Töölepingu seadus / tööõigus (1)

TÖÖLEPING
Töölepingu seaduse 
muutmise põhjused
•  Kehtinud  TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud 
paljuski   ENSV  Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas 
muutmist. 
•  Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete  paindlikkus . 
Eelduseks  oli, et  töösuhted  on kindlatüübilised ja 
jäigad. 
 
Sotsiaalpoliitilised muudatused
Eesti Vabariigi liitumine Euroopa 
Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli  
liikmesriigil   kohaldada  ka oma 
siseriiklikus õiguses.
 Vajadus muuta töösuhted 
paindlikumaks ( kaugtöö , renditöö 
jne). 
Kaasaegsed 
sotsiaalkindlustussüsteemid
Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne 
elukestva õppesüsteem
   Tõõigus -  erinevad  definitsioonid
  Tööõigus  on õigusnormide kogum, mis reguleerib 
töölepingu alusel töötaja  ja tööandja vahel tekkivaid 
töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist.
Tööõigus.  Inge- Maret  Orgo.  Merle   Muda . Gaabriel  
Tavits.  Thea  Treier. Tallinn, 2005. lk.21
Tööõigust võib jagada:
1. Individuaalseks tööõiguseks
2. Kollektiivseks tööõiguseks
3. Töökaitseõiguseks
 Töölepingu  regulatsioon  
õigussüsteemis
Tsiviilõigusuhe
 TsÜS
Võlaõigussuhe
VÕS § 1-207
TT
Tööleping
(TLS)
Käsundusleping
VÕS § 619-634
 Võlaõiguslik  õigussuhe vs  töösuhe
Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest:
■ töövõtuleping VÕS §-d  635-657;
■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634;
■  maaklerileping  VÕS §-d 658-669;
■  agendileping  VÕS §-d 670-691;
 Töösuhe kui  võlasuhe
VÕS § 1 kohaselt võlaõiguseaduse  üldosas  sätestatut kohaldatakse 
kõikidele käesolevas seaduses või muudes  seadustes  nimetatud 
lepingutele, muu hulgas töölepingutele.
VÕS § 2 lg 1- võlasuhte  mõiste
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk 
võlgnik ) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja ) 
kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning 
võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) :
1. leping;
2. kahju õigusvastane tekitamine;
3. alusetu rikastumine;
4.  käsundita   asjaajamine ;
5. tasu avalik lubamine ;
6. muu seadusest tulenev alus;
Võlasuhte olulised põhimõtted:
■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5)
■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6);
■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);
Eristamine teistest õigussuhetest
■ avaliku teenistuse õigussuhtest- avaliku teenistuse 
seadus
■ äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest- 
äriseadustik
Töölepingu mõiste
•   Töölepingu  mõiste-  TLS  §  1  lg  1-  töölepingu  alusel  teeb 
füüsiline isik ( töötaja ) teisele isikule (tööandja tööd, alludes 
tema  juhtimisele  ja   kontrollile .  Tööandja  maksab  töötajale 
töö eest tasu.
•     Tehingu  mõiste-  TsÜS  §  67  lg  1-  Tehing  on  toiming  või 
omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla 
õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud  tahteavaldus .
TsÜS § 67 lg 2- Tehingud  on ühepoolsed ja mitmepoolsed.
Lepingu mõiste
• VÕS § 8- lepingu mõiste
•   VÕS  §  8  lg  1  -Leping  on  tehing  kahe    või  enama  isiku 
( lepingupooled )  vahel,  millega   lepingupool   kohustub  või 
lepingupooled  kohustuvad  midagi  tegema  või  tegemata 
jätma.
• VÕS § 8 lg 2
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 
Töölepingu eristamine teistest 
lepingutest
•  Riigikohtu  tsiviilkolleegiumi 15.06.2011  otsus 3-2-1-41-11
• Töösuhte tuvastamisel tuleb teha kindlaks eelkõige see, 
kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga 
alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus 
korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja 
kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma 
tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kui 
lepinguga on töötajale võimaldatud teatav  iseseisvus  nt 
töö tegemise viisi, aja ja koha  valikul , on töösuhte 
kindlakstegemiseks mh oluline töötaja  alluvuse  määr ehk 
see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö 
tegemise viisi, aja ja koha kohta (vt ka nt Riigikohtu 
tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 
3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2-1-9-05 (p 15)
• . 
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011  otsus 3-2-1-41-11
• Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii 
töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega 
reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole 
lepingulise  suhte olemust võimalik üheselt 
määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled 
sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte 
sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes 
juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping 
ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata 
poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei 
sõlminud töölepingut (vt nt Riigikohtu 
tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused 
tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-
05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 
3-2-1-26-10 (p 11)).
Lepingute eristamiseks ja õigussuhte 
tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid  
asjaolusid:
■ kes korraldab ja juhib tööprotsessi;
■ kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi;
■ kellele kuuluvad töövahendid;
■ kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk;
■ kes saab tehtud tööst tulu  või kasumi;
■  kas tööd tegev isik allub töösisekorra 
eeskirjadele;
■ kas tööd tegev isik kuub tööd andva isiku 
töötajate koosseisu;
■ kas tööd tegev isik saab tasu tehtud töö 
eest
 töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö 
tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel 
määral iseseisev (TLS § 1 lg 4)
 oluline on hinnata töötegija sõltuvuse määra tööd andvast isikust 
 (ILO soovitus nr 198 (2006) sätestab töösuhte olemasolu iseloomustavad 
näitajad
 RK tsiviilkolleegiumi  lahendid:
                         3-2-1-41-11
                          3-2-1-26-10
                          3-2-1-3-  05
                          3-2-1-39-04
                           
