Toidlustamine Tuuli Pirk Toiduainete töötlemine Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõust...
lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavutab maksimumi ehk kuni paike kutab. Õhtul kell 20.00 maapinna temp on langenud jarsult, kuid maalahedane ohukiht on veel soojem ning samuti ka mullatemp. Nende temp langemine votab kauem aega, kuna nende soojenemine oli samuti aeglasem kui maapinna oma. · Iseloomustada parasvootme jarve veetemperatuuri ja kihistumise muutusi aasta valtel- talvel on jarve temp uhtlaselt kulm ja veetsirkulatsiooni ei ole, kuid kevade saabumisel soojuskiirgus soojendab jarve ulemise kihi ning hakkab toimuma segunemine ja alumised kihid soojenevad samuti ules. Kui paikese poolt antav soojuskiirgus lakkab siis pealmine kiht jahtub ning tekib jarve ulemisse otsa kulm kiht vett,mis hakkab segunema(konvektsioon) alumise sooja veega ning tulemuseks on jalle uhtlaselt kulm vesi. · Selgitada moisteid epilimnion, termokliin ja hupolimnion-
jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% . Kehakeele lugemine
SISKORD........................................................................................... ...2 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE.............................................3 2. KÜLMA SÕJA ALGUS...............................................4 2.1. Külma sõja kujunemine.............................................5 2.2. Külm sõda tõi endaga kaasa........................................5 2.3. Berliini blokaad.......................................................6 2.4. Külma sõja lõpp......................................................7 LISAD...........................................................................9 1. KÜLMA SÕJA MÕISTE Mõiste ,,külm sõda" võttis kasutusele USA Riigidepartemangu nõunik Bernard Baruch 1947.a, kui kirjeldas maailmasõja-aegsete liitla...
karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm. 6Inimese termoneutraalne tsoon?-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus?- vesi juhib palju paremini soojust kui ohkkeha kaotab palju kiiremini soojust.
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand
ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu. Korvpallimäng oma kiires tempokuses võib põhjustada mängijatel väga laia spektri vigastusi. Kõige sagedamini on haaratud alajäseme erinevad osad - väljaväänatud hüppeliigesed, luumurrud jalalabas, põlve sidemete venitused ning rebendid on väga levinud. Korvpallureid ohustavad ka vigastatud randmed-sõrmed, mõrad pahkluudes, verine kulm või nina. Osa nendest vigastustest on vältimatud, kui tegemist on ootamatu kontaktiga kas teise mängija või palliga. Samas märksa sagedamini veab meid esmalt alt meie endi keha. Vigastused tekivad tihti ebapiisava soojenduse ja/või lihasväsimuse foonil. Samuti võib siia juurde lisada ka ebapiisava treenituse. Enamik meist mängib seda mängu hobi korras, peale tööd ja nii mõnedki meist mitmes liigas. On tavaline, et teeme seda nö „vana rasva" pealt aga koormused
kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
Kroppsdelar 1. Pea ett huvud | huvudet | huvud | huvuden 2. Juuksed ett hår | håret 3. Nägu ett ansikte | ansiktet | ansikte | ansikten 4. Laup en panna | pannan | pannor | pannorna 5. Kõrv ett öra | örat | öron | öronen 6. Silm ett öga | ögat | ögon | ögonen 7. Kulm ett ögonbryn | ögonbrynet | ögonbryn | ögonbrynen 8. Ripsmed ögonfrans | ögonfransar | ögonfransarna 9. Nina en näsa | näsan | näsor | näsorna 10. Põsk en kind | kinden | kinder | kinderna 11. Suu en mun | munnen | munnar | munnarna 12. Huul en läpp | läppen | läppar | läpparna 13. Lõug en haka | hakan | hakor | hakorna 14. Kael en hals | halsen | halsar | halsarna 15. Kukal en nacke | nacken | nackar | nackarna 16
( - ) -- . III 1524 -- «» -- , 1514 . -, , ( ). . 2010 -- . , -- «», «». , ( ). , XI ( 1046 ), IX -- , . , . XII ( , 1097 ) , . , -- , -- . 1239 . 1404 , . 110 . 1456 , , « » . , . , , . , « » . Novodevichy Convent (Novodevichy Convent Smolenski Jumalaema) - Õigeusu Vene kirik zhenskiymonastyr Moskvas [1] [2]. Novodevichy Convent asutas suurvürst Vassili III 1524 - auks Smolensk Mother of God "Protectress" - peamisi pühamu Smolensk, tänulikkusest valduses Smolensk aastal 1514 [1]. Klooster asub Devichye valdkonnas [1] painutada ning Moskva jõe lähedal Luzhniki Stadium, päris lõpus istoricheskoyPrechistenki (nüüd Big Pirogovi tänav). Kas nii akti...
