1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
METSASEADUS Seaduse ülesanne ja tegevusala Metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Juhtum Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud. Raie korraldaja sõnul oli tegemist harvendusraiega, kuid samas ei olnud tal
METSASEADUS Karl Eensaar Madis Anton Üldiselt Metsaseadusest Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade..............................
Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes Amazonase maaomanikele kohustuse säilitada 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. Tähtsamad Brasiilia keskonnaalaste õigusaktidega seonduvate muudatuste ja täienduste kronoloogia · 1965. aasta Metsaseadus · 1981. aasta Riiklik keskkonnaseadus · 1997. aasta Veeressursi seadus · 1999. aasta Karistusnormide määramine metsakuritegude eest · 2000. aasta Rahvusliku
mis sisaldas kõige muu hulgas ka metsade regulatsioone. Kolmas periood tõi suure muudatuse seadusandluses, mis tähendas seda, et anti välja esimene metsade kasutust ja säilitamist reguleeriv eraldiseisev seadusandlik akt. Üks regulatsioon näiteks lubas tsaaril lõigata erametsa ilma mingi tasuta. Samas teine keelas igasuguse loata tegutsemise kus iganes metsas. Maksud stepialadel olid palju kõrgemad kui põhjapool, kus metsa oli küllaga. Esimene rahvusliku tähendusega metsaseadus pärineb 19. nov 1703 aastast, mis nõudis kõikide jägede äärsete metsade ülevaatamist, suurte jõgede ümbruses 50 versta ja väikeste ümbruses 20 versta ulatuses. Tsaar Peeter I oma regulatsioonidega saavutas metsade üle suure kontrolli. Neljas periood tõi kaasa suured muudatused metsade omandi ka kasutamise küsimustes. Keisrinna Elizabeth Petrovna kuulutas kõik tsaar Peeter I poolt kehtestatud regulatsioonid kehtetuteks
LOODUSKAITSE AJALUGU: - Looduskaitsealase tegevuse ajalugu *1297a. Taani kuningas keelas metsaraie Tallinna lähedal saartel. *1667a. ROotsi metsaseadus laienes ka eesti alale. iga raiutud vääris asemele tuli istudada väärispuu. ESIMENE LOODUSKAITSEALA: - 1910.a Vaika Lonnukaitseala. Asutaja Artur Toom Hiljem ümbernimetatud: 1957.a Vaika riiklik looduskaitseala 1971.a. Vilsandi riiklik Looduskaitseala 1993.a. Vilsandi rahvuspark LOODUSKAITSESEADUSED - 1935.a Esimene looduskaitseseadus - 1938.a Teine looduskaitseseadus - 1957.a Kolas looduskaitseseadus - 1990.a Seadus Eesti looduse kaitsest - 1995.a Säästva arengu seadus.
Looduskaitse ajalugu Eestis 2010 Kui kord kõik algas ... · Umbes 5 000 aastat tagasi Eestisse ränanud hõimud suhtusid loodusesse austusega · Neil olid pühad paigad: hiied, kivid, puud, jõed · Eestis on praeguseks teada ligi 550 hiit ja enam kui 2 000 pühapaika Esimesed loodust kaitsvad seadused · Aastast 1297 on teada esimene seadus nimelt keelas Taani kuningas metsaraie Tallina lähisaartel · 1664. aastal laienes Eestisse Rootsi metsaseadus · Aastal 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts, kõigepealt lasid nad eemaldada Emajõest palju kalatõkkeid 1910. aasta Eesti looduskaitse algus · Rajati Eestisse esimene looduskaitseala Vilsandi saare majakavahi eestvedamisel · 14. augustil sõlmiti saarte rendileping eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde seda sündmust peetaksegi Eesti looduskaitse alguseks Mõned tähtsamad aastaarvud · 1936- alustas tööd esimene Eesti looduskaitse inspektor
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon
Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600
............ 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus......................................................................................................... 5 Norra metsakorraldus............................................................................................. 6 Üldinfo................................................................................................................. 6 Metsaseadus ja metsa eest vastutaja.................................................................6 Metsaomanike ühendusi...................................................................................... 6 Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas...................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid:.....................................................
