väljatöötamisega ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine (Alas 1999). Esmatasandi juhi ülesanneteks võib pidada üksiktoimingute elluviimist ja seejärel nende kontrollimine. Seega, kui vaadelda ettevõtte siseselt, siis alluvad keskastme juhid tippjuhtidele ja esmatasandi juhid keskastmejuhtidele. Tippjuhtidel on ka suurem esindusroll kui keskastmejuhtidel. 2. Juhtimisstiilid Kuna juhi töö tulemused sõltuvad eelkõige sellest, kuidas tal õnnestub endale alluvad inimesed organisatsiooni eesmärkide täitmise nimel tööle panna, on väga palju tähelepanu pööratud erinevate juhtimisstiilide uurimisele (Alas 1999). Juhtimisstiile on uuritud juba üle poole sajandi, mille jooksul on algseid stiile ja koolkondi täiendatud. Juhi ülesandeks on kaasata oma alluvad tegevustesse, mis ei pruugi neile
Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida oluk...
Autoritaarne juhtimisstiil Autoritaarne juhtimisstiil iseloomustab töökeskkonda, kus otsustada võib ainult vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Töötajatelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust noomida ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Juhtisisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei pakku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtete hoopis paremate tulemusteni viia kui üks inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine Demo...
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pea...
võita. Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata.
Eestvedamine on üles ehitatud usaldusel ja motiveerimisel. Eesmärgid ja huvid ühildatakse, ning kasutusele võetakse palju uuendusi, samas, kui juhtimine on traditsioone järgiv ja muudatusi tehakse vähe, või siis aeglasemalt kui eestvedamises. Juhtimises on oluline pidevalt stabiilses konkurentsis püsida, eestvedamises aga võetakse kasutusele pidevaid uuendusi, et nende läbi siis konkurentidest parem olla. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need juhtimisstiilid on suhteliselt sarnased, võib siiski leida ka mitmeid vastuolusid, mis avalduvadki ennekõike juhtimismeetodites ning töötajate tööle kaasamises ning motiveerimises.
Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst..................................................................................4 Juhtkonna analüüs Golemani stiilide põhjal.........................................................................5
Samas on ka tänapäeval töötajatel suurem teadlikkus inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada
karjääri ja pere vahel. Neid kahte saab ka koos, kuid peab tõdema, et tehes üht kannatab teine. Nagu ka artiklis toodi näitena reisimise ettevõtte soovil ehk komandeeringud. See on nüüd üks väiksemaid näiteid kuidas seletada, et tahest tahtmata iga üks nii mees kui naine on kohustatud kasvõi mingil määral valima kas siis pere või töö/karjääri vahel. Artiklis oli lisaks ka välja toodud erinevate naiste juhtimisstiilid. M.Kratz kirjutas, et tema juhib oma tiimi kõige paremini just siis kui ta palkab enda alla endast targemad inimesed, et tal oleks võimalik ka õppida nende käest. Juht ei pea olema kõiges kõige targem, õige juht saab sellest aru ja ta töötabki koos inimestega, kellelt on ka temal midagi õppida. Kui palgata igale ametikohale oma ala professionaal siis on ettevõte tugev. Üks inimene ei saa olla osav ja kõige oskaja
asju näevad ja kuidas on nemad toiminud. Peamiselt kirjutati naiste maailma äris. Tänapäeval on järjest enam ja enam naistel võimalus ettevõtlusega tegeleda, see on huvitav ja imeline teekond, kuid kui on sellised võimalused loodud siis mis põhjusel siiani ei ole naisi näha suurtes numbrilistes edutabelites? See ongi põhi mõtteliselt peamine küsimus, kui sellised võimalused on loodud siis mis põhjusel pole seda siiani juhtunud? Esmalt toodi välja juhtimisstiilid läbi erinevate naiste silmade. Esimesena kirjutas Meeta Kratz, kes on turunduse asepresident Labelmaster-i ettevõttes. Tema palkab enda alluvusse vaid endast targemad ja paremad inimesed, et neilt oleks mida õppida. Selline suhtumine on minu arvates õige, kuna kõiges ei ole võimalik olla parim. Lisaks samal teemal Kratz kirjutas, et tihti peale tema alluvad ütlevad talle, et nad ei saa aru kas tegemist on nende ülemuse või