Töötamise register
• Maksukorralduse seadus §-d 25 ¹ jne (  jõustus 01.07.2014)
• § 25 ¹.  Töötamise register
•  (1) Töötamise register on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud 
registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, 
Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, 
Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega 
pandud ülesannete täitmise tagamiseks.
•  (2) Töötamise registri volitatud töötlejad on  Tööinspektsioon  ja Eesti 
Töötukassa . Tööinspektsioonil on õigus teha käesoleva seaduse § 255 
punktis 4 nimetatud otsuse alusel individuaalse töövaidluse 
lahendamise seaduse §-s 251 nimetatud kandeid. Töötukassal on õigus 
teha käesoleva seaduse § 255 punktis 3 nimetatud dokumendi alusel 
kandeid, juhul kui selle alusel tuvastatakse õigus töötuskindlustuse 
seaduse alusel määratavale hüvitisele või tööturuteenuste ja - toetuste  
seaduse alusel määratavale töötutoetusele.
Töötamise register
• § 25 (8).   Sunniraha  töötamise registreerimise kohustuse 
täitmata jätmise eest
•  (1) Kui tööd võimaldav isik ei ole käesoleva seaduse § 252 lõikes 3 
sätestatud tähtajaks tööd  tegeva  isiku töötamise alustamist 
registreerinud või on jätnud käesoleva seaduse § 252 lõikes 4 
sätestatud tähtajaks registreerimata töötamise lõpetamise, võib 
maksuhaldur määrata registreerimiseks täiendava tähtaja ja teha 
hoiatuse käesoleva seaduse § 136 kohaselt, et kohustuse 
registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
•  (2) Kui tööd võimaldav isik ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust 
hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta  tasuma  hoiatuses 
märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha 
tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning 
teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue 
sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
•  
Töötamise register
(3) Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse 
täitmisele  sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, 
sealjuures  ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel 
korral 2000 eurot.
[RT I, 16.04.2014, 2 - jõust. 01.07.2014
Lepingueelsed läbirääkimised
VÕS § 14
Lepingueelseid  läbirääkimisi  pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad 
isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad 
üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema 
tõesed.
 Lubatud küsimused töölepingu sõlmimisel 
TLS § 11 järgi tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist 
muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutustes või töövestlustel, nõuda 
töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
Töösuhtega seotud küsimustele tuleb vastata, kuid lubamatutele küsimustele ei tule 
vastata. 
Töötaja õigus eraelu puutumatusele.
TLS § 11 lg 2 järgi tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste 
puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt  töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud 
sobivusega pakutavale töökohale.
 Tööandja peab järgima diskrimineerimise  keelu põhimõtet võrdse kohtlemise seaduse ja 
soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel.
Töölepingu tühistamine
■  TLS  §  13  järgi  tööandja  ei  või  töölepingut  tühistada  eksimuse  või    pettuse  tõttu, 
tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks 
tal  puudub  õigustatud  huvi,  samuti  eksimuse  või  pettuse  tõttu,  kui  asjaolu,  milles 
tööandja on  eksinud , on  tühistamise  ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
■  TLS § 13 lg 2- Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada  kahe 
nädala jooksul arvates ekimusest või pettusest teadasaamisest.
TsÜS § 99 lg1 p 2 järgi tehingu võib tühistsda pettuse võo eksimuse korral  kuue kuu 
jooksul teadasaamisest;
Töölepingu sõlmimine
1. Tahteavalduse olemasolu, mis peavad kattuma: pakkumine ja nõustumus- 
VÕS § 9 lg 1. 
2. Tahteavalduse tegemise- TsÜS § 69
1. Töölepingu poolte vastavus seaduse nõuetele:
      tööandja- juriidiline isik või füüsiline isik
     töötaja-füüsiline isik
     töölepingu sõlmimine alaealisega (TLS § 7)
      Nõusolek alaealise töötamiseks ( TLS § 8)
Töölepingu sõlmimisel alaealisega piirangud  (TLS § 7 )
Nõusolek alaealise töötamiseks
7-14  aastase  alaealise  puhul    peab  olema   seadusliku   esindaja  ja  tööandja 
tegevuskohajärgse tööinspektori   nõusolek;
Isiku mõiste (TsÜS)
Füüsiline isik, tema õigus- ja teovõime (TsÜS § 7-13)
Juriidiline isik, tema õigus- ja teovõime (TsÜS § 24-47)
Juriidiline  isik  on  seaduse  alusel  loodud   õigussubjekt .  Juriidiline  isik  on  kas 
eraõiguslik või avalik-õiguslik (TsÜS § 24).
Töölepingu vormi nõuded
Töölepingu vorm (TLS § 4)
■ tööleping sõlmitakse kirjalikult;
■ vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat;
■ vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust;
■ tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille 
tegemist võib eeldada üksnes tasu eest;
VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus 
vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
    
