VR2.1 sisse-välja NL2 9 R2=350k SN2 VR2 A2 A1 Trepikoja valgustus sisse-välja VR1.2 VR2.2 VR3 11 14 5 8 A2 A1 VR3.1 6 9 VR3.2 HL2 8 5
NR. Objekti Koristussagedus Hinnang objekti nimetus ülevaatusest Hea Rahuld Hal av b 1 Tuulekoda 7x nädalas 2 Trepid ja 7x nädalas mademed 3 Trepikoja 4x aastas aknad ja uksed 4 Trepikoja 2x aastas seinad, valgustid 5 Liftid 7x nädalas 6 Porimatid 1x nädalas 7 Postkastid 1x kuus 8 Prügiurnid 7x nädalas 9 Kelder 1x kuus 10 Eripuhastu 1x aastas s- tööd Märkused:
Majas on 315 elanikku, kuigi seda täpselt ei sa öelda, kuna paljud korterid välja üürinud üürnikud vahetuvad tihti. 4 2. KORTERIÜHISTU JUHTIMINE. Esialgne KÜ Papiniidu 35 põhikiri on registreeritud 10.08.1998. aastal. KÜ tegevust on juhtinud Üldkoosoleku poolt valitud juhatus (8 liikmeline) ning revisjonikomisjon (2 liikmeline). 8-liikmelise juhatuse valikuprintsiibiks on olnud korteriomanike kokkulepe, et iga trepikoda valib omale trepikoja vanema ning tema esindab seda trepikoda juhatuses. Selline süsteem on otstarbekas, aga mitte kõigis trepikojas leidub selliseid inimesi, kes soovivad olla juhatuses. Praegu meie juhatus on 6 liikmeline. Muutmiskanne on kinnitatud 10.02.2006.a. 21 detsember 2005. aastal üldkoosolekul on võetud vastu muudatustega ja täiendustega põhikiri. KÜ kõrgemaiks juhtorganiks on üldkoosolek, kus omanikud saavad aktiivselt võtta osa oma maja elu reguleerivatest toimingutest
" ,,Politseiuurija Kalle Värten oli kerekas mees." ,,Miks onu Harri selline on, isa?" tahtsin kord teada, kui jaamas rongi ootasime, minul reisikott jalge ees." ,,Ta mainis oma tütart Marianni." 5 rindlauset: ,,Puukuuri katusel ronis metsviinapuu, laiutas seal mõõdutundetult ja rippus üle servade alla." ,,Läksin talle appi, aitasin tal ümbrikele aadresse kirjutada." ,,Raadio hakkis ja nime me teada ei saanudki." ,,Kõmpisin esikusse, keerasin trepikoja ukse lukust lahti, ronisin üles." ,,Ta tõstis pea, vaatas mulle kurva koerapilguga otsa." 5 põimlauset: ,,Need on kõrged sirged puud, mis seda tunnet tekitavad." ,,Pärast raadiouudiseid tunnistasin Tarmole, et haiglas on tegelikult minu õde." ,,Kui Diana taipas, et ilmselt on tal tegemist psüühiliselt ebastabiilse isikuga, kes võib vestlusest keeldumise korral keset poodi stseeni korraldada, puudutas ta mind kergelt küünarnukist ja andis
Kelder. Keldrid on lukustamata, sissepääsuga trepikojast. Seal asuvad korteriomanike vahel jaotatud keldriboksid. Boksid on jaotatud korteriomanike vahel vastavalt korteritele ja nende suurustele, suurematel korteritel on vastavalt ka suuremad keldrid. Valdavalt on boksid lukustatud tabalukkudega. (Joonis 6.) Joonis 6. Keldri sissepääsu vaade Valgustid. Trepikojad on valgustatud eraldi korruste kaupa. Ühes trepikojas on valgustitel uued aegreleega lülitid, samuti on selle trepikoja tuulekoja valgusti liikumisanduriga. 11 Kütmine. Korterelamul on keskküte. Küte tuleb kohalikust katlamajast ning on majas reguleeritav. Trepikodades on samuti väikesed keskkütteradiaatorid. Kommunikatsioon. Hoonesse on veetud Elioni ja STV kaabel, seega on elanikel võimalus valida digitelevisiooni, telefoni ja interneti teenusepakkujate vahel. Lisaks on ühistu välja ehitanud oma jagatud internetivõrgu kuid selle kasutajaid enam ei ole.
