugusele ja 
olema vähemalt 20 cm sügav. Pärast kasutamist ajage auk kinni; 
b) lühemaajalisel matkal võib kasutada "kassi meetodit". Kasuta väikest labidat või 
kühvlit, et kaevata väike individuaalne auk, mis pärast kasutamist tuleb katta mullaga. 
 
2. Tualettpaber, tampoonid ja hügieenisidemed ei lagune hästi ning need tuleb panna 
eraldi plastikaatkottidesse ning koos ülejäänud prügiga metsast välja viia. 
 
Kuidas määrata matkal põhja-lõuna suunda  
Nii nagu arenevad laste oskused, annab ka loodus meile võimaluse õppida tundma 
kompassi, kaarte, päikest või tähti üsna lihtsate vahenditega. 
 
Matka käigus on väga lihtne õppida ära, kuidas määrata põhja-lõuna suunda. Kui sa 
tead, kus on põhi, saad teised  ilmakaared määrata väga kergesti. Kui seisad näoga 
põhja poole, siis on ida sinu paremal ja lääs vasakul käel ning lõuna jääb selja taha.  
 
 
166  
 
 
 
 
Pilt 1 - päike näitab meile üldise suuna. Pilt 2 - peale lõunat on päike läänes. Et 
Hommikul tõuseb päike idast. Et leida leida põhja suunda, pööra oma vasak õlg 
põhja suunda, pööra oma parem õlg vastu vastu päikest, siis vaatab sinu nägu põhja. 
varahommikust päikest, siis vaatab sinu 
nägu põhja.  
 
Enne matkale minekut küsi eneselt: 
- kas oled valmis juhtima  matka aktiivselt; 
- kas oled valmis reageerima igas olukorras; 
- kas lapsed on valmistunud selleks sündmuseks piisavalt; 
- kas oled kindel ohutusreeglites; 
- kas grupp on sobiv vanuse ja ettevalmistuse poolest. 
 
 
 
 
SOOVITUSLIKUD NÄIDISNORMID KOOLIÕPILASTEGA 
LÄBIVIIDAVATEKS MATKADEKS 
 
JALGSIMATKAD 
Matka kestus  
11-14 a 
15-16 a 
17-18 a 
ühepäevased   
15 km 
20 km 
24 km 
30 km  
45-50 km  
50-60 km  
mitmepäevased 
3 päevaga 
3 päevaga 
3 päevaga 
40-50 km  
70 km  
100 km  
 
5 päevaga 
5 päevaga 
6 päevaga 
 
167 
 
 
- Tasasel maal, kus pole takistusi, on normaalseks tempoks 4 km tunnis. 
- Mitmepäevamatkad eeldavad eelnevat füüsilist ja teoreetilist ettevalmistust ning 
lühemate matkade kogemusi. 
- Mitmepäevamatkadel on soovitatav pärast 2–3 matkapäeva teha puhkepäev. 
- Mitmepäevase jalgsimatka grupi suurus on kuni 15 õpilast. 
- Kui grupp on komplekteeritud eri vanusega õpilastest, tuleb arvestada nooremate 
matkajate ettevalmistuse ja jõuvarudega. 
 
JALGRATTAMATKAD 
Matka kestus 
11-12 a 
13-14 a 
15-16 a 
17-18 a 
ühepäevased   
16 km 
20 km 
35 km 
40 km 
kahepäevased 
30 km 
35 km 
50 km 
75 km 
kolmepäevased 
40 km 
50 km 
80 km 
100 km 
mitmepäevased 80 
km 
  160 km   
250 km  
350 km  
4-6 
6-8 päevaga 10 päevaga 13 päevaga 
päevaga 
 
- Näidisnormid on kehtivad liikumiseks hea kattega  teel. Katteta teedel vähendatakse 
matkanorme 25–30% võrra. 
- Jalgrattamatkal tuleb tunda liikluseeskirju ja neist kinni pidada. 
- Kiirteedel sõitmine ei ole lubatud. 
- Jalgrattamatkal tuleb hoida pikivahet 2–5 m, mäest alla sõites vähemalt 10 m. 
- Mitmepäevase (rohkem kui 3 päeva) jalgrattamatka grupi suurus võiks olla kuni 12 
õpilast + grupijuht + grupijuhi abi (mehaanik). 
 
SUUSAMATKAD 
Matka kestus 
11-12 a 
13-14 a 
15-16 a 
17-18 a 
ühepäevased 12 
km 18 
km 
20-25 
km 
25-28 
km 
mitmepäevased 30 
km 
  80 km  
120 km  
140 km  
3 päevaga  6 päevaga  7 päevaga  8 päevaga 
 
  
  
- On hea, kui matkagrupi liikmete kehaline ettevalmistus ja suusatamisoskus oleksid 
ühtlased. 
- Matkagrupp liigub ühtlaselt, et vältida ootamisel tekkivat külmetust. Grupi 
jagunemine on ohtlik! 
- Matkale on soovitatav kaasa võtta  suuskade remondivahendid. 
- Jaheda  ja tuulise ilma puhul kasutada näomaski, ereda päikesepaistelise ilma korral 
lumepimeduse vältimiseks kaitseprille. 
- Veekogudel liikumisel veenduda jääkatte kandvuses. 
 
NB! Suusamatku ei korraldata tugeva tuule ja temperatuuri puhul alla -15° C. 
 
VEEMATKAD 
Matka kestus 
11-12 a 
13-14 a 
15-16 a 
17-18 a 
ühepäevased 12 
km 18 
km 22 
km 25 
km 
mitmepäevased 30 
km 
  60 km  
120 km  
250 km  
3 päevaga  5 päevaga  8 päevaga  15 päevaga 
 
168  
 
 
- Süstaga vastuvoolu liikumisel vähendatakse päevateekonda poole võrra. 
- Kõigil veematkajail peaks olema omandatud ujumisoskus  ning vastavalt veesõiduki 
liigile kas aerutamis- või sõudeoskus. 
- Süstadevaheline soovitatav kaugus liikumisel on 30–50 m, kitsastel jõgedel või 
suure kiirusega allavoolu liikumisel 100–150 m. 
- Matkajad peavad tundma ja oskama rakendada uppuja päästmise ja kunstliku 
hingamise võtteid (vähemalt 1/4 grupi koosseisust). 
- Vees olles kasutatakse päästeveste, raskematel puhkudel ka kiivrit ja kaitseülikonda. 
 
NB! Veesõidukist ujumaminek on ohtlik. 
 
MÄGIMATKAD 
 
12-14 a 
15-16 a 
17-18 a 
Matka 
kestus  kg 
t/p km/t kg 
t/p km/t kg 
t/p km/t 
3 
päeva 
8 
27/9  8/10  36/12 10/12 45/15 
4-6 
päeva  8/10 
- - - - - 
8-12 
päeva  - - 
10/12 
- - - 
kuni 
15 
päeva - - - - 
12/16 
- 
 
kg - seljakoti lubatud raskus 
t / p - tüdrukutel / poistel 
km / t - teekonna pikkus / aeg tundides antud teekonna läbimiseks 
 
- Iga 20–25 minutise tõusu järel on soovitatav teha 10-minutine puhkepeatus. 
- Järskudel tõusudel tehakse 1–2-minutine puhkepaus iga 15–20-minutise tõusu järel 
seljakotti seljast võtmata. 
- Liikuda on soovitatav ühekaupa  kolonnis . 
- Mägedes potentsiaalselt  ohtlikes kohtades ja mäestikujõgede läbimisel tuleb 
kasutada julgestusköit. 
- Suplemisel kiirevoolulistes mäestikujõgedes tuleb allavoolu organiseerida julgestus  
ja lubada vette korraga 3–4 õpilast. 
 
