Koolituskava. TÖÖSTRESS - MIS, KUIDAS, MIDA...? Koolituse maht: 8 tundi (1 ak. tund 45 min.) Sihtgrupp: Keskastmejuhid äriettevõtetes Eesmärk: Teemad mida kaheksa tunni jooksul puudutame on väljakutseks, et saaks töötada mõnuga ja elada rahuldustpakkuvat elu. Koolitus ühendab endas tööstressi ja eneseabistamise teemasid. Kaardistatakse võimalused töötamiseks ülepingeta, antakse baasteadmised ja oskused efektiivseks toimetulekuks. Teemad: Üleväsimuse tunnused Töötamine ja erinevad meeleseisundid. Kaos ja kontroll. Põhivajaduste rahuldamine Erinevad rollid ja inimsuhted. Ennetus ja toimetulek. Koolituse läbinu teab: kuidas lahendada juhtumianalüüsi, tunneb üleväsimuse tunnuseid ja oskab sellega toime tulla ning oskab toime tulla kaose ja kontrolliga. Kasutatavad meetodid: loeng, arutelu, erinevad harjutused (individuaalne, paaris ja r...
tutvustatakse: tuleohutusjuhendit, esmaabi juhendit, kollektiivlepingut, töökorralduse reegleid. Läbiviija personalijuht. Koolitus registreeritakse töötaja koolituse registreerimise kaardil. 4.2 Kõik allüksuste juhid saavad esitada koolitussoovid oma allüksuse kohta personalijuhile vormil ,,Koolitustaotlus". Koolitussoovid esitatakse 2 nädalat enne koolitusplaani koostamist. Koolitusplaan koostatakse majandusaasta alguses. 4.4 Koolituskava väljatöötamise käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja asutuste (koolitajate, projektijuhtide) kohta info kogumisega ning koolituse vormide valikuga, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest. Koolituskavas tuuakse ära koolituse kuupäev, koolituse teema, koolituse tüüp, koolituse läbiviija, osaleja, koolituse maksumus, majutuse toitlustuse kulud, kulud kokku ja märkused.
programm nappus seiresüsteemide Koolitamata Varuosade puudumine töötajad nappus Seire teostajate ja Halb graafiku koostajate Madal Vilets koolituskava koolituseelarve kehv koolitus hankepoliitika Põhjused Kvaliteedijuhtimise tööriistad (17) EESMÄRGIPUU Tavaliselt peegeldavad eesmärgid probleemipuus kirjeldatud negatiivse situatsiooni muutust. Eesmärgipuu on omavahel seotud eesmärkide hierarhia, mida analüüsitakse vahendtulemuse seose kaudu.. Põhjus tagajärg suhe asendatakse vahend-tulemus suhtega
maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Esimese ja teise astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunie üldkogule, kontrollib ja korraldab ka selle täitmist.
kokkulepitud tasud jms) mõistliku aja jooksul. Mida varem, seda parem, esitatud 19 nõudest loobuda saab alati. ARENDUSHOMMIK Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel 10. mai 2012 I. Võlgade sissenõudmise näidisprotsess II. Võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö III. Kordusarve ja meeldetuletuskirjade saatmine IV. Hoiatuskirja saatmine V. Hoiatuse realiseerimine VI. Võlgade ennetamine Vaata koolituskava Addenda kodulehel www.addenda.ee/juriidika Vandeadvokaat Annika Vait Advokaadibüroo Glikman & Partnerid tehingute ja ühinguõiguse valdkonna juht Tel. 51 00 726 E-post: [email protected]
mitmekultuuriline haridus on paratamatus meie koolides ja õpetajad peavad õpetama ka lapsi, kes ei mõista riigikeelt ja sellest tulenevalt on probleemiks ka materjalidest arusaamine ja teised õppe- kasvatusprobleemid. Positiivne on ka see, et ministeerium on hakanud selliste probleemidega ka tegelema. M. Soll on toonud välja viis olulisemat valdkonda rahvusvähemuste integratsiooni alal: 1. eesti keele kui teise keele õpetajate ja eesti keeles õpetavate aineõpetajate süsteemse koolituskava väljatöötamine, 2. eestikeelsele gümnaasiumiõppele ülemineku strateegia täpsustamine, 3. keelekogukondade vaheliste kontaktide tihendamine, 4. muukeelsetele lasteaedadele õpetajate koolitamine 5. eesti keele kui teise keele lõpu- ja riigieksamite tulemuste analüüs reaalse suhtlemispädevuse seiskohast. (Soll, 2002) Need viis punkti on kõik väga olulised, aga et õpetaja tunneks end klassi ees turvaliselt ja
vastavat toitu · Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse · Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist · Käitleja peab korraldama töötaja hügieenialase juhendamise · Käitlejal peab olema töötajate toiduhügeenikoolituse kava, milles nähakse ette, koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord · Koolituskava alusel toimub toiduhügieeni koolitus ja teadmiste kontroll · Käitleja on kohustatud kontrollima, toidu ja selle käitlemise nõuete kohasust( enesekontroll) ning rakendama abinõud selle tagamiseks · Abinõud kirjeldatakse enesekontolli plaanis · Enesekontroll koos enesekotrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi · Käitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised
Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes (1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord (2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieeni-koolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. (3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täitmiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta. VÄLJAVÕTE Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ettenähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord
· Ümberpaigutamine ja rotatsioon · Edutamine · Vallandamine ja töö lahkujatega · Töölepingu lõpetamine. Personali hindamine · Hindamismeetodite väljatöötamine · Hindamise läbiviimise korraldamine · Hindajate töö toetamine dokumentatsiooni ettevalmistamise, vormistamise ja informeerimisega. Personali arendamine ja koolitus · Arendus- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine määramine · Koolituskava ja koolutseelarve koostamine · Koolitustegevuse korraldamine · Karjääri planeerimine ja roteerimisprogrammide koostamine. Motiveerimine ja tasustamine · Rahapalga, lisatasude ja muude boonussüsteemide väljatöötamine, selle hoidmine ja korrigeerimine Töö- ja infokorraldus · Struktuuri arendamine ja struktuuriüksuste põhimääruste koostamine · Ametkohtade hindamine töö analüüsi, ametikirjelduste, ametiprofiilide, ametijuhendite ja
Valga kutseõppekeskus Dana Makejenko KS14 Toiduhügieen Valga 2014 Sisukord Toiduhügieeni üldeeskiri................................................................................................................... lk 3 Mis on toiduhügieen........................................................................................................ ...................lk 4 Toiduhügieeni määravad tegurid............................................................................................... ......lk 5 Isiklikud hügieeninõudeid................................................................................................................lk 5-6 Puhastamis– ja desinfitseerimisplaan.............................................................................................lk 7 HACCP-Hazard analysis and critical control point......................................................................lk 8 To...
kohtunikest ning kelle nimetab justiitsminister. Esimese astme kohtutes nimetatakse esimees ametisse viieks aastaks ning teise astme kohtutes seitsmeks aastaks. Kohtute seadusega on keelatud olla ametis kaks perioodi järjest (Ibid). Esimese ja teise astme kohtu esimees: korraldab õigusemõistmise tegevust kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu teostab seaduses ettenähtud järelvalvet koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtunike üldkogule korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab ülevaateid selle täitmisest kohtu üldkogule täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid Justiitsminister võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada tema enda soovil või kui ta süüliselt on jätnud oma ülesandeid olulisel määral täitmata. Samuti esimehe valimisel või
· Hinnakujundusstrateegia · Kuidas kujuneb hind, milline võib olla hinna tõus, millest · Milliseid maksetingimusi ettevõte rakendab ja kuidas need mõjutavad ettevõtte rahavoogu. Juhtimine ja personal · Organisatsiooni struktuur · Juhatuse liikmete andmed: nimi, vanus, ametikoht, kohustused, haridus, professionaalne taust, amtikohaks vajalike oskuste olemasolu · Kokkuvõtlik personali koosseis, personalihõive plaan, vajalikud oskused, koolituskava võimalikud hinnad · Palgatasemed töötajatele · osanikud/aktsionärid nimi, aktsiate arv, osa suurus; nende eest makstud hind , osalusprotsent tegevuse kirjeldus · Tootmisettevõte · Tegevuse iseloomustus ettevõtte mastaapsus kui palju tootest valmistab ise, kui palju ostab sisse · Toote valmistamise mehhaniseerituse aste · Kuidas toimub tootmise juhtimine tootmisstrateegia
TOIDUHÜGIEEN 1.LOENG Toiduseaduse eesmärk: Tagada tarbijale tervislik ja ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit Tagada, et tarbijal oleks piisavalt onfot oma valiku tegemiseks TERVIST OHUSTAVAD TEGURID (TOP 5) looduslikud mürgid: seened, marjad, taimed. Valed toitumisharjumused toidulisandid keskkonna saastatus patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahend...
