arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine. Selline indiviid naudib ühistegevust; tal on kõrge tolerantsus sotsiaalse stressi suhtes. Enesearengu subjekt on sotsiaalselt terve ning suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning
Vastutustunne näitab indiviidi võimelisust käitumise ja valmisolekut eest otsustada oma vastutustunne vastutamine käitumise mõju ning tähtsuse üle Enesearengu subjekt Enesearengu subjekt on Enesearengu subjekti (subject sotsiaalselt terve. Sotsiaalne of self-development) olulisteks Iseloomustavad adekvaatne tervis on tunnusteks enese- ning rühmatunnetus inimese täisväärtusliku on autonoomsus, vastutustunne (enda koha ja rolli
Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria faktoritest on Ullal puudus nii hooldavast tegurist, kui ka motivatsioonitegurist. Ta tunneb peale pereheidet puudust inimestevahelistest suhetest ja lähedusest, mis on temas tekitanud rahulolematuse. Ülejäänud hügieenifaktorid peaks Ullal olema täidetud. Lisaks ei ole teda 12 aasta jooksul korralike töötulemuste eest tunnustatud, seega pole tal ka rahulolu. Ulla rahulolu suurendamiseks tuleks talle pakkuda enesearengu võimalust ja tunnustada heade töötulemuste eest. Enesearengu võimalusteks sobiksid erinevad erialased täiendkoolitused, lisaks osaleda võimalikel sobivatel info- või teabepäevadel, kus oleks võimalik enda teadmistepagasit täiendada. Tunnustamiseks võiks ettevõttel olla loodud erinevad motivatsioonipaketid, mis võivad olla nii emotsionaalsed kui ka materiaalsed - preemia, tänukiri, avalik isikliku pühendusega tänuavaldus või kinkekaart lõõgastuspuhkuseks
Kirjand sotsiaalsetest ja enesekohastest oskustest Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on inimeste elus väga vajalikud. Me õpime neid juba varakult ning säiltame need kogu eluks. Selles kirjandis üritan leida nende oskuste vajalikust ning püüan ka leida arendamisviise. Sotsiaalsed oskused on väga olulised, et elus hakkama saada. Tänu nendele oskame me elus hakkama saada ja teiste inimestega hõlpsamalt suhelda. Tunneme seda igapäevaselt käies poes, arsti juures, pangas või koolis. Sotsiaalseid oskusi saab arendada: arutades tunnis, rääkides sõpradega ning ka neid õppides. Selliseid oskusi õpetatakse lastele juba lasteaiast saati, et neil oleks elus hõlpsam hakkama saada. Mina kasutasin oma sotsiaalseid oskusi päris palju suvel, oma maakodus. Mu vanaema läks paaripäevasele reisile Lätti ning jättis minu koeri ja kodu valvama. Pidin üksi poes käima, raamatukogust raamatuid laenutama ning naabritega suhtlema. E...
* väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud kompetentsid * Organisatsioonikultuuri, 2 x 1 päev või Enesearengu 2 päeva õhkkonna kujundamine ja koolitus korraga muutmine, juhtimis-stiilid * fokuseeritud tegevuseni Meeskonnatreeni jõudmine 1 päev suve-
Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uus käsitlus