NÕUDED GRUPIJUHILE 
- Grupijuht kannab vastutust grupi matkaks ettevalmistumise ning marsruudi 
avariideta läbiviimise eest.  
- Grupijuhiks võib olla isik, kes on saanud kaheksateistkümne aastaseks ja kellel on 
vastav matkaalane ettevalmistus. 
- Grupijuht peab omama vajalikke organisaatorlikke võimeid ja olema grupis 
autoriteetne. 
 
MATKAGRUPI JUHT ON KOHUSTATUD: 
- organiseerima matkagrupi liikmete igakülgse ettevalmistuse antud matkaks; 
- tutvuma kirjanduse ja muude allikate põhjal matkarajooniga, õppima tundma selle 
koha füüsilis-geograafilisi ja klimaatilisi iseärasusi; 
- pidama kinni ohutustehnika eeskirjadest ja tagama ohutuse matkal; õnnetusjuhtumite 
korral võtma tarvitusele kõik abinõud esmaabi andmiseks, viivitamatult pöörduma 
lähimasse meditsiiniasutusse, informeerima päästeteenistust ja kõiki asjassepuutuvaid 
organisatsioone; 
- nõudma tõendit matkaja tervisliku seisundi kohta ja kuni kuueteistkümneaastastelt 
 
169 
 
 
matkajatelt saama vanemate kirjaliku nõusoleku koos vanema hinnanguga lapse 
tervisliku seisundi või mingi kroonilise haiguse olemasolu kohta; 
- kindlustama toiduainete ning varustuse vajaliku koguse ja kvaliteedi; 
- mitte lubama  grupist eraldumist, mahajäämist, samuti individuaalseid või 
grupiviisilisi ärasõite ilma grupijuhi või tema abita; 
- grupi komplekteerimisel arvestama, et mitmepäevasest jalgsimatkast osavõtva 
matkagrupi suurus oleks umbes 15 õpilast, vee-, suusa-, mägi- ning jalgrattamatkal 
kuni 12 õpilast. Kui grupp peatub turismibaasis, võib grupi koosseisu suurendada 25 
õpilaseni. Puhkepäevamatkadel matkagrupi suurust ei piirata. 
 
SOOVITUSI 
 
Koolinoortele ei soovitaks pikemaid kui 7–8päevaseid matku, sest liiga pikal  matkal 
tekib väsimus ja tülpimus. Kõige parem oleks korraldada üks matk kevadel, teine 
suvel. Matka eesmärgiks ei tohiks olla ainult suure kilometraaži läbimine. 
Noortematkad peaksid olema seotud kultuurilooliste paikadega, samuti geoloogia- ja 
botaanikaalaste teadmiste kinnistamisega. Matka käigus võib teha ka mitme õppeaine 
praktilisi töid – korjata taimi herbaariumi jaoks, teha märkmeid ja fotosid ajalooliste 
paikade kohta jne. 
 
Matkal olles tuleks laagriõhtud sisustada kergemate võistluste, mängude ja lauluga. 
Matka lõpul oleks tore anda igale noorele "matkaja tunnistus". Väga ilus oleks seda 
teha sügisel koolinoorte -matkajate kooli/maakonna kokkutulekul. 
 
 
 
LIIKUMINE LOODUSES 
 
Keskkonnakaitse 
 
Matkates, looduses korraldatud laagrites ja spordivõistlustel koguneb alati hulgaliselt 
mitmesuguseid olmejääke – paberit, klaasi, plastikut, riidetükke, toidujäätmeid. Juba 
retkele asudes mõtle, mida hiljem jäätmetega teha. 
 
Lõkkes võib põletada papist  taldrikuid, joogitopse ja üleliigseks osutunud paberit. 
Lõkkes ei tohi põletada plastikust toidunõusid, kilekotte ja joogipudeleid, sest nende 
põlemisel eraldub mürgiseid gaase ( Aare , 2001). 
 
Millistest tõdedest tuleks lähtuda  
 
Neid võib reastada õigustena ja kohustustena, milliseid meil on kokkuvõtvalt nime-
tatud igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele 
kui tavadele, paragrahvile ja  kultuurile , viimasele sõna kõige laiemas mõttes. 
1.  Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja 
loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuu-
pähkleid, ravimtaimi ja muid loodusande, keelatud on aga tehnilise toorme 
varumine (pajukoor, männivaik, sammal jms) loodusreservaatides ja era-
maadel , kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. 
Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 
170  
 
 
2.  Veekogude kallastel on kõigile avatud 10 - 20 m laiune kallasriba rajaga , mida 
ka omanik ei tohi sulgeda. Sellist kallasrada ei ole vaid loodusreservaatides. 
3.  Veekogud on kõigile kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks lubatud 
avalikud veeteed , välja arvatud väikesed umbjärved eramaadel (kas alla 5 ha 
pindalaga või täielikult ühe eraomaniku maal), samuti ojakesed, mille 
vesikond  on alla 25 km2. 
4.  Eramaadel viibimist ja liikumist piirab öö, ilma omaniku loata ei või külastaja 
tema maal viibida päikeseloojangust päikesetõusuni. Ka külvid, aiad ja 
istandikud ei ole matkamaa. 
5.  Puhas vesi on püha. Kui janu kimbutab, tuleb veevõtmiseks luba küsida 
kaevuomanikelt. 
6.  Tuli on looduse  vaenlane , inimesest ohtlikumgi, kuigi enamasti inimese 
tekitatud. Kui lõkkekoht pole ette valmistatud ja vastavalt tähistatud, tuleb mis 
tahes valdaja või omaniku maal tuletegemiseks küsida nende luba. Samuti 
tuleb kokku leppida lõkkematerjali kasutamises. Lõkkekohalt lahkudes tuleb 
veenduda, et tuli on summutatud ja söed lõplikult kustunud. 
7.  Ei tohi unustada, et inimene pole looduses kunagi üksi, alati on keegi ta 
läheduses, piidleb teda või tuleb tema järel samasse paika. Seega saastab 
loodust ka lärm. Lärm looduses on oma häirimisastmelt veel ohtlikum kui 
linnatänavail. Pealegi näeb käratseva raadioga sammuv matkaja kindlasti 
poole vähem kui vaikselt liikuv inimene. 
8.  Loodusande kasutades või igaüheõigust nautides tuleb loodusest võtta ainult 
seda, mida vajatakse; ainult vajalikul määral ja viisil, mis jätab võimaluse ka 
teistele (rebimata, purustamata, maha tallamata jne). 
9.  Tarvitatu ja mahavisatu on  saast , jäätmed. Neid tuleb loodusesse  paigutada 
väga arukalt . Mõnda asja (näiteks mürgiseid aineid, õli ja bensiini) ei tohi aga 
üldse loodusesse jätta. 
10. Igal kaitstaval alal (looduskaitse, muinsuskaitse) võib kehtida erikord, mis 
erineva karmusastmega reguleerib inimeste vaba liikumist, looduses viibimist 
ja loodusandidest osasaamist. 
11. Loodus tervistab meid vaimselt ja füüsiliselt. Seda teades ei tohi me ohtu 
seada neid, kes tulevad samadesse paikadesse pärast meid. Salavaiad 
veekogude põhjas,  purunenud pudelid supluskohas, silmuseks keerduv traat 
metsarajal jne on eluohtlikud. 
12. Kuigi koer on inimese sõber ja kaaslane ürgajast saadik, nõuab seadus, et 
looduses liikudes peab ta olema «seotud inimese külge», rihmaga talutatav. 
Sellised on esmased 12 soovitust ja ka käsku kõigile, kes igaüheõigusega lähevad 
loodusest osa saama (www.rmk.ee). 
 
Tuli 
 
Tulel võib sinu ellujäämise seisukohast olla otsustav tähtsus. See aitab sul riideid 
kuivatada, toitu keeta, joogivett valmistada, hädasignaale anda ja mis samuti tähtis, 
soojust säilitada. Tuli on oluline ka psühholoogiliselt, see aitab mõtteid koguda ja 
toimib nagu rahustav sõber. 
 
