“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005” (0)

Sissejuhatus
KOONDPROJEKT
“NOORTE TERVISTAV
PUHKUS 2005”
ARUANNE
Haridus - ja Teadusministeerium
Eesti Noorsootöö Keskus
TALLINN 2006
1
Koostaja   Kadri  Kurve
Toimetaja Helle Tiisväli
Teostus : Kirjastus  Argo
www.argokirjastus.ee
ISBN 9985-72-163-2
Trükitud trükikojas Vali Press
Trükiarv 200
2
Sissejuhatus
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5
FINANTSARUANNE  ........................................................................................................................................ 6
Finantsaruande selgitus punktide lõikes .................................................................................................. 6
Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste ning lastekodulastelaagrituusikute toetus tegevusloaga
noortelaagrites .......................................................................................................................................... 7
Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9
Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10
NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA  KASVATAJATE  KOOLITUS .............................................................. 14
LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE  SEMINARID  .................... 16
NOORTELAAGRI  TEGEVUSLOA  TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID ............. 17
TEGEVUSLOAGA  NOORTELAAGRID , MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18
TRÜKISED ...................................................................................................................................................... 19
NOORTELAAGRITE  SISULINE  TEGEVUS ................................................................................................ 19
Tegevusloaga noortelaagrid ................................................................................................................... 19
Huvitavamad projektlaagrid ................................................................................................................... 41
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................. 54
3
4
Sissejuhatus
SISSEJUHATUS
Käesolev  kogumik  püüab  anda  ülevaate   koond -
miseks jne – leiate noortelaagrite koduleheküljelt
projektile eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest
www.noortelaagrid.edu.ee
ja noortelaagrite sisulisest tegevusest aastal 2005.
Eesti Noorsootöö Keskus esitas Hasartmängumak-
Noorsootöö seaduse § 4 p 4 alusel koordineerib
su  Nõukogule  koondprojekti  “Noorte  tervistav
Haridusministeerium  noorte  tervistava  puhkuse
puhkus  2005”  detsember  2004.  Projekt  sisaldas
korraldamist vabariigis.
taotluse 33 881  noorele  laagrituusiku toetamiseks
(sealhulgas 3182 lasterikastest ja vähekindlustatud
Töö operatiivseks korraldamiseks on moodustatud
peredest  lapse  ja  lastekodulapse  laagrituusiku
laagrijuhtide nõukoda (Kultuuri- ja Haridusminis-
toetuseks ) 11 802 874 kroonile. Projekt koostati
teeriumi  kantsleri  25.04.1995.  a  käskkiri  nr  27,
HTM-i poolt kinnitatud printsiipide alusel, mis
haridusministri  21.10.1996.  a  käskkiri  nr  190,
olid eelnevalt  läbi arutatud laagrijuhtide nõukoja
haridusministri  09.10.1998.  a  käskkiri  nr  205,
nõupidamisel 13.–14. septembril 2004. a  Pivarootsi
haridusministri  08.05.2000.  a  käskkiri  nr  123,
Noortelaagris  ning laagrijuhtide seminarnõupida-
haridus- ja teadusministri 03.06.2003. a käskkiri
misel 20.–21. septembril 2004 Tuksi Noortelaagris.
nr 465). Nõukoja ülesandeks on tagada noorsootöö
seadusest  ja  Eesti  noorsootöö  kontseptsioonist  tule-
Hasartmängumaksu Nõukogu toetas 20.12. 2004. a
nevate tegevuste algatamine noorte tervistava ja
otsusega nr 1 koondprojekti 11 802 874  krooniga ,
arendava puhkuse valdkonna  arendamiseks  noorte-
mis võimaldas tõsta osalevate laste arvu 31 814-lt
ja projektlaagrite osas.
33  881-le  ja  suurendada  hüppeliselt  soodustuu-
sikute toetuse suurust – laagripäeva toetus tõusis
Infot noortelaagritega seonduvast – noortelaagrite
103-lt   kroonilt   144-le  kroonile,  tegevusloaga
tegevust  reglementeerivad  normatiivaktid,  abi-
noortelaagrites 26-lt kroonilt 36-le kroonile ja pro-
materjal  noortelaagrite  korraldajatele,  tegevus-
jektlaagrites 13-lt kroonilt 18-le kroonile. Koond-
loaga noortelaagrid Eestis, laagrijuhtide ja -kas-
projektist  said  toetust  nii  õpilasmalevad  kui  ka
vatajate koolituse võimalused, andmed nii Eestis
noortelaagrid, milliste suunitluseks oli töökasva-
toimuvatest laagrivahetustest kui ka  rahvusvahe -
tus.