psühholoogia jne.Uus vaimsus ei ole uususund- uus vaimsus on subkultuur, mitte organiseeritud usund.Inimesed kes selles tegutsevad, ei pea ka ennast üldiselt religioosseks.Kuigi suurem osa uurivatest sotsioloogidest on vastandlikul arvamusel, et tegemist ikkagi on religioosse usundiga.Usutakse vaimsesse maailma ,millele pääseb ligi meditatsiooni ,vabastava hingamise või mõne muu tegevuse abil.müüdi olemasolu ise muudab selle justkui religioosseks nähtuseks. Müüt: Enesearengu müüt.Igal religioonil on oma müüt.Müüt aitab luua tähendust, mõtestada elu.Müüt pärineb teadusest,evolutsiooniteooriast, mis iseenesest ei inspireerinud otsijaid.Teaduslikust teooriast sai relig. müüt.Evolilutsiooniteooria mis oli vastanud küsimusele kuidas,vaimse enesearengu müüt hakkas vastama küsimusele, miks ja mis on selle eesmärk.Uue vaimsuse müüt põhineb evolutsiooniteooril mis on rikastatud erinevate usuliste ideedega
Tal olid huvitavad ja lõbusad seiklused. Kuid pärast mitmeid rännuaastaid jõudis ta ikka arvamusele, et kodus on kõige parem. Seega on inimestel eesmärk saavutada head suhted perekonnaga ja leida armastus. Elu eesmärk on saada uusi kogemusi ja teadmisi. Meie ühiskond areneb järjest kiiremini ja jõudsamalt edasi. Seetõttu on inimesed hakanud ka üha rohkem huvituma vaimsetest huvidest. Noored pingutavad enesearengu nimel. Nad võtavad aktiivsemalt osa erinevatest koolitustest ja loengutest. Samuti paljud inimesed seavad endale eesmärgiks avastada maailma, tegeleda hobidega või mingi ekstreemsusega. Ka Alvar Loog kirjutas artiklis „Meie igapäevast adrenaliini“, et inimestel on vajadus uute kogemuste ning pideva eneseületamise järele. Inimesed püüavad järjepidevalt ennast arendada ning tõestada teistele. Inimesed tahavad enda elu eesmärgini jõuda
Juhtimisoskus muutub tänapäeva maailmas üha olulisemaks, sest maailm muutub väga kiiresti. Enam ei saa need inimesed, kes oskavad kõige paremini eile toimivaid instruktsioone järgida, pedestaalile. Tõelist väärtust loovad nüüd need inimesed, kes oskavad kõige paremini uusi probleeme lahendada. Ma tahaksin näha maailmas selliseid muutusi: õppesüsteemi paranemine, sealhulgas suurem kirg ja huvi enesearengu vastu. Ma tunnen, et see muudaks elukvaliteedi palju paremaks. Öeldakse, et ülikoolis käimine on kõrgeks elukvaliteediks hädavajalik, kuid see võib olla vääruskumus, kuna tegelikult on kõrgeks elukvaliteediks vaja teadmisi, oskusi, häid suhteid ja head isiksust, mitte ilmtingimata diplomit, mis tõestaks, et olen aastaid formaalset õpet saanud. Ma ei väida, et see ei mängi praeguses maailmas rolli, kuid kuidas see minu väärtushinnangutega kokku läheks
vaid tuleb leida niiöelda isekaid vabatahtlikke, kes soovivad organisiatsioonilt saada vastu panustatud energia eest eelkõige enesetäiendust ja uusi konkreetseid oskusi. Olen tähendanud, et just sellised vabatahtlikud panustavad oma teadmistejanu rahuldades organisiatsiooni kõige rohkem. Vabatahtlikke tuleks pidevalt motiveerida individuaalsete vestluste ja grupivestlustega, kus tuleb välja vabatahtliku enesearengu suund, mida arvestades siis ka temale individuaalselt sobivaid ülesandeid saab anda. Vabatahtlikke peab koolitama ja kurssi viima täpselt selega, millega organisiatsioon tegeleb, mis on eesmärgid ja visioon. Vabatahtlikke peab teavitama kogu läbiviidava ürituse struktuurist, isegi peab rääkima lahti neid ülessandeid, millega nad ise kokku ei puutugi, see annab neile parema ülevaate terviklikkusest ja annab neile eelise
