Estonian Business School Juhtimise õppetool JUHTIMISSTIILID Referatiivne ülevaade ****** Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 Sissejuhatus Suurema osa oma ajast puutume kokku paljude organisatsioonidega ettevõtete, asutustega, kust me tellime oma kaupa, organisatsioonidega, kes tellivad meilt kaupa või teenust. Nad on igaüks omamoodi ja erinev. Just nii nagu firma juhid selle loonud on
Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus, sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike, mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida oluk...
Autoritaarne juhtimisstiil Autoritaarne juhtimisstiil iseloomustab töökeskkonda, kus otsustada võib ainult vastu juht, kes määrab mida, kuidas ja millal tehakse. Otsustamisel lähtub juht enda huvidest ja seisukohtadest. Töötajatelt nõutakse allumist ja korralduste täitmist. Juht kasutab oma õigust noomida ja tunnustada sõltuvalt allumisest. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Juhtisisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene otsustab ning ajakulu on väike, mõnedel töötajatele meeldib rangete reeglite järgi töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei pakku kontroll ja ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtete hoopis paremate tulemusteni viia kui üks inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine Demo...
mis toimuvad minust allpool. Seega ootaksin ma igal vabal võimalusel tagasisidet koos ettepanekutega, et muuta töötajate tingimusi paremaks. Hetkel on tegeilult raske rääkida milline ma oleksin juhina, kuna ma pole varem juhina töötanud. Essee kirjutamisel kasutasin materjale, mida rääkis õpetaja Laine Simson tunnis Organisatsioon ja juhtimine; erinevaid artikleid, mille leidsin googeldades kasutades sõnu : "juht"; "organisatsioon"; "juhtimisstiilid"; "hea juht" ; Lynda Grattoni veebilehte; "Organisatsioon ja juhtimine" Raoul Üksvärav
võita. Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata.
Eestvedamine on üles ehitatud usaldusel ja motiveerimisel. Eesmärgid ja huvid ühildatakse, ning kasutusele võetakse palju uuendusi, samas, kui juhtimine on traditsioone järgiv ja muudatusi tehakse vähe, või siis aeglasemalt kui eestvedamises. Juhtimises on oluline pidevalt stabiilses konkurentsis püsida, eestvedamises aga võetakse kasutusele pidevaid uuendusi, et nende läbi siis konkurentidest parem olla. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et need juhtimisstiilid on suhteliselt sarnased, võib siiski leida ka mitmeid vastuolusid, mis avalduvadki ennekõike juhtimismeetodites ning töötajate tööle kaasamises ning motiveerimises.
Hariduskorralduse õppekava JUHTIMISSTIIL JA ORGANISATSIOONI KULTUUR xxx KOOLIS Kodutöö Tartu 2014 Juhtumiskäitumine2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 xxx Kooli juhtimisstiilid.............................................................................................................3 Koolist üldiselt.......................................................................................................................3 Organisatsiooni arvamus juhtide tööst..................................................................................4 Juhtkonna analüüs Golemani stiilide põhjal........................................................................