 
171 
 
 
Tulease  
 
Tule piiramiseks ja tulekahjuohu vähendamiseks on vaja ehitada tulease. 
 
Kui teed lõkke lühikeseks ajaks, näiteks toidu või vee soojendamiseks puhkepausi 
ajal, ehita lihtne tulease ja piira see servast kividega. Puhasta tuleaseme alune ja 
ümbrus kergestisüttivast materjalist. Kui aga kavatsed seevastu lõket kauem – mitu 
tundi või ööpäeva – üleval hoida, tuleb valmistada vastupidavam tulease. Kui lõke 
süüdata otse maapinnal, sööb tuli end aluskihti, kuumus võib süüdata juured, millest 
omakorda võib süttida tulekoldest mitmeid meetreid eemal asuv põlev materjal. Igal 
aastaajal on tähtis kontrollida, et tuleaseme kohale kuni kahe meetri kõrguseni ei jääks 
kuivi oksi, kuivi lehti või midagi muud kergestisüttivat. 
 
Kust leida puid lõkkesse 
 
Kuusikus võib leida väikseid surnud kuuski, mis pole olelusvõitlusele vastu pidanud. 
Tihti on nad 1,5–2 meetri kõrgused ja neil on ka koor tüvelt irdunud. Oksad on ilma 
okasteta ja kergesti murtavad. Nende juured on kõdunenud, seepärast on selliseid 
kuuski lihtne maa seest välja tõmmata. Kuivad oksad võib küljest ära murda ja 
kasutada lõkke süütamiseks või onnis lamamisaseme alumiseks, vedrutavaks kihiks.  
 
Selline sõrme- kuni käsivarrejämedune puu põleb üpris kiiresti ja annab palju soojust. 
Kui tahad lõket põlemas hoida kogu õhtu ja öö, kulub niisugust materjali väga palju 
ning selle vajadust on kerge alahinnata. Seepärast kogu materjali rohkem, kui arvad, 
et tarvis võiks minna. Külma ilmaga on vaja ühtlasi arvestada, et uni ei tule kuigi 
sügav, sest pead vähemalt iga poole tunni tagant lõkkesse puid lisama ja tuld 
kohendama. 
 
Põletispuu tükeldamine 
 
Et põletispuud oleks käepärasem kasutada, tuleb seda saagida või lõhkuda. Tavaliselt 
on puusaagimine traatsae või kokkupandava aiasaega liigne jõuraiskamine. Võib-olla 
on lihtsam murda seda lühemateks tükkideks. Leia kaks tihedalt lähestikku kasvavat 
puud. Vaata ümbruskond üle, et pind oleks tasane ja ilma teravate kivideta, mille otsa 
võid kukkuda, ning et seal ei kasvaks libedat sammalt, millel vääratada. Pista oks või 
käsivarrejämedune tüvi kangina poole meetri võrra puude vahele ja suru seni, kuni see 
murdub. Säilita tasakaalu ja ole valmis juhuks, kui puu vedruna paindub ning seejärel 
äkitselt raksuga murdub.  
 
Ei ole soovitav asetada puud ühe otsaga kivile ning sellel trampida ja hüpata, sest see 
võib kaasa tuua vigastatud jalgu ja õnnetuid kukkumisi. Rohkesti haavu, peamuhke ja 
valulikke hoope on saanud ka need, kes taovad põletispuud puruks vastu kive või 
kaljusid. Murdunud puutükk sööstab mürsuna ettearvamatus suunas lendu ja tabab 
sageli tegutsejat. Kõige parem on saagida puud tavalise saega või kui seda ei ole, 
järele mõelda, kas mitte notid lihtsalt lõkkes keskelt pooleks põletada. 
 
172  
 
 
Juurel seisvad suured kuivanud puud 
 
Hoiatus! Suurte puude langetamine on eluohtlik ja võib põhjustada raskeid vigastusi 
sulle ja su kaaslastele. Valehinnangute ning õnnetuste oht on väga suur, eriti kui sa 
pole puude langetamist õppinud. Ei soovitata puid langetada muidu kui äärmises 
hädaolukorras. 
 
Süütevahendid 
 
Tule süütamine sooja ja kuiva ilmaga, kui põletispuu on kuiv ning soojenenud 
ümbritseva keskkonna temperatuurini, ei nõua suuremat pingutust. Vihmase, külma 
või tuulise ilmaga seevastu võib lõkke alustamine olla väga raske. Sellegipoolest 
kehtib peaaegu igas olukorras üks ja sama printsiip, nimelt süüdatakse kõigepealt 
peenike materjal, millest omakorda võtavad tuld järjest jämedamad lõkkepuud. Jaheda 
või niiske ilma korral peab peenikest süütematerjali olema palju, sest põletispuu tuleb 
ümbritseva keskkonna madalalt temperatuurilt üles soojendada ning niiskus puust 
välja aurutada. Ainus viis saada osavaks lõkkemeistriks on harjutada igal aastaajal ja 
erinevates ilmastikutingimustes. 
 
Tuletikke on lihtne kasutada, ent tikud kardavad niiskust ja seetõttu tuleb neid hoida 
kilekotis või  kaanega filmitopsis. Süütepinda tuleb samuti kaitsta, nii et liimi sellest 
tükike topsikaane sisse. Tikke tuleb hoida topsis peaga allapoole. 
 
Tulemasinast jätkub sama  kauaks kui 500 tuletikust. Tulemasinat on võimalik 
kasutada ka siis, kui see on niiskunud. Raputa vesi maha. Puhu süütemehhanism 
tugevalt läbi ja räksi mõned korrad , kuni tulemasin hakkab uuesti tööle. Temperatuuri 
korral alla 0°C tuleb gaasiga täidetud tulemasinat hoida põuetaskus, sest muidu vedel 
süüteaine ei gaasistu. 
 
Tuletegemine 
 
Võta pihku korralik kimp kuivi kuuseoksi ja murra need kahekorra. Kui tarvis, aseta 
kimpu kasetohtu, kuusevaigu tükke, laaste või muud kergestisüttivat materjali. Teise 
käega hoia kimbu all süüdatud tuletikku, tulemasinat või kasetohtu. Kui oksad on tuld 
võtnud, pööra ja  liiguta kimpu seni, kuni see põleb korralikult. Aseta kimp 
tuleasemele ning lao peale peenikesi, pisut jämedamaid ja keskmise jämedusega puid. 
Pole ohtu, et tuli lämbub, kui asetad puid peale hõredalt. Sedamööda, kuidas tuli 
suureneb ja moodustub süsi, lisa juurde jämedamaid puid. Kui kavatsed lõkkesse 
asetada suuri puunotte, peab enne alla tekkima korralik tuline söekiht. Vahel on 
vajalik lisada lõkkesse peenemat kiiresti põlevat puud, et temperatuur tõuseks ja notid 
süttiksid. 
 
Kui teed talvisel ajal lõkke puu alla või selle lähedusse, raputa kõigepealt okstelt lumi 
maha, siis ei pudene koldesse sulavat lund. 
 
Kustutamine 
 
Tule kustutamisel on tähtis, eriti kui lõke põles kogu öö, tuleaset hoolega kontrollida 
ja see kindluse mõttes korralikult veega üle valada. Veereta kivid kõrvale,  kaeva  maad 
tuleaseme all ja selles vahetus läheduses veendumaks, et säde pole maa sisse või 
 
173 
 
 
juurtesse hõõguma jäänud. Vala veel vett peale ja sega läbi. Kaevamiskepiga võid 
teha maa sisse vee valamiseks augu. Tuleaseme kuumad kivid võivad olla nii tulised, 
et süütavad kuiva sambla või rohu. Jahuta kivid, ja kui võimalik, lao hunnikusse 
( Sepp ,1988). 
 
