Laeva värvimine Värvimistöid tehakse ainult suvel, sest värvida võib siis kui õhuniiskus on minimaalne. Esimene viis laeva värvimiseks- värvimiseks planeeritud pindala pestakse igasugusest mustusest puhtaks. Vana lahtine värv eemaldatakse. Kui kogu värvitav pindala on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Abivahendina mastis töötamisel kasutatakse pootsmanitooli. Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja all ristuvast trossitopist. Ülemised trossi otsad on kokku kleeditud ja moodustavad ou. Talas on põhitugedega pangust ja kahest trossitopist koosnev ripp-pink. Suurtel reisilaevadel on mõlemas pardas rippuv pardatõstuk, mis liigub piki parrast ülemise teki äärel olevat relsi mööda. Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber
(~1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest. 2.5. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10 eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 2.6. Pooljuhtide (Si, Ge jt) elektrijuhtivust tõstavad lisandid nii elektrone hõlpsasti loovutavad doonorid kui ka elektrone haaravad ning valentsitsooni auke jätvad aktseptorid. Doonorlisandiga (valdavalt elektronjuhtivusega) pooljuht on n-pooljuht, aktseptorlisandiga (valdavalt aukjuhtivusega) pooljuht aga p-pooljuht. 3.1. Siirdekiht p- ja n-pooljuhi vahel, pn-siire juhib elektrivoolu ainult suunas p- poolmelt n-poolmele; seetõttu toimib vahelduvvooluringi lülitatud pn-siire (diood) alaldina. 3.2. Transistor on pooljuhtseadeldis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimiseks. 3.3
Juurdelõikaja Kanga juurdelõikamine eg . Kangas läheb lõikamiseks Klamber mille abil materjal kinnitatakse joonisega Saak mille abil suur joonis pükstega tehakse väikesteks tükkideks Saak mille abil lõigatakse püksid Püstol mille abil pannakse etikettid pükste külge Käib pükste lõikamis protsess Masin mille abil tehakse auke Puhkan puhketoas Materjali tükkideks lõikamine Nööpide auke valmistav masin Nööpe külge panemis masin
seotud enam kristallstruktuuriga ning ta hakkab liikuma aines elektrivälja mõjul, muutudes laengukandjaks ehk voolupõhjustajaks. Lahkunud elektroni kohale jääb struktuuris vaba koht ja aatom omandab positiivse laengu. Seda vaba kohta võib vaadelda positiivse laengu kandjana, sest ta võib täituda mõne kõrval aatomi elektroniga. St ta käitub vastupidiselt elektronile. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Kirjeldatud juhtivust nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus. Sest mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on elektronide kiirus ja seda rohkem tekib elektrone ja auke. Omajuhtivuse temperatuurisõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10 kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Pooljuhid
8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni auke. Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget
P-pooljuht ehk aktseptorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud. Tekib, kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron vähem kui põhiaine aatomil. Tekib aukjuhtivus. 11. Pooljuhtide kasutamine termoandurites, fototakistites, dioodides 12. Pn-siire kahe juhtivustüübiga pooljuhi vahele tekkiv tõkkekiht. P-poolmes on palju auke, n-poolmes elektrone. Augud hakkavad valguma n-poolmesse elektronid n-poolmesse. Siirdealas jäävad n-poolmesse positiivsed doonorioonid ja p-poolmesse negatiivsed aktseptorioonid. 13. Päri- ja vastupingestamine Päripinge kui vooluallika plusspoolus ühendada p-poolmega, töötab väline elektrijõud kaksikkihile vastu ja dioodi läbib vool, mis pinge tõustes kiiresti kasvab.