3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud
koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. need on teemad 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Juhtimine peab suunama töötajaid nägema muutust kui võimalust. Inimesed annavad endast muutusteks parima, kui neile antakse selleks motivatsioon. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja väliseks. Väline tuleb tavaliselt väljapoolt organisatsiooni (tugev konkurents, valdkonna areng jne). Sisemine tuleb ettevõtte seest (töökirg, väljakutsed, huvid jne). Rohkem tuleks toetada sisemist motivatsiooni, kuna see kestab tavaliselt pikemat aega ja aitab tõsiselt pühenduda. Erinevad juhtimisstiilid Urve Vilk (Äripäev, 25.08.08) juhib tähelepanu, et hea juht valdab erinevaid juhtimisstiile, ta on paindlik, sõltuvalt situatsioonist valib ta autokraatliku, demokraatliku või rahvamehe stiili vahel. Autokraatlik juhtimisstiil sobib juhul, kui on tegemist kriisiga, inimesed on paanikas ja keegi peab vastu võtma otsuseid. Kui kriis on läbi, sobib taas demokraatlik stiil. Kui probleeme on suhetega, tuleb pidada pidu ja vennastuda, auru välja lasta.
ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus,
Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik (keelan käsen Demokraatlik (perefirma või poon ja lasen) väike organisatsioon) Isiklik Autoritaarne (lähtub Meeskonda loov (rahuldab isiklikest suhetest mitte kõiki vajadusi tulemustest)
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus,
Loetelu järjekorda võib tähistada ka tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse 38 tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega lõpetata loeteluga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma, siis alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt
Organisatsiooniks nimetatakse inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on struktuur. Organiatsiooni iseloomustavad eesmärgid, struktuur, tehnoloogia, strateegia, kultuur, mission, visioon. Igale organisatsiooni liikmele on oluline, milline on juhtimisstiil, kas õhkkond on posiitivne ja toetav, kas töötajad on tööle motiveeritud või mitte, milline on töökeskkond, millised suhted valitsevad organisatsioonis. Organisatsioonid jagunevad: Formaalsed organisatsioonid ehk ametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik kindel struktuur ja eesmärgid. Seosed töötajate vahel on selgelt määratletud. Mitteformaalsed organisatsioonid ehk mitteametlikud organisatsioonid. Neile on iseloomulik see, et neil kindel struktuur puudub. Samuti pole täpselt määratletud eesmärke. Primaarsed organisatsioonid. On organisatsioonid, kuhu inimesed on koondunud seetõttu, et neile meeldib koos oll...
J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
1) mittearenenud 2) eksperimenteeriv 3) ühinev 4) koostöötav Ülesandespetsialistid: - Initsiatiiv. - Arvamuste väljaütlemine ka teiste ettepanekute kohta. - Info otsimine. - Kokkuvõtete tegemine. - Stimuleerimine, tegevusele ergutamine. Sotsiaalemotsionaalsed liikmed: - Julgustamine (soojus ja respekt teiste ideede suhtes). - Harmoniseerimine. - Pinge vahendamine (naljatamine tähelepanu kõrvalejuhtimiseks). - Järgnemine (nõustumine). - Kompromissid. Meeskonnatöö juhtimisstiilid: 1) Diktaatorlus - tulemus 20-50%. 2) Kompromiss - tulemus 33%. 3) Interatiivne meeskonnatöö - kogutakse meeskonnaressursid kokku integreeritud tulemuseks - tulemus 100%. 4) Sünergiline meeskonnatöö - luuakse midagi uut ja lisatakse - tulemus üle 100%. - Stress - emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ning tekib välis- või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. - Adaptsiooni sündroom - organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulekuks.
o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis: grupiprotsessid töötajate individuaalse omadused erinevad juhtimisstiilid juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted o Douglas McGregor: X- ja Y -tüüpi juhid: X Y *Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on *Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle võimeline end ise kontrollima
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kor...