edasi täitmisele või siis üleüldse eesmärkidest loobumiseni. Ühest küljest võime üritada tegelikkuses tõepoolest rohkemat saavutada, teisest küljest aga on alati võimalus vähendada seda, mida tahame saavutada. Püüdlustest loobumine võib pakkuda samasugust rahuldust kui nende täitumine. Kui inimene tunnistab ausalt oma tühisust või oskamatust mingil alal, annab ta ehk endale võimaluse kergendada elamise vaeva ja keskenduda millelegi, mis on ta enesearengu seisukohast tähtsam. Omada staatust tähendab sageli olla armastatud. Siinkohal tuleb silmas pidada armastus selle erinevates vormides ja tähendustes perekondlik, seksuaalne armastus, austus kui armastus, inimese olemasoluga arvestamine jne. Olla armastuse objektiks on tunda end vajalikuna. Hoole ja tähelepanu all me n-ö puhkeme õide. Armastus aitab meil täita eesmärke, see pakub meile kaitset ning turvatunnet, armastusevajadus
aastal koostatud ,,40 kirjale" oma allkirja lisamist. Oma ülimas produktiivsuses avaldas Unt esimese täispika raamatu ainult 17- aastasena, mis oli tollel hetkel Eesti NSV-s väga eriline just seetõttu, et läbi tsensuuri ning korrumpeerunud haritlaskonna sai autor suurteose avaldada vaid Kirjanike Liidu liikmena. Tema esimeseks raamatuks sai ,,Hüvasti kollane kass", mille keskmeks kujunes maalt linna õppima asunud noormehe püüdlus leida iseennast ning läbi enesearengu jääda uue põlvkonna inimeseks. Olulist rolli mängib ka peategelase tädi, kes on nii-öelda ,,eestiaegne inimene" ning pooldab ka vastavaid traditsioone ning ideid, mis sotsialistliku ideoloogiaga muidugi absoluutselt kokku ei sobi. Siiski võib Undi populaarseimaks teoseks lugeda ,,Sügisballi", millest on läbi Veiko Õunpuu käe saanud ka üks eesti edukamaid draamafilme. Teose kollektiivseks peategelaseks on üks uuem linnaosa koos oma elanike ning nende inimlike probleemidega
Inimesed, kelle mured on enamasti emotsionaalset laadi või psüühilisest kurnatusest tekkinud, saavad terveks läbi tantsu kõige kiiremini ja efektiivsemalt, kuna füüsilises plaanis on nende tervis korras. Füüsiline tervis antud juhul tähendab potentsiaali ja võimaluste olemasolu, mille peale ei pea raha kulutama. Antud juhul on vaja muusikat, keha olemasolu ja tõuget kellegi poolt. Sellest lähtudes tantsuteraapia on võimas psühhoteraapia ja enesearengu meetod. Füüsiliselt ja vaimselt tervete inimeste jaoks on tants aktiivne liikumistegevus, mis annab hea tunde, toob selginemist elulistesse situatsioonidesse. Kindlasti pakub tantsimine rõõmu ja teeb õnnelikuks. On teada, et tantsimist ja liikumist usutakse olevat parimad ravimid stressi ja apaatia vastu. Ma arvan, et see on väga hea, et inimesed kes on korra juba kaotanud igasuguse lootuse õnnelikule
pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmis...
Kristlikke põhiõpetusi tõlgendatakse omal kombel. 2. Domineeriva religioosse keeleta sünkretism (valdav on usk iseendasse ja hakkama- saamisesse, aga ka õigluse jõusse, saatusesse, ettemääratusse keegi korraldab juhuseid; oluline väärtus on armastus). Meenutab kristlust, aga ei kasuta spetsiifiliselt kristlikke ideid ega mõisteid. Sageli vastandatakse end kristlusele ja kirikule. 3. Uue vaimsuse keele dominandiga sünkretism vaimse enesearengu müüt/kontseptsioon, spetsiifilised mõisted. 31% eestlastest uskus 2010. aasta küsitluse järgi vaimsesse enesearengusse. (Sõnaga ,,usklik" määratles end 6%.) Uus vaimsus (new age) Termin, mis on kasutusele võetud religioonisotsioloogide poolt, et tähistada üht keskkonda, subkultuuri, milles tegutsevad erinevad grupid, korraldatakse laagreid (meditatsioon, jooga, vabastav hingamine), kursusi, seminare, filmiõhtuid jpm.
