vihmasadu jäänud ka kohe järele. Allika kohal ei sadavat iial vihma, sest pilved lähevad seal lõhki. Laiuse Siniallikal olevat ka tervendav mõju, selle vesi aitas ravida nii silmi ja mitmeid teisi tõbesid, samuti kõlbas ka iluraviks, näiteks tedretähtede vastu. OHVRIKIVID Mõnedel ohvrikividel on rahvauskumuste kohaselt olnud imettegevad omadused ja neilt kividelt on abi otsitud mitmesuguste haiguste korral. Tasuks tervendava mõju eest toodi kivile ohver. Et ühest või teisest ihuhädast lahti saada, hõõruti haiget kohta kas raha, soola, või söega ja jäeti see kivile. Kuid see, kes võttis ohvrikivilt sinna jäetud ande kaasa või puudutas neid, sai ise selle haiguse külge, millest keegi oli eelnevalt soovinud maagilise rituaali abil vabaneda. Click to edit Master text styles Second level
Küsimuste vastused aines MI.0868 Elektrontahhümeetria 8. Trimble S6 suudab mõõta prismale keskmistes ilmastikutingimustes 2500 m, Long Range mode-l maksimum 5500 m, kõige lähemale saab mõõta 0,2 m. Laseriga saab typical mode-ga konkreetsele objektile mõõta ~600-800 m, puust konstruktsioonile 400- 800 m, metall konstruktsioonile 400-500 m, heledale kivile 400-600 m, tumedale kivile 300-400 m, peegelkleepsule (20 mm) 1000 m. Tabel 2. Laseriga kaardile mõõtmine Head Normaalsed Ebasoodsad ilmastikutingimused ilmastikutingimused ilmastikutingimused (m) (m) (m) Valge kaart (90% 1300 1300 1200 peegelduvus) Hall kaart (18% 600 600 550
puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist.Trükkimiseks kantakse trükivärv niisutatud kivile. Värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu
piirivalve laiali lükanud ja Palganeem suletud tsoonis, tekkis neil mõte panna mälestuskivid kusagile mujale. Pauli jutu järgi pidi sellest saama vaid meremeeste kokku kantavate kivide hunnik, mille juures nad igal aastal oleksid kogunenud, pannud taas igaüks oma kivi ja kivi nende mälestuseks, kes vahepeal manalateele läinud. Teatavasti oligi kunagi Palganeemel olnud kivihunnik omamoodi Käsmu meremeeste laevasõitude mälestusmärk, eriti pärast seda, kui iga merereisi järel maaliti kivile värviga oma nimi ja meresõidu aasta. Kahjuks jäi tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Võib-olla oleks see välistanud vähemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jüri otsas. Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive järjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja järjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Käsmu neeme
ärkaks ellu. Aga isa vastas, et ei saa (kuna on mulla all ja tõusta ei jõua). Isa õpetas, et: Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnud õpetagu ja taevatähed andku tarkust. Kui Kalev suri, leinas Linda 7 päeva ja 7 ööd. Kaevas haua ja sängitas mehe muru alla. Kandis rasked kivid peale. Praegu nimetatakse seda Tallinna Toompea mäeks. Äkitselt pärast üht rasket kivirahnu vedades libises kivi jalge ette maha. Linda istus kivile ja valas kaua kibedaid leinapisaraid. Nii tekkis Ülemiste järv. Siis sündis poeg, kes hakkas kohe vägevuse märke näitama. Poolel teel Soome ujudes (keskööl) Kalevipoeg mõtles natuke puhata ja ujus Saarele. Enne magama jäämist kuulis noore neiu häält. Läks vaatama. Nägi eemal ilusat käharajuukselist neidu. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli vaatama. Vastasid omavahel ning armusid teineteisse. Varsti
Juhan Sütiste ,,Kaks leeri" Cris-Steven Tamberg Kanepi Gümnaasium 10. Klass 2018 Juhan Sütiste · Sünninimi: Johannes Schütz · Elas: 1899 1945 · Pärit vaesest perekonnast · Õppis filosoofiat ja õigusteadust · Kogus esialgu kuulsust spordiga Teos ,,Kaks leeri" · Teose kirjutas 1928 aastal · Kirjutab loodusest, sõjaolustikust,... · Ei erinenud palju teistest kogudest Stiil · Kirjeldav · Kasutab epiteete, metafoore -"kuumale kivile", ,,esteetne loba" · Mõnel pool ka allegooriat, võrdlusi · Kirjutas pikki luuletusi Tunded luutetustes · Ekslev · Kurb, üksik · Sõdiv · Harva ka rõõmus Tähtsus · Oli Eesti nõukogude luule rajaja · Oli suureks nimeks Eesti nõukogude teatri kujundamisel · Võitis üliõpilasmängudel kuldmedali Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/w...