 
 
EKSIMINE LOODUSES 
 
Enne loodusesse minekut pea meeles! 
 
Laagrist lahkudes teata, kuhu sa lähed! 
Laagri kasvataja peaks informeerima laagri juhatajat, kuhu (metsa, järve äärde jne) ta 
lastega läheb ja millal ta plaanib tagasi jõuda. 
 
Mida selga panna?  
 
Külmema ilmaga on parim rõivamaterjal puuvillase ja kunstkiu segu, nagu ongi 
enamik materjale tänapäeval. Riietuda tuleks mitmekihiliselt ning rõivaste värvid 
peaksid looduse taustal välja paistma. 
 
Selgita lapsele, millest ta saab aru, et on eksinud . 
 
3 ellujäämisreeglit eksimise korral looduses: 
 
1.  Jää paigale. Kui oled eksinud, siis jää ühele kohale paigale. See kiirendab sinu 
ülesleidmist. Sihitult ringi joostes eksid veel rohkem ära ja kulutad oma 
energiat, mida läheb vaja ellujäämiseks. 
2.  Ole kuuldav ja nähtav. Tee ennast otsijatele kuuldavaks ja nähtavaks. 
Hädasignaaliks on millegi kolmekordne kasutamine: näiteks kolm vilet teatud 
vaheaegadega; kolm rida pulki, kive või käbisid risti üle tee; kolm käevarre-
pikkust maasse torgatud keppi. Need on hädasignaalid, mis looduses silma 
torkavad ja kiirendavad sinu ülesleidmist. 
3.  Hoia sooja. Riideid ei tohi seljast ära võtta,  peakate tuleb hoida peas. Süüta 
lõke, kui on võimalik. Tuli ei tähenda ainult sooja, vaid võib olla ka 
signaaliks.  Ehita onn, et kaitsta end tuule ja vihma eest. Maapinnal istudes 
hakkab kiiresti külm, seepärast kata  maapind onnis vähemalt 15 cm paksuselt 
kuivade lehtede, okste ja rohukihiga. 
 
Hädaolukord tekib tavaliselt üllatusena. Esmajärjekorras on oluline teadvustada 
enesele, et midagi on juhtunud. Alles seejärel on inimene vaimselt valmis õigeid 
samme  astuma. Pool võitu on käes, kui hädasolijal on piisavalt tahtmist ja fantaasiat 
olukorras toimetulekuks. Tavaliselt hakkab inimene hädaolukorras kartma  ja muret-
sema, selles pole midagi imelikku , see on  normaalne. Inimene, kes saab olukorrast 
aru ning respekteerib toimunut , mõtleb adekvaatsemalt ning suudab olukorda mõju-
tada. Sellisteks juhtudeks on vajalik meelde jätta ''STOP-reegel'':  
 
S  = Seis! Ära kiirusta otsustega. Kui oled eksinud, siis pole enam ohtu veelgi 
rohkem ära eksida. Hinga rahulikult, süüta lõke, vaheta sokke või tee midagi muud, 
174  
 
 
selle asemel et endale ette kujutada käesoleva hetke raskust või hiljem saabuda 
võivaid õudusi. Hirm taandub tasapisi ja sa suudad hakata konstruktiivselt mõtlema. 
 
T = Tutvu olukorraga! Mis juhtus, millised on praegused asjaolud? Kui oled 
eksinud, siis nüüd on paras aeg tagantjärele meenutada, kus sa võisid eksida. Sageli 
on võimalik ilma suuremate raskusteta õigele rajale tagasi pääseda. 
 
O = Orienteeru! Kus sa asud, kuidas leida teed, lähimat asundust või abi? Kuula 
ja otsi märke teistest inimestest või “tsivilisatsioonist”. Kui sul on vile, võib see 
kohale kutsuda läheduses viibivaid inimesi. Kui oled vigastatud või tunned, et olukord 
on muutumas ohtlikuks, võib olla nüüd paras aeg välja tulistada kaasa võetud 
signaalrakett. 
 
P = Planeeri! Koosta plaan oma edasiseks tegevuseks. Sinu praegustest otsustest 
sõltub väga palju, kuidas olukord mitte ainult lähimate tundide, vaid ehk isegi mitme 
ööpäeva jooksul edasi areneb (www.hot.ee/seikle). 
 
  
FÜSIOLOOGIA 
 
Et inimene oleks nii vaimselt kui füüsiliselt vormis, vajab ta järjekindlalt  vett ja toitu. 
Kui vee ja toidu juurdevool ei kata keha energiavajadust, siis keha töövõime kahaneb 
ja ta hakkab kasutama  enda energiavarusid.  
 
Toit 
Energilise tegutsemise korral, näiteks matkates, kasutab keha kütteainetena süsi-
vesikuid (tärklis ja erinevad suhkrud) ning rasva. Lihaste tööks on süsivesikud eriti 
vajalikud. Erinevalt rasvadest on meie kehas süsivesikuid väga vähe (umbes 400 g), 
millest jätkub 24 tunniks (täiskasvanud inimesele). Osa vajalikust suhkrust sisaldub 
veres. Suhkru maht veres peab alati olema ühtlasel ja stabiilsel tasemel. Kui vere-
suhkru tase hakkab ebanormaalselt langema, annab see tunda nii füüsiliste kui vaim-
sete reaktsioonide näol.  
 
Süsivesikute puudusest tingitud keha reaktsioonid: 
 
- pärsitud mõtlemisvõime ja aeglasemad reaktsioonid 
- häiritud otsustusvõime ja kontsentreerumisraskused  
- apaatia  
- ärritatus 
- peavalu 
- külmatundlikkus 
- lihaskrambid 
- atsetooni lõhn väljahingatavas õhus.  
 
Et inimene suudaks selgelt mõelda ja tegutseda ka siis, kui toidust on puudus, vajab ta 
ainult 130 grammi süsivesikuid päevas (500  kcal /2200 kJ). Sellise energiahulgaga 
saab tööd teha vähemalt kaks nädalat – kuni keha rasvareservid on täielikult ära kasu-
tatud, aga ainult juhul, kui  juuakse palju vett.  
 
 
175 
 
 
Vesi 
Kui inimene ei joo piisavas koguses vett, mõjutab see oluliselt tema töövõimet. 
Vedelikukaotuse korral 3 % kehakaalust langeb töövõime vähemalt 20 %. Veepuudus 
tekitab peavalu ja väsimuse. Teatud veehulga omandab keha toidu kaudu, kuid 
aktiivse tegevuse korral on sellest vähe. Seetõttu tuleb juua vähemalt kaks liitrit vett 
päevas. Juhul kui süüakse vähem  või kui tarvitatakse palju rasvast toitu, vajab 
inimene rohkem vedelikku. Tuleb hoolitseda enda ja  sõprade eest. Sööma ja jooma 
peab korrapäraselt ning väsimuse korral tuleb puhata .  
 
Madal veresuhkru tase ja vedelikupuudus on välitingimustes kõige tavalisemad 
õnnetuste põhjustajad. Sellepärast tuleb iga pausi ajal süüa ja juua. Metsa minnes peab 
alati olema kaasas midagi  magusat (karamellkommid, rosinad jne).  
 