listest  noortelaagritest,   kontaktandmed   info  saa-
5
Finantsaruanne
FINANTSARUANNE
NOORTE ARV
LAAGRIPÄEVI
SUMMA
Printsiibid / Fakt
Printsiibid / Fakt
Printsiibid / Fakt
1. TEGEVUSLOAGA NL
16 702 /16 794
150 318 / 148 986
5 411 488.- / 5 363 496.-
 TOETUS  36.-
( 34 LEPINGUT)
ROHKEM   92
 / – 1332
  / – 47 992.-
2. PROJEKTLAAGRITE
13 997 / 14 564
125 973 / 131 981
2 267 514.- / 2 375 658.-
TOETUS  18.-
( 91 LEPINGUT)
         ROHKEM   567
           / + 6008            / + 108 144.-
3. SOTSIAALTUUSIKUTE
3182 / 3168
28 638  /
4 123 872.- /  4 063 512.-
TOETUS
144.-
           VÄHEM   14
            /  – 60 360.-
4. TOETUSED KOKKU:
33 881 / 34 526
11 802 874.- / 11 802 666.-
ROHKEM LAPSI
645
JÄÄK
            /  – 208.-
FINANTSARUANDE SELGITUS PUNKTIDE LÕIKES
Maakondade  +  Tallinna  sotsiaal-  ja  tervishoiuametid  esitasid  Eesti  Noorsootöö  Keskusele   jaotuskava   2761
soodushinnaga laagrituusiku kohta oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele.
Lastekodulastele eraldatud 421 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste Hoolekandeasutuste
Juhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus laagripäeva kohta oli 144 krooni. Sotsiaaltuusikute toetuse tõus
tegi  märgatavalt  lihtsamaks  soodustuusikute  jaotuse.  Tänu  otsekontaktidele,  kus   lastekodu   ja  noortelaager
sõlmisid  omavahel  kokkulepped,  õnnestus  ka  lastekodulaste  soodustuusikute  jaotus  paremini  kui  eelmistel
aastatel.
6
Finantsaruanne
LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE
LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES
1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes:
JRK MAAKOND
ERALDATUD TUUSIKUTE ARV
 1.
Harjumaa
350
 2.
Hiiumaa
 30
 3.
Ida-Virumaa
395
 4.
Jõgevamaa
120
 5.
Järvamaa
80
 6.
Läänemaa
115
 7.
Lääne-Virumaa
126
 8.
Põlvamaa
136
  9.
Pärnumaa
160
10.
Raplamaa
150
11.
Saaremaa
 70
12.
Tallinn
440
13.
Tartumaa
240
14.
Valgamaa
129
15.
Viljandimaa
 90
16.
Võrumaa
130
KOKKU:
2 761
2. Lastekodulaste tuusikute jaotus lastekodude lõikes:
JRK LASTEKODU
ERALDATUD TUUSIKUTE ARV
 1.
Kohtla-Järve Lastekodu
57
 2.
Elva Väikelastekodu
7
 3.
Narva Lastekodu
55
 4.
Tallinna Lastekodu
150
 5.
Tartu VLK Käopesa
70
 6.
Rakvere Lastekodu
6
 7.
MTÜ Vahtramäe LK Mäekodu
16
 8.
Imastu Koolkodu
10
 9.
Kuressaare Väikelastekodu
6
10.
Siimusti Lastekodu
2
11.
Pärnu Lastekodu
20
7
Finantsaruanne
JRK LASTEKODU
ERALDATUD TUUSIKUTE ARV
12.
Koeru  Lastekodu
2
13.
SOS Lasteküla
12
14.
Taheva Lastekodu
8
KOKKU:
421
3. Soodustuusikute jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikes:
JRK NOORTELAAGER
SOODUSTUUSIKUGA  LAPSI
LASTEKODULAPSI
KOKKU
Plaan / Fakt
Plaan / Fakt
Lapsi / Summa
  1.
Luunja  Noortelaager
544 / 544
9 / 9
553 / 666 288.-
  2.
Urumarja Noortelaager
404 / 404
35 / 35
439 / 524 880.-
  3.
Lastekaitse  Liidu Laste-
443 / 443
90 / 90
533 / 556 704.-
laagrite OÜ Remniku
Laste- ja Noortelaager
  4.
Valgemetsa Noortelaager
498 / 498
498 / 645 408.-
  5.
Kurtna  Noortelaager
185 / 184
183 / 183
367 / 625 368.-
  6.
Romaškino  Tiigrid
191 / 191
191 / 330 048.-
Noortelaager
  7.
Kloogaranna Noortelaager
150 / 1386 / 6
144 / 145 152.-
  8.
Relvo  Sport  Noortelaager
56 / 56
 56 / 80 640.-
  9.
Rutja Noortelaager
3 / 3
 3 / 3 024.-
10.
Pärlselja Noortelaager
4 / 4
  4 / 5 760.-
11.
Vaibla Noortelaager
8 / 7
  7/ 10 080.-
12.
Pariisi Noortelaager
2 / 2
  2 / 2 304.-
13.
Taevaskoja  Noortelaager
25 / 25
 25 / 33 840.-
14.
Veski  Noortelaager
146 / 146
146 / 189 216.-
15.
Pärnu SS Kalev
200 / 200
200 / 244 800.-
KOKKU:
3168 / 4 063 512.-
8
Finantsaruanne
LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES
Toetuse suurus 36 krooni laagripäeva kohta.
JRK NOORTELAAGER
LASTE ARV
LAAGRIPÄEVAD
TOETUSE SUURUS
  1.
