Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja
Discoansamblid The Bee Gees 1967. aastal tõusis inglise rockigruppide ladvikusse Bee Gees, mille moodustasid vennad Barry, Maurice ja Robin(kaksikvennad) Gibb. Nad olid sündinud Manchesteris, elanud aga 1958. aastast Austraalias, kus trio oli juba tõusnud juhtivaks popgrupiks. Publik suhtus sellesse vaimustusega. Aastail 1968 1969 müüs Bee Gees 10 miljonit singlit ja 3 miljonit heliplaati. Vendade vahel tekkinud lahkhelid viisid ansambli 1969. aastal laiali, kuid järgmisel aastal ühineti taas, saavutamata esialgset menu. 1970.aastate keskel algas aga discobuumiga seotud suur tõus ja Bee Gees on pakkunud terve rea ülipopulaarseid laule
Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. Laulude sisu on väga varieeruv. Diskol on palju eriharusid nt. funk disco, rock disco, country disco jm. Üks esimestest diskoplaatidest on 1972. aastal ilmunud Manu Dibango "Soul Makossa". Ettekande ajal täida: TV lk 42 !! http://www.youtube.com/watch?v=ENEA3ud2YA THE BEE GEES Alustas tegevust 1956. Koosseis Barry, Maurice ja Robin Gibb. Tegu oli vendadega. Kuulsaks said 1977, tänu filmile "Saturday Night Fever", kus kõlasid mitmed nende lood. See film tegigi diskomuusika tuntuks üle kogu maailma. Kuulsaim album 1979 "Spirits Having Flown", see album saavutas esikoha nii UK kui ka USA edetabelites. Teised albumid sellist edu korrata ei suutnud. Võitnud Grammysid ja teisi nimekaid muusikaauhindu. Neil on oma täht Hollywoodi (1979) ja Londoni (2005) kuulsuste alleel.
klahvpille ning sageli · Modern Talking ka keel- ja vaskpillid. · Laulude temaatika · Gloria Gaynor ulatub argimuredest, · Donna Summer romantika ja pidustemiseni. · 1967. aastal tõusis inglise · Vendade vahel tekkinud rockigruppide ladvikusse Bee lahkhelid viisid ansambli 1969. Gees, aastal laiali, kuid järgmisel · Barry, Maurice ja aastal ühineti taas, Robin(kaksikvennad) Gibb. saavutamata esialgset menu. · Nad olid sündinud · 1970.aastate keskel Bee Gees Manchesteris, elanud aga pakkus terve rea 1958. aastast Austraalias ülipopulaarseid laule. · Aastail 1968 1969 müüs Bee · 1977. ja 1978. aastal anti Gees 10 miljonit singlit ja 3 ansamblile Grammy auhind. miljonit heliplaati. Kokku said nad viis Grammyt.- See ansambel on andnud
Kontserdi retsensioon Grease Külastasin Teater Vanemuiset ja käisin vaatamas muusikali Grease. Etendus toimus 5. Mail 2013, kell 16.00. Peaosades olid Meribel Müürsepp (Sandy), Priit Strandberg (Danny), Piret Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Ta...
7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kuj...
konflikti tolerants, kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. 1 USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja
,,.. soovitud tulemuste saavutamisel spetsiifilistes kontekstides". Mõned uurijad laiendavad pädevust lisaks teadmistele ja oskustele ka psühholoogiliste omadustega ning defineerivad pädevust kui "omavahel seotud teadmiste, iseloomujoonte, hoiakute ja oskuste kogumit, mis mõjutavad inimese töösooritust olulisel määral ning mis on õpitavad". Ettevõtluse ja ettevõtlusõppega seotud kirjanduses defineerib nt Gibb (2008) pädevuse kui ,,käitumise, oskused ja omadused, mida saab rakendada individuaalselt ja kollektiivselt ning mis aitab üksikisikutel ja organisatsioonidel luua, tulla toime, nautida muutusi ja innovatsiooni ebakindlas, keerukas keskkonnas, toetades personaalse ja organisatsioonilise efektiivsuse saavutamist" (lk 106). Taani ettevõtlusõppe progressioonimudelis on ettevõtluspädevust kirjeldatud kui teadmisi, oskusi,
lahenduse. Iga selline teesulg on üksiti ka tunnetebarjäär, väheneb ka tõenäosus, et teine väljendab konstruktiivselt oma tegelikke tundeid. Et kommunikatsioonibarjäärid kipuvad soodustama just neid negatiivseid tulemusi, võib nende korduv kasutamine tekitada suhtele püsivat kahju (Bolton 2007: 32). 12 Millised siis on need tõkked, mis vestlust kahjustavad? Suhtlemise eksperdid Carl Rogers, Reuel Howe, Haim Ginott ja Jack Gibb on täpselt ära näidanud need reaktsioonid, mis kipuvad vestlust blokeerima. Hiljem on Thomas Gordon välja töötanud ulatusliku suhtluserikkujate nimekirja, mida ta nimetab kuraditosinaks (Bolton 2007: 33). 2.1 Thomas Gordoni välja töötatud ebasoovitatavad reaktsioonid · Kritiseerimine: teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. "Sa ise tõid selle endale kaela- sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada."
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
1. TUNNETA, mis toimub grupis, mis juhtus; kuidas ma ennast sellises situatsioonis tundsin. Keskendu sellele, mida sa kuuled, näed, tunnetad. 2. ANALÜÜSI, mis selle situatsiooni põhjustas, miks see nii läks või mis selle tulemusena juhtus. 3. ÜLDISTA juhtunut, kuidas võiks seda edaspidi teistsugustes situatsioonides kasutada või vältida. Sageli on inimesed murdnud pead fenomeni üle, kuidas saab paljudest inimestest moodustada ühtset gruppi. Käitumisteadlane Jack Gibb on grupi arengus nimetanud neli põhifaasi, mis on inimsuhete loomisel peamiseks probleemiks. 1. TUNNUSTUS. Kuidas olla tunnustatud? Mida ma pean tegema, et mind aktsepteeritaks? Uue grupi liikmed on tavaliselt kõik veidi kohmetud. Igaühel on alateadlik hirm oma positsiooni pärast. Kõik grupi liikmed peavad tundma ennast aktsepteerituna ning hästi, enne kui koos midagi efektiivselt teha saab. 143
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