Pea meeles! 
1.  Joo vähemalt kaks liitrit vett päevas!  
2.  Joo ja söö mitu korda päevas midagi, mis sisaldab süsivesikuid!  
3.  Vedelikupuudus ja madal veresuhkru tase on  tavalised  õnnetuste põhjustajad. 
4.  Joogivesi peab olema puhas, st vesi ei tohi sisaldada baktereid ega mürkaineid. 
Eesti metsajärvede vesi on tavaliselt puhas. Vee võtmisel tuleb vaadata, kust 
vesi tuleb ja kas läheduses pole potentsiaalset saasteallikat. Kui järve lähe-
duses on põllud, tuleb vett enne joogiks tarvitamist puhastada.  
5.  Joogivee võtmisel on soovitatav võtta vett kaldast võimalikult kaugelt, kasu-
tada voolavat vett;  vajadusel tuleb vett keeta (vähemalt 5 minutit) või kasu-
tada veepuhastuse tablette. Mitte kunagi ei tohi võtta joogivett veeloikudest 
ega kraavidest.  
6.  Ei tohi juua jääkülma vett, see võib põhjustada kõhulahtisust.  
 
Keha reaktsioonid vedelikupuudusele: 
 
- janu 
- loidus 
- peavalu 
- isupuudus 
- iiveldus  
- ebameeldivuse tunne 
- tumekollane uriin. 
 
Pea meeles, et vedelikuvajaduse katmiseks ei piisa ainult janu kustutamiseks 
vajalikust kogusest. Tuleb juua veel samapalju, et keha vedelikutaset hoida. 
 
Vedeliku tasakaalu jälgimiseks on hea hoida uriini värv kontrolli all (värvitu kuni 
helekollane on hea, tumekollane kuni kollakaspruun tähendab tugevat 
vedelikupuudust). 
 
Vedeliku tasakaalu hoidmiseks tuleb juua ca 1,5 dl vett tunnis. 
 
Raske, higistamapaneva töö korral tuleb juua 3–4 liitrit vett päevas. 
 
Tuleb vältida vett väljutavaid jooke (kohv, kange tee, Coca -Cola, alkohol).  
 
176  
 
 
Külma mõju 
Ei pea olema eriti külm, et inimene alajahtuks. Külmetumine või üldine  alajahtumine  
(kui  kehatemperatuur langeb alla normaalse) tähendab, et halveneb ka  liikumis - ja 
mõtlemisvõime.  
 
Alajahtumisel ei mängi mingit rolli, kui külm on. Määrav on meie võimalus säilitada 
normaalset kehatemperatuuri. Isegi jahedal suveõhtul võib alajahtuda, kui ollakse 
kerge riietusega. Kui lisaks ollakse veel märg, toimub alajahtumine veelgi kiiremini.  
 
Märjad või  niisked riided isoleerivad halvasti. Kuivades riietes on palju paigalseisvat 
õhku, mida soojendab keha energia. Siit järeldub, et õhk tuleb hoida paigal, 
kehasoojuse säilitamiseks on tähtis tuule- ja niiskuskindel riietus.  
 
Oluline on kanda mütsi ja kindaid ning jälgida, et jalad ei külmetaks. Põhjus on selles, 
et peas, kätes ja jalgades on veresooned väga pindmised ja veri jahtub seal kiiremini. 
Kuna veri liigub südame ja kopsude poole, kaasneb sellega keha kiire jahtumine.  
 
Eriti tähtis on müts. Kui ollakse riides näiteks neljale miinuskraadile vastavalt, aga 
ilma mütsita, kaob pool kehasoojusest pea kaudu (peas on palju veresooni, mida ei 
kaitse lihased ja rasv). Seetõttu külmetavad paljud isegi miinuskraadideks sobivas  
magamiskotis, sest nad magavad ilma mütsita. Vanasti oli öömütsi funktsiooniks 
kehasoojuse säilitamine. 
 
 
 
UJUMINE 
 
NÕUDED UJUMISE KOHTA 
 
Ujumiseks sobiva veetemperatuuri miinimum on +18° C (mõõdetud 1m sügavusel). 
Kiire vooluga jões ei tohiks suplemiskoha sügavus ületada 1m. 
Ohtlik on  ujuda : 
- pärast einestamist 1,5 tunni jooksul 
- õhtuhämaruses ja öösel     
- hüdrotehniliste ehitiste, paisude, lüüside ja tammide läheduses 
- veereostusallikate piirkonnas. 
Kõigile õpilastele tuleb näidata lubatud supluskoha piirid. 
Äärmiselt ohtlik on: 
- suplemaminek paadist 
- vette  sukeldumine sildadelt ja järskudelt kallastelt. 
Üheaegselt ei soovitaks viibida vees üle kaheksal õpilasel. 
Õpetaja või grupijuht jälgib suplejaid kaldalt  või kaldaäärsest veest. 
 
KUIDAS KORRALDADA UJUMIST 
 
1. Ujuma läheb rühm alati koos kasvatajatega. Mineku ajal on kõigil trikoode peal 
riided ning jalas  kinnised jalatsid, kaasas vahetusriided ja rätik, soovi korral ka 
rannasussid. 
2. Esimesel päeval demonstreerivad kõik lapsed oma ujumisoskust kasvatajatele 
(vetelpäästele), et selgitada välja, keda lubada sügavasse, keda madalasse vette. 
 
177 
 
 
3. Saabunud vee äärde, riietutakse lahti ja oodatakse kasvatajate (vetelpääste) 
märguannet, et minna ujuma. 
4. Vette minnakse kahekaupa ja paariline  peab jälgima oma paarilist. 
5. Veest välja peavad paarilised  tulema  alati koos. 
6. Lapsed peavad alluma vetelpääste korraldustele. 
7. Vähemalt üks kasvataja peab olema lastega vees ja üks  kaldal . 
8. Ei mingit tegevust öösel vees ega vee ääres. 
 
UJUMISKOOL 
1. Harjutatakse 
2. Lõdvestutakse 
3. Hõljutakse 
4. Libistatakse 
5. Sukeldutakse 
6. Ujutakse " koera " 
7. Hüpatakse 
 
  
1.  HARJUTATAKSE 
Ujumisoskus on tuhandete järvede ja kümnete tuhandete tiikide, jõgede ja ranniku-
äärsel maal lausa eluliselt tähtis.  
 
See on rahva oskus, hea harrastus  ja liikumismoodus. Ravivõimlemise, ujumisõpetuse 
ja elupäästmise õpetajad Eevaliisa Riski ja Jaana Ratamaa on koostanud ujumisõpetuse 
10-osalise kirjaliku kursuse, kus käsitletakse olulisemat ujumise õpetamisel.  
 
1. Enne ujuma õppimist tuleb sul  usaldada  vett, osata lõdvestuda. Jookse ja käi eri 
sügavusega vees. Liiguta käsi erinevates asendites. Tunneta vee takistust. 
 
2. Pese nägu rohke veega ja puhu mulle vette. 
 
3. Pane nägu vette – alguses kiiresti ja korraks, seejärel aeglasemalt ja lõpuks veel 
sügavamale. 
 
 
 
 
178  
 
 
2.  LÕDVESTUTAKSE 
Enne ujuma õppimist tuleb osata lõdvestuda vees. Ei saa nautida ujumist, kui kogu 
aeg kardad  näo märjaks saamist või pea vee alla sattumist. Kui oled õppinud puhuma 
vette, võid õppida sukelduma näiteks järgmiselt: 
 
1) hüppa vees kaks korda ja kolmandal korral nii, et lähed täielikult vee alla; 
 
2) hoia vee all hinge kinni, hoia silmad lahti ja vaata, kas sa näed oma sõrmi; 
 
3) sukeldu võtma põhjast võtmeid või uputatud rõngaid. Võid ka käia uurimas vee-
aluseid silte nina kauguselt. 
 
 
 
 
 
3. HÕLJUTAKSE 
Kui oskad vees lõdvestuda ja sukelduda, võid õppida hõljumist. Hõljumisasendis võid 
hiljem õppida ujumisliigutusi. 
 
1. Proovi, kas vesi kannab: kükita lõuani vette, seistes ühe suure varba toel kui 
baleriin . See õnnestub vees, kuid mitte maal – see tähendab, et vesi kannab sind. 
 
