Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategelased. Järmiseks tulid lood „ Imelised muutused“ ja „ Sandra Dee“. Esimene nedest mängiti kitarril ning oli rahulik. Teist laulis Betty Rizzo tegelaskuju. Bettyt mängis draamateatri näitleja Piret Krumm. Laul oli irooniline ning sellega heideti peategelase Sandy üle nalja
Discoansamblid The Bee Gees 1967. aastal tõusis inglise rockigruppide ladvikusse Bee Gees, mille moodustasid vennad Barry, Maurice ja Robin(kaksikvennad) Gibb. Nad olid sündinud Manchesteris, elanud aga 1958. aastast Austraalias, kus trio oli juba tõusnud juhtivaks popgrupiks. Publik suhtus sellesse vaimustusega. Aastail 1968 1969 müüs Bee Gees 10 miljonit singlit ja 3 miljonit heliplaati. Vendade vahel tekkinud lahkhelid viisid ansambli 1969. aastal laiali, kuid järgmisel aastal ühineti taas, saavutamata esialgset menu. 1970.aastate keskel algas aga discobuumiga seotud suur tõus ja Bee Gees on pakkunud terve rea ülipopulaarseid laule
Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. Laulude sisu on väga varieeruv. Diskol on palju eriharusid nt. funk disco, rock disco, country disco jm. Üks esimestest diskoplaatidest on 1972. aastal ilmunud Manu Dibango "Soul Makossa". Ettekande ajal täida: TV lk 42 !! http://www.youtube.com/watch?v=ENEA3ud2YA THE BEE GEES Alustas tegevust 1956. Koosseis Barry, Maurice ja Robin Gibb. Tegu oli vendadega. Kuulsaks said 1977, tänu filmile "Saturday Night Fever", kus kõlasid mitmed nende lood. See film tegigi diskomuusika tuntuks üle kogu maailma. Kuulsaim album 1979 "Spirits Having Flown", see album saavutas esikoha nii UK kui ka USA edetabelites. Teised albumid sellist edu korrata ei suutnud. Võitnud Grammysid ja teisi nimekaid muusikaauhindu. Neil on oma täht Hollywoodi (1979) ja Londoni (2005) kuulsuste alleel.
klahvpille ning sageli · Modern Talking ka keel- ja vaskpillid. · Laulude temaatika · Gloria Gaynor ulatub argimuredest, · Donna Summer romantika ja pidustemiseni. · 1967. aastal tõusis inglise · Vendade vahel tekkinud rockigruppide ladvikusse Bee lahkhelid viisid ansambli 1969. Gees, aastal laiali, kuid järgmisel · Barry, Maurice ja aastal ühineti taas, Robin(kaksikvennad) Gibb. saavutamata esialgset menu. · Nad olid sündinud · 1970.aastate keskel Bee Gees Manchesteris, elanud aga pakkus terve rea 1958. aastast Austraalias ülipopulaarseid laule. · Aastail 1968 1969 müüs Bee · 1977. ja 1978. aastal anti Gees 10 miljonit singlit ja 3 ansamblile Grammy auhind. miljonit heliplaati. Kokku said nad viis Grammyt.- See ansambel on andnud
asjaajajana. Priit Strandberg lõpetas aastal 2012 EMTA Lavakunstikooli XXV lennu ja 2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises: Semjon Semjonovits Volkov - Ivan Gontsarov ,,Oblomov" (2012), Gunn jt - Mihkel Raud / Andres Noormets ,,Musta pori näkku" (2012), Gustav, jõuluvana põder - Janno Põldmaa / Priit Pajusaar ,,Lotte jõulupidu" (2012). Kava: 1. Vaatus: 1. Libedalt läeb (B. Gibb) 2. Suveööd 3. Imelised muutused 4. Sandra Dee 5. Freddy, mu arm 6. Õlitatud välk 7. Sandy 8. Kuutamise laul 9. Me kokku käime 2. Vaatus: 1. Seikkides keskapeol 2. Täiskuu (R.Rodgers / L.Hart) 3. Sündinud dzaivima 4. Lootusetult hoolin sust ma (J.Farrar) 5. Ilukool otsas 6. Üksinda autokinos 7. Rock'n'Rollipeo kuninganna 8. Asju hullemaid on veel 9. Sandra Dee (Repriis) 10. Sinu valinud ma (J.Farrar) 11
7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel - Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine - Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine
uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente. 2. Sisendamine-tõestamiseta mõjutamine.Sisendus mõjub siis, kui teate edasiandjal on suur autoriteet ja teade vastab inimese ootustele. 3. Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket. Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri. 1. Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. 2
konflikti tolerants, kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. 1 USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel; Probleemi lahendamisele suunatud orientatsioon versus kohtumõistmine; Spontaanne, siiras eneseväljendus versus kalkuleeritud, strateegiline kommunikatsioon, mille eesmärgiks on teatud efekti saavutamine; Teiste inimeste kohtlemine ja
,,.. soovitud tulemuste saavutamisel spetsiifilistes kontekstides". Mõned uurijad laiendavad pädevust lisaks teadmistele ja oskustele ka psühholoogiliste omadustega ning defineerivad pädevust kui "omavahel seotud teadmiste, iseloomujoonte, hoiakute ja oskuste kogumit, mis mõjutavad inimese töösooritust olulisel määral ning mis on õpitavad". Ettevõtluse ja ettevõtlusõppega seotud kirjanduses defineerib nt Gibb (2008) pädevuse kui ,,käitumise, oskused ja omadused, mida saab rakendada individuaalselt ja kollektiivselt ning mis aitab üksikisikutel ja organisatsioonidel luua, tulla toime, nautida muutusi ja innovatsiooni ebakindlas, keerukas keskkonnas, toetades personaalse ja organisatsioonilise efektiivsuse saavutamist" (lk 106). Taani ettevõtlusõppe progressioonimudelis on ettevõtluspädevust kirjeldatud kui teadmisi, oskusi,
lahenduse. Iga selline teesulg on üksiti ka tunnetebarjäär, väheneb ka tõenäosus, et teine väljendab konstruktiivselt oma tegelikke tundeid. Et kommunikatsioonibarjäärid kipuvad soodustama just neid negatiivseid tulemusi, võib nende korduv kasutamine tekitada suhtele püsivat kahju (Bolton 2007: 32). 12 Millised siis on need tõkked, mis vestlust kahjustavad? Suhtlemise eksperdid Carl Rogers, Reuel Howe, Haim Ginott ja Jack Gibb on täpselt ära näidanud need reaktsioonid, mis kipuvad vestlust blokeerima. Hiljem on Thomas Gordon välja töötanud ulatusliku suhtluserikkujate nimekirja, mida ta nimetab kuraditosinaks (Bolton 2007: 33). 2.1 Thomas Gordoni välja töötatud ebasoovitatavad reaktsioonid · Kritiseerimine: teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. "Sa ise tõid selle endale kaela- sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada."
Kliima on suhteliselt püsiv nähtus. Aga nagu looduseski tuleb ette kliimamuutusi. Kliima võib soojeneda või jaheneda. Suhted võivad muutuda innukamaks või loiumaks, avatumaks või kinnisemaks, meeldivamaks või ebameeldivamaks. Kliima hindamine on alati subjektiivne. Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. 11 2.4 Kliima pärast konflikti
1. TUNNETA, mis toimub grupis, mis juhtus; kuidas ma ennast sellises situatsioonis tundsin. Keskendu sellele, mida sa kuuled, näed, tunnetad. 2. ANALÜÜSI, mis selle situatsiooni põhjustas, miks see nii läks või mis selle tulemusena juhtus. 3. ÜLDISTA juhtunut, kuidas võiks seda edaspidi teistsugustes situatsioonides kasutada või vältida. Sageli on inimesed murdnud pead fenomeni üle, kuidas saab paljudest inimestest moodustada ühtset gruppi. Käitumisteadlane Jack Gibb on grupi arengus nimetanud neli põhifaasi, mis on inimsuhete loomisel peamiseks probleemiks. 1. TUNNUSTUS. Kuidas olla tunnustatud? Mida ma pean tegema, et mind aktsepteeritaks? Uue grupi liikmed on tavaliselt kõik veidi kohmetud. Igaühel on alateadlik hirm oma positsiooni pärast. Kõik grupi liikmed peavad tundma ennast aktsepteerituna ning hästi, enne kui koos midagi efektiivselt teha saab. 143
annaabi.ee 
