Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend
Jahutusvedelike eristakse värvuse abil(nt: G48- rohekas või sinine, kasutusiga 2 aastat, G12- punakas roosa värvus, kasutusaeg 5 aastat).Kui jahutusvedelik on konsentraat siis tema külmumis temperatuur on -15 vesilahus aga -40 krradi. NB: Etüleenglükooli sisaldavad jahutusvedelikud on väga mürgised! Kasutakse ka propüleenglükooli vesilahuseid kuid harvemini. Jahutussüsteem koosneb: Jahutussärk, mis paikneb plokikaanes ja plokis, radiaator, tsentrifugaal tüüpi veepump, ventilaator, termostaat, salongi radiaator, lõdvikud, voolikud ja paisupaak. Automootoris kütusepõlemisel läheb: kasulikuks tööks 33%, höördekaod 10%, jahutusvedeliku kaudu 30%. Termostaat Termostaat kiirendab külma mootori soenemist sest ta sulgeb jahutusvedeliku pääse radiaatorist. Jahutusvedelik tsirkuleerib: Veepump termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu:
Masin on kontsrueeritud kättesaadavatest juppidest ja sel puudub arvutuslik skeem, samuti eskiisprojekt ja kahjuks ei tööta ka. Allolevatel piltidel on masina ehitusest pilt, eskiis, välja pakutavad lahendused ja seletused. Pilt1.1 Masina ehitus ja skeem. Eelpool on mainitud, et masin on ehitatud kättesaadavatest juppidest, seega on valitud radiaalventilaator, mille rõhk võib ulatuda kuni 15 kPa, olenevalt tema labade asetusest ja mootori võimsusest. Ventilaator on mõeldud tegelt kasutamiseks õhu ventileerimisel ja selle juhtimiseks mitte pneumotranspordina. Põhieesmärk on leida vastav mootor ja ventilaator arvestades rõhukadusi ruumalale. Tööülesandeks on vaja teha masinale arvutusskeem ja eskiis seega ei arvestata osasi tegelikke väärtusi, nende asemel kasutatakse teisi oletatavaid väärtusi. Skeemile esitatavad nõuded: 1. Määrata transporditava materjali hõljumiskiirus ,õhuvoolu kiirus ja materjali
AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor S2 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise ümberlüliti M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtim asünkroonmootor S1 asend «+45») M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga KM2, KM3, KM4 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise asünkroonmootor kontaktorid M4 – neljanda ventilaatori lühisrootoriga KM5 – esimese ja teise ventilaatori kontaktor asünkroonmootor
Füüsika (8.klass) konspekt Heli 1.keskkonnas levivaid v6nkumisi nim. heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklap...
Sisukord ................................................................................................................................................ 2 Arvuti ventilaator ..................................................................................................................................
Uue sissevalamisel jälgige ettenähtud kogusest, sulgege kõik alumised lõdvikud, korgid ja avage ülevalt õhutusventiilid need on tavaliselt radikasse mineva lõdviku küljes, Salongis keera kraan kuuma peale, võib lahti võtta tagasi tuleva vooliku ots. Siis sulgege need ja käivitage mootor 2-3 min. 2000-3000 põõret ja seejärel laske töötada tühikäigul seni kuni radiaatori lõdvikud lähevad soojaks. Seejärel täpsustakse paisupaagis vedeliku tase. Mootor töötab seni kuni ventilaator hakkab tööle. Vahel aitab ka paisupaagi üles tõstmine. Termostaadi kontrollimiseks jälgige radiaatori alumist paaki käega katsudes külma mootori korral ei tohi ta koheselt soojaks minna- kui on siis termostaat ei sulgu korralikult, kui termostaat üldse ei avane siis läheb keema. Viimase korral ei sulgu radiaatori kork korralikult(tihedalt) ja surve puudub, surve peaks olema umbes 1 bar. Täpsemaks termostaadi kontrollimiseks eemalda see ja pange see kuumutatavasse klaasnõusse kus on
Parimaks arvutite hooldus paigaks on tavaline laud. 7. Jäta meelde kruvide asukoht. 8. Kui meelde ei jää, siis võta valge paber kirjuta sinna eemaldatud detaili nimetus ning aseta sellele kruvid samas mustris. 9. Kõigepealt eemalda kõik juhtmed arvuti järel. 10. Kontrolli ega midagi poleks vooluvõrgus. 11. Keera lahti arvuti korpuse kruvid. 12. Ning võta korpus pealt ära. 13. Lase suruõhuga arvuti kast tolmust puhtaks. 14. Seejärel eemalda protsessori pealt jahutus. 15. Puhasta ventilaator suruõhuga. 16. Tee seda prügikasti koha, et tuba ei läheks tolmu täis. 17. Puhasta ventilaator ümberringi. 18. Väldi ventilaatori labade puudutamist. 19. Ära puhasta ventilaatorit veelikuga. 20. Võta graafikakaardi pealt ära jahutus. 21. Puhasta see samamoodi nagu protsessori jahuti. 22. Puhasta protsessor termopastast majapidamispaberiga. 23. Puhasta graafikakaardi kiip termopastast majapidamispaberiga. 24. Pane protsessorile uus termopasta kiht. 25
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika II DESORPTSIOON Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni ehitusega 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ} 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga k arv m n y = Auõ H 0 Joonis 1. Katseseadme skeem väljalase ...