Täht paistab aga järjest punasem ja tumedam, kuni lõpuks muutub nähtamatuks. Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont, mis on musta augu välimine piir, mille ümber aegruum on lõpmatult kõverdunud. Sündmuste horisondist seespool ei kehti enam meile tuntud loodusseadused. Füüsikalises tähenduses kaotavad aeg ja ruum mõtte. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks on umbes kaks kuni kolm Päikese massi. Musti auke ei ole võimalik näha. Ainus tõestus nende olemasolu kohta on ülitugev mõju ümbruskonnale. Musta augu läheduses on temperatuur nii kõrge, et aine hakkab kiirgama röntgenikiiri, mida teadlased röntgenteleskoobi abil näevad. Kui aine kaob musta auku, ei jää sellest mitte mingit jälge. Kuid enne kadumist saadab ta Universumisse kiirguse. Supermassiivsete mustade aukude lähiümbruses kiirguvad ka laetud osakeste vood
Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on valentstsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub, elektrivool ei pääse läbi. Dielektrikutes on keelutsoon lai (510eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. LISANDJUHTIVUS, DOONORID JA AKTSEPTORID
teel olevast ohust, peab valima ohutu kiiruse. Näiteks Tallinna ametnikud on seisukohal, et ehitise omanik peab katused suutma igal ajahetkel puhtad hoida ning ükski ohu eest hoiatav piire ei ole vabanduseks. Seevastu aastatega tänavatesse tekkinud augud tähistatakse liiklusmärgiga ning vastutus lükatakse kergekäeliselt autojuhtidele. Liikluses nagu muudeski eluvaldkondades on kõigil pooltel lisaks õigustele ka kohustused. Olukorras, kus heitlike ilmastikuoludega ei ole võimalik auke hetkega remontida, on teeomaniku esmane kohustus hoiatada liiklejaid ohu eest ning vajadusel ka sulgeda ohtlik teelõik liikluseks. Selleks on kehtestatud kindlad reeglid. Kui ohtlik teelõik on tähistatud, tekivad ka liiklejale kohustused. Nimelt on igal autojuhil kohustus valida ohutu sõidukiirus ning peatada oma sõiduk teel oleva etteaimatava takistuse ees. Selliseks takistuseks võib olla ka auk. Kui üldjuhul on liiklejal õigus eeldada, et teel ei tohi ohtlikke auke
Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. Pooljuhid: on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Dielektrikud ehk isolaatorid: on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid.
MUST AUK KOOSTAJA: KATRIN KÕRE 12.KLASS MIS ON MUST AUK? MUST AUK ON RUUMIPIIRKOND, MILLE GRAVITATSIOON ON NII SUUR, ET MISKI, ISEGI VALGUS, EI PÄÄSE SELLEST VÄLJA. MUSTA AUGU SÜND KAS MUSTI AUKE ON VÕIMALIK NÄHA? SEE ON VÄGA KEERULINE. SELLEKS ON KOLM VÕIMALUST. MUSTA AUGU EHITUS MÕNED VÄITED MUSTA AUGU KOHTA MUSTAD AUGUD AURAVAD. MUST AUK ON VÄRAV UUDE DIMENSIOONI. MIS JUHTUKS, KUI MUSTA AUKU HÜPATA? MUSTADE AUKUDE KLASSID MINI-EHK RELIKTAUGUD TÄHE MASSIGA MUSTAD AUGUD MASSIIVSED MUSTAD AUGUD SUPERMASSIIVSED MUSTAD AUGUD http://www.youtube.com/watch?v=gib2i3_KW5Y KASUTATUD MATERJAL http://www.hot
55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk. Kinnita tugevdustükid värskele Fibergumile ja hõõru kinni. Kanna Fibergum rulliga kogu isoleeritavale seinapinnale ja lase kuivada u. 2 tundi (värvimuutus). Kanna pinnale teine kiht Fibergumi ja lase kuivada vähemalt 6 tundi (värvimuutus). Kontrolli, et Fibergumi kihti ei ole jäänud auke. Tihenda õhukesed ja/või poorsed kohad Fibergumiga ja lase parandustel kuivada. Veetõkkekihi paksus peab olema u. 0,5 mm. Alusta plaatimist altpoolt teisest plaadireast, vähemalt 10 cm kõrguselt põrandast. Seinaplaatide kinnitamiseks kasuta Kiilto Ultra Fix , Pro Fix, Super W plaatimissegusid, Presto Fix kiirplaadisegu või kahhelplaadiliime Master Fix ja Kiilto PL 250. Vuukimine soorita Kiilto Vuugitäidisega 35 ööpäeva möödudes plaatimisest. Tihenda vertikaal- ja
Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. Kuid rühm ameerika teadlasi on uurinud Kosmoseteleskoobiga ja Havai observatoorimi maapealsete teleskoopidega lähedasi galaktikaid ning tulnud järeldusele, et peaaegu kõigis galaktikates võib peituda ülimassiivne must auk kuni mitmesaja miljoni Päikese massiga. Näiteks võib musti auke avastada kaksiktähtede korral, millest üks on muutunud mustaks auguks
• Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist. • Kanna peale sobivas toonis värv. Plastiku parandamine • • Pese detaili veega. • Pese detaili silikooni pesuvahendiga. • Mõra puhul puurida mõra otstesse näit 4 mm läbimõõduga augud, et välistada mõra levimine. • Kasutades alumiiniumvõrku ja tinutuskolbi on ka kodustes tingimustes võimalik päris häid tulemusi saavutada. • Väiksemaid auke saab väga edukalt parandada ja täita plastikuliimiga koos vormimiskile ning tugevdusvõrguga . Suuremaid auke on võimalik parandada kasutades klaaskiud riiet/matti koos vaiguga. Kui detaili praod/augud on parandatud, siis on enne viimistlemist vaja kasutada plastiku krunti , et tagada nake plastiku ja krundi/pahtli/värvi vahel. Pahtelduseks kasutada spetsiaalset plastikupahtilt, mis olemuselt jääb elastsem ja garanteerib nakke aluspinnaga
4) Sädelahendus – tekib, kui vooluallika võimsusest ei piisa huumlahenduse või kaarlahenduse tekiamiseks. Looduslike sädelahenduse näide : äike. Elektrivool pooljuhtides Tüüpilised pooljuhid on alumiinium, vask, räni ja germaanium. Puhastes pooljuhtides on laengu kandjateks elektronid ja augud. Auk – tühi koht, kus peaks olema elektron, aga seda pole seal. Elektronig liiguvad augult augule, seega augud liiguvad näiliselt vastupidises suunas. Puhastes pooljuhtides on ühe palju auke ja vabu elektrone, kuid nende arve saab lihtsalt muuta lisandite abil, mida on 2 sorti: 1) Doonorlisandid – Arseen on räni jaoks doonorlisandiks. Ta suurendab vabade elektronide arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti nimetatakse n-tüüpi pooljuhiks. Joonis 4 2) Aktseptrolisandid - Aktseptorlisandid suurendavad auke pooljuhtides. Joonis 4 On kahte tüüpi pooljuhte. Lisandid suurendavad pooljuhi juhtivust.
