O J A L G R A T A S J L O K OR V P A L L MA E L R I MA L E N N U S P O R T Saalihoki Motosport Jäähoki Jõusaal Korvpall Ratsasport Laskesport Male Tennis Võrkpall Lennusport Golf Alpinism Jalgratas Aeroobika Vastused: Eesti odaviskaja perekonnanimi : _ _ _ _ _ _ Eesti suusataja perekonnanimi : _ _ _ Lehekülg 1
Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sp...
Petra Majdic Petra Majdic was born on December 22, 1979 in Ljubljana, Yugoslavia. She is an Olympic cross country skiing specilizing in the women's individual sprint discipline. Majdic is representing her home country of Slovenia in the 2010 Winter Olympics in .Vancouver, British Columbia Majdic has made 169 World Cup starts in her career, with 15 victories and 31 podiums to her credit. In her first start on the circuit on January 9, 1999, she finished 69th of 75 skiers in a 10 km cross country event held in Nove Mesto, Czech Republic. Her first podium came just over two years later on February 1, 2001 n Asiago, Italy when she placed third in the 1.5 km sprint event.10Her first victory came on December 1, 2007 in Kuusamo, Finland.11 She also has made 17 World Ski Championships starts in her career with one podium to her credit. That came when she finished second...
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited ............
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud ...
Talisportlased 1. Timo Simonlatser - suusataja 2. Peeter Kümmel - suusataja 3. Roland Lessing - suusataja 4. Andrus Veerpalu - suusataja 5. Kein Einaste - suusataja 6. Anti Sarapuu suusataja 7. Jaak Mae suusataja 8. Kadri Lehtla suusataja 9. Aivar Rehemaa suusataja 10. Eeri Vahtra suusataja 11. Kaspar Kokk suusataja 12. Karel Tammjärv suusataja 13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30
näete ja tunnete, kuidas üht või teist moodi tõugates edasi libisete. Keppideta suusatades ei tohi sammu pikaks venitada ja tõuge tuleks suunata alla. Keppidega suusatades saab sammu pikendada ja käsi liigutades suundub suusatõuge pisut tahapoole. Suusatõugete puhul peaks vältima ülakeha ülesalla liikumist. Sõiduasend olgu püstisem, nii saab paremini ära kasutada käte ja jalgade hooliigutusi. Tasasel maal ja paremate tehnikaoskuste puhul laugel tõusul sõites kasutab suusataja pikka sammu ja rõhub jalgadele. Tõusule minnes samm lüheneb ja sageneb ning suusatõuge siirdub enam niiöelda enda alla. Hoomatav on aga käte osatähtsuse suurenemine. Tavatsetakse öelda, et suusataja liigub käte najal. See peab eriti paika siis, kui suusataja ei suuda suusaga õigesti tõugata või libiseb suusk tagasi. Viimasel juhul vajub samm pikaks ning hädast aitab välja vaid ülakeha ja käte jõul liikumine. Paaristõukeline sõiduviis
Kodune ülesanne Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine Minu ülesanne: Üks suusataja läbis 20 km pikkuse distantsi 20 min kiiremini kui teine. Leia mõlema suusataja kiirus, kui esimese kiirus on 2 km/h suurem kui teisel. Lahenduskäik: Kuna „esimene“ ja „teine“ võivad ülesande lahendamisel ja lahenduse selgitamisel segadusse ajada, siis olgu esimese suusataja nimi Mati ja teise suusataja nimi Kati. Ülesandes antud andmete kohta koostasin tabeli. Järgenvalt selgitan, miks on tabelis andmed just nii kujutatud: Kati kiirus pole teada, seetõttu tähistan tema kiiruse x’iga. Kuna Mati kiirus on 2 km/h suurem kui Katil, saan Mati kiiruseks x+2. Teepikkuse (distantsi) läbimiseks kulunud ajad tuletasin valemist teepikkus teepikkus kiirus = aeg ehk aeg = kiirus
Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata,
Minu lemmiksportlane olümpial! Talihooaegadel viitsin ma end vahetevahel varem voodist välja peksta. Kõik selleks, et saaksin telerist jälgida enda lemmik suusataja Virpi Kuituneni sõitu. Täisnimega Virpi Katriina Kuitunen on 31aastane murdmaasuusatajanna ja ühtlasi ka suusakuninganna, kes elab Soome linnas Espoos. Virpi kuulub suusaklubisse Kangasniemen Kalske. Ta on võitnud olümpiamängudel pronksi paarisklassikasprindis koos AinoKaisa Saarineniga aastal 2006. 2001. aasta.MM'il on Virpi saavutanud kulla , hõbeda 30 km 2005. aastal. Üldarvestuses on Virpil veel seitse maailma