Hävimise põhjuseks suhkrurooistanduste rajamine ja maavarade kaevandamine Metsade kaitse Metsasus on riigi keskkonna seisundi näitaja Metsade pindala on vähenenud maailmas 2X Igal aastal hävitatakse 125 000 km² metsa (eriti ohus on vihmametsad) Metsi ohustavad tegurid Põllumaade laiendamine Väärtuslike puiduliikide eksport Hooldustööde tegemata jätmine Keskkonna saastumine (happesademed) Metsa tulekahjud Eesti mets Eesti metsaseadus kohaselt peab vähemalt 20% riigi maismaapindalast olema mets Riik suunab metsaressursi kasutamist kehtestades lageraiet lubavad vanused ja rinnasdiameetrid; sanitaarraie tingimused; väetiste kasutamise http://www.rmk.ee/pages.php3/0133 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ction=preview/id=2447/Eesti %2Bmetsanduse%2Barengukava%2B %28MAK%29%2Baastani%2B2010.pdf Maailmameri 70% maakera pindalast Ookeanides kokku 1 341 mln km² vett 6 tonni biomassi iga elaniku kohta
2. Eesti I iseseisvusaeg (1918-1940) 3. Okupatsiooniperiood (1940-1991) 4. Eesti praegune keskkonnapoliitika (1991-) KUNI I MAAILMASÕJA LÕPUNI (-1918) Esimesed sugemed looduse kaitsmisega seoses Eestis ilmnesid 13. sajandi lõpul (1297), kui Taani kuningas Erik Menved keelas Tallinna lähistel asuval kolmel saarel metsaraie. 1644. aastal avaldas Urvaste pastor ,,Pikse palve", kus seisab Pühajõe reostamise vastu, 20 aastat hiljem laieneb Rootsi metsaseadus Eesti aladele, mis oluliselt säästab Eesti metsa alasid ning aitas kaasa kindlate liikide kaitsele. XVIII sajandil rajati umbkaudu 1300 mõisaparki, mis on rikastanud Eesti loodust ning aitanud kaasa taluhaljastusele. Klassikaline looduskaitse hakkas välja kujunema XIX sajandil, kui aina enam pöörati tähelepanu haruldastele loodusobjektidele. 1853. Aastal asutati Eesti Loodusuuijate Selts, mis tegeles loodus uurimisega ning looduskaitse arendamisega. 1910. aastal loodi Eesti esimene
· karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. · § 61. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja -struktuuri rikkumine · (1) Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või -struktuuri rikkumise eest · karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. · (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, · karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. ET OLLA SEADUEGA KOOSKÕLAS: · OLE KURSIS: · Jahiseadus · Metsaseadus · Looduskaitseseadus · Relvaseadus · Erinevate määrustega · Euroopa õigusaktidega · Ja austa loodust. RIKKUMISED · § 6. Maaomaniku õigused jahinduses · Maaomanikul on õigus käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras: · 1) korraldada oma maal väikeulukijahti; · 2) sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal; · 3) seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata;
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859
korraldamine. Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. NÄIDE: Jahiseaduses on kindlalt välja toodud millised on riigis suurulukid kuid väikeulukid toob valdkonna eest vastutav minister ise välja määrusega. Metsaseadus (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise
Varajane looduskaitse. *looduslike rituaalide sõilitamine iidsetest aegadest tänaseni *eestalstele ,kui metsarahvale olid paljud puud salud(hiied), allikad,kivid, jõed,järved, pühadpaigad *loodust käsitleti kui elusat ja hingestatut- kasutamatta seadused Dateeritud looduskaitse *1297- Taani kuningas keelas metsaraie väikestel saartel( tuulekaitse,erosion,mulla viljakus) *1644- talupoegaade ülestõus Pühajõe reostamise vastu *1664-Rootsi metsaseadus ohjeldas säästvale metsaraiele,andis korraldusi mõnele puuliikide säilitamiseks ( mets-õunapuu, tammed jt) *17-19 saj rajati umbes 1300 mõisaparki , millega rikastati maastikke ja anti eeskuju taluümbruste haljastamiseks. *1845- C.E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev esimene kalakaitseseadus + metsaseadus. Artur toom *1883-1943 *rentis kuus kaljusaart *"linnukuningas" *linnuhotell *hahamunade korjamise keeld *hukkus NSVL vangilaagris 1943a
