49102066034 [none] Vallaline Vallaline kõrgharidusega kõrgharidusega 6 Kui uuringud hõlmavad mitmes andmekogus hoitavaid andmeid, on lugu veidi keerulisem, aga lahendatav. Lahendamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on turvalise kodeerimiskeskuse loomine, mis teenindaks mitut andmekogu. On võimalik programmiga luua eraldiseisev kodeerimiskeskus, mis väljastaks nime ja/või isikukoodi põhjal kokkuleppelise koodi. Samas ei saa programm väljastada koodi põhjal ei nime ega ka isikukoodi. Teele Vits Kodeerimis- 498766544253748596847 keskus 49102066034 Teine võimalus on kasutada kokkuleppelise koodi loomisel krüptograafilisi võtteid.
motiveerimine muutusele ja suunamine teenusele. Rehabilitatsioon on suunatud toimetuleku taastamisele. Uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab endine sõltlane sotsiaalse toimetuleku oskusi, (täiend)haridust, eluaset ja töökohta. ENNETAMINE Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 The European Action on Drugs (EAD) NARKOMAANIARAVI ANDMEKOGU 2008. aastal alustas oma tegevust narkomaaniaravi andmekogu. Narkomaaniaravi andmekogu on asutatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 111 alusel. Eesmärk: narkomaania esinemise analüüsimiseks; sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks; narkomaania preventatsioonimeetmete kavandamiseks; NARKOMAANIA OLUKORD EESTIS • Eesti paistab Euroopa Liidus silma keskmisest kõrgema narkootikumide
erinevatesse andmebaasidesse ja registritesse), •Võimalused kirjutada registritesse, •Võimalus saata üle Interneti suuri andmehulki, •Turvaline andmevahetus, logide salvestamine ja päringute jälitusvõimalus, •Kodanikuportaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Ettevõtja portaal, kuhu saab lisada teenuseid, •Tsentraalne ja lokaalne monitooring, •Teenuste kirjelduste kogumine spetsiaalsesse andmekogusse (WSDL formaadis). X-teega liitunute statistika: 31.12.2011: üle 100 andmekogu, X-teed on kasutanud üle 100 000 organisatsiooni. Andmevahetusprotokoll reguleerib andmevahetust IS -i ja andmekogu vahel. Asutuse IS teenindab lõppkasutajat, olles X-teest sõltumatul platvormil. Suhtlus ainult turvaserveri kaudu: • Astuse turvaserver võtab ühendust andmekogu turvaserveriga ja edastab päringu • SOAP Adapterserveried ja IS -e võib luua igaüks. Nõue on, et suhtlus turvaserveriga peab alluma X-tee protokollile.
.......57 2.4.1 Andmekogude liigid ja nimekiri..............................................................................57 2.4.2 Lepingute registri spetsifikatsioon...........................................................................57 2.4.2.1 Taust ja eesmärgid......................................................................................57 2.4.2.2 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid).....................................................57 2.4.2.3 Andmekogu teenindavad allsüsteemid.......................................................58 2.4.2.4 Nõuded vajadused......................................................................................58 2.4.2.5 Seosed teiste registrite/andmekogudega.....................................................58 2.4.2.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is...................................59 2.4.2.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm...................................
