Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks
poore), mis võimaldavad kasutada seda katusematerjalina • Madratsite valmistamisel Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides:
raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini) Tisleriliim- teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini. Osaliselt läbipaistvana
• On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt. Sunday, November 16, 2014
võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel
· optilisi omadusi · sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi · adhesioonivõimet · vastupanu keemilistele mõjudele · töödeldavust · tulekindlust Puudused: · suur plastne voolavus e roomavus, seda eriti termoplastidel (termoplastid on sellised polümeerid, mida on võimalik korduvalt kuumutades ümbervormida, vastand - termoreaktiivsed vaigud, mis termilisel käsitlemisel lagunevad). · suur temperatuuripaisumise koefitsient - ca 2,5...10 korda suurem kui ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus)
Lisandid omaduste parandamiseks Sideaine ehk kilemoodustaja Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusmaterjali omadused Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja värnitsad) Keemilise rektsiooni toimel (vaigud) Lahusti lendumise teel (nitrotselluloos) Kilemoodustajad jagunevad kolme gruppi : Kuivavad õlid ja värnitsad Looduslikud ja sünteetilised vaigud Nitrotselluloos Kuivavad õlid ja värnitsad Taimse päritoluga õlid, mis õhuhapniku toimel kõvenevad moodustades katva kile Tekkinud kile ei lahustu vees ega piirituses Vastavalt toorainele, mille seemnetest õli on pressitud : Linaseemneõli Kanepiõli Värnitsad
kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000..
POLÜMEERID 1. Millest koosneb polümeer. kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest - elementaarlülidest 2.Looduslikud polümeerid on bioplümeerid, mis koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest või erinevatest monomeeridest. Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks
- Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid sulamispiiride vahemikus on vimalik plastikuid vnta, keerata, keevitada 50kraadi on pehmenemis vahemiks , ehk sulamis piir, sel ajal on vimalik plastiukud vnata TERMOREAKTIIVSED POLMEERID : - molekulide ahelad on lhikesed ja omavahel seotud piksidemetega. - Sulades struktuur hvineb ja ei ole enam uuesti tdeldavad - Piksidemete prast kvemad kui termoplastsed polmeerid - Bakeliit , polster, ff-vaigud ELASTOMEERID: - elastsis saavutatakse ulkaniseerimisel vi mne muu meetodiga - ahelate vahel elastsed piksidemed - snteetiline kumm LISANDID PLASTMASSIDES - PEHMENDAJAD - stabilisaatorid - antistaatilised lisandid -pigimendid0 - titematerjalid - lisaained tdeldavuse parandamiseks Plastmasside omadused : - kergus - 0,6 - 1.5 g/cm3 - lbipaistvus (optika) - isolatsiooniomadused - keemiline psivus - veepsivus - hrdetegur - elektri ja soojusjuhtivus
Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud) B. metalsed C. kovalentsed D. grafiidisidemed Score: 10/10 7.
D. pikeneb pinge vähenemisel Score: 10/10 4. Mis on termoreaktiivplastide (termoreaktiivide) temperatuuri toimest tingitud põhiomadus? Student Response A. sulamine temperatuuri mõjul surve all B. ühekordne sulamine-tardumine C. pöörduv sulamine-tardumine +? D. sulamine keemiliste lahustite mõjul Score: 0/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response + A. termoreaktiivid B. termoplastid C. sõltub temperatuurist D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Kuidas muutuvad polümeeri omadused nende vananemisel? Student Response A. paremaks + B. halvemaks C. algul paranevad, hiljem halvenevad D. ei muutu Score: 10/10 7.
Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid. Polümeerid võivad olla: amorfsed termoplastid suht tavalised plastikud, kus makromolekulidel pole ristsidemeid. Pool kristalliinsed suurema kohesiooniga kui eelmised. Reaktoplastid-kus makromolekulidel on palju ristsidemeid. Elastomeerid- harvade ristsidemetega (kummid) Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil
Pigmendi hulgaga saab mõjutada värvi läiget, püsivust ning nakkumist aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi
· põlevkivibituumen ehk tõrv - tahkest kütusest; põlevkiviõlide destillatsiooni jäägina, millest puhutakse Tõrvade koostis: õhku läbi; naftabituumenist vähem ilmastikukindel; jagunevad sitketeks ja vedelateks · Õlid 60-80% · modifitseeritud bituumenid - kummibituumen - SBS; · Vaigud - kuumutamisel vedelduvad (10-15%) ja väga elastne; vananeb aeglaselt; säilitab venivuse ka mittevedelduvad (5-10%) külmalt (talvel hästi kautatav); kasutatakse katusekattena. polümeerbituumen - APP; talub · (Vaba süsinik 5-25%) kõrgeid temp.-e; hea vananemiskestvus; pole väga elastne. · (Muud ühendid)
isegi võimatu ühendada. Sealjuures ei muutu materjalide struktuur, ega füüsikalised omadused sest puudub soojuslik toime. Liimid peavad taluma vibratsoone ja kõrgeid temperatuure, olema vee ja õlikindlad ning tarduma paraja kiirusega. Liime läheb vaja pragude ja avade sulgemiseks tetailide ühendamiseks pindade silumiseks ja kaitsmiseks, kulunud kohtade taastamiseks tetailide valmistamiseks ja kinnitamiseks ning liidete tihendamiseks. Sünteetiliste liimide koostisesse kuuluvad vaigud, plastifikaatorid, tahkestid, kiirendid, vedeldid, lahustid, ja täiteained. Sagedasti kasutatakse liime auto kerede juures, polstri remondiks, tihendite ja mürasummutavate elemendi kinnitamiseks jne. Tavaliselt on need liimid valmistatud kautsüki alusel. Liimidega 88 või moment liimitakse kummi, plaste, nahka kunstnahka ja riiet nii üksteise kui ka metalli külge. Pinnad puhastatakse vajadusesl karestatakse ja siis rasvastatukse. Esimest liimikihti lastaks kuivada kuni 10 minutit teist
a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. kipsplaat Küsimus 8 Millist materjali kasutatakse vanniatoamööbli valmistamisel? Vali üks või enam: a. MDF b. PLP c. PKP d. OSB Küsimus 9 Millised neist on puidkiudplaatide liigid? Vali üks või enam: a. pehme b. poolkõva c. kõva d. ülikõva Küsimus 10 Millises materjalis koosneb lisaks puidule ka plastist? Vali üks või enam: a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a. külmkõvenevad b. kuumkõvenevad Küsimus 12 Miks üldjuhul ei kasutata tisleriplaate välisruumides? Vali üks või enam: a. nõrga pinna tõttu b. madala veekindluse tõttu c. kõrge hinna tõttu Küsimus 13 Millised väided on õige puidu kui komposiitmaterjali puhul: Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d
MINERAALSED SIDEAINED Ehitussideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi (enamasti teralisi) materjale. Sideained Jagunevad kahte põhiliiki orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad seovad ainult oma kleepuvusega (bituumenid, liimid, vaigud). Mineraalne sideaine muutub füüsikaliskeemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Enamik mineraalseid sideaineid on pulbrikujulised. Kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk ja vesisideaineteks (hüdraulilisteks sideaineteks).
Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spliiniga, lamineerida, samuti värvida. Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel
g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest. Lülipuidus on vaigud ja parkained, mille tõttu on puit kõdunemisele vastupidavam. Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi, näiteks meil tamm, mis sisaldab parkaineid) on okaspuidust nõrgem, kuid kergemini kõdunev; teda kasutatakse vähekoormatud ja ajutistes konstruktsioonides. Lehtpuidu tugevus põhineb pooridega mahlu mittejuhtivatel tugirakkudel (poorid on sarnased trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad).
muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Iseloomustab aatomite või molekulide paigutuse korrapärasus ainult väga väikestes piirkondades (kuni 1 nm ulatuses). Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Amorfne olek on omane niihästi lihtsaile (näiteks: klaas, sulatatud kvarts) kui ka kõrgmolekulaarseile ühendeile (näiteks: kautshuk, kummi, vaigud, orgaaniline klaas). Amorfseks aineks on ka pigi. Näiteks tasasel alusel seisev pigist kuul vajub ajapikku lamedamaks. Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest. 3 Klaasigraanulid Järvakandi klaasitehases.
Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette satub toornaftat peamiselt inimese käe läbi Tankeriõnnetused; Naftapuurtornide lekked. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad vetesse: sademeveega tänavatelt; laevade pilsiveest; Tööstusheitmetest; jne. Ligikaudne naftakihi paksus (mm) -
Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine.
Peale 35,00 ml titrandi lisamist Asendades need väärtused tingliku püsivuskonstandi avaldisse, saame Tiitrimist mõjutavad tegurid *pH mõju tiitrimiskõvera kujule Ca ioonide tiitrimisel EDTAga; mida suurem pH seda suurem tiitrimiskõvera hüpe; *Komplekside püsivuse mõju tiitrimiskõvera kujule , näide erinevate metallide katioonide tiitrimisest EDTA ga pH 6 juures. Mida püsivam kompleks, seda suurem tiitrimiskõvera hüpe Indikaatorid * 200 orgaanilist ühendit orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. *MIn + HY3= HIn2 + MY2 ET00 Mureksiid In + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased Indikaatorid *Kalmagiit * Eriokroommust T, ET00 Indikaatorid *Arsenazo I *NASHappelises keskkonnas punakasvioletne, punane pH 3,5;Kollased kompleksid Cu, Zn, Pb ioonidega Tiitrimismeetodid EDTAga
keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas, eriti põletamine 11. Milliseid omadusi annavad savile lisandid? Lisandid muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad savile mitmesuguse värvuse. 12. Mis on orgaanilised sideained? Ehitus-sideaineks nimetatakse materjali, millega liidetakse teisi materjale. Orgaanilised sideained ei kivistu, nad on kleepuvad. Nad seovad ainult materjale oma kleepivusega. Orgaanilised sideained on: - bituumen, - liimid, - vaigud. 13. Mida nimetatakse bituumeniks? Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele. Bituumen on kleepuv, must, väga viskoosne vedelik või pooltahke nafta vorm. 14. Kus kasutatakse bituumenmaterjale? Bituumenmaterjale kasutatakse: asfaltbetoonide sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepkihiks,
Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist Ambra saadakse kaseloti soolestikus olevast vahast Spermatseet vaha, mis saadakse kaseloti koljust Muskus saadakse muskushirve lõhnanäärmest Looduslikud vahad on väga kallid sellepärast kasut sünteetilisi vahasid 8. LAHUSTID Põhiliselt kasut vett, aga segus etanooli ja klütseriiniga
2. Vesikustuti: puidu, paberi, tekstiili tulekahju kustutamiseks. 3. Pulberkustuti (liigid [A...] ja liigile vastavad materjalid)vt. Lisa 1: A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms); 2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelikeja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms); 3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms); 4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms). 4. Süsihappegaaskustuti: õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks. 5
Tekib koguseliselt kõige rohkem – moodustavad 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, kuid sisaldavad ainult 1% radioaktiivsusest Peamiselt mitmesugused õrnalt saastunud tööriided, kindad, puhastusvahendid, töö- riistad jm, mille käitlemine eraldi kiirgus -varjestust ei vaja. Keskaktiivsed jäätmed ILW (Intermediate-Level Waste) mahult umbes 7% ja nende aktiivsus 4% kõikidest radioaktiivsetest jäätmetest Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi mitmesugused vaigud, keemilised setted, reaktori vahetatavad komponendid ja materjalid, mille käitlemine nõuab mingisuguse kiirguskaitse kasutamist nende suurema radioaktiivsuse tõttu. selle kategooria jäätmetest sorteeritakse radioisotoopide poolestusaja järgi ja jäätmed ladustatakse paigutatuna betooni. ◦ Lühiealised ILW-jäätmepakendid ladustatakse maapinna-lähedasse hoidlasse ◦ pikaealised – analoogiliselt kõrgaktiivsete