Kalev Madsa Puhkeküla OÜ
 191
 1 861
66 996.-
  2.
Piiri Spordilaager
 1 190
 10 850
390 600.-
  3.
Mäe-Kääraku Spordilaager
 420
 5 040
181 440.-
  4.
Kotka  Noortelaager
 480
 5 360
192 960.-
  5.
Taevaskoja Noortelaager
 545
 4 832
173 952.-
  6.
Romaškino Tiigrid Noortelaager
 741
 8 142
293 112.-
  7.
Vihasoo Noortelaager
 570
 5 940
213 840.-
  8.
Võsu Noortelaager
 391
 2 707
97 452.-
  9.
Urumarja Noortelaager
 686
 5 980
215 280.-
10.
Jaanimäe Spordilaager
 315
 2 050
73 800.-
11.
Kurgjärve Spordilaager
 2 111
 18 070
650 520.-
12.
Veski Noortelaager
472
4 107
147 852.-
13.
Relvo Sport Noortelaager
 280
 2 296
82 656.-
14.
Rannapungerja Noortelaager
 288
 2 808
101 088.-
15.
Lastekaitse Liidu Lastelaagrite
 416
 2 956
106 416.-
OÜ Pivarootsi Õppe- ja  Puhke -
laager
16.
Rutja Noortelaager
 134
 93833 768
17.
Luunja Noortelaager
 539
 4 118
148 248.-
18.
Pärlselja Noortelaager
 640
 6 028
217 008.-
19.
Noortelaager Oravake
 300
 3 600
129 600.-
20.
Kloogaranna Noortelaager
 750
 5 250
189 000.-
21.
Kurtna Noortelaager
 1 024
 12 288
442 368.-
22.
Tuksi Spordilaager
 600
 6 720
241 920.-
23.
Lastekaitse Liidu Lastelaagrite
942
 5 147
185 292.-
OÜ Remniku Laste- ja Noorte
laager
24.
Valgemetsa Noortelaager
 250
 2 070
74 520.-
25.
Pariisi Noortelaager
 276
 2 468
88 848.-
26.
Vaibla Noortelaager
 243
 2 130
76 680.-
27.
KutiMuti Noortelaager
 495
 4 005
144 180.-
28.
Karepa Noortelaager
 690
 5 020
180 720.-
29.
Pärnu SS Kalev
400
3 500
126 000.-
Urumarja noortelaagris
KOKKU:
16 379
146 281
5 266 116.-
9
Finantsaruanne
SÜGISTALVISTE  LAAGRIVAHETUSTE  LAAGRITUUSIKUTE  TOETUSED  TEGEVUS-
LOAGA NOORTELAAGRITES
Peale aruannete  esitamist  01.09.2005. a selgus, et laagritoetuste osas on jääk. Laagrijuhtide nõukoda tegi
HTM-ile ettepaneku korraldada lisakonkurss sügistalviste laagrivahetuste läbiviimiseks.
Need on tegevusloaga noortelaagrid, kus ei planeeritud kohe algselt laagrivahetuste läbiviimist.
Toetuse suurus 36 krooni laagripäeva kohta.
JRK NOORTELAAGER
LASTE ARV
LAAGRIPÄEVADE
TOETUSE
ARV
SUURUS
 1.
Veski Noortelaager
60
420
15 120.-
 2.
Romaškino Tiigrid
120
840
30 240.-
Noortelaager
 3.
MTÜ Englas
Valgemetsa Noortelaager
80
480
17 280.-
 4.
Karepa Noortelaager
90
540
19 440.-
 5.
MTÜ Nõmme Kaks  Tuhat
Kloogaranna Noortelaager
35
245
8 820.-
 6.
Lastekaitse Liidu Lastelaagrite
OÜ – Pivarootsi Noortelaager
30
180
6 480.-
KOKKU:
415
2 705
97 380.-
Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites kokku:
LASTE ARV
SUMMA
Plaan/Fakt
Plaan/Fakt
19 884 / 19 962
9 535 360.- / 9 427 008.-
LAAGRITUUSIKUTE TOETUS PROJEKTLAAGRITES
Toetuse suurus 18 krooni laagripäeva kohta.
JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI
LASTE
LAAGRI-
TOETUSE
ARV
PÄEVAD
SUURUS
  1.
Maal Vanaema Juures
352
2 112
38 016.-
  2.
MTÜ Vaba Stiil
229
1 874
33 732.-
  3.
VK  Janika
100
1 000
18 000.-
  4.
Väike-Maarja  Vallavalitsus  – töölaager
80
800
14 400.-
10
Finantsaruanne
JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI
LASTE
LAAGRI-
TOETUSE
ARV
PÄEVAD
SUURUS
  5.
Võru  Muusikakool
60
600
10 800.-
  6.
Jahtklubi  Merikotkas
156
1 872
33 696.-
  7.
Harku Vallavalitsus – töölaager
76
760
13 680.-
  8.
Tallinna Kesklinna SK  VISA
300
2 520
45 360.-
  9.
Tapa  Lastekaitse Ühing – töölaager
40
480
8 640.-
10.