piirkond B B = Kõrge rõhu piirkond 1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator 5 = Aurusti 6 = Reduktor 2 3 90-ndate keskpaigani kasutati sõidukite kliimaseadmetes külmaaimet R12. Tänapäevastes kasutatakse sõidukite kliimaseadmetes külmaainet R134a. AK 08/2008 2 Kliimaseade
volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt, kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest). Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses radiaatoritega, suurendades seeläbi soojusülekande efektiivsust. Liikuvate osade tõttu vajab ventilaator püsivat hooldust. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. CD-ROM ja DVD-ROM CD-ROM ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu. DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama
kohta kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10.Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10-20 W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse Küttevõimsus Pw Õhu rõhk kalorimeetris p1 Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus
programm vastavalt ülalkirjeldatule. Alustatakse temperatuuri registreerimist, klõpsates punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale. Võib ka hiljem andmete töötlemisel graafikuid ajatelje suhtes nihutada. Kui kütted on välja lülitatud, keeratakse pinge nulli ja lülitatakse jahtumise kiirendamiseks sisse ventilaator. Kui kõik metallid või sulamid on jahtunud vähemalt 150 0C- ni, lõpetatakse temperatuuri registreerimine ja salvestatakse andmed. Süsteemi olekudiagramm: Sn sisaldus 61,9% ja Pb sisaldus 38,1%
kalorimeetermeetotiga Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10. Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1
ventilaatori (4) poolt, mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga (15) ja ventilaatori poolt tekitatud rõhk manomeetriga (16). Ventilaatori poolt imetava õhu kogust võib reguleerida siibriga (17). 4. Töö käik Enne tööga alustamist puhastatakse kolonn, kontrollitakse, kas kolonn on ühendatud õhutorustikuga, suletakse kõik kolonni avad, mikromanomeetrid (6 ja 11) ja avatakse siiber (17). 4.1 Määratakse resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis. - käivitatakse ventilaator (lüliti (14), sagedusmuundur (8), nupp "RUN"), - sagedusmuunduri (8) abil reguleeritakse välja õhu kiirus, - päraste seadme tööreziimistabiliseerumist mõõdetakse õhu kiirus diferentsiaalmanomeetrite (6 ja 7) näitude abil ning registreeritakse tühja resti takistus (diferentsiaalmanomeetrite 11 ja 12 näidud), - tulemused kantakse tabelisse 1, - seejärel suurendatakse õhu kiirust (suurendades voolu sagedust) ja korratakse
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta
kui kaua peab kuivati töötama. · 1983 -dal aastal pandi kuivatitele stardi taimerid. Trummel kuivati Tööpõhimõte Peamine mõte on puhkuda kuuma õhku ühe trummli poolest sisse ja teisest välja. 2. Külm õhk surutakse masinasse läbi õhu sissevõtuava. 3. Ventilaator tõmbab õhu sisse ja surub selle läbi küttekeha. 4. Ventilaator töötab elektrimootori jõul. 5. Jahe õhk on läbinud kütteelemendi ja see on muutunud kuumaks ja
alumine koguja ülemine koguja 1 0,17 15 16 0,085 0,009 1,0 5 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Joonis 4. Seadmete skeem. I - ketassae kogujad, II - otsamissaag, III lintsaag, IV höövelmasin, V paksusmasin, VI freesmasin, VII ventilaator, VIII - tsüklon /1/ Joonis 5. Arvutuslik pneumoskeem /1/ 6 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Harude arvutus on sobiv koondada tabelisse: Haru nimetus haru algusest, Pa
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reag...
