laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused. Näiteks Aldonzal(mängis:Hanna-Liina Võsa) olid punased juuksed ja ta kandis seljas sinise ja valgega lühikest kleiti ning jalas olid tal hõbedased saapad. Sancho Panza(mängis:Tõnu Kark) kandis peas potti, rinnal suurt keelumärki, seljas puhvis varukatega valget kampsuni moodi asja ja jalas kandis ta pruune pükse ning valgeid saapaid. Don Quijote(mängis:Rene Soom) kandis peas kiivrit, seljas uhke kraega valget jakki, ühel õlal rebase nahk, käes mustad küünarnukini ulatuvat sõrmeotsteta kindad ning kuldne piik, puusal hõbedased litrid, jalas valged püksid ja valged saapad.
rakendamine kehale, mis on selles võimes seesmiselt kohal ja seetõttu eksisteerib. Näiteks kui kutleda kolmnurka, ei mõista me seda kindlalt üksens kolme joonega haaratud figuurina, vaid ühtlasi kaeme oma vaimusilmaga neid kolme joont just kui kohalolevana, seda nimetamegi me kujutlemiseks. Kehal on täiesti selgesti aru saadav kui kuskilt on valus, kõht on tühi või on joogijanu. Kui tunnen jalas valu on füüsika õpetanud, et see taju sünnib närvide abil, mis paiknevad üle kogu jala, ulatudes sealt justkui nööridena ajuni. Kui neid tõmmatakse jalas, tõmbavad ka nemad aju sisimaid osi, milleni nad ulatuvad, kutsudes seal esile teatava liikumise, mis on loomuse poolt säetud selleks, et mõjutada vaimu valuaistinguga, mis justkui eksisteeriks jalas. Kuna need närvid peavad aga jalast ajuni
Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in.Kui moes on roheline, siis võib tedagi sellistes värvides näha
... (KUIDAS?) PLUUSI,TOPI,JAKI PLUUS,TOPP,JAKK, T- PLUUSI,TOPPI,JAKKI, SPORTLIKULT,MUGA- SÄRK T-SÄRKI VALT,TRENDIKALT KLEIDI,JOPE,MANTLI, KLEIT, JOPE,MANTEL, KLEITI,JOPET,MANTLI MOODSALT,PIDU- SEELIKU SEELIK T,SEELIKUT LIKULT MA PANEN JALGA MUL ON JALAS KERGELT,SOOJALT (MIS?) TEKSASED,DRESSID, TEKSASED,DRESSID, TEKSASEID,DRESSE, SUVISELT SORTSID,SUSSID,SA SORTSID,SUSSID,SA SORTSE,SUSSE,SAA- A-PAD,SOKID,SUKK- A-PAD,SOKID,SUKK- PAID,SOKKE,SUKKPÜ PÜKSID,TOSSUD,PLÄ PÜKSID,TOSSUD,PLÄ KSE, TUD TUD TOSSE,PLÄTTE MA PANEN PÄHE MUL ON PEAS (MIS?)
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg
Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga. Lõuna pool kanti nagu öeldud rohkem vaipseelikut: villasest kangast valmistatud ning vöösse töödeldud rõivaeset, millel mõnikord oli linasest riidest vooder. Jalas kanti nahast poolsaapaid, aga ka nööridega pastlaid. Rõivastus on kui sotsiaalne märk. Kuigi rõivastuse puhul on tähtis keha kaitsev funktsioon, ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele
Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''. Rõhutati vooruslikkust, moraal oli range, liiderlikkusele tehti lõpp. Riietus aga muutus vabamaks, loobuti aristokraatlikust rõivamoest ja parukate kandmisest. Mehed kandsid Rahvuskaardi vormi: sinist kuube, valgeid pikki torupükse ja valge vesti. Esindatud pidid olema rahvusvärvid kas siis mütsimärgina või lindina. Moes oli ka punase früüsiga müts, kaela rätik, traksid ning jalas kanti puukingi. Naistemoes võeti eeskuju antiikajast, valdavalt kasutati kihilist kleidimoodi. Moes oli punane müts, kolmevärviline lint ja jalas kanti samuti puukingi. Soengumoest kadusid parukad, meestel oli põskhabe ja lühikeste ettekammitud juustega soeng. Naised kammisid juuksed lihtsalt siledaks. Prantsuse revolutsioonil saavutatud ''Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon'' leidis Euroopas laialdast vastukaja ja oli hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele.