eraõiguslikele isikutele (arhiivieeskirja p 209). Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 Terminid ja määratlused Peatükk esitab juhises kasutatud põhilised erialaterminid ja nende määratlused. Määratlused ei kujuta endast legaaldefinitsioone (v.a seal, kus näidatud), vaid aitavad tekstist paremini aru saada. autentsus dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja andmekogu tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum arhiiv arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum arhiiviasutus arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamise võimaldamisega (avalik arhiiv) tegelev asutus arhiivihaldus dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool Birgit Aavik ANDMEKOGUMITE KIRJELDAMINE Kodune töö nr 1 õppeaines statistika Juhendaja: lektor Jelena Hartsenko Tallinn 2009 1.Sissejuhatus Oma andmekogumite jaoks olen võtnud andmed Statistika ameti kodulehelt. Esimene andmekogu kujutab endast Meeste ja naiste abielusid aastatel 1978- 2007. Teine andmekogu kujutab elussündisid samuti aastatel 1978-2007. Võtsin huvi pärast just sellised andmed, kuigi ega nad üksteisest täiesti ei sõltu, on siiski huvitav võrrelda abielusid ja elussünde (lapsesaamisi). Eelnimetatud andmete põhjal leidsin keskmised, , jaotuse kuju iseloomustavad näitarvud, sagedusklassid ning variatsioonnäitarvud. Lisasin ka diagrammi ning sagedustabelid. Andmekogumite
kindlustusstaazi arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse käesolevas seaduses sätestatud korras. Kindlustusstaazi arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaz loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis käesoleva seaduse alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaazi arvestus uuesti. Kindlustusstaazi arvestamisel võetakse aluseks töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis on andmekogusse kantud Maksu- ja Tolliameti esitatud andmete ning viimase kolme kuu andmete puudumise korral käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 5 nimetatud tööandja tõendil toodud andmete alusel. Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem, kui 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaz on lühem kui 56 kuud, 270
Kui nad on surnud, siis tuntakse huvi ka nende surmapõhjuse ja -aja vastu. Nende andmete alusel koostatakse sugupuu, mille abil saab jälgida haigustunnuste kandumist põlvest põlve. Küsimustiku täitmiseks kulub umbes tund-poolteist. Millal ja kuidas geenidoonorit tulemustest teavitatakse? Geeniandmete analüüs toimub hiljem, põhiuuringu käigus. Geenivaramu teatab meedia kaudu oma valmisolekust väljastada andmeid geenidoonoritele. Kuidas Geenivaramu andmekogu luuakse? Geenivaramu andmekogu loomisel võib eristada kahte omavahel seotud ja paralleelselt toimuvat andmete kogumise protsessi. Üks neist on terviseandmete, teine geeniandmete kogumine. Inimene, kes soovib Geenivaramu projektis osaleda, pöördub oma perearsti poole ja lepib kokku vastuvõtu aja. Vastuvõtul tutvustab perearst talle kõigepealt Geenivaramu projekti. Osaleda otsustanud inimene allkirjastab geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja saab perearstilt spetsiaalse mapi infomaterjalidega.
seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: teabenõude täitmisega; teabe avalikustamisega. Teabevaldaja kohustused Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine. Esitamise viis, kehtivad nõuded, registreerimine, täitmine. Avalikustamisele kuuluv teave ja avalikustamise viisid. Veebilehe pidamise kohustus ja Eesti teabevärav (eesti.ee)
· Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad
· Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline · Võimalus rakendada ulatuslikku statistikat analüütiline 7. Päringute abil saab andmetest teha sobilikke väljavõtteid, päring võib lähtuda ainult asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad
Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus Eesmärk oli koondada raviasutuse registratuurandmed kokku Raviasutuste huvi tõttu pole käivitatud Digipilt
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas
EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid.
3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3. 4. Teabenõude mõiste. 5. Teabenõudja mõiste. 6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue? 7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23
olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum
4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja tarkvara kohta, dokumentide säilitamise toimingute ja kasutajate kohta; 5) andmekogude struktuuri ning digitaaldokumentide failide näidised; 6) asutuse põhimääruse või põhikirja; 7) arhiivinimistu või hävitamisakti kava; 8) muud hindamise läbiviimiseks vajalikud andmed. 10. Millal antakse arhivaalid üle avalikku arhiivi? (1) Andmekogu avalikule arhiivile üleandja ja üleandmise üksikasjad lepitakse kokku koostöös avaliku arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga. (2) Arhivaalid tuleb avalikku arhiivi üle anda, kui neid ei vajata enam oma ülesannete täitmiseks, kuid hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist või saamist. Üldjuhul antakse avalikku arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid, digitaalarhivaalid sagedamini.