Küttepuit 1 287 353 00 Ümarpalk 6 603 868 00 Saetööstuse produktid 4 942 594 53 Puusüsi 1 679 410 00 Paber 11 435 897 17 Allikas: FAO 2010 Brasiilia metsaseadusest ja poliitikast Brasiilia praegune metsaseadus sai heakskiidu 1965. aastal. Selle seaduskogumi põhieesmärk oli säilitada riigi metsaressurssi, pannes Amzonase maaomanikele peale kohustus hoida 50% (algselt) ja 80% (hilisem) metsa riikliku reservi jaoks. See nõue ei ole paraku tõhusalt rakendunud ning seda maaomanike enda huvide tõttu, milleks on enamasti võimalikult suure tulu saamise tahe. Suur roll selle teostuse puudulikkuses on Brasiilia enda valitsusel, mille
ning Natura 2000 protsessi seisust Eestis, Analüüsida riiklikke rahastusvõimalusi ning vajakajäämisi Natura 2000 tegevustes, Vahetada informatsiooni positiivsetest kogemustest Natura 2000 kaitse korraldamise alal. Seadusandlus Kehtivad seadused mida on kasutatud Natura 2000 rajamisel ja mille alla ta läheb on: Looduskaitseseadus mis võeti vastu 21.04.2004 aasta ja jõustus esmakordselt 10.05.2004 aastal Metsaseadus mis võeti vastu 07.06.2006 aasta ja jõustus esmakordselt 1.01.2007 aastal Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus mis võeti vastu 22.02.2005 aasta ja jõustus esmakordselt 3.04.2005 aastal LifeNature LIFENature on EL liikmes ja kandidaatriikide looduskaitseprojektide rahastamisprogramm, mille kaudu on võimalik nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel taotleda EL kaasfinantseerimist 5075% ulatuses potentsiaalsete
tamm, robiinia. Mittepärismaised liigid moodustavad 4 % Saksamaa metsaaladest. Eriline traditsioon Saksamaal on Aasta Puu valimine. Igal aastal valitakse üks puu. Juba 20 aastat reklaamib sihtasutus "BAUM DES JAHRES Dr. Silvius Wodarz Stiftung" igal aastal üht puud. Eesmärk on suurendada Saksamaa elanikkonna teadlikkust valitud puu kohta. Aasta Puu 2011. Aastal oli vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis). Saksamaa föderaalseadus ja metsaseadus tagavad metsade säästva ökoloogilise, majandusliku ja sotsiaalse toimimise. Saksamaa metsaala jaguneb riigimetsaks, ühiskondlikuks (kohalike omavalitsuste, riigi ja organisatsioonide) metsaks ja erametsaks. Aastal 2009 oli aastane raiemaht Saksamaal üle 48 miljoni m3 (kooreta) ja puidutarbimine inimese kohta 1,15 m3. Enamikus liidumaades on riigimets jagatud regionaalseteks metsaametiteks. Metsaametid koosnevad üksikutest metskondadest suurusega 1500 kuni 3000 hektarit
Ressursikasutuse maht ja ulatus tuleneb üksikotsustuste jadast ning vastutus lõpptulemuse eest on haihtunud. Vaadates meie metsade vanuselist struktuuri (joonis 5) näeme, et männikud ja kuusikud jagunevad üsna sarnaselt. Neile panid oma pitseri möödunud sajandi alguse tormilised sündmused: tol ajal raiutud metsade uus põlvkond on nüüd j ä l l e raieeas või sinna jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just