Ainukesena häiris mind tool, sest sellistes kohtades hakkab mul alati selg valutama. See juhtus ka nüüd, kuid see ei peatanud mind kordagi tükki vaatamast, nautisin seda edasi kuni lõpuni. Eriti lahe oli Veiko Tääri ja Andero Ermeli näitlemine, kuna mõlemad pidid kehastama naisi, siis olin alguses natukene skeptiline, kuna kartsin, et nad ei suuda oma rolle ära mängida. Kui mu kõhklused olid asjatud, need kaks meest on juba nii ,,vanad" näitlejad, et nende kulm ka ei liikunud, kui nad inimesi naerma panid ja imetlema anusid. See oli lihtsalt vapustav, kuidas need kaks tegelaskuju eesotsas Gerli Padariga suutsid asjad käima panna niimodi, nagu mina, kui pealtvaataja soovisin. Kõik oli lihtaslt ideaalne. Kui seda teost etendataks uuesti, siis läheksin kindlasti vaatama, ei ole antud hetkel päris kursis, kas seda kunagi veel tuleb, aga sooviksin kindlasti minna. Sest nende väheste
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks.
Berliini kriisid Grete Põdra Kerdu-Katty Pärss Siim Sarapik 12.c Berliini blokaad (24. juuni 1948-12. mai 1949) ● Külm sõda algas Berliini blokaadiga 1948. aastal ja see kestis kuni Berliini müüri langemiseni ● Lääneliitlaste kontrolli all oleval Saksamaal olid tegevust alustanud demokraatlikud parteid ning valmistati ette reforme ● Nõukogude tsoonis kehtestati kommunistlik diktatuur ● Kui läänetsoonides alustati majandusreforme, astuti Nõukogude okupatsioonis sellele vastu ● 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära ● Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita, kuid Lääne-Berliin ei alistunud ● Vastupidi, linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks ning muutis Lääne ühtlasemaks ● 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama ● Berliini blokaadi võib pidada külma sõja alguseks ...