Metec soovib olla oma klientidele strateegiliseks koostööpartneriks ja olla neile abiks nende eesmärkide saavutamisel. Arvame, et seeläbi suudame me pakkuda ka oma kolleegidele pideva enesearengu võimalusi ja kindlust, et Metec võiks olla samuti neile tõsiselt võetavaks organisatsiooniks, kellega end oma isiklike eesmärkide saavutamiseks pikaajaliselt siduda sobiks. Meteci visiooniks on olla klientidele
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
Motivatsioon Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu st inimestel on erinevad vajadused, ootused, hoiakud, eesmärgid On teadvustatud protsess – inimese enda poolt kontrollitav ja suunatav Täiskasvanu õpimotivatsiooni allikatena nähakse tema rahuldamata vajadusi Motivatsioon Sisemine motivaator –eneserealiseerimise vajadused, edu, saavutus. Tähtis inimesele endale, enesearengu tagamine. Sisemise motivaatori käivitab oma MINA teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina. Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved Motivatsioon Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad
oleks kui mõttemäng, siis jäin valikuga rahule. Raamatu lugemise ajal valdasid mind enamjaolt need emotsioonid, mida tundsid raamatus olnud tegelased. Tundsin rahulolematust, kurbust, meeleheidet, teadmatuses olemist ning rõõmu, rahulolu, teadmist, et kõik saab korda ja taasnägemisrõõmu. Rääkides minu enda tunnetest mis tekkisid lugemisel, siis neist saaksin nimetada, et olin põnevil, kannatlik ning õpihimuline, kuna ootasin raamatust enesearengu võimalust ja seda sain raamatu igalt leheküljelt. Uut ja huvitavat sain teada erinevatest võimalustest inimeste käitumise kohta ja ainult mitte selles antud kindlas situatsioonis, kus kahe lapsevanema laps kadus. Mulle pakkus huvi kõige rohkem psühholoogi käitumine. Sain teada sellest meetodist, kuidas võiks psühholoog tegutseda esimesel visiidil inimesega. Tuleb teha inimesele selgeks, et tal on võimalus saada abi ja tuleb kindlustada tema käimine psühholoogi juurde
võistluseid, mis oleks omamoodi arendavad kuid samas ka premeeritavad, võib-olla selline mänguline võistlus, kus insener peab oma peaga probleemile lahendusi leidma, kasvataks tema iseseisvust, eriti juhul kui tal neil võistlustel hästi läheb. Ning lõpuks võiks see oma peaga mõtlemine ja lahenduste leidmine jäädagi ka meie insenerile külge. Antud teooria negatiivse toetusena pakun jällegi välja mingisugust koolitust kas siis vaimse enesearengu ja enesekindluse kasvatamise taustaga või tööalast, vastavalt sellele kuidas insener ise oma probleemi näeb või millest tal vajaka on. Päris karistamist ma antud situatsioonülesande puhul ei kasutaks. Neljas teooria, mille alusel inseneri käitumist analüüsida ja motiveerimist välja töötada võiks, on V. Vroomi ja ootuste teooria. Siin on motivatsiooniks vaja, et esindatud oleks kõik tegurid ehk siis valents, ootushinnang ja hüvituse tõenäosus.
Kuna eesti keeles on nende nähtuste kirjeldamiseks võimalik kasutada kaht mõistet, siis vaatlemegi kummagi mõiste iseloomulikke tunnuseid eraldi.(ibid) Mõiste „võimestamine” on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi( nii üksikisikuid kui gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga toimetulekul ning saavutataks kontroll oma elu üle. „Võimestumine” on enesearengu protsess, mille käigus tehakse kriitiline eneseanalüüs, leitakse isiklik motivatsioon ja potentsiaal, langetatakse põhjendatud otsuseid ning muudetakse isiklike hoiakuid või käitumisviise eesmärgiga saavutada positiivsed muutused eluga toimetulekul ja kontroll oma elu üle. (ibid) Inglise-eesti/ eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastikus, mille autoriteks on Erika Jeret ja Marju Medar, on tõlgitud sõna „empowerment” hoopis kolmandat moodi: võimustamine ehk jõustamine
“ Kui vaadata tööandjate ootusi töötajatele, on loovus, leidlikkus ja probleemide lahendamine väga olulisel kohal. Õpetajad on nõus, et tulevikuoskused (future job skills) on olulised, aga selleni jõudmine on raske. Kuid uute eesmärkide saavutamiseks peab õpetajal olema algatusvõimet ning motivatsiooni, et proovida midagi uut, mis on senisest erinev. Samas aga seisab õpetajakoolitus endiselt savijalgadel- õpiprotsesside suunamise, reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem kitsamalt aine õpetamisele. T. Kuurme leiab, et: “vahest on endiste mõttemudelite säilimine õppimise kohta ka üks viis luua turvaline ruum kiirete muutuste ja väljakutsete ees: kool on ju ikka seesama. Seda toetab ka suur osa uue ees umbusklikest vanemaist (Kuurme, 2015).5 Hariduse eesmärkide täide viimine toimub ikkagi klassiruumis, mistõttu ei tohi selles
1. Millised on organisatsiooni kultuuri avaldusvormid? Sümbolid, keel, jutustused ja jutud. 2. Millised on organisatsiooni kultuuri tasandid? Tehiskeskkond Väärtushinnangud Peamised arusaamad 3. Millised on organisatsiooni kultuuri funktsioonid? organisatsiooni identiteet, vahend maailma mõistmiseks, kollektiivne pühendumus, sotsiaalne stabiilsus 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur? Tugeva ja positiivse hoiakuga enesearengu suhtes. 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Meeskond on kahest või enamast inimesest koosnev rühm, kes tegutsevad vastastikuses sõltuvuses ja üksteist toetades ja täiendades selgelt määratletud ühiste ja ühiselt väärtustatud eesmärkide saavutamiseks Töögrupi moodustavad inimesed, kes on teatud omaduste suhtes sarnased ja võrreldavad kuid jäävad oma suhetes neutraalseteks. Omavahelise suhtlemise eesmärgiks on ülesannete täitmine. 6. Mis on grupi arenguastmed?