2.Elektrivool pooljuhtides – pooljuhid on Arseen, soolade vesilahustes. Kui lisada vette vasksulfaati, räni,germaanium,indium. Laengukandjateks siis veemolekulide mõjul lagunevad CuSo4 molekulid pooljuhtides on augud ja elektroni. Augud on tühjad Cu positiivseteks ja So4 negatiivseteks ioonideks. kohad, kus peaksid olema elektronid, aga neid seal Kui ühendada anood vooluallika +ga ja katood –ga, pole. Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti suunas. Kui vase positiivsed ioonid jõuavad lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid katoodile, siis saavad nad sealt juurde puuduvad 1)Räni jaoks on arseen doonorlisand, st et see elektronid ja sadestuvad neutraalsete vase suurendab elektronida arvu pooljuhis. Sellist pooljuhti aatoimtena katoodi pinnale. Seda protsessi nim. nim
mis neist saab. Miks ma valisin referaadi teemaks ,,Mustad augud" ? Sellepärast, et mulle väga meeldib astronoomia ning must auk on üks selline asi, millest ma veel pole aru saanud ning selle referaadiga üritan enda poolt seatud küsimustele vastuse saada. Mustad augud ei paku ainult mulle huvi. Neid on uuritud juba kaua. Aga miks on mustade aukude uurimine nii populaarne? Vastus seisneb selles, et mustade aukude omadused on väga huvitavad. Musti auke iseloomustab näiteks läbipääsmatu pind, nende tugev gravitatsiooniväli, oskus mitte läbi lasta valgust, oskus kõverdada ruumi ning seisata aeg. Võib öelda, et mustad augud on justkui iseloomulik pigem ulmekirjandusele või vanaaja müütidele. Üks on kindel, mustad augud on kõige hiiglaslikumad energiaalikad universumis. Suur tähtus on neil veel sellepärast, et seal toimuvad füüsikalised protsessid ja ilmnevad uued loodusseadused
Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid keegi ei võta mitte midagi ette. 26. jaanuaril hukkus 22. aastane Diana, sest ta kukkus Pärnu sanatooriumi lähedal olevasse katmata kaevu. Maardus uppus noor naisterahvas maja taga olevasse kaevu. 23. veebruaril suri 5. aastane Kristo, kes kelgutas ja kukkus halvasti kaetud tuletõrje veevõtu avale. Autori pakutud lahendused: Terve Eestimaa on täis hooletussejäetud auke, mis on eriti ohtlikud talvel. Kohalike omavalitsuste inimesed, asutuste juhid ja eramaaomanikud võiksid oma valdused üle vaadata ja kontrollida, kas ohtlikud augud on kindlasti suletud või vähemalt tähistatud. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Pealkiri on üpriski sobiv tekstiga, sest hukkuda kaevu kukkumise pärast on mõttetu. Sellist asja ei tohiks üldse juhtuda, et inimesed võivad avatud kaevudesse kukkuda, kuid ma ei kutsuks seda surmade hooajaks, sest see tundub liiga
Vasar AM17 Ajalugu. Ajaloost on vasar teada tuntud juba kiviajast, kui meie eelkäijad kasutasid neid jahtidel loomade tapmiseks ning asjade purustamiseks. Vasar oli valmistatud siis kivist ja puutoikast. Hiljem kui inimene õppis kivi paremini raiuma ja kividesse auke puurima, puuriti kivisse auk ning pandi varre otsa. Mõiste Vasar ehk haamer on tööriist, materjali või objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka.