Samas on ka tänapäeval töötajatel suurem teadlikkus inimesed teavad mitte ainult oma ettevõttes toimuvat, vaid ka seda, kuidas mujal juhitakse, milliseid soodustusi ja preemiaid mujal makstakse, nädala töötundide arvu samaväärsetes ettevõtetes välismaal, näiteks Soomes, Rootsis, USA-s. Ühesõnaga juhina tuleb arvestada, et agressiivne juhtimisstiil on oma aja suuresti ära elanud. Erandiks on kriisiolukorrad: katastroofid, sõda, rahutused. Niisiis on kõik ülejäänud juhtimisstiilid peale agressiivse ainult teretulnud. Juhtimisstiili valikul tuleb arvestada inimestega. Tuleb valida selline stiil, kus oleks võimalikult palju suhtlemist töötajate ja juhi vahel. Peab tekkima tunne, et juht ei ole ainuisikuline otsustaja. Töötajate võimalus kaasarääkida ja otsustada annab neile kindluse, positiivse õhkkonna ning tahte teha tööd. Ja sellele kõigele järgneb loodetud tulemus. Kokkuvõtteks võib öelda, et juhtimise põhimõte on olnud alati üks: saavutada
karjääri ja pere vahel. Neid kahte saab ka koos, kuid peab tõdema, et tehes üht kannatab teine. Nagu ka artiklis toodi näitena reisimise ettevõtte soovil ehk komandeeringud. See on nüüd üks väiksemaid näiteid kuidas seletada, et tahest tahtmata iga üks nii mees kui naine on kohustatud kasvõi mingil määral valima kas siis pere või töö/karjääri vahel. Artiklis oli lisaks ka välja toodud erinevate naiste juhtimisstiilid. M.Kratz kirjutas, et tema juhib oma tiimi kõige paremini just siis kui ta palkab enda alla endast targemad inimesed, et tal oleks võimalik ka õppida nende käest. Juht ei pea olema kõiges kõige targem, õige juht saab sellest aru ja ta töötabki koos inimestega, kellelt on ka temal midagi õppida. Kui palgata igale ametikohale oma ala professionaal siis on ettevõte tugev. Üks inimene ei saa olla osav ja kõige oskaja
asju näevad ja kuidas on nemad toiminud. Peamiselt kirjutati naiste maailma äris. Tänapäeval on järjest enam ja enam naistel võimalus ettevõtlusega tegeleda, see on huvitav ja imeline teekond, kuid kui on sellised võimalused loodud siis mis põhjusel siiani ei ole naisi näha suurtes numbrilistes edutabelites? See ongi põhi mõtteliselt peamine küsimus, kui sellised võimalused on loodud siis mis põhjusel pole seda siiani juhtunud? Esmalt toodi välja juhtimisstiilid läbi erinevate naiste silmade. Esimesena kirjutas Meeta Kratz, kes on turunduse asepresident Labelmaster-i ettevõttes. Tema palkab enda alluvusse vaid endast targemad ja paremad inimesed, et neilt oleks mida õppida. Selline suhtumine on minu arvates õige, kuna kõiges ei ole võimalik olla parim. Lisaks samal teemal Kratz kirjutas, et tihti peale tema alluvad ütlevad talle, et nad ei saa aru kas tegemist on nende ülemuse või
3. isejuhtiv tiim- moodustatakse probleemide või ülesannete lahendamiseks 4. virtuaalne tiim- kõrge paindlikkus ja dünaamika.koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud
koosseis võib sageli muutuda. Mittemõistmise aste on kõrge. 5. globaalne tiim- liikmed on erinevatest rahvustest ja riikidest. need on teemad 12. Tiimide arengustaadiumid- spendotiim- potensiaalne tiim- tõeline tiim- kõrge, efektiivne tiim. ( kriipsude asemel on nooled, mis näitavad arengu suunda) Forming- moodustamine Storming- käärimine Norming- korrastumine Performing- etteaste Adjourning- laialisaatmine (areng ülevalt alla aga nooli ei saanud siia panna) 13. Tiimi juhtimisstiilid Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Juhtimisstiilid võib jagada autokraatlikeks, demokraatlikeks ja liberaalseteks. D. Golemani uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil on otseselt seotud organisatsioonis kujuneva õhkkonnaga. Juhtimisstiilid on otseses sõltuvuses töö atmosfääriga firmas, osakonnas või meeskonnas, siis sellest tulenevalt nendest ka firma finantsedu. D. Goleman on toonud välja 6
tänapäevased mõtteviisid nagu „win-win" lahenduste leidmine, inimeste mitmekesisus kui tugevus, situatsiooniline eestvedamine ja protsessile keskendumine sisaldavad M. P. Folletti seisukohti. Inimsuhete koolkonna tuntuimaks esindajaks on George Elton Mayo - psühholoog, sotsioloog, tuntud kui sotsiaalpsühholoogia rajaja. Mayo järgi mõjutavad indiviidi tegevust järgmised tegurid : grupiprotsessid; töötajate individuaalsed omadused; erinevad juhtimisstiilid; juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted George Elton Mayo`t seostatakse kõige enam just Hawthorne uuringutega. Uuringuid viidi läbi kuue aasta jooksul (1927-1933). Need uuringud rõhutavad motivatsiooni mõju inimese töö tulemuslikkusele. Hawthorne uuringud muutsid töömotivatsiooni teema väga populaarseks. Selle tulemusena hakkas tekkima uus organisatsiooni teooria, mis rajanes ideele, et indiviidid ja grupid,
