Kui ei ole energiat, siis ei ole ka tahet midagi teha. Seega võib energiapuuduse lugeda tahteelu häireks. Sümptomite olulisus juriidilises kontektis Energiapuudus ei oma juriidilises mõttes nii suurt tähendust. Huvitus võib aga omada juriidilises kontekstis tähendust, kui tegemist on huvituse raske avaldumisega. Inimene, kellel puudub huvi isegi selles osas, mis tema nimega näiteks tehakse võib langeda ostu-müügi tehingu sõlmimisel ohvriks. Kui inimene ei huvitu sellest, milliseid otsuseid tema eest võidakse teha, siis võivad selle tagajärjed olla väga halvad. Alanenud meeleolu puhul võib inimene samuti teha endale kahjulikke tehinguid, kuna kannatanu ei pruugi üldse tajuda tehingu positiivseid/negatiivseid külgi rusuva meeleolu tõttu. 1 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 2 L.Wetterberg. Psühhiaatria taskuraamat, 1992, lk 47 3 Veebimaterjal: http://psyyhiliseseisundihindamine.weebly.com/7-tundeelu.html (kontrollitud 09.04
ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse
ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse
Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker, Thomas Rennie (on mõrvar). Kooli õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria Dattillol Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib ühest poisist, kelle nimi on Peter. Ta on kooli suurim nohik ja keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile. Lõpuks, kui mõrvar on leitud, kutsub Chloe ta kalju juurde. Samuti teised inimesed, kes on peteri mõrvaga natuke seotud. Kalju juures tuleb välja palju suuri saladusi, mida on hoitud väga salajas. Meelde jäi see, kui Chloe hakkas uurima, kes võis Peteri tappa, kuna Peteri ema oli öelnud Chloele, et Peter armastas teda
arvestatav ja kuidas olla ennast teostav.Ühiskonnaõpetusega üritatakse saavutada, et õpilane hakkaks ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning omandaks oskuse ühiskonnaellu sekkuda. Mida annab aga mulle ühiskonnaõpetus ? Olen sageli mõelnud sellele, mdia teevad valesti inimesed minu ümber. Inimesed ei tunne seadusi ega tunnista oma kohustusi ühiskonnas. Inimesed, kes ei käi valimas , ei huvitu ühiskonnas toimuvast ,kuid siiski on pahased ümberringi toimuva tõttu .Noored tunnevad seadusi, aga ei tea oma seisukohta . Hakkasin mõtlema, mida saan mina teha ühiskonna jaoks. Mida see annab mulle ja ühiskonnale, kui mina tunnen seadusi, oma õiguseid ja kohustusi. Tänapäeva inimese elutempo on kiire. Töö ja õppimise kõrvalt puhatakse ja ka pidutsetakse. See eeldab kindlasti, et inimesed tunneksid oma õigusi ja kohustusi.Kool pakub võimalust suurendada noorte huvi riigis
peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi. Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrra keerulisem, aga vib-olla on mni sber vi sbranna, kelle vanemad ei huvitu samuti oma lastest ja sellest, kas lapse toas elab mni elanik rohkem. Samas vib sattuda ka vga halba ja kriminaalsesse seltskonda ja ra rikkuda oma noor elu. Kui pgenemise phjuseks on vanemad, kes on olnud oma lapsega liiga ranged, siis arvatavasti on vanem ise nooruses teinud midagi, mille eest ta tahab nd oma last hoida. Nii oli see ka raamatus. Ema oli Anniga range, sest ta ei tahtnud et Ann peaks elama sellist elu nagu ema ise elas. Ann tahtis siiski omal nahal kik lbi proovida.
Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ühiskonnast tähendab koos saaksime muuta ja vältida meie ühiskonna probleeme. Mis puutub otseselt noortesse, siis tihti jääb mulje, et paljud elaksid nagu kotis. Hiljuti toimus Soomes teist korda koolitulistamine aga järgmisel päeval polnud nii mõnedki sellest kuulnud. See võib tuleneda sellest, et me
Niimoodi käitudes ei jõua elus lihtsalt kusagile. Minu jaoks on lapselikkus ja lihtsus väga kõrgelt hinnatud väärtused, kuid arvan, et paljud inimesed kahjuks unustavad need vanemaks saades ära. Lapselikkus on minu arvates enamasti võrdväärne positiivsusega, sest just lapsed on need, kes alati kõigesse positiivselt ja muretult suhtuva. Ma hindad inimestes positiivsust väga ja uute inimestega tutvudes tahan seda näha. Kui mulle tundub, et inimene on liiga tõsine, ei huvitu ma temaga suhtlemisest. Seega usun, et see on igati hea, kui lapselikkuse positiivne pool säilib inimeses terve tema elu jooksul. Pidevalt kuuleme vanu inimesi rääkimas sellest, kui kangesti nad oma lapsepõlve taga igatsevad ja et nad ei saa aru neist noortest, kes võimalikult kiiresti täisealisteks tahavad saada. Järelikult võib öelda, et lapsemeelsus on peaaegu kõigi jaoks tähtis ning on vaja, et seda oleks natuke meis kõigis.
"Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur" Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis läksid publikule peale. Kuid see võis mulle ka ainult tunduda, sest ei huvitu eriti klassikalisest muusikast. Ainuke asi mis tõeliselt närvidele käis, oli see et peale iga teost käis dirigent aplausi saatel lava taga, tuli tagasi ning tervitas kättpidi esimest viiulit. Minu arvates oli see täielik ajaraisk ja häbiväärne, et sellist kontserti selle arvelt pikemaks venitati. Kontserdi puhul mulle meeldis mulle selle lihtsus ning pikkus. Enamasti mulle tunde kestvad kontserdid üldse ei meeldi, niisiis oli see just paras. Kontserdil esitatud
pinnapealne. Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad, et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata oma kurbusest ja igatsusest, et Onegin ei huvitu siirast armastusest ja õnnelikust suhtest, mida ootas Tanja. Ta läks eluga edasi ja leidis oma eluarmastuse. Ära taha teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse – võib nüüd öelda Onegini kohta, kui ta tagasi tuli. Toimus nn rollide vahetus. Kui ennem lootis Onegin, et kui ta naaseb leiab ta eest teda endiselt ihaldav ja armastav Tanja. Kuid vastupidiselt sellele leidis nüüd Onegin ise end sellest olukorrast ning Tanja oli tema suhtes külm kui kivi.
kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olukord võib muutuda. Sportimine ning tervislik toitumine kipub noortel ununema. Oma vaimse ja füüsilise tervise eest tuleb koguaeg hoolt kanda. Vanemad inimesed ikka hädaldavad, et valutab siit ja valutab sealt, kuid noored väga ei huvitu sellest jutust ja ei võta seda tõsiselt. Ei mõelda sellele, et vähene liikumine, ebatervislik toit, vähene uni, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja nii edasi on tervisele väga kahjulikud ning kui sellest aru saadaks on reeglina juba liiga hilja. Nende mõtlematute tegude pärast võivad tagajärjed olla väga kurvad. Halbadest tagajärgedest hoidumiseks tuleks leida endale selline inimene, keda saab usaldada. Tunne, et sind mõistetakse ja, et sa pole oma mures üksi on väga oluline
Lugemiseks napib enamustel aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis. Aga kui inimesel on lugemisharjumus, siis pole tal raske leida aega raamatu jaoks. Enamik noori loeb ainult kooli kohustuslikku kirjandust ega huvitu muust kirjandusest. Teadmusühiskonna areng on suuresti mõjutanud noorukite suhtumist kirjandusse. Kirjanduse roll praeguses maailmas on märgatavalt väiksem kui sajand tagasi, mil hinnati kirjandusklassika lugemist kõrgelt. Tänapäeval veedavad noored aega linnas sõpradega koos olles ja lugemine näib olevat tagaplaanile jäänud. Eelmisel sajandil hariti end raamatute kaudu. Kaasaja noorukitel on
Kuidas Euroopas vorsti tehakse Euroopa Liit toimib kui kellamehhanism, kus esinevad tõrked, kuid aeg sellest ei peatu kell tiksub viimase löögini. Eriarvamuste teke ühise eelarve vastuvõtmisel aastatel 2012 2020 on usalduskriisi üks tagajärgedest, kuid heaolu nimel tuleb koostööd teha ka neil, kes sellest ei huvitu. Lähemalt arutles sellel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm 9. aprillil 2012 ilmunud Postimehes. Igal riigil on omad eelistused, mis valdkondadesse regulaarselt rohkem finantstoetust suunatakse. Need saavad ka suuremad arenguvõimalused ja eelistused ühiskonnas. Hannes Rumma sõnul ,,nii suurte summade jagamise puhul eristuvad huvid selgelt nii riikide vahel kui ka riikide sees," mis on loogiline, arvestades, et juba ajalooline taust ja geograafiline
minuti pärast sattus asutuse koridoris reporteriga kokku. Kuidas saab rahvas usaldada poliitikuid, kui nad valetavad juba sääraseid pisiasju? Iga vale toob lõppude-lõpuks vaid kahju ning sellest peaksid eriti hoiduma tähtsad isikud riigielus. Hea riigijuht hoolib rahvast, tunneb huvi nende üldise käekäigu üle ning proovib olukorda parandada. Kuningas Oidipus kutsus katku ajal oma rahva kokku, arutles nendega ja soovis leida parima lahenduse. Eesti poliitikud ei huvitu nii suurel määral tavainimeste heaolust. Näiteks võib tuua elektrituru avamise, mis rahva elektriarved palju suuremaks muutis. Selleks polnud isegi suuremat vajadust, vaja oli lihtsalt teatud uuendusi inimestele pakkuda. Suurepärane omadus on enesekindlus, Oidipus oli alati otsustes kindel. Ta ei kõhelnud hetkegi isegi enne silmade välja torkamist. Tänapäeva poliitikud on liigagi kindlad otsustes, mis hiljem võivad osutuda läbikukkunuks