parandamine käte, jalgade ja kere jõu arendamine -, milleks sobib hästi käimine, jooks, pallimängud, võimlemine, ujumine, sõudmine, orienteerumine ja jalgrattasõit. · Suvine-sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine. Harjutamine maastikul. Treeningud rullsuuskadel, mäkketõusuviiside immiteerimine, suusataja erialased harjutused. Jätkata tuleb üldkehalise ettevalmistuse treeninguid, näiteks sõudmist või orienteerumist. · Talvine ehk lumeperiood (lume tulekust selle sulamiseni): Tuleb alustada kohanemist lumel, sõites aeglases tempos, läbides pikki vahemaid. Edaspidise harjutamise aluseks saab võistluste ja suusamatkade kalenderplaan, mis hõlmab valdavalt nädalavahetusi. Nädala sees jääb tegevuse eesmärgiks
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud
Eesti riik on meie endi nägu Eesti riik on meie endi nägu nii ta tõesti on kuna me ise ju korraldame elu eestis mitte keegi teine. Eesti riigil on nii häid kui ka igasuguseid halbu külgi. Minu jaoks on Eesti kodu ja ma ei vahetaks enda elukohta mingi muu riigi vastu. Räägiks siis nüüd Eesti headest külgedest. Hariduse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal ning esimesel kohal on meie kuulus naaber Soome. Hariduse poolest oleme sellepärast nii heal kohal kuna väga hea protsent meie riigi kooliealistest käivad ilusti koolis ning saavad nii häid teadmisi kui ka tulemusi. Meie riigis on ka väga palju häid sportlasi olnud läbi aegade. Hiinas lööb lained näiteks Baruuto (Kaido Höövelson). Meil on ka palju teisi häid sportalsi ning maailmameistreid ja olümpiavõitjaid. Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi ta...
- Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen. Elab Norras, Oslos. · Anatoli smigun sündis 5 detsembril 1952 ja on Kristin smigunni isa.Anatoli on endine suusataja ja töötab treenerina. Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises. · Rutt smigun sündis 4. mail 1954. Ta võitis 1970 juunioride EM-il 5 km murdmaasuusatamises kulla ja teatevõistluses hõbeda, 1973 sai mõlemal alal kulla.
· Kepitõuge viiakse lõpuni · Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist Klassikastiili tehnikad seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele. Seda peaks õpetama lastele, kes alles alustavad suusatamisega. Ühesammulist paaristõuget on kõige parem harjutada tasandikul ja laugel tõusul. Vahelduvtõuge Kui tõukesuusk taha liigub, tuuakse käsi samal ajal ette. Jalatõuge algab puusast. Tõuge algab puusadest samal ajal kui suusataja alla laskub. Tõuge peab olema õigesti ajastatud ja kiire. · Raskus on enne jalatõuget ühel suusal · Istuv asend, mille korral puus jääb liiga taha ja viib alla, viib jala ja käetõugetest jõu · Asend on ette kaldus ja liigutuste amplituud on lai · Õlad on kogu aeg vabad · Jalgade ja käte liigutused toimuvad vastassuunas ja on sünkroonsed Paaristõuked · Puus sirutub enne käetõuget, et ülakega raskus kanduks keppidele
Sõiduviisid: Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis Selle sõiduviisi tunnusteks on, et tsükkel koosneb kahest vahelduvast liugesammust, tõukepaine jätkub eessammu alguses ja kepitõuge lõpeb suusatõuke ajal. Kasutatakse, kui suusa liugepikkus võimaldab lepitõuget lõpetada suusatõuke ajal. Sõiduviisi eesmärgiks on saavutada ratsionaalse liigutustegevusega optimaalne kiirus, mis vastab suusataja kehalisele seiusndile ja taktikalistele kaalutlustele. Eesmärgi saavutamiseks: Kasutada ainult kiirust soodustavaid liigutustegevuste elemente Vabalibisemisel kindlustada lihaste lõdvestusvõimalused, kuid kepilöögi ja tõuke ajal tõukekäe, tugijala ja kere liigeste jäigastus Saavutada kepilöögi- ja tõuke kiirendusrütm: löök suure kiirendusega; kepitõuge kuni tõukepaindeni jõuliselt, vähese kiirendusega; tõukepaindel suusatõukel-suure kiirendusega.