arvasin ,et oleks tore teha pastlad oma väikevennale. 2 TÖÖ PROTSESS Kasutasin päris nahka. Võtsin jalalaba mõõdud ja joonistasin paberile, varba osale lisasin 3cm juurde ja kanna osale 2,5cm lisaks. Varvaste poolele tegin keskele 7 sikk-sakki. Lõikasin külgedele kääridega salgud 0,5cm vahedega. Kanna osasse tegin kaks rida väikseid auke. Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidiga. Kuna tegin tömbi ninaga pastlaid, siis tegin jalepealse õmbluse kahenõela õmblusega. Seejärel kurrutasin kanna osa. 3 Lõikasin kaks umbes 1cm laiusega naha riba paelteks. Panin paelad läbi salkude nii ,et otstesse
Füüsikud Thibault Damour ja Sergei Soloduhhin väidavad, et mustade aukudena tuntud kosmilised objektid võivad enesest tegelikult kujutada väravaid teistesse universumitesse ehk nõndanimetatud kosmilisi ussiauke. Must auk kujutab enesest sedavõrd tugeva gravitatsiooniväljaga objekti, et selle haardest ei suuda põgeneda isegi mitte valgus ning üldtunnustatud teooria kohaselt peaksid mustad augud tekkima alati, kui ainet surutakse piisavalt tugevasti kokku. Kuigi musti auke ei ole kunagi nähtud, on astronoomid siiski identifitseerinud palju selliseid objekte ja teinud seda jälgides nende ümber pöörleva aine liikumise eripära. Damour ja Soloduhhin väidavad aga nüüd, et sellised struktuurid võivad tegelikult sama hästi olla hoopis kosmilised ussiaugud, mis kujutavad enesest mullistusi aegruumis ning ühendavad seeläbi erinevaid universume. Kui sa kujutad universumit ette kahemõõtmelise lehena, siis oleks ussiauk justkui toru, mis
seetõttu tekivad allikad ja järved. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Probleem Probleemiks on see, et kuna kõrbes sajab väga vähe ei ole seal inimestel piisavalt puhast joogivett. Nad peavad seda kaugelt kohale transportima või soolveest soola eraldama. Vee saamine kõrbes Oaasidest Lehtedelt Taimede juures auke kaevates Juuri pigistades Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Pooljuhis on keelutsoon kitsam. Absoluutse nulltemperatuuri juures on valentstsoon täielikult täidetud, juhtivustsoonis elektrone ei ole ning pooljuht käitub kui dielektrik. Osad valentselektronid saavad soojusliikumise energia arvelt ületada keelutsooni ja siirduda juhtivustsooni. Soojusliikumine pole piisav tekitamaks elektronide massilist keelutsooni ületamist. Mida kõrgem on pooljuhi temperatuur, seda enam elektrone paisatakse juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentstsooni. Juhtivus kasvab soojenedes järsult. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Doonorlisandiga pooljuhis tekib doonorinivoo keelutsoonis juhtivustsooni lähedale. See nivoo on elektronidega täielikult täidetud. Elektronide üleminekuks doonorinivoolt juhtivustsooni kulub vähe energiat. Aktseptorlisandiga pooljuhis tekib keelutsooni valentstsooni lähedale aktseptorinivoo.
elektronid, suurendades aukude arvu valentstsoonis. c) Diood- see on üks näide, kus kasutatakse pooljuhte. Pooljuhte kasut. Päikesepatareides, elektriseadmetes vahelduvvoolu muutmisel alalisvooluks, selleks kasut. Pooljuht dioodi ja transistorites, mille abil võimendatakse voolu. Pooljuht dioodi ehitus ja töö 1.joonis. Tihedasse kontakti viiakse erineva juhtivusega pooljuhid, p-tüüpi pooljuhis on palju auke, n- tüüpi pooljuhis palju elektrone. Nende pooljuhtide vahele tekib kontakt a,a` mille el. juhtivus sõltub pooljuhtidele rakendatud elektrivälja suunast. a) ühendame vooluringi selle pooljuhi, nii et elektrivälja suund on +lt miinusele. joonis. I=q/t, I=U/R, k=1/R Sellise ühenduse korral hakkavad vabad laengud, mida on palju, liikuma üle kontaktkihis, augud laengu poole, elektronid + laengu poole. Laeng suur mis ajaühikus läbib kontaktkihi,
Selliseid energianivoosid nimetatakse doonornivoodeks (elektrone äraandvateks) ning lisandeid ise doonoriteks. Doonorlisanditega pooljuhtide elektrijuhtivus kujutab endast elektronjuhtivust ehk n-tüüpi pooljuhid. p-juhtivus mehhanism: Kui lisandi täitmata energianivoo paikneb keelutsoonis valentstsooni ülemise serva lähedal. Sel juhul võivad valentstsooni elektronid suhteliselt lihtsalt "hüpata" vabale lisandinivoole, jättes seejuures endast järele auke valentstsoonis. Augud aga võivad pooljuhis elektrivälja toimel vabalt liikuda. Selliseid lisandiaatomite energianivoosid nimetatakse aktseptornivoodeks (vastuvõtvateks) ning vastavaid lisandeid aktseptoriteks. Aktseptorlisanditega pooljuhid on seega aukjuhtivusega ehk p-tüüpi pooljuhid. pn-siire pärivoolu resiimis: Pooljuhtelektroonikas kasutatakse voolu alaldamiseks pn-siiret, mis tekib p- ja n-tüüpi pooljuhi kontaktkihis. Kui vooluallika plussklemm ühendada p-