Töölepingu andmed ( TLS §  5)
1. tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või 
asukoht
1. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg
2. tööülesannete kirjeldus
3.  ametinimetus , kui sel ega kaasneb õiguslik tagajärg
4.  töötasu , sel e arvutamise viis ja maksmise kord, 
palgapäev,  maksud  ja maksed
6. muud  hüved , mil es on kokku lepitud
7.  tööaeg
Töölepingu andmed
8. töö tegemise koht
9. puhkuse kestus
10. töölepingu ülesütlemise etteteatamise 
tähtajad
11. tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele 
(TLS § 47)
12.  viide  kollektiivlepingule
 NB! töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt 
ja arusaadavalt
Muud kokkulepped (TLS § 2)
lisaks seaduses sätestatule võivad töötaja ja tööandja kokku 
leppida mistahes muudes tingimustes
lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta TLS-
is ja VÕS-is sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv 
kokkulepe on tühine, v.a , kui TLS-is on sel ise kokkuleppe 
võimalus ette nähtud
Töötaja teavitamine  
töötingimustest erijuhtudel 
(TLS § 6)
1. Seaduses sätestatust lühema  katseaja  kestus 
või selle mittekohaldamine
Katseaja eesmärk TLS § 6 lg 1
•. (1) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku 
käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatust 
lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, 
teadmised, oskused, võimed ja 
isikuomadused vastavad  tasemele , mida 
nõutakse töö tegemisel ( katseaeg ), peab 
tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 
nimetatule teatama töötajale katseaja 
kestuse.
2.  Tähtajalise  töölepingu kestus ja selle sõlmimise põhjus
TLS § 6 lg 2 
 (2) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja 
lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja 
tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
Töölepingu tähtaja osas on oluline alljärgnev:
 ■ Töösuhete stabiilsuse põhimõte;
 ■ Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peab olema mõjuv põhjus;
 ■ Maksimaalne tähtaeg kuni 5 aastat;
 ■ Tähtaja  pikendamine  on piiratud:
 TLS § 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
 (1) Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib 
sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust 
tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või  hooajatöö  
tegemine. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, võib tähtajalise töölepingu 
sõlmida ka juhul, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõtjas.
 (2)  Ajutiselt  äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida 
asendamise ajaks.
 Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang
 TLS 10 lg 1 Kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 
alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks 
järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud 
rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale 
tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, 
kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise 
vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
 (2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva 
paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse 
sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi.
3. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu või saladusena määratud teabe sisu
22.  Saladuse  hoidmise kohustus
 (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 
lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta 
kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus.
 (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise 
leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise 
tõttu tekkinud kahju  hüvitamise   nõudmist  osas, mida  leppetrahv ei  katnud .
4. Kaugtöö tegemine
TLS § 6 lg 4  Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida 
tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas 
töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule 
teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
§ 23. Konkurentsipiirangu kokkulepe ( TLS § 23)
 ■ Konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja 
konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
  ■ Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja 
erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, 
eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja 
ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
  ■  Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning 
töötajale äratuntavalt piiritletud.
 
Konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivus pärast töölepingu lõppemist ( TLS  §  24)
Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, 
kui see:
  ■  vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele;
 2) on sõlmitud kirjalikult;
 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3;
 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
 (2) Tööandja ei saa  tugineda  käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid  rikkudes  
sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet.
  ■  Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast 
töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
 
 Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine  ( TLS § 25)
  ■  Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest 
töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
 ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale 
vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole 
asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik.
  ■  Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul 
arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles 
öelnud , teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette.
 ■  Töötaja poolt konkurentsipiirangu ülesütlemist kohaldatakse ka pärast töösuhte 
lõppemist.
§ 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel
 (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise 
leppetrahvi.
 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise 
tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud.
§ 27. Teatamiskohustus
  Tööandja nõudel on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist 
andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab 
tähtsust käesoleva seaduse §-des 23–25 nimetatud kokkuleppest kinnipidamise 
kontrollimiseks.
5. Renditöö tegemine
 TLS § 6 lg 5 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes 
ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), 
peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et 
tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
6. Summeeritud tööaja korral tööajakava teatavaks tegemise tingimused
 TLS § 6 lg 6 Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb 
arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks 
käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise 
tingimused.
7. Kui pooled lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötegemisel ja juhiste täitmisel 
kulutused, siis tuleb teatada ka selle kokkuleppe sisu. 
8. Välisriigis töötamise korral üle  ühe kuu, kui töölepingule ei 
kohaldata selle riigi õigust, siis  tuleb enne ärasõitu teavitada 
töötamise ajast, töötasu maksmise vääringust, hüvedest ja 
tagasipöördumise tingimustest.
TLS § 6 lg 9 järgi kui  lõigetes 1-5 nimetatud andmeid ei ole 
tööandja kirjalikult  teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid sõlmitud 
või kohustust ei ole määratud. 
Töötaja  kohustused ( TLS § 15-27)
 ■  lojaalsuskohustus  ( TLS § 15 lg 1);
 ■ teavitamiskohustus ( TLS § 27);
 ■ hea usus käitumine ( VÕS § 6 );
 ■ seaduse ja töölepingu nõuete  järgimine  ( TLS § 17);
 ■ hoolsuskohustuse nõude täitmine ( TLS § 16);
 ■ tööandja seaduslike  korralduste  täitmine ( TLS § 17);
 ■ konkurentsipi rangu ja ärisaladuse kokkuleppe puhul 
kokkuleppe järgimine ( TLS §-d 22 ja 23);
TLS § 15 lg 2
 (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja 
eelkõige järgmisi kohustusi:
 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
 2) teeb tööd kokkulepitud  mahus , kohas ja ajal );.
VÕS § 76 lg 2 järgi kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse 
põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
VÕS § 76 lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud  
täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi ( TLS §17);
 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste  arendamiseks koolitusel;
 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või 
kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
 