TALLINNA MAJANDUSKOOL SR109 Merit Arumäe KUI MINA OLEKSIN JUHT Essee-referaat Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2011 Kui mina oleksin juht Juht, see on hirmu tekitav sõna, sest selle sõnaga meenub mulle koheselt vastutus ja võim. Mina pole kunagi isegi julgenud möelda sellest,et ühel päeval võib minust saada kellegi või millegi juht. Tundub kuidagi ebareaalne et selleks saada võiksin, sest otsest unistust juhiks saamisest mul silme ees ei jookse. Liiga kurnav ja närvesööv tundub see tiitel minu jaoks. Kui aga peaks juhtuma ime ja minust peaks saama juht, si...
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusdteaduskond Edukas juht tänases Eestis Referaat Lektor: Hannes Veskimäe Tallinn 2007 Milline võiks olla edukas juht tänases Eestis? Kevadest sügiseni viis konsultatsioonifirma Fontes koostöös Pärnu Konverentsidega läbi Eesti edukate juhtide uuringu. Hinnati 19 palgatud juhti, kel vähemalt kaks edukat kogemust tippjuhina ning kelle juhtimise all oli kasvanud juhitava eraettevõtte väärtus, turuosa või kasum. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millele juhid oma töös peamiselt keskenduvad. Seda eelkõige läbi nende käitumise, mitte niivõrd läbi nende ees seisvate ülesannete ja lahendamist vajavate probleemide. Erinevate hindamismeetoditega püüdti selgusele jõuda selles, milliseid kompetentse kasutavad juhid oma töös kõige enam, mis nende tegutsemist kõige enam iseloomustab. Mis on kompetents? Lihtsustatult: käitumisviis, millega kaasn...
..............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of Management, Antioch Collage, Indian Institute of Management Calcutta, Harvard University. Tema raamat ,,The Human Side of Enterprise" (Ettevõtte inimkülg") avaldati 1960. Selles raamatus avaldaski ta oma teooriad.
Autor: Ruth Selirand Tel: +372 565 06636 e-mail: [email protected] Ülikool: Tallinna Ülikool Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga viimased kujunevad, sõltub juhi juhtimisstiilist, juhtimise ühe tähtsaima funktsioonina otsustamisstiilist, aga ka muudest indiviidi emotsionaalselt mõjutavatest aspektidest, millena antud töös on käsitletud organisatsio...
..5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 2. Juhtide vajalikud oskused ja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 3. Juhtimisstiilid ja nende uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...7 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... 8 5. Juht ja organisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10 5.1 Juhtimine kui tugi- ja põhitegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10
Individuaalsed rollid. 71. Millised on grupi juhi rollid? Administraator; Planeerija; Strateeg; Ekspert; Grupi esindaja; Grupisiseste suhete korraldaja; Kiitja ja karistaja; Vahekohtunik; Musternäidis; Grupi sümbol; Vastutaja; Ideoloog; Isakuju; Patuoinas. 72. Mida teha et grupi töö oleks edukas?Pane paika grupi eesmärk; Tee kindlaks oma seisukoht; Kuula; Löö kaasa; Säilita külma verd. 73. Millised on erinevad juhtimisstiilid?ülesandele-orienteeritud funktsioonid , sotsiaalsed funktsioonid. Juht on kui planeerija , administraator, ekspert, kiitja ja karistaja, esindaja, vahekohtunik, vastutaja. 74. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides?konsensus, enamus, koalitsioon, teerull 75. Mis on avalik esinemine? Esinemine, kus sõnum on suunatud kõigile grupi liikmetele, tagasiside on piiratud,
