Teraviljasaadused 1. põhiline inimtoit, tähsal kohal meie toiduvalikus 2. toorest teraviljast valmistatud tuntum toode on hommikueinehelbed 3. purustatud ja jahvatatud teraviljast valmistatkse jahu, manna, tangud, kruubid, helbed, pastad 4. teraviljadest kääritatakse jooke õlu, viin, viski, sake Teravilja ehitus Väline kest katab tera. Rohkesti kiudaineid, mida organism ei suuda hüdrolüüsida. Jahvatamisel eraldatatakse täielikult või osaliselt Endosperm jahuline tuum tera suurim osa, mis koosneb peamiselt tärklisest Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsive...
Teraviljasaadused Leib kui toidu sümbol Tera ehitus kile Süsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tärklises: kõige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. Rääkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tärklis paigutunud graanulitena valgu maatriksisse. Nisus 9-25 valku Jahus on valku 7-15 % Valgusisalduse järgi jaotatakse nisu tüüpidesse: 2. Kõvanisu (tera on kõva, puruneb jahvatamisel hästi) sisaldab > 14 % (12-14%) valku, jahu annab elastse taigna. 3. pehmenisu 8-10 % valku Normaalses nisus moodustab mittevalguline lämmastik 10 % kogu N-st. Suurem hulk viitab tera riknemisele või sellele, et tera pole küps. Erinevad teraviljad Tärklis erineb peamiselt tera suuruse poolest ...
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib
kasulik ja seda saame me kõik oma igapäevatoimetustesse põimida. Kiire elurutiini ning tihtipeale ka piiratud majanduslike võimalustega on paljudel keeruline ja vahest ka võimatu liituda mõne spordiklubiga või kehalist treeningut pakkuva teenusega nagu pallitrennid näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Esimesel astmel on teraviljasaadused ja kartul, mida on soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas. Sepikut ja leiba 4-7 portsjonit, kus üks portsion on 30g; kartulit võib tarvida 2-3 portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp.
toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool).
Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks on puu-, juur- ja kaunviljad. Mõningad loomse päritoluga toiduained sisaldavad samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline
Toit Toit koosneb toiduainetest. Toiduained koosnevad toitainetest. to i t a i n e d s a h h a ri i d i d ra s v a d v a lg u d v it a m i n id m i n e ra a l a i n e d Sahhariidid: annavad organismile energiat. · Leib · Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases
Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine. Ületarbimine on levinum jõukamate elanike kihtide hulgas, kes tarbivad liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa ülekoormamise, enneaegne vananemine ning rasvumine. Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik
Lihasetreening on parim kalorite põletaja. · Südamele tuleb koormust anda.Parimad viisid selleks on jooksmine, aeroobika ja rattasõit · Tuleb keskenduda sagedusele, intensiivsusele ning kestvusele.Mida intensiivsem on treening seda rohkem lihasmassi kasvatad ja kaloreid põletad. · Treenida tuleb ajal, mil sobib.Treeningu ajal ei tohi mõelda töömõtteid. Toidupüramiid · Toidupüramiid näitab, et inimese toidulaual peaksid olema esindatud teraviljasaadused, viljalised, rasvad ja piimatooted ning maiustused.Teraviljade osakaal peaks olema kuskil 45%, viljalistel kuskil 30%, piimatoodete ja rasvade sisaldus kuskil 20% ning maiustustel 5%- Kasutatud kirjandus · X klassi füüsika õpik ``Soojusõpetus`` · Marianne Koch ``Tunne iseennast`` · http://www.epl.ee/bosa /379714 · http://www.coralclub.ee · http://www.postimees
insuliini toimet Pähklid, oad, Kalad, juust, Munakollane, Pärm, kalad, krevetid, Kare joogivesi, - Rosinad, kirsid, Kalad, kalad, juurviljad loomaliha, tee, pärm, maks, krabid, sibul, küüslauk kiudained, datlid, viigimarjad mereannid sibul täisteravili, seened teraviljasaadused Seedehäired, Isutus, hammaste Glükoosi Närvikoerakkude Arteroskleroos? Aeglane kasv, Närvilisus Hemoglobiini ja stressitaluvuse arengu häired, metabolismi pigmenteerumine, hemoglobiini fosfolipiidi
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosse...