TLS § 15 lg 2
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
 7)  teatab  viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning 
võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest 
asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide 
või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja 
võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
 TLS § 3 Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Töötaja hoolsuskohustus
TLS § 16)
 Töötaja peab täitma töökohustusi; lojaalselt,
oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades
ning
töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
 
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse  määr, mille järgimata jätmise 
korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema 
töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 
1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 
2. töötaja väljaõpet, 
3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks,
4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi 
(TLS § 16 lg 2).
Tööandja korralduse sisu ( TLS § 17)
■ Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud 
tööülesandega.
■ Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja 
huve ja õigusi.
Tööandja korralduste täitmine, mis ei ole seotud töölepingu, 
kollektiivlepingu ega seadusega
1.  Ebaseaduslikku korraldust ei pea täitma
■ Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega 
seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis 
on vastuolus  hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine 
ning seda ei pea täitma (TLS § 17 lg 3 ) .
2. Korraldus tuleb täita hädavajaduse esinemisel
 Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega 
seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. 
Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel 
tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju 
tekkimise ohu korral ( TLS § 17 lg 4).
 
Erisused
Renditöö korral
■ Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka 
kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele 
kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja 
kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja 
tööandja korraldusi.
■ Raseda ning rasedus - ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja 
õigus keelduda töö tegemisest
1.  Rasedal  ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja 
sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt 
terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei 
võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita 
kokkulepitud tingimustel.
2. Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile 
vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt 
keelduda.
 3. Töötaja peab tööandjale esitama arsti või  ämmaemanda  
tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise 
piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile 
vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta ( TLS § 18).
 Töötaja õigus keelduda  töö tegemisest ( TLS § 19)
  Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
 1) ta kasutab puhkust ( TLS § 69 lg 5 tööandja õigus katkestada puhkus 
hädavajaduse esinemisel);
 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
 4) ta osaleb streigis;
 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Töölähetus
Töö tegemise koht
  Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis 
on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole 
kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku 
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ( TLS § 20).
Töölähetus s.o töötaja tööülesannete täitmiseks  saatmine  
väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ( TLS § 
21 lg1).
Töölähetusse saatmise piirangud
 ■Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks 
kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud 
pikemat tähtaega.
 ■ Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega 
last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
  ■ Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema 
seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Töötajate kulude ja kahju hüvitamine  töölähetuse korral-TLS § 40 
Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning 
välislähetuse päevaraha alammäär,
 maksmise tingimused ja kord
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110
§ 1.  Määruse reguleerimisala
 (1) Määruses sätestatakse töötajale ja juriidilise isiku 
juhtimis- või kontrollorgani liikmele (edaspidi töötaja) 
tööandja ettevõtlusega seotud töö- või ametilähetusega 
(edaspidi töölähetus) kaasnevate, tööülesande täitmiseks 
tehtud kulude hüvitamise kord ning välisriiki toimunud 
lähetuse (edaspidi välislähetus) päevaraha alammäär, 
maksmise tingimused ja kord. Samuti sätestatakse 
piirmäärad, millele vastavaid tööandja või tema asemel 
kolmanda isiku makstavaid töölähetuse kulude hüvitisi 
ega päevaraha ei maksustata.
Töötaja vastutus
 Üldpõhimõtted
 Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus on sätestatud VÕS  
§-s 127.
 Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku 
asetamine olukorda, mis on võimalikult  lähedane  
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise 
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS 
§ 127 lg 1). 
 Töötaja vastutus: VÕS § 101 sätestatud 
õiguskaitsevahendid TLS-is sätestatud erisustega ( TLS 
§ 72, 74-76)
Kahju tekitamine 3- ndale  isikule
• Üldpõhimõtte kohaselt tööandja vastutab oma töötaja 
poolt tekitatud kahju eest (TsÜS § 132; VÕS § 1054), 
kuid see ei välista nõuet töötaja vastu.  
• Kahju hüvitamise  nõudes  töötaja vastu-hüvitise 
ulatuses lähtutakse TLS § 74 alustest. 
• Tahtlikult tekitatud kahju eest töötaja vastutus ei ole 
välistatud ega piiratud.
• Töötaja vastutuse piirang TLS § 76  lg 3
Kahju hüvitamise eeldused ja 
ulatus
Kahju hüvitamise üldiste  eelduste  olemasolu:
1) Tööandjal kahju olemasolu
 otsene kahju
saamatajäänud tulu
 2) Kohustuse  rikkumine
Töötaja puhul  süüline käitumine (tegu või  tegevusetus )
3) Põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja töötaja õigusvastase 
käitumise vahel
Süü vormid  ja vastutuse ulatus
  Tahtlik  rikkumine-Töölepingu  tahtliku  rikkumise korral- täisvastutus 
(TLS  § 74 lg 1)
  Hooletus -  piiratud vastutus ( TLS § 74 lg 2)
Ei asu olulise põhjuseta tööle või  lahkub  töölt ette teatamata-piiratud 
vastutus (TLS § 74lg 3)
NB! Varalise vastutuse kokkulepe- vastutab sõltumata süüst, kui on 
täidetud varalise vastutuse kokkuleppe tingimused § TLS § 75 lg 2)
Leppetrahv
Leppetrahvi üldalus VÕS § 158-163
TLS-s leppetrahvi kohaldamise võimalik, kuid 
arvestades seaduses olevaid erisusi.
 Leppetrahvi osas peab olema kirjalik kokkulepe 
alljärgnevateks juhtumiteks:
1) töötaja süülisel rikkumisel tööle asumisest 
keeldumisel või töölt lahkumisel (töösuhte 
lõpetamise eesmärgil)- TLS § 77 lg 1.
Leppetrahv
2) tootmis- ja ärisaladuse rikkumise korral- TLS § 22 lg 2
3) konkurentsikeelu rikkumine- TLS § 26
   Leppetrahvi vähendamise alus-  VÕS § 162.
 NB ! Leppetrahvi kohaldamine ei välista kahju 
hüvitamise nõudmist, mida leppetrahv ei katnud.
Töölepingu muutmine
•
Üldpõhimõte- üksnes poolte kokkuleppel TLS § 
 12 ja VÕS § 13.
•
Erandid:
1) muutmise õigus tuleneb lepingu sõlmimisel 
saavutatud kokkuleppest VÕS § 26, nn 
lahtised  tingimused
2)  raseda ja ning  rasedus- ja sünnituspuhkuse 
õigusega töötaja töötingimused- TLS § 18
3) töötasu vähendamine töömahu vähenemisel – 
TLS § 37
Tööandja
 Tööandjaks on isik TsÜS  §  8 ja § 24 mõttes:
  ■ füüsiline isik
 või 
 ■ juriidiline isik;
Tööandja kui töölepingu poole õigused  
Õigus nõuda töötajalt TLS § 15 lg-s 2 sätestatud 
kohustuste täitmist; 
 ■  Õigus  tööleping üles öelda TLS-s sätestatud alustel ja 
korras;
 ■  Töötaja poolt kahju  tekitamise  korral nõuda 
kahjuhüvitise maksmist:
■  Konkurentsipiirangu ja ärisaladuste kokkuleppe  
rikkumise puhul  vastavat 
õiguskaitsevahendit( leppetrahv, kahju hüvitamine);
■   Koolituskulude  nõudmine  ( TLS § 34)
 Vastutuse alused ( TLS § 117-130)
Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral  hüvitis  ja 
kahju hüvitamine
( TLS § 108-109)
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi  11.06.14 otsus nr 3-2-1-52-
14;
                                „                 10.04.13 otsus nr 3-2-1-
21-13;
Tööandja kohustused ( TLS § 28-41)
 (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
 (2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid 
korraldusi;
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12;
 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja  § 29-
39);
 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma  puhkusetasu  ( TLS § 5 lg 1 p 9);
 4) tagama kokkulepitud töö- ja  puhkeaja  ning  pidama  tööaja arvestust;
 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte 
huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal 
keskmist töötasu;
 