Väiksem vigastuste ja kukkumiste oht; Hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel on soovitatav teha mõningaid juurdeviivaid tasakaaluharjutusi. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine ja tasakaalu kindluse saavutamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust ja hiljem võib suurendada kiirust. Kui harrastaja ei oska paigal ühtegi suusataja liikumisasendit sooritada, ei tunneta keharaskuse paiknevust, selle liikumist ette varvastele, taha kandadele või raskuse kandumist ühele jalale ja teise vabastamist, siis hakkavad need puudused häirima ka tegevusi liikumisel. Suusataja tehnilised puudujäägid algavad tasakaalust ja kui paigalharjutustega saab algul korda staatilise tasakaalu, siis hiljem liikumisel (eriti libisemisel), lisandub ka dünaamilise tasakaalu omandamine.
Andrus Veerpalu Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil
Eesti kuulus sportlane. ANDRUS VEERPALU Sinimustvalge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treening...
Suuskade pikkus sõltub inimese pikkusest, suusatüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad inimesest 10–30 cm võrra pikemad. Uisusuusad on lühemad kui klassikasuusad. Samuti on ka kehakaal oluline tegur suusapikkuse valimisel – mida suurem kehakaal, seda pikemad peaksid suusad olema. Suusakepid on klassikastiilis 30cm inimesest lühemad (kuni õlgadeni) ja uisustiilis 20cm lühemad (kuni lõuani). Ka õige sõidutehnika on väga oluline. Õige tehnikaga kasutab suusataja vähem energiat, vigastuste ja kukkumiste risk on väiksem ja mis kõige olulisem, õige tehnika laseb sul suusatamist kõige rohkem nautida. Mõned näpunäited algajatele: • Esimese 10 minuti jooksul suusata aeglasemalt. • Esimese trenni jooksul suusata aeglasemat. • Ära mine tühja kõhuga või haigena suusatama. • Joo trenni ajal ja pärast trenni vedelikke. • Vali õige varustus. • Vali õige riietus . (Viide: http://www
5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9. Kahjuks ei leidnud sellele vastust. 10. Jaak Mae on pärit järvamaalt, ning on osalenud OM'l. Ning tema nimelist suusavõistlust peetakse albus juba 9'dat korda. 11. Suusatajate ette valmisusel kasutatavad spordi alad: · Jooksmine · Kepijooks · Rullsuusatamine · Kepikõnd
Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1. Millised maailmamastaapides suusaspordi tippsündmused Eestis ilmestasid jaanuarikuud -ja veebruari ? 2. Eestlased murdmaasuusatajad Otepää maailmakarikaetapil (nimeta vähemalt 3 suusatajat, nendest üht naist) 3. Eestlaste parim tulemus murdmaasuusatamises Otepää maailmakarika etapil? Kes see suusataja oli? 4. Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9
sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata,
klassijuhataja käest luba, et kas me võime teleka klassi tuua, et vahetundide ajal saaks mänge vaadata. Meile anti luba juhul kui me lubame korralikult käituda. Kristina Smigun oli just võitnud kuldmedali ning autasustamine pidi toimuma just siis kui meil oli matemaatika tund. Me küsisime ilusti õpetaja Elvi Keerbergilt, et kas me võime siis telekat vaadata. Ta oli nõus. Autasustamise ajal olid kõik õpilased hiirvaikselt ja vaatasid kuidas Eesti suusataja sai kaela selle kõige kuldsema ja ihaldatuma medali. Kui hümn oli kuulatud hakkas õpetaja nutma ja tänas meid selle väga liigutava hetke eest ning ütles, et nüüd on aega matemaatikaga tegelema hakata. Juba mitu aastat on telekanal TV3 korraldanud Eestimaa uhkuse konkurssi, kus tunnustatakse tavalisi ja lihtsaid inimesi, kes on millegi imetlusväärsega hakkama saanud. Minu arvates on need inimesed tõesti väga palju väärt. Näiteks üle-eelmine aasta oli seal lugu 6-aastasest
Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris.