35 Täienduskoolitus on töötajate täiendav väljaõpetamine, mis on suunatud nende tööalaste teadmiste ja oskuste tõstmisele ning ajakohastamisele. Täiendkoolituse võib jagada nelja põhiossa: Koolitusvajaduse kindlaksmääramine. Koolitusvajadus tuleneb puudujääkidest inimese teadmistes ja oskustes, mis takistavad teda tõhusalt töötamast organisatsiooni eesmärkide nimel. Koolitus on korduv tegevus. Koolituskava koostamine. Koolituskava võtab kokku, mis inimesel tuleb oma teadmiste ja oskuste tõstmiseks teha. Koolituse läbiviimine on sisuliselt koolituskavas ettenähtud üritustes osalemine. Koolituskava tõhususe hindamisel analüüsitakse läbitud sammude tulemuslikkust, s.o kas need etapid andsid seda, mida taheti, või mitte. Kui vastus ei rahulda, tuleb koolituskava muuta. Juhtide väljaarendamine on menetlus, kus uute teadmiste ja oskuste kõrval tõstetakse
töötaja kohanemisplaneering, lisamaterjale Arendusülesanne, objekti Ametijuhend, Töötaja käivitamine esitlus (hinne) enesekontrolli ankeet, Sisseelamine töökohal Arvestusülesanne, Arendusülesanne, objekti tööõppekaart(arvestatud) Tööõppekaart käivitamine Koristusjuhendid KORISTUSTÖÖDE Töö õppematerjaliga Koolituskava esitlus, ARENDAMINE (hinne) Koolituskava koostamine KORISTUSTÖÖDE KULUD Arvestusülesanne,kulud. PERSONALI KOOLITUS Arendusülesande koostamine Koolitusjuhendid Kokkuvõtted Rahuloluküsitlus Meeldivat koostööd kursusel! I. Töökorraldus Töö planeerimine ja juhtimine
kasutamist, enne käitlemise alustamist) – valamu, mis on varustatud külma ja kuuma voolava veega, käepesuvahendi ning hügieenilise kuivatusvahendiga (nt kätepaber). Selgita töötajatele kuidas ja kui tihti (nt peale tualeti kasutamist, peale puhke- või suitsupausi jne) tuleb käsi pesta. 1.12 Koolitus Käitleja peab koostama töötajate toiduhügieenialase koolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, sagedus, maht ja kord. Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. Toitu käitlev töötaja peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid ning töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. Tee näiteks nii: Koosta hügieenikoolituse kava (sh kirjelda eesmärke, mahtu, sagedust, korda)
Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest; * täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtu esimehe võib justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest ennet ähtaja lõppemist vabastada: * tema enda soovil;
kasutamist, enne käitlemise alustamist) valamu, mis on varustatud külma ja kuuma voolava veega, käepesuvahendi ning hügieenilise kuivatusvahendiga (nt kätepaber). Selgita töötajatele kuidas ja kui tihti (nt peale tualeti kasutamist, peale puhke- või suitsupausi jne) tuleb käsi pesta. 1.12 Koolitus Käitleja peab koostama töötajate toiduhügieenialase koolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, sagedus, maht ja kord. Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi. Toitu käitlev töötaja peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid ning töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. Tee näiteks nii: Koosta hügieenikoolituse kava (sh kirjelda eesmärke, mahtu, sagedust, korda)
Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus. Ringkonnakohtu esimees: * korraldab õigusemõistmise alast tegevust; * kooskõlastab kohtudirektori koostatud kohtu eelarve eelnõu; * teostab seaduses ettenähtud järelevalvet; * koostab kohtu kohtunike koolituskava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks kohtu kohtunike üldkogule, korraldab ja kontrollib selle täitmist ning esitab vähemalt kord aastas kohtu üldkogule ülevaate selle täitmisest; * täidab muid seadusest ja kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtu esimehe võib justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu üldkoguga teenistusest ennet ähtaja lõppemist vabastada: * tema enda soovil;
· koolitaja-konsulteerija valik · lähetamine · tagasiside, selle viisid · tulemuste hindamine ja analüüs, järeldused: edutamine, ametialane liikumine KOOLITUSDOKUMENDID: ALUSDOKUMENDID - seadusandlus - organisatsiooni arengukava, personalipoliitika - personali arendamise ja koolituse kontseptsioon - karjääri- ja rotatsiooniplaanid koolituse osas - lepingud PLANEERIMISEGA SEOTUD · eelarve, kalkulatsioon · poolaasta/aasta koolituskava · programmid (sisu) · projektid, projektikalendrid · kursuste, seminaride, ..jne ajalised kalenderplaanid · aktiivsete kursuste toimikud · KOOLITUSE KORRALDUSLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD · koolitusele saatmise protseduur · koolitusinfo liikumise protseduur · kontaktisikute nõupidamiste kord · registreerimislehed · lepingute alused · arved HINDAVAD ANALÜÜSIVAD · koolitusvajaduse hindamise protseduur