2. Sellest asendist võid panna näo vette ja tõsta varba põhjast, siruta keha veepinnale, 
nii et oled kõhuli hõljumisasendis. 
 
3. Vesi kannab sind ka seliliasendis. Proovi – istu vette nagu toolile, vesi ulatub 
lõuani; pane pea padjale – vaata üles; sead ennast magama – hõljud nüüd 
selililamangus, puusad pinnal. 
 
 
 
 
179 
 
 
4. LIBISTATAKSE 
Kui tunned, et vesi kannab sind hõljudes, võid õppida libisemist. Libise 
voolujoonelises asendis kõhuli või selili veepinnal . 
 
1. Libisemisasend on sama, kas oled kõhuli või selili. Võid õppida asendeid madalas 
vees. Jalad ja käed sirutatud koos ja keha voolujoonelisena. Pea käte vahel, õlad vastu 
kõrvu. 
 
2. Kummardu – nägu vette, siruta käed liikumissuunda ja tõuka seinast libisema 
veepinnale. Libisemiseks ei ole vaja hüpata. 
 
3. Selili libisemisel vaata üles, kõrvad vees, pea  kuklas  ja kõht/naba veepinnal. Käed 
sirutatud libisemise suunas. 
 
 
 
 
 
5. SUKELDUTAKSE 
Sukeldumine on üks osa mitmekülgsest ujumisoskusest ja lisaks veel mugav. Seda 
võid õppida, kui oskad libiseda. Kui oled sukeldumise maitse suhu saanud, võid 
proovida ujumismaski, hingamistoru, lesti ja minna sportliku allveeujumise kursusele. 
 
1. Suuna  libisemine vee alla, painutades keha puusadest. Võta põhi vastu kätega, võid 
proovida kätelseisu. 
 
2. Selili vee all libisedes võid hakata vallatlema: kätelseis ja  kukerpall on juba 
keerulisemad . Kui tundub, et ninna läheb vett, puhu  ninast õhku välja. 
 
3. Kergeim viis sukelduda on painutades ülakeha vee alla nii nagu liigendnuga. 
Jalgade raskus annab hea algkiiruse . Pinnale tullakse lühemat teed pidi. 
 
 
 
180  
 
 
6. UJUTAKSE "KOERA" 
Kui oskad sukelduda, on sul kerge õppida "koera" ujumist. Õpi selgeks jalgade töö, 
siis käte töö ja hingamine ning lõpuks kõik koos. Lõbusat "koeraujumist"! 
 
1. Liiguta puusadest sirgeid jalgu vaheldumisi madalas vees. Põlved painduvad vähe. 
Vesi ei pritsi, sest ainult kannad "lõhuvad" veepinda. Uju, käed põhjas. 
 
2. Käte töö on ka vahelduv. Harjuta paigal seistes. Kühvelda vett kätega vaheldumisi. 
Võta veest kinni (tunneta vett), käi põhjas. 
 
3. Ühenda libisemisega jalgade töö. Ühenda libisemisega käte töö. Hinga sisse ülalt- 
poolt veepinda ja hinga välja vette. See ongi "koeraujumine". 
 
 
 
 
 
 
7. HÜPATAKSE 
 
Vette hüppamine on tore. Turvalisem on seda teha, jalad ees. Esiteks on vaja 
kontrollida, et vee all ei ole takistusi ja et vett on piisavalt. 
 
1. Alusta hüppamisharjutusi vöösügavuses vees. Hüppa kükkhüpet (pommi). Seejärel 
võid minna trepiastmetelt hüppama. 
 
2. Ujumisbasseini äärest või platvormilt hüppamist võid alustada istuvast asendist. 
Kuku vette. Õpi hüppama nii, et ei hoia ninast kinni. 
 
3. Püstiasendist hüpates seisa äärel nii, et  varbad ulatuvad üle ääre. Kuku vette, 
astudes sammu ette. Vette jõudes hoia keha pingestatult ja käed vastu külgi. 
 
 
 
 
OHUTUT UJUMISSUVE! 
 
 
181 
 
 
LÕKKEÕHTUD 
 
MIS ON LÕKKEÕHTU 
 
Lõkkeõhtu on laagris toimuvatest üritustest üks tähtsamaid. Laagri lõkkeõhtu 
sündmused, laulud ja mängud jäävad laste mälestustesse igaveseks . Seetõttu laskem 
ka lastel endal planeerida lõkkeõhtu kava ja esineda nendel õhtutel. 
 
Mida kõike võib lõkkeõhtul juhtuda? Peaaegu kõike. Osa programmist peaks jääma 
lihtsalt planeerimata, et üritusel oleks oma arengusuund sõltuvalt sellest, kuidas üritus 
vastu võetakse. Tseremoniaalne osa tuleb muidugi  korralikult ette valmistada. 
Laulmine, jutustamine, tantsimine, näidendi esitamine, kaaslastega mõtete ja  unistuste  
jagamine – see kõik võib lõkkeõhtul aset leida. 
 
Lõkkeõhtu võiks koosneda järgmistest etappidest: 
1) lõkke süütamine, 
2) õhtu avamine , 
3) laulud, 
4) trikkide demonstreerimine, 
5) näidendi esitamine, mängud, lugemine, 
6) jutustused, 
7) lõpetamine. 
 
SPETSIAALSED LÕKKEÕHTUD 
 
ESIMENE LÕKKEÕHTU – eelmise aasta või eelmise vahetuse lõkkesöed hoitakse 
alles ja neid kasutatakse uute laste tulekul esimesel lõkkeõhtul. 
 
RÜHMADE LÕKKEÕHTUD – need on lõkkeõhtud, kus iga rühm peab esinema 
mingil etteantud teemal või ise juhtima lõkkeõhtu programmi. See võib olla kogu 
laagri lõkkeõhtu, aga ka ainult oma rühma üritus. 
 
TSEREMONIAALSED LÕKKEÕHTUD – spetsiaalsel teemal või üritusel põhinevad 
lõkkeõhtud. 
 
VIIMANE LÕKKEÕHTU – iga rühm meenutab oma laagripäevi ja eredamaid hetki 
laagris. Sel õhtul soovivad lapsed midagi ilusat laagrile ning kasvatajad  laulavad  
lastega ühiselt lahkumislaulu. 
 
LÕKKEÕHTU LÕPETAMINE 
 
See toob kaasa ametliku lõpu. Lõpetuseks võivad lapsed  laulda oma lemmiklaulu või 
moodustada „sõprusringi” – iga laps paneb oma parema käe risti üle vasaku ja võtab 
mõlema käega naabri kätest kinni. „Sõprusringi” hoitakse koos, kuni lõpulaul on 
lõppenud ja lõpusõnad öeldud. Ringis seistes tunnetavad lapsed, mida tähendab 
sõprus ja kuidas seda hoida. 
 
 
182  
 
 
LÕKKEÕHTU PROGRAMMI NÄIDIS 
 
20.30 AVAMINE (paraadmarss lõkkeplatsile, aktiivrühm tervitab saabuvaid lapsi, 
lõkke süütamine, avalaul) 
20.50 ESIMESE RÜHMA  ETTEASTE  
21.00 KASVATAJATE ESIMENE ÜLLATUS 
21.15 TEISE JA KOLMANDA RÜHMA ETTEASTED 
21.40 LAULMINE 
21.50  NELJANDA  RÜHMA ETTEASTE 
22.00 MÄNGUD 
22.15 KASVATAJATE TEINE ÜLLATUS 
22.30 LÕKKEÕHTU LÕPETAMINE JA LÕPULAUL (rühmadena lahkumine 
lõkkeplatsilt) 
 
 
 
VÄLIKÜPSETAMINE LOODUSES 
 
Väliküpsetamisel on oluline arvestada laste vanuse ja nende abistamisoskustega. 
Alustada tuleb lihtsate võtetega ja vastavalt laste vanusele. Laps peab kõigest aru 
saama ja nautima iga sammu selle toimingu ettevalmistamisel ning läbiviimisel. Palju 
kergem on lihtsad asjad hästi ära õppida. Anna lastele võimalus nautida väljas toidu 
valmistamist, see jääb neile alatiseks meelde. 
 