kes ka samuti võistles WRC-s kuid erilist tähelepanu ta ei äratanud.Veel üks tuntumaid sõitjaid Eestis on Georg Grossi ,kes on võistelnud küll Eestis ,kuid ta on rahvale hästi silma jäänud oma sõiduoskustega. Meeste ja naiste suusatamine on spordiala ,mis on Eesti väga tuntuks teinud.Üks kõige paremaid meessuusatajaid on Andrus Veerpalu ,kes on toonud Eestile väga palju erinevaid võite erinevatest riikidest.Minu arvates paremuselt teine meessuusataja on Jaak Mae ,kes on ka tubli suusataja kuid jääb veel Veerpalule natuke alla.Naistest üks kõvemaid tegijaid on Kristiina Smigun ,kes on väga tuntud nii kodumaal kui ka välismaal.Ka tema on palju võite oma kodumaale toonud. Selles väikeses riigis on ka kõvasid kettaheitjaid üks tuntumaid on Kert Kanter.Kes on käinud palju erinevates riikides võistlemas ja ka sealt võite koju toonud.Kuid odaviskajatest on saanud kuulsaks Andrus Värnik.Kuid tema võit jäi vaid ühekordseks.Rohkem ta ,aga võite Eestile toonud ei ole
Malevatasandilise laagrid-võistlused Rühmatasand Salgatasand Järgu- ja erikatsed Noorte areng organisatsioonis on üles ehitatud järgu- ja erikatsete peale Erikatsetest on valida 69 erineva katse vahel Erikatsete märgid 10 kohustusliku erikatset Meedik Kodumaatundja Looduskaitsja Arvutikasutaja ... Valikulised erikatsed Laagrikorraldaja Laskur Suusataja Ajaloolane ... Tegevusvaldkonnad Korraldame võistlusi Suusatamine; Orienteerumine; Kabe-male, Laskmine õhk- ja sportrelvast; laskejooks-laskeorienteerumine; Erialalaagrid (langevarjuhüpe, purilend) Võidupüha paraad Mini-Erna retk Üleriigiline suve suurlaager Isamaa auks ole valmis! Alati valmis!
võtnud kõvasti aega ja jaksu. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest kiiremini ta laskuda suudab. Kodumaaks võib pidada Norrat, ent nüüdisajal on see leidnud harrastajaid eeskätt Alpides. Esimene võistlusslaalom (slaalom- s.o mäesuusatamise ala, kus võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava) peeti 1922 Sveitsis, Mürrenis ning see oli esimene ametlik
Võib öelda, et jaanipäev on rahva kooshoidja ja kokkutooja. Arvan, et inimesei ühendavad ka spordivõistlused ja olümpiamängud. Olen kindel, et Eestimaal ei ole kodu, kus ei tunta huvi sellest, kuidas läheb meie riigi sportlastel. Tihtipeale kogunetakse ning jälgitakse koos,kuidas eestlastel võistulstel läheb. Üheskoos hoitakse pöialt ja elatakse omadele kaasa.Meie riik on küll pisike, kuid märkimisväärseid atleete on päris mitmeid.Kristina Smigun on olnud väga edukas suusataja. Ta on saanud erinevatel võistlustel märkmisväärseid kohti , kuid tema parim saavutus oli Val di Femmes 2003.aastal.Seal tuli Smigun maailmameistriks.Peale tema on meil ka teisi väga häis sportlasi, kelle üle uhkust tunda. Eestis on kultuuri hoidmine ning edasi arendamine väga olulisel kohal.Erinevad kulutuurisündumused toovad kokku hulga inimesi ning see lähnedab neid. On mitmeid üritusi, mis seda teevad, olgu need erinevad pühad või siis eestlaste saavutused. Eesti võib