3. Ülesanne – liistliite tsentreerimine Tihe-liistliitelise istuga võllile läbimõõduga Ns=18mm on istuga Z6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on Nh=....mm ja ist H7 ning rummu pöia laius on ...... mm. Liistu arvutuslik laius on b =mm ja kõrgus h=6mm ning pikkus l=40mm on antud tinglikult. 𝒁𝟔 𝑯𝟕 𝟔 ∙ 𝑿 𝟔 𝒙 𝟒𝟎 𝒉𝟗 𝒉𝟗 Lahendus Liist võllisoones istuga Z6/h9 b 6mm ES 0.035mm 0.003mm 0.032mm EI 0.032mm 0.008mm 0.04mm es 0mm ei 0.03mm ULSH b ES 5.968mm
Joonis 1.1 Õhu erisoojuse määramise seadme skeem: 1 ventilaator; 2 gaasikulumõõtur; 3 manomeeter; 4 termomeeter; 5 kalorimeeter; 6 klaasümbris; 7 küttekeha; 8 termopaarid; 9 millivoltmeeter; 10 vattmeeter; 11 autotrafo 2 4. Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10 W. Oodatakse kuni temperatuuri tõus kalorimeetris stabiliseerub ning õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit.
kliimaseadmel on eelsoojendi automaatika või mitte. See kehtib ka kahetsoonilise kliimaseadme korral, st. kui autosalongis on võimalik saavutada kahe eraldi temperatuuriregulaatori abil kaks erinevat kliimatsooni. Uurige seetõttu automüüjalt, kas auto kliimaseadmel on eelsoojendi automaatika või mitte. Autole, millel ei ole konditsioneeri või on manuaalne konditsioneer (AC). Autosalongi soojendamiseks: Seadke temperatuuriregulaator maksimaalsele soojusele ja ventilaator ühele kolmandikule maksimaalsest kiirusest. Õhujaotuse paneelilt seadistage puhumine tuuleklaasile ja küljeklaasidele. Autosalongi ventileerimiseks: Lülitage soojendi ventilatsioonirezhiimile lüliti, kaugjuhtimispuldi või uuemat tüüpi (ümmargune) taimeri abil. Seadke temperatuuriregulaator jahutusele ning õhu puhumine salongi keskele. Ventilaatorikiirus seadistage 1/3-2/3 maksimaalsest kiirusest
valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga MÜRA Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Looduslikud mürad: Merelainete kohin Tuule vihin Äikese kärgatus Jne Muud mürad: Töötav külmkapp Pesumasin Ventilaator Jne KASUTATUD KIRJANDUS Google Vikipeedia Füüsika õpik TÄNAME KUULAMAST
30. Tooge näiteid konvektsiooni kasutamise kohta tehnikas. Ventilaator(arvutis jne), jahutussüsteem autos, keskküte. Kõik kus jahutust vaja. 31. Tooge näiteid konvektsiooni esinemise kohta looduses. Tuul, hoovused, lõke, metsatulekahju, ahi - küttekoldes tõmme 32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vaba toimub raskusjõudude erinevus külmale ja soojale, Sund pumba mõjul, ventilaator. 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? (Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35
Elektrimõõteriistade tööpõhimõte mõõteriista põhiosaks on mõõtemehhanism, mis reageerib kaudselt või otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, t...
videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SER...