tõttu. Ta tütar kolis kodunt eraldi elama ning jätkab õpinguid ülikoolis. Ulla jaoks on käivitunud tema sees alarmmehhanism, kuna ta on sattunud talle võõrasse ja 5 ebaturvalisse keskkonda. Muutunud on tema harjumuspärane igapäevaelu ja mingil määral ehk ka turvatunne. Teiseks põhjuseks võib olla see, et Ullat on tabanud paigal seismine tööalaselt ning ta ei näe antud ettevõttes edasist enesearengu ning eneseteostamise võimalusi, mida talle ilmselt pole ka juhi poolt pakutud. Soov uuteks potentsiaalseteks saavutusteks, eneseteostuse ning arendamise võimaluseks on ajendanud teda otsima uut töökohta. 6 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD 3.1 Millised vajadused (Maslow) ja faktorid (Herzberg) on Ullal täitmata? Põhjenda. MASLOW HERZBERG
Inimene tahab korrata positiivset kinnitust leidnud tegevusi Negatiivset tagasidet ei tohi segamini ajada karistusega. Neg tagaside on enamasti konstruktiivne. Soovimatut käitumist saab karistusega mõjutada kui see on: kiire, õiglane, privaatne, annab infot, keskendub olulisele ning sellele ei järgne tasu (LAPSEVANEMAD KAS TEIE SUUDATE KÕIKI NEID TINGIMUSI TÄITA) SISUTEOORIAD Vajaduste teooria - inimene püüdleb pidevalt parema staatuse, autonoomia ja enesearengu poole. Maslow vajaduste hierarhiat (füsioloogilised, turvalisusvajadus, teiste tunnustus, enesehinnang , eneseteostus) käsitletakse valdavalt liiga lihtsustatul ning see ei kattu Maslow sõnumiga, ta ei olnud oma mudelis nii jäik nagu väidetakse. Erinevatel inimestel on vajaduste struktuur erinev. Erinev on ka 4 Motivatsioonist _ majanduskool üksikute vajaduste mõju inimese aktiivsusele. NB
Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga. Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8 . Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja
Selle peamiseks põhjuseks on arenenud meditsiin, mis võimaldab ravida rohkem haigusi, päästa elusid ja pikendada eluiga. Ühe naise kohta sünnib Itaalias 1,28 last. Euroopa keskmisele 1,4 jääb see vähesel määral alla. Veelgi enam jääb see alla maailma keskmisele laste arvule naise kohta, mis on 2,8. Sündimuse vähesust seletatakse ühiskonna muutumisega enam isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende
ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus jne), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depression, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired jne). Heaolu ja toimetulekut edendava teraapiavormina on ta kasutusel hooldekodudes, päevakeskustes, päevakeskustes, haiguste preventsioonis ja tervist edendavates programmides aga ka enesearengu ja eneseavastamise soodustajana (Terje Kaldur, 2015). 5. Fototeraapia Uuringus osalenud kaks arst-eksperti tulid järeldusele, et piisab ühe nädala dokumenteerimisest, et saada ülevaadet inimeste toitumis- ja igapäevaelu harjumustest. Pildistamine on alanud haigusest teadasaamisega ning pildid väljendavad antud hetke meeleolusid. Piltidele on lisatud enesetunde kirjeldusi, informatsiooni arstidelt, kaasinimeste reaktsioone ja tundeid
käituma. 66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast .teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad G Kasvuvajadus Enesearengu ja edukuse vajadus R Seostuse vajadus Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid E Eksistentsi vajadus Baasvajadused ellujäämiseks 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. 69. V.Vroom´i Ootuste teooria põhiseisukohad