Ei tohiks valetada ning mängida süütukest mõnes tegevuses, näiteks mina seda ei kasutanud, mina nii ei käitunud ja muud. See, kui sportlane on aus ning arvestab teistega, armastavad ka tema fännid teda pööraselt, aga seda ei tohiks muidugi halbadel eesmärkidel ära kasutada. Mitte kunagi ei tohi kasutada dopinguaineid või muid illegaalseid vahendeid. Ausus ja enda mitte petmine on spordis oluline. Ega karjäär pole ka perfektne, midagi võib ikka juhtuda. Nagu juhtus meie suusataja, Andrus Veerpaluga. Tal avastati dopinguproovis seda, et ta on kasutanud aineid mida ei tohi kasutada ehk illegaalseid aineid. Pärast selle teatavaks tegemist pidi ta käima spordikohtutes, et seda edasi kaevata. Hiljem paljudele teistele sportlastele ei meeldinud see. Ja eks kohe hakkas ka Eesti rahvas sõna võtma, et meie usume Andrus Veerpalut, et ta ei kasutanud keelatud aineid. See näitab, et inimesed
.................................................................................................................. 2 Saavutused................................................................................................................................... 3 Pildid........................................................................................................................................... 1 Karjäär Manuela di Centa (sündinud 31. jaanuaril 1963 aastal) on Itaalia suusataja ja kahekordne olümpiavõitja (1994). Di Centa sündis Paluzzas, Udine provintsis, suusatajate peres. Oma debüüdi tegi Itaalia rahvuskoondises 1980, kui ta oli 17 aastane. Kaks aastat hiljem võistles ta FIS-i Maailmameistrivõistlustel Oslos, kus saavutas kaheksanda koha. Pärast tüli Itaalia Suusaföderatsiooni presidendiga, Di Centa lahkus rahvuskoondisest ning oli eemal 1986. aastani. Aastal 1988 , taliolümpiamängudel Calgarys lõpetas ta kuuendana 20 km vabastiilis. Ta
das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen - das fechten vehklemine das schwimmen ujuma der schwimmer(in)-ujuja das turnen võimlema das segeln purjetama das segelboot das rudern sõudma der ruderer sõudja das ruderboot - das judo tsudo das team tiim das gleitschirmfliegen - von der luft tragen lassen - das abenteuer seiklus ein spannendes und aufregendes
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10. Suletud e isoleeritud süsteemi korral (mitu) (mehaaniline koguenergia on jääv) a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. Süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 ??? c. Süsteemi koguimpulss on konstantne d. Süsteemi koguimpulss on 0 11. Juku surub 20s vältel maja seina jõuga 20N, kuid maja ei liigu
omandada. Libiseval toepinnal ehk suusal ja eriti triivival suusal püsimine on niivõrd spetsiifiline, et kõigil osavusalade sportlastelgi ei lähe suusatehnika õppimine kiiresti ja ladusalt ning nõuab piisvalt suurt ajakulu. 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod on suusatamise õppimisel põhilisteks kujutluse loomise meetoditekd. Sõnameetodit kasutatakse põhiliselt suurema kogemusega suusataja juhendamisel, näitemeetodit aga laste ja algajate juures. Õpetamise algul tehakse teatavaks liikumisviisi korrektne nimetus, seejärel selgitatakse seda lühidalt detailidesse laskumata. Selgitus olgu võimalikult piltlik. Harjutuse ettenäitamine peab olema võimalikult korrektne. Kui õpetaja ise seda ei suuda, kasutab ta ettenäitamiseks klassi või rühma parimat suusatajat. Esmalt näidatakse ette
Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Smigun Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud.