Juhtimine peab suunama töötajaid nägema muutust kui võimalust. Inimesed annavad endast muutusteks parima, kui neile antakse selleks motivatsioon. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja väliseks. Väline tuleb tavaliselt väljapoolt organisatsiooni (tugev konkurents, valdkonna areng jne). Sisemine tuleb ettevõtte seest (töökirg, väljakutsed, huvid jne). Rohkem tuleks toetada sisemist motivatsiooni, kuna see kestab tavaliselt pikemat aega ja aitab tõsiselt pühenduda. Erinevad juhtimisstiilid Urve Vilk (Äripäev, 25.08.08) juhib tähelepanu, et hea juht valdab erinevaid juhtimisstiile, ta on paindlik, sõltuvalt situatsioonist valib ta autokraatliku, demokraatliku või rahvamehe stiili vahel. Autokraatlik juhtimisstiil sobib juhul, kui on tegemist kriisiga, inimesed on paanikas ja keegi peab vastu võtma otsuseid. Kui kriis on läbi, sobib taas demokraatlik stiil. Kui probleeme on suhetega, tuleb pidada pidu ja vennastuda, auru välja lasta.
ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis
Käitumuslik teooria Liidri käitumine alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik (keelan käsen Demokraatlik (perefirma või poon ja lasen) väike organisatsioon) Isiklik Autoritaarne (lähtub Meeskonda loov (rahuldab isiklikest suhetest mitte kõiki vajadusi tulemustest)
Konstruktiivsed reageerimisviisid: probleemi lahendamine; ümberstruktueerimine Frustatsioon: rünnak, agressioon, regressioon, fiksatsioon, eemaldumine. Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus,
Loetelu järjekorda võib tähistada ka tingmärkidega (Bullets), siis alustatakse iga punkti uuelt realt. Nummerdamist kasutatakse 38 tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega lõpetata loeteluga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma, siis alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt
töötajatele kaasaegsed töötingimused ja varustama vajalike töövahenditega Info jagaja roll. Juht peab olema kõige paremini informeeritud isik. Selleks tuleb koguda teavet ettevõtte sees ning olla kursis ka väljastpoolt tuleva infoga. Ta peab töötajatele tutvustama vajalikke juhendeid ja reegleid. Otsustaja roll. Juht teeb strateegilisi otsuseid, mis soodustavad ettevõtte arenemist ning otsustab, kuidas kasutada ettevõtte ressursse. Juhtimisstiilid Juht-sundija - Diktaatorlik stiil tee nii, nagu ma ütlen! Negatiivne Juht-autoriteet Teedrajav stiil tule minuga! Kõige positiivsem Juht-ühendaja Humanistlik stiil Kõige tähtsam on inimene! Posiitivne Juht-demokraat Enamust arvestav stiil Mida Sina arvad? Positiivne Juht-domineerija Taset kehtestav stiil - Tee nii nagu mina ja kohe! Negatiivne Juht-nõustaja Juhendav stiil Proovi nii! Positiivne
J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted. (Vadi, 2000: 18, 19) 1950. aastate alul hoogustus käitumisteaduste rakendamine juhtimise analüüsimisel. Tähelepanu keskpunkti tõusid isiksuse vajadused ja osalemist mõjutav juhtimine. Vaadeldi inimkäitumise eri aspektide koosmõju inimtegevusele. Ühena esimestest hakkasid käitumisteadusi juhtimisele kohandama Douglas McGregor ja Rensis Likert. Eriti hoogustus see 1960
S-i teooria (juhi ja liidri eristamiseks): - strateegia - struktuur - süsteemid - isikkoosseis - stiil - oskused - eesmärkide teadvustamine Juht keskendub firma ressurssidele ja liider - kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada. - Isiksuseomandused - püsivad ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Karismaatilise liidri omadused: - enesekindlus - domineerimine - paindlik rollide valdamine - endast mule kujundamine - isiklik veetlus ja külgetõmme Juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik Demokraatlik Formaalne Autoritaarne Meeskonda loov Situatsiooni teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumismalli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast. Olukorra soodsuse mõjurid: - Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted. - Ülsande struktuur. - Positsiooni võim.