rahuldatud vajadus enam stiimuliks. Maslow teooria järgi, kui inimene jõuab lähemale mingi teatud vajaduse rahuldamiseni, siis seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal asuv vajadus. 144. C. Alderferi ERG teooria põhiseisukohad E – existence. Eksistentsi vajadus: baasvajadused ellujäämiseks. R – relatedness. Seostatuse vajadus: vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid. G – growth. Kasvuvajadus: enesearengu ja edukuse vajadus. 145. S. Adamsi võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrdsuse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Selle teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust: Oma eelnevate kogemustega antud org-s. Nii saab võrrelda töötaja, kes on org-s
inimestevahelises suhtlemises ja inimlikus tegevuses. Väljastpoolt antud hinnang õppimisprotsessile on teisejärgulise tähtsusega. Teadmine on isiklik, kogemuslik, suhtlemise kaudu arenev ja süvenev. Seda uut mõistmist katsetatakse, analüüsitakse, hinnatakse ning see areneb tegevuses edasi. Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste muutuste kaudu. Humanistlik lähenemisviis eeldab õppija teadlikkust endast kui enesearengu subjektist ja õpetaja humanistliku õppimiskäsituse omaksvõttu. Konstruktivistlik õppimiskäsitlus (Candy, Dewey, Lave, Piaget, Rogoff, Võgotski) Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist. Õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, koondavad sellele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi
ERG-teooria sisaldab ka unikaalset frustratsiooni- regressiooni printsiipi: Juba rahuldatud madalamate astmete vajadus võib muutuda uuesti aktiivseks ning mõjutada käitumist, kui kõrgema astme vajadust ei suudeta rahuldada. 349. Vajaduse tase: 350. Eksistensi vajadus baasvajadused ellujäämiseks 351. Seostatuse vajadus vajadus luu ja hoida häid sotsiaalseid suhteid 352. Kasvuvajadus enesearengu ja edukuse vajadus 353. 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad 354. Põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. 355. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust: 356. 1. Oma eelnevate kogemustega antud organisatsioonis. 357. 2. Oma eelnevate kogemustega teistest organisatsioonidest. 358. 3. Ennast teiste organisatsiooni liikmetega. 359. 4
A. Maslow – Vajaduste hierarhia teooria slaidilt 67. C.Alderfer´i ERG teooria põhiseisukohad Vajaduse tase • E - existence Eksistentsi vajadus • R – relatedness Seostatuse vajadus • G - growth Kasvuvajadus Vajaduse sisu • Baasvajadused ellujäämiseks • Vajadus luua ja hoida häid sotsiaalseid suhteid • Enesearengu ja edukuse vajadus 68. S. Adamsi Võrdsuse teooria põhiseisukohad Võrduse teooria põhineb sotsiaalse vahetuse teoorial. Võrdsuse teooria järgi on inimeste peamiseks motiiviks: sotsiaalse õigluse tase. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Töötaja võib võrrelda oma panust ja tulemust: 1. Oma eelnevate kogemustega antud organisatsioonis
aeg-ajalt suureneda ja laieneda avatud mina pindalale. PIME MINA (3) see osa minust pole teada mulle endale ega ka teistele. Teised võivad minu seda külge mulle tutvustada, mille läbi on mul siis võimalik suurendada oma "vaba mina". AVASTAMATA MINA (4) see osa minust on tundmatu nii mulle kui ka minu sõpradele, kuid ta on kindlasti olemas, sest uutes situatsioonides võin ma endalegi väga ootamatult reageerida. Kriitika ning eneseavamine on enesearengu kaks põhilist vahendit. Eneseavamiseks ehk oma "vaba mina" pinna suurendamiseks peame avama oma "salajast mina". Kõige lihtsam on seda teha usaldusväärsete inimeste hulgas. Teised õpivad sind paremini tundma ning tulemuseks on meeldiv ja avameelne suhe. Selle juures on siiski oluline meeles pidada, et teiste privaatsust tuleb respekteerida; igaühel on õigus oma "salajases minas" jätta osake enda teada ning selle avalikustamine ei tohi kunagi olla peale surutud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