OK Põlva  Kobras
80
800
14 400.-
11.
SK Taifu
25
250
4 500.-
12.
ESS Kalevi Ujumiskool
353
3 106
55 908.-
13.
Jõhvi Spordikool
220
2 420
43 560.-
14.
MTÜ Öökull – Tartumaa Õpilasmalev
300
3 600
64 800.-
15.
MTÜ Pärnu Õpilasmalev
1 213
12 130
218 340.-
16.
Tallinna SS Kalev
255
2 600
46 800.-
17.
Tantsuklubi Stiil
200
2 000
36 000.-
18.
Tallinna Raskejõustiku Liit
105
1 050
18 900.-
19.
Spordiklubi Do
145
1 740
31 320.-
20.
Jõgeva LV SK Forte
326
2 17839 204.-
21.
Siili Palliklubi
505
6 060
109 080.-
22.
Võru Spordikool
144
999
17 982.-
23.
Pärnu SS Kalevi Spordikool
390
3 750
67 500.-
24.
Nõmme Kergejõustikuklubi
75
450
8 100.-
25.
Sillamäe Suusaklubi
30
300
5 400.-
26.
 Rakvere Spordikool
330
3 300
59 400.-
27.
MTÜ Sylvester SK
156
1 560
28 080.-
28.
MA Viljandi Spordikool
600
6 000
108 000.-
29.
MTÜ Krimmi Eestlaste Selts
4848
0
8
 640.-
30.
MTÜ Oma  Stuudio
30
210
3 780.-
31.
SA Õpilasmalev
1 600
16 000
288 000.-
32.
MTÜ Loovkeskus
60
420
7 560.-
33.
MTÜ Männikumägi
25
175
3 150.-
34.
Türi Lastekaitse Ühing – töölaager
190
1 380
24 840.-
35.
Võimlemisklubi Rütmika
154
1 25822 644.-
36.
MTÜ Noored Toredate Mõtetega
60
440
7 920.-
37.
Viljandi Noorte Huvikeskus
215
1 480
26 640.-
38.
Tallinna Noorsootöö Keskus
320
1 920
34 560.-
11
Finantsaruanne
JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI
LASTE
LAAGRI-
TOETUSE
ARV
PÄEVAD
SUURUS
39.
Tallinna  Skautide  rühm Tiigrid
40
240
4 320.-
40.
Raasiku Vallavalitsus
25
175
3 150.-
41.
MTÜ SK Biathlon
91
782
14 076.-
42.
MTÜ Andi – Hiiumaa  suvelaager
46
322
5 796.-
43.
Marvella Majad OÜ
165
1 34824 264.-
44.
Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing
371
3 912
70 416.-
45.
MTÜ Tsirkusestuudio Fox
50
500
9 000.-
46.
MTÜ Nõmme Kaks Tuhat
44
352
6 336.-
47.
Tantsuspordiklubi Teemant
120
1 200
21 600.-
48.
Alutaguse  Spordikool
80
960
17 280.-
49.
Tabasalu Triatloniklubi
45
390
7 020.-
50.
MTÜ  Iris
45
270
4 860.-
51.
VK Täht
100
1 040
18 720.-
52.
MTÜ Võru  Noortekeskus  – töölaager
40
480
8 640.-
53.
EELK Pärnu Praostkond
88
528
9 504.-
54.
OK  Joka
16
112
2 016
55.
Paide Vallavalitsus – töölaager
40
400
7 200.-
56.
Lõuna  Politseiprefektuur
281
2 810
50 580.-
57.
Kunda Linnavalitsus – töölaager
60
600
10 800.-
58.
Pärnu Vibuklubi Meelis
123
1 371
24 678.-
59.
Pärnu Linna Spordikool
120
1 090
19 620.-
60.
Sõmeru Vallavalitsus
30
210
3 780.-
61.
Lasteaed -Algkool Tõruke
80
480
8 640.-
62.
MTÜ Nõmme Matkakeskus
69
606
10 908.-
63.
OÜ  Valkla   Rand
230
1 37824 8
04.-
64.
Saaremaa NNKÜ-NMKÜ
101
854
15 372.-
65.
Võru Vallavalitsus – töölaager
41
481
8 658.-
66.
Järvakandi Vallavalitsus – töölaager
50
350
6 300.-
67.
Päästeamet
210
1 260
22 680.-
68.
Kose  Vallavalitsus – töölaager
20
240
4 320.-
69.
TOP-i Ujumisklubi
164
1 30823 544.-
70.
MTÜ Noorte Mereklubi
144
1 72831 104.-
71.
MTÜ Pyladese Laagrikeskus
188
1 316
23 688.-
72.
MTÜ ETNA Kondor
144
1 00818
 144.-
12
Finantsaruanne
JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI
LASTE
LAAGRI-
TOETUSE
ARV
PÄEVAD
SUURUS
73.
Nõmme Spordiklubi
20
120
2 160.-
74.
MTÜ Noor Suvi – Narva-Jõesuu laager
246
2 665
47 970.-
75.
Tallinna Kurtide Selts Tankur
15
180
3 240.-
76.