On mõttetu õpetada kõikidele noortele täpselt samu asju. Mida rohkem erinevaid inimesi ja vaateid on ühiskonnas, seda täiuslikum ühiskond on. Mitte ükski inimene pole edukas kui ta on täpselt samasugune ja teab täpselt samu asju kui teised edukad on inimesed, kellel on ühiskonnale pakkuda midagi erilist. Loomulikult on ka oskusi, mida vajab iga inimene (näiteks kirjutamine, lugemine, arvutamine), kuid on aja raiskamine õpetada inimesele asju, millest nad ei huvitu. Sellised asjad kaovad kohe peast, kui neid enam vaja ei lähe (kontrolltöö tehtud). Tuleviku koolis võiks õpetaja aidata õpilasel leida asjad või ained, mis õpilasele kõige rohkem huvi pakuvad ning siis anda talle õppematerjalid ja suund kätte ning lasta ise õppida. Õpetajad võiksid jääda siiki alles, sest kui õpilasele jääb midagi arusaamatuks, on tal kellegi käest küsida. Nii nagu igas valdkonnas, hakatakse ka koolis üha rohkem kasutama tehnilisi vahendeid
Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda mis toob kasu, ja mida ei ole raske teha. Elus võib võidelda kõige halva eest, kuid siiski enamik nendest halbadest ajadest on ainult materiaalsed, mis kaotavad väärtuse hetkel mil jõutakse oma elutee lõppu. Inimesed on liiga materialistikud, paljud ei huvitu töö ega millegi muu tegemisest, kui nad sellest ise kasu ei saa. Samamoodi, nagu keegi ei ole üdini aus ja siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu
2. Sotsiaalpsühholoogiat huvitab esteetilise hoiaku rakenduslik, igapäevane külg - mille suhtes inimesed esteetilise hoiaku võtavad? Filosoofiline esteetika uurib esteetilise hoiaku teooria raames esteetilise hoiaku esinemise üldisi ja reaalseid tingimusi, kuid ka ideaalseid tingimusi - mille suhtes peaks võtma esteetilise hoiaku? 3. Jerome Stolnitzi huvituse teooria väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustab sümpaatiline tähelepanu objetki suhtes, mis on ühtlasi ka huvitu. Stolnitzi järgi tuleb mõista huvituse all olukorda, kus esteetilise hoiaku subjekt on objektist niivõrd haaratud, et ei koge seda mingi muu eesmärgi pärast kui kogemise enda pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4. Noel Carroll on Stolnitzi teooriat kritiseerinud, kuna seda on võimatu rakendada poliitilisele kunstile
suureks atmosfääri saastajaks. Õnneks on hakatud tootma ka keskonnasõbralikke masinaid, mis on peagi loodetavasti laialdaselt kasutuses. Masinad teevad tööd ka tööd inimeste eest, mille tõttu seda vähem jätkub töökohti inimestele. Mida enam laseme teha tööd tehnikal, seda suurem on keskonna saastatus. Mida aeg edasi seda vähem hoolitakse loodusest ja selle ilust. Järjest rohkem inimesi kolib maalt linna või linnaäärde elama. Nooremad põlvkonnad ei huvitu enam loodusest ja selle lähedusest ning paljud ei käi isegi linnast väljaski ega veedeta aega värke õhu käes. Liialt palju võetakse metsi maha ning ehitatakse ehitisi asemele. Tänapäeval võõranduvad inimesed aina rohkem ja rohkem looduse läheduse ja rohkuse võludest ning headusest. On vaid ja küsimus, mil keskkonna probleemid võivad saada tõsisemaks kui eales varem. Iga üksikisik jätab endast maha jälje keskkonda, seega peame
· Loodud detaile on võimalik omavahel ühendada ja saada terviklik ese. · Võimaldab loodud eset muuta jooniseks ja vastupidi eelnevalt tehtud joonis muuta kolmemõõtmeliseks detailiks. Tallinna Reaalkool CNC freespink KOSY 2 Tallinna Reaalkool NCCad ·Pingi juhtimistarkvara Metallitreipink Wabeco Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilaste huvi Ei huvitu üldse (Aluses on huvi, kokkupuutel läheb raskeks) Teevad ära (aktiivne õpiline) Tegelevad iseseisvalt ja on loomingulised Tallinna Reaalkool Tähelepanekud ja kitsaskohad · Õpilased töös Ei arvesta materjaliga Lõiketeradega Masina võimalustega Tallinna Reaalkool Freesimine ja kokkupanek ·Toimub detailide freesimine ning kokkupanemine valmisesemeks .