on sisustatud tervikuna ja vastab selle ajastu mõisatele iseloomulikult unikaalsele interjöörile, andes hea ülevaate Palmse härrasrahva elustiilist. Kuigi praegune mööbel ei ole kuulunud algselt von der Pahlenitele, vaid on kokku ostetud Eesti erinevaist paigust, on mõned detailid siiski originaalsed. Igale ruumile on antud oma nimetus, kus ,,Hallis salongis" asub uhke Karjala kasest valmistatud biidermeiermööbel, ,,Sinises salongis" aga Emma-stiilis polstermööbel. Ülemise trepikoja trepibarjääril asuvad peahoone ehitaja Hans von der Pahleni monogramm ja maja ümberehituse lõppdaatum 1785. [14] Suur hulk stiilseid kõrvalhooneid ja kaunis park koos rajatistega pärinevad enamikus 19. sajandist. Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad stiilsed valitsejamaja, sepikoda, kasvuhoone jt hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk pargipaviljone
Kommentaar: Haiglates on niigi pikad järjekorrad ja töötajaid suhteliselt vähe. Kas varsti tehakse ka haiglatesse iseteenindus, kus inimesed ravivad end ise. Ongi vaja ainult ühte õde ja nii hoiaksime kulud kontrolli all. Koondades haiglatest personali nüüd, kus elanikkond vananeb ja inimesed on sressis igapäeva elu pärast on väga absurdne otsus. Kas varsti ongi nii, et arst läheb kell 6 tööle ja peseb trepikoja ja kabineti, siis kell 7 alustab tööd arvuti programmeerimisega, 7.30 tegeleb kantseleitööga ja kell 8.00-17.00 võtab vastu patsiente, 17-19 kannab sisse haiguslugusid ja kirjutab välja retsepte, aga kell 21 naaseb, et täita öövalvuri ametikoht? Minu arvates on meditsiin just selline valdkond, kus ei anna personali osas kärpeid teha. Hetkelises ühiskonnas vajavad inimesed hulgaliselt meditsiinilist abi ning personaalset nõu.
1 2 3 4 Parempoolse korteri joonestamine peegeldusega, peegeldustelje (punane telgjoon) otspunktid paiknesid telgede 2 ja 3 tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) Töö XII Maja plaan 10 Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 Töö XII Maja plaan 11 Trepikoja seinte viirutus ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); abijooned trepikojale on kustutatud 0,5 4 Katkestusjoone “sik-sak” on otstarbekas kujundada kas tavalise või W-plokina. Sisestuspunktiks valida keskmise pikema lõigu keskpunkt (mõõtmed mm-tes) Töö XII Maja plaan
7 Muud kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 06 Trepikoda Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Tuletõrjehäiresüsteem 2 Liikumisandur 3 Valgustilülitid Trepikoda 4 Üldvalgustus 5 Astmetuled 6 Muud Joonistage siia oma kodu trepikoja põhiplaan ja tähistage numbritega need kohad, kuhu elektriseadmed paigutatakse. 07 Töötuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökohavalgustus 3 Pistikupesade pealüliti Töötuba 4 Valgustuse signaallamp 5 Rikkevoolukaitsmega pistikupesad
Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga lisab hoonele dekoratiivsust trepikoja suur peeneruuduline aken korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ●
Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Välis- ja sisevalgustus · 40% röövkallaletunge on teostatud kohtades kus valgustase on alla 5 Lux-i,. · Majaesised ja juurdesõiduteed peavad olema valgustatud min. 20 Lux-i. · Liikumisanduritega min. 150 W halogeen-prozektorid auto parkimiskohtade ja jäätmekogumiskohtade valgustamiseks. · Mänguväljakutel kohtvalgus-postid (valgustustulbad). · Keldri välississepääs ja trepikoja sissepääs hämaralülitiga juhitavaks. · Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast.
Manolito väidab ise, et enne Imbekat ta sihuke pätt ei olnud. Aga kui sa ikka ühel päeval avastad, et mida rohkem rumalusi räägid, seda hullemini su vend naerab, siis hakkad ju ometi vägisi lootma, et äkki sul läheb korda ta surnuks naerutada. Manolito ema on küll käre ja õiglane tegelane, kuid kui perekonna huvid seda vajavad, siis valetab ta nii , et suu suitseb ja silm ka ei pilgu. Sama osav on ka vanaisa. Kui Manolito, ise ka ei tea mille pärast, trepikoja värskelt värvitud seina täis sodis, läks vanaisa trepikoda naabri ukseni edasi sodima. Nii poleks aru saada, et paharett just nende korterisse sisenes. Vanaisa jäi aga vahele härra Nicola´le ja seejärel andsid nad emaga trepikojas vägeva ja usutava etenduse. Nii usutava, et isegi Manolito ära petsid ja ta ehmus, et vanaisa on seniilne ning hakkas teda kartma. Siis aga pilgutas vanaisa silma ja Manolito taipas, kuidas asjad on.