nädalat. Mõju tervisele Kuigi e-sigaretis ei ole nii palju kahjulikke aineid kui tavalises sigaretis leidub seal siiski nikotiin. Suuhaavandid Kui hakkad sigareti asemel kasutama e-sigaretti tekivad ka suitsetamisest/tubakast loobumise sümptomid näiteks: Köha (Kopsud puhastuvad tõrvast) Peavalu Iiveldus Värisemine Plussid Miinused Pole vaja tulemasinat ega tikke Sädemed ei kõrveta auke lemmikrõivastele Ei teki ebameeldivat suitsuhaisu Ei riku suitsetades teiste tervist Väiksem rahakulu. Võib tekkida nikotiini üledoos. Kopsud hakkavad tõrvast (Liigsel tõmbamisel) puhastuma. Mõnedele asendus mitte Aitab sigarettidest loobumisele võõrutusravi tubakasuitsust. kaasa. Toode on uudne ning kõiki
Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa väga kiiresti suurenema. Imelik märkas, et tema pisaratest olid
(Hoopes jt 2014). Joonisel 2. on näha silma, millel on katarakt......................................................................6 Joonis 2. Kataraktiga silm (Vollmer)..................................................................................6 Katarakt ei tee haiget, kuid tekitab ebamugavustunnet ja mõjutab nägemist. Juba katarakti algstaadiumis on aru saada, et silm ei ole terve. Nägemine muutub häguseks, värvid ei ole enam selged, esineb musti auke ning vahel võib tekkida topelt nägemine. (Hoopes jt 2014).................................................................................................................6 ............................................................................................................................................6 3. ARUTELU..........................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANUDS.........................
naaberaatomitega jääb elektrone puudu. läheb edasi:20.2)sidemesse, kuhu elektroni ei jätku, tekib auk, mille laengut loetakse positiivseks. Pooljuhti, milles põhilisteks laengukandjateks on ''augu'' nimetatakse p- tüüpi pooljuhiks. / Põhilisteks laengukandjateks mõlemat tüüpi pooljuhis on need, mida on rohkem. P-tüüpi pooljuhis on peale aukude vähesel määral vabu elektrone ja n-tüüpi pooljuhis on peale vabade elektronide vähesel määral auke. 21. p-n siire- nimetatakse 2 eritüüpi pooljuhi kontaktpinda 1)vastusiire:pooljuhtide kontaktpinda läbivad mittepõhilised laengukandjad- p-n siire juhib voolu halvasti 2) otsesiire: pooljuhtide kontaktpinda läbivad põhiliselt laengukandjad- p-n siire juhib voolu hästi /p-n siire juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. 22. Pooljuht diood on vooluringi osa mis juhib elektrivoolu vaid ühes suunas. Kasutusala: vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks N : keevitamisel läheb vaja
Maipõrnikas Maipõrnikad Maipõrnikad, taimekahjuritena tuntud mardikalised (põrniklased). Eestis on levinuim harilik maipõrnikas. Areng kestab kuni 5 aastat. Elulaadilt ja kahjustustelt sarnanevad maipõrnikaga juunipõrnikas ja aiapõrnikas. Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Toitumine Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke. Vastsed Maipõrnika vastne ehk konutõuk on valge tõuk, kes elab mullas 4-5 aastat. Esimesel suvel on tõuk 5-10 mm pikkune, neljandal või viiendal suvel juba 45-60 mm pikkune. Konutõugul on omapärane C- kujuliselt kõverdunud keha ja 3 paari rindmikjalgu. Aiapidajate jaoks on ta kahjur, kuna 3-4 aastased tõugud võivad taimede, nt maasikate juured täielikult ära süüa. Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil,
Augud käituvad nagu positiivse laenguga osakesed. Pooljuhi tähtsamaks energeetiliseks parameetriks on tema keelutsooni laius. Keelutsooni laius on energia, mille arvelt saab ühe keemilise sideme elektroni muuta juhtivuselektroniks. Pooljuhi elektrijuhtivust suurendavad lisandid ehk teise aine aatomid. Doonorlisandid loovutavad kergesti elektrone. Aktseptorlisandid haaravad elektrone naabersidemetest ning tekitavad nõnda vabu auke. Doonoreid sisaldavat pooljuhti nimetatakse n-pooljuhiks, kuna temas on valdav elektronjuhtivus. Aktseptoreid sisaldavat pooljuhti nimetatakse p-pooljuhiks, kuna temas domineerib aukjuhtivus.