Elektrotehnika kordamisküsimuste vastused TTK (2/2) Vahelduvvoolu periood. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Vahelduvvoolu sagedus. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) Vahelduvvoolu nurksagedus. juhtmekeeru pöörlemissagedus ehk nurksagedus = / t on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul. ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 2,5-8 kahtlane! ! ! http://ekool.tktk.ee/mod/resource/view.php?id=6555 Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Lühidalt: Kõikide elektrimootorite töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas, vt. joonis 6. 5. Joonise...
antud materjali kasutamisel. 3. Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega. 4. Esitada grafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM (1) – kolonn, (2) – rest, (3) – luuk, (4) – ventilaator, (5) – diafragma, (6,7) – diferentsiaalmanomeetrid, (8) – sagedusmuundur, (9) – ventilaatori mootor, (10) – hüdrotsüklon, (11,12) – diferentsiaalmanomeetrid, (13) – manomeeter, (14) – ventilaator, (15) – diferentsiaalmanomeeter, (16) . manomeeter, (17) siiber. 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Tühja resti takistuse määramine Diferentsiaalmanomeetri
Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi. Ülekuumenemise tunnused: punane tuli armatuuril; mootor hakkab detoneerima(paukuma); võimsus väheneb; kütuse kulu suur; temperatuuri näit 900C+ . Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid,
KÜLMKAPID KRISTEL LEPIK K3 EHITUS • Konstruktsioon roostevabast terasest • tagasein värvitud plekist • 4 roostevabast terasest restriiulit • automaatne sisemine valgustus • r/v reguleeritavad jalad • madal müratase • lukustatav ja isesulguv paremakäeline uks • elektrooniline juhtsüsteem, mis juhib ja kontrollib sulatust ja temperatuuri EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist
ventilatsiooni tüübist ja ventilatsiooni renni parameetritest. Ajami teine ülesanne on eri olukorra puhul ennast kiirelt ümber lülitada juhul kui peaks tekkima tulekahju ja ta saab tulekahju süsteemi haldavalt andurilt selleks teate. Selle eesmärk on takistada tulekoldesse hapniku saabumist ja hapnik ventilatsiooni sissepuhke rennidest tagasi imeda. Tulekahju reziimis toimub paraleelselt sissepuhke ümberlülitamisega välispuhkeks ka väliste õhukappide muutus nii, et ventilaator ei peaks töötama vastu tuule suunale ja väljapuhutav õhk väljuks takistuseta. Reveseerimisahelaga mehaaniliselt seotud kontakt annab teada reveseerimisest ja sellega blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. (Näidatud joonis 3 paremal poolel). Joonis 3 6 Skeemil punkt nr. 601 ehk toiteotsast otse all asub kontrolleri ehk alakeskuse kontakt mis
Teraviljakombain Kombaini lõikeaparaat Kombaini lõikeaparaadi põhiosad ja nede ülesanne 1. Eeder- selle küljes on lõikeaparaadi osad. 2. Sõrad- aitavad vikatil lõigata ning kaitsta kivide eest. 3. Vikat- vilja läbilõikamine. 4. Kaksiktigu- vilja sisse tõmbamine sööte konveierile. 5. Haspel- Lükkab viljapäid kaksikteole ette ja tõstab maha vajunud viljapäid. Lõikeaparaadi sõlmede käitamine Käib variaatori kaudu rihm ülekandega ja hüdromootoritega. Lõikeaparaadi reguleerimise võimalused 1. Saab reguleerida kaksikteol kiirust ja veorenni vahelist kaugust. 2. Hasplil saab kiirust muuta ning kõrgust. Lõikeaparaadi,kaitsesidurid, nende tähtsus ja reguleerimine Tähtis selles suhtes, et kui midagi juhtub näiteks kivi läheb kaksikteo vahele, siis tuleb mängu kaitsesidur. Et kõike asju jõuga ä...
Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed. Emaplaadil on mitmed pesad, mille taha saame ühendada näiteks hiire, printeri jne. Protsessor on arvuti aju. Asub emaplaadi peal. Kuna protsessor töötades kuumeneb on selle peale jahutamiseks pandud ventilaator. Protsessor teeb arvutis mõtlemistööd. Mida kiirem on protsessor seda kiirem ja vingem on arvuti. Kaks suuremat protsessoritootjat firmat on INTEL ja AMD Mälu (RAM) on komponent arvutis, kus hoitakse töödeldavaid andmeid ning programme. Mida rohkem on mälu seda parem. Kaasaegses arvutis võiks mälu olla vähemalt 1GB (juhul kui kasutatakse operatsioonisüsteemi MS Windows Vistat siis isegi 2GB). Mälud kinnitatakse emaplaadi peal olevatesse pesadesse. Tavaliselt on emaplaadil
voolikud, termostaat, veepump, ventilaator ja ventilaatoririhm. · Radiaator radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust (jahutuselement) ja kinnitusdetailidest. · Termostaat termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. · Ventilaator ventilaatori ülesandeks on tekitada õhuvool, jahutamaks radiaatori jahutuselemendi torudes voolavat jahutusvedelikku.