Elektromagnetite kasutusala lukusüsteemides Peale selle, et elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks kasutatakse neid veel mitmetes elektroonika lülitustes. Viimasel aja kasutatakse üha enam elektrilist lukustust, mulle eeliseks on eeliseid senikasutatud mehhaaniliste lukkude ees. See on eriti märgatav läbipääsuga uste puhul, mis piiravad või annavad loa läbipääsiks. Niisukused on tavaliselt korterelamute trepikoja välisusksed, kus kasutatakse üha rohkem mehhaaniliste võtmete asemel elektroonilist võtmetabletti või distants kaarti. Elektriliste lukustusena on seni kasutatud elektromehhaanilist lukku või elektrilist lukuvastust. Mõlemad neist on tõestanud oma pikaajalist töökindlust. Elekrtoonilises ukselukustuses kasutatakse kahe erineva hoidejõuga elektromagneteid. 250 kg hoidejõuga ja 500 kg hoidejõuga magneteid. 250 kg hoidejõuga magneteid kasutatakse kohtadas, kus on vaja lihtsalt
Ristlülitit kasutatakse alati 2 veksellülitiga , millede vahele ristlülitid paigaldatakse. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga VEDRULÜLITI Vedrulüliti ehk Taster on lüliti, mis vajutatuna kas ühendab või katkestab vooluringi ja taastab siis vedru abil oma algse seisundi. Sagedamini kasutatakse vooluringi ühendatavat Tasterit trepikoja või koridori valgustuse lülitamiseks mitmetest eri asukohtadest, seda koos impulssreleega, uksekellade või ukseautomaatika käivitamiseks jne. Joonisel on kuvatud 3 Tasterit koos impulssreleega. ÜHENDAMINE Lülitit läbib vaid faasijuhe L (must, hall või pruun). Neutraaljuhe (sinine) ja maandusjuhe (kolla-roheline) ühendatakse vahetult tarbijaga KARDINALÜLITI Kardinalüliti sobib ribakardinate, markiiside ja ribakatete juhtimiseks. See on mehaanilise
..,» algab üks kolme aasta tagune ühistu kiri Tartu politseile. Siis oli Sergei 9-aastane. ...«Õhtul enne kella kuut, kui töölt koju tulin, oli trepikoda märg, täis sülitatud ja lagastatud... Teise korruse trepikojas seisis Sergei koos kahe sõbraga.... Minu suunas hakati hirmsaid nägusid ja häälitsusi tegema ja minu peale sülitama...» ...Ja järgmine: «Ronitakse koridori aknast välja varikatusele, autosid loobitakse korteri aknast kanamunadega... Ühelgi me trepikoja lapsel ei ole võimalik liikuda ilma ema või isata...» ...Siis on Sergei ja ta sõbrad keldris pesa teinud, kus nad on toimetanud jalgrataste ja aerosoolvärvidega, siis postkaste lõhkunud. Postkaste oh neid ei jõudvat ühistu nii kiiresti remontidagi, kui Sergei ja ta sõpruskond neid lõhub. ...Ema Marinaga on ühistu rahval olnud võimatu normaalselt suhelda, sest tema kasutavat rääkimisel karjuvat kõneviisi ning alati olevat tal varuks küsimus: «Kas te ise nägite, et Sergei
külgedest tä täies kõrguses piiratud. 16 8 Kasulik pind Kasulik pind on ehitise kasutamise otstarvetele vastavate pindade ja nende teenindamiseks vajalike pindade summa; Kasuliku pinna mää määramisel ramisel ei võeta arvesse ehitist teenindavate ruumide pindu, nagu nä näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu; Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (nä(näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust (nä (näit. kinoprojektori ruum, kü külmkambrid ja kaubanduses) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide
toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter, soojusvaheti, puhastusluuk, kondensaadi vann, reguleerventiil, ventilaatori(te) kiirusregulaator, tormikate kui ka hooldusluuk. Seadmed ühendatakse kanalisatsiooni tuulutusega, mis täiendab seadme soojustootlikkust ja väldib katuse äravoolu jäätumist ning jääpurikate teket. Vahesoojuskandja torustikud paigaldatakse katuselt soojussõlme läbi kasutamata sahti või trepikoja. Soojussõlme paigaldatakse soojuspump ning lisasoojussõlm soojuspumbale. Küttesüsteemile paigaldatakse dünaamilised tasakaalustusventiilid ja sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pump. Olemasolevale soojussõlme automaatikale lisatakse sõltuvalt soojuspumba toodangust andurid kaugkütte piiramiseks. Ventilatsiooni sahtid puhastatakse ja olemasolevad katuse väljaviigud lammutatakse. Igas korteris kontrollitakse värskeõhuseadmeid ja väljatõmbeplafoone ja vajaldusel paigaldatakse uued.
2) muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega; 3) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd; 4) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises
ehitusvälised redelid, samuti trepikodade ja evakuatsiooniteedel olevad uksed. Ruum, millele individuaalse evakueerimise plaan on koostatud, tähistatakse kirjega ,,Teie asukoht", põhievakuatsioonitee tähistatakse plaanil pideva joonega, teised evakuatsiooniteed katkendjoonega mis on rohelist värvi ja 2 korda jämedamad kui korruse plaani piirjooned. Korruse põhievakuatsioonitee tuleb näidata välisülekäiguga ja suitsuvaba trepikoja või vastavalt korruselt esimesele korrusele viiva trepikoja suunas. Kui mitu trepikoda on suitsu ja tulevabad, siis tuleb näidata lähima väljapääsuteeni. Evakuatsiooniteed tähistav joon tuleb tõmmata konkreetsest ruumist kuni ohutu kohani või vahetult välja. Korruseplaanil näidatakse vastava ohutusmärgi abil, kus asub tulekahju teatenupp, hädaabitelefon, tulekustutid ja tuletõrjevoolikud. Tingmärgid ja nende tähistused tuleb kanda plaani alla, vajadusel ka võõrkeeltes. 9. Esmakustutusvahendeid käsitlev eesti seadusandlus.
A-A l l LJ s A 13 II KORRUSE PLAAN I KORRUSE PLAAN _T Ir 19. Joonestada hoone trepikoja l6ige 1 - 1. Mdrkida trepiastmete m66tmed ( m66tkava 1:50) 14 .?3' el'fit 3-3 20. Joonestada treppide l6iked 2 -2 ja 3 -3 (m66tkava 1:50) /z/ 3.03 s 15 I I : l
A-A l l LJ s A 13 II KORRUSE PLAAN I KORRUSE PLAAN _T Ir 19. Joonestada hoone trepikoja l6ige 1 - 1. Mdrkida trepiastmete m66tmed ( m66tkava 1:50) 14 .?3' el'fit 3-3 20. Joonestada treppide l6iked 2 -2 ja 3 -3 (m66tkava 1:50) /z/ 3.03 s 15 I I : l
Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitise tuleohutuse nõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................................3 Tulepüsivus ja tulepüsivusaeg..........................................................4 Tuletõkkekonstruktsioon,tuletõkketsoon.........................................5 Tulemüür,tule levik naaberehitistele, evakuatsioon.........................6 Hädaväljapääs, evakuatsioonitee.....................................................7 Evakuatsioonitee............................................................................8,9 2 Sissejuhatus: Selle referaadi teemaks on Ehitise tuleohutus nõuded, referaadis räägime peamistest, tähtsamatest nõuetest mis on vajalikud e...
Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 mm. Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm, kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus keldris peab olema vähemalt 1900 mm. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. Evakuatsiooniteedel asuvatele ustele esitatavad nõuded · olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon · olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule · avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks · olema varustatud evakuatsioonisuluse ehk avamisseadmega, mis peab olema
1. OBJEKTI KIRJELDUS 1.1. Asukoht Objekti nimetus: Vana-Kuuli 1; Linnaosa: Lasnamäe, Tallinn; Asukoht: Vana-Kuuli tänav Allikas: http://www.ncc.ee/vanakuuli/location Kirjeldus: Kesklinna piiril, Lauluväljaku naabruses kerkinud korterelamu. Vana-Kuuli elamurajoon on väga omapärane oma arhitektuuri ja lahenduste poolest. Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga...