6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17
 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07.1201 otsus nr 3-2-1-138-01
 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, 
tööohutuse ja
 töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud  töökorralduse  reegleid;
 8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes 
kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi ( TLS § 5 lg 1 p 12);
 9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende  teadmistele  ja oskustele 
vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu 
tööleping;
 91) teavitama töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna, tema teadmistele 
ja  oskustele  vastavatest  kasutajaettevõtja  vabadest  töökohtadest,  kus 
töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping, kui kasutajaettevõtja ei 
ole töötajat vabadest töökohtadest teavitanud;
 10)  teavitama  täistööajaga  töötajat   osalise   tööajaga  töötamise   võimalusest  
ning osalise  tööajaga töötajat täistööajaga  töötamise võimalusest, arvestades 
töötaja teadmisi ja oskusi;
 11)  austama  töötaja  privaatsust  ja  kontrollima  töökohustuste  täitmist  viisil, 
mis ei riku töötaja põhiõigusi;
■ TLS § 41
 12)  andma  töötaja  nõudmisel  andmeid  temale  arvutatud  ja  makstud  või 
maksmisele  kuuluva  töötasu  kohta  ning  muid  töötajat  või   töösuhet  
iseloomustavaid teatisi;
 13)  mitte  avaldama  töötaja   nõusolekuta   või  seadusest  tuleneva   aluseta  
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötasu 
Töötasu suurus ( TLS § 29)
 ■ Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, 
eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.15 otsus nr 3-2-1-111-14;
                                               06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12
■  Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui 
kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, 
selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
  ■ Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust 
kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.
  ■ Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, 
on töötajal õigus neid nõuda ( lisatasu, aastatulemustasu jne).
Majandustulemuselt makstav tasu ( TLS § 30)
  Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või 
muust  majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks 
tööandja vastava aasta kinnitatud  majandusaasta  aruanne.
 