Minu Võimalused Minu, kui tavalise teismelise elus on tegelikult tohutult palju erinevaid võimalusi, mida me tihtipeale avastada ei suuda. Meile küll teatatakse ja üritatake suunata meid, kuid alati me ei haara nendest võimalustest kinni. On olemas inimesi, kes on täiesti ükskõiksed ning ei huvitu millestkist. Kuid samas on inimesi, kes üritavad võtta vastu iga neile pakutava väljakutse. Tihtipeale inimesed jaotuvadki aktiivseteks ja passiivseteks inimesteks. Kindlasti kõik meist on kunagi mõelnud, et tulevikus tahaks olla jõukas ja tuntud inimene. Mõned inimesed tõesti püüdlevad selle poole kogu elu, kuid tulemusteta, teised aga teavad mida nad teevad ning seeläbi see ka neil õnnestubki. Et saada
parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a. • Kohalikku volikogusse kandideerija peab olema vähemalt 18. a. • Hääletada saab vähemalt 16. a. 16. aastase valimise: + Teismelistega arvestatakse rohkem. + Teismelised saavad arvamust avaldada. + Ärgitab noori tähele panema, mis nende ümber toimub. + Ärgitab noori rohkem poliitikaga tegelema. - Teismelised on kergemini manipuleeritavamad. - Ei huvitu poliitikast Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd. Tööandja on ettevõtte juht, kes võtab teise inimese tööle ja maksab tehtud töö eest. Töövõtja on töötaja, kes saab tehtud töö eest palka. Tööturul peetakse inimesi noorteks, kui nad on 15-24. aastased. Hõivatud noor- tööl käiv noor. Konsensus on läbirääkimised, kus kõik osapooled on rahul. Kompromiss on läbirääkimised, kus mõlemad osapooled on küll
Kellelt: Maarja Strandson KKP22 Kas õnn peitub saamises või andmises? Sellisele küsimusele on raske ilma läbi rääkimiste teiste persoonide ja nõuküsimata vastata, et saada tervikut vastust kõikide inimeste keskmise arvamuse põhjal. Kuid siiski on arusaadavalt õnn igale inimesele erinevat tüüpi olukord. Mõnikord peitub see saamises ja mõnikord andmises. Kui võtta õnne teemat egoistlikust vaate nurgast siis on muidugi õnn saamises. Egoistsed persoonid ei huvitu teiste heaolust vaid sellest et neil oleks hea. Kui nemad kingivad kellegil näiteks jõulukingi siis lootes et saavad vastu midagi paremat ja et kindlat ikka saaksid midagi vastu. Minu meelest peitub õnn andmises kuna mulle meeldib vaadata teiste inimeste reaktsioone kui annan neile midagi ilma põhjuseta või siis kui ongi isegi põhjus. Linna peal liikudes on näha erinevaid tüüpe isiksusi ja näiteks ühed neist on kodutud. Osad kodutud
kes loeks siis ega nad ise vabatahtlikult raamatuid lugema ei hakka. Kuid kui interneti kasutamine süveneb siis võib kahjuks arvata seda,et lugemine sureb välja.Kui noored võtaksid lugemise tõsiselt käsile oleks võimalik seda uuesti esile tõsta.Mida oleks väga vaja,et meie oma eesti keel välja ei sureks. Probleemi aken Probleemi olemus tekkepõhjused Noored ei huvitu raamatutest raamatu kokkuvõtted on võimalik Noorte arust on lugemine igav ja mõtetu netis saada kui vanemad ei loe kodus siis ei hakka ka laps raamatutest huvituma
Nad saavad kõrgharidst , töötavad kõrgetel ametikohtadel ja teenivad samapalju raha kui mehed. Aadli aegadel oli naise ainus roll olla koduoerenaine ja kõik sinna juurde kuuluv. Ta pidi kodu korras hoidma, lapsi sünnitama ja oma mehe eest hoolitsema . Valitsemisse ja majandusse ei olnud naisel asja . Ka ühiskondlikus elus oli naise roll lihtsalt olle mehe kürval ja teda toetada. Hetkel on kiriku ja religiooni roll ühiskonnas hääbumas. Inimesed ei huvitu enam niiväga kirikust ja elavad oma põhimõttete järgi. Aadlike jaoks oli aga usk väga tähtis ja usupõhimõttete järgi elati ka oma elu. Samuti oldi valmis usu nimel surema , mida tõestavad sel ajal peetud ristisõjad. Tänapäeva ja aadli aekse kiriku traditsiooni vahel on aga säilinud uskumus et oma patte sai lunastada. Aadlid ostsid selleks indulgentse ja pihtisid , tänapäeval ka pihitakse aga andestus saadakse pigem kahetsemise ja heategusi tehes .
Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimestega suheldes. Paljud noored ei saa aru, miks on vaja lugeda poliitika kohta. Ma küsisin oma 14-aastaselt õelt, kas tema huvitub poliitikast ja ta vastas: ,,Miks peaks?" Aga muidugi ta peaks, sest ta on esiteks Eesti kodanik, kellel on tema õigused ja kohustused. Nelja aasta pärast võib ta valima
kirjeldused. Palentoloogias, mis kirjeldab elu ajalugu Maal, tuleb seletada täpset sündmuste ahelat, näiteks dinosauruste väljasuremine umbes 60 miljonit aastat tagasi. Selliste konkreetsete kirjelduste poolest on ajaloolistelloodusteadustelsuur ühisosa teiste ajaloolidte distsipliinidega, nagu ajaloo või kunstiajalooga. Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud
Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem. Sõitnud suuremast asulast välja, võib inimene tee ääres puid kasvamas näha, kuid ta ei huvitu neist. Ühel päeval võib aga juhtuda, et väljunud linnast, ootab meid ees lage maa, sest loodust ei osata või ei taheta hoida. Tihti on tänapäval raha olulisem kui rohelus meie ümber. Üha intensiivistuv seaduslik ja mitteseaduslik metsaraie teeb väga murelikuks. Koorem koorma järel veetakse palke veoautodega metsast välja. Metsatöösturite arvates on metsade peaülesanne riigi majandusedukuse kindlustamine - lihtsamini öeldes raha teenimine. See osa elanikest, kes ise
Kas siin Eestis on turvaline elada? Kas Tallinnas on turvaline elada? Kas üldse kusagil maailmas on turvaline elada? Nendele küsimustele mõtlevad raudselt kõik, kes tahaks oma rahulikku elu Eestis elada. Küsimus sellele, et kas Eestis on turvaline elada, arvatavasti ei leiakski ühtset vastust. Eesti suuremate linnade noored elanikud ütlevad kindlasti, et ei ole, tänu oma hullumeelsele ööelule. Seevastu aga väikeste Eesti külade elanikud sellest eriti ei huvitu, kuna neil ei ole ju mingeid probleeme oma elu elamiseks. Kes tegeleb põllumajandusega, kes on niisama pensionär ja naudib oma vanadusepõlve. Nendel inimestel ei ole ööelu, ning kui ka oleks, siis ilmselgelt nemad sellest osa ei võtaks. Seega on nende elu palju turvalisem. Aga meil siin Tallinnas on koguaeg, mida linnas teha. Paljud noored, kes on suured peohuvilised liiguvad nädalavahetusete öösel linna peal ringi ning tarbivad ka alkoholi, mõned oskavad juua, kuid paljud ei
Kuidas erineb teistest hoiakutest? Otstarbe kaudu kogemine ilma edasise eesmärgita Tähelepanu kaudu tähelepanu asja kvalitatiivsele individuaalsusele Uskumise kaudu objekti eksistents pole oluline Semiootiliselt objekt ei funktsioneeri märgina Mõistelise kaudu mõisteta kaemine e-hoiakut on iseloomustatud kui mitte-praktilist, mitte-tunnetuslikku, mitte-isiklikku. 4. Iseloomustage Stolnitzi E-hoiaku teooria põhimõisteid. Huvitu tähelepanu teooria. Esteetiline hoiak on ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpaatiline tähelepanu. Huvitu igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Me ei vaata objekti mingit edasise otstarbe pärast, me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida, kogemist valitseb ainult kogemine ise, huvi keskendub ainult objektile ega oma edasist tähendust(äratuskell).
klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Pjotr Tsaikovski Sündis metallurgia tööstuslinnas Votkinsis, tehnilise haritlase perekonnas. Kultuuri huvilises kodus musitseeriti palju, õppis Peterburi õigusteaduskoolis. Töötas mõnda aega riigiametnikuna. Võttis kõrvalt klaveritunde. Lõpetas Peterburi konservatooriumis kompositsiooni klassi. Töötas harmooni õppejõuna. Moskva konserv. kannab praegugi Tsaikovski nime. Imetles Mozarti loomingut. Oli abielus. Kriis tabab kuna ei huvitu naisest, ei taha oma perele probleeme, lahutab ja suur jälg tema loomingusse. Läheb Euroopasse turneele, dirigeerib oma teoseid. Saab Cambridge audoktoriks. Tunneb, et tal pole kedagi. Läheb elama Moskva külje alla, jäi paikseks. Looming: Vene klassikalise sümfoonia rajaja. Kirjutab teosed enda läbielamiste põhjal, milles on palju traagikat. Tähtsamad teosed oopereid, sümfooniaid(klaveritele, viiulitele): 6sümf
Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda . Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina vähemaks, rohkem käivad nad seal Interneti kasutamise eesmärgil.
otsedemokraatia), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Valimised on ebaausad, kuna puudub selgus erakondade rahastamises. Teisisõnu on suur korruptsioonioht. Lisaks töötavad paljud Riigikogu liikmed samaaegselt riigiettevõtete nõukogudes, kuigi vastavalt põhiseadusele ei tohiks nad seda teha. Kuigi demokraatia alustala peaks olema tugev kodanikuühiskond, ei huvitu riik selle loomisest. Me ei näe meeletute valimisreklaamide kõrval mitte ühtegi teleklippi, mis seletaks lahti valimissüsteemi, tutvustaks inimeste õigusi, tagaks tugevat tarbijakaitset jne. Samuti ei konsulteeri Riigikogu ega ka valitsus enne seaduseelnõude vastuvõtmist nendega, keda vastuvõetav seadus otseselt puudutama hakkab puudub riigipoolne huvi arendada tõhusat kõigi huve arvestavat koostööd. Kuigi põhiseaduses on öeldud, et kõrgeima võimu
Sest sõbralikk ülemus või sallivad kaaskodanikud teeksid lastekodu keskkonnast töötava inimese keskkonda astumise palju valutumaks ja meeldivamaks. Kokkuvõtteks võin öelda, et tegelikult tuleks alustada sellest et lastekodud tuleks muuta tõelisteks laste koduteks. Ehk siis, vahed mis nende kahe termini vahele tekitatud on, tuleks kaotada. Lõppude lõpuks oleme meie need kes tavaliselt inimesi lahterdavad ja jaotavad. Inimene kes on aga kasvanud lastekodu keskkonnas ei huvitu, kuidas tema elukeskkonda nimetatakse või miks temasse teistmoodi suhtutakse, tema jaoks on tähtis, et teda võetaks, nagu tavalist maailmakodanikku.