0113-0108. Ehitis vastab tulepüsivusklassi TP-1 ET-1 0107-0300 nõuetele. SELETUSKIRI 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS 1.1. Hoone üldiseloomustus Hoone koos keldrikorrusega on 3 korruseline, kus keldrikorrus asub telgede 1-4 ja A-B vahel (vt. graafilise osa keldrikorruse plaani). Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele pikisuunas annavad kummagi trepikoja 1 sein ning põikisuunas hoone mõlemast otsast algavad trepikoja seinad jätkudes kuni järgmise teljeni. Vahelagede kandvatekes osadeks on E-betoonelemendi HCE 220 ektruuder-õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on parapetiga lamekatus, mis on sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 5° ehk i=1:20. Hoone välisseinteks on projekteeritud
1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987.aastal. Tegemist on tüüpprojekti põhise 9-korruselise korterelamuga, milles on 3 sissekäiku ning kokku 108 korterit. Hoonel on soojustatud välisfassaad (2007.a) ja vahetatud veetorustik (2005.a).[1] Tabel - Hoone üldandmed Korruste arv 9 Korterite arv 108 Ehitisealune pind [m2] 882 Maht [m3] 23806
peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal. Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada. Trepi montaaz Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi. Trepimarsi sobimiseks tuleb erilist töhelepanu pöörata podestide täpsele montaazile. Tööriistsad ja abivahendid Müürsepa kellu, Mördilabidas, Tellisevasar, Meislid, Montaazikangid, Harilikud kangid, Vuukrauad, Kiilud, Mördikastid.
evakuatsiooniteedest olla vähemalt 900 mm laiune. (3) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 mm. (4) Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm, kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus keldris peab olema vähemalt 1900 mm. (5) Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/12866223 http://www.evs.ee/Standardimine/T %C3%B6%C3%B6solevadstandardid/Koostamisettepanekud/tabid/81/language/et- EE/Default.aspx Pea
tulekindla luugi või ukse kaudu. Päästemeeskonna sisenemistee keldrikorrustele peab olema võimalik maapinna tasandilt, läbimata maapealsete korruste väljapääse (trepikodasid). Keldrikorruste sisenemistee minimaallaius peab olema vähemalt 900 mm ja see ei tohi üldjuhul olla ühenduses tule ja suitsu eest kaitstud trepikojaga (suitsuvaba trepikoda). 6 Tule eest kaitstud trepikojaga võib ühendus olla lüüstamburi ja trepikoja, millest on moodustatud tuletõkkesektsioon, tuletõkkeukse kaudu. Üle kaheksakorruselise ehitise lift peab olema varustatud seadmetega, mis võimaldavad lifti kasutamist päästetöödel. Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus Ehitise Ehitise kasutamisotstarve kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt I kasutusviis Elamud ja eluruumid Ühe korteriga elamud Üksikelamu
vabandades, et peab tegema ühe telefonikõne. Õpetaja plaan on nii tuvastada ebaausad õpilased, kes üksi jäädes kasutavad juhust ja näppavad raha. Pärast vestlusi filmi läbivaadetes selgub, et õpilane Pikknäpp kasutaski võimalust ja võttis õpetaja äraolekul ümbrikust ühe viiekümnese rahatähe. Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Trepikojas Kohtunik tegi oma Naabrimehele märkuse selle kohta, et viimane oli jälle jätnud trepikoja pühkimata, kuigi majas kehtestatud graafiku järgi oli tema kord. Naabrimees, kes oli pisut võtnud, 6 vihastas ja hakkas Kohtunikku mõnitama. Muuhulgas nimetas Naabrimees Kohtunikku haigeks kohtunikumutiks, kes on eluaegsest kohtumõistmisest segi läinud. Ülekuulamisel tunnistas Naabrimees solvamist, kuid selgitas, et ta ei rünnanud Kohtunikku mitte kui kohtunikku, vaid kui