Kliimemuutused Veeringe kadu Kultuuride häivitamine Metsade maha raiumine Brasiilias on juba üle 50% metsast kaitse all Metsatööstus METSAVARUMINE, METSARAIE SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) MÖÖBLITÖÖSTUS TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus) Metsade majandamine METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS KUIVENDAMINE HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE KAHJURITÕRJE VÄETAMINE INFO http:// v2ikekevin.weebly.com/ekvatoriaalne-vihmamets.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia https://et.wikipedia.org/wiki/Savann https://prezi.com/qmp6zjhcqc4l/brasiilia-metsandus/ http://www.google.ru/url?sa=t&rct=j&q=& esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD&url=htt p%3A%2F%2Fwww.mgm
ja bioloogilistest protsessidest vesikeskkonnas , samas ei ole LOA looduslikes vetes selgelt eristatav molekul ning tegu on pigem orgaaniliste ainete seguga, sisaldades elementidest enim süsiniku, hapniku, vesinikku, lämmastikku, väävlit ja fosforit. Vees LOA-d võib jagada kahte gruppi, millest esimese moodustavad humiinained, mis omakorda jagunevad fulvo- ja humiinhapeteks ning mittehumiinained, milledeks on aminohapped, rasvad, vahad, madalamolekulaarsed happed ning vaigud. Loa määramine · Kuna vees leiduva LOA otsene määramine on väga raske, siis rutiinseid määramisi tehakse üldiselt kaudsel teel hapniku hulga kaudu, mis kulub vees leiduva LOA oksüdeerumiseks. Lisaks kasutatakse ka UV ja fluorestsents spektroskoopiat, gaas kromatokraafiat /mass spektromeetriat ja stabiilseid isotoope. Samuti on LOA olemasolu võimalik kindlaks teha vee värvi järgi. Kollakas- pruun jõe, järve või oja värvus viitab LOA olemasolule. Isegi puhtad
Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. 3 Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel
saades vastu eelmise osaleja ideed. Olles saadud ideed läbi lugenud, lisati eelnevatele ideedele kolm juurde. Sel viisil saadi inspiratsiooni eelnevatest ideedest, mõeldi uusi ja korduvalt täiustati neid. Ideede kriitika ning analüüs pole lubatud ideede genereerimise staadiumis. 5. Tulemused o Fasaad katta erinevate materjalidega · Erinevad vaigud ja vahad · Mass mis kuivades näeb välja kui puit · Klaasist "Kuppel" umber ehitada · Hülgerasv · Eeltöödeldud puit, mis näeb välja vana · Vaakumis kile · Ronitaimed · Puzzle tükkidest teha sein · Plastik, mis on identne puiduga o Seinte hooldamine ja säilitamine · Spetsiaalsed kliimaseadmed seintesse
jäljed, mida ei saa enam täielikult eemaldada. Selliste jälgede tekkimise ennetamiseks tuleb pinda vahatamisega kaitsta. Suurpuhastuses pesta aluseliste puhastusainetega, põrand korralikult loputada ja kuivatada enne vahakihi pealekandmist. Airo Vainjärv PINNAKATTEMATERJALID Linoleom Linoleum on looduslik materjal, mille koostisosad on linaõli, korgi- või puupuru, looduslikud vaigud, looduslik lubiaine ja linoleumi tagaküljel on alati juteriie. Tuntumad tootenimetused on marmorleum, artoleum, Walton. Tutakse ka DLW-katte nimetuse all. Linoleum talub hästi lahusteid, kuid mitte karedat mustust, intensiivset päikesevalgust ega aluselisi puhastusaineid. Linoleumi igapäevaseks hooldamiseks sobivad kuivad, väheniisked ja niisked meetodid, kasutada võib neutraalseid ja nõrgalt aluselisi puhastusaineid. Puhastusainete kõrgeim pH võib olla 9,5
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid,
Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees?