..............................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7
Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks
mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline
Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus,
aktiivsusest jne. Toidupüramiid · Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. ·
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ).
oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Koobalt Koobalti varud paiknevad põrnas, neerudes, kõhunäärmes, maksas, lihastes, erütrosüütides ja vereplasmas. Koobaltirohkusega hiilgavad loomsed subproduktid, kasinalt on koobaltit aga taimedes. Koobalti ohutu päevane kogus täiskasvanule on 0,025-0,050 mg. Räni Suurem osa ränist on koondunud sidekoest moodustunud tugistruktuuri: sidmetesse, kõhredesse ja kõõlustesse. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. On vaja mitmete keeruliste segamolekulide ehituseks; kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks; kasvustimulaatorina paljudel imetajatel. Boor Inimkehas olev boor on koondunud luudesse, hambaemaili ja kõrvalkilpnäärmetesse. Peamised booriallikad on taimesaadused. Boori leidub ka suuhügieenivahendite ja ravimite koostises.
......................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6
Toitumine ja Liikumine Koostas: Klass: Südametervis tuleb õigest toitumisest ja regulaarsest liikumisest. Selleks et süda oleks terve, on vajalikud õige, südamesõbralik toitumine, regulaarne liikumine, vererõhu normis hoidmine, suitsetamise, alkoholi ja narkootiliste ainete vältimine. Kõik need soovitused käivad käsikäes. Südamesõbralik toitumine Südamesõbralik toit mõjutab: vere kolesteroolisisaldust, vererõhku, kehakaalu. Peamised soovitused südamesõbralikuks toitumiseks o · Toituge mitmekülgselt. o · Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu. o · Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha. o · Valige väherasvased toiduained. o · Eelistage tervislikke toiduvalmistamise viise. o · Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. o · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Toidupüramiid Toidupüramiidi põhi Kehaline aktiivsus ja normaa...
koguses suure hulga energiat. · Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid, mis jagab toiduained nelja rühma · Igas rühmas on toiduained jaotatud sarnase energeetilise väärtusega portsjoniteks, eri rühmades on portsjonite energeetiline väärtus erinev. · Nii väikese kui suure lapse menüü koostamisel peab arvestama lapse energiavajadusega ja toiduainegruppide soovitusliku osakaaluga Teraviljasaadused ja kartul · Teraviljatooted on parimad kiudaineallikad · Kiudained tekitavad täiskõhutunnet ning parandavad ainevahetust · Need vähendavad vere kolesteroolisisaldust, ennetades seega südamehaigusi · Selle rühma toiduainetest peaks poole moodustama rukkileib, veerandi kartul ja teise veerandi ülejäänud teraviljatooted · Iga päev peaks sööma 45 viilu rukkileiba, sest selles on vajalike
Mõnes taimses toiduaines (näit kapsas ja kartulis) on valkude aminohappeline koostis võrdlemisi lähedane loomsete valkude aminohappelisele koostisele, kuid liiga väikese valgusisalduse tõttu ei tule kõne alla nende toiduainete tarvitamine täisväärtusliku valgu allikana. Praktiliselt on kasulik teada, et organismi aminohapete vajaduse optimaalseks rahuldamiseks on otstarbekas toiduaineid valida niiviisi, et nad üksteist vastamisi täiendaksid. Heaks kombinatsiooniks on näiteks teraviljasaadused ja piimaproduktid. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab
5. Söömise kiirus ja toidu maht Enamus inimesi seostab söömise küllastustunde tekkega. Küllastustunde tekkes on olulisel kohal seedekulgla venitus- ja kemosensoritelt, aga ka suu limaskesta ja neelu sensoritelt pärit erutus. Ka ei teki küllastustunne kohe söömise algul. Seega normaalse küllastustunde tekkeks ja liigsöömise ärahoidmiseks on soovitatav süüa aeglaselt ja suhteliselt kiudaineterikast toitu. Sellisteks toiduaineteks ongi aedviljad, puuviljad ja teraviljasaadused. Ka kaloritevaesed joogid on näljatunde vähendamisel sobivad. 6. Toidu valmistamine ja säilitamine Toiduainete säilitamisest, nende töötlusest ja toidu valmistamisest sõltub paljudel juhtudel vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ning omastamine organismi poolt. Toidulipiidide ebaõige säilitamine või lihtsalt vananemine põhjustab nende peroksüdatsiooni, selliste toiduainete söömine kutsub esile aga vabade radikaalide tekke ja rakumembraanide kahjustuse juba organismis endas
Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5
5.2.2 Ülevaade Eesti ja maailma erinevate regioonide toitumistavadest 5.2.3 Pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsioon, pagaritooted ja nende valmistamine (vt lisa D) 5.2.4 Erialane terminoloogia I, II eesti keeles, III inglise või saksa keeles (vt lisa E) 5.2.5 Toorainete sortiment, koostis, kvaliteet, toiteväärtus, kasutamisvõimalused, hoiunõuded, realiseerimisajad, säästlik kasutamine I algtase; II, III kesktase 1) teraviljad ja teraviljasaadused 2) piim ja piimatooted 3) kergitusained 4) vesi 5) munad ja munasaadused 6) suhkur, siirup, mesi 7) õlid ja teised rasvained 8) liha ja kala 9) linnased 10) jahuparendajad 11) puu- ja köögiviljad, marjad ja nende hoidised 12) lisaained (maitse-, aroom- ja värvained jms) 5.2.6 Nisu-, rukki- ja segujahust taignate valmistamine erinevatel meetoditel, sh 1) nisujahust pärmitaigen 2) nisujahust pärmi-lehttaigen ja lehttaigen 43) rukkijahust taigen
2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus,
peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. Märkimisväärselt on räniühendeid rukkis, nisus, kaeras, odras ja riisis. Eriti oluline on seejuures terade terviklikkus näiteks teraviljadest valmistatud rafineeritud jahu on kaotanud ligi 95% algselt terades olnud ränist. Soodsad räniühendite allikad just täisteratooted, jämejahvatatud jahust küpsised ja ka kliid. VÄÄVEL Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises
lisatakse seejärel piim ja supp keedetakse lõplikult valmis. Piimasupid maitsestatakse valmistamise lõpus soola ja suhkruga. 28. Buffee- iseteeninduslaud. On olemas külm buffee ja kuum buffee. 29. Kirjelda eestipärst hapukapsasuppi. Pane liha külmaveega keema, riisu vaht. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangu, riivitud porgand ja sibul. Keega nõrgal tulel 1-2 tundi. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 30. Toidupüramiid. Alt-üles: 4. Teraviljasaadused: leib, kartul, puder, makaronid, helbed. 3. Köögiviljad, kaunviljad, puuviljad ja marjad. 2. Õli, rasvad, pähklid, seemned, liha, kala ja muna, piim ja piimatooted. 1. Suhkur, karastusjoogid ja maiustused. 31. Kuidas kujuneb toitude müügihind? Portsjonikaalu jägi, tooraine hinna järgi ja käibemaksu järgi.