armastus, mis aitab tagada hooliva töökeskkonna. Vaimsed juhid on visionäärid, kelle põhiülesanne on arvatavasti teenida jumalat ja teha teistele head. Kõik kirjeldatud juhtimisstiilid on altruistlikud ja teistest hoolivad, tahetakse sarnaneda liidrile. Ainult eetiline juhtimine keskendub ennetavalt alluvate eetilisuse/ebaeetilisuse mõjule. Eetilised juhid pööravad suhtluses tähelepanu ka eetika standarditele. Teised kirjeldatud juhtimisstiilid seda ei tee. Eetiline juhtimine ei sisalda endas visionääri ja religiooni orientatsiooni, eneseteadlikkust. Vähene eetiline juhtimine pole sama, mis ebaeetiline juhtimine. Tihti võivad töötajad olla eetilised, kuid nende juht ei oska eetilisi eeskujusid seada. Eetilise juhtimise puudumine võib viia ebaeetilise käitumiseni. Ebaeetilisuse iseloomustamiseks on juhtimise terviklikkuse selgitamisel (PLIS; Craig & Gustafson, 1998) kasutatud 31 omadust (osad neist on: juhendaja
Vajalike oskuste puudus on üks madala tootlikkuse oluliseks põhjuseks. Samuti on probleemiks, et meie kõrg- või kutsekoolist tulevatel inimestel on vaid teoreetilised teadmised. Reaalsed teadmised ja oskused antud töö tegemiseks puuduvad. Seega tuleks kooli lõpetajatele anda tööks vajalikud oskused ja teadmised. Selleks, et erinevates organisatsioonides töökorralduse planeerimist 4 parandada, tuleks üle vaadata antud organisatsiooni juhtimisstiilid. (Abubakar, T. Ja Abubakar, A. N. 2013) 5 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED 2.1. Osalusjuhtimine Üheks töökorralduse parendamise võimaluseks on sobilikuma juhtimisstiili implementeerimine organisatsioonis. Kuna tänapäeval on organisatsioonid muutumas järjest inimesekesksemaks, siis see nõuab töötajatelt rohkem iseseisvust, loovust kuid ka tihedamat meeskonnatööd
Töötajaid tuleb hoolega valida 3. töötajaid tuleb hästi treenida ning nendega koostööd teha, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4. töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 3. Douglas McGregor eristas 2 juhtimiskontseptsiooni, (teooriad X ja Y). Mis olid 2 kontseptsiooni põhiomadused? ´ Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. X teooria Y teooria Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral Töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu väldivad tööd. puhkus või mäng. Inimesi tuleb vahetult suunata
Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Enamik inimesi on laisad ja ei soovi tööd teha. Inimesi tuleb vahetult suunata. Nad töötavad vaid karistust kartes. Enamik kardab vastutust, peamine on turvalisus. Enamik ei ole loovad. Y-teooria: Töö on loomulik tegevus. Kui inimene pingutab tulemuste nimel,
2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid 2) Karistuse võim- hirm 3) Positsiooni võim- turva 4) Karisma võim- võlu 5) Ekspertvõim- teadmised French, Bell, Zawacki, 2000 + Info ja kontrolli võim Motivatsiooniteooriad MOTIVATSIOON SIIN: inimese valmisolek teha suuri jõupingutusi teatud organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile...