Huvitusin teemast, kuna see on ülemaailmselt aktuaalne juba aastast 1970 ning soovisin ennast sellega rohkem kurssi viia. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju Läänemerele, selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt
isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoaktiivsed vaigud. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Kasutatakse korrudeeruvates ja keemiliselt agressiivsetes keskkondades. Kiudbetoon- armeeritakse disperssete kiududega.Kõige levinumad on teras-,plastik-polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud on tõmbetugevuse parandamiseks. Enamlevinud on lainelise kujuga kiud ca50mm pikad, neil on kõige parem nakkumine betooniga. Ei lase pragunemisel betoonil tükkidena puruneda. Põhiline kasutusala on betoonpõrandad.
parandada. Fluoroorgaanilistest polümeeridest on enamlevinud teflon. Tegu on mittepõleva termoplastiga, mis on püsiv hapete, leeliste, õli ja bensiini suhtes ning heade isoleerivate omadustega, töötemperatuur on ka kõrge. Polüviüülkloriid on termoplastne polümeer, mis saadakse kloroeteeni polümeerides ja sel on head elektrilised omadused ning see peaaegu ei põle. Kasutatakse isolatsioonina juhtmetes, kaablikestadeks, kilena kleeplindi, plastikaadi jms. Valmistamiseks. Vaigud: fenoolformaldehüüdvaigud on heade dielektriliste omadustega, taluvad kuni 200 C temperatuuri ja kasutatakse peamiselt sideainena fenoolplastide valmistamisel, millest tuntumad on getina, tekstoliit ja klaastekstoliit. Need on halvasti põlvead konstruktsiooni- ja isoleermaterjalid. Epoksüvaigud on sünteetilised polümeerid, mis sisaldavad epoksürühma ja kõvendit lisades saadakse termoreaktiivsed epoksüplastid, mida kasutatakse isolaatoritena.
kokku. Võib katta melamiinvaiguga, immutatud paberi või spooniga, lamineerida, samuti värvida. · Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Puitkiudplaadid · Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. · Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. · Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4-3,2 mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. · Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. · Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid
Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus Puitkiudplaat- peenestatakse puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud. (põrandaplaat, seinte- ja lagede kattematerjal) Puitlaastplaat- valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. (sisemine vooderdamine, tuuletõke, alusplaatimiseks) 14. Termotöödeldud puit, kasutuskohad -Suitsutatud/kuumtöödeldud puit Termotöötlemine toimub auruga 180-230C. Tõstetakse järsult temp 100C ja siis aeglaselt 130C. 130C juurest viiakse 180-230C juurde ja hoitakse 2- 3 h puitu selle temp juures
Laminaadi ,,lehed" on valmistatud kolmest kihist: alumine kiht pruunist paberist, mis on kaetud fenoolvaiguga, teine 6 paberikiht on dekoreeritud soovitud mustriga ja kolmas kiht on puhas leht. Nii kolmas kui ka teine kiht on kaetud melamiinvaiguga. Dekoratiivse plastiklaminaadi ,,lehed" on valmistatud vaigust, mis reageerib aldehüüdidega nn termoprotsessi ajal. Vaigud on lamineeritud jõupaberi kihtidega. Jõupaber on seesama pruun paber, millest valmistatakse toidupoe kotte. Fenoolvaikudest saadakse ainult tumedaid värve. Tänapäeva tootmisprotsessis kaks pealmist paberikihti immutatakse melamiinvaiguga ja alumiste kihtide korral kasutatakse fenoolvaike. Immutamine algab paberiribade leotamisega vaigus. Antud laminaadi saab teha erinevaid sorte erineva paksusega, olenevalt plaanitavale kasutusele. Võib olla 7..18