1 cm 5 Kihind 1 Kõige rohkem pragusid võrreldes alumiste kihtidega. 2 cm 5 Selgel eristatav vahe, pragude erinevus. Kihind 2 Tugevam kiht- praod peaaegu puuduvad. On näha veeloomade auke. 3 cm 5 Selge vahekoht Kihind 3 Umbes 5cm kiht, mis tundub olevat nõrgem oma purunemiste poolest. Palju pragusid. 4 cm 5 Selge vahekoht Kihind 4
Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni.
Vaja läheb tegemiseks Peenvillast,topeltlõnga Helkurikangast Villast riiet või fliisi 1m helkurlõnga Naasklit Heegelnõela Õmblusnõela Täitematerjali Haaknõela või prossi 1sl PVA liimi 100ml Vett Nööpnõela Korgist alust või ehituspenoplasti Töökäik 1.Lõigake helkur-ja villasest riidest välja kettad,mille läbimõõt on 8cm. 2.Tehke naaskliga ketaste serva auke täis -0,3cm servast ja aukude vahe 0,4cm. 3.Pange kettad teineteise peale,pahemad pooled sees ja heegeldage need läbi aukude kinnisilmustega kokku.Enne ringi täissaamist pange ketaste vahele pisike peotäis vatti,nii jääb pross toekam. 4.Heegeldage mustriskeemi järgi õielehed ja lilled. 5.Kastke heegeldatud prossi osa ja lilled PVA liimi ja vee segusse ning venitage nööpnõelte abil korkalusele või ehituspenoplastile kuivama.Liimitärgeldus ei lase
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste
Teda iseloomustatakse eritakistuse abil.POOLJUHID ·Asuvad juhtivuselt mittejuhtide ja juhtide vahepeal. ·Tüüpilised pooljuhid on räni ja germaanium. Mõlemad neljavalentsed. ·Pooljuhtide juhtivus sõltub oluliselt temperatuurist, valgustatusest ja lisanditest. · Eristatakse n- ja p-tüüpi pooljuhte ehk elektron- ja aukjuhtivusega pooljuhte. 17. Täiesti puhtal pooljuhtmaterjalil ei pruugi normaalolekus olla mingit juhtivust. Pole vabu elektrone, ega ka auke. Kuid omajuhtivus võib tekkida temperatuuri tõustes. 18. Temperatuuri tõstmisega. Lisandjuhtivus- teise aine lisamisel tekkinud juhtivus.Lisatav aine aatom võtab pooljuhi kristallvõres sisse samasuguse koha nagu põhiaine aatomid, kuid õigesti valitud lisand tekitab ühe üleliigse elektroni. 19. Doonorlisand- elektrone loovutav lisand. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks
Tihti süüdistatakse energiaprobleemides ületarbimist, mis ei pruugigi üldse vale olla. Kasutame ju tõesti meeletutes kogustes energiat, mõtlemata, kust või mis teid pidi see meieni jõuab. Mõtlemisaineks on paras see kas meie suur energiajanu võib olla globaalse soojenemise tekkepõhjuseks? Põletades fossiilseid kütteallikaid paiskame õhku suurtes kogustes jääkaineid. Väidetavalt söövad need mürgised gaasid meie osoonkihti auke, eksponeerides meid ohtlikult päikesele. Kas on asjal ka säravam külg? Kuskil 20. sajandi lõpus tegi inimkond kurvastava avastuse - meie massiivselt kasutatavad energiaallikad nagu õli, nafta ja gaas ei pruugi meile enam väga kauaks piisavaks osutuda. Tuli hakata mõtlema alternatiivide peale. Püsivamateks alteratiivideks kipuvad jääma taastuvenergialiigid, tähtsamatena neist ilmselt tuuleenergia, hüdroelektrienergia, päikeseenergia jne. Järjest rohkem pooldatakse ka