Sellised tuulikud kipuvad oma eluea lõppedes (mõnikord isegi uuest peast) kõva müra tekitama sest laagriteks kasutatavad pronkspuksid kuluvad läbi. Seega esimene võte valime kuullaagritega ventilaatorid. Elektroonikapoodides on valik piisav ja soovi korral saab eksootilisema eksemplari ka mõne kataloogi (ELFA, FARNELL jne) kaudu tellida. Tõsi, mugavuse (hetkel siis vaikuse) eest tuleb maksta ja mitte vähe. Teine võte on ventilaator lihtsalt ära jätta. Nimelt on videokaartidel ja emaplaatidel mõned kivid varustatud üsna madala (ehk siis väikese pindalaga) radiaatoriga. Raua kokkuhoiu kompenseerimiseks istutatakse sellise radikaniru otsa pisike lärmakas ventilaator. Asendame radiaatori vähe asjalikumaga ja ventilaatorit polegi enam vaja. Mikroskeemi korpuse ja radiaatori vahele tuleb lasta spetsiaalset soojusjuhtivust parandavat pastat (nagu see protsessori ventilaatorite komplektis mõnikord kaasas on)
N HCl V HCl V NH 3 ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Valmistatud ammoniaagilahus pumbatakse pumbaga 8 survepaaki 9, avades eelnevalt selleks torustikul ventiili 12. 2. Suletakse ventiil 12. 3. Lahuse kulu (niisutus) reguleeritkse kraani 11 abil rotameetri 10 näidu järgi etteantud väärtusele. 4. Ventilaator 4 lülitatakse sisse ja reguleeritakse õhu kulu siibriga 5 etteantud väärtuseni. 5. Oodatakse kuni kolonni tööreziimi stabiliseerub -- otsustatakse kolonni hüdrodünaamilise takistuse põhjal. 6. Mõõdetakse taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võetakse läbi kraani 2 proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 7. Määratakse võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. 8
Õhk, mida hingame Õhk on inimestele kõige tähtsam eluks vajalik element. Ilma toidu ja veeta suudab inimene mitu päeva elada aga õhuta vaid mõned sekundid. Hingamine on üks kõige tähtsamatest protsessidest, mis mõjutab füsioloogilisi protsesse organismis, see on protsesside kompleks, mis tagab inimorganismi hapniku sattumise ja süsihappegaasi eemaldamise (väline hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastili...
mõeldud arvuti korpuse esipaneeli lampide ja lülitite ühendamiseks. Lambid tuleb ühendada täpselt õigete nõelte otsa ühendades samuti õieti ka + ja poolused antud nõelade otsa. 5. Jahutusventilaatori ühendamine (CPU) Protsessori jahutusventilaatori ühendamiseks on kaks pesa, üks on mõeldud peamise jahutuselemendi ventilaatorile ja vee bloki puhul pumbale ning teine on mõeldud teise ventilaatori jaoks, kui jahutusel peaks olema teine ventilaator. Protsessori jahutusel on reeglina alati jahutuse ventilaatoril 4 nõela. Millest neljas tegeleb enamus aega jahutuse ülitäpse kontrollimisega. 6. Püsimälu ümberprogrammeerimine. Kahjuks ei leidnud või ei oska leida antud asja kohta infot.
1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis laseb vedeliku tagasi radiaatorisse. 2.3 Jahutusvedelikud: *antifriis *tosool
· Lukustatav turvauks · Ülekuumenemise kaitse A-klassi ahjudel asub ,,soojuskast" terasest kesta sees. Väliskest on kaetud atraktiivse sinise tooniga, mille esipaneel on musta värvi. Ahju uks on valmistatud tugevdatud süsinikkiust. Töökamber on tehtud roostevabast terasest, mille seintes on kapseldatud küttekehad. Kambrit ümbritseb kõrge effektiivsuse ja kerge isolatsiooniga, et tekitada ühtne töötsoon ning vähendada soojakadusid. Õhuringlust teostav ventilaator on sobitatud kambri taha ning tagab ühtlase ja täpse temperatuuri. Täismõõdud tagavad obstruktsioonile vaba ligipääsu ning kuum õhk on operaatorist eemale suunatud. Isoleerivad keraamilisest kiust pistikud, isolatsioonitoed ja ukselingid on peidetud ukse taha, mida tasakaalustab epokattega raskused. Kontrollerid on paigaldatud ventileeritud paneelile, mis on kaitse ning ka lihtsustatud nägemise mõttes sisse süvistatud. Kontrollerid koosnevad sisse-väljalülitusnupust,
põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...