Jättiski mulje Constancest nagu ta tõepoolest olekski eriskummaline ajudega naisterahvas. Constance abikaasaks oli edukas Londoni ars John, keda etendas Aarne Üksküla. Aarne Üksküla, kes on kogenud näitleja, tuli talle antud tegelase kujutamisega toime. John oli vähese jutu ja emotsioonidega mees. Teda näitleja kujutaski tagasihoidlikuna, mõtlikuna ja rahulikuna. Emotsioone üritas näitleja väljendada läbi silmade. Näiteks silmad pärani lahti kulm kortsus otse vaat tähendas pahameelt. Ta ei pidanud selle emotsiooni väljendamiseks kasutama kõrgemat hääletooni ega vihaselt vehkima. Üksküla sobis sellesse rolli, see oli tema näost ja kehakeelest näha. Tal õnnestus anda vaatajale edasi Johni tegelaskuju. Tiiu Übi vastutas kujunduse eest. Tema oli kuntsnikuks ja tegi oma tööd hästi. Kogu tegevus toimus elutoas. See oli küll ainult üks suur tuba, aga sellest piisas rohkemat polnud vaja. Ruumi stiil ja
- Sirgemad kulmud - Oranžikas põsk pikki sarnaluud - Keskmiselt tumedamad pisikesed suud 1930 - Meikimine kohustuslik - Meiki ohtralt - Kunstripsmed – Huulepulga ja küünelaki sobitamine - Mustad küüned, rohelised laud, oranž põsk - Lainer 1940 Hoolitsetud kulmujoon - Punased huuled, ülemine huul natuke suurem – laiema kaarega - Ripsme koolutajad - Kunstsünnimärgid 1950 - Marilyn Monroe, Grace Kelly, Audrey Hepburn, Vivien Leigh -Lainerijoon - Punane huul - Rõhutatud kulm 1960 - Baby-doll look - Twiggy - Kunstripsmed - Meik muutus julgemaks 6 1970 - Sex, drugs, rock’n’roll - Loomulik meik - Ka pöörased meigitrendid: huuled peaaegu mustad, lauvärv üleval-all, modelleerimine, huuleläige - Diskovaimus – särav, loterdatud detailide rohke, ohtralt kunstripsmeid nii üle kui ka ala ripsmetel 1980 - Tume huul - Rõhk tumedal kulmul - Puhas punane, kärtsroosa huul
On 15. veebruar 1995, Katagiri, kauaaegne kogud ametnik Tokyo Turvalisus Trust Bank, on üllatunud, hiiglaslik konn ootab teda viisakalt väljaspool oma korteris. Frog tutvustab ennast ja vabandab barging arvesse Katagiri koju, väites, et on pakiline küsimus, mida arutada. Ta on tulnud, sest Tokyos on peaaegu hävitatud. Katagiri arvab, et tuleb jant, kuid Frog kinnitab talle, et nad on ainsad kohal. Frog ütleb talle, et ta ei ole hull ja et Katagiri pole und. Segaduses ja ülekoormatud, Katagiri küsib, kas konn on "tõeline konn." Frog vastused jaatavalt ja näitab oma realness kallutades tagasi oma pead ja lastes läbi seina korisev seeria ribits. Frog ütleb Katagiri et tekib maavärin kolme päeva pärast, palju suuremad kui mis tabas Kobe kuu aega varem. Rohkem kui 150.000 inimest sureb ja linna infrastruktuuri hävitamisele. Epitsenter on õigus alla Katagiri panga asukoht. Frog ütleb Katagiri et lõpetada maavärin ei juhtuks, kaks neist tuleb ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
umbusklikult. Matteus vaatab Kristust ja Peetrust imestunult. Keldriluugivalgus on suunatud otse Matteusele, märkides tema kutsumist taevalike jõudude poolt. Matteuse, Kristuse ning Peetruse käed moodustavad ruumis mõttelise kolmnurga - püha kolmainsuse märgi. Teine pilt Matteuse-tsüklist on "Püha Matteus ja ingel". Vanaldane paljaste jalgadega Matteus kirjutab evangeeliumi. Töömees Matteus hoiab kohmakalt paksu köidet ja pingutab, kulm murelikult kortsus, harjumatu kirjatöö kallal. Ingel sosistab talle sõnu ette ja juhib ettevaatlikult Matteuse kätt, nagu õpetaja juhib õpilase oma. Maali tellijad olid sokeeritud säärasest lugupidamatust suhtumisest pühakusse ja keeldusid pilti vastu võtmast. Skandaali tõttu pidi Caravaggio tegema uue altarimaali. Hiljem sattus "Püha Matteus ja ingel" Berliini, endisesse Keiser Friedrichi Muuseumi, kust see 1945. aastal kaduma läks. Arvatakse, et see Caravaggio maal on II
,,Lõpetame selle teema ja kõneleme edasi siis, kui kõnealune isik on ka kohal. Pole ju aus temale suunatud teemat lahata temaväliselt," on vaid mõned fraasid, mida olen ise edukalt kasutanud. Verbaalne suhtlemine Kui tekib tunne, et suhtluspartneri sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas (näiteks kui keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: "Meil on nii hea meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu
Nt: ideaalne → ide – aalne, revolutsioon → revulutsi – oon 5) Üksikut häälikut realõppu ei jäeta E - male EI SAA TEHA, vaid ema- le, 6) Koma ei tohi olla rea alguses , et………. EI TOHI OLLA 13. Genuiinne sõnavara Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara *Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema *Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu Vanimad sõnad: jõgi, puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea) 14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44) Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda. Kolm soome – ugri keelt on : a) Ungari keel b) Soome keel c) Eesti keel Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi
Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) - sõnad hala (kala), šijer (hiir). 2. Soome-ugri - sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (8-9 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder.
Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1. Samojeedi (neenetsi, kamõssi, nganassi) sõnad hala (kala), sijer (hiir). 2. Soomeugri sõnad kuu, öö e öh, ema, isa onu. Ugri (89 tuhat aastat vana) Ungari: kez, vez, ver, kiv, jalog. (Hunnidel oli käsi, vesi, veri). Somaatilised: kulm, põsk, silm, suu, luu, jäde, süda, pii e hammas. Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 16 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder.
Ehk vanem kiviaeg oli kiviaja vanim ja pikim periood, algas üle 2 miljoni a. tagasi, kui Homo habilis ja Homo ergaster esimest korda tootlesid kivist tööriistu. Kuulsad paleoliitikumi mälestised on: o Altamira o Baile Herculane Rumeenias o Lascaux' koopamaalid VANEM PALEOLIITIKUM Kliima muutus jahedamaks seoses algava jaatumisega. Peavarju otsiti koobastest voi valmistati endale okstest ja loomanahkadest hutte. Kulm kliima vahendas koriluse osatahtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (pohjapodrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, kupsetamine ja tuhas hautamine. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Mammutikutid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku.
kohal. Maakera kõige külmem piirkond. Eesti on alal, kus vahelduvad tihti õhumassid, seetõttu on ilmad siin väga muutlikud. Atmosfääri frondid Soe front-tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk on kõrgemates õhukihties jõudnud palju kaugemale kui maapinnal. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Talvine soe front põhjustav jäidet. Sooja frondiga kaasneb õhutemp tõus. Külm front- hoopis erinev sooja frondi omast. Kulm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob. Põhjapoolkeral algab suvi. 22
.............................................................22 2.5. Naba augustamine...................................................................................................23 2.6. Huulte augustamine................................................................................................25 2.7. Kõrvade venitamine................................................................................................26 2.8. Kulm.......................................................................................................................27 2.9. Bridge.....................................................................................................................29 2.10. Nibu........................................................................................................................29 2.11. Elementaarne hooldus.................................................
Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis. Riina arvas et see oleks ilus olnud kui Hinnust ja Miinast paar rahvast oleks saanud. Aga sinna need Riina mõtted jäidki, sest äkitsi emal ja tütrel mõlemal lõng pooli peal katkes. Vanake pööras näo tütre poole ja küsisi et kas Miina teab mis uudist, aga Miina vastas et ei tea. Vanake ütles, et Hinn tahab ära minna, Miina ütles et Hinn, head teed, las ta joosta peale. Eide kulm lõi kortsu. Et jäävad heast töölisest ilma, Miina arvas et palkavad uue kui vaja. Eideke sai pahakseks, et tema palju vaeva näinud, ja lasevad lihtsalt heal töölisel minna. Eideke ei saanud aru mis Miinal Hinnu vastu on. Miina ei olnud Hinnu tööga aga rahul ja ta arvas et kui eideke tahab siis võib Hinn elu lõpuni sulaseks jääda. Eideke ütles lapsele, et sulaseks, sa mine häbene laps natuke
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. ...