MTÜ Sirtsucamp
85
700
12 600.-
77.
Merivälja Aedlinna Selts
30
360
6 480.-
KOKKU:
13 404
124 200
2 235 600.-
SÜGISTALVISTE  LAAGRIVAHETUSTE  LAAGRITUUSIKUTE  TOETUSED  PROJEKT-
LAAGRITES
Need on korraldajad, kes esialgselt ei planeerinud laagrivahetuste läbiviimist.
Toetuse suurus 18 krooni laagripäeva kohta.
JRK PROJEKTI TEOSTAJA
LASTE
LAAGRIPÄEVADE
TOETUSE
ARV
ARV
SUURUS
  1.
Pärnumaa  Spordiliit
503
3 51863 324.-
  2.
MTÜ Oma Stuudio
25
150
2 700.-
  3.
Merivälja Aedlinna Selts
30
240
4 320.-
  4.
Jõgeva linna ja valla SK Forte
100
650
11 700.-
  5.
Tallinna SS Kalev Kergejõustikukool
60
360
6 480.-
  6.
MTÜ Tsirkusestuudio Fox
40
280
5 040.-
 7.
OK Kobras
70
420
7 560.-
  8.
Põlva Spordikool
59
354
6 372.-
  9.
MTÜ TIM kool
70
420
7 560.-
10.
MTÜ Nõmme Kaks Tuhat
32
192
3 456.-
11.
MTÜ Tartu Kristlik Kodu
16
112
2 016.-
12.
Tapa Lastekaitseühing
30
210
3 780.-
13.
MTÜ Saaremaa NNKÜ-NMKÜ
25
175
3 150.-
14.
MTÜ Noored Toredate Mõtetega
100
700
12 600.-
KOKKU:
1 160
7 781
140 058.-
Laagrituusikute toetus projektlaagrites kokku:
LASTE ARV
SUMMA
Plaan / Fakt
Plaan / Fakt
13 997 /14 564
2 267 514.- /  2 375 658.-
13
Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus
NOORTELAAGRITE JUHTIDE
JA KASVATAJATE KOOLITUS
01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri
III. Laagrijuhataja eksami  sooritamine
13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning
1. Eksamineeritav, kellel on  pedagoogiline , noor-
Projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo-
sootöö või sotsiaaltöö  alane  kõrg- või keskerihari-
ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967 
dus,  esitab  eksamikomisjonile  järgmised  doku-
Määrus  kehtestati  “Noorsootöö  seaduse”  (RT  I
mendid:
1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521;
1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel.
2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest  esma -
abi koolituse tunnistusest;
Määruse  §  6.  Kvalifikatsiooninõuete  täitmiseks
3) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise linna-
vajalik  eksam .
välise laagri toetuse  taotlemise  projekti.
(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi
Sooritab eksami  teemadel :
ja eksami korra kehtestab ENTK  direktor , koos-
1) laagritegevust puudutav  seadusandlus ;
kõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Tea-
2) erivajadustega laps  laagris .
dusministeeriumi noorteosakonnaga.
2.  Eksamineeritav,  kellel  on  vähemalt  keskhari-
Eesti Noorsootöö Keskuse direktori 25.01.2005. a
dus  ning  vähemalt  kolmeaastane  töökogemus
käskkirjaga nr 1-5/ kinnitati Noortelaagri juhataja
laagri kasvatajana, esitab eksamikomisjonile järg-
ja kasvataja kvalifikatsioonieksami tingimused ja
mised  dokumendid :
sooritamise kord.
1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
I. Üldsätted
abi koolituse tunnistusest;
3) tõendi, et on töötanud eelneva kolme aasta
1. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-
jooksul vähemalt 18 päeva laagrikasvatajana;
sioonieksami  läbimise  kord  on  Eesti  Vabariigis
4) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise lin-
edaspidi noortelaagri juhataja ja kasvatajate kva-
navälise laagri toetuse taotlemise projekti.
lifikatsioonieksami  läbiviimist  reguleeriv  doku-
ment.
Sooritab eksami teemadel:
1) laagritegevust puudutav seadusandlus;
2. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-
2) erivajadustega laps laagris;
sioonieksami komisjoni koosseis kinnitatakse Eesti
3) pedagoogika alused;
Noorsootöö Keskuse direktori käskkirjaga. Eksami-
4) laagri töö  organiseerimine , planeerimine ja
komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikme-
juhtimine;
line.
5) konfliktsituatsioonide lahendamine.
3. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-
3. Eksamineeritav, kes on töötanud eelneva viie aasta
sioonieksami läbimise korral väljastatakse eksami-
jooksul vähemalt 30 päeva laagrijuhatajana ning
neeritavale tunnistus, mis kehtib viis aastat eksami
kelle  kvalifikatsioonitunnistus  on  vananenud,
sooritamise kuupäevast.
esitab eksamikomisjonile järgmised dokumendid:
1) koopia  kehtivast  vähemalt  6-tunnilisest
II. Eksami korraldamine
esmaabi koolituse tunnistusest;
1.  Eksam  koosneb  teoreetilisest  ja  praktilisest
2) koopia viis aastat tagasi saadud laagrijuha-
osast, teoreetiline osa on kirjalik.
taja  tunnistusest;
3) tõendi, et on töötanud 13. septembrile 2004
2. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami  tegija
eelneva viie aasta jooksul vähemalt 30 päeva
vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimus-
laagrijuhatajana;
test ja sooritab edukalt praktilised ülesanded.
4) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise lin-
navälise laagri toetuse taotlemise projekti.
14
Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus
Sooritab eksami teemadel:
2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
1) laagritegevust puudutav seadusandlus;
abi koolituse tunnistusest;
2) erivajadustega laps laagris.
3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-
vuskava.
IV.  Laagrikasvataja  eksami sooritamine
Sooritab eksami teemadel:
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kas-
1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor-
vatajat puudutavas osas;
sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari-
2) erivajadustega laps laagris;
dus,  esitab  eksamikomisjonile  järgmised  doku-
3) lapse arengu iseärasused;
mendid:
4) grupi juhtimine;
1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
5) meeskonnatöö;
2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
6) konfliktsituatsioonide lahendamine;
abi koolituse tunnistusest;
7) ürituste korraldamine;
3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-
8) mängu juhtimine ja mängujuhtimise  metoo -
vuskava.
dika.
Sooritab eksami teemadel:
4. Eksamineeritav, kes on töötanud eelneva viie aasta
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kas-
jooksul vähemalt 24 päeva laagrikasvatajana ning
vatajat puudutavas osas;
kelle kvalifikatsioonitunnistus on vananenud, esi-
2) erivajadustega laps laagris.
tab eksamikomisjonile järgmised dokumendid:
2. Eksamineeritav, kellel on muu kõrg- või  keskeri -
1) koopia  kehtivast  vähemalt  6-tunnilisest
haridus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku-
esmaabi koolituse tunnistusest;
mendid:
2) koopia viis aastat tagasi saadud laagrikas-
1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
vataja tunnistusest;
2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
3) tõendi, et on töötanud 13. septembrile 2004
abi koolituse tunnistusest;
eelneva viie aasta jooksul vähemalt 24 päeva
3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-
laagrikasvatajana;
vuskava.
4) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-
Sooritab eksami teemadel:
vuskava.
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kas-
Sooritab eksami teemadel:
vatajat puudutavas osas;
1) laagritegevust puudutav seadusandlus kas-
2) erivajadustega laps laagris;
vatajat puudutavas osas;
3) lapse arengu iseärasused.
2) erivajadustega laps laagris.
3.  Eksamineeritav,  kellel  on   keskharidus ,  esitab
2005.  a  kevadel  esitasid  Eesti  Noorsootöö  Kes-
eksamikomisjonile järgmised dokumendid:
kusele (ENTK) taotlused koos programmiga noorte-
1) koopia haridust tõendavast dokumendist;
laagrite juhtidele ja kasvatajatele koolituste läbi-
viimiseks 9 õppeasutust ja organisatsiooni:
JRK  ORGANISATSIOON
KOOLITUSTE ARV
OSAVÕTJAD
  1.
Viljandi Kultuuriakadeemia
2 (1 tudengitele)
34
  2.
MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing
5 (1 laagrijuhtidele)
193
  3.
TÜ Narva Kolledý
3 (1 tudengitele)
74
  4.
Tallinna Pedagoogiline  Seminar
2 (1 tudengitele
64
  5.
Tallinna  Noorsoo - ja Spordiamet
7
159
  6.
SA Kesk-Eesti Noortekeskus
1
30
  7.
SA Õpilasmalev
1 (organisatsioonisisene)
80
  8.
MTÜ Nõmme Matkakeskus
2 (1 laagrijuhtidele)
45
  9.
MTÜ Pylades
1 (organisatsioonisisene)
40
Kokku:
24
715
15
Laagrijuhtide nõukoda ja noortelaagrite korraldajate seminarid
Lisaks korraldas oma piirkonna õpilasmaleva juh-
tamist etteantud teemal ning eksami sooritamist.
tidele ja kasvatajatele koolituse Pärnumaa Õpilas-
Eksamid  sooritati Eesti Noorsootöö Keskuse direk-
malev. Kõik  koolitused  lõppesid eksamiga.
tori   käskkirjaga  kinnitatud  komisjonile.  ENTK
korraldusel  toimus  26   eksamit   ja  väljastati  738
Laagrikasvataja tunnistust oli võimalik saada ka
noortelaagri ja projektlaagri kasvataja ja 152 noorte-
eksternina, mis tähendas esmaabikoolituse läbimist
laagri  ja  projektlaagri  juhataja  kvalifikatsiooni
ja vastava tõendi esitamist,  iseseisvat  õppimist (“Käsi-
kinnitavat tunnistust, mis kehtivad 5 aastat.
raamat  noortelaagri  korraldajale”),  essee  kirju-
 LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA  JA
NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID
Haridus- ja teadusministri 3. juuni 2003. a käsk-
Alar  Tamm
Lastekaitse Liidu juhataja;
kirjaga  nr  465  laagrijuhtide  nõukoja  moodusta-
Tiit  Terik
Eesti Pyladese Liidu  juha -
mine.
tuse esimees, Eesti Noorte-
Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2002. a määruse
ühenduste Liidu esindaja;
nr  429  “Haridus-  ja  Teadusministeeriumi  põhi-
Merle  Tomberg
Sotsiaalministeeriumi
määrus” (RT I 2002, 109, 651) § 24 punkti 22 alu-
hoolekande osakonna pea-
sel:
spetsialist.