■  Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale  ajaühikule  vastava 
töötasu alammäära.
■ Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või 
töötajale maksta.
   ■    Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise  töötasu  maksmise 
tingimused ja korra.
 Tehingutelt makstav tasu ( TLS § 31)
   Kui  töötajal  on  lepingust  tulenev  õigus  tasule  tööandja  ja  kolmanda 
isiku  vahel  sõlmitavalt  lepingult,  kohaldatakse  tasu  maksmisele 
võlaõigusseaduse § 679–682.
 Töötajal on õigus töötasu kasutada oma äranägemisel
   Kokkulepe,  mille  alusel  töötaja  on  kohustatud  töötasu  ja  muid  hüvesid 
kasutama teatud eesmärgil, on tühine ( TLS § 32) .
 Töötasu maksmise aeg, koht ja viis ( TLS § 33)
 ■ Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei 
ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
  ■  Kui  palgapäev  satub  riigipühale  või  puhkepäevale,  loetakse  palgapäev 
saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
 ■    Tööandja  majandustulemusest  maksmisele  kuuluv  osa  tuleb  töötajale 
maksta  pärast  osa  kindlaksmääramist,  kuid   hiljemalt   kuue  kuu  möödumisel 
tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.
  ■  Tööandja  peab  kandma  töötaja  töötasu  ja  muu  tasu  töötaja  määratud 
pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe ( TLS § 34)
 ■Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks 
lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike  kuludega  ja töötaja töötab nende 
kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.
  ■ Koolituskulude kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
 2) kokkuleppes on näidatud  koolituse sisu ja kulud;
 3) siduvusaeg ei ületa kolme aastat;
 4) siduvusaeg ei ole koolituskulusid arvestades ebamõistlikult pikk.
  ■ Töötaja hüvitab tööandja tehtud  lisakulud proportsionaalselt  siduvusaja lõpuni jäänud 
ajaga , kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist, välja arvatud, kui 
töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.
  ■  Töötaja hüvitab tööandja tehtud lisakulud proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud 
ajaga, kui tööandja ütleb töölepingu enne siduvusaja möödumist üles töötajapoolse 
töölepingu olulise rikkumise tõttu.
 ■ Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses 
ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine.
Töölepingu  lõppemine
1) Töölepingu tühistamine- TLS §-d 13 ja 14.
Tööandja tühistab töölepingu eksimuse või pettuse 
tõttu-
      TsÜS § 92-eksimus ja TsÜS § 94 pettuse mõisted
2) Töölepingu  lõpetamine  poolte kokkuleppel TLS § 79 
3) Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel- TLS § 80 
4) Töölepingu lõppemine töötaja surmaga –TLS § 81
Töölepingu ülesütlemine
5) Töölepingu ülesütlemine:
Korraline
Erakorraline
■ töölepingu ülesütlemise korra järgmise kohustus
■ ülesütlemise eeldused
Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalik TLS § 95 
■ tahteavaldus- TsÜS § 67
Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega  -TsÜS § 69 
lg 1 
TsÜS § 69 lg 2 tahteavalduse kättesaamiseks lugemine 
eemalviibivale isikule.
Tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine peab 
olema põhjendatud- TLS § 95 lg 2.
■ Ülesütlemise tähtaegade järgimise kohustus
Töötajapoolne töölepingu 
ülesütlemine
 Töötaja võib töölepingu üles öelda:
1) Korraliselt:
Tähtajatut töölepingut igal ajal- ette teatama 
vähemalt 30 kalendripäeva –TLS § 98 lg 1
Erand : tähtajalist töölepingut ei saa korraliselt 
üles öelda v.a. teise töötaja asendamine 
Töölepingu lõpetamine katseaja kestel 
Tööandjapoolne töölepingu 
ülesütlemine
1.Tööandja  ei  saa  töölepingut  korraliselt 
üles öelda.
2. Erakorraline töölepingu ülesütlemine
Oluline:
. 
töölepingu 
ülesütlemise 
aluse 
olemasolu 
ja 
selle 
põhjendamine 
ülesütlemisavalduses
. etteteatamise tähtaja järgimine
. hüvitise  maksmine  
. lõpparve maksmine
Töötajapoolne töölepingu 
ülesütlemine
2) Erakorraliselt
a) esinevad mõjuvad põhjused- TLS § 91 lg 1
b) tööandjapoolne kohustuste rikkumine- TLS § 91 lg 2 
c) töötaja isikust tulenevatel põhjustel-TLS § 91 lg 3 
 NB ! Peab töölepingu ülesütlemisel järgima teavitamise  
mõistliku tähtaja põhimõtet.
Tööandjapoolne töölepingu 
ülesütlemine
• Tööandja ei saa töölepingut korraliselt üles öelda-TLS § 
85 lg 5
• Erakorraline ülesütlemine
• töötajast  tuleneval   põhjusel -TLS § 88
• RK  lahend  3-2-1-176-12
• majanduslikel põhjustel-TLS § 89
• kollektiive ülesütlemine-TLS § 90
Ülesütlemise piirangud
• Ülesütlemist välistavad  asjaolud  TLS § 92
• rasedusega ja väikelast kasvatava  isikuga  töölepingu 
ülesütlemise erisus-TLS § 93
• töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus-TLS 
§ 94
 Tööandja ülesütlemise 
etteteatamise tähtajad
• TLS § 97- sõltub töötaja töösuhtest tööandja juures
• kollektiivlepingus olevate kokkulepete tähendus-TLS § 
97 lg 4
• Töötaja puhul
• Erakorralisel ülesütlemisel, arvestades asjaolusid ja 
mõlemapoolseid huve.
• mõistlik tähtaeg- § TLS § 91 lg 4
Hüvitis
• Koondamisel- 
• tähtajatu töölepingu puhul- 1 kuu keskmine palk-
TLS 100 lg 1
• Tähtajalise töölepingu puhul-kogu saamata 
jäänud palk-TLS § 100 lg 3
• Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et 
tööandja rikub lepingut oluliselt- 3 kuu keskmine 
töötasu- TLS § 100 lg 4
• Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise 
suurust muuta, arvestades:
• ülesütlemise asjaolusid
• mõlema poole huvisid.
 Töölepingu ülesütlemise 
vaidlustamine
• Töövaidlusi  lahendavad  organid:
• töövaidluskomisjon
• kohus
• NB!    TLS  §  105  lg  1  kohaselt  kohtule  peab   hagi  
või  töövaidluskomisjonile  avalduse  ülesütlemise 
tühisuse 
tuvastamiseks 
esitama 
30 
kalendripäeva 
jooksul 
arvates 
ülesütlemisavalduse saamisest.
•                                                                               
 