vabandades, et peab tegema ühe telefonikõne. Õpetaja plaan on nii tuvastada ebaausad õpilased, kes üksi jäädes kasutavad juhust ja näppavad raha. Pärast vestlusi filmi läbivaadetes selgub, et õpilane Pikknäpp kasutaski võimalust ja võttis õpetaja äraolekul ümbrikust ühe viiekümnese rahatähe. Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Trepikojas Kohtunik tegi oma Naabrimehele märkuse selle kohta, et viimane oli jälle jätnud trepikoja pühkimata, kuigi majas kehtestatud graafiku järgi oli tema kord. Naabrimees, kes oli pisut võtnud, 6 vihastas ja hakkas Kohtunikku mõnitama. Muuhulgas nimetas Naabrimees Kohtunikku haigeks kohtunikumutiks, kes on eluaegsest kohtumõistmisest segi läinud. Ülekuulamisel tunnistas Naabrimees solvamist, kuid selgitas, et ta ei rünnanud Kohtunikku mitte kui kohtunikku, vaid kui
3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS 3.1. Üldandmed Käesoleva tööga käsitletakse Valgu 5 (Valgu külas) uue koolimaja püstitamist. 3.2. Arhitektuuri lahendus 3.2.1. Hoone arhitektuuri üldkonseptsioon Koolimaja on kedriga ja pööninguga. Katus on lahendatud viilkatusena. Hoone koosneb kahest osast: kahekorruseline klassiruumide osa ja ühekorruseline aula/spordisaal koos inventeerimisruumiga. Ruumid on lahendatud viie sessepääsuga: peasissepääs tänava poolt, parklast trepikoja, parklast inventeerimisruumi, põhjapoolt korridori, ning põhjapoolt teisele korrusele korridori. Pääs 2. korrusele on lahendatud trepiga (22 astmed h=15,0 cm, b=28cm), trepi puhas laius on vähemalt 1,2m. Pääs põhikatusele on ettenähtud luuk-redeli kaudu (1400x1000mm) pööningust. Pääs pööningule on 2. korruse trepikojast (ruum nr 206) luuk-redeli kaudu (1400x1000mm). 3.2.2. Sisekliima Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on:
· (3) Evakuatsioonitee ja evakuatsioonipääsuni suunduva sisekoridori summaarse miinimumlaiuse arvutamisel arvestatakse evakuatsiooniteed kasutava 120 inimese kohta 1200 mm, millele lisandub iga järgmise 60 inimese kohta 400 mm. · (4) Evakuatsioonitee pealmaa vaba kõrgus peab olema vähemalt 2100 mm, kusjuures sellise kõrguse ulatuses ei tohi olla takistusi, kõrgus keldris peab olema vähemalt 1900 mm. · (5) Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. · § 27. Evakuatsiooniteel asuvad uksed · (1) Evakuatsiooniteel paiknev uks peab: 1) olema paigaldatud nii, et oleks võimalik kasutajate kiire evakuatsioon; 2) olema laiusega, mis vastab ettenähtud maksimaalsele evakuatsioonitee kasutajate arvule; 3) avanema evakuatsiooni suunas, välja arvatud alla 30 inimese evakuatsiooniks ettenähtud uks;
Puudutatud isiku ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest tagaselja otsuseid tegev asutus käsitab isikut kui vaid menetluse objekti ja mitte kui õigusvõimelist kodanikku." 19 Näide: Äriühingu poolt mitmekorruselisse korterelamusse taotletud kauplemisloa puhul oleks kolmandateks isikuteks, kelle õigusi see kauplemisluba võib puudutada, vähemalt sama trepikoja elanikud, kuna riivata võidakse majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see vähendada teiste korterite turuväärtust. HMS käsiraamat 20
ÕPPEASUTUSED - KOOL Koristamise eesmärgiks on tagada õpilastele tervislik ja turvaline õppimiskeskkond. Ei tohi ära unustada, puhastusteenindajal (koristaja) on üks personali liige. Kogu kooli personal mõjutab laste maailmapildi, suhtumiste, hoiakute kujundamist. Puhtuse loomine on klienditeenindamise protsess. Puhastusteenindaja kliendid on õpilased, õpetajad jm personal. Kliendi teenindamine on midagi enamat kui vaid puhtuse loomine. Puhastusteenindaja koolis on oluline kasvatuslik roll. Puhastusteenindaja käitumine mõjutab: 1) õpilaste suhtumise kujunemist puhastusteenindusse kui erialasse 2) puhtuse rollist 3) jäätmekäitluse, vee ja elektri säästlikkuse (või raiskamise) suhtes Kool on: · suure käidavusega · koristustööd hõlmavad lisaks puhastamisele ka mööbli korrastamist · WC ja pesuruumides tähelepanu hügieenile · eeldab head füüsilist vormi kuna on palju toolide ja laudade liigutamist · aktiivne koostöö...