temaks endaks. Ta ei üritagi teiste ees julge välja paista ja varjata oma tegelikku olemust. Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See annab inimesele teada, et oht on läheduses ning tuleb hoida oma piip ja prillid. See võibki olla põhjuseks, miks mõned inimesed ennast päästavad teiste nimel. Nad mõtlevad ainult enda peale ega huvitu teistest. Vaadates tänapäeva Euroopa Liitu, siis seda on näha väga hästi riikide põhjal – Iirimaal ning Hispaanial oli tohutu riigivõlg, ning et sellest pääseda, veeretasid nad selle Kreekale edasi. Niimoodi käis tegelikult suur ringi veeretamine, kuid lõppude lõpuks jäi süüdlaseks Kreeka. Sellega said Hispaania ja Iirimaa oma süüst lahti ning tundsid ennast rõõmsalt, kuna nemad said rinnale koputada ja öelda, et meie oleme suurest võlast vabad
2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, trambib jalgadega ja kisab niikaua kui oma tahtmist saab. Kasutab ainult väljendeid „ei“ ja „ei taha“
Internet versus lugemine Lugupeetud kuulajad, tahan teiega jagada oma mõtteid teemal internet versus lugemine. Minu arvates on see teema hetkel väga aktuaalne, sest tänapäeval ei loe noored enam nii palju raamatuid kui vanasti ning eelistavad pigem istuda arvutis ja surfata internetis. Aga miks on nii, et noored ei huvitu enam raamatute lugemisest? Üks peamistest põhjustest on kindlasti see, et arvuti ja internet tekitavad sõltuvust ja mida rohkem on inimene arvutis, seda raskem on tal ennast arvutist lahti rebida. See sõltuvus tekib väga kiiresti ja märkamatult. Tekib petlik illusioon, et "kui ma pole internetis olen maailmast ära lõigatud". Sellest tulenebki, et erinevates suhtluskeskondades, nagu näiteks facebook, twitter ja msn, toimub ööpäevaringselt aktiivne tegevus
Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike oma ümber, elab ainult raha nimel, võistleb kõiges oma naabriga, kardab mõtlemist või ei oska teisi inimesi hinnata. Tõenäoliselt ei näe selline inimene maailma reaalselt, tema vaimsus ei ole kuigi kõrge ja teda võib pidada väikeseks inimeseks: kodanikuks, kes käib tööl, teenib oma perekonnale raha, kuid maailma paremaks muutmisel temast suurt abi pole. Ta elab läbi enda, ei huvitu tulevaste põlvede heaolust ja globaalsed probleemid jäävad nimetatuile kaugeks. Riigi olemuse kujundavad tema kodanikud. Need samad väikesed inimesed ongi ühiskonna peegelpildiks. Turistina võõrriigis käies võrdleme ikka kohalikke oma riigi kodanikega ja kuigi terve reisi vältel suhtleme väga väikese osaga elanikkonnast, anname hinnangu tervele rahvale. On peaaegu võimatu ja isegi kohatu suurt hulka inimesi sel moel ühte patta heita, siiski teeme me seda lakkamatult.
Me tahame inimesi kasvatada ja õpetada nii, et neist saaksid täisväärtuslikud kodanikud ja omandaksid võime iseseisvaks eluks. Lapsele tuleb anda arenguvabadus kuid kasvatamine toimub ühenduses kasvatajaga, kes on lapsele tähtsaim väärtuste edastaja (Martin Buber, 1878-1965). Kasvatamise toime on minu arvates efektiivne vaid vastastikuliselt, kui ikka kasvandik kuulab ja saab aru on tegemist kasvatusega. Ei ole loogiline kui kasvandik ei kuula ega huvitu kasvataja juhistest ja tööst, siis pole asi täielik. Kasvataja võib arvata, et on oma töö teinud, aga kui pole tulemusi, pole ka õiget tööd tehtud. Kasvatus on kui inimeste vaheline interaktsioon. Vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid (Sissejuhatus kasvatusteadusesse, S.Hirsjärvi, J.Huttunen, 2005). Siinkohal ongi välja toodud, et kasvatustöö ja kasvatamine on vastastikune. Igas suhteski on kaks osapoolt, kasvatamine on ka üks suhe kasvataja ja kasvandiku vahel ning mõlemad
Oma konkreetsed ettepanekud heitkoguste vähendamiseks esitasid enne Pariisi konverentsi enam kui 170 riiki, mis katavad üle 95 protsendi ülemaailmsetestheitkogustest. Suur edusamm Pariisiks on see, et osalevad suurimad kasvuhoonegaaside emiteerijad USA ja Hiina. Veel 2008.aastal Hiina ei nõustunud kasvuhoonegaase vähendama, kuid nüüd on valmis seda tegema. See kõik tähendab seda, et riigid on jõudnud arusaamisele, et kliima muutused on väga oluline aspekt. Enamikke eestlasi ei huvitu ega ole väga teadlikud kliima soojenemisest. Ollakse üks skeptilisemaid rahvaid kliima muutuste suhtes. Veerand küsitletutest ei pea seda üldse oluliseks. Kuigi näiteks paari aasta eest oli süsihappegaasi heide eestlase kohta 15tonni aastas. Kuid fakt on see, Eesti näeb alles tulevikus kliima mõjusid, kuid siis on juba liiga hilja. See pani Eesti maailmapingereas 17.kohale, mis seljatas näiteks Hiina, Brasiilia ja India. CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi töötlemise tõttu