o Elton Mayo: Täiustas töötajate tööviljakuse tõstmist Tööviljakusele lisaks töö- ja palgatingimustele avaldab mõju ka töötajatele osutatud tähelepanu, mis motiveerib neid paremini töötama. Mayo määras kindlaks tegurid mis mõjutavad indiviidi tegevust tööprotsessis: grupiprotsessid töötajate individuaalse omadused erinevad juhtimisstiilid juhi suhtlemisvilumused ja -oskused sotsiaalsed suhted o Douglas McGregor: X- ja Y -tüüpi juhid: X Y *Inimesed laisad ja võimalusel väldivad *Töö on in jaoks loomulik teg töö teg *Inimese suunatus jõupingutustele, on *Inimesi tuleb suunata, asuvad tööle võimeline end ise kontrollima
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja
Grupiotsustamise tulemused - reaalset riski ei tunnetata - infot, mis tuleb väljaspoolt, kasutatakse valikuliselt - ei mõelda kõigile võimalikele lahenduse alternatiividele Grupi mõtlemise tulemused (kuidas kujuneb) - konformism - grupi kõrge kohesiivsus - grupi eraldatus - stress - direktiivne juhtimine - andmete kogumise ja hindamismeetodite puudilikkus Juhtimine Ei saa õppida jalgrattaga sõitma kordagi kukkumata Juhtimine oskus mõista ja mõjutada teisi Juhtimisstiilid - autoritaarne (diktaatorlik) - demokraatlik - minnalaskev Juhi käitumise kaks suunda 1. ülesandele ja tulemustele pühendumine (management) - probleemide tõstatamine - ülesannete andmine ja võtmine - uute lahenduste pakkumine - info otsimine - kriitilisus 2. inimestele ja suhetele pühendumine (leadership) - osavõtlikkus - julgustamine - tulemustele kannustamine - kompromissivalmidus Tõhusa juhtimise 4 alustala: - lootus (juhid peavad äratama lootuse)
kuivõrd juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on juhi (liidri) situatsioonist tulenev käitumisviis kaastöötajate suhtes. Varasematest käitumisteooriatest on tuntuimad Ohio ja Michigani uurimused (1950-ndatel), mille edasiarendus ja kokkuvõte on Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (1980-ndate algus). Viimasega püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või toodangule, faktoreid (inimesele ja toodangule orienteeritus) ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Juhtimisstiilid jagunevad kõige laiemalt võttes kaheks: suhetele või ülesandele keskenduvateks, mis on ajalooliselt kujunenudki Ohio, Michigani ja teiste seas BlakeMouton'i uuringute baasil. Suhetekesksed stiilid annavad tavaliselt kõrgema töötajate tööga rahulolu, mida mõjutab muu hulgas (ühe olulise alakomponendina) rahulolu vahetu juhiga. Suhetekeskne juht on tavaliselt soositud alluvate poolt. Juhtimisstiile saab jaotada ka kolmeks:
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja
Shopi Anita Roddick. ``Minu suureks eeliseks, kui ma asusin tegelema Bodi Shopiga, oli see, et ma polnud iial käinud ärikoolis``, ütleb Anita Roddick. Ka tema firma poleks paigast nihkunud, räägib 1-800-Flowersi asutaja Jim McCann, kui ta oleks käinud ärikoolis. ``Siis oleks ma mõelnud liiga palju sellele, miks tehingut mitte sõlmida, `` ütleb McCann. Kogu juhtimise võlu seinebki selles et ükskõik millised on juhtimisteooriad, juhtimisstiilid, lähenemine ettevõtlusele, ei anna mitte miski kunagi sajaprotsendilist garantiid, et kõik sujub plaanipäraselt. Need üskikud näited tõendavad veel kord et erand kinnitab reeglit ja et ainult koolitarkusest ei piisa maailma vallutamiseks. 8 Kasutatud kirjandus: http://www.fontes.ee/page.php?id=165- Edukas juht tänases eestis. http://www.invicta.ee/index.php?nodeid=23&lang=et- Juht ei ole veel liider
..............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA Y AUTOR Douglas McGregor(1906-1964) on Maslow vajaduste teooria propageerija ja edasiarendaja ning X ja Y teooria autor. Ta eristab kahte peamist tüüpi juhte, kellel on töötajatest erinevad tõekspidamised. Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid juhtimisstiilid ja võtted. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi ja teised Y-tüüpi. Vastavalt sellele kujunduvad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. (Siimon, Türk; 2003: 43-44) Douglas McGregor õpetas mitmes kõrgkoolis nagu näiteks MIT Sloan School of Management, Antioch Collage, Indian Institute of Management Calcutta, Harvard University. Tema raamat ,,The Human Side of Enterprise" (Ettevõtte inimkülg") avaldati 1960. Selles raamatus avaldaski ta oma teooriad.