Töö- ja  puhkeaeg
Tööaeg (TLS § 43)
1.  täistööaeg - 40 tundi seitsmepäevas 
ajavahemikus ning 8 tundi päevas.
2. osaline  tööaeg- kokkuleppel töötaja ja 
tööandjaga.
3. Lühendatud tööaeg
1. alaealistel-7-12- aastastel -3 tundi päevas ja 15 
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2. 13-14-aastastel või koolikohustuslikul töötajal 
-4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase 
ajavahemiku jooksul;
3. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik-
6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase 
ajavahemiku jooksul;
4. 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, 
ja 17-aastasel töötajal- 7 tundi päevas ja 35 
tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
                    
Ületunnitöö  (TLS § 44)
• Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga 
ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole 
kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist  rahas.
• Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab 
tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu.
• Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 
tundi  seitsmepäevase ajavahemiku kohta 
kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui 
seaduses ei ole sätestatud teistsugust 
arvestusperioodi (TLS § 46 lg1) 
•  valveaeg  (TLS § 48)
•  öötöö  (TLS § 50) -tööaeg, mis langeb kella 22.00-
6.00- tööandja maksab töö eest 1,25 kordset 
töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu 
sisaldab tasu ööajal töötamise eest (TLS § 48 lg 
1);
  Riiklikul  pühal töötamise korral – töötasu 2-
kordne
NB! Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka 
täiendava vaba aja andmise osas.
Puhkeaeg
• Igapäevane puhkeaeg ( TLS § 51)- 24-tunnise 
ajavahemiku jooksul peab olema vähemalt 11 
tundi järjestikust puhkeaega;
• Alaealiste puhkeaeg on pikem ning oleneb 
nende  vanusest  (TLS § 51 lg 2);
Iganädalane puhkeaeg
• Iganädalane puhkeaeg ( TLS § 52)- 
• (1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem 
kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on 
tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• (2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 
summeeritud tööaja arvestuse korral 
seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem 
kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on 
tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
• (3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg 
antakse laupäeval ja pühapäeval.
Tööaja lühendamine
• § 53. Tööaja lühendamine
• Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale 
ja jõululaupäevale  eelnevat  tööpäeva lühendab 
tööandja kolme tunni võrra. 
Puhkus (TLS § 54-71)
•  Põhipuhkus -28 kalendripäeva, kui töötaja ja 
tööandja ei ole kokku leppinud pikemas 
puhkuses või kui seadus ei näe ette teisiti.
• Erandid:
• alaealised- 35 kalendipäeva
• töövõimetuspensioni saaval  töötajal-35 
kalendripäeva
•  haridus - ja teadustöötajad-55 kalendripäeva
•  Õppepuhkus  (TLS § 67)
• Tasustamata puhkus- tööandjaga kokkuleppel
Põhipuhkuse andmine ( TLS § 68)
• (1)  Põhipuhkust  antakse töötatud aja eest.
• (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka 
arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse 
aeg, puhkuse aeg (välja arvatud  lapsehoolduspuhkuse  ja 
poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), 
samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst 
keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud 
juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
(RK s 25.01.2012 jõust. 20.02.2012 - RT I, 10.02.2012, 1)
• (3) Iga töötatud  kalendriaasta  eest on töötajal õigus saada 
põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on 
ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi 
lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust 
võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga.
• (4) Tööle  asumise  kalendriaastal arvutatakse 
kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt 
töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on 
tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
PÕHIPUHKUS
• (5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. 
Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte 
kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab 
töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda 
põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 
seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa 
viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.
• (6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates 
selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust 
arvestatakse.  Aegumine  peatub ajaks, kui töötaja 
kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja  
puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja 
on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Puhkuse  ajakava
• Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate 
soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte 
huvidega .
• Puhkuse ajakava koostab tööandja iga kalendriaasta 
kohta ja teeb teatavaks esimeses kvartalis.
• Puhkuse ajakava muutmine töötaja ja tööandja  võib 
toimuda kokkuleppel
Puhkuse katkestamine
• Puhkuse katkestamine ja edailükkamine võimalik 
üksnes  ettenägematu olulise töökorralduse 
hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise 
ärahoidmiseks.  Tööandja on kohustatud andma 
puhkust koheselt pärast asjaolude äralangemist või 
kokkuleppel töötajaga muul ajal.
Puhkuse katkestamine
• Töötaja võib puhkust katkestada või edasi lükata 
töötaja isikust tulenevatel põhjustel, eelkõige
• ajutine  töövõimetus ,
• rasedus- ja sünnituspuhkus
• streigis osalemine.
Puhkusetasu
• 1. Puhkusetasu makstakse hiljemalt 
eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, 
kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku 
teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu 
makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele 
järgneval palgapäeval, on tühine.
• 2. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või 
muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on 
tühine
• 3. Töölepingu lõppemisel on tööandja 
kohustatud hüvitama töötajale kasutamata 
jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Sobival ajal puhkuse nõue
• TLS § 69 lg 7 on õigus nõuda põhipuhkust 
sobival ajal:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- 
ja sünnituspuhkust või vahetult pärast 
lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast 
lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja 
sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni 
seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni 
kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – 
koolivaheajal.
Puhkused seoses lapse sünni ja tema eest 
hoolitsemisega
• Võivad olla:   1. tasulised
                               või         
                          2. tasustamata ( TLS § 
64)
•  TLS § 64 järgi emal ja isal, kes kasvatab 
kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast 
puudega last, on õigus saada igal 
kalendriaastal kuni kümme tööpäeva 
tasustamata lapsepuhkust.
(RK s 25.01.2012 jõust. 20.02.2012 - RT I, 
10.02.2012, 1)
    Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub 
selle sissenõutavaks muutumise 
kalendriaasta lõppedes.
Lapsepuhkused
Tasulised lapsepuhkused
• Rasedus- ja sünnituspuhkus- 140 
kalendripäeva
•  Isapuhkus ( TLS § 60)
• Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust 
kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud 
eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul 
pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema 
keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on 
kolmekordne  Eesti keskmine brutokuupalk andmete 
alusel, mis  Statistikaamet  on avaldanud puhkuse 
kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise  kvartali  kohta.
• Lapsendaja puhkus- 70 kalendripäeva 
lapsendamise kohtuotsuse jõustumise 
päevast.
• TLS § 65. 
• (1) Eestkostjal ja isikul, kellega on 
sõlmitud lapse perekonnas hooldamise 
leping, on õigus saada käesolevas jaos 
ettenähtud lapsehoolduspuhkust, 
lapsepuhkust ja tasustamata 
lapsepuhkust.
• (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus 
saada käesoleva seaduse §-s 62 
ettenähtud lapsehoolduspuhkust.
Lapsehoolduspuhkus
• TLS § 62. Lapsehoolduspuhkus
• (1) Emal või isal on õigus saada 
lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks 
saamiseni . Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga 
kasutada ühel isikul.
• (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes 
osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et 
lapsehoolduspuhkusele jäämisest või 
lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab 
töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui 
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
TLS § 62
(3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on 
vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist 
vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt 
riiklike peretoetuste seadusele.
Lapsepuhkus
• TLS § 63. Lapsepuhkus
• (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada 
lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse 
kehtestatud töötasu alammäära alusel:
1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast 
last;
2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast 
last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
• (RK s 18.06.2009 jõust. 01.01.2013 - RT I 2009, 36, 234)
• (2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 
sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks 
tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest 
tasutakse keskmise töötasu alusel.
• (3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks 
saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, 
kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
TLS § 63
• 4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on 
vanemaõigused ära võetud või kui laps elab 
hoolekandeasutuses.
• (5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks 
muutumise kalendriaasta lõppedes.
• Tänan  tähelepanu eest!
 