et teda ei huvita poliitika. Ta on selle üle uhke ka veel. Mitte just uhke, aga ta ei tunne mingitki häbi, et ta sellest midagi ei tea. Seltskonnas võib jutt ikka poliitikutele või mingitele valimistele minna. Natuke imelik on lihtsalt rumala näoga vaikida ja oodata, kuni igava poliitikajutu juurest millegi põnevama juurde minnakse. Inimene, kes ei saa ega tahagi aru saada, mis tema kodumaal toimub, on ignorantne. See on murettekitav, et mõned noored ei huvitu poliitikast absoluutselt ja väidavad, et ei hakkagi kunagi valimas käima, sest "kõik poliitikud on ühtemoodi nõmedad". Ma ei taha öelda, et kõik peaksid nüüd mõnda erakonda tormama. Lihtsalt tore oleks, kui inimesega saaks natukenegi poliitilistest teemadest rääkida. Kas ta on pigem konservatiivne või liberaalne? Kas ta on praeguse valitsusega rahul? Kes oleks tema meelest parem peaminister? Milline erakond talle kõige vähem meeldib ja miks
TEOORIA X: AUTORITAARNE JUHTIMINE McGregori teooria X eeldab, et: · Keskmine inimene väldib tööd igal võimalusel, sest see ei meeldi talle; · Inimest tuleb sundida ja ähvardada, et ta oma tööd hästi teeks; (Alan Chapman, 26.01.2011) · Keskmisel inimesel pole ambitsioone, ta ei soovi vastutust ning on pigem järgija kui vedaja; · Keskmine inimene on enesekeskne ja seetõttu ei huvitu organisatsiooni huvidest; · Keskmine inimene võitleb muutuste vastu; · Keskmine inimene on kergeusklik ja mitte eriliselt intelligentne; (NetMBA, 26.01.2011) · Keskmine inimene eelistab turvalisust ennekõike; (Alan Chapman, 26.01.2011) · Inimesi motiveerib töötama raha. Esimese väite juured on sügaval. Aadamat ja Eevat karistati hea ja halva puust söömise eest paradiisist väljasaatmisega. Maa peal pidid nad elatise hankimiseks tööd tegema.
emainstinkt lapse eest hoolitsemiseks. Ikka on ema see, kes peab lapse eest hoolitsema, kuna nii noorelt ei ole veel aju täielikult välja arenenud ning puuduvad kogemused. Kogemused puuduvad ka vanemas eas naistel, kes sünnivad, aga neil on piisavalt sõbrannasid ja tuttavaid, kellel on lapsed. Vanemad naised on ka rohkem väikeste lastega kokku puutunud. Tihti on takistuseks see, et ema peab tööl käima ja raha teenima. Noored emad jäävad tihti ka üksi last kasvatama, sest lapse isa ei huvitu lapsest ning jalutab lihtsalt minema. Minu arust ei ole see normaalne. Milleks rikkuda nii noorelt oma elu? Aga samas on see nende oma valik. Kui käisin põhikooli viimases klassis, said emaks minu kolm klassiõde. Peale kooli lõppu lisandus veel kolm lapseema. Sellegipoolest on Eesti iive negatiivne. Iive positiivseks muutmisele saab kaasa aidata ka valitsus. Valitsus peaks rohkem toetama noori emasid. Emad saavad emapalka kuni laps on pooleteist aastane
tavapärast eluviisi kritiseerides paljudes inimestes surmavihani küündivat meelepaha. Dialoogis "Pidusöök" kirjeldab Platon filosoofi kui targa ja nõmeda vahepealset, kusjuures targad on ainsana jumalad, kuna neil on surematutena ligipääs igavesele tarkusele, ja nõmedad on need, kes peavad ennast surelikena tarkadeks ja arvavad, et nad teavad juba kõike, st peavad ennast jumalasarnaseks ega huvitu enam teadmiste omandamisest. Filosoof oleks siis aga see, et kes surelikuna tunnistab oma küündimatust ja püüdleb pidevalt surematu tarkuse poole. Selle võiks ta aga saavutada alles vabanedes oma surelikkuse seisusest, st surres. Filosoof tegeleb surematu tarkuse, headuse ja ilu püüdlemisega ning teeb seda loomingus (poiesis). Loomingu liikidest on surematusele kõige lähedasem tarkust püüdlev looming, st kaunid kõned ja filosoofilised mõtted
olemasolevate mõtteskeemide vahel. Ta väidab, et selle ebakõla vähendamise püüdlus ongi igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks. Huvi uute kogemuste vastu ning mõõdukas ebakõla teadaoleva ja tundmatu vahel loovas soodsad tingimused õppimiseks ning arenguks. Kui aga ebakõla või vastavus meie teadvuses olemasoleva ja väliskeskkonnast tajutava vahel on liiga suur, siis tavaliselt huvi ei teki. Näiteks naisterahval, kes ei huvitu autotehnikast ei tekita mingeid emotsioone millise tegevuse ja asjade kaudu on auto mootorit võimsamaks tuunitud. Piaget tõi välja, et inimese teadvuses on võimalik eristada kolme erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine.