metsade ja maastike hooldust ja kaitset, looduskaitsealade ja rahvusparkide loomist, muldade erosiooni vältimist, hüdrotehniliste rajatiste ehitamist. (allikas nr 4) Eestis on koostatud ka mitmeid keskkonnakaitselisi seaduseid, mille põhjal on võimalik reguleerida keskkonnakaitset. Mõned nendest seadustest on järgmised: · veeseadus · looduskaitseseadus · välisõhu kaitse seadus · metsaseadus · maapõueseadus · jäätmeseadus 4 2. Keskkonnaministeerium Keskkonnaprobleemide lahendamisega riiklikul tasandil tegeleb Keskkonnaministeerium koos oma haldusalas olevate asutustega. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse eesmärk on: · koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid
Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise praktika ja võimalused metsamajanduses. (Bakalaurusetöö). Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut. Tartu. Kivi, S. (13. august 2014).- Looduskaitse tõttu jäävad metsaomanikud ilma miljonitest eurodest. Eesti Päevaleht. Looduskaitseseadus. (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 15.04.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS (31.05.2016). Metsaseadus. (vastu võetud 07.06.2006, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.03.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (31.05.2016). Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (31.05.2016). Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk Väli, Ü
jäätmekäitlejale · Sõnastab jäätmeliigid ja nendega seotud toimingud · Määrab jäätmekäitluse toimingutega seotud järelevalve teostaja Keskkonnakaitsega seotud seadused · Eesti vabariigi põhiseadus · Jahiseadus · Jäätmeseadus · Kalapüügiseadus · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus · Keskkonnaseire seadus · Looduskaitseseadus · Maapõue seadus · Metsaseadus · Pakendiseadus · Saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seadus · Saastetasu seadus · Säästva arengu seadus · Veeseadus · Välisõhu kaitse seadus
Venemaa poolt. Töötlemata ümarpuidu import Venemaalt vähenes 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga 28,4%. Raieid pärssivaks teguriks oli järjekordne soe talv. Suurim hinnatõus sai osaks paberipuule. Riigimetskondade keskmiste vahelaohindade põhjal kasvasid 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga männipaberipuidu hinnad 110% ja kuusepaberipuidu hinnad 100%, kasepaberipuidu hinnad 60%. Saematerjal ja küttepuit kallinesid üle 30%. Aasta algusest jõustus uus metsaseadus. Raieid soodustavaks teguriks võis uue metsaseaduse puhul lugeda lageraiete taaslubamist küpsusdiameetri alusel ning raievanuste alandamist keskmiselt kümne aasta võrra. Samas oli endiselt metsaomanikele siduvaks metsamajandamiskavade raiete osa uuendus- ja harvendusraieid võis teha ainult nendel eraldistel, mis on selleks metsamajandamiskavas ette nähtud. Erametsaomanike vähest huvi oma metsa majandada on põhjendatud peamiselt ebasoodsa maksusüsteemiga. 14
m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised
..1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“; alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega 1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki). 1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus. K.E von Bear- ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G
..1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; 1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; 1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse „kooselu“; alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse „kooselu“. Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos: 1297- Hakati tegelema looduskaitsega 1664- Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, metsõunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19. saj- mõisaparkide rajamine (paari sajandiga loodi 1300 parki). 1853- asutati Loodusuurijate Selts (LUS)- klassikalise looduskaitse algus. K.E von Bear- ekspeditsioonid Peipsile, Läänemerele. Kalavarude kaitse vajadus. Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid. Hellenrume loodusmuuseum talupoegadele. 1879 G