1.  Moodustan  laagrijuhtide  nõukoja  (edaspidi
3. Määran nõukoja ülesandeks tagada noorsootöö
nõukoda).
seadusest  ja  Eesti  noorsootöö  kontseptsioonist
tulenevate tegevuste algatamine noorte tervistava
2.  Kinnitan  nõukoja järgmises  koosseisus :
ja  arendava  puhkuse  valdkonna  arendamiseks
Aare  Vilu
 - HTM-i noorteosakonna
noorte- ja projektlaagrite osas, sealhulgas:
 
peaekspert,  nõukoja  esi-
1) teha HTM-i ministrile ettepanekuid vajalike
mees;
seadusandlike  regulatsioonide  kehtesta-
Kadri Kurve
ENTK nõunik, nõukoja ase-
miseks;
esimees;
2) anda iga-aastaselt HTM-ile ülevaade koond-
Juhan Anupõld
MTÜ Nõmme Spordiklubi
projekti “Noorte tervistav ja  arendav  puh-
juhatuse esimees, spordi- ja
kus” täitmisest;
noortelaagrite esindaja;
3)  planeerida  ja  esitada  kantslerile   taotlus
Valdek  Murd
Sillamäe  Linnavolikogu  esi-
koondprojekti “Noorte tervistav ja arendav
mees, Eesti Linnade Liidu
puhkus” läbiviimiseks ning kontrollida eral-
esindaja;
diste jaotamist ja kasutamist;
Toomas Ponkin
ENTK direktor;
4) tagada noorte- ja projektlaagrite koostöövõr-
Silver  Pramann
Tallinna NNKÜ-NMKÜ
gustiku toimimine;
juhatuse esimees, projekt-
5) tagada noortelaagrite juhatajate ja  kasvata -
laagrite  esindaja;
jate koolituse koordineerimine.
Tiiu  Pramann
Treppoja Noortelaagri juha-
4. Kinnitada laagrijuhtide nõukoja töökord.
taja,  tegevusloaga  töö-  ja
puhkelaagrite esindaja;
5. Nõukoja teenindamine tagada ENTK-l.
Maie   Reimann
Tallinna Pedagoogilise Semi-
6.  Tunnistada  kehtetuks  haridusministri  käskkiri
nari noorsootöö osakonna
nr 123 “Laagrijuhtide nõukoja moodustamine”
juhataja, laagrijuhtide ja
8. maist 2000. aastast.
-kasvatajate koolitajate
esindaja;
16
Noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjoni istungid
7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada
3) Koondprojektiga seonduvast tegevusest Tuksi
30  päeva  jooksul  teatavaks  tegemisest,  esitades
ja Kurgjärve seminaride vahelisel ajal 2005,
kaebuse Tartu Halduskohtusse “Halduskohtume-
rahastamise printsiibid,  aruandlus , 2005. a
netluse seadustikus” sätestatud korras.
projektid , toetused, lepingute sõlmimisega
seonduv , trükiste tutvustamine jne
Toivo  Maimets
4) Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate kooli-
Minister
tused ja eksamid 2005. a
5) Info Tervise Arengu  Instituudi  (TAI) kooli-
2005. aastal toimus 5 laagrijuhtide nõukoja nõu-
tusprogrammidest
pidamist.  Nõupidamised  protokollitakse  ja  kõik
6) Sissejuhatus seaduste keerdkäikudesse ehk
otsused  võetakse  laagrijuhtide  nõukoja  poolt
mida iga laagrikorraldaja õigusest kindlasti
vastu lihthäälteenamusega.
teadma peaks
Sügisseminar toimus 26.–27.09.2005. a  Klooga -
NOORTELAAGRITE  KORRALDAJATE
ranna Noortelaagris. Osalejaid 68.
SEMINAR-KOOLITUSED  toimuvad  kaks
Seminari  teemad:
korda aastas, kuhu on kutsutud nii tegevusloaga
1) Mõtted  ja  ettepanekud  2006.  a  laagrisuve
noortelaagrite juhatajad ja korraldajad kui ka pro-
ettevalmistamiseks
jektlaagrite läbiviijad.
2) Kokkuvõte 2005. a noortelaagrite juhtide-
Talvine seminar toimus 14.–15.02.2005. a Kurg-
ja kasvatajate koolitustest ja eksamitest
järve Spordibaasis. Osalejaid 78.