6. lisatakse arhiivipüsivast dokumendipaberist leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje leht säiliku lõppu ning kinnitatakse või paigutatakse arhiiviümbrisesse. Paberarhivaalidest moodustatud säilikud paigutatakse horisontaalselt hoiustatavasse arhiivikarpi, säilikud ja arhiivikarbid tähistatakse vastavalt arhiivi nõuetele. Arhivaalide üleandmise kohustus ja tähtaeg- Arhivaalid antakse üle arhiivi, kelle pädevusse kuulub arhivaalide vastuvõtmine. Andmekogu arhiivile üleandja lepitakse kokku koostöös arhiivi ja andmekogu vastutava töötlejaga1. Arhivaalid tuleb arhiivi üle anda hiljemalt 10 aastat pärast arhivaali loomist. Korraga antakse arhiivi üle mitte vähem kui viie aasta arhivaalid. Enne käesoleva eeskirja jõustumist loodud ja saadud paberarhivaalid antakse üle 20 aastat pärast nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1
Andmeturbe mõisted Andmekaitse ehk andmeturve on kõik aspektid, mis on seotud definitsiooni, saavutamise ja konfidentsiaalsuse, terviklikkuse, kättesaadavuse, mitteäraütlemise, aruandluse, autentsuse ja usaldusväärsuse pidamisega andmete või töötlusvahendite kohta. Ajatempel - Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Andmekogu - Andmekogu (ka register, andmebaas) on infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll. Näiteks kontrollitakse, kas nime taga on õige isik, kas pakendi sees on õige kaup või kas arvutiprogramm on usaldusväärne. Autoriseerimine on REACH-määruse protsess, mille eesmärk vastavalt artiklile 55 on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest
iive negatiivne. Demograafia Rahvastikuteadus uurib rahvastikku, tema arvu, koostise ja arengu seisukohast, samuti kvalitatiivselt väljenduvaid üldtunnuseid. Rahvastik ehk populatsioon kõik mingil territooriumil asuvad elanikud Demograafia Käsitleb inimelu valdkondi, mis seonduvad igikestva põlvkondade vaheldumisega uurib sünde, abiellumist, rändeid, suremust, vananemist, eluiga ja iivet kui massinähtusi Rahvasitikuregister- andmekogu Põhimõisted Aasta keskmine rahvaarv pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast Demograafilised sündmused sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne Elukoht piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab Elussünd Emigrant isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses (eestisiseselt väljarändaja)
100 milligrammi kilogrammi kohta. § 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel · Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud või üle andma oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile. § 25. Pakendiregister · On riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite sihtarvude täitmise kohta. · Pakendiregistri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. · https://pakend.keskkonnainfo.ee/ § 26. Riiklik järelevalve · Riikliku järelvalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused. Vastutus
Fenomenograafiline Uurimisobjektiks on inimeste kogemused, Nähtuse või mõiste välja Intervjuu, kirjutised nende kirjeldamine, mõistmine ja selekteerima, seisukohtade tegevuse vaatlused. uurimus analüüsimine. liigituste moodustamine, Vähemstruktureeritu sihtgrupi intervjueerimine, andmekogu tõlgend tähendusklasside moodustamine. Narratiivne uurimus Uuritavaks objektiks on elulood ja Lugude kogumite hankimine Intervjuu, kirjad, au jutustatud lood. ja analüüs. päevikud, trükidsed
Mõisteõpetuse ülesanded 1. MÄÄRATA JÄRGMISTE MÕISTETE SUGU, LIIK, LIIGIERISUS, PÄRISTUNNUS JA JUHUSLIK TUNNUS: maja - ehitis, hoone, elamu, eramaja, kahekorruseline eramaja. puu - taim, puitunud tüvega taim, igihaljas puu, kuusk. raamat - andmekogu, tekstikogumik, trükis, juturaamat. kuld - mineraal, keemiline element, väärismetall, läikiv. 2. FORMULEERIDA MÕISTE SISU JA MAHU VAHELISE SUHTE SEADUS. NÄIDATA SELLE SEADUSE KEHTIVUST JÄRGMISTE NÄIDETE VARAL Mida suurem on mõiste maht, seda väiksem on mõiste sisu. 1. Eesti õpilane, õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane. Õpilane, Eesti õpilane, eesti gümnaasiumi õpilane; sest õpilane on kõige laiem mõiste ja eesti gümnaasiumi õpilane kõige kitsam mõiste. 2