Simvastatiini kasutamist kombinatsioonis nikotiinhappe või fibraatidega ei soovitata Simvastatiin koos sapphapete sekvestrandiga annab raske hüperkolesteroleemiaga haigel parema efekti kui monoteraapia. 2. Sapphapete sekvestrandid ehk ioonvahetusvaigud on kaua ja palju kasutatud lipiidelangetavad vahendid. Kolestüramiin Toimemehhanism : Sapphapete sekvestrandid seovad sooles sapphappeid takistades nende tagasiimendumist ja väljaheitega eritub enam kolesteroli. Sapphappeid siduvad vaigud ei imendu soolest. Selle tulemusena väheneb seerumi kolesterooli ja LDL- kolesterooli tase. . Krvaltoimed: Esinevad arvestatavad gastrointestinaalsed krvalnähud, millest sagedaseim on khukinnisus. Probleemiks on foolhappe ja paljude ravimite (digoksiin, varfariin, rasvlahustuvad vitamiinid jt.) imendumise häire. Teiste medikamentide manustamine peab toimuma 2h enne vi 4 h peale sapphapete sekvestrantide kasutamist. Võivad siduda rasvlahustuvaid vitamiine. 3. Fibraadid
taimejäänuste orgaanilise aine võib jaotada 4 Taimed omastavad mullast toitaineid: liikuvad halvasti õhutatud, on vajalik kuivendamist. põhirühma 1.süsivesikud(suhkrud, tärklis, toitained-vees või nõrkades hapetes lahustunud Mulla soojusmahtuvus näitab kui plaju tselluloos), 2.lingiin, toitained, mis on taimedele kõige kergemini soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla 3.lämmastikuühendid(valgud), 4.rasvad, vaigud, kättesaadavad. soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla vahad ja parkained. suurem osa toitaineid on mullas lahustamatute soojusmahtuvus sõltub suurel määral tema Mulla org ain jaotatakse:1 lagunemata ja ühenditena, mis aja jooksul murenemis niiskusest. Veehulga suurenemisega mullas
Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad
moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 40 aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim.
tulekustutid. Selleks et teada, millist kustutit valida, peab tundma nende etikettidel olevaid märgistusi. Tulekustutid on jaotatud klassidesse sõltuvalt sellest, milliseid aineid need kustutavad: A-klassi tulekustuti Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained) tulekahjusid. B-klassi tulekustuti Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liim, rasvad, enamik plaste) tulekahjusid C-klassi tulekustuti Kustutab gaaside (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik) tulekahjusid. D-klassi tulekustuti Kustutab metallide (alumiinium, magneesium) tulekahjusid. F-klassi tulekustuti Kustutab rasvade ja õlide tulekahjusid (kasutatakse köökides, restoranides). E-klassi tulekustuti Kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete
2. Tulekustutisvahendid · Esmased · Mehhaanilised · Statsionaarsed Tuletõrje vesivarustus · Automaatsed Sprinklerseadmed Drentserseadmed 2.1 Tulekustutite liigitus A- Klassi tulekustuti - Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms) B- Klassi tulekustuti - Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms) C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid vesikustutid; vahtkustutid; pulberkustutid; süsihappegaaskustutid halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid 3. Esmaabi põletuste korral · Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
põlevkivituhaga, bituumeniga või emulsiooniga. Kuidas valmistatakse ja mis kujulised on asfaltbetooni proovikehad? Proovikehad vormitakse metallsilindris, millel võib olla ümber kuuma õli ,,särk". Ühe proovikeha jaoks kaalutakse segu 220, 650 või 1800 g, sõltuvalt proovikeha suurusest. Proovikehad tihendatakse pressimise, vibreerimise või tampimise teel. 14. Plastmassmaterjalid 1. Termoplastsed on lineaarsete molekulidega vaigud- neid võib korduvalt ülesse sulatada ja uuesti vormida. Termoaktiivsete vaikude molekulid on ruumilised, neid ümbervormida ei saa.2. Täiteaine võib olla pulbrikujuline( talk, puidujahu, grafiit jne), kiuline(klaaskiud) või kihiline( paber, riie jne). 3. Plasttoodete vormimise viisid: a) pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass
annaabi.ee 