10. Individuaalse ja grupikoolituse vahekord Millistel põhjustel ja juhtudel valitakse neist üks või teine vorm. 35 11. Sise- ja väliskoolituse vahekord Millistel põhjustel ja juhtudel valitakse neist üks või teine viis. 12. Koolitussuunad ja prioriteedid Millest needtulenevad, kuidas nned välja töötatakse, väljatöötamise kord ja tähtajad. 13. Koolituskava Mis on selle sisu, ülesehitus, väljatöötamise kord ja tähtajad. 14. Koolituseelarve Eelarve alused, allikad, struktuur, väljatöötamise kord ja tähtajad, kasutamise ja muutmise kord. 15. Koolituskorraldus Korraldusele püstitatud nõuded, kriteeriumid, põhimõtted, protsessi kirjeldus, kuidas toimimiskord. 16. Koolitusinfo Kogumise ja teadaandmise põhimõtted, kelle kohustustesse kuulub, protseduurid, koordineerimise kord. 17. Koolituse tulemuslikkuse monitooring ja hindamine
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
Kohtudirektor JM nimetab ametisse, JM võib tema vastutusvaldkonnas anda kk. Korraldab kohtuasutuse asjaajamist, rmtpidamist, vara kasutamist, eelarve ettevalmistamist, kasutamist. Nimetab ja vabastab teenistujad. Kohtu esimees kohtu kohtunike seas 5/7 aastaks, JM nimetab KHN nõusolekul, kohtu üldkogu arvamus kuulatakse ära. Korraldab õigusemõistmise alast tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, koostab koolituskava , tööjaotuskava kinnitamiseks üldkogule. Teostab järelevalvet. Kohtumaja juht kohtumaja ja esimehe suhtlemine, kodukorra ülesanded. Registriosakonna, kinnistusosakonna, maksekäsuosakonna juhataja. Kohtute haldamise nõukoja pädevus: Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna, kohtute struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arvu, kohtu esimehe
ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle täitmist. Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu (koos esimehega). Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid. KARISTUSÕIGUS Karistused Karistusõigus on õiguse haru, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad, ja kehtestab karistused
rotatsiooni - projektispetsiifiliste teadmiste omandamiseks on hea, kui tulevased projektigrupi liikmed omandavad erialaoskusi rotatsiooni abil. Seetõttu tuleb neil juhtudel kavandada rotatsiooni plaan. iseseisvat treeningut - paljudel juhtudel on nõutava kvalifikatsiooni tagamiseks võimalik kasutada ka tulevaste projektigrupi liikmete iseseisvat tööd. Paljudes projektides peaks eeltoodust lähtuvalt personali kavandamine lõppema väljavalitud projektigrupile koolituskava koostamisega. Projektijuht plaanib, juhib ja kontrollib projektimeeskonna tööd lähtuvalt sisust, tähtajast, eelarvest ning meeskonnaliikmete sobivusest. Edu sõltub projekti iga liikme võimekusest, kutseoskustest ja meeskonda sulandumisest. Seetõttu on projektigrupi komplekteerimine projekti võtmetegevusi. Projektigrupi või osa selle liikmetest võib määrata ka projekti tellija, kuid tihti tuleb projektijuhil alustada projektigrupi moodustamisest. Projektigrupi lõplik
asjakohaste meetmete võtmiseks. XI. TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS 54. Käitleja koostab vastavalt toiduseaduse paragrahvile 29 käitlemisettevõtte töötajate toiduhügieenikoolituse kava, mille alusel korraldab perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat koolitust ja hindab töötajate toiduhügieeniteadmisi. Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad olema dokumenteeritud. 55. Koolituskava peab sisaldama järgmisi teemasid: 1) toiduhügieeni põhimõtted; 2) mikroorganismid ning nende kasvu ja paljunemist mõjutavad tegurid; 3) toiduainete kaudu levivad haigused, toidumürgistused ja -infektsioonid; 4) toidu füüsikaline, keemiline ja mikrobioloogiline saastumine ning selle vältimine; 5) toidu säilitamise viisid ja tingimused ning temperatuuri kontroll; 6) käitlemisettevõtte struktuur, tehnoloogia ja seadmed; 7) puhastamine ja desinfitseerimine; 8) kahjuritõrje;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