Vihmatilga elu. Ühe vihmapiisa elu võib tunduda kerge ning põnev , aga see ei pea alati paika. Meie elu võib olla vägagi igav tunnen kaasa neile kes peavad aastatuhandeid liustikus passima ja veel tahkes olekus. Mina räägin nüüd ühest oma eluetapist. Välku lööb ja äikest müristab, mina, koos paljude teiste piiskadega kukun pilvest alla maapinna poole. Maandun kivile ja voolan siit tasakesi allapoole. Siit kivide vahelt jõuan ma lõpuks põhjaveeni. Siin on nii jahe ja pime, õnneks saab siin teiste vihmapiiskade jutustusi kuulata ja ka ise sõna sekka öelda. Oh, ma näen natuke valgust, keegi võtab kaevust vett. Mina sattusin ka pange, nüüd kallati mind lillevaasi ja viiakse tuppa. Vaas pannakse lauale ning sisse pistetakse tulbid. Kui tulbid närtsivad, visatakse need minema ja lillevesi koos minuga kallatakse väikesesse järve
vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. Fotol rohevetikas Kasutatud allikad Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAA AAAAAAU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui.jpg Vesiroos : http://farm1.static.flickr.com/77/179196881_4b3e8cf43e.jpg? v=0 Rohevetikas: http://www
Luule analüüs „Üle kodumäe“ Henrik Visnapuu Üle kodumäe kumera kupli suviöö sumestav valu. Toomingad valvavad talu, üle ussaia vaatavad kopli. Aian õunapuud punasest lõngast ketravad magusaid palle. Vaatavad armuga põlle nurmed visaten rohelist rõngast. Oja leppade jalgu nüüd peseb kivile kivi päält asten. Odrapää mahedan kasten kaera pehmete sarviga puseb. Maja vajunud rõõmsasse unne. Muru pääl magavad rohun isegi haldijad rahun. Silmik seinakell üksi teeb tunde. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust suveööl. Ta kirjeldab seal oma kodukohta, selle ilu, milline see välj...
Jaan Oks Ettekanne Rene Ämarik Jaan Oks Sündis Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas koolmeistri pojana. 18981902 õppis Kaarma Õpetajate Seminaris. 190304 töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana; 1905a. sai õpetajaks Läänemaal Massu vallakoolis. 1907a. oli Oks Samaara kubermangu Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistri ametis. 1914a. mobiliseeriti sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25. veebruaril 1918. a. ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Jaan Oksa koolielu.. Sündis õpetaja pojana Õppis Kaarma Õpetajate Seminaris, täiendas end Haapsalus ped. Kursustel Töötas Hiiumaal Pühalepa vallas asekooliõpetajana Okt 1905 asus õpetajas Massu vallakoolis Al. 1908 a töötas Samaara kubermangus Bõkovka eesti asunduses kösterkoolmeistrina Massu vallakool Okt 1905 asus Massu vallakooli õpetajaks Temast sai kohaliku seltsitegevuse algataja...
kaminate ladumiseks. Ettevalmistused tööks 1. Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse või segatisse; 2. Lisada vett 13-17% segu kaalust. (3,25-4 liitrit 25 kg koti kohta); 3. Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni; 4. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu on kasutatav 4 tundi. Keskmine Columbia-Kivi müürisegu kulu ühele kivile vs. plokile (soovituslik). Kivi tüüp Mõõtmed Segu kulu (kg) (mm) Soliidkivi 90x57x190 0,5 Fassaadikivi 90x95x390 1 Plokk 90x190x390 1,2 Plokk 140x190x39 1,4 0 Plokk 190x190x39 1,6 0 Plokk 240x190x39 1,8 0 Säilitamine Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis.
vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger,
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
Keskaegsed rüütlilaulud on väga melanhoolsed, üldjuhul sõnad puuduvad ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on samamoodi- laulud on pigeb kurvema alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju paremini edastatud sönadega. Läbi mitme sajandi on armastuslaulud rikastunud erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka keskajal ja tänapäeval. Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpeta...
. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine Ükspäev hakkas Linda oma mehe hauale viima kive, kuna tahtis teha sinna mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Et nad siis teaksid, et just sinna Vana Kalev maetud on. Nii tekkiski Toompea mägi Tallinna, kus puhkab Vana Kalev. Ülemiste järve tekkimine Samal ajal kui Linda mehe hauale kive vedas, kukkus tal üks kivi maha ja ta ei jõudnud seda enam üles korjata. Niisiis ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Tänu sellele, et ta nii palju nuttis tekkis Ülemiste järv. Kalevipoja sünd & lapsepõlv Linda piinles kaua valudes, kuid lõpuks sündis tal poeg, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis väga palju, ja lõhkus kõike mis ette jäi. Kalevipoeg kasvas ja ta tegi samas palju trenni. Temast sai karjasepoiss kes oli tugev nagu tammepuu. Linda kosilased Lindal hakkasid külas käima hiljem väga palju kosilasi, kes kõik ihkasid ainult tema vara.
valmistatud vildist või kaamlinahkadest. 3. Tähtsamad linnad Araabias. V: Mediina ja Meka. 4. Kaaba tempel Mekas, tähtsus, miks käidi, kes käisid ja must kivi. V: Jõukad kaubalinnad tekkisid tekkisid Jeemenist põhja pool.Tähtsaim nende seas oli Meka. Seal asus araablaste peamine usukeskus kuubikukujuline Kaaba tempel(kaaba tähendab araabia keeles kuupi). Mekas käis palju palverändureid araabia jumalatele ja mustale kivile austust avaldamas. Templi seina sisse oli müüritud must kivi, mida araablasedpidasid pühamast pühaks. 5. Kes oli Muhamed? V:Meka kaupmees Muhamed kuulutas välja uue usu(islami usu). Varem austasid araablased mitmeid jumalaid aga Muhamed kinnitas, et on vaid üks jumal- Allah, kellele peavad vastuvaidlematult kuuletuma. 622-Muhamedi hakati taga kiusama ja ta pidi põgenema Mekast väiksesse naaberlinna Mediinasse.
Kuhu pärast-põlve rahvas Uhkeid hooneid ehitanud, Teinud kena kirikuda, Kohta praegu kutsutakse Tallinna T o o m p e a m ä e k s i. Sealap vana Kalev puhkab, Uinub igavesta unda.'' Kord, kui Linda mehe haule kivi kandis, kukkus see maha ja naisel polnud enam jaksu seda üles kKorjata. Ta istus kivile ja hakkas kurbusest nutma. Ta nuttis niipalju, et sellest tekkis Ülemiste järv. Linda piinles pikalt valudes, kui lõpuks sündis kurvastuse kergenduseks kallis pojakene, kes pidi kasvama ilma isata. Laps nuttis hommikust õhtuni, karjus kogu aeg ja lõhkus kõike, mis ette jäi. Poeg kasvas jõudsalt suuremaks. Ta tegi pidevalt jõudu ja temast sai karjasepoiss, kel oli jõudu nagu tammel. Ta ilmutas isa kuulutusi igas trükis.
tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm ) · Kalevipoeg hakkas Soome poole ujuma, kivile magama, kuulis neiu lauluhäält, läks vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu, kuid kalevipoeg sai sõdalastest jagu ning tappis tuuslari, kuna ei uskunud tema juttu Irumäel juhtunust. Läks tuppa ema otsima, ei leidnud, heitis magama, nägi unes Lindat kiigel kiikumas ja laulmas, sai aru, et ema on surnud
Nad kasutasid loomalõkse ja noolt ning vibu. Kromanjoonlased leiutasid nugadele käepidemed, kusjuures tera kinnitati bituumeniga juba 40 tuhat aastat tagasi. Kromonjoonlased leiutasid atlatli ehk viskepuu, mis oli luust või puust ja kasutusel odade viskekauguse suurendamisel. Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile. Mõned kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head kütid ja sõjamehed. On leitud koopa maalinguid, kus nad võitlesid teiste kromanjoonlastega. Peeti lahinguid paremate alade või toidu pärast. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegelesid kauba vahetusega. Neil oli kauba vahetuse jaoks välja töötatud parved. Nad elasid
otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikese poole talvise pööripäeva ajal Hoiab päikest oma kohal Seda ei hävitatud hispaanlaste poolt nagu paljusid teisi rituaalseid kivisid hävitati Inkade astronoomiline kell Sai kahjustada 2000. Aastal kui kraana sellele kukkus. Tehti ülistamaks ja kummardamaks päikesejumal Inti Kui talvisel pööripäeval paistab päike aknast sisse langeb see otse seremoniaalsele kivile Kasutati päikese obseravtooriumina, arvutati välja vihma saabumise aega ja kuna on parim aeg põllukultuuride kasvatamiseks Templi all on kuninglik hauakamber Machu Picchule ei ole lubatud süüa ega juua kaasa võtta, kuigi väike jook ja snäkke võetakse siiski kaasa. Enne linna sisenemist on ka paar söögikohta, mis on üldiselt ülerahvastatud. Ööbimine on võimalik Agua Calientes või veidi kaugemal suures linnas Cusco.
Kaks venda heitsid magama, noorim tõttas mereranda. Ta ei näinud varast kusagil ning hakkas Soome poole ujuma. Keskööl jõudis ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoldud ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ning uppus. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas mees tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast. Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust
Olli lugu. Kui ta noorem oli, ihkas ta saada politseinikuks. Seejärel ehitajaks. Siis näitlejaks ja lauljaks ning ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõig...
Graniit-klaas koosneb klaasist ja looduslikust graniidist, mis on omavahel ühendatud sidusainega (PVB ehk vaik). Selle tehnoloogiaga saavutatakse graniidi läbipaistvus, mis annab kivile palju uusi kasutusvõimalusi sisekujunduses. Graniit-klaasi võib kasutada ekslusiivsete ja põnevate lahenduste loomisel : hotellides ja restoranides; büroodes ja salongides ja miks mitte ka kodu sisekujunduses. Graniit-klaasiga võib katta baarilette, seinasid, sisefassaade, valgustuselemente ja laudasid. Graniit-klaas on mõeldud kasutamiseks siseruumides kuna PVB ei ole veekindel
Peale ,,ühistoidu" söövad meriroosahvenad ka planktoni koostissosaks olevaid vähilaadseid ning korallrifil kasvavaid vetikaliike. Meriroosahven puhastab meriroosi väljaheidetest kui ka sööb tema surnuid kombitsate otsi. Meriroosahvenate kudemisaeg on troopilistes vetes aastaringselt. Nende kudemispaikadeks on merepõhjas asuvad korallid või kaljud. Võimalikult lähedale oma elupaigale, kus meriroosi kombitsad saavad kaitsta marja. Marjad munetakse kivile, mille eest hoolitseb 4 5 päeva isane. Mõnedel liikidel hoolitsevad isased oma järglasi, kuni nad on leidnud oma meriroosi. Muudel juhtudel aga liiguvad pojad merehoovusest kantuna ranniku suunas ning jäävad sinna kuni suguküpsuse saavutamiseni. Meriroosahvenaid esineb Punases meres, India ookeanis ning Vaikse ookeani troopilistes osades. Kloun-merisooahvenad esinevad Suure Vallrahu piirkonnas. Kuna meriroosahvenad on populaarsed akvaariumikalad, siis on need kalad ohus ja mitmed
penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. 7 Fotol rohevetikas 8
Autor sündis 12. septembril 1863. aastal ning suri 23. jaanuaril 1944. Kindlasti tema kõige kuulsam teos on maal ,,Karje". Ta on maalinud ka teisi kuulsaid töid. Näiteks ,,Vampiir" (ing.k. ,,Vampire"); ,,Madonna" ; ,,Haige Laps" (ing.k. ,,The Sick Child") ning palju teisi. ,,Karje" maalis ta aastatel 18931910. Teos on maalitud Oslos, Ekebergi mäge, kus on ilus vaade Oslofjordile. Sellest teosest on mitmeid erinevaid versioone: kivile (litograafiliselt aastal 1895) , papile (tempera stillis) aastal 1910. Tempera stiilis maal aga varastati kahjuks Müncheni muuseumist 2004. aastal, mis alles 2006. aastal leiti. Hetkel asub esimene varjant maalist ,,Karje" Oslos, Norra Rahvusmuuseumis. Teose valiku põhjuseks oli see, et maal on väga omapärane. Minu esimene reaktsioon seda kunstiteost nähes oli, et see ei ole eriti ilus. Kuid mida rohkem ma sellesse süvenesin, seda rohkem hakkas töö mulle meeldima
M u lla v e s i M in e ra a ln e O r g a a n ilin e M u lla õ h k u 95% u 5% Päris sellist mulda on raske leida, kus kõik jaguneb nii täpselt Huumus Huumus Huumus on pruunikat värvi aine mullas See sisaldab taimedele kasvamiseks vajalikke toitaineid Huumus tekib nt nii: 1) samblik asub elama mingile pinnale, nt kivile 2) järkjärgult nad surevad ning kõdunevad 3) tekib huumus Vesi mullas Vett leidub mullas jää, vee või veeauru kujul Vett vajavad mullas elavad organismid oma elutegevuseks Ka väga kuivas mullas on alati vett, sel juhul on vesi üliõhukese kilena mullasõmerate ümber. Sellist vett taimed kätte ei saa Kui vett on mullas liiga palju, ei Vesi mullasõmerate saa taimed toitaineid kätte vahel
Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida siis põletati suurel kuumusel. Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud kivi profiilid on S-kivi, Valtsiga kivi ja Munk-Nunn- tüüpi kivid. Betoonist katusekive peetakse savikivide moodsamaks järeltulijaks. Need katusekivid valmivad tunduvalt kiirema tööprotsessi käigus. Betoonkivid toodetakse liivast, tsemendist, veest ja värvipigmendist
annavad tunnistust matemaatika tundmisest ja aja mõõtmisest taevakehade järgi. Ühest Lõuna-Aafrika koopast on leitud ookerkaljud, millele on 70 000 aastat tagasi uuristatud geomeetrilised kujundid. Aafrikast ja Prantsusmaalt on leitud nooremast kiviajast pärinevaid esemeid (dateeringud 35 000...20 000 aastat tagasi), mis annavad tunnistust aja mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda.
Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa Kasutatu ka ornamenti reeglipäraselt korduv element/orna kaunistus/ . Keraamikal on kammornamentika ja nöörornament. Arhitektuur Megaliitikumid menhir hiigelsuur kivi püstitati vertigaalselt maasse dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid. (Ohvripaik oli keskel ning menhirid ja dolmenid olid ringi ratas ümber selle Stonehenge Inglismaal ROMATISM 19.saj I pool --klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama ja oli liiga rangete reeglitega. siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja
Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e. ülempaleoliitikumil, mis algas u 40 000 a. tagasi ja lõppes u 10 000 a.
Kalevipoeg- kangelane või antikangelane? Eestlaste rahvuseepos ,,Kalevipoeg" räägib kange ja tugeva mehe Kalevipoja seiklustest.Oma teel puutub kokku erinevate katsumustega. Nende ületamiseks kasutab ta vägivalda ja jõudu. Alati ei tegutse Kalevipoeg arukalt ja jätab mulje, et on mühakas ning ükskõikne.Ta jättis sõbrad ja tuttavad lahinguväljale ja lahkus. Kas kalevipoeg on ikka kangelane? Kalevipoeg oli laisameelne ja magas palju. Läbi teose oli ta tihti väsinud ja pani nii mõneski kohas silma kinni. Puhkamine on inimestele loomulik tegevus, kuid kas on õige puhata,kui keegi on hädas ja tähtsad asjad vajavad lahendamist. Kui Kalevipoeg otsis oma ema Lindat, ujus ta Soome Tuuslarit otsima, et temalt ema kohta teada saada. Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed. Rahvuseepose peategelane oli abivalmis ja hea. Enamik meist tahava...
templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri. Kuhu öökull vaatas, sealt poolt peab lugema. Kartuss- ovaalne, vaarao nime eraldamiseks. Kirjutati papüürusele, kivile. Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus". Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma
sammastega piiratud hiiglaslik sissekäik hoonesse. See tempel tekitas neis hirmutunnet, mis oli neid tabanud ennegi. Derek ja Chris võtsid seinal asetsevad tõrvikud, mis järku ise põlema süttisid, nad jalutasid mööda pikka ruumi. Seinad olid täis isasuguseid erinevaid sümboleid. Järsku jäi Nael seisma. ''Siin on midagi viltu, ma arvan, et me peame astuma ainult punastele kividele. See võib mingisugune lõks olla.'' Nael asetas kartmatult ühe oma jalgatest punasele kivile. Midagi ei juhtunud. Teised sammusid Naeli järel. Kate kaotas tasakaalu ja astus kogemata ühele kõrval olevale sinisele kivile. Tempel hakkas mürisema, seinad hakkasid kokku vajuma ja pragude vahelt ilmusid välja teravad orad. Nad jooksid kiiresti edasi. Napilt jõudsid nad seinte vahelt välja. Chris jooksis nii kiiresti, et ei saanud hoogu pidama. Järsku kivipõrand lõppes ning Chris lendas alla sügavikku. Kate, Lucy, Nael ja Derek jooksid karjatades edasi
hinged niikaua Toonela väravas seisma, kui musta värvi riided valgeks pleekisid, alles siis avati Toonela värav ja hinged võisid siseneda hinged maailma. Atika ohvrikivi Abja vallas, Atika külas, Tammekänno talu metsas asub üks iidne ohvrikivi, mis hämmastab meid oma suuruse ja igivana päritoluga. Kunagi asus see kivi talu heinamaal ja oli kõigile kaugelt nähtav. Nüüd ümbritseb ohvrikivi kohisev mets. Ohvrikivi on lauakujuline, 2.1 meetrit (m) pikk ja 1.5 m lai. Sellele kivile on jätkuks otsa pandud 1.2 m pikk ja 0.6 m lai kivi, koos moodustavad nad ligemale 7-ruutmeetrise kambri põranda. Just need kaks lamedat kivi olevat olnud ohvrikivid. Nende kivide ees on veel 1.2 m pikk ja 0.75 m lai ja 0.45 m paks tahutud kivi, mis on teiste väiksemate kivide peal niiviisi, et nende alt valgus läbi paistab.Vanarahvas teab rääkida, et muistsel ajal tõi ümberkaudne külarahvas kivile ohvriande iga aasta esimest uudsevilja, et vili
Põhja piiril TaraTammemetsa ääres elasid kolm venda.Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks,teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks.Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles ...
· lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja
Kuigi juba väiksena nõrga kehaehitusega, oli ta ometi liikuva iseloomuga, kuna ta armastas poisikese põlves palju küttimas käia ja harjus nõnda metsa vabadusega, mis mõjutas ka teda hiljem. Samuti huvitus ta juba noorena kirjandusest. Kuid perekonna ainelisi tingimusi arvestades oleks olnud loomulik, et Aleksis oleks oma isa ametit jätkanud või mõne teise sellelaadse elukutse valinud. Nii said ta vendadest kaks rätsepaks ja üks poeselliks. Kivile need ametid ei meeldinud ja ta sai suurema hariduse osaliseks kui ta vennad talle enesele vahest õnnetuseks, kuid ülearvamatuks õnneks soome kirjandusele. Kaheteistkümneaastaselt viidi Stenvall Helsingi kooli. Kuid oma keskhariduse sai ta suurel määral oma käel õppides. Kogu kooliaja elas ta väga kitsais oludes ja seoses sellega hakkas ka tema tervis allamäge minema. 1857.aastal sooritas ta üliõpilaseksami, kuid ta oli juba toona närvide poolest liiga kurnatud
Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen. See on juba ehituselt lisaks kujule ka interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat (sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati horisontaalselt kivi, mis isoleeris ruumi. Dolmen oli kas hauakamber, või ülema elupaik. Kolmas magaliitehitise tüüp on kromlehh- omab ruumi, rütmi ja proportsioone. Kuulsaim kromlehh asub aga Inglismaal Salisbury lähedal Stonehenge`is (1900-1600 a.eKr.)
Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid - kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Vaade esimesele moseele ja kuulsale Kaaba kivile. Mosee traditsiooniline ülesehitus Täpseid reegleid mosee ehitusele on vähe. Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn qiblah). Harilikult tähistab seda niss ühes hoone seinas (araabia keeles mihrb). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ning selles seinas ei tohi olla uksi. Mihrbi kaunistavad sageli kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster. Pildid on mosees keelatud. Ühes
Sagedasteks ohvripaikadeks on olnud ka allikad. Neilt paluti abi tervisehädade puhul. Allikaveed aitasid eriti silmahaiguste puhu, paljud allikad kannavadki selle järgi silmaallika nime. Allikavesi olevat haiguse vastu aidanud vaid siis, kui veele ohverdati enne hõbesõle küljest kraabitud hõbevalget Allikate juurest viidi ravivett ka kauge maa taha kaasa. Ohvripaigaks on tihti olnud ka kivid. Ohvrikividel on sageli lohukesi, kuhu ohvriloomade veri püsima jäi. Kivile asetati toitu või raha või põletati ohvriloomi. Üldiselt olid eestlased ebausklikud: kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Igatahes arvati, et surm indiviidi eksistentsi ei lõpetanud. Surnule pandi hauda kaasa kõik hädavajalikumad tarberiistad ja ka toitu. Erilisel hingedeajal (sügisel) aga oodati lahkunud omaste hingi koju, neile köeti sauna ja kaeti laud.
tüdrukule uue töökoha ja et Jane ise ei pea selle pärast muretsema.Adele on plaanitud saata heasse internaatkooli. Olukord aga muutub, kui mõisa omanik teeb Jane´le abieluettepaneku.Muidugi on Jane sellega nõus. Pulmapäeval altari ees olles, kuuleb aga Jane kohutavat tõtt, Härra ja tema naise kohta, kes tegelikult veel elab.Suurest nukruset põgeneb Jane mõisast ilma rahata ja ilma söögita. Ta kõnnib senikaua kuni jaksab ja jääb oma saatust ootama külmale kivile, külmade tuulte käes. 3.Uus pere. Jane´i leab vaimulik St. John ja viib kurnatud tüdruku oma koju. Vaimulikul on veel kaks õde. Nad on väga vaesed, aga väga laheked ja heasüdamlikud. Nad annavad Jane´le peavarju ja lubavad tal nende juurde elama jääda. Jane ei räägi neile eriti oma minevikust, püüdes seda ka ise unustada, sest see tegi ju talle väga haiget. Möödub aasta ja Jane on ennast sisse seadnud ja teenib elatist, õpetades kohalikke tüdrukuid
põrandate tasandamiseks ega nõrkade lupja sisaldavate segude tasandamiseks. 5 PLAATIMISSEGUD 2. Naks 5 Valge plaatimissegu. Segu kasutatakse keraamiliste, klinker ja kiviplaatide paigaldamiseks kivile, krohvile, betoonile, kipsplaadile ja teistele kõvadele pindadele. Kasutatakseseinaja põrandaplaatidekinnitamiseks. Segu on kasutatav sise ja välistingimustes ning onkivinenult kuuma ja külmakindel. Plaatimissegu NAKS5 on kasutatav ka vuugiseguna laiadele plaadivuukidele. Paigaldatud plaadid sobivad vuukimiseks 24 tunni pärast. Plaaditud põrandale ei ole soovitav astuda enne 2 3ööpäeva möödumist. NB
Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse litopressiga ning tõmmiste arv on piiramatu. Varasemate graafikatehnikatega võrreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tõmmiste arv. · Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava tusiga (tusimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga
Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele või kivile inimeste (eriti naiste, kus rõhutatud sootunnuseid) ja loomade kujutisi või meisterdati nendest materjalidest skulptuur. Sugukonnas arvestati sugulust naisliini mööda. Koopamaalingud on leitud kogu maailmast. Kuulsamad Prantsusmaa ja Hispaania koobaste seinamaalingud, millel kujutatakse piisoneid ja põhjapõtru. Vanusteks 15 000 – 30 000 aastat. Maaliti punase, musta, harvem kollase ja valge värviga. Loomutruud joonised viitavad nende heale teadmisele.