5650 D C 55 C 55 3 4 F3 = 8 · 3,0 · 2,6 · 0,5 = 31,2 kN/m Kokku normatiivne kasuskoormus teljel 3 trepikoja all F3 = 83,2 + 31,2 = 114,4 kN/m Omakaalukoormus a. katus - R/B õõnespaneel 220 mm 3,22 kN/m2 - ruberoid, 4 kihti 4 · 0,072 = 0,29 kN/m2 KOKKU: gk,k = 3,51 kN/m2 5000 6000 5000 gkk = 3,51 kN/ m²
võimalustest) · teostatavus (vajab või ei vaja spetsialiseeritud firmat) · mugavus (parandab oluliselt või ei paranda) · tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)) Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust. 21 Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatse soojussõlmega. Olulised koefitsiendid soojustuse planeerimisel: Soojusjuhtivustegur Koefitsient (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe
Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40- 50mm paks. Trepi põsklaud on vähemalt 180-220mm lai ja 70-80mm paks. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu ning ühendused tehakse tappidega, naeltega,
,,Ehitajas" A. Kotli kavandatud kahekorruseliste puust, kivitrepikojaga Ra-Ko majade ehitamine. Neid kerkis esimese Nõukogude okupatsiooniaasta jooksul mitukümmend Koplisse Lõime tänavale, Pelgulinna Nisu ja Rukki tänavale ning Lasnamäele Majaka ja Sikupilli tänavale. Sisuliselt on hooned omandanud ,,Tallinna maja" hoonetüübi edasiarendusega. Kuna ,,Tallinna maja" kivitrepikoda häbeneti agullikuks, siis varjas A. Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse. Kummalgi korrusel asub neli kahe-kolmetoalist korterit. Elutoad on küll läbikäidavad, kuid üldiselt tunduvad ruumide propotsioonid head. Arhitekti A. Hellati arvamist mööda tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et korterite ruumijaotus on äärmiselt lihtne ja endastmõistetav, kui just need omadused ongi plaani suurimasks vooruseks, sest on püütud saavutada minimaalsete ehituskuludega kõige tarvilikumad mugavused ja otstarbekam ruumide kasutamise võimalus
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...
sepiskonsoolidel varikatus ja sageli ka selle kohal elamu katuseräästast esile tõusev kolmnurkfrontoon. Hoonet läbib keskel tänavaga risti asetsev koridor, mida kõige vanemates elamutes algselt kasutati ka korruse korteritele ühise köögina. Hiljem seesugune praktika seoses uute tuletõrjeeeskirjadega kadus, pliidid viidi korteritesse sisse ja tekkisid kööktoad. Hoone tagaküljel on tavaliselt elamu põhikehandist eenduv trepikoja maht, kus paremates elamutes paiknesid ka kuivkäimlad, kehvemates olid need eraldi hoovis. Lisaks nõuti tuletõrje-eeskirjadega ka teist treppi, see on tavaliselt keskses koridoris paiknev pikk järsk ühemarsiline trepp. Igal korrusel oli tavaliselt 4 kööktuba, erilise mugavusi see elamu ei pakkunud, veekraan paiknes koridoris, vahel aga koguni õues pesuköögis. Samas tuleb tunnistada, et Tallinnas juba 19. sajandi lõpul ja 20.
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted ...
kuid see oli mitteköetav. See asendati Grand Trianoniga. U 80 aastat hiljem lasi kuningas Madame de Pompadouri jaoks ehitada Petit Trianor`i. Selle juures asus ka Amori tempel. 15.Charles Le Brun 1619 – 90 Viibis pikemat aega Roomas. Juhtis arvukate Pariisi aadlielamute kaunistamist ning maalis kuningale suuri pilditsükleid. Olulisimad tööd Versailles` s, kus dekoreeris Peegligalerii, Rahu- ja Sõjasalongi ning Saadikute trepikoja. Louis XIV kunstipoliitika esindaja. Patrooni (Colbert`i) surm tähendas tema karjääri lõppu. Juhtis koos J.-B. Colbert`ga Kuninglikku Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemiat. 16.Prantslased Roomas Nicolas Poussin saabus Rooma 1624. aastal ja veetis siin suurema osa oma elust. Vaimustus klassikalisest kunstist ja tegi eraklientidele palju väikesi mütoloogilisi maale. Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
sajandist pärit seinad, rootsiaegse Tartu Ülikooli Academia Gustavo-Carolina 17. sajandist pärit trepikoda ning hulganisti kuuliauke, mis on tunnistuseks 1941. aastal kommunistide poolt toime pandud jõhkrast massimõrvast. Arestimaja seined on Jaani kiriku ja Toomkiriku kõrval kolmandad keskaegsed seinad Tartus, mis pole hoonete alla mattunud. Keldrites on hästi säilinud 16. sajandist pärit võlvid ja Academia Gustavo-Carolina aegse trepikoja alumine osa koos astmetega, mis ehitati sinna 17. sajandi teisel poolel. Keldris oleva lubja alt on tulnud päevavalgele hulgaliselt kuuliauke. Kas need pärinevad 1941. aastast, kui kommunistid lasid eeldatavasti hoone mitmes ruumis enne Tartust põgenemist maha 192 inimest, selles ei saa olla 100 protsenti kindel. "Ühes seinas on kuuliaukudest lausa kindel rida," "Keldrist leitud kuuliaugud võivad pärineda ka hilisemast ajast, võib-olla on seal näiteks vangivalvurid märki lasknud."