Väljas küpsetamist tuleks planeerida eraldi toidukorrana. Selleks tuleb täita toidu-
soovisedel (lisa 1) ja esitada see 36 tundi enne ürituse algust peakokale või 
programmidirektorile. 
 
Et küpsetamine hästi õnnestuks, tuleb lapsed jagada rühmadesse, kellel on oma 
kindlad ülesanded. 
 
 
LÕKKEEHITAJAD 
 
-  korjavad lõkkepuud, 
-  hoolitsevad lõkke eest kogu söögitegemise aja jooksul,  
-   kustutavad lõkke. 
 
KOKAD – KÄED PUHTAKS!  
 
-  valmistavad ette toidu, 
-  koristavad toidujäätmed. 
 
KORRASTAJAD 
 
-  korrastavad kogu ala,  
-  pesevad nõud. 
 
 
183 
 
 
5 REEGLIT KÜPSETAMISE ÕNNESTUMISEKS 
 
1. Kogu üritus peab olema hästi korraldatud. 
2. Planeeritav söögikord peab olema  mitmekesine ja sisaldama lapsele kõike 
vajalikku. 
3. On vaja arvestada laste vanust ja nende vastavaid kogemusi. 
4. Tuleb valida sobiv ümbrus. 
5. Lisada küpsetamisele mingi huvitav toiming, et sellest ei  kujuneks  liiga rutiinne 
tegevus. 
 
VÄLIKÜPSETAMISEL VALMISTATAV TOIT OLGU MITMEKESINE 
 
Toiduvalik tuleks teha lähtuvalt 4 toiduainetegrupist (vt joonis). Need toiduained 
sisaldavad vitamiine, mineraale, rasvu, süsivesikuid ja valke ning kannavad hoolt 
meie keha varustamise eest vajalike toitainetega, seega tegutsevad hea tervise nimel.   
  
Väliküpsetamisel planeeritav toit peaks esile tooma erinevaid maitseid, tekstuure ja 
värve. Road tuleb valida nii, et lastel oleks huvitav neid valmistada. Väliküpsetamisel 
on õige kasutada meetodeid, mis on lastele eakohased ja sõltuvad rühma kogemustest 
toiduvalmistamisel. Hea kasvataja juhendab lapsi osavalt kogu toiduvalmistamise 
protsessi jooksul. Kui lapsed ja kasvataja planeerivad koos oma tegevuse, siis on ka 
tulemus edukas ja õpetlik. Kui lapsed on kaasatud kogu tegevuse jooksul, saab 
kasvataja üsna kiiresti ülevaate laste oskustest. Ta näeb, millised laste oskused 
vajavad arendamist , mis vajab harjutamist ning kuidas lapsi seejuures aidata. 
 
PEA MEELES – ALUSTA KÕIGE LIHTSAMAST, OMANDA KOGEMUSI, JÄÄ 
RAHULIKUKS,  KATSETA UUSI OSKUSI JA IMPROVISEERI.  
Piimatooted  
Lihatooted
Puu- ja 
juurviljad  
Teraviljatooted
 
RETSEPTE VÄLJAS KÜPSETAMISEKS 
 
Toit, mis on värskes õhus valmistatud ja söödud, tundub palju paremini maitsvat.  
Alusta kergemate retseptidega ja lase just lastel endal menüü koostada. Aga 
184  
 
 
söögikorda planeerides pea meeles 4 toidugruppi:  puuviljad  ja juurviljad; liha (ka 
linnuliha), munad ja pähklid; piim; teraviljatooted. 
 
Väljas küpsetamise võimalused 
 
On mitmesuguseid toite, need võivad olla nii küpsetatud kui ka mitteküpsetatud. 
Toiduvalmistamine on osa lõbust, mida saab lastele laagris olles pakkuda. Alustage 
lihtsate „võileiva-lõunatega”, kus midagi ei küpsetata, ja liikuge edasi juba toitudeni, 
mis vajavad suuremat ettevalmistamist ja küpsetamist. 
 
Mitteküpsetatav lõuna  
Alustage „võileiva-lõunaga”. Sel puhul ei ole mingit küpsetamist, ainult planeerimine 
ja pakkimine. Võileibadele võib juurde pakkuda veel salatit ja magustoitu. 
 
Pajas/potis küpsetamine 
Alustage supi või  kakao valmistamisega, see sobib hästi „võileiva-lõunaga”.  
 
Pulga otsas küpsetamine 
Igaüks saab endale ise küpsetada. Alustada võib leiva või vorstikeste küpsetamisega. 
 
Fooliumis küpsetamine 
Foolium on populaarne abimaterjal, kuid küpsetada saab ka apelsinikoores või 
paberkotis. 
 
Karbis küpsetamine 
Karbis on hea küpsetada biskviitkooke ja väikesi pitsasid. 
 
SALATID JA PÕHITOIDUD 
 
Alustage tavalise  salatiga : lehtsalat ( kapsas ) ja majonees ( hapukoor ). 
 
Roheline salat : lisa tavalisele salatile rediseid, porgandeid, kurki  ja tomateid. 
 
Magus salat: sega kodujuust, rosinad ja pähklid ning rulli salatilehe sisse. 
 
Täidetud puuviljad 
 
Eemalda õunalt/pirnilt südamik ja täida õun/ pirn mõne järgmise seguga :  
-  rosinad, pähklid ja suhkur  
-  sulatatud juust ja pähklid 
-  kodujuust. 
 
Džungli hommikusöök 
 
Kasvatajad või mõned lapsed tõusevad varem üles ja riputavad hommikusöögi puu- 
või põõsaokstele. Toit võiks olla pakitud eraldi kotikestesse. Toidukotid ja puuviljad 
riputada erinevate puude okstele. Lapsed korjavad sealt endale hommikusöögi ja 
saavad juurde piima või kakaod , mis ootab neid ühises hommikusöögikohas. 
 
 
185 
 
 
Ühepajatoit 
 
1 kg  hakkliha  
4 kartulit   
6 porgandit  
2 sibulat  
2 tassi makarone  
soola ja  pipart  
2 loorberilehte 
½ tassi jahu 
 
Varustus: pann, pott, nuga, puulusikas, küpsetusrest  
 
Pruunista pannil hakkliha ja peenestatud sibul . Aja keema 8 tassi vett, pane  makaronid  
vette. Pese ja haki juurviljad, lisa makaronidele. Vala pruunistatud hakkliha potti, lisa 
loorberilehed ja maitsesta soola ning pipraga. Kui porgandid on pehmed, lisa jahu. 
Keeda veel mõni minut, eemalda loorberilehed ja serveeri kuumalt . Antud ainetest 
saad 8 portsjonit. 
 
PULGA OTSAS KÜPSETAMINE 
 
Selleks kasuta spetsiaalseid vardaid või leia sobiva pikkuse ja jämedusega tooreid 
oksi. Küpsetada tuleb sütel, mitte suurte leekide peal. Lõkke ääres istudes võib pulga 
otsas küpsetada midagi lihtsat: kartuliviile, sibulaid, pihve, paprikat, tomateid, leiba. 
 
Küpse õun 
 
1 õun igale inimesele 
suhkrut 
Torka õun „saba poolt” varda otsa. Õõnesta õun seest tühjaks ja puista sinna suhkrut. 
Küpseta väikese tule kohal nii, et suhkur jääks õuna sisse, kuni õun tundub küpsena. 
 