Sellest 7 kalendripäeva hüvitatakse riigieelarve vahenditest. Taotlus puhkuseosa hüvitamiseks tuleb tööandjal esitada Sotsiaalkindlustusametile. · Koolikohustuslikul alaealisel on õigus koolivaheajal võtta puhkust endale sobival ajal. · Alaealine ei tohi töötada koolivaheajal rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest. Nõusolek töölepingu sõlmimiseks · Töölepingu sõlmimiseks tuleb küsida alaealise ja tema vanema nõusolekut. Linda Jalas · Ema või isa ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. · Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja nõusoleku tööinspektorilt. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töötamise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuse kohta.
ALMEIRA KASVUHOONETE PIIRKOND Linda Jalas 10c ·Enamus maast on kasvuhoonete all. ·Suur ala. ·Kasvuhooned 0n enamasti nelinurksed. ·Kasvuhoonete vahel paiknevad mõned üksikud teed. ·Kasvuhoonete vahel on mõned majad. ·Suuremaid hooneid seal ei paikne. 26000 ha. 30 km Erinevaid köögi- ja puuvilju. Näiteks tomateid, kurke, paprikaid, arbuuse, jne. Enam kui pooled Euroopas vaja minevaid puu- ja köögivilju kasvatatakse nendes kasvuhoonetes.
oskab tantsusamme ja kasutab neid erineva iseloomuga tantsudes: rõhksamm, hüpaksamm, galopp, keerutus oskab välja mõelda uusi liigutusi laulumängude juurde Õhtused ja öised jalavalud. Tekib see tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese piirkonnas, sageli on valu kord ühes, kord teises jalas, mõnikord ka mõlemas jalas korraga ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Tegemist on nn kasvuvaluga. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. (Soopõld) Rühihäired või selgrookõverdused.
III Revolutsiooniaegne eluolu (lk 81) TV 70 Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja siidsukkade · Naised hakkasid kandma asemel tulid pikad või pikki pükse kolmneljandik mõõdus · Jalas puukingad püksid, viimased reeglina Riietus triibulised · Kübarate asemel punased mütsikesed · Kaelas rätik · Vest · Külma ilma korral jalas
On augustiöö ja linna peal jõlguvad kahtlased kujud. Taevas on pilvine, aga valgust annavad õrnalt kumavad tänavavalgustid ning kortermajade aknad, kus üksikud hinged pole veel märganud magama minna. Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe. Kõrvaltegelased: 1. Pereema ja laps: Kesklassi perekond. Emal on seljas mummuline kittel ning jalas vanad kingad. Emal on silmad pisaratest märjad. Ta käed, mis on nähtaval, on sinikatest tingutuna kollakas-sinaka varjundiga. Näol on vasema silma ümbruses
Haige läbivaatusel on nähtavad: laienenud sinetavad nahaalused veenid, vaariksid (sõlmelised kobarad), mis vähenevad või kaovad haige lamades, pindmised laienenud nahaalused veenid (pintslijoonis e. teleangektaasiad), jalgade turse, venoossest staasist naha pigmentatsioon. 5. Iseloomusta alajäseme venoosset tromboosi Tromb (erütrotsüüdid) suleb veeni valendiku osaliselt või täielikult. Patsiendid kaebavad: valu jalas, pinge jalas, jalg tundub väsinum, jalg tõmbub krampi ja on kange. Läbivaatlusel on näha: punetus, jalg on soe ja turseline.
Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga
Bondarenko suhtus vigastusse positiivselt ning oligi rõõmus, et sai oma tõukejalga treenida, toetudes pidevalt vaid sellele. Tundes end niiviisi kindlana, pandi uueks eesmärgiks hüpata 2.27 meetrit. Kuid lubades Ukrainale, et esindab riiki Euroopa Meistrivõistlustel Torinos tegi ta oma kõige suurema vea. Torinos suutis Bondarenko kvalifikatsioonidel ilusti 2.27 ehk eesmärgi välja hüpata, kuid finaalvõistlustel suutis ta hüpata vaid 2.20, sest tundis tugevat valu oma jalas. Ta võitles pool aastat oma vigastustega ning treenis järjepanu. Ta käis üheksal võistlusel ning 8 neist lõpetas tulemusega 2.15. Sellise halva ebaõnne järel oli Bohdan väga kurnatud, nii füüsiliselt kui vaimselt. Eestlasest mänedzer Karotamm organiseeris talle seejärel meditsiinilise läbivaatluse Soomes, et teha kindlaks mis Bondarenkot vaevab. Tulemused olid kahetsusväärsed. Sidemed ta tõukejalal olid katki ning teisel jalal olid mitmed uued valu tekitavad kohad
Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad soovivad Marguse paari panna tema kasuõe Mariga, kuna nii on see kestnud juba kümme põlve, et pannakse poeg oma kasuõega paari.
JOHANNES KEPLER C.K JA K.R JOHANNES KEPLER • 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg • Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof KEPLERI SEADUSED • planeetide liikumise seadused • esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte“ • Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid UURIMUSTÖÖD • “Kosmograafiline müsteerium” • “Uuest tähest Maokandja jalas” • “Astronomia nova” • “Harmonices mundi” • Uuris kombinatoorikat, geomeetrilist optimeerimist ja loodusnähtusi (nt. lumehelbeid) • defineeris antipr -ismad MUUD TÖÖD • tegi põhjapanevat tööd optika alal • aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei • üks integraalide arvutamise arvutusmeetod nimetatud tema järgi Kepleri vaadireegliks • Oma sissejuhatusega logaritmarvutusse aitas kaasa selle arvutusviisi l...
figuuriga. * Mustrilised ja hulised riided muudavad keha maramaks. -Suuremustrilised ,abstraktsed kui ka viksema mustrilised ja ruudulised kangad sobivad. -Pksid ja seelikud vivad olla avaramad. -Soovitatud on ka likivast materjalist riided -Pikkust saab vhemaks kui kasutatakse horisontaalsete laiade triipudega rivaid *Pksid: -Sobivad tihedakoelised linased ja villased pksid. -Kortsutatud siid ja taht -Alt laienevad - ja kaprilikega pksid nevad jalas head vlja. -Likivad sukpksid *Pluusid: -Sobivad lapaeltega pluusid -Pehmemast kangast kirjud ja pnevate ligetega pluusid -Suure dekorteega pluusid *Aksessuaarid: -Kontrastvrvi krae -Kindla joone kujuga v mis teeb lhemaks ja laiemaks. Rippuvate asjadega v ei sobi.Vl olevad lisandid vivad olla erksad. -Sobivad suured kotid ,soovitatud pole minikotid -Suured erivrvilised ehted -Soovitatav kanda pikka salli -Sobivad ka mansetid mis paistavad pintsaku varruka alt vlja
valgest raske villase riide tükist, mida oli tülikas seljas kanda. Mugavam oli tuunika, mis koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. Tuunikat kandsid ka naised, nemad pidid lisaks kandma avalikes paikades Rooma matrooni rõivaeset stola´t, ilmekat mantlit, mis kattis nende keha üleni Toas kandsid roomlased kannata kingi (socci), õues nahast sandaale (soleae). Tänaval kanti jalas kinniseid nahkkingi (callei). Kes tuli Rooma lõbureisile, võis eirata ametlikku rõivastumistava ja olla riides nagu kõik reisijad: kanda lihtsat tuunikat, mis ulatus põlvedeni, ja selle peal kapuutsiga mantlit (paenula). Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil
vanemstilist. Üldiselt on hinnad suhteliselt kallid. ILUHOOV · Vastuvõtt oli külm, nii juuksuri kui ja kosmeetiku poole peal öeldu, et hetkel ei ole aega meiega tegeleda, kuna tegeletakse kliendiga. Administraatorit, kellega rääkida, ei olnud. · Juuksuri salongis oli tunda meeldivaid juuksehooldus toodete aroome. Kosmeetiku salongis ei olnud tunda erilisi aroome. · Juuksur oli riietatud tavariietesse, jalas olid teksapüksid ning pluus. Kosmeetikul olid heledad riided. Nimesite ei olnud. · Salongid olid sisustatud väga stiilselt ja hubaselt, üldiselt tumedamates toonides. · Juuksur pakub juuksuri tööga seonduvaid teenuseid. Kosmetika salongis pakutakse: fotoepileerimist, fotonoorendamist, pigmendilaikuda eemaldamist, kapillaaride eemaldamist, akne ravi, teenuseid Indiba elektroonilise rekuperaatoriga, hapniku
Barokk mood Moe üldiseloomustus Välimusele pöörati väga palju tähelepanu Hinnati ka mugavust Parukad, uhked soengud Peened mustrid, uhked kangad Meeste mood Lühikesed püksid, pikk kuub Õlgadeni ulatuv krae, laia pitsäärega Peas laia äärega kübar Jalas kõrgete kontsadega saapad Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu
keskele. Henna Erinevates pannakse pruudi regioonides erinevalt kätele ja siis jagatakse külalistele. Lauldakse henna hümne. Traditsiooniline sport Kaameli maadlus 2 isaskaamlit võitlevad Õlimaadlus maadlejatel on veepühvli nahast püksid jalas ("Kispet"),~13 kg kaaluvad. Söök Tarhana supp Kebab Baklava Jook Raki (aniisiga vürtsitatud liköör) Türgi kohv Türgi tee Arhitektuur Hagia Sophia kirik Selimi mosee Suleimani mosee Kunst Tänan tähelepanu eest!
olemas vaid kõnekeelena. Talvel elavad inuitid kividest ja mullast või lumest ja jääst onnides. Valguse ja soojuse saamiseks ning toidukeetmiseks põletavad nad hülgerasvalampe. Kui inuittidel on tarvis kuhugi sõita või jahile minna, rakendavad nad kelgu ette trobikonna koeri. Suvel, aga kolitakse onnidest nahktelkidesse. Eskimod on suured kütid. Nad vajavad ju liha ja rasva toiduks ning nahku rõivasteks. Peaaegu kõik, mida eskimod seljas ja jalas kannavad, on tehtud hülge- ja jääkarunahast. Sukad ja särgid õmmeldakse jänese- või isegi linnunahast. Igas suuremas Gröönimaa asulas on olemas ka kauplus, kust saab osta ka linast riiet, pärleid, siidivööd ja pitsi. Samuti asub Gröönimaal kool. Eskimolapsed õpivad koolis lugema ja kirjutama ning natuke ka arvutama.
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil...
Mina poisina vana-aja Ateenas Minu nimi on Daniel ja ma reisin ajamasinaga 2500 aastat ajas tagasi Ateenasse. Täna lähme ekskursioonile Prtheoni templisse ja ka võidujumala Nike templisse. Mull on jalas sandaalid ja seljas pealsiriie.Ma võtsin kaasa ka 2 õuna ja 2 apelsiini. Esimesena läksime Parthenoni templisse ja see järel Nike templisse. Kõige pealt vaatasime ja uurisime skulptuuri Athena jumalast. Vahe peal käisime kaevust vett joomas. Siis suundusime tagasi Parthenoni templisse. Me nägime preestreid ja jumalanna austajaid. Käisime eri päesmega vara kambrisse. Siis tegime pausi ja ma sõin ühe õuna ja ühe apelsiini ära .Ühe õuna ja ühe apelsiini andsin klassivennale sest
ühe katse sooritamiseks aega 1,5 minutit. Strateegilistel kaalutlustel võib võistleja kvalifikatsioonihüpped vahele jätta ja alustada võistlust esimeselt kõrguselt. Kui esimene kõrgus on edukalt ületatud, võib sportlane ise valida, millist kõrgust ta hüppama läheb. Äratõuge peab toimuma ühelt jalalt. Kolme ebaõnnestunud katse järel eemaldatakse võistleja võistlustelt. Varustus Jalatsid: Tald ei tohi olla üle 13 mm paks. Kanna ja pöia all on naelad (varem ka korgid). Teises jalas võib sportlane kanda tavalist jooksukinga. Latt, postid ja maandumismatt Latti pikkus peab olema 3.98 m ja kaal 2 kg. See võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatiks peab olema vahtkummist madrats. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada.
tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala. Liha söödi suhteliselt harva, peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Nii kastmeks, kui ka küpsetamiseks kasutati oliivõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli lahjendatud vein. Aristrokaatlik eluviis- Arstrokaatia oli nii poliitilikas kui kultuuris tähtsaim ühiskonnakiht.
11. 6. 4. 1. 2. 3. 5. 7. 9. 8. 10. VARIANT B 1. Viis venda, igal vennal ise kamber? (RIIETUSESE) 2. Valge vaat, punane pulk ees? (LIND) 3. Hommikul sünnib, õhtul sureb? (ILM) 4. Vanamees istub aia peal, hallid püksid jalas?(LIND) 5. Õues mäena, toas veena?(ILM) 6. Mees kannab maja?(PUTUKAS) 7. Mees künnab, ei ole atra ega hobust?(LOOM) 8. Roog on, aga süüa ei kõlba?(TAIM) 9. Istub kui isand, tolmab kui tont? (MAJA OSA) 10. Keha kerge kepike, pea suur saunake?(KÖÖGIVILI) 11. Missugused jalad ei kõnni?(TAIM) 1 S Õ R M 9 K K
Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega. Ühe luksusliku ülikonna jaoks olevat kulunud üle 5 meetri brokaati, u 50 meetrit roosat siidpaela 500-600 seose tegemiseks, 12 m pitsi ja 70 nööpi RIIETUS NAISED
Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem ) Athena ( sõjajumalanna, tarkusejumalanna, linnade kaitsja, Zeusi tütar ) - öökull Apollon ( luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja )- kuldjuuksed, kena välimus Artemis ( Apollini kaksikõde, jahijumalanna, looduse kaitsja ) vibu, saadab hirv Hermes ( teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg ) noor, lõbus, ulakas, alati jalas sandaletid, mille küljes väikesed tiivakesed Aphrodite ( ilu, armastuse, viljakuse, seksuaalsuse jumalanna ) Dionysos ( veini- ja viinamarjakasvatuse juma, ainuke, kelle ema oli inimenel, rändas palju ringi koos inimestega ) lõbus seltskond ümber, viinamarjakobarad, veinikarikad
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasuatatkse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana paar on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talk kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev. Kasutatud on draakonit mis lastele meelde jääb, poes ei pea laps rääkima millist kommi ta tahab vaid saab näpuga näidata äratuntava pakendi peale. Lõbus hoiak reklaamil. 3
ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu ühehäälselt ning jäi kehtima kuni 1864. aastani. Naised Mehed · Lihtne kleidimood · Põlvpükste ja · Naised hakkasid siidsukkade asemel Riietus kandma pikki pükse tulid pikad või · Jalas puukingad kolmneljandik mõõdus · Kübarate asemel püksid, viimased reeglina triibulised punased mütsikesed · Kaelas rätik · Vest · Külma ilma korral jalas
Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas.
Paso doble Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Pasodoble on kirglik ja raevukas tants, kus mehel on võimalus näidata, kelle jalas on püksid ja võim. Tantsu jagunemine Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha k...
Barokistiilis ehitised on näiteks Peterburi kesklinnas asuv Talvepalee, Tallinna Kadrioru loss ja muidugi suursugune Versailles' loss Prantsusmaal. Barokk väljendus ka riietuses. Louis XIV ajal hakkasid mehed kandma põlvpükse. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaela pandi rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima jõudu ja tugevust. Naise riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Barokset muusikat iseloomustavad eredad kõla- ja tempokontrastid. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. Barokiaja kuulsaimad heliloojad on näiteks Antonio Vivaldi Itaaliast, Georg Friedrich Händel Inglismaalt ja Johann Sebastian Bach Saksamaalt.