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
proaktiivselt või reaktiivselt? Missugust tehnoloogiat kasutatakse? Kas kasutatav tehnoloogia loob võimlusi kõrgeks või madalaks vastutuse ja iseseisvuse astmeks? Milliste tehnoloogiliste valikutega on organisatsioon silmitsi? Kas ta võib asendada jäiga süsteemi paindlikumaga? Millised töötajad organisatsioonis on? Mille pärast inimesed tööl käivad? Kas inimesed on organisatsioonis põhiliselt raha pärast? Milline on organisatsiooni struktuur ja millised on domineerivad juhtimisstiilid? Kas organisatsioon on bürokraatlik või domineerivad maatrix-orgaanilised vormid? Kas juhtimisstiil on autoritaarne või demokraatlik Sellise küsimustiku kasutamine aitab endale selgeks teha organisatsiooni omadused. Omades ülevaadet organisatsioonist on oluliselt kergem ja suurem võimalus langetada õigeid otsuseid. Taoline ülevaade aitab ka organisatsiooni suunamise strateegia. (Morgan 2008)
1.ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev majandustegevus, mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega. Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid kas omal käel või organisatsioonisiseselt püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel on nende käsutuses. (Stevenson ja Jarillo 1990) Ettevõtlus on protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks märksõnaks muutus. 2.SOTSIAALETTEVÕTLUSE OLEMUS Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskonnas positiivse muutuse esilekutsumiseks loodud organisatsioonid, mis teenivad ettevõtlustulu ja suunavad kasumi oma tegevuse edasiarendamiseks. Sotsiaalne ettevõte on sisuliselt majandusüksus, kes tegutseb avalikes huvides. Sotsiaalalal toimuvas ettevõtluses on valdav väikeettevõtlus, isegi mikroettevõtlus, keskettevõtlust on üsna vähe, suurettevõtlust peaaegu pole. Võib ka öelda, et sotsiaalse ja `tavalise' ettevõtluse vahel toimub vastastikune õppi...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
pidi ülevalt alla. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli trad. tõlgendus töötaja ainult täidab ja teeb. Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
· Brändid (en.seot TNC-dega) · Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid) · Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud · Kiired transpordivahendid 5. Popkultuuri levik. · Massisuhtlusvahendid · Massiteabevahendite levik on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
(Bullets), siis alustatakse iga punkti uuest reast. Nummerdamist kasutatakse tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega ka lõpetata loeteluga. 40 Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid ja milles esineb ka koma, siis need kirjutatakse
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...
1. loeng Aleksander LURIA neuropsühholoogia rajaja, afaasia, ajukahjustused SERESEVSKY mnemomist (võime mäletada suurel hulgal infot), raskusi unustamisega Daniel Tammet autist, mäletas 22,000 Pi kohta Oswald ja Wu eluga rahulolu uuring: kõrge elukvaliteet = rahulolu 19.sajandi mudel teadust võis teha igaüks põlve otsas ette kanti kuninglikus ühingus kolleegide seas. Weierstrass analüüsi isa Teadvus teadlik olemine iseendast ja välisest maailmast, seisunditest, tegevusest Pierre Janet automatismid Freud väljatõrjumise mehhanism teadvus tõrjub ebameeldiva välja Unbewussti ehk alateadvusse Ebbinghaus mälu on võimalik eksperimentaalselt uurida Rudolf Kallas esimene teadusliku psühholoogia töö kirjutanud eestlane!! Mäluõpetuse süsteem, 1897. Rahvalauliku mälu alliteratsioon ja värsimõõt on abivahendid 2. loeng Endel Tulving mälusüsteemid, ...
Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur 3. Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 4
69. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid. 70. Millised on grupi juhi rollid? Sotsiaalne roll grupiga suhtlemine; Ülesandele-orienteeritud rollid; Individuaalne roll; Tööjaotus jne. 71. Mida teha et grupi töö oleks edukas? Arvestamine kõigi liikmetega; Efektiivne tööjaotus; Vastutada oma osa eest grupis jne. 72. Millised on erinevad juhtimisstiilid? Efektiivne; Arvestav; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne. 73. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull 74. Mis on avalik esinemine? Avalik esinemine on suurele, mitmekesisele publikule ning esitlus peab olema suunatud kõigile, kuid tagasiside on piiratud. Selleks tuleb ette valmistada ning kohanemine on raske. Närvilisus jne. 75. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
Millised on grupi juhi rollid? Konfliktide lahendamine, grupi püsimine, töö korraldamine 95. Mida teha et grupi töö oleks edukas? *Ideede genereerimine ja probleemide lahendamine *Otsuste tegemise mudelid 96. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? Juhiseid andma, kuidas teha oma tööd paremini, nii et paraneks ka töö kvaliteet, ergutama, mis julgustaks neid rohkem, energilisemalt, entusiastlikumalt ja teadlikumalt töötama nii, et paraneks ka töö kvantiteet. 97. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 98. Milline on väikese grupi elutsükkel? 99. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 100. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? *Konsensus*Enamus*Koalitsioon*Teerull 101. Mis on avalik esinemine? *Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele*"Avalik" keel on piiratum*Tagasiside on piiratud*Auditoorium on mitmekesine*Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur 102. Millest sõltub esineja usutavus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