Lisaks uuriti uurimuses osalenute juhi käitumise mõju ning seoseid organisatsioonilisele õiglusele ning leiti, et õiglust tajutakse kõrgemana juhul, kui tajutud otsustusstiil on ratsionaalne või sõltuv. Vältiva otsustusstiiliga on aga organisatsioonilisel õiglusel negatiivne seos, mistõttu vältiva otsustusstiili kasutamine toob tõenäoliselt kaasa ka madalama õigluse tajumise. Uurimusest saab järeldada, et õigluse taju mõjutavad sarnaselt kõik töös kirjeldatud juhtimisstiilid ehk teisisõnu kõrgema õigluse tajumisega on seotud nii suhetele, ülesandele kui muudatustele orienteeritud juhtimisstiili kõrgem esindatus.
.5 1.1 Mida teeb juht oma töös ja kuidas on see seotud psühholoogiaga . . . . . . . . . ....5 1.2 Juhi rollide analüüs . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....5 1.3 Eesmärgitee mudel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 2. Juhtide vajalikud oskused ja omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...6 3. Juhtimisstiilid ja nende uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...7 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ... 8 5. Juht ja organisatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10 5.1 Juhtimine kui tugi- ja põhitegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...10
mida antakse edasi põlvest põlve avalik esinemine avalikus kohas, formaalne, etteplaneeritud, kindlaksmääratud rollide ja käitumisreeglitega. Kultuur on õpitud 59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?Kultuurid erinevad teinetesedt tavade, uskumuste ja kommete poolest. On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel. 60. Mis on etnotsentrism?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid? 61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane
ennast ja teisi läbi meekonnatöö ja ühtekuuluvuse tunde. Tähtsad on juhi isikuomadused (väärikus, inimlikkus, ausus, teistest hoolimine).Vaimsel juhtimisel on kolm mõõdet: nägemus, mis kirjeldab ettevõtte visiooni ja identiteeti; lootus, et vision täitub; altruistlik armastus, mis aitab tagada hooliva töökeskkonna. Vaimsed juhid on visionäärid, kelle põhiülesanne on arvatavasti teenida jumalat ja teha teistele head. Kõik kirjeldatud juhtimisstiilid on altruistlikud ja teistest hoolivad, tahetakse sarnaneda liidrile. Ainult eetiline juhtimine keskendub ennetavalt alluvate eetilisuse/ebaeetilisuse mõjule. Eetilised juhid pööravad suhtluses tähelepanu ka eetika standarditele. Teised kirjeldatud juhtimisstiilid seda ei tee. Eetiline juhtimine ei sisalda endas visionääri ja religiooni orientatsiooni, eneseteadlikkust. Vähene eetiline juhtimine pole sama, mis ebaeetiline juhtimine. Tihti võivad töötajad
puudus on üks madala tootlikkuse oluliseks põhjuseks. Samuti on probleemiks, et meie kõrg- või kutsekoolist tulevatel inimestel on vaid teoreetilised teadmised. Reaalsed teadmised ja oskused antud töö tegemiseks puuduvad. Seega tuleks kooli lõpetajatele anda tööks vajalikud oskused ja teadmised. Selleks, et erinevates organisatsioonides töökorralduse planeerimist 4 parandada, tuleks üle vaadata antud organisatsiooni juhtimisstiilid. (Abubakar, T. Ja Abubakar, A. N. 2013) 5 2. TÖÖKORRALDUSE PARENDAMISE VÕIMALUSED 2.1. Osalusjuhtimine Üheks töökorralduse parendamise võimaluseks on sobilikuma juhtimisstiili implementeerimine organisatsioonis. Kuna tänapäeval on organisatsioonid muutumas järjest inimesekesksemaks, siis see nõuab töötajatelt rohkem iseseisvust, loovust kuid ka tihedamat meeskonnatööd