päringutetiheduse korral 1.1.1.97 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid) Antud registrit haldab meelelahutusjuhataja pädevusala filmide haldamise protsessi juures. Antud registri andmeid vajavad meelelahutusjuhataja (filmiarvete tasumise, filmilepingute uuendamise, sõlmimise juures), kassapidaja (piletite müügi, broneerimise ning tagasiostmise juures), kliendi (info ammutamise juures) ning raamatupidaja (filmiaruannete koostamise juures) pädevusalad. 1.1.1.98 Andmekogu teenindavad allsüsteemid Töötajate Piletimüügi Hangete Rendi Mängukavade funktsionaalne funktsionaalne funktsionaalne funktsionaalne funktsionaalne allsüsteem allsüsteem allsüsteem allsüsteem allsüsteem Filmide register R CRUD R Sealjuures tähendavad C, R, U ja D järgmist:
Teabevaldajaks on: 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2. asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval
Reklaami- ja konkurentsimaailmas, milles mäletamist ja nähtavalolemist mõjutab massimaitse ja raha, on üsna oluline säilitada täpse ja objektiivse mäletamise traditsiooni, sest see näitab tervikpilti. EMIK loob jõudumööda pilti ühest muusikavaldkonnast. Muude tegemiste hulgas valmis möödunud aastal eesti muusika käsikirjade andmebaasi rakendus, mille sihiks on luua infokeskuse kodulehele avalikult ja rahvusvaheliselt kättesaadav eesti muusika käsikirjade täpne andmekogu. EMIKi žanriline haare võiks olla avaram, kui selleks oleks vahendeid. Aga on hulk institutsioone, kes katavad teisi valdkondi, ja see on tore. Siit teine oluline märksõna. Paljusus, mitmekesisus. Seda saab ainult tervitada nii tegijate, žanrite kui ka institutsioonide tasandil. Tähendab see ju paljude inimeste loovuse ja initsiatiivi alalhoidmist. Mis sellest, et kultuuriministeeriumi ametnikul oleks mugavam suhelda ühe superorganisatsiooni juhtfiguuridega.
Leian, et on oluline teada, kuidas lastekaitsetöö toimib. 1 OLULISED PRINTSIIBID LASTEKAITSE TÖÖS Lastekaitsetöötaja peamisteks tööülesanneteks on laste ja perede nõustamine, informeerimine, probleemide lahendamise koordineerimine, toetuste, teenuste ning muu abi seostamine lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Lastekaitsetöö kohalikus omavalitsuses hõlmab laste ja perede informeerimist, erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Lastekaitsetöö teostamiseks võtab omavalitsus tööle lastekaitsetöötajad või sotsiaaltöötajad. Konkreetse lastekaitsetöötaja kohustused sõltuvad omavalitsusest
(Rahvusarhiivi juhise järgi) Loomine Saamine Registreerimine Hoidmine ja kasutamine Eraldamine Hävitamine Üleandmine 8. Mis on e-teenus? E-teenusteks nimetatakse kõikvõimalikke teenuseid ja kasutajale lisaväärtust loovaid toiminguid elektroonses keskkonnas. 9. Millised tasemed on e-teenustel? I. E-teenuse taseme hindamise skaala ( Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus p.3 §70) E-teenuste hindamiseks kasutatakse e-teenuste keerukuse hindamise skaalat, millel eristatakse järgmisi tasemeid: 1) informatsioonitase; 2) ühesuunaline tase; 3) kahesuunaline tase; 4) veebivormi tase; 5) täisautomaatne e-teenuse tase II. Tas Nimetus Tähendus e
300%) kaudu üles suurendada. Overview näitab kaardidokumendi aktiivse andmefreimi (vt. ka ptk 2.2) nähtava kaardiakna ulatust võrrelduna kõigi andmefreimis olevate kaardikih(t)i(de) objektide geograafilis e ulatusega. Joonis 7. Navigeerimise töövahendid Overview, Magnifier ja Viewer 9 2.1 Kaardikiht Kaardikiht (layer) digitaalse geograafilis e andmekogu visuaalne esitus MXD kaardidokumendis, mis on kirjeldatud mitmesuguste parameetritega (sümboloogia, andmeväljad, märgised jne.). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud (raster dataset) GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud.