Kalevipoeg tõesti tahab MO minna, siis kindlasti mitte puise paadiga, sest see võib virmaliste sädemetega põlema süttida. *Seepeale tegi kalevite kange terve laeva hoopis hõbedast, ning nimeks sai talle ,,Lennuk". Siis käskis ta endale teha kuldse, meeskonnale hõbedast, rahvale rauast, vanemaile vasest, tarkadele terasest kuued, et virmalised neidki ei põletaks. *Niisiis Kalevipoeg rahva kokku kutsus ja suurel hulgal moona laevale vedas. Enne reisi kogunesid tuule- ja manatargad Uku kivile ja ohverdasid, et teekonnal õnne oleks. Enne koitu alustati teed põhjapoole, laulud suul. Kalevipoeg jagas käske ja laulis maailma saamise loo. *Päevi oli purjetatud juba mitu.Teejuhiks olid keeletargad, kes said juhiseid merelindudelt. Soome nõiad tõstsid aga tormi, tüürimees kaotas kursi ja nõnda 7 ööd ja päeva. Kui torm väsis tuli nähtavale võõras rand. Nad randusid ja läksid võõrsit uurima. Leiti üksik talu ketrava neiuga ja taadiga kel nimeks Lapu tark.
Ta hoiab tagasi hasartseid mängureid, kaitseb neid kaotuse eest, jahutab kirgi, rahustab närve. Aleksandriit Aleksandriit on päevavalguses hallikas, sinakas või rohekas, muutub tule valgel lillakaks või kirsipunaseks. Seda kivi tunti juba Vanas Kreekas ja Indias, kuid oma nime on ta saanud alles 1830. a, mil leiti ta Uuralitest Aleksander II sünnipäeval ja kivi rohelise ning punase värvi järgi (mis on Venemaa värvid) pandigi kivile tsaari nimi. Kaitseb kandjat negatiivse energia ja mikrolainete eest. Tugevdab aurat ja aitab vältida energia äravoolu. Ta on nagu maagiline baromeeter, osutades seisundile, milleni lähitulevikus jõutakse. Aleksandriit reguleerivat vereloomet ja tugevdab veresooni. Ametüst Ametüst kujutab endast kvartskristalli, mis on oma värvi - purpursest kuni helelillani - saanud mangaanilt, raualt ja titaanilt. Mida tumedam kivi, seda väärtuslikum. Ametüst on alati olnud müstikute kivi
Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur. Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestele. Araabia kultuur Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri nimetataksegi kokku araabia kultuuriks.Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus. Arhidektuur
b. Teepikkus c. Ajavahemik d. kiirendus 11. Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus (Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus) a. On samuti konstantne b. Muutub igas sekundis ühepalju c. Suureneb d. Muutub igas sekundis üha rohkem 12. Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, u 2 m kõrgusel maapinnast, hüppab piloot lennukist välja. Piloot a. Saab tõenäoliselt viga ja hukkub b. Pääseb vigastusteta 13. Kivile, mille mass on 1 kg, mõjutatakse jõuga ning kivi saab kiirenduse. Selleks et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse, peab sellele kõivile mõjuv jõud olema a. Sama suur b. 10x suurem c. 10x väiksem d. 10 N võrra suurem e. 10 N võrra väiksem 14. Raudteeülesõidul põrkub rong kokku sõiduautoga. Kokkupõrke hetkel mõjub sõiduauto rongile a. Suurema jõuga kui rong sõiduautole b. Sama suure jõuga kui rong sõiduautole c
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