koor, juuretis ja maitseained- stabilisaatorid Mis on juust? Juuston piimavalkude ja -rasvade tahke kogum Suurem osa laktoosist ja mineraalsooladest läheb vadakusse Mis on juust? Juustude järelvalmimisel lagundavad mikroorganismid juustu piimavalke lihtsamateks ja paremini seeduvateks ühenditeks Seetõttu muutub juustumass pehmemaks ja ühtlasemaks ning omandab erilise maitse ja lõhna. Mis on juust? Käärimisel eralduvad gaasid kogunevad ja moodustavad auke Et augud paikneksid juustus ühtlaselt, keeratakse seda valmimise ajal pidevalt Aukude järgi saab otsustada juustu kvaliteedi üle Lõpuks mikroobide elutegevus soikub, kuna toitained lõpevad otsa ja jääkained kuhjuvad Juustulaadne toode ametliku nimega juustulaadne toode taime- ja piimarasvaga poolkõva rasvane valminud juust, mille tootmises on kasutatud hüdrogeenitud taimset rasva Maitseomadustelt ei erine juustulaadne toode oluliselt tavalisest juustust
valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. PILT SÜNNIB SUURENDUSKLAASI ABIGA Kuigi enamus meist on lapsepõlves suurendusklaasi abil püksipõlve auke põletanud, siis vaevalt me tollal mõtlesime, mida me tegelikult tegime. Ehki juba vanad egiptlased oskasid süüdata põlevat materjali selle pinnale läätse või sfäärilise peegli abil tekkitatava päikse kujutisega, kulus siiski veel palju aega, enne kui jõuti fotograafia avastamiseni. FOTOAPARAADI TÖÖPÕHIMÕTE. Ükskõik kui keeruline fotoaparaat ka poleks, kujutab ta endast valguskindlat karpi, mille
Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Kokkuvõtvalt: Metall tahkis, milles viimane hõivatud energiatsoon on vaid pooleldi täidetud elektronidega (juhtivustsoon) või on moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt
· Nikotiin: 1...5 % Tänapäeval on suitsetamisest loobumiseks juba väga palju erinevaid tooteid. Küll leidub nikotiini sisaldusega plaastreid, närimiskumme ning mõned kasutavad isegi e-sigareti, mis on nüüdseks väga populaarne üle Euroopa. E-sigaretil on ka palju häid külgi võrreldes suitsuga. E-sigaret :Ei tee hambaid kollaseks, ei muuda hingeõhku ebameeldivaks, riided ja ruum, kus suitsetatakse, ei haise enam tubaka järele, pole vaja tuhatoose, pole ka ohtu suitsuga kuhugi auke sisse põletada, kaasinimesi ei häiri ebameeldiv lõhn ning võib tõmmata ka suitsukeelualades.
jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei vastanud, vaid kokutas. Siis see, et ta ei teadnud, kus kodu on ja tahtis edasi minna. Edasi avastas Maret, et riietel pole auke nende kohtade peal, kus on haavad. Mees oleks nagu midagi või kedagi kartnud, sest küsis kogu aeg, kes väljas liigub. Muretses oma pambu pärast. Jakobi sõjakaaslane kirjeldas ka haavu teisiti, Mareti poja haavad polnud üldse nii suured ja rasked. Sõber ütles, et Jakob oli hakanud koju tulema peaaegu tervena ja nägu polnud ülenisti must. 3. Missuguseid mõtteid või mida arvata sellest noormehest, kes leiti jõe lähedalt metsast?
Kontserdiretsensioon Käisin 07.04.2007 Estonia teatris G. Verdi ooperit ,,La Traviata" vaatamas.Sellest ajast on väga palju möödas ja see oli minu teine ooperikülastus. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi, lauldi itaalia keeles, ooperi sisu jõudis kuulajateni eestikeelse sünkroontõlke abil. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813-1901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolis-heroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". "La Traviata" peaks tähendama 'naist kes kaldus kõrvale' või 'eksinut'. Orkestri dirigent oli Erki Pehk, osades Irina Dubrovskaya (Violetta), Helen Lokuta (Flora), Ülle Tundla (teenijanna Annina), Urmas Põldma (Alfredo), Aare Saal (Alfredo isa Georges), Andres Köster (Gaston), Voldemar Kuslap (parun Douphal), Priit Volmer (Obigny), Mart Laur (doktor Grenvil), Rostislav Gurje...