Töötajaid tuleb hoolega valida 3. töötajaid tuleb hästi treenida ning nendega koostööd teha, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4. töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 3. Douglas McGregor eristas 2 juhtimiskontseptsiooni, (teooriad X ja Y). Mis olid 2 kontseptsiooni põhiomadused? ´ Olenevalt alluvate nägemisest ja suhtumisest inimestesse, valivad juhid oma juhtimisstiilid ja -võtted. McGregri järgi X-tüüpi juhid arvavad, et inimesed on loomult laisad, neid tuleb pidevalt kontrollida, käskida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad aga töötajaid loomingulisteks, vastutusvõimelisteks ja aktiivseteks. X teooria Y teooria Enamik inimesi on laisad ja võimaluse korral Töö on inimese jaoks loomulik tegevus nagu väldivad tööd. puhkus või mäng. Inimesi tuleb vahetult suunata
Olulised on sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid. Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur. 4. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 5. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja ideoloogilisi suhteid. Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Enamik inimesi on laisad ja ei soovi tööd teha. Inimesi tuleb vahetult suunata. Nad töötavad vaid karistust kartes. Enamik kardab vastutust, peamine on turvalisus. Enamik ei ole loovad. Y-teooria: Töö on loomulik tegevus. Kui inimene pingutab tulemuste nimel,
Eestvedamine vs Käskimine .� Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel .� Soov juhile järgneda (mitte vajadus käsule alluda) .� Näide- kas eestvedamine või käskimine? Isiksuseomaduste teooria .� Teooria kese isikuomadustel .� Püsivad (ennustatavad) käitumis- ja reageerimisviisid .� Omadus -> käitumine seos. Mis omadused need siis on? .� Big 5. Costa ja McCrae NEO-PIR Juhti omadused/juhtimisstiilid (vt pilti järg lk): Karismaatiline liider .� Enesekindel .� Domineeriv .� Paindlik rollide vahetamine .� Endast mulje kujundamine .� Isiklik veetlus ja külgetõmme Edukas liider- Davis (1997) .� Intelligentne .� Sotsiaalselt küps .� Sisemiselt motiveeritud .� Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider- Yukl (2004) .� Kohanemisvõimeline .� Sotsiaalne tundlikus .� Kõrge saavutusvajadus .� Enesekehtestav .� Koostöövalmis .� Dominantne .� Enesekindel
Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Kuna toimetatakse riigi rahaga, on ettevõtted ajakirjanduse teravdatud tähelepanu all. Lisaks sellele erinevad nad ka vastutuse määrast ning keskkonnast. Kuna need sektorid erinevad üksteisest küllaltki suurel määral, on vajalik juhinduda vastavalt organisatsioonile. Kuigi viimasel ajal on avalikus sektoris püütud hakata rakendama ärisektori juhtimisvõtteid, mistõttu üha enam hakkavad nende juhtimisstiilid sarnanema. Samuti on teostatud mitmeid partnerlussuhteid, mis on olnud majanduslikult kasulikud mõlemale sektorile. VIIDATUD ALLIKAD Alas, R. ( 2006 ) Juhtida avalikus või erasektoris? Tallinn: Äripäeva Kirjastus Jänes, L. Avalikku sektorit ei saa juhtida äriinimeste soovitud võtetega [WWW] http://www2.reform.ee/UserFiles/File/Janes_avalikku_sektorit_ei_saa_juhtida_a riinimeste_soovitatud_votetega_141105_AP.pdf ( 14.11.2009 ) Koch, P
Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. nn. Hawthorne´i efekt. Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
