vähem. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub. eristatakse astronoomilist ja ökoloogilist valgusreostust. astronoomilist valgusreostust iseloomustatakse eelkõige taevakumaga, mis halvendab öötaeva vaatlusu. ökoloogiline valgusreostus muudab loomuliku valguse reziime maismaa-ja veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde laevade tuled, mis kõik võivad häirida ökosüsteme erineval määral. Kas valgustus võib ikka olla reostus ? Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on välisõhu füüsikaline mõjutamine ioniseeriva toimega ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga. Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta
muud arhitektuurilised elemendid. 61. Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad tegurid (loetleda). Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad: vaatevälja jääv heledusjaotus; valgustustihedus; räigus; valguse suund; lampide värviesitusvõime; valguse värelus; päevavalguse olemasolu. 62. Hädavalgustuse liigid (koos lühiiseloomustusega). Hädavalgusti valgusti, mis jätkab teatud aja jooksul valguse andmist ka pingekatkestuse olukorras. Hädavalgustus (turvavalgustus) jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt: · Evakuatsioonivalgustus - aitab ohu korral leida tee hoonest voi hooneosast valjumiseks. · Paanikavältimisvalgustus - Peab aitama inimestel jäuda evakuatsiooniteele tuleb paigaldada suunavad märgid. · Riskialavalgustus - on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses väi olukorras olevate inimeste ohutuse tagamiseks. Nt: kilbi- voi katlaruum; ruum, kus viiakse läbi elutähtsaid protseduure jm. 63
Korrashoiu toimingu seisukohalt oluliste seadmete, paigaldiste ja valdaja poolne esindaja tehnosüsteemidele on olemas kasutus- ja hooldusjuhen did 5.1 Automaatne tulekustutussüsteem (Gaas) Allar Liiberg 5.2 Tulekahju signalisatsiooni Andres Niitra süsteem (ATS) 5.3 Turvavalgustus Andres Niitra 5.4 Piksekaitse Andres Emmo 5.5 Suitsu- ja soojuse eemaldamise seadmestik Andres Niitra 19 (20) 5.6 Tuletõrje voolikusüsteem Vahur Kell 5.7 Ventilatsioonisüsteem Andres Emmo 5.8 Tuletõrje veevõtukoha nõuetele
hävimist; 6) TP2-klassi kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, mille materjalid vastavad tuletundlikkuse klassile D-s2,d2 ning ehitise korruse pindala, korruselisuse või muude põhjuste tõttu on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine ohtlik. · (2) Kaheksa- ja enamakorruselise ehitise igas trepikojas peab olema kuivtõusutoru päästetööde jaoks. · § 36. Turvavalgustus · (1) Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral: 1) kasutajatel lahkuda ohustatud kohast; 2) kasutajatel enne lahkumist lõpetada või peatada ohtlikud protsessid; 3) teha päästetöid. · (2) Turvavalgustus jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt evakuatsiooni-, paanikavältimis- ja riskialavalgustuseks. · (3) Evakuatsioonivalgustus minimaalse toimimisajaga vähemalt üks tund peab olema:
Seadmestiku, materjali ning toote tule- ja plahvatusohtlikkuse iseloomustus. Tuleohutusnõuded allüksuses ja töökohal, töötajate kohustused tuleohutuse tagamisel. Töötaja tegevus seadmestiku, aparaadi või agregaadi tööreziimi häire korral. Teema 3. Päästevahendid Objektil kasutuses olevad päästevahendid (esmane tulekustutusvahend, tuleohutus- märk, tuletõrje-veevarustus ning tulekahjusignalisatsiooni-, automaatne tulekustutus-, suitsutõrje-, turvavalgustus- ja piksekaitsesüsteem), nende otstarve, hooldamise ja kasutamise kord ning asukohad. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] Teema 4. Tegutsemine tulekahju korral Objektil tekkida võiva tulekahju arengu iseloomustus ja iseärasused. Inimeste teavi- tamine tulekahjust või õnnetusest. Töötaja tegutsemine objekti allüksuses või selle territooriumil tulekahju või selle tunnuste avastamisel. 52 Päästemeeskonna ning lisajõudude vastuvõtmine. Inimeste evakueerimine ohustatud
annaabi.ee 