Näiteks "Menon" Hilisema perioodi dialoogid. Näiteks "Pidusöök" ja "Riik" esimene raamat Hiliseimal perioodil "Riigi" ülejäänud osad Platoni kirjandusliku tegevuse lõppperioodil kirjutas näiteks teose "Sofist" Tsitaadid "Nauding on kohutav kiusatus." "Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele." "Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu." "Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp." "Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed." "Armastus muudab igaühe meist luuletajaks." "Ainult surnud on näinud sõja lõppu." "Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus." Tänan tähelepanu eest!
Sageli on nad lühikesed ning kerged ära õppimiseks. Laule esitati plokkflöödi ja oreli saatel. Esimene laul oli keskaja meloodiaga, kus lauldi Jeesus Kristusest. Teises laulus lauldi üks rida ette ja teised laulsid järgi. Niiet Taize laulud võivad olla väga erinevad. Kontsert lõppes Martin Lutheri Saksa Missaga, mis on jumalateenistuse riitus. Mängiti orelil ja koor laulis. Sellega oligi kontsert lõppenud. Mina tavaliselt ei käi sellistel kontserditel ning eriti ei huvitu nendest. See kontsert oli aga suht huvitav ning mulle meeldis, et mängiti erinevaid instrumente. Kuid tihti sellistel kontserditel ma ei käiks, sest minu muusikamaitse on teistsugune ning selliseid palasid ma igapäevaselt ei kuula. Sellele vaatamata võib vahel siiski külastada selliseid kontserte. Esitajad olid väga keskendunud esitamise ajal. Sain sellest väga head elamused ning avardasin oma muusikatundmist
Sokrates Platon (eKr427-eKr347) Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia Plantoni sõnul pidi riigi valitsejad olema filosoofid Filosoofid olevat ainast, kes midagi tunnevad, mis on õige Täiusliku riigi eesmärk oli kasvatada vooruslike kodanikke Platoni tsitaadid: Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele. Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu,
mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt, käitub vääralt. Öeldakse, et rääkida oskab igaüks, kuid kuulamine on kunst. Üritan olla hea kuulaja enda ümberolevatele inimestele, kuid tihtipeale ei tule see väga hästi välja. Eriti kui räägitakse teemal, millest ise väga ei huvitu ning milles kaasa ei oska rääkida, avastan end justkui kuskilt mujalt maailmast. Järgmine hetk võin juba sattuda piinlikkuse olukorda, kui midagi antud teemal küsitakse. See kui hea kuulaja ma olen, oleneb ka tihtipeale minu tujust ja suhtumisest inimesesse. Usun, et kuulamine on omadus, mida on võimalik arendada. Kuulamisoskus areneb aga suhtlemisoskuse arvelt – täiendavad teineteiest. Parim võimalus konfliktide lahendamiseks on nende ennetamine. Nendega tegelda
Põhjenda oma arvamust. Aktiivsed, Rutiinsed, Jooksikud, Passiivsed. Rutiinse valije jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad partied harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne. Arvan, et Eestis on populaarsemad rutiinsed ja passiivsed valijad, kuna inimesed ei viitsi süveneda valimisprogrammidesse ega parteide ideoloogiatesse, nende jaoks on mugav toetada koguaeg ühte või siis teasel juhul ei huvitu nad üldse poliitikast ega arva, et nende häälel on suur mõju. Mis on valimissüsteem, milline on Eestis, kuidas need erinevad teineteisest? See määrab, kuidas jagunevad hääletutulemusest lähtudes kohad esindusorganis. Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod. viimase puhul annab valija oma hale ühele valimisringkonna kandidaadile
Võtame oma tühja hinge ning teadmatuse ja läheme edasi. Möödume teistest ja ei peatu. Alateadvuses on siht silme ees, kuigi meil pole aimugi kuhu me jõuame. Arvatavasti tekivad arusaamatused sel põhjusel, et mõeldakse samast asjast liiga erinevalt, jäädes endale kindlaks ning ei kavatsetagi panna ennast teise persooni olukorda. Võib seda nimetada egoistlikuks? Mõtleb see inimene ainult endale ega huvitu millestki muust kui oma maailmast? Sellises olukorras võiks kuulata mida teisel on öelda. Nii palju kui on inimesi, nii palju on erinevaid mõtteid ja tundeid. Miks öeldakse ,,ei" ja lüüakse käega? Huvitav on kogeda elamist teistsuguses ,,maailmas", milleks muidu reisitakse ja tutvutakse teiste riikide kultuuridega. Tihti tuntakse, et on tähtsamat teha ja lahkutakse. Pigistatakse silmad kinni, minnakse
annaabi.ee 