13.10.11 Arvuti kahjulikkus inimesele Pidev töö arvuti taga ei lisa tervist. Tervist tuleb otsida metsast või spordisaalist. Tundide pikkune arvuti taga istumine - kas omal soovil või tööd tehes - toob kaasa hulga ebameeldivusi. Esimest korda hakkasid Kanada õpetlased tõsist huvi tundma arvuti võimaliku kahjuliku mõju vastu inimese tervisele 1984.aastal. Ajendiks said ühe haigla meditsiinilise personali arvutud kaebused. Pärast põhjalikke uuringuid leiti ühene side haiguste ja elektromagnetilise kiirguse vahel. Õpetlased tõestasid, et pidev töö arvuti taga võib esile kutsuda südame-veresoonkonna haigused, häirida kesknärvisüsteemi tegevust, mõjuda raseduse arengule ning alandada tunduvalt immuunsust. Monitoril ilutsev teade "Low Radiation" on loonud müüdi arvuti radiatsioonist. Tegelikult tähe...
impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja. Peale selle on aparaadis alaldi plokk ja ventilaator alaldi ploki kui ka jahutusvee jahutamiseks. TIG keevituspõleti. 1. Gaasidüüs; 6. Keevitusaparaadi töö lüliti. 2. Volfram elektrood; 7. Kaitsegaas töökohale. 3. Elektroodi survehülss e. tsangi. 8. Jahutusvee pealejooks. 4. Elektroodi kate e. kübar. 9. Keevitusvoolu juhe. 5. Kaitsegaas. 10. Jahutusvee tagasijooks jahutisse. 7
Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t 2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t. Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit
Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga kaitseks soojuskiirguse eest. Ventilaatoriga tekitatakse reservuaaride ümber õhu liikumine kiirusega vähemalt 2 m/s. Ühe termomeetri reservuaar (termomeetri ots) on kaetud vee imamiseks ühekihilise tahiga, mida pipeti abil enne mõõtmist niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude järgi määratakse õhu suhteline niiskus psühromeetrilisest tabelist, nomogrammilt või arvutatakse valemiga 6. Katatermomeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses. Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja ülemises otsas laiend. Skaala on Celsiuse kraadides 33...40 ºC.
Päevavalgust on töökohal piisavalt, mis on väga hea ja ka keskkonnasõbralik. Lisaks on üldvalgustus ja kohtvalgusti. Aknad ei avane otse päikese poole. Toa seinad on heledad, mis peegeldavad valgust ja tuba on heledam. Heledam seinavärv muudab toa ka mugavaks. Nägemisväljas ei ole suuri erinevusi, mis nõuaks silmade kohanemist ja oleks silmadele väsitav. Akendel on olemas rulood ja omakorda ka kardinad. Õhtul töötamiseks on olemas ka laualamp. Müra tekitab arvuti ventilaator, kuid sellega olen harjunud. Häirivaks müraks on aeg- ajalt helisev telefon ja teises toas käiv telekas või siis inimeste rääkimine. Temperatuur Toas puudub küll ventilatsioon, aga tuba saab korralikult tuulutad mitme astmega lahtikäiva aknaga. Optimaalne õhutemperatuur arvutiga töötamisel on 18-23 C ja suhteline õhuniiskus 40-70%. Arvuti on väga hea kvaliteediga. Ekraan ei virvenda, tähemärgid on hästi loetavad. Ekraani kaldenurka saab vajadusel muuta
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Üliõpilased: Tallinn 2014 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5. Esitada graafiliselt massiülekandeteguri ky sõltuvus õhu kiirusest: ky = f{uõ}. 6. Võrrelda katseliselt saadud sõltuvust kykats =f{uõ} kirjanduse andmete põhjal arvutatuga [3,lk.572]: k arv m n y = Auõ H 0 (15) Katseseadme skeem väljalase ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