3) Ülevaade 2005. a laagrisuvest – lepingutest
Seminari teemad:
ja nende täitmisest
1) Muudatused HTM-i noorteosakonna töös
4) 2006. a laagrisuve ajagraafik
2) 2005. a noorsootöö  prioriteedid
5) Juhtimine loomariigis – A.Turovski
6) Noortelaagrite korraldajate sõnavõtud
NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE
LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID
Lähtuvalt noorsootöö seaduse § 9 punktist 3 väl-
Komisjoni nõupidamisele 28.11.2005. a oli laeku-
jastab Haridus- ja Teadusministeerium noortelaag-
nud 9 noortelaagri taotlused noortelaagri tegevus-
ritele tegevusload.
loa väljastamiseks. Kõik taotluse  esitanud  noorte-
laagrid   omasid  eelnevalt  tegevusluba,  neil  vaid
2005. a toimus 2 noortelaagri tegevusloa taotluste
lõppes  tegevusloa  kehtivus.  Kõik  taotlejad  olid
läbivaatamise komisjoni istungit.
täitnud  noorsootöö  seaduse  §  10  noortelaagri
07.03.2005. a anti Lastekaitse Liidu Lastelaagrite
tegevusloa  taotlemiseks  esitatavad  nõuded  ning
OÜ Pivarootsi Õppe- ja Puhkelaagrile välja noorte-
komisjon  tegi  haridus-  ja  teadusministrile  ette-
laagri tegevusluba nr 117  kehtivusega  3 aastat.
paneku väljastada taotlejatele tegevusload.
17
Tegevusloaga noortelaagrid, mis töötasid 2005. a laagrisuvel
TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID,
MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL
JRK
TEGEVUS-
NOORTELAAGRI
TEGEVUS-
ASUKOHT
VÄLJAANDMISE
LOA NR
NIMI
LOA KESTUS
KUUPÄEV
1.
92
Relvo Sport Noortelaager
3 a
Põlvamaa,  Saverna  vald
02.12.2002. a
2.
107
Noortelaager Oravake
3 a
Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu
18.03.2004. a
3.
81
Karepa Noortelaager
3 a
Lääne-Virumaa,  Vihula  vald
02.12.2002. a
4.
113
Rutja Noortelaager
1 a
Lääne-Virumaa, Vihula vald
26.11.2004. a
5.
103
Romaškino Tiigrid
3 a
Harjumaa, Harku vald
04.12.2003. a
Noortelaager
6.
114
Võsu Noortelaager
1 a
Lääne-Virumaa, Võsu vald
 26.11.2004. a
7.
97
Vaibla Noortelaager
3 a
Viljandimaa,  Kolga -Jaani vald
 04.12.2003. a
8.
98
Kloogaranna Noortelaager
3 a
Harjumaa, Keila vald
  “
9.
115
Kurgjärve Spordilaager
3 a
Võrumaa, Rõuge vald
26.11.2004. a
10.
116
Veski Noortelaager
3 a
Valgamaa, Otepää vald
  ”
11.
102
Jaanimäe Spordilaager
3 a
Võrumaa,  Haanja  vald
04.12.2003. a
12.
99
KutiMuti Noortelaager
3 a
Harjumaa, Keila vald
  ”
13.
83
Urumarja Noortelaager
3 a
Pärnumaa, Tori vald
02.12.2002. a
14.
101
Mäe-Kääraku Noortelaager
3 a
Võrumaa, Haanja vald
04.12.2003. a
15.
109
Luunja Noortelaager
3 a
Tartumaa, Luunja vald
26.11.2004. a
16.
110
Tuksi Spordi- ja puhkelaager
3 a
Läänemaa,  Noarootsi  ”
17.
90
Piiri Spordilaager
3 a
Valgamaa,  Sangaste  vald
02.12.2002. a
18.
85
Valgemetsa Noortelaager
3 a
Põlvamaa,  Vastse -Kuuste
  ”
19.
89
Lastekaitse Liidu Laste-
3 a
Ida-Virumaa, Alajõe vald
  ”
laagrite OÜ Remniku Laste-
ja Noortelaager
20.
117
Lastekaitse Liidu Laste-
3 a
Läänemaa, Hanila vald
07.03.2005. a
laagrite OÜ Pivarootsi
Õppe- ja Puhkelaager
21.
111
Rannapungerja Noortelaager
3 a
Ida-Virumaa, Tudulinna vald
 26.11.2004. a
22.
82
Noortelaager Kotka
3 a
Harjumaa, Loksa vald
02.12.2002. a
23.
105
Taevaskoja Noortelaager
3 a
Põlvamaa, Taevaskoja
04.12.2003. a
24.
112
Kurtna Noortelaager
3 a
Ida-Virumaa, Illuka vald
26.11.2004. a
25.
95
Pärlselja Noortelaager
3 a
Pärnumaa,  Varbla  vald
02.12.2002. a
26.
84
Pariisi Noortelaager
3 a
Lääne-Virumaa, Saksi vald
  ”
27.
104
Vihasoo Noortelaager
3 a
Harjumaa, Loksa vald
04.12.2003. a
28.
108
Madsa Puhkeküla
3 a
Valgamaa, Otepää vald
18.03.2004. a
18
Trükised
TRÜKISED
1. “Noortelaagri korraldaja käsiraamat”
3. Plