Hõbedapoiss Kertu Hermaküla Jüri Gümnaasium 6.b Autorist Kristina Ohlsson 2.märts 1979 Üks tuntumaid Rootsi kirjanikke Varasemalt töötanud Julgeolekupolitseis ja terrorismivastase võitluse ametnikuna Alates 2012. aastast vabakutseline kirjanik Ülevaade loomingust: Tegelaste üldiseloomustus Peategelased: Aladdin, Billie ja Simona Aladdin oli natuke arglik, aga uudishimulik Billie oli samas julge, aga ka arglik Simona oli julge ja hooliv Peateema tutvustus ja tegevuse käik Keegi varastab toitu Aladdin näeb lühikeste pükstega poissi Aladdin, Billie ja Simona uurivad välja, kes toitu varastab Aladdin peab tegema kooliprojekti kadunud hõbedast Aladdin ja Billie otsivad hõbedat Simona isa hakkab Aladdini vanematelt toitu ostma Aladdin ja Billie leiavad hõbeda Ühe lemmiktegelase põhjalikum tutvustus Lemmiktegelane: Aladdin
ning taluma koormust ja stressi. Hea suhtlemisoskus annab elule värvi, sellest sõltub meie rahulolu iseenda ja eluga laiemas mõttes. Suhtlemine aitab mul mu igapäevatöös hakkama saada, lubab mul ka ennast maailmale paremini tutvustada, pakub võimalusi eneseväljenduseks, suhete loomiseks ja nende nautimiseks. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik õppida. Väga heaks suhtlejaks saab praktiseerides. See on juhtunud ka minuga. Väike arglik tüdruk algklassidest on kasvanud julgeks ja avalalt naeratavaks õpetajaks. See väike arglik plika on endiselt minu sees peidus, kuid usun, et see on hea – lisab minu tegudesse siirust ja ettevaatlikkust. Heaks suhtlejaks on võimalik saada, tuleb vaid südamest soovida areneda. See, et ma lõpetan kahe aasta pärast ülikooli, ei tee see minust veel head lasteaiakasvatajat ja suurepärast suhtlejat. Loomulikult tuleb ikka edasi õppida ja jätkata enda parandamist. ***
Keskkonda mida selles raamatus kujutati oli räpane, vähe valgust kuna Popi, Huhhu ja Isanda korter asus keldrikorrusel ja selletõttu oli veel korter niiske ning külm. Esiteks räägin Isandast, Isand oli esiteks muutunud sellises keskkonnas tusaseks ja tal puudusid sõbrad ainukesed kellega ta suhtles oligi Popi ja Huhuu. Isand on inimene kes kardab üksindust, Isandate peale tihtipeale loodetakse ja on teistele tugi. Siin raamatus Popi ja Huhuu sõltusid isandast. Pop on, arglik, tagasihoidlik ning kartlik. Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolites Popist palju ning Popi oli Isanda tugi mingilmääral. Isand andis Popile tähelepanu, paremat toitu, viis jalutama ning paitas. Huhuust, aga Isand ei hoolinud. Isand angis talle kehvemat toitu ning hoidis teada väikses puuris kus ei olnud liikumis võimalust. Kuna Isand koitus Huhuuga nii halvasti tekkis Huhuul tema vasto viha, ning see solvumine muutus kaoseks
Enesehinnang mõjutab ka meie suhtlemist ja suhteid teiste inimestega. Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega. Tavalisim viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine sel ajal, kui kogu maailm teist mööda kihutab. Te olete võimeline andma midagi teistele ainult siis, kui teil on eluterve arvamus iseendast. Kui te ennast alahindate, keskendute te liialt omaenese isikule ja teil ei jää midagi üle teiste jaoks. Ka sellepärast on tähtis olla endast positiivsel arvamusel. Tuleb olla see, kes sa oled, ja mitte enda kallal pidevalt nuriseda. Igas inimeses on midagi head ja see hea tuleb sealt üles leida ning esile tõsta
Isa on minu naljade peale alati, vaid kulmu kergitanud. Kuulasime laule ,,Kaelakee hääl," ,,Keelatud maa" ja ,,Mere lapsed". Kuulasime laule ,,Kaelakee hääl", ,,Keelatud maa" ja ,,Mere lapsed". ,,Kuulasime raadiost huvitavaid laule," ütlesin Tiinale. ,,Kuulasime raadiost huvitavaid laule", ütlesin Tiinale. Otsus anda korter üürile polnud õige. Otsus anda korter üürile, polnud õige. Kevadepäike, arglik ja paitav, piilus pilvede vahelt. Kevadepäike arglik ja paitav piilus pilvede vahelt. Kirjanik sündis Järvamaal Albu vallas Vetepere külas. Kirjanik sündis Järvamaal, Albu vallas, Vetepere külas. Vetepere külas Albu vallas Järvamaal sündinud meest teavad kõik koolis käinud eestlased. Vetepere külas, Albu vallas, Järvamaal sündinud meest teavad kõik koolis käinud eestlased. Minu aadress on Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Eesküla.
Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või lihtsalt kõrgemasse kaldasse kuni poole meetri pikkune tunnel, mille lõppu rajatakse pesaõõnsus
JÄÄLIND (Alcedo Atthis) Ingrid Mölder 6.a Tallinna Reaalkool Välimus Jäälind on: varblase suurune pika terava nokaga Joonis 1 sinise selja ja oranzika kõhualusega Rayker, 2010 Jäälind elab keskmiselt 7 aastat. Toit, elukoht ja eluviis toitub väikestest kaladest väga hea kalapüüdja varitseb toitu elab kiirevooluliste jõgede/ojade ääres uuristab pesakoopa järsku kaldasse arglik päevase eluviisiga Pesitsemine Paarid kohtuvad kevadel Isalind annab pulmakingi: kala Pulmalend: madal lend veekogu kohal samal ajal häälitsedes Aastas kasvatatakse 1-3 pesakonda. Hautakse 20 päeva Levik Jäälinnud: on levinud Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis rändavad lõunasse enne veekogude külmumist naasevad Eestisse märtsis-aprillis Mõned jäälinnud jäävad Eestisse ka talveks. Arvukus, kaitse ja vaenlased Eestis pesitseb 50-300 paari jäälinde
teele. Kõigepealt läksid nad külla. Seal said nad tuttavaks Sambrausiga, kes aitas neil põgeneda. Edasi nad läksid bussiga Rosenheimi ja sealt edasi rongiga Müncheni. Sambraus viis neid strippibaari, mille peal ta elas. Poisid jõid end täis ja jäid magama. Hommikul sõitsid nad tagasi kooli. Benjamin oli pool halvatud, tavaline ja lõbus poiss. Janosh oli seiklushimuline, lõbus ja naljamees. Paks Felix oli paks ja lõbus poiss. Kõhn Felix oli tark, lõbus ja natuke arglik poiss. Florian oli seiklushimuline ja lõbus poiss. Troy oli vaikne, kurb ja suurt kasvu poiss. Anna oli ilus, sale ja lõbus tüdruk. Marie oli sale, suurte rindadega ja ilus tüdruk. Malen oli väge ilus ja lõbus tüdruk. Sambraus oli lõbus, sõbralik ja kogenud vanamees. Matemaatika õpetaja Rolf Falkestein oli karm ja kiuslik õpetaja. Benjamin, Janosh, paks Felix, kõhn Felix, Florian, Troy, Anna, Marie ja Malen olid sõbrad. Rolf Falkestein oli matemaatika õpetaja
2 ANALÜÜS Strengths/ Tugevused: 1. Olen avatud suhtleja ja hea kuulaja; 2. Kiire õppija; 3. Valdan hästi inglise keelt, mille kaudu enamus suhtlemine välismaalastega käib; 4. Olen usin ja tubli töötaja; 5. Hea ajataju- tööle ei hiline kunagi, pigem olen alati varem kohal; 6. Kohusetundlik. Weaknesses/ Nõrkused 1. Võin olla mõnikord kiire unustaja; 2. Olen natuke arglik uusi asju proovima- alguses on kindlasti natuke harjumatu ennast korralikult sisse seada uue töökeskkonnaga ja kohustustega; 3. Mõnikord võin olla natuke kohmakas. Opportunities/ Võimalused 1. Alati saab teistelt abi paluda või kellegi poole probleemi korral pöörduda; 2. Võimalikult palju kogenenumaid kaaslasi kõrvalt jälgida ja ise õppust võtta; 3. Töötades on võimalus endale head tunnustust ja kiitust teenida ning seeläbi ennast paremini tunda;
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud...
Põssa tulevikus Möödas on 30 aastat, sellest kohutavast õnnetusest, mis juhtus üksikul saarel. Põssa on nüüd täiskasvanu, ning tal on olemas töökoht kuid üsna vähe sõpru, sest ta on ikka arglik ja tema välimus pole astma tõttu muutunud, seega tehakse tema üle endiselt nalja. Paar sõpra on tal samas ikkagi , näiteks ta saab endiselt Ralphiga hästi läbi, sest saarel oli Põssa Ralphi abimees, kes mõtles ja teadis üht teist ning Ralph austas Põssat ja ka nüüd tulevikus aitavad nad üksteist, kas siis mingi nõuannetega või kuidagi muud moodi. Teine parim sõber Põssal oli koer, kes ei solvanud teda, talle sai kõik mured alati ära rääkida ja oli alati Põssale seltsiks.
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.9 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Käitumise kolm stiili" ja sealt ma lugesin välja et me kasutame oma elus kolm viisi , kuidas võib käituda , neid on : alistuv käitumine, kehtestav käitumine ja agressiivne käitumine.Näiteks enesekehtestav käitumine või kehtestav käitumine on üks käitumisviisidest, mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , s...
vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli. RINDLAUSE osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas... või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma)
,,Ilus ja hirmus on inime..." Elu on raske ,kui seda elada raskelt tekitades tühjast intriige, jättes täitmata kohustused, mis oled ise enda õlule võtnud või isegi lihtsalt mitte midagi tehes. Fjodor Dostojevski on kord öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Kuid keegi ei tea, millises situatsioonis kumbki neist välja võib lüüa. Kui elatakse rutiinset elu, päevast-päeva korduvad samad tegevused ja paigad, kõik on tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus. Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja. Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. ...
sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut. Ta arvas ka, et maised naudingud ei suuda talle midagi pakkuda, kuid Hermine ja Maria tõendavad vastupidist
· Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA JA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Annika Arro METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES Essee: Maateaduste alused Õppegrupp: LKS-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2010 Metsnugis Eesti Loodusmuuseumis ja looduses Hiljuti külastasin Tallinna vanalinnas asuvat Eesti Loodusmuuseumi, kust sain huvitavat teavet maailma loomastiku kohta. Põhjalikumalt tutvusin aga Eesti metsades elavate looma- ja linnuliikidega, samuti Läänemere kaladega. Lisaks sain loodusmuuseumis ka ülevaate Eesti floora mitmekesisusest. Kolmandal korrusel, Eesti metsade kohta ülevaadet andvates ruumides, jäi minu pilk aga pikemalt peatuma muuseumis eksponeeritud metsnugise topisele - Eesti metsade tavalisele kiskjale. Põnev ja hariv ...
10. Kohutav, õudne horrible 11. Ebameeldiv unpleasant 12. Õel, kade mean 13. Optimistlik optimistic 14. Pessimistlik pessimistic 15. Muretu, rahulik easy-going 16. Pinges, närviline tense 17. Tundlik, hooliv sensitive 18. Tundetu insensitive 19. Aus honest 20. Ebaaus- dishonest 21. Avatud, tolerantne, salliv broad minded 22. Kitsarinnaline narrow minded 23. Milline ta on? what`s he/she like? 24. Enesekindel self-confident 25. Arglik, häbelik shy 26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33. Ebausaldusväärne unreliable 34. Tark, nutikas clever 35. Rumal - stupid 36. Paindlik flexible 37. Järeleandmatu inflexible 38. Ambitsioonikas, edasipüüdlik ambitious 39. Kaine, praktiline mõistus common senise 40. Idioot and idiot 41
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. Visa hing Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema van...
Mulle meeldivad need testid kus ma saan ennast pärast analüüsida mis läks täppi ja mis mitte. 1.3 Enesehinnang Tegime veel enesehinnangu testi, kus pidime leidma 20 sõna mis minu enda omadustega kokku sobivad ja 20 sõna, mis on ideaalsel inimesel. Sõnad olid ette antud, kust pidime ise valiku tegema. Sain sarnaseid sõnu 5. Täpne, hoolikas, visa, õrn ja kaasaelav. Seega on mu enda enesehinnang madal. Ma arvan,et mul ei ole enesehinnang madal. Sest ma olen siiras, liikuv, arglik, ettevaatlik. Olen tähelepanelik nii enda kui ka teiste inimeste suhtes. Proovin alati olla aus. Samas olen ka kaastundlik ja südamlik teste inimeste suhtes. Kui vaja siis lähen kasvõi läbi tule ja vee, et õiglus jalule seada. Õiglust hindan ma elus kõige enam. Kui oled õiglane siis oled ka aus.
tähendusega. · Kõik senised kunstiorganisatsioonid likvideeriti 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatud. · Tartu kõrgeima kunstihariduse jäänused liideti Tallinna kõrgkooliga Eesti NSV · Sel perioodil hakati enamikku paremaid kusntnikke süüdistama natsionalismis ja formalismis. · 1940ndatel pidi maalikunst tuginema jutustavale sisule, selle vorm pidi olema väiklaselt ja täpselt loodust jäljendav, värvikäsitlus tuhm ja arglik. · Arhitektuuris püüti juurustada nõukogulikku eklektilist tornide ja sammastega stiili. Evald Okas · (28. november 1915 30. aprill 2011) · oli eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. · Firenze Kunstiakadeemia auliige. · Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst · looming on omalaadne ajastudokument: ühest küljest on ta otseselt
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis:...
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina
,,Polkovniku lesk" Juhan Smuul Tegelased: Lese tütar Ta on elus teinud kolm suurt tegu: vallutanud endale mehe frontaalrünnakuga, värvinud pea lillaks ja sünnitanud tütre. Lese koduabiline arglik nagu algaja kerjuse palve, ta pole veel hall ega kanna halli, kuid mõjub igati hallina. Lese tütretütar ilus, noor, roos ja siil, vanaemaga oli neil sõjaseisukord, sest lesk oli valinud lapselapse väimehe kandidaadiks noormehe, kes tütretütrele sugugi ei meeldinud. Tütretütre kavaler Tavaline, põlatud positiivse välimusega, suurte käte ja siilisoenguga. Lese sõbranna 1905. Aasta väljalase, tema nägu väljendab piina
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
veskijärve äärde ruumika maja. Oskar Lutsu ei huvitanud kingsepaamet. Varases lapsepõlves on ta ometi saapakontsi nahatükkidest kokku kleepinud. Nii teeninud ta endale vähekese taskuraha. Juba põlvepikkuse poisina osutas ta vaimset taipu. Kingsepalaua ääres istudes püüdis ta isal abiks olla arvete tegemisel, et isa raha tagasiandmisel ei eksiks. Nii välimuselt kui iseloomult oli Luts oma emasse ja emapoolseisse vanavanemaisse (väike kasv, hallikassinised silmad, arglik ja tagasihoidlik loomus). Nagu kirjanik ise mainib: ,,Minus pesitseb ema arglik veri". Kui Oskar Postile läks, kohtlesid vanaisa ja vanaema teda erilise hellusega. Vanaisa, kellel oli loomupärast huumorimeelt, jutustas poisile kentsakaid lugusid. Veelgi suurem oli vanaema juturepertuaar. Seda teadis väike Oskar, seepärast palus ta järelejätmatult: ,,Jutusta, vanaema, mulle jutukesi!" Kõige enam olnud ta
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Kõik see oli põhjus Liivi lahkumiseks ,,Sakalast". 1890. a. asus ta Tartusse ,,Oleviku" ajakirjanikuna seal oli Liivi töökoormus väiksem, sest seal töötas palju ka teisi ajakirjanikke. Tal tuli peamiselt hoolitseda ilukirjandusliku osa eest. Sellest ajajärgust pärineb fotodokument Juhan Liivist, mis kujutab saledat, meeldiva näoga noormeest. Ulatuslikuma teosena oli Liivil 1890. a. suvel käsil jutustus ,,Vastu voolu", mille peategelane arglik Joosep kõigist ebaõnnestumistest hoolimata edasi püüab ning loodab kunagi oma eesmärgile jõuda, kuid kahjuks see teos pole säilinud. 1892. a. sündis ,,Vari", mis avalikkuse ette ilmus alles 1894. a. 1892. a. novembris valib Liiv oma varem ilmunud lühijuttudest välja viis: ,,Onupojad", ,,Pahased naabrid", ,,Muldmäe Mats", ,,Algupärane mõte", ja ,,Aias" ning lisaks nendele kirjutab ta viis uut: ,,Esimesed kirjaniku tundmused", ,,"Peipsi peal", ,,Saaniga sõitsin ma
Kui kass peseb ahjuserval silmi, on võõraid tulemas. Soovimine tähe langemisel. Must munk tähendab õnnetust. Tatjana valas õnne ja tekkinud kujund ennustas talle suuri rikkusi. Näeb und, et põgeneb karu eest, kes saab ta kätte ja viib metsaonni. Seal on päkapikud, nõiamoorid, luukered jt peletised, aukohal on Onegin. Saabuvad ka Olga ja Lenski, Onegin tapab viimase noaga. Hoolimata unenägusid seletavast raamatust jääb see nägemus selgusetuks. Ballil on Tatjana väga häbelik ja arglik kurb, kirglik, abitu ja tumm. Nähes, et Onegin eelistab Olgat, kes on palju avatum, süveneb tema traagika veelgi. Pärast balli ei suuda Tatjana ikka mõista, miks Onegin nii käitus, aga otsustab, et tema nimel on ka piinlemine armas. Onegin Endiselt keevavereline ning ei salli liigseid õhkamisi ja vihkas ka traagilisust ning liigset nutmist ja minestamisi. Peolärm on talle vastumeelne ja Tatjana meelehärm teeb Onegini
Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustami...
tema suguharu liikmetele ei avaldanud lõpuks ei looma ega inimese tapmine mitte mingisugust tülgastust , vastikust ning jõhkrust.Enne saarele kukkumist oli ta koorijuht, tänu millele ma arvan , kust pärinevad tema iseloomujooned nagu liiderlikus ja kõrge ego . Simon vaikne , tagasihoidlik , arg , kõhn , mustade juustega, üksik.Aitas teisi töödega-ehitas onne ning aitas väiksemaid poisse.Ta tapeti teiste poiste poolt sõjamängu käigus. Roger esialgu vaikne arglik poiss , kes hiljem osutus kõige julmemaks mõrvariks.Tema tappis Põssa,talle kivi pähe veeretades.Ta ei tundnud kahetsust ning oli vägivaldne.Ta toetas Jacki juhtimist ja otsuseid samamoodi nagu tegi seda Põssa Ralphile. Kokkuvõte ja minu arvamus Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin ennast seda lugema
e) pliiatsijoonistus Joonistust kasutatakse ka eeltööde eskiiside, visandite, kavandite tegemiseks. Tekkis alles peale paberi levimist Euroopas 15.saj II JOON nisugusel kujul nagu ta paberile tõmbame looduses ei esine. Inimene kasutab joont looduse tõlgendamiseks pildikeelde. Joon on ühe mõõtmega vorm. Paberile tõmmatud joon võib olla erineva karakteriga: jäme, peen, ühtlane, paisuv ja ahenev, sirge, looklev, nurgeline, pidev ja katkendlik, rahulik ja närviline, jõuline, arglik jne. Joon ja joonistamislaad ongi kunstniku käekiri, mis on ainult temale omane ja mida tal on niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja. Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele. ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik) A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. A-i liigitatakse: · sakraala-r (kirikud, kloostrid, kabelid, templid, moseed, sünagoogid)
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitu...
Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest.
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik:
kohta algas " Eesti Postimehes" äge poleemika rahvakoolide olukorra üle. Vaidlevateks poolteks olid ühelt poolt Jakobson ja teiselt poolt pastorid ning kumbagi poolt toetavad koolmeistrid. Jannsen avaldas mõlema poole kirjutisi Jakobsoni omadest küll nagu sageli varemgi "karedamaid kohti" välja jättes. Rahva huvi sulesõja vastu oli suur ja tellijate arv kasvas kiiresti. Kahe tule vahel laveerival Postipapal tuli lõpuks otsustada, kumba poolega ta ühineb. Arglik, kasuhne ja ülemate ees aupaklik nagu ta oli, asub Jannsen pastorite poolele. 1871. a. vebruarist keeldus ta avaldamast Jakobsoni kaastööd. Seejärel sai Jannsen üheksa aasta jooksul Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna kassast raha ajalehe suunamuutusest tingitud lugejate vähenemise eest. Selle tehinguga reetis Jannsen oma paljude seniste kaastööliste ja pooldajate ootused, taandus rahva kõige aktuaalsemate huvide kaitsmisest ja jättis üha
Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi 1740 ning hoidis siin aednikuna oma pere kuidagiviisi hinges. Tema teine poeg, Gebhard Dietrich (1744-1808), oli Gaussi isa. Korraldas 1791.a. Gaussi esitlemise Braunschweigi hertsogile.karl Wilhelm Ferdinandile.Hertsog võttis Gaussi heatahtlikult vastu. Arglik, tagasihoidlikja pisut kohmakas poiss meeldis talle. Gaussile lubati kindlustada tema edasine haridustee. Aasta hiljem immatrikuleeris noormees Braunschweigi Collegium carolinum`isse, kus õppis kolm aasta. Õpingute kõrval töötas ta läbi Euleri ja Lagrange`i tahtsamad tööd ja eelkõige Newtoni „Printsiibid“. Kogu elu vältel hindas ta Newtonit väga kõrgelt. Kui Gauss 1795.a. Collegium Carolinium`ist lahkus, et astuda Göttingeni ülikooli, polnud ta ikka
Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma. Ise mätta otsast rõõmsaid möödaminejaid vaadates. Üks uss oli aga väga arglik ja liikus silmad maas. Ta sai aru, et see oli see uss, kes salvas. Ta käskis tüdruku jala välja sirutada ja ussil mürgi välja imeda.Kui ta oli lõpetanud, tõmbus ta veidi eemal kerra ja suri oma mürgi kätte. Ussikuningas rääkis seejärel tüdrukule, et kui keegi ilma põhjuseta teisele paha teeb, peab ta hukka saama. Tüdruk leidis selle koha pealt, kus uss hinge heitis kaelaehte. 3.Hiir, vähk ja sitikas Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka
naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=33467) Normaalne enesehinnang on normaalse suhtlemise ja suhete aluseks. Kes oskab ennast õigesti hinnata ja endaga hästi läbi saada, oskab seda ka teiste inimeste korral. Madal enesehinnang ja alaväärsuskompleksid on aga normaalse suhtlemise üheks suurimaks takistuseks. Madal enesehinnang rikub suhted teiste inimestega. Tavaline viis alaväärsuskompleksi varjamiseks on enesesse tõmbumine, võimalikult vähene suhtlemine ja arglik väljapiilumine sel ajal, kui kogu maailm teist mööda kihutab. . Te olete võimeline andma midagi teistele ainult siis, kui teil on eluterve arvamus iseendast. Kui te ennast alahindate, keskendute te liialt omaenese isikule ja teil ei jää midagi üle teiste jaoks (Seamands 1993: 53). Ka sellepärast on tähtis olla endast positiivsel arvamusel. Tuleb olla see, kes sa oled, ja mitte enda kallal pidevalt nuriseda. Igas inimeses on midagi head ja see tuleb sealt üles leida ning esile tõsta
Maheda hääletooni aeglane ja rahulik kõne, lubamine teisel kõnelemist lõpetada, puudutamine (kui see on kohane). Vaikimine on hea, sest see: · julgustab inimest rääkima; · kutsub esile tugevate tunnete vallandumise; · hoiab tähelepanu keskpunktis kliendi probleemi; · soodustab kliendi süvenemist oma varjatud tunnetesse; · annab märku, et nõustaja tahab aidata; · väljendab aktsepteerimist. Vaikimine ei ole kohane juhul kui: · klient on arglik ja ebakindel; · klient ei suuda ennast väljendada; · klient ei soovi rääkida või räägib vähe; · nõustaja vaikimist võidakse tõlgendada nõusolekuna; · klient ootab nõustajalt konkreetset teavet. Julgustav kuulamine on oskus aidata ja julgustada kliendil end väljendada. "Ukseavajad" on avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad klienti teemat rohkem avama (nt "Tahaksid, Sa mulle sellest pikemalt rääkida?", "Ma tahaksin rohkem kuulda...", "Räägi lähemalt...")
*Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda. Don Juan on valelik ja silmakiralik, sest nagu ta ise ütleb, ,,Tänapäeval on variseriametil suuri eeliseid", ,,Tark inimene kohaneb oma aja pahedega." Ta teeb nii, nagu ,,teevad teised". *Tema ülbus ja jummalakartmatus on märksa teadlikumad kui Tirso de Molina don Juanil. *M on don Juan oma elufilosoofialt teadlik materialistist, jumalasalgajaga ja elunautija kellele vastandub alalhoidlik ja jumalakartlik teener Sganarelle. *S on arglik, kuid samas vulgaarne. ,,Misantroop" *selles värssnäidendis roob M lavale don Juanile risti vastandiku peategelase õilsa aadliku Alceste'i. *Kui don J tegi kõike nii ,,nagu kõik teised", siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on
see armastus. /.../löönd minulgi pähe siit kevade viin./../ Tütarlapsele, keda ma nii väga armastasin (1926) See luuletus on nii konkreetne kui ka sügavale tunnetesse laskuv. Ettekujutlus neiu noorusest ja värskusest jõuab minuni järgmise reaga /.../ Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased/.../. Konkreetselt on toodud välja, mis naise juures silma paistab ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../ Väga huvitavalt on metafoor looduse ilu ja naise silmad vahel. Ja lõpp on võidukas, kuid pole seda sõnadega üle paisutatud. Hästi on väljatoodud, see kuidas kedagi armastades, teda ihaldades on minul kui armastajal uus elu temaga olles. Nagu
pärusmaa. Samas ta usaldas Albertit selle koha pealt palju ja teadis, et mees tunneb poliitikat, nii et lasi mehel end ilusasti aidata. 6 Abielupaar oli üheksa lapse omanik. Kõige vanemast alustades kõhn, südi aga kiire arenguga ja elav printsess Victoria Alexandra (1840-1901). Välimuselt isa moodi , kuid kurvastavalt aeglase arenguga prints Edward VII (1841-1910). Perekonna iludus, vaikne ja arglik, kuid mõtlik ja ennastohverdav printsess Alice (1843- 1878). Tagasihoidlik, meeldiv ja rõõmus prints Alfred (1844-1900). Ilutu, poisilik, flegmaatiline ja tahumatu printsess Helena (1846-1923). Tujukas ja artistlik ning väga ilus printsess Louise (1848-1939). Sõnakuulelik ning tasakaalukas prints Arthur (1850-1942). Inetu kui ahv ja suur laps, tark ja hea iseloomuga (1853-1884). Andekas, hell, võluv ja armastusväärne printsess Beatrice (1857-1944).
Olovernes räägib, et noormees oli äratanud temas vanad mälestused tema enda noorusaegadest. (Olovernes läheb sisetelki, Pagoas välja. Silmapilguks jääb esitelk tühjaks, kostab kandlehelin ja laul; siis lükatakse Juuditi telgi ukseriided ettevaatlikult kõrvale ja nähtavale tuleb Susanna uudishimulik nägu. Leides esitelgi tühjana, võtab ta julgust ja astub sisse, käib ringi, vaatab, imestab. Siis hakkab kostma Juuditi arglik hääl, mis hüüab ümmardajat.) Juudit räägib, et esimest korda elus tundis ta kummardavat elavat jumalat. Susanna märgib ka, et Olovernes paistis olevat ka päris sissevõetud. Juudit heietab Olovernese nime nagu oleks armunud temasse. Juudit jõuab järelduseni, et ta peab Oloverneselt lapse saama. (Nimetu ilmub oma telgist.) Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu
Tegemistes järjekindel ja põhjalik. Ta oskab oodata ja olla kannatlik. Sangviinik – (stabiilne ekstravert) liikuv, optimistlik ja lõbus, laiade huvidega, kiiresti kohanev ja uut omandav. Ta elab olevikus ja rohkem teistele. Töövõime on väga suur ja energiat palju Melanhoolik – (neurootiline introvert) aeglane, tasakaalutu ja pessimistlik. Ta elab minevikus, pole rahul olevikuga ja kardab tulevikku. Hääl on sageli nõrk ja arglik. Tundlik. Ta on õrn ja habras. Koleerik – (neurootiline ekstravert) liikuv, kuid tasakaalutu. Võimalikult juhtiv, teisi takka sundiv ja energiline. Elab tulevikus, olevikku väärtustab vähem. Enesekindel, visa, tahtejõuline, optimistlik, kuid sageli konfliktne. 24.Selgitage mõistet „kontrollikese“. See on kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega.