mida on näha ka allpool oleval pildil. Püramiidi alumises osas on toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevasti seotud. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ning veerand teiste teraviljatoodetena. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga tähtis. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm
võtta ja kasutada. Kuna keha ei anna ajule signaali selle kohta, et kütust on piisavalt, tahame seda aina juurde. Süsivesikute mõju on vastupidine nad tõstavad vere glükoosisisaldust, andes infot, et kütust on juba saadud piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine informeeritus ja motivatsioon Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine
Need on taimse või loomse päritoluga. Toidupüramiidi näitab, kui suure Sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Toidupüramiidis jagunevad toiduainedrühmiti neljale korrusele. Püramiidi alumistes kihtides paiknevad toiduained, mida peaksid sööma kõige rohkem. Keskele jäävad need, mida peaks tarvitama mõõdkalt ja tippu jäävad need toiduained mida peaksid tarvitama kõige vähem. Toidupüramiidi põhikorrusel asuvad teraviljasaadused ja kartulid. Teisel korrusel paiknevad puu- ja köögiviljad. Toidupüramiidi kolmandal korrusel on kala, liha ja lihatooted, muna, piim ja piimatooted. Püramiidi tipus on suhkur, maiustused, karastusjoogid ja lisatavad toidurasvad. Toiduained sisaldavad toitaineid. Igal toitainel on organismis oma ülessanne. Toitained on: süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalained ja vesi. Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb
Tärklis imendub aeglasemalt kui suhkrud. Tärklisest saadud energiavool on pidevam. Tselluloos, pektiinained ja teised raskesti seeditavad taimsed süsivesikud on vajalikud seedemahlade produtseerimiseks ja soolte kokkutõmbumise ergutamisesk. Nad pidurdavad roiskumisprotsesse jämesooles ning aitavad organismist eemaldada liigset kolesteriini ja mõningaid mürkaineid. Eestlaste toidus on tähtsaimaks süsivesikute allikaks teraviljasaadused (50-60%), kartul (10- 18%), puuvili ja marjad (kevadel 2-4%, sügisel 9-13 %). Lisaks saadakse süsivesikuid suhkrust. Linnaelanikud söövad suhkrut liiga palju: (18-30 % saadavatest süsivesikutest), maal süüakse suhkrut vähem. Piima ja piimasaaduste osa süsivesikute allikana piirdus 4-9%-ga. Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on
Jogurt, keefir, hapupiim, pett ja kodujuust (kuni 1,5% rasva); juustud (kuni mõõdukalt); kondenspiim, rõõsk, hapu-, vahukoor; 30% rasva), seejuures mitte kasutada määrdevõiet juust (üle 30% rasva); koorejogurt, rasvane jäätis, kohuke Leib ja teraviljasaadused, kartul Rukkileib, eriti täistera- ja kliilisanditega, sepik, riis, kodused pärmitaignatooted, Peenjahust leib ja sai; koogid, mille valmistamisel nuudlid (ilma munata), kaerahelbed, odrajahu ja -tangud, tatratangud, kruubid, on lisatud rasva, koort, munakollaseid ja suhkrut; pastatooted, mais, herned, oad. Keedetud või fooliumis küpsetatud kartul friikartul, kartulikrõpsud Köögi- ja puuviljad
Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa1. Püramiidi alus: liikumine Liikumine ja toitumine on üksteisega tihedalt seotud. Liikuv inimene võib endale lubada palju rohkem päevas kaloreid, kui mitteliikuv. 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda, 2009. Lk 14 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Lk 15 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Sellel korrusel on toiduained, mida tuleks päevas kõige rohkem süüa. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon) Kartul:2-3 portsjonit (80-100g / portsjon) Helbed:2-3 portsjonit (1dl putru, makarone / portsjon, müslit / portsjon)
nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet silmade, nina, huulte ümber ning suu- ja keelepõletikku (B6). Allikateks on kõik toiduained, eriti aga pärm, maks, kanamunad ja kanaliha, teraviljasaadused, kala ja liha, piim ja piimatooted, idandatud nisuterad, spinat, spargelkapsas, puu- ja köögiviljad. 6 Miks on Vitamiinid vajalikud ? Vitamiinid on eluks vajalikud bioloogiliselt aktiivsed ained nn. mikrotoitained,mida inimorganism vajab oma normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga, tema organism on võimeline ise sünteesima vaid mõningaid neist.
· Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. · Toidupüramiidi korrused mida tuleks jälgida : Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust), liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) Neljas põhikorrus toidurasvad, pähklid, seemned (rohkem kasutada õlisid) Püramiidi tipp suhkur, moos, mesi, maiustused, magusad karastus- ja mahlajoogid
Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. Keemilised omadused 1
puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 5 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. Keemilised omadused 1
vähem tuleb neid süüa. v Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit v Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100 150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level
lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt 5 värvi toitu. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidi alus: liikumine - Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi! Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Joonis 1: Toidupüramiid 4 Klassi küsimustik Klassikaaslastele sai esitatud küsimustik 10 küsimusega (Lisa 1)
kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi mõõdukas soojuses. 6 Ehitus Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak. Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes t...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM VITAMIINID Juhendaja: Pärnu 2008 Sisukord Teema lk number 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vitamiinide avastamisest 4 4. Mis on vitamiin 5 5. Vitamiinide klassifikatsioon 6 6. Vitamiinide defitsiit 7 7. Vitamiinide praktilisusest 8 8. Vitamiini ABC 10 9. Lisad Lisa 1: Vitamiine ja nende allikaid 14 Lisa 2: 12 põhitõde vitamiinidest 15 Lisa 3: Mõisted 16 2 10. Kasutatud kirjandus 17 11. Soovituslik kirjandus 17 ...
Rakvere Gümnaasium KAIRIT PALL 11A VITAMIINID Uurimistöö Juhendaja: õp E. Hein Rakvere 2010 SISSEJUHATUS Üha rohkem leidub tänapäeval inimesi, kes on huvitatud, milliseid vitamiine sisaldavad toiduained meie igapäevasel toidulaual. Ka mina olen alati olnud huvitatud vitamiinidest meie toidus – kuidas me neid saame ning milleks nad üldse vaja on. Seetõttu valisingi uurimistöö teemaks vitamiinid, et ennastki veidi selles valdkonnas harida. Töö eesmärgiks on tuua välja tähtsamad vitamiinid meie organismis ning kuidas need meid mõjutavad. Viisin läbi ka küsitluse Rakvere Gümnaasiumi 11. klasside õpilaste seas, et näha, mida teavad nemad vitamiinidest. Uurimistöö alusteks ja põhilisteks allikateks olid mitmed vitamiiniraamatud, kust sain vajalikku informatsiooni ning teadmisi. Lisaks kasutasin ka läbiviidud küsitluse tulemusi. Raskusi tekkis aja planeerimisel, kuna ma ei osanud arva...
*Min.ainetest leidub rauda, kaltsiumi- on kõrge toiteväärtusega *Värvuselt elevandiluust pruunikaslillani *Heledam on pehme, kergelt magusa maitsega *Tumedamat värvi maitseb nagu pähkel *Säilitada külmas, pimedas kohas, kinnistes nõudes Teraviljasaadused *Manna - saadakse jahu valmistamisel kõrvalsaadusena nisust või maisist. Teraline, helekollase värvusega, paisub kuumas vees. *Tatar - kolmetahuline, pruunika värvusega *Hirss - kollane, jahuse väljanägemisega, tahab korralikku pesemist ja kauaaegset keetmist. Tera suurem mannast
Suhkrute osakaal peaks jääma keskmiselt päevas 40-50 grammi vahemikku (Kaarma jt., 1992). Suhkrut sisaldavad toidud nagu koogid, küpsised ja teised toiduained on oluliste toitainete poolest vaesed ning võivad soodustada kehakaalu liigset tõusu (Fenwick, 2002). Kindlasti peaks toit sisaldama vajalikul määral kiudaineid, kuna see aitab vältida kõhukinnisust, mis on rasedusajal tihti esinev. Kuidainete allikateks on täisteraleib, pasta, kaunviljad, köögi-ja puuviljad ning teraviljasaadused (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). 1.3.2 Valgud Raseduse ajal on valguvajadus suurenenud, mistõttu on oluline tarbida valgurikast toitu. Lk 50 ema ja laps. Soovitatava päevase valgu keskmine hulk varieerub eri maades suuresti, alates 60- 65 grammist kuni 100-110 grammini päevas. Dr Liidia Saluste poolt Tartu Naistenõuandlas läbi viidud uuringust selgus, et optimaalne kogus võiks olla keskmiselt 77,5 grammi valku päevas.
Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15-19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