proaktiivselt või reaktiivselt? Missugust tehnoloogiat kasutatakse? Kas kasutatav tehnoloogia loob võimlusi kõrgeks või madalaks vastutuse ja iseseisvuse astmeks? Milliste tehnoloogiliste valikutega on organisatsioon silmitsi? Kas ta võib asendada jäiga süsteemi paindlikumaga? Millised töötajad organisatsioonis on? Mille pärast inimesed tööl käivad? Kas inimesed on organisatsioonis põhiliselt raha pärast? Milline on organisatsiooni struktuur ja millised on domineerivad juhtimisstiilid? Kas organisatsioon on bürokraatlik või domineerivad maatrix-orgaanilised vormid? Kas juhtimisstiil on autoritaarne või demokraatlik Sellise küsimustiku kasutamine aitab endale selgeks teha organisatsiooni omadused. Omades ülevaadet organisatsioonist on oluliselt kergem ja suurem võimalus langetada õigeid otsuseid. Taoline ülevaade aitab ka organisatsiooni suunamise strateegia. (Morgan 2008)
vastassuunaline planeerimine, kujuneb organisatsioonikultuur. Faasi lõpetab `punase lindi kriis'. · Faas 5 kasv koostööga: alanud (ähvardava) kriisi vältimiseks kujundatakse hoiak läbivaks koostööks, mis eeldab infosüsteemi ning rõhku meeskonnatööle. Juurutatakse maatriksstruktuur. Hiljem on Greiner lisanud 6. faasi, mille sisuks on kasv organisatsioonide vahelise koostööga. 18.JUHTIMISSTIILID LÄHIAJALOOS 1970-ndad Plaanimisstiil Stabiilsus, usk turu, klientide jne ratsionaalsesse ning loogilisse käitumisse, tulenev prognoositavus ning jäigad ja detailsed plaanid, kus oli "palju numbreid, aga vähe strateegiat" (+ arvutustehnika roll!) ning juhtkohal oli analüüs. 1980-ndad Visioonistiil Konservatism, deregulatsioon, ettevõtlikkus: edu saatis neid, kes ekstrapoleerimise asemel asusid visioone looma ja teostama, andes personalile püüdlemisväärse sihi
Sallimatu mittekonformsuse suhtes Manipuleeriv Ennast esiletõstev käitumine Karistav ja isekas Sageli informaatorite süsteem Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes CPE liidristiilide mudel (Ekvall & Arvonen, 1991) ·Muutustele orienteeritud (Change) ·Ülesandele orienteeritud (Production) ·Töötajale orienteeritud (Employee) Juhtimise efektiivsus -juhtimisstiil 1. teadmised -loe, räägi, kuula 2. oskused -kogemused, treeningud 3. stiil 4. isikupära (personaalsus) Juhtimisstiilid IK -instruktsioonid ja korraldused PL -probleemide lahendamine PT -psühholoogiline tugi DG delegeerimine Käskimine -IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise -peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega
pidi ülevalt alla. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli trad. tõlgendus töötaja ainult täidab ja teeb. Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
· Brändid (en.seot TNC-dega) · Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid) · Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud · Kiired transpordivahendid 5. Popkultuuri levik. · Massisuhtlusvahendid · Massiteabevahendite levik on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur. Ärikultuur. Ehk mis on eri kultuuridel erinev? · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 7. Korporatiivne kultuur. Korporatiivkultuur ehk ettevõtte sisene kultuur ehk organisatsioonikultuur.
(Bullets), siis alustatakse iga punkti uuest reast. Nummerdamist kasutatakse tavaliselt siis, kui on oluline loetelu järjekord või arv. Töö peatükke ei alustata ega ka lõpetata loeteluga. 40 Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele või alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid ja milles esineb ka koma, siis need kirjutatakse
Isiksuse terviklikkus ja ausus aitab tekitada usaldust Sisemine suund Karismaatilisus (enesekindlus, domineerimine, rollide valdamine, mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks. Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni. Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida.