Document Outline

• Slide 1
• Töölepingu seaduse muutmise põhjused
• Sotsiaalpoliitilised muudatused
• Slide 4
• Slide 5
• Võlaõiguslik õigussuhe vs töösuhe
• Slide 7
• Eristamine teistest õigussuhetest
• Töölepingu mõiste
• Lepingu mõiste
• Töölepingu eristamine teistest lepingutest
• Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsus
• Slide 13
• Slide 14
• Töötamise register
• Töötamise register
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Töölepingu sõlmimine
• Slide 21
• Töölepingu andmed ( TLS § 5)
• Töölepingu andmed
• Muud kokkulepped (TLS § 2)
• Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel (TLS § 6)
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Töötaja vastutus
• Kahju tekitamine 3-ndale isikule
• Kahju hüvitamise eeldused ja ulatus
• Leppetrahv
• Leppetrahv
• Töölepingu muutmine
• Slide 50
• Slide 51
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• Slide 57
• Töölepingu lõppemine
• Töölepingu ülesütlemine
• Töötajapoolne töölepingu ülesütlemine
• Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine
• Töötajapoolne töölepingu ülesütlemine
• Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine
• Ülesütlemise piirangud
• Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajad
• Hüvitis
• Töölepingu ülesütlemise vaidlustamine
• Töö- ja puhkeaeg
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Puhkeaeg
• Iganädalane puhkeaeg
• Tööaja lühendamine
• Puhkus (TLS § 54-71)
• Põhipuhkuse andmine ( TLS § 68)
• PÕHIPUHKUS
• Puhkuse ajakava
• Puhkuse katkestamine
• Puhkuse katkestamine
• Puhkusetasu
• Sobival ajal puhkuse nõue
• Puhkused seoses lapse sünni ja tema eest hoolitsemisega
• Lapsepuhkused
• Slide 85
• Lapsehoolduspuhkus
• Slide 87
• Lapsepuhkus
• TLS § 63
• Slide 90