Henrik Visnapuu 8. klass Kanepi Gümnaasium Jaan Jalas Sünd ja surm · Sündis 2. jaanuaril 1890, Helme vallas. · Suri 3. aprillil 1851, Ameerikas. Elulugu Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust
sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas: kõnekujundid: - epiteet - metafoor - võrdlus (võrdlusalus, võrreldav, võrdlussõna (kui, nagu)) - sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini)
sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ise, lõnga saamiseks kasvatati lambaid. Jalanõude nahk kooriti enda kütitud loomadelt ja pargiti ise. Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis
soengut, parfüümi ja meiki Pruutkleidi valimine Arvestada tuleb esmalt seda, kus tseremoonia toimub Stiil ning pulma teema (rahvuslik, ökö, retro jne) Kirikus abielludes peab kleit olema maani või vähemalt põlvist allapoole Õlad peavad olema kaetud õlasalli või bolerooga Mõnes kirikus peab pruudi pea olema kindlasti kaetud loori või rätikuga Lõpuaktus Kleit/seelik ulatub põlvesilmani Õlad on kaetud-soovitatavalt varrukad Väike dekoltee Jalas ihutooni sukad Kinnise ninaga kingad NB! Üle 15 aastane tüdruk kniksu ei tee! Aitäh kuulamast!
Prantsusmaal, Hispaanias, P-Aeerikas, Musta mere rannikul) Dionysose auks. Etendus toimus vabas õhus, mänguplatsiks oli Kuulsamad linnriigid Kreekas: Sparta, Korintos, Ateena hobuserauakujuline-teatron, keskel mänguplats-orkestra, (Balkani poolsaarel), Mileetos (Väike-Aasia läänerannikul), orkestra taga puust lavaehitis-skeene, proskeenion, näitlejad Sürakuusa(Sitsiilias). kandsid maske ja jalas kandsid koturne, mängiti komöödiaid ja Ateena polis: Kodanikkonna moodustasid kõik Ateena tragöödiaid, teatrisse olid naised ka lubatud, kui vaatajatele täiskasvanud meessoost põliselanikud, olenemata varast või näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. tegevusalast. Aristokraatlikud eesõigused kaotatud, valitses Tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega demokraatia
Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust.Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Rõivastus oli maaliline,elegantne ja lihtne. Seda iseloomustas vaba vorm, pehmed kontuurid, erksad häasti sobivad värvikombinatsioonid. Meeste riided:Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks -
Liis-Maria Toomsalu XI klass reklamide analüüs 1. Esimesel reklaamil on kasutatud visaalset võtet reklaamimaks kingi. Ilmselgelt on sihtgrupiks naised, kuna naised kannavad kingi. Reklaam taotleb, et uue kinga kandjat saadab edu välja tegemisega. Kasutatakse visuaalselt kahte erinevat kinga pilti kõrvuti; vana king on vasakul ja uus king on paremal. Reklaamitakse uut sügis/talv kollektsiooni. Reklaam kujundab hoiakut justkui mehed vaataksid mis naistel jalas on ja see järel kas teevad neile välja, kui tegelikult üldjuhul mehed ei pane tähele selliseid asju. Vigadeparandus: Naised tunnevad justkui king on see mis toob neile edu väljas käimisel ja nad peaks selle omale ostma. 2. Teine reklaam on nii visuaalne kui auditiivne ja ilmselgelt laste sihtgrupile. Tegu on joonistegelasega, naljakas hääl, sõbralik, armas; kõik mis lastele meeldib. Värv on silmapaistev.