Laiutan imestusest käsi, naeratan, keerutan akna ees ja jään merd vaatama. Viskan voodile pikali ja jään magama. Kehitan õlgu, astun aeglaselt toa poole, vangutan pead. Pistan käed taskusse, kus nad tõmbuvad rusikasse. Kehitan õlgu, kratsin nina ja podisen oma ette. Istun hoogsalt esimesel võimalusel. · Sõrmede trummeldamine- ootamisest tüdinenud, närviline · Kella vaatamine kiirustamist · Kulm kortsutamine- arusaamatust · Naermine- heatujuline · Ei vaata otsa pole endas kindel · Kõvasti kokkupigistatud huuled väga ärritatud või vihane · Õlad längus, pea maas kurvastus, ettetaedmatus · Käed risti rinnal või puusas valmis oma õiguste eest võitlema · Kätega vehkima agressiivne ja mitte mõistev teiste suhtes · Üksisilmi vahtimine kahtlustav, usutlev mõndadel juhtudel ka valelik · Pidulik soeng ja riietus - emotsionaalselt häälestatud, viisakas
kastiga head konjakit, viskit või veini kaasa. Kuna ta on eluaeg olnud väga külalislahke, teadsid kõik, kes end vähegi sõbraks said pidada, et sünnipäeval või uusaastapeol olid Olku pool uksed avatud. Mõnikord võib talle tagasilööke anda see, et ta ei oska «ei» öelda. Muusikat kirjutab ta sellist, mida mina laulda ei oska, kuid ta on väga hea kontsertmeister ja ma imestan, et ta end tööga lõhki kiskunud pole. Temas on lapsemeelsust ning kulm kortsus olekut on tema puhul üldse väga vähe nähtud. Võibolla on ta nüüd selle selgeks saanud, aga minu meelest ei ole ta osanud raha küsida. Ta on lihtsalt hea ja tagasihoidlik inimene. Lauri Nebel, kauaaegne sõber, Ehalale hüüdnime «Olku» andja: Olku on üks vähestest, kelle kohta ma võin tõesti öelda SÕBER. Oleme koos olnud kogu oma murdeea ja kujunemise aja ja saan temast rääkida ainult ülivõrdeis. Riius pole me sõpradena kunagi olnud, kuigi
vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk, mis loomulikul teel kujunenud. (Nt Soest) 1150-1250 – rajatud ehk „vanemat tüüpi“ (osaline planeering). (Nt Lübeck) 1250-1300 – rajatud ehk „uuemat tüüpi“ (st täisplaneering). Plaanipäraste linnade rajamine. Tööd tegid tõenäoliselt ikkagi spetsialistid, kuna linnade juures kohatakse väga sarnaseid ruume ning oli vaja ka vastavat maastikku, kuhu linna rajada. Vaadati, et linn oleks juba looduslikult hästi kaitstud. (Nt Dresden, Kulm, Klaipeda (Memel), Elbing). Sellel perioodil on rajatud kokku Euroopas umbes 1500 linna. 1300-1450 – kääbuslinnade periood, uue linnade rajamise arvus toimus tõsine langus. Elanikke keskmiselt alla 800. Kogu keskaja linnade arvust rajati sel perioodil u 4%. Linnade arengu languse põhjusteks olid ikaldused, näljahädad, epideemiad (katk) 1450-1800 – linnade rajamise suur allakäik alates 1800 – moodsad linnad, uus linnade rajamise laine, seotud tööstuse arenguga.
See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab (James 1998:11). Osa inimesi punastab valetades või selle väljatulemise pärast piinlikkust tundes tahtmatult. Vähem vilunud valetajat võib mõnikord tabada soovilt näoilmet peita näiteks võib ta püüda varjata muiet. Mõned näolihased on siiramad kui teised. Valetaja võib näiteks küll naeratada, kuid seejuures kerkib või tõmbleb tal kulm, sest ta tunneb ebamugavust (Winston 2004: 84). 1.3 Kehakeele rahvusvahelised ja kultuurilised aspektid Paljut kehakeelest võib mõista otsekohe ja mis tahes maailma paigas (Jaskolka, 2004: 24). Nagu näiteks rõõmsusmeelsuse korral naeratatakse ja kurbuse korral valatakse pisaraid. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitust ja noogutus jaatust (Pease 1994: 10).