säästliku kasutamise; 4) kkkaitse; 5) kkkaitsega seotud seire ja järelevalve. EESTI: Kaitstava objekti tüüp, Seadus Kaitseala: -Rahvuspark -Looduskaitseala -Maastikukaitseala-Looduskaitseseadus Hoiuala Looduskaitseseadus Püsielupaik Looduskaitseseadus Kaitstav looduse üksikobjekt Looduskaitseseadus Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Loodusobjekt-Looduskaitseseadus Kaitsealune liik Looduskaitseseadus Vääriselupaik- Metsaseadus Objekti tüüp, Seadus Hoiumets Metsaseadus Kaitsemets Metsaseadus Muinsuskaitseala Muinsuskaitseseadus Mälestis Muinsuskaitseseadus Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaseire seadus Ranna või kalda piiranguvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Looduskaitseseadus Ranna või kalda veekaitsevöönd Veeseadus Veehaarde sanitaarkaitseala Veeseadus Kallasrada Veeseadus Nitraaditundlik ala Veeseadus. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Kkmõju hindamise eesmärk. Kkmõju hindamises osalejad
Seadused ja rahvusvahelised lepped Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on arvestatud paljude seaduste loomisel. Lisaks Kaitstavate loodusobjektide seadusele, mis on meie peamiseks looduskaitseseaduseks, puudutavad bioloogilise mitmekesisuse kaitset ka Planeerimisseadus, Ranna ja kalda kaitse seadus, Säästva arengu seadus, 9 Mahepõllumajanduse seadus, Metsaseadus, Veeseadus, Keskonnamõju hindamise ja keskonna-auditeerimise seadus, Keskonnaseire seadus, Geneeetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv.
ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 20002007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku
Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala.
elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aastaarvu!) a. I ettevalmistav etapp (looduskaitsest ei teatud midagi; ressursi kaitseks; 1297 – Eesti looduskaitse algus ehk metsaraie ohjeldus Eesti saartel; Rootsi metsaseadus laienes eestisse) b. II kujunemise etapp (Teadus tungib looduskaitsesse; jaht muutus rek. harrastuseks, linnuvaatlus) c. III laienemise etapp (Teaduse osatähtsuse tõus looduskaitses; RP moodustamise algus; tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel) d. IV rahvusvahelistumise etapp (ilmusid esimesed looduskaitse ajakirjad; 1913 I rahvusvaheline teaduskonverents Bernis) e. V tsentraliseeritud juhtimise etapp (spetsiaalsed rahvusvaheliste looduskaitse organisatsioonide loomine;
perioodi raiemahtude ülevaade) Vabariigi Valitsusele toimub läbi keskkonnategevuskava aruandluse. Metsanduslik seadusandlus Metsanduse arengud Eestis on sõltunud riigi poliitikatest ning erinevatel perioodidel valitsenud riigikordadest. Eestlastel on olnud suhteliselt tagasihoidlik roll metsandusliku seadusandluse kujundamisel viimastel sajanditel. Iseseisva majandusharuna algas metsamajanduse areng 18. sajandil, kui Eesti oli osa Vene impeeriumist. 1802. aastast pärit Venemaa metsaseadus keskendus peamiselt riigimetsadele, mida oli Eestis maaregistri kohaselt tollal 11-12% kõigist metsadest. Aastal 1888 koostati era- ja kogukonnametsade hoiu- ja kaitseseadus, mis keskendus metsade hooldamisele ja kaitsele ning rakendus kõikidele metsaomanikele. Seaduse kohaselt oli keelatud puude langetamine ning raiejäätmete või kändude eemaldamine rannikuala metsadest. Aastal 1918 saavutas Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse Vene Impeeriumist ning aasta hiljem kohandati ka
Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale 4.Otstarbekam
ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid Kiiritusinimese mõjutamine ioniseeriva kiirgusega, kusjuures kiirituse toimet mõõdetakse doosi suurusega Looduslik radioaktiivne gaas – radoon Seadused ja mõisted kordamiseks: Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Kaevandamisseadus Jäätmeseadus Maaparandusseadus Metsaseadus Jahiseadus Kalapüügiseadus Maapõu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa Maavara - looduslik kivim, setend, vedelik või gaas Maavaravaru - kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis on keskkonnaregistris arvele võetud Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi
Detsembris saatis üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon Tartu mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad ta teise ringkirja vaimulikele ja õpetajatele, tabanud ikaldus. milles kutsus kaitsma jugapuud, luuderohtu, 1664 laienes Eesti alale Rootsi metsaseadus, mis pooppuud, alpi võipätakat, siberi võhumõõka, manitses säästvale metsaraiele ja kehtestas kaunist kuldkinga jt. taimi ning hahka ja korra, mille järgi ühe nn. viljakandva puu (tamm, metskitse. Ringkiri lõppes üleskutsega, et iga mets-õunapuu, pöök, pihlakas ja toomingas) kooli lipukirjaks olgu sõnad: "Armastagem raiumise korral tuleb asemele istutada kaks uut
Keskkonnakaitse tööstuses.- suur veetarve, planeerimine, heitvee hulga vähendamine jne. Tööstusettevõtete keskkonnapoliitika. Vähendada veekulusid ja heitvee sattumist valesse kohta. Uute tööstuste asukoha vajalik läbimõtlemine, toidukaupade puhul ökonoomsust silmas pidada, ökotehnoloogiale üleminek. Keskkonnakaitse rakendamise teed. Ainebilansid. Kaitstavate loodusobjektide seadus Planeerimisseadus Ranna- ja kaldakaitseseadus Mahepõllumajanduse seadus Metsaseadus Veeseadus Keskkonnaseire seadus Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus Jäätmeseadus Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Loodusvarade säästva kasutamise juhis _1.Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud 2.Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega 3.Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale 4
- keskkonnajärelvalve seadus - keskkonnaseire seadus - saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus - saastetasu seadus - geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus Valdkondlikud seadused: - Jäätmed jäätmeseadus pakendiseadus - Looduskaitse looduskaitseseadus - Vesi veeseadus - Õhk välisõhu kaitse seadus kiirgusseadus - Ohtlikud ained kemikaaliseadus - Looduskasutus jahiseadus kalapüügiseadus maapõueseadus metsaseadus EÜ keskkonnaõigus Ühenduse prioriteedid ja strateegi on kajastatud keskkonnaprogrammides. Tavaliselt 5 a hõlmav programm on kinnitatud nõukogu poolt. Sõnastus küllaltki üldine, eesmärgiks määratleda üldised arengusuunad. 1. keskkonnaprogramm 1973-76 2. keskkonnaprogramm 1979-81 3. keskkonnaprogramm 1982-86 4. keskkonnaprogramm 1987 - 92 5. keskkonnaprogramm 1993-2000 6. keskkonnaprogramm 2001-2010
Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga. 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale. b. II kujunemise etapp Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine. (Loodusuurijad Venemaal ja Linnukaitse Ühing.) 1802 Prantsuse kirjanik võttis kasutusele mõiste “loodusmälestis”, mis oli esimesene looduskaitsealane mõiste. c. III laienemise etapp Tõuseb teaduse ja riigi osakaal looduskaitses. Rahvusparkide moodustamise algus.