See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad ülesse paremale õlale Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu Nii naised kui mehed kandsid sandaale, mida sai jala külge kinnitada mitmel erineval viisil Kõige tavalisem oli kimp rihmu, mis kulgesid varvaste vahelt pahkluu ümber Sõdurid, Kütid ja töömehed kandsid tavaliselt sääremarjani ulatuvaid saapaid Mõnedel saabastel olid paelad, teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid Ilu ja hügieen: Valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis oli tervisele väga ohtlik Tõenäoliselt varjutati silmalauge antimoniga, aga kasutust leidsid ka nõgi ja lambitahm Ohtralt tarvitati lõhnaõlisid, üks eelistatuimaid oli kannikeselõhn Näole kanti õhtuti jahumaske mis hommikul piimaga maha pesti
Kui tüdruku pilk on pööratud otse siis koer vaatab vasakule, justkui ootaks kedagi või on keegi sealtpoolt juba tulemas. Puu mille all nad istuvad on roheline nagu ka muru nende kahe all. Istujad ümbritseb suviselt värvikas aas. Siniste õitega lillede vastuseks pildi paremas nurgas on pildi vasakus nurgas punakad õied. Tüdruk istub asendis kus jalad on ettepoole välja sirutatud nii, et üks jalg on üle teise. Kingad, nagu ka sokid tüdruku jalas harmoneeruvad tema kleidiga. Tüdruku nahk on valge . Valvuri kaelal ilutseb pruun rihm. Koer ise on suurt kasu ja autori võime maalida teda nii kindla ja otsustus võimelisena võimendab veel pildi nime. Koera selline kindlus harmoneerub tüdruku lapselikku hapruse ja kaitsetusega. Sellist harmooniat on hästi rõhutamas vana valge koorega jäme puu. Kuntsniku õnnestunud tahe väljendada inimese ja looma lähedust, kaitset ja sõprust mida
6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt domineeriv pool
12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. 1. Pildi pealkiri on ,,Perekond´´ 1942 a. (Õli) Pildil on näha naist sülelapsega, meest kes tõmbab piipu ning tagapool on näha meest kes teeb tööd. Tundub nagu naine riidleks mehega kes piipu tõmbab. Tegevus toimub maakohas. Naisel on peas valge rätik, seljas valge pluus ning jalas pruun seelik. Lapsel on seljas sinine bodi. Mehel kes tõmbab piipu on seljas valge pluus, tumesinine vest, valged püksid, ning peas tumesinine müts. Mehel kes teeb tööd on seljas tumehall pullover, hallid püksid, ning peas must kaabu. 2. Pildi pealkiri on ,,Keskhommik´´ 1943 a. (Õli) Pildil on näha ühte naist, nelja meest, ning hobust. Pildil räägivad tagapool
Teadlased oli ta uinutiga kinni püüdnud ja oma uurimiskeskusse viinud. Hundi hirm süvenes, ta kartis isegi teistes puurides olevaid jäneseid. Järsku tekkis ruumis valgus. Sisenes pikk, imelik olend. Tegelikult, muidugi, oli see inimene. Käes oli tal uinutipüss, et hunt uinutada. Hunt ei olnud inimest ennem näinud, kuid ta mõistis, et just see olend oli ta kinni võtnud. Nüüd tundis ta viha, hunt tahtis kätte maksta. Kriimsilm hakkas urisema ja lõrisema aga järsku tundis ta jalas torkavat valu. Ta vajust pimedasse tühjusse. Taas ärkas hunt uues tundmatus kohas. Ümber oli jälle võre, väljaarvatud ühes küljes. Sealt paistis roheline mets, kodu. Hunt oli nii rõõmus kui ka hämmastunud. Oli näha veel loomi, kes tema ligidal puuridest metsa poole jooksid. Nii hakkas ka hunt tegema. Aga järsku jäi ta seisma ja talle tuli midagi meelde- kättemaks. Hunt pööras ringi ja nägi puuride kõrval pikka inimest. Ta sööstis tema poole ja hammustas teda säärest
Tuareegid Erich Voomets 8. klass Kes Tuareegid on berberi rahvas(Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini tuareegid kes asustavad Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas), Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. on? Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 milj. Inimesele. Kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukus Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt Keele kohta puudub kindel seisukoht, et kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või Keel omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Tunnistavad islami usku. Segunenud nende va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