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENE...
Borkmann ja viiuldaja Johanna Znamenski; üsna palju oli samast perest muusikuid: vennad Flinkid, Ignatjevid, Kaasikud, Kallased, Kirikalid, Kreutzbergid, Kurskid, Kuusikud, Kõlarid, Mullatid, Mutlid, Raudsepad, Rosenbenkid, Sachsenid, Schellerid, Schütsid, Socherid, Šumjatserid, Veenred, Värgid, õde-vend Borkmannid ja isa-poeg Lemmikud; refräänilaulu harrastasid orkestrantidest Friedrich Kaasik, Roman Karise, Aleksander Koromaldi (Leontjev), Herbert Kulm, Georg Metssalu, Enno Mullat, Jasef Mullat (Emmanuel Muller), Voldemar Prügi, Artur Rinne, Rudolf Rotka, Adolf Scheller, Kurt Strobel, August Truder, Evald Turgan, Raimond Valgre (Tiisel) ja Vladimir Vertennikov (Mutsu 1991, 6: 22). Kõige tüüpilisem oli 7-liikmeline koosseis: viiul, 2 saksofoni, trompet, klaver, kontrabass ja trummid, s.t küllaltki ökonoomne koosseis, mis kõlab juba hästi (puhkpillid saavad kolme-
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
kolp Kolp kaitseb aju kolbad Mis looma kolbad need on? H 7. 1õige; 2vale; 3vale; 4õige; 5õige; 6õige; 7vale. H 8. Kolmandast, mind, luud ja kondid, roided, süsti. H 9. 1nupule; 2hooldustöötaja; 3luud ja kondid; 4normaalne; 5pea; 6miks; 7 lõikus; 8kolp; 9roided; 10põlvekeder; 11lüli. H 10. Silm, laug, kulm, pea, otsmik, ripse, kõrv, nina, suu, lõug; huul, hammas, keel. Vajadusel võib anda nende sõnade mitmuse nimetava vormid. Harjutamiseks sobib demonstreerimine skeleti mulaazil või iseendal. H 11. Võimalusel lugeda anatoomia õpikut või mõnda ajalehte (nt Meditsiiniuudised, Haiglaleht) ja otsida sealt mitmuslikke vorme. Iseseisev töö. H 12. See loovülesanne annab vabad käed fantaseerimiseks. Soovitav on jälgida riimumise põhimõtteid, kuid see pole peamine. H 13
18.12.2008 www.tarbija24.ee Kuigi Eesti Panga nõukogu kinnitas teisipäeval tarbimislaenu intressid oma töötajatele, ei taha pank seda numbrit nimetada. Eesti Panga avalike suhete büroo juhataja Livia Kulmi sõnul on laenu intressid võrreldavad teiste sarnaste laenude intressidega, kuid ta ei andnud võimalust reaalseid numbreid võrdlema hakata, kirjutab Õhtuleht. «Tööandjalt on laenu võtnud umbes pool töötajatest,» rääkis Kulm Õhtulehele ning lisas, et enamiku väljastatud laenudest moodustab eluasemelaen ning kõik laenud on antu kroonides Tema sõnul hakkas keskpank taolisi laene andma 1990. aastate alguses, kui finantsjärelevalvega tegeleva asutuse töötajatel oli keelatud kommertspangast laenu võtta. Tarbimislaenu kõrval annab Eesti Pank oma töötajatele ka õppe- ja eluasemelaenu. Toimetas Hanneli Rudi Tööandjad: palgad tõmbuvad kuni kümnendiku ulatuses kokku 18.dets 2008
tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud. ,,Mul on hing. See korraliku eesti poisi hing, mis on saanud korralikult igast suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks
Kodus tehtud märjuke on kahtlemata kõige popim jook, peale palinka juuakse tsuikat (vahe selles, et tsuikat tehakse õuntest, palinkat ploomidest) ja tuikat (samuti ploomibrändi, kuid pole nii puhas kui palinka). Noored kangemaid jooke ei armasta, põhiliselt juuakse veini. Ka see on kodus tehtud erinevalt siinsest koduveinist väga kuiv ning mullitav. Trahvi makstakse kottides ja kellades Poliitikast rääkides tõmbub muidu nii rõõmsameelsetel rumeenlastel kulm kortsu. Riigijuhid saavat kõige kõrgemat palka, korruptsioon lokkab. Altkäemaks on sama loomulik nagu hommikune hambapesu. Politseilt tasub trahvi alla kaubelda võit on vähemalt kolmandik summast. Piletimüüjale võib vabalt maksta poole summast ja ta «unustab» pileti anda. Suletud lossis tiiru teha lubanud valvur üritas selle spetsiaalkülastuse eest hiljem 20 eurot välja pressida. Püssimees seisis kõrval, nuta või maksa.