(evakuatsioonipääsud peavad paiknema hajutatult). Kuna muidu võivad väljumistee pikkust piiravad sätted tingida suurema arvu trepikodasid. Ühe evakuatsioonipääsu võib asendada pääsuga läbi tuletõkkeuske teise tuletõkkesektsiooni. Treppe võib ehitada puidust, metallist, betoonist, klaasist, plastist, kivist. On monteeritavad ja kohapeal valmistatavad trepid. Raudbetoontrepp: Montaaziskeem Trepimarss toetub mademele ja see omakorda trepikoja külgseintele. Vanematel hoonetel on kasutusel ka treppe, kus trepp on ehitatud monteeritavatest üksikdetailidest. Monteeritavad üksikelemendid toetatakse kas seinale või taladele või kinnitatakse konsoolelt ühe otsaga seina. Trepimarss ja pool mademest võivad moodustada ka ühe elemendi. Sirged trepid: Ühtlase kandva plaadina Kesktalaga trepp 60 Keerdtrepid
Joonista juhtimise rivistrultuur . Nimeta põhiline eelis Regionaalne struktuur 37. Mis eesmärke järgivad lepingute üldtingimused? protsessi lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast ja põhiline puudus. Projektijuht Projektijuht 1)Selleks et vähendada lepingu koostamise töömahtu ja vältida korda seinu ning laudsepatooteid. Trepikoja viimistlus Eelis: lihtsus, mille puhul igal süsteemi elemendil on ainult üks Projektijuht võimalikke vigu, on erialaliidud ja ettevõtjate liidud koostanud lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud. kõrgemalseisev organ. (Kõik probleemid lahendatakse ühel Hoonete projekteerimise osakond ja heaks kiitnud lepingu üldtingimused kõigi loetletud 47
Üldiste käibekohustuste mõistmine ja rakendamine on Eesti kohtupraktikas suhteliselt uus nähtus, praeguseks on asjad selged ja madalama astme kohtud mõistavad, milles asi on. Kõige põhilisemad juhtumid, kus peame järgima üldise käibekohustuse rikkumist, on § 1045 lg 1 p-des 1, 2, 3, 5 toodud juhtumid. Käibekohustuse rakendamise kohta näide: 3-2-1-73-13. A läks külla tütrele, kes elab kortermajas, hilisõhtul sealt lahkudes pandi trepikoja tuli põlema, aga tuli kustus automaatselt teatud aja pärast. A oli vanainimene. Jõudnud umbes teise korruse kanti, kustus tuli ära. Talvisel ajal oli trepikoda kottpime, käsikaudu teed otsima hakates kukkus ta trepi käsipuude vahelisest vahest alla. Ühistuomanikku ei saa vastutusele võtta ainult kehavigastusele tuginedes. Peame küsima, kas rikutud oli mingit kohustust. Seadusest ei tulene, kas trepikojas võib mingeid avausi olla ja kui kaua peab valgustus põlema. Võimalik
Krohvi- ja plaatimistööde järjekord on elamus järgmine: saansõlmed, köögid, toad, trepikojad, et avada front eritöödele. Maalritööd tehakse kahes etapis: 1)pahteldamine ja lagede, rõdude, lodza aknaavade välispõskede värvimine, tapeetimise ettevalmistus, seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine. Parkett ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja protsessi lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid. Trepikoja viimistlus lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud. 47. Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga. Toote hinnast moodustavad otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %, masinad ~ 10 %) ja üldkulud koos kasumiga 10-15 %. Põhi- ja käbekapitali seos: kogukapitalist moodustab põhikapital 50 % ja käbekapital 50 %. 48
Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend paneeltöölavade ehitus on lihtsam. Nad koosnevad kahest keevitatud metalltoest, mis on liigendiga kinnitatud puitraamile toetuva töölaudise alla. Ümbertõstetavaid töölaudiseid kasutatakse trepikodade välisseinte ladumisel. Nad paigaldatakse kraanaga trepikoja sisemistele põikseintele. Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega. Posttellingud on kuni 40 m kõrgune ruumiline poltideta konstruktsioon, mis koosneb kahest reast 4 ja 2 m pikkustest. Tellinguid jätkatakse vastavalt seinte kõrguse suurenemisele, paigaldades alati kahe kõrgusjärgu laudised ülemine töö- ja alumine kaitselaudis. Iga kõrguses lisanduva meetri järel tõstetakse need käsitsi ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