tundma.Kui see asi saab talle omaseks või tuttavaks, sis hakkab ta sellega mängima.C.Hutt- uurislaste käitumise eripära uue objektiga ümberkäi-misel. Järeldus:*uurimise teel õpib laps tundma eseme omadusi neid puudutdes ja vaadeldes.*Igat uut mänguvahendit tuleb lastele tutvustada. *Uurimistegevus on tähtis väikelapseeas. *Kui täiskasvanu oli ruumis, siis laps oli julgem ja uuris eset. Kui aga lahkus täiskasvanu, siislaps oli arglik, lähenes esemele kartlikult.*Uurimine on tähtis loovuse, avastamisrõõmuja leidmise jaoks. Mäng ja töö on omavahel tihedalt seotud. Oma mängus ehitavad lased näiteks esmalt autodelegaraazi, seejärel hakkavad mängima liiklus-mängu jne. King: Õpetajate juures mängu ja tööeristamine ilmnes kõige selgeminioma lastegasuheldes. Kokkuvtet uurimusest tehes, väidab King: töö juures võib leida rõõmu ja mängu elemente.Mängu ja töö omavahelineeristamine
võtab teisi inimesi sellistena nagu nad on, hoolimata vaadete ja põhimõtete erinevustest, ei manipuleeri teistega, ei süüdista ebaõnnestumistes alati teisi, tunneb rõõmu nii enda kui teiste saavutustest, ei häälestu ebaõnnele. Oskab suhelda, vajadusel probleeme lahendada. 44) Temperamenditüübid, nende kirjeldamine 1) Melanhoolik tagasihoidlik; raskusi suhtlemisel; reageerib väga kindlalt; vähese töövõimega; taktitundeline; arglik, väga hea analüüsimisvõimega 2) Flegmaatik põhjalik; järjekindel; vastupidav; püsiv; pikaldane ja rahulik; truu sõber; tundmused avalduvad vähe; miimika ja zestid rahulikud; aeglane kõne, mitte ilmekas 3) Koleerik kärsitu; püsimatu; äkiline, kannatamatu; otsekohene; algatusvõimeline, ei pea pikka viha; leppimatu teiste puuduste suhtes; järsud liigutused 4) Sangviinik lõbus ja elurõõmus; energiline ja asjalik; suudab kiiresti haarata; lülitub
Hiljem mõtles ta enesetapu peale, aga see läks luhta. Surmapõhjus: veetõbi 4.27. Peeter Ots Sünnikoht: Harala Olemus: ei pooldanud kommunismi ega saanud selle alustest aru; eestimeelne; Lugu: Tal oli poeg, kes sai kasvatatud eesti vaimus ja eesti toiduga. Ometi sai temast punane, kui ta oli kolm aastat Venemaal sõdinud. Poeg tegi kolhoosi ning kiitis seda. Perekond: poeg Surmapõhjus: südamerabandus 4.28. A. Jänes Sünnikoht: Harala Amet: kolhoosi raamatupidaja Olemus: arglik, samas püüdis kõigile head nõu anda; kogeles; kuna tema bilansid ei klappinud iialgi, võib kahtlustada rahade kõrvaletoimetamist või oskamatust arvutada; Lugu: Kunagi rajati Haralas kolhoos nimega Lootus. Selle esimeheks sai taibukas talunik Kristjan Kivimaa. Esialgu läksid kõik asjad hästi. Kui Kivimaa kohalt tagandati, hakkas kõik halvasti minema. Uueks esimeheks sai üks prillidega isik, kes talupidamisest midagi ei teadnud ja ainult lubadusi andis. Surmapõhjus: loomulik surm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