teaduslikku artiklit, kus seletati, et praegu pole enam mõtet elektrit võrkudelt osta, sest teadlased on avastanud mustad augud, kust võib energiat saada otse piiramata koguses ja ilma rahata. Tofelmann pakkus aidata sm. Tsäbovõitrale ja viis lahtised traadiotsad naabri vanasse kaevu, kus pidi üks must auk olema, kuigi eneergiat ei tekkinud ja sm. Tsäbovõitra jäänud ilma energiallikaseta. Seega sm. Tsäbovõitra on kindel arvamusel, et Tofelmann teadlik, et musta auke elektri asemel energiat ei saa. Kaebaja Tsäbovõitra arvab, et kodanik Tofelmann viib inimesi eksiteele. Sellest olukorrast tuleneb, et kodanik Tofelmann rikkub seadust, nimelt KarS § 16 (1,2,3). Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann tahab keelata näistepäeva, millega viib kodanikke eksiarvamusele vaatamata sellele, et eraisik ei saa naistepäeva keelata ja see on riiklik kuritegu. Kodanik Tofelmann on arvamusel, et ei pea naistepäeva pidama, kuna
ringklappidega, et võimaldada kaasaegses süva- ning levimuusikas kasutatavat glissandot. Klapimehhanismid on kinnitatud vedrutelgedele. Nende aukudeni, mille asukoht jääb sõrme tegevusulatusest välja, jookseb liigendülekanne. Mööda flöödi korpust kulgevad vedruteljed on ühtlasi flöödi amortiseerumise peapõhjusi, sest aastate jooksul avaldatud koormuse tõttu tõmbub flöödi sirge toru nende mõjul lõpuks kergelt kumeraks ning klappide padjad ei kata auke enam täpselt. Mänguomadused Tänapäevane flööt on äärmiselt mitmekülgsete mänguomadustega pill, mis võimaldab teostada nii laulvaid meloodiaid kui ka virtuoosseid liikumisi. Flööti on hinnatud piiramatute väljendusvõimalustega pilliks. Madalas registris on flöödi hääl mahe ja sametine, keskmises õrn ja soe, kõrgemas registris säravalt kõlav. Flöödil on lihtsalt teostatavad ka mitmesugused flazoletthelid ja multifonid.
Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid lupiiniseemnetest jahu tegema, lisades seda pagaritoodetele Lisaks tehti röstitud seemnetest mõrkjat kohvisarnast jooki Vähemmõrudate seemnete maitse tuleneb sellest, et alkaloidide sisaldus on madal Mesilased külastavad lupiiniõisikuid harva, kuna nektari kättesaamine õiekarikast on raske. Kuid vahel kasutavad nad kimalaste poolt õiekarikatesse tehtud auke Söödalupiinid on lupiinid, kus alkaloidide sisaldus on kuni 0,1% ALKALOIDIDE VÄHENDAMINE Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustuvad keemilised ühendid. Põhjustavad organismis mürgitusi, rikkudes närvisüsteemi ning maksa. Inimkond on kasutanud alkaloide meelemürkidena ning ravimitena juba pikka aega. Seemneid vees hoides, vahetades mitu korda vett. Vahel tehti seda ka soolveega Kupatades seemneid lühikest aega vees,
lükata vastu suundnööri ;suundnöör peab olema alati vaba. Müüritisekihtide horisontaalse suuna ja võrdse paksuse tagamiseks, samuti suundnööri kinnitamiseks on otstarbekas kasutada kihilatti. See on valmistatud alumiiniumnurgikust. Kihilati paigaldamisel toetatakse ta nurgatellisele fiksaatoriga ja püstvuukidesse surutavate hoideklambritega. Kihilati vertikaalsust kontrollitakse nöörloodiga. Suundnöör kinnitatakse kihilati külge vastava konksuga. Selleks on kihilatis kaks rida auke, kusjuures üks rida onstandardtelliste tarvis vahekaugusega 78 mm ja teine rida moodultelliste tarvis vahekaugusega 101 mm. Pikemate seinte korral on soovitav tavalise majaktellise asemel kasutada metallist vahemajakat, mille külge saab kinnitada suundnööri. Ka vahemajakas on ette nähtud standard- ja moodultelliste ladumiseks. Nöör kinnitatakse vahemajaka rullide külge.
Selgus ka see, et tähtede tiirlemise keskmine kiirus küündib peaaegu 500 km/s. USA California astrofüüsikud avastasid, aga veel kaks hiiglaslikku musta auku, mis kumbki on ligi kümme miljardit korda suuremad kui meie Päike. Need kaks musta auku asuvad kahe elliptilise galaktika keskel rohkem kui 300 valgusaasta kaugusel Maast. Teadlased oletavad, et need mustad augud on varajase universumi kvasarite jäänused. Teadlaste arvates võib leiduda ka veel suuremaid musti auke, kui seni leitud. Arvatakse ka, et eriti suured mustad augud on tekkinud ilmselt aukude liitumisel ning augud saavad ka suureneda ümbritsevaid tähti ja gaasipilvi neelates. Viimaste aastate jooksul on astronoomid teinud ka kindlaks, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Suuremates galaktikate keskmes asuvad ka suuremad mustad augud. Seni on leitud 63 hiigelsuurt musta auku, mis asuvad galaktikate südames.
Geograafia töö... 1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ? Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast. 2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ? Vastus:Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist. 3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ? Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega. 4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