Saiakesed  
 
Pärmitaigen 
moos  
Vormi taigen spiraalselt pulga otsa ( vooli   saiake ) ja küpseta lõkkes. Kui saiake on 
pruunikas, võta ta pulgalt maha. Määri  moosi peale ning söö kohe. 
 
Suupiste  
 
2 küpsist igale inimesele 
1 vahtkomm 
tükike šokolaadi 
Tee „võileib” – pane šokolaaditükk kahe küpsise vahele. Küpseta ettevaatlikult 
vahtkomm ja pista ka see “võileiva” vahele, suru küpsised õrnalt kokku. 
 
186  
 
 
TOITE FOOLIUMIS KÜPSETAMISEKS 
 
Fooliumiga küpsetamisel on igaühel võimalik endale ise toitu valmistada: hambur-
gereid, röstleiba või -saia, praemuna, pannkooke, grillitud  juustuvõileibu. 
 
FOOLIUMIS KÜPSETAMINE  
 
Keera portsjonid fooliumi sisse (ära suru komponente väga tihedalt kokku). Küpseta 
hõõguvate süte sees või kohal. Kasuta  tange , et eemaldada valmis toit sütelt.  
 
Fooliumis küpsetamiseks sobivad: 
– hakkliha, õhukesed kartuliviilud, porgand, sibul 
– riis, kanaliha , paprika, sibul, porgand 
–  sink , õhukesed kartuliviilud, puuviljad. 
 
Juurde võiks pakkuda ketšupit, majoneesi, salatit. Küpsetamisaeg sõltub sellest, kui 
kuumad on söed ja mida küpsetatakse. Tavaliselt küpsetatakse 15-20 minutit. 
 
Õun fooliumis 
 
1 õun igale inimesele 
suhkrut 
kaneeli , pähkleid, rosinaid 
 
Lõika tervest õunast südamik välja ja puista sinna suhkrut. Paki õun fooliumisse ning 
aseta sütesse 10-15 minutiks küpsema. Suhkrule võib lisada veel pähkleid, rosinaid 
või kaneeli. 
 
Banaanilaevukesed 
 
1 banaan  igale inimesele 
šokolaadi 
1 vahtkomm iga banaani kohta 
 
Lõika banaani sisemisele küljele terves  pikkuses  lõhe ning topi sinna vahele tükike 
šokolaadi ja vahtkomm. Keera banaan hoolikalt fooliumisse ning küpseta sütel 20 
minutit. 
 
Hakkilihapallid 
 
1 suur sibul igale inimesele 
1 kg hakkliha 
seeni 
maitseaineid 
 
Lõika kooritud sibulad pooleks ning uurista sisu välja. Maitsesta hakkliha ja täida 
mõlemad sibulapooled lihaga. Pane seejärel sibul uuesti kokku ja keera fooliumisse. 
Küpseta sütes 15-20 minutit. 
 
Sibula asemel võib kasutada ka tomatit või apelsini. 
 
187 
 
 
Hamburger  
 
Kuklid 
12 kartulit 
12 porgandit 
2 sibulat 
soola, pipart 
pihve 
 
Pane kukkel fooliumi peale, aseta sinna pihv, tükeldatud kartul ja porgand. Lisa 
sibulat ja maitseaineid. Küpseta 15-20 minutit. Võimalikud on erinevad kombinat-
sioonid . 
 
APELSINIKOORES KÜPSETAMINE 
 
Apelsini süües jäta apelsinikoor terveks, pärast saad selles küpsetamist proovida. 
Selleks lõika apelsin  pooleks ja uurista sisu välja. Täida apelsinikoor soovitud 
toiduainetega ja kata fooliumiga. 
 
– Küpseta apelsinikoores muna, lisa soola ja pipart. 
– Täida apelsinikoor tordipulbrist valmistatud tainaga. 
 
KARBIS KÜPSETAMINE 
 
Vooderda karp seest fooliumiga (vt joonist). 
 
Kook 
 
1 pakk tordipulbrit 
2 muna 
 
Sega pulber vastavalt juhendile ning lisa lahtiklopitud munad. Vala tainas fooliumiga 
kaetud karpi ning küpseta ahjus 45 minutit. 
 
Pitsa  
 
Röstsai või pitsapõhi 
ketšup 
pihv või kotlet 
juustu 
 
Pane toiduained kihiti karpi ja küpseta ahjus 30 minutit. 
188  
 
 
TOIDUSOOVISEDEL 
(Telli vähemalt 36 tundi ette) 
 
RÜHM___________________________  PÄEV E T K N R L P  
RÜHMAJUHT_____________________  TOIDUKORD H L Õ NÄKSID 
RÜHMA SUURUS_________________ 
JÄRELETULEKU AEG_____________ 
 
MENÜÜ 
__________________________________ _________________________________ 
__________________________________ _________________________________ 
__________________________________ _________________________________ 
__________________________________ _________________________________ 
 
KOGUSED  
LIHA: PUUVILI : 
LEIB: JOOK: 
PIIMASAADUSED JA 
TERAVILJASAADUSED :  
MUNAD: 
JUURVILI : MAIUSTUSED: 
MAITSEAINED : LISAKS: 
  
VÄLJAANDJA ALLKIRI_________________________ 
 
 
 
 
189 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
Esmaabi ja puhtus laagris: 
Karro, Marina . Riigi Tervisekaitseamet. Lühikokkuvõte hügieeninõuetest. 
Laste esmaabi ABC. Kirjastus AS KOGE, 1995. 
 
Laagriprogramm: 
Kamp  Kiwani Staff Manual . Tennessee , USA, 1994. 
Great Trail Camp Staff Manual. Ohio , USA, 1993. 
Camp  Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. 
Tomahowk Ranch Staff Manual. Colorado, USA, 1995. 
 
Sina ja laps: 
Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. 
Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. 
Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. 
Tomahowk Ranch Staff Manual. Colorado, USA, 1995. 
Michael Brandwein. Cherishing the  Challenge . Illinois, USA, 1996. 
 
Rühma areng: 
Camp Stevens Staff Manual. California, USA, 1997. 
 
Mängude õpetus, ettevalmistus ja läbiviimine: 
Galinskaja, H., Kelder, E., Lootsar, E., Rohtla , A. Õppemängud koolieelses eas. 
Tallinn, Valgus, 1972. 
Isop, E. Mängude suurraamat. 4. osa. Mängud talvel väljakul; Mängud uiskudel; 
Mängud vees: liikumismängud.  Tallinn, TPÜ, 1986. 
Pollinskaja, E. 80 mängu. Tallinn, Eesti Raamat, 1970. 
Saar, A. Laps ja mäng. Tallinn, Valgus, 1997. 
Zapletal, M. 1000 mängu. Tallinn, Valgus, 1984. 
 
Matka planeerimine: 
Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. 
Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. 
Bachfeldt, A. http://www.hot.ee/seikle/ 
Bachfeldt, A. Esmaabi loengu konspekt. 
Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas. 1998. 
Aare, J. Ränduri aabits. 2001. 
http://www.rmk.ee 
Hallik , K. Matkamise korraldamine. 
 
Liikumine looduses: 
Aare, J. Ränduri aabits. 2001. 
http://www.rmk.ee 
Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas. 1998. 
 
Eksimine looduses: 
Aare, J. Ränduri aabits. 2001. 
http://www.rmk.ee 
Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas.1998. 
190  
 
 
Ujumine: 
Soome Uimaopetus- ja Hengenpelastusliitto ajakirjast “Uimataito pitää pinnalla”2/92.  
 
Lõkkeõhtud: 
Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. 
Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. 
 
 
Väliküpsetamine: 
Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. 
Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. 
Tomahowk Ranch Staff Manual. Colorado, USA, 1995. 
Asjaõigusseadus 
Metsaseadus 
http://www.rmk.ee 
Kaitstavate loodusobjektide seadus. 
 
191