§53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. §53 lõike 2 kohaselt: püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta. Metsaseadus §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. 4.2 Elupaikade piiritlemine Püsielupaigad on mõeldud suur-konnakotkaste pesapaikade kaitseks. Püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönd hõlmab suur-
· looduskaitseseadus * vesi · veeseadus * õhk · välisõhu kaitse seadus · kiirgusseadus * ohlikud ained · kemikaaliseadus * looduskasutus · jahiseadus · kalapüügiseadus · maapõueseadus · metsaseadus 20 18 Keskkonnanormatiivid Materjal: Loeng Keskkonnanormatiivid on nõuded lubatud keskkonnakasutusega kaasnevate keskkonnnamõju- tuste reguleerimiseks. Normatiivide peamised liigid: kvaliteedinormatiivid heitenormatiivid tehnoloogianormatiivid tootenormatiivid
Praegu elluviidava Eesti metsapoliitika (RT I, 1997, 47) järgi on metsandusel kaks arengu üldeesmärki: säästlikkus ja efektiivsus majandamisel. See tähendab metsade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, uuenemisvõime, tootlikkuse, elujõulisuse ning potensiaali praegu ja tulevikus ning võimaldab teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone. Metsaseadus ja kaasnevad õigusaktid sisaldavad täpsemalt nõudeid, millele peab metsakasutus vastama ja millised on piirangud eesmärkide saavutamiseks. Metsaomanik on kohustatud oma metsa majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi, metsamulda ja veereziimi, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega
põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi · 1644 Rootsi metsaseadus-säästev raie · V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882)
Keskkonnainspektsioon, Päästeamet ja politseiprefektuurid. Keskkonnainspektsioonil on kohustus kontrollida tuleohutusnõuete täitmist metsas, Päästeametil ja politseiprefektuuril on õigus seda teha. Metsaomanikul ja tema esindajal on ainult õigus teha märkus metsa tuleohtu tõstvale isikule ja paluda tal lõpetada keelatud tegevus. Õigusliku baasi inimeste metsas viibimise keelamiseks annavad ,,Asjaõigusseadus", ,,Metsaseadus" ja ,,Eriolukorra seadus". Asjaõigusseaduse järgi on iga eramaa omaniku enda otsustada, võõras isik võib tema valdustesse tulla või mitte. Erandiks on päästeteenistused ja mõned ametiisikud, kes selleks luba ei vaja. Keelamiseks tuleb valdus piirata piirdega või ümbritseda keelusiltidega. Suure tuleohu korral saab võõras metsas viibimise panna ka üldise keelu alla sõltumata maaomaniku arvamusest. Õigus selleks on kohalikul omavalitsusel. Lisaks metsas viibimise
põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne. Piirati oma vajadusi säilitati ökoloogiline tasakaal. · 1644 Pühajõgi · 1644 Rootsi metsaseadus-säästev raie · V saj-mõisaparkide rajamine · K.E.von Baer-1851-52-ekspeditsioon Peipsi ja Läänemere kalavarude vähenemise uurimiseks. Peipsist püütud liiga palju noorkala. Võrgusilmad liiga väikesed. · Gregor Helmersen-1879 peab Tartu Loodusuurijate Seltsis loengulerändrahnude kaitsest. · Friedrich Falz-Fein(1863-1920) rajab 1898 Venemaa esimese looduskaitseala. · Carl Roberet Jakobson-"Sakala" (1878-1882)
Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest. Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu raiekeeluga (1297 Taani kuningas E. Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tln-i läheduses I loodust kaitsev akt Eestis; 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti aladele). 18. sajand rajati hulgaliselt mõisaparke (u 1300). Klassikaline looduskaitse sündis 19. sajandil. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts; 1910 I looduskaitseala Eestis (Vaika Linnukaitseala); 1913 asutati Saaremaa Loodussõprade Selts; al 1924 loodi uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jne) Iseseisvunud Eestis loodi looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks vastav reeglistik; hakkasid
Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud 1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4 saarel Tallinna lähistel !! 1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale- klassikalise loodushoiu algus Eestis !!! 1853 Asutati Loodusuurijate Selts 1859 Anti välja määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves 1872 Esimene looduspark maailmas (Yellowstone) !!! 1879 Eluta looduse kaitse alla võtmine…algataja Gregor Helmersen 1910 Loodi Vaika linnukaitseala, esimene kaitseala Baltiriikides !!! 1913 Saaremaa loodussõprade selts 1929 töötati välja esimene looduskaitseseaduse projekt (lükati tagasi, liiga kulukas) 11.12
o Sotsiaalselt sidus ühiskond o Ökoloogiline tasakaal Säästva arengu põhiprobleem: Kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel? Toetavaid dokumente Eestis: EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb
metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859
annaabi.ee 