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine algas 370ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Purustasid gootide väe, mis omakorda panid viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma rahu lagunemine, Caracalla edikt 212. Konstantinoopoli nimetamine uueks pealinnaks = Rooma lõhestamine 330. Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tung...
Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata. Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes, hambad ristis, tehislikult naeratab kulm endal kortsus, öeldes "Meil on nii hea meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Mittekongruentsuse märkamiseks on kasulik tähele panna järgmisi detaile: Käed kokkusurutus või lõdvestus, zestikuleerimine kas peopesad all, üleval või peidus Hingamine sissehingamine, pausid, sügavus
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides or...
Soojuse ja külmuse väljendamine kehakeele kaudu Allolevas tabelis on toodud näited kehakeelest, mis viitab soojusele või külmusele. Antud harjutuse käigus soojuse ja külmuse väljendamisel võite kasutada tabelis toodud näiteid. Kehakeel Soojus Külmus Hääletoon mahe kalk Miimika naeratav, jäik , huvitundev kulm kortsus, igavlev Kehahoid näoga partneri suunas seljaga partneri poole, pinges Silmside partnerile otsa vaatav partneri silmi vältiv, maha vaatav Puudutused partnerit õrnalt partneri puudutusi
Kongruentne on see käitumine, milles kogu teade, nii verbaalne kui mitteverbaalne, vastavad edasiantava tähendusele. Suhtlemises saadakse enam infot, kui rääkija eeldab. Kõik sõltub muidugi sellest , kas partner oskab jälgida ja märgata. Mittekongruentseks nimetatakse suhtlemist juhul, kui sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas. Näiteks teenindaja, kes, hambad ristis, tehislikult naeratab kulm endal kortsus, öeldes "Meil on nii hea meel teid siin taas näha" suhtleb mittekongruentselt. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 61 Suhtlemisvahendid Mittekongruentsuse märkamiseks on kasulik tähele panna järgmisi detaile:
energiat, mida tuleks selle asemel koondada dünaamiliselt kasulikuks jõuks, sest ärevus ja rahutus vähendavad märgatavalt rituaalide produktiivsust. Nõid, kes loitsib, oodates läbematult telefonikõnet oma armastatult, puudustkannatav maag, kes ootab Saatana õnnistust kui nõeltel istudes, endale osakssaanud ebaõigluse pärast kurvastav mees, kes oma õnnetuks tegijat needis ja nüüd pikaksveninud näoga mööda teed longib, endal ebaõnnestumisest kulm kortsus, on tüüpilised näited valesti suunatud emotsionaalsest energiast. Pole ime, et valge maag kardab needuse tagasipöördumist pärast tema poolt lausutud kurja loitsu! Needuse tagasipöördumine süütunde käes vaevlevale needuse panijale peaks olema kindel just tänu neile süümepiinadele! E. Tasakaalustusfaktor Tasakaalustusfaktor on selline maagia osis, mis loeb naudingutele ja lõbudele suunatud loitsudes tunduvalt rohkem kui needuse saatmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