W. McDougall (1908) käitumine olulisim kuid vaeslapse osas, instinktid aitavad mõista HOIAKUD 20-30ndad Ameerikas käitumist määravad hoiakud, valmisolek midagi teha või suhtuda AGA 1934 La Piere verbaalsed hoiakud ja käitumine nõrgalt seotud Planeeritud käitumise teooria: Ajzen 1991 - käitumist mõjutavad hoiakud, subjektiivne norm, tajutud käitumise kontroll, kokku annab soovi tegutseda ja käitumise K.Lewin: Käitumine = keskkond + isiksus Juhtimisstiilid: Autorikraatlik, demokraatlik, anarhistlik e las minna tüüp Yerkes-Dodson seadus toimime paremini keskmiselt stimuleeritud olekus Thomase teoreem,: kui in´imesed tajuvad midagi reaalsena, muutub see reaalseks oma tagajärgedes Konformsus: Asch, 2/3 inimestest ütleb vale pikkusega joone Loeng 14. Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital- seotud ja usaldus Kahnemann (psühholoog) 2002 Nobeli preemia psühholoogia viimise eest majandusse Bentler 2007,APA auhind
Biheiviorism on seotud positivismiga, sest kasutatakse kvantitatiivseid meetodeid. Analüütiline fookus toetub paiknemise teooriale ja andmeanalüüsi tulemuste matemaatilisele modelleerimisele. Kultuur majandust mõjutava tegurina. Majanduskultuur 3. Ärikultuur. Erinevus teistest kultuuridest: · Info hankimise viisid · Aja ja ruumi käsitlus · Staatuse hindamine · Juhtimisstiilid · Suhtlusmallid läbirääkimistel ja koosolekutel · Kuulamisharjumused · Äri- ja seltskondlikud kombed · Erinevad võivad olla ka ärilised huvid eri kultuuride vahel Nt huvitab Lääne ärimehi peamiselt (kiire) kasum. Jaapanlasi (idakultuuris) huvitab rohkem turuosa ning sellelt pinnalt saadav kasum pikemaajalise perspektiiviga 4
69. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid; Individuaalsed rollid. 70. Millised on grupi juhi rollid? Sotsiaalne roll grupiga suhtlemine; Ülesandele-orienteeritud rollid; Individuaalne roll; Tööjaotus jne. 71. Mida teha et grupi töö oleks edukas? Arvestamine kõigi liikmetega; Efektiivne tööjaotus; Vastutada oma osa eest grupis jne. 72. Millised on erinevad juhtimisstiilid? Efektiivne; Arvestav; Vastuvõetamatu; Lõhestav; Abivalmis jne. 73. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? Konsensus; Enamus; Koalitsioon; Teerull 74. Mis on avalik esinemine? Avalik esinemine on suurele, mitmekesisele publikule ning esitlus peab olema suunatud kõigile, kuid tagasiside on piiratud. Selleks tuleb ette valmistada ning kohanemine on raske. Närvilisus jne. 75. Mis iseloomustab kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
Konfliktide lahendamine, grupi püsimine, töö korraldamine 95. Mida teha et grupi töö oleks edukas? *Ideede genereerimine ja probleemide lahendamine *Otsuste tegemise mudelid 96. Mida peaks grupi juht edu nimel tegema? Juhiseid andma, kuidas teha oma tööd paremini, nii et paraneks ka töö kvaliteet, ergutama, mis julgustaks neid rohkem, energilisemalt, entusiastlikumalt ja teadlikumalt töötama nii, et paraneks ka töö kvantiteet. 97. Millised on erinevad juhtimisstiilid? 98. Milline on väikese grupi elutsükkel? 99. Kuidas grupi suurus mõjutab otsuste vastu võtmist? 100. Millised on erinevad otsuste tegemise mudelid väikestes gruppides? *Konsensus*Enamus*Koalitsioon*Teerull 101. Mis on avalik esinemine? *Sõnum peab olema suunatud kõigile grupi liikmetele*"Avalik" keel on piiratum*Tagasiside on piiratud*Auditoorium on mitmekesine*Võimalus tagasisidet valesti interpreteerida on suur 102. Millest sõltub esineja usutavus
annaabi.ee 