Sissejuhatus Suurem osa Eestis tervishoiuteenust pakkuvaid asutusi kasutab oma töös toimivat infosüsteemi või infotehnoloogilisi lahendusi. Kuna neid süsteeme on mitmeid ning nende vahel puudub liidestatus, ei suuda tervishoiuteenuse osutajad omavahel informatsiooni vahetada. Selle probleemi lahendamiseks on loodud riiklik Tervise infosüsteem. Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervis- hoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks . 2008. aastal loodud tervise infosüsteem (Digilugu), mida haldab ja arendab Eesti E-tervise
kommertspandiregistrit 9 laevakinnistusraamatut Kriminaalhooldusosakond kus: kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle teostavad elektroonilist järelvalvet 1.5 Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu töötlejaks on Justiitsministeerium ja vabariigi kohtud. (Kiris 2009) 2 KOHTUNIKE OMAVALITSUS JA KOHTUHALDUS Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud ja mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus
plaanide koostamine ehk prognoosimine Plaan – üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised sõnaline osa – plaani koostamise lähteolukorra iseloomustus (visioon, missioon, väliskeskkond, ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT ja TOWS), ettevõtte eesmärgid ja eesmärkide elluviimise teed ja abinõud. eelarve – plaani numbriline osa. Andmekogu, mis sisaldav informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus. Tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! eelarve on täitmiseks kohustuslik Ettevõtte strateegiline peaeesmärk (väärtuse suurendamine) põhistrateegiad – äristrateegia (müügi suurendamine), investeerimisstrateegia
Kuigi meil riigis on olemas vajalikud instutsioonid, siiski jääb mingi informatsioon kuskilt saamata või tekkivad muud vastuolud ning see tekkitab märkimisväärseid lõhesid võrgustikutöös. Ma arvan, et paljud töötajad on seda tähele pannud ning loodan, et on üritanud anda oma panuse selle efektiivsemaks toimimiseks. Lastekaitsetöö hõlmab laste ja perede informeerimist,erivajadustega laste ja perede andmekogu pidamist, laste õiguste ja huvide esindamist, asendushoolduse korraldamist ja järelvalvet selle üle, lastele ja peredele teenuste korraldamist, koostööd ametiasutustega, organisatsioonidega, lastehoolekande ennetavate tegevuste korraldamist ja planeerimist ning statistikat ja aruandlust. Mõningatel juhtudel on neid tööülesandeid veelgi, aga see kõik sõltub kogukonna suurusest. Lastekaitsetöös on olulisemaks printsiibiks lapsekesksus. Lapsekesksus üldisemalt tähendab
high). Selleks, et andmed saaksid ISKEs sobiliku turbetaseme, on tarvis neid hinnata. Siinkohal määratleb süsteem neid nelja punkti järgi, mis on järgmised: 0 - eesmärgi saavutamata jäämine ei too kaasa mingeid kahjusid; 1 - eesmärgi saavutamata jäämisel tekkida võivad kahjud ei ole olulised; 2 - eesmärgi saavutamata jäämisel võivad tekkida olulised kahjud; 3 - eesmärgi saavutamata jäämisel võib olla võimatu täitsa andmekogu funktsiooni. Seda skaalat rakendatakse nelja erineva turvaeesmärgi kaalumise teel, millest sõltub turvaosaklassi määramine. Nendeks on: Teabe hilinemese tagajärgede lubatav kaalukus, aegkriitlise teabe käideldavus, teabe terviklikkus ning teabe konfidentsiaalsus. Pärast andmete turvaklasside määramist võetakse ette muud infovarad, prioriteedina kõrgeimate turvaklassidega andmeid käitlevad infosüsteemid, millele määratakse kõige kõrgem turvaklass.
töö seisatud. Kaob informatsiooni terviklikkus, on töö tulemus kujunemas vääraks. Kaob informatsiooni konfidentsiaalsus, on ohu alla seatud kõik siiani tehtud töö väärtus. Ajastatud ning ajakohased varundused töökriitilistest andmehoidlatest on elemntaarsus igas organisatsioonilises infotehnoloogia lähenemises. Iseasi jällegi, kuidas antud protseduur läbi viidud on. Siit järgmine mõttekäik: varundamine, mis ta õigupoolest on? Andmekogust samasuguse andmekogu loomine eesmärgiga vajadusel asendada originaali. Lihtne ju, või mis? Ehk tasubki varundamisse suhtuda kui millegisse, mida ei tasu üles ehitada ei tea mis tuumalaboriks. Lihtuses peitub võti, kindlat reeglistiku järgides on võimalik tagada väga efektiivne tööseisaku ennetus. Siinkohal ehk tasubki vahest meelde tuletada, et efektiivsus ei ole palju ja keeruline, vaid lihtne ja stabiilne.