(m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne d. süsteemi koguimpulss on 0 Küsimus 11 Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on Vali üks: a. 400 J b. 1 J c. 0 J d. Vastamiseks pole piisavalt andmeid Küsimus 12
Neile meeldib omada peret, kelle eest hoolitseda ning kellele toeks olla. Töö jääb sel puhul teisejärguliseks, kuna selle kõrvalt lihtsalt ei jätku piisavalt aega pere jaoks. Seega tihti leiab aset selline asjaolu, kus näiteks klassikokkutulekul on näha neid, kes tulevad kohale oma kallite autodega või siis kes tulevad koos oma lastega. On ka inimesi, kes üritavad teha mõlemat korraga. See aga nõuab väga suurt pühendumist nii perele kui tööle. Hea näitena võib tuua suusataja Kristina Smiguni. Ta nimelt suutis peale lapse sündimist tulla uuesti poodiumile. Paraku võib edukus olla petlik. Kui näha naabrimeest oma uue hinnalise autoga, siis tekib paratamatult mõte, et kui ta seda autot endale lubada saab, siis arvatavasti on ta edukas. Tänapäeval see pigem nii ei ole. On inimesi, kes üritavad näidata ennast edukana. Selle jaoks on nad kas võtnud pangalt suure laenu, mida nad tõenäoliselt tagasi maksta ei suuda või siis
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel
Kuidas valida suusavarustust? · Vabatehnikasuusk on kas suusataja endapikkune või kuni 10 cm endast pikem. · Klassikasuusk on 10-20 cm pikem. Kõige tähtsam pole suusa pikkus, vaid paine. Vabatehnikasuusk on jäigem, klassikasuusa puhul on olulisim suusatalla keskossa jääva pidamisala jõudmine vastu rajapinda. · Kui on soov sõita mõlemat sõiduviisi, peaks valitu sarnanema klassikasuusaga. Spordipoodides müüdavad suusad: · 40-70 eurot lihtsad universaalsuusad. Sobivad pigem klassika- kui vabatehnikaks.Suusapõhi
Hormoonid ja sport Mis on doping? Doping on inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. Miks kasutatakse spordis hormoone? Peamine põhjus on see, et hormoonid ehk doping aitab saavutada paremaid tulemusi. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) on koostanud nimekirja ainetest, mis on keelatud. Dopingu kasutamine pole uus asi, juba Rooma Gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid jõudu juurde. Dopingu teema kerkis üles 1960. aastal, kui Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen, kes tarvitas amfetamiini. 1967 aastal keelas Rahvusvaheline Olümpiakomitee erinevad ained, mis muudavad sportlase tulemusi paremaks. Mis on dopingu ohud? Paljud dopinguained on tervisele kahjulikud, kahjulik toime avaldub tavaliselt alles pikema aja jooksul. Võib suurendada...
meie maailm funktsioneerima vägivaldselt. Spordimaailma ja-sündmuste kajastamine meedias on traditsioon. Huvilised loevad artikleid, jälgivad ülekandeid pingeliselt ning televisioonis lisab õhkkonda ärevust ka kommentaatorite kaasaelamine. Suurte kaotuste puhul järgneb meedias suur halamine, võitude puhul kangelaste tunnustamine. Praegu üheks diskusseeritavamaks probleemiks meedias on eestlaste poolt palavalt armastatud suusataja Andrus Veerpalu dopingusüüdistus. Peale Andrus Veerpalu võitu teatati igas spordiülekandes, kui tubli ta on ning kui uhked me tema üle oleme. Nüüd aga, kui tekkisid kuuldused dopingust ja need otse meediasse paisati, on muidu vaikne ja endassesulgunud eesti rahvas Andrus Veerpalu kaitseks välja astunud. Netikommentaatorid väidavad, et on pettunud mitmetes meediaväljaannetes, näiteks Postimees ja Delfi, meie sangari mahategemises ja temasse
niss innovaatilistes majandusharudes. Me teeme juba neid samme, kuid me ei liugle veel. Esimesed tõsisemad mäenõlvad võtavad meid päris läbi. Olgu selleks siis Euroopa programmidesse rahastamiseks kõlbuliku projekti kirjutamine või heade spetsialistide leidmine. Aga me pingutame. Muidugi, pealtvaataja roll suusavõistlustele kaasaelamisel on alati mõnus. Esiteks võid hinnata asju kõrvalt ja saad läbi teleri näha suuremat pilti kui suusataja, kes rajal rassib. Andrus Veerpalu mesimagus võit on justkui kõigi eestimaalaste ühine ja samas igaühe personaalne triumf, mille lisame alateadlikult oma saavutuste ja identiteedi nähtamatule kontole. Seevastu siis, kui meie mees pjedestaalile ei tõuse, pole me ka ülearu löödud, sest aimasime seda ette nägime ju suuremat pilti. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustegasuuski
On loomulik, et huvid vahetuvad ja leitakse ikka midagi uut ning veel paremat, kuid millestki lihtsakäeliselt loobuda ei ole õige. Enesekindlus, usk endasse , sihikindlus ja suhtlemisoskus on kindlasti edu võtmeks. Peab endasse uskuma, rühkima oma eesmärgi poole ja tegema kõik ,et seda saada. Pahatihti ongi loobujad need, kes löövad käega ja jäävad lootma ,et eks kunagi veab neilgi ning et kunagi tulevikus on nad võimekad. Ei saa ükski suusataja ilma treenimata maailmameistriks ega ükski laulja ilma oskusteta kuulsaks ja hinnatuks. Paraku jääb ühe mehe lagi teise põrandaks. Just iseenese tõttu, leitakse vabandusi, et ma hakkan sellega homme tegelema ja jäädaksegi lootma, et kõik kukub niisama sülle. Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt
Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenkirchenis oli 50 km murdmaasuusatamises 23. koha saanud Vello Kaaristo (toona Vassili Krassikov). Edasi võistlesid eestlased 1952. aastal Oslos, Norras. Eestlastest võistles Saksa koondisse kuulunud suusataja Juku-Johannes Pent, kes tuli 50 km suusatamises 26. kohale. 1956 Cortina d'Ampezzos, Itaalias toimunud talimängudel osales NSVL-i koondise koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg. 1968
5. Karjäär 6. Saavutused 7. Lisaks 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Suusatamine Norras on vägagi populaarne spordiala. On veel teisigi tuntuid murdmaasuusatajaid, näiteks Marit Björgen ja Therese Johaug. Petter Northug on Norra parim meessuusataja. Ta on kuulus oma lõpuspurtide kui ka oma otsese suuvärgi poolest. PETTER NOTRHUG'I ERAELU Petter Northug on sündinud 6. jaanuaril 1986 Mosvikis Nord-Trøndelagi maakonnas ning on Norra suusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Tal on kaks venda- Even ja Tomas. Petter on neist ka kõige vanem, järgmine vanustelt on Tomas ja kõige noorem vend on Even. Petteri arust ongi just Even neist kõige andekam. Petteri isa nimi on John Northug ning ema on May Fredly Notrhug. Petter Northug on 185 cm pikk ning kaalub 83 kilogrammi. Kolm venda. Vasakult - Tomas, Petter, Even KARJÄÄR Mosviki-nimelise tillukeses külas üles kasvanud Northug hakkas suusatama kolmeaastaselt.
Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
samas suunas. Viska pall otse üles õhku ja seesama raskusjõud teeb palli liikumise järjest aeglasemaks. Seda nähtust nimetatakse aeglustamiseks, mis on kiirendamisele vastupidine. Pall aeglustub, sest raskusjõud toimib vastupidises suunas palli liikumisele. JÕUD JA KIIRENDUS 10.02.14 JÕUD JA KIIRENDUS 10.02.14 Jõud esinevad alati paaris. Kui näiteks suusataja lükkab suusakepiga tahapoole, siis kepile tahapoole suunatud jõud tekitab jõu, mis lükkab suusatajat ettepoole. Need jõud on suuruselt võrdselt, kuid toimivad vastassuundades. Mõnikord on jõudude paarist üks vähem ilmne kui teine. Jõud, mis tõmbab palli maa poole, on põhjustatud gravitatsioonist. Just samuti nagu tõmbab Maa palli, tõmbab ka pall Maad enda poole. Et aga Maa mass on nii suur, siis on tema liikumine palli suunas tühine. JÕUDUDE PAAR
Antud m=50 kg s= 100m α= 30° A=f*s*cosα F=mg F=50*9,8=490N 3 A 490 *100 * cos 30° 490 *100 * 24500 * 3 J 2 Kraana tõstab plokki massiga 2t 10 m kõrgusele ajaga 20 s kui suurt võimsus arendab kraana ploki tõstmisel m= 2t = 200kg s= 10 m t= 20 s F=2000*9,8=19600 N A=19600*10=196000 196000 N 9800W 20 Suusahüppaja kiirus enne äratõuget on 93,6 km/h kui suur on suusataja impulss kui suusataja mass on 90 kg? Mehaaniline energia Meha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse suurust mis võrdub maksimaalse tööga mida keha antud tingimustes võib teha tööt tehakse energia arvelt Mehhaanilise energia põhivormideks on potensiaalne ja kineetiline energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat mis kehadel on nendevahelisevastastikkuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt ülestõstetud kehad, deformeerunud elastsed kehad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