ettevõtlusorganisatsioonidega, et paremini kasutada ära nende poolt pakutavaid teenuseid. Ekspordi edendamise riiklikuks institutsiooniks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Eelkõige tasub EAS-iga kontakteeruda nendel ettevõtetel, kes alles otsivad võimalusi välisturule minekuks ja pole kindlad sihtturu valikus. EAS-ilt saab lisaks infole sihtturu kohta ka konsultatsiooni ning infot konkreetsete kaubandus- või koostööpartnerite leidmiseks. EAS- il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel. Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid
– Väliskeskkond – Ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed (SWOT- ja TOWS-analüüs) b)Ettevõtte eesmärgid c) Eesmärkide elluviimise teed ja abinõud - Eelarve(d) ehk numbriline osa a) Mingiks kindlaks otstarbeks kasutatav raha; b) tulevaste sündmuste prognoos; c) ettevõtte tegevusjuhend; d) andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; e) tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. Ettevõtte strateegiline peaeesmärk on väärtuse suurendamine (ettevõtja rikkuse
haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist, tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud, või kui ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel. Nii inimesed kui ka Andmekaitse Inspektsioon arvavad, et Tallinna linn saab ühiskaardi kaudu linna ühistranspordi kasutajate kohta liiga palju spetsiifilisi andmeid. Ühiskaardi andmekogu sisaldab endas nii reisija nime, elukohta, isikukoodi, reisijale pileti ostnud inimese andmeid, sõidusoodustuse alust, liikumisteekond kui ka ka e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Ehk siis tehnilise poole pealt on inimesed sidunud enda isiku selle kaardiga ning iga kord märgivad ära enda asukoha ja kella selle kaardi kasutamisega. Turvaprobleeme ja ligipääsude keelamisega on selles süsteemis jama olnud küllaga, ehk siis kokkuvõttes, ei ole üldse välistatud et
kui Google ei ole tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Document'i (CDD). Versioonid Kavand Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada. Nõuded riistvarale Funktsioonid Telefoni paigutus Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele. Salvestamine Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite'i (väikesemahuline struktuurpäringukeel). Side
eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahvatus, rahvastiku iive, rahvastiku registrid, rahvaloendus, imikusuremus, genotsiid. Demograafiline plahvatus:ehk 1900-2002 kasvas rahvaarv ülikiiresti selles ka nimetus. Rahvastikuiive:rahvaarvu muutumine,mis võib olla ka negatiivne,eristatakse üld-,loomulikku,absoluutset ja suhtelist iivet. Rahvastikuregister on andmekogu milles sisalduvad iga liikme olulisemad demograafilised andmed,mille pidev tegelikkusega kooskõla elldab pidevat uurimist. Imiku suremus on elussündinud kuni üheaastaste suremust 1000 kohta.Genotsiid on süstemaatiline tahtlik tegevus,millega tahetakse kas osaliselt või täielikult hävitada mingi rahvus. 7. Mitme miljoni inimese võrra kasvab rahvaarv iga aasta? Mitme aasta järel kahekordistub
väikelaeva või parvlaevaliinil; 4) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil. Riiklik ühistranspordiregister Riiklik ühistranspordiregister on Vabariigi Valitsuse poolt majandus ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud andmekogu, mille pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide sõiduplaanid, informatsioon vedajate ja vedajatele antud ühistranspordilubade, sõidukikaartide, liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise lepingute kohta ning pidada nende üle arvestust. Valla ja linnaliinide ning nende sõiduplaanide üle peetakse registris arvestust alates 2010. aasta 1. jaanuarist.
Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks
kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. (5) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. (8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele. Tööõnnetuse registreerimine ja tööõnnetusest teatamine 4. Tööõnnetuse registreerimine tööandja poolt (1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:
vältimatu sotsiaalabi...) · Sots. Teenus- mitterahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Korter- munitsipaalkorter- eluruum abivajajale · Sots. Hoolekanne- toetuste, teenuste, abi osutamise ja määramise süsteem · Vältimatu abi- tagab vähemalt ajutise toidu, peavarju, riided · Toimetulek- Võime igapäevases elus toime tulla · Sots. Teenus- rahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Register- Andmekogu, mis kasutab ühesuguseid mõisted ja ühtseid klassifikaatoreid 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted · Inimõiguste järgimine · Enda vastustus toimetuleku ees · Abi andmise kohustus, kui võimalused pole piisavad · Toimetuleku soodustamine 4. Sotsiaalhoolekannet korraldavad asutused. 5. KOV, maavanema, ministri tööülesanded KOV ülesanded · sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abiandmise korraldamine
probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. [10] Arvutimaailmaga seonduv eetilisus on seotud ka arvuti või programmide vigadega ja sellest tulenev kahju võib olla äraarvamatu. Inimeste privaatsed andmed võivad sattuda valedesse kätesse.[4] Eestis on ilmselt üks viimase aja enim kõneainet pakkunud Geenivaramu projekt, kus paljud kriitikud on tõstatanud küsimuse eetilisuse kohta, kuna kergesti võivad andmed sattuda valedesse kätesse. Geenivaramu andmekogu ei hoita internetiga ühendatud arvutites. See ei käi aga perearstide arvutite kohta, kus hakatakse hoidma geenidoonorite ja nende sugulaste isikuandmeid ning andmeid terviseseisundi, harjumuste, põetud haiguste ja ravimite tarvitamise kohta. Üldjuhul ei kujuta need andmed endast tõesti mingit saladust. Ohtlik on aga nende andmete koondumine ühte kohta. Kui mõni häkker sellistele andmepankadele ligi pääseb, võib nende andmete levitamine siiski kahjustada geenidoonorite huve.[14]
Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud piibli tähtsust ajalooteaduse osana. 2. Piibli jaotus Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks. 3. VANA TESTAMENT
tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Rahvastikuregister on Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamiste isikuandmete ühtne andmekogu, mida haldab ja arendab Siseministeerium. aasta keskmine rahvaarv - pool aasta alguse ja aasta lõpu elanike arvu summast. emigrant - isik, kes lahkudes ühest haldusüksusest ja asudes teise haldusüksusesse/riiki elama registreeris oma lahkumise elukohajärgses haldusüksuses. Eesti teise haldusüksusesse lahkunud isikut nimetatakse eelmisest elukohast väljarändajaks (väljarännanuks). immigrant - isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest
kohaselt kontrollib maavanem tema halduspiirkonnas osutatavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti, omades võimalust rakendada ettekirjutusi ja sunniraha. Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega. Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse elektroonilise toimiku pidamiseks.
visiiditasusid. Elektroonilise saatekirja kasutuselevõtt lühendab ravijärjekordi, kuna võimaldab ära hoida aja kinnipanemist ühe ja sama eriala arsti vastuvõtule korraga mitmes raviasutuses.[2] Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst kirjutab patsiendile välja arvutis. Digiretsept saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse (retseptide ja meditsiiniseadmete kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu ). Ravimisaab patsient apteegist isikut tõendava dokumendi alusel (dokumendi, kus on peal pilt ning isikukood). Teisele isikule retseptiravimi ostmisel peab ostja apteekrile esitama enda isikut tõendava dokumendi ja retsepti omaniku isikukoodi.[3] ARVUTI JA KONKREETSE MEDITSIINILISE UURINGU APARAADID Arvuti ja konkreetse meditsiinilise uuringu aparaadi võimaluste liitmine. Paljud kaasaegsed meditsiiniaparaadid (nt. magnettomograaf, kompuutertomograaf) sisaldavad arvutit
kahjuks ka mõndagi ebameeldivat. Üheks näiteks on elektrooniliste registrite pidamine, mis ühest küljest võimaldab teha laiahaardelisi uuringuid kiiremini kui ei kunagi varem, kuid teisest küljest lubab registrites sisalduvat delikaatset infot inimeste vastu ka märksa tõhusamalt ära kasutada. Paraku tuleb registris sisalduvaid andmeid registri ülesannete täitmiseks väga sageli konkreetsete isikutega siduda. Isegi juhul, kui andmekogu pidamise ainus eesmärk on tugevasti umbisikustatud statistika, läheb viiteid andmesubjektidele vaja andmete uuendamisel ja teiste registritega linkimisel. Sellega seoses peab alati kusagil eksisteerima osapool, kes suudab registrisse kuulujaid kindlaks teha. Küsimus seisneb ai- nult selles, kui kergesti ründaja andmeid sellelt osapoolelt kätte saab ning kui palju kahju ta seejärel teha võib. Kokkuvõtlikult võib öelda, et volitatud töötleja poolsete rünnete ohtu polegi
annaabi.ee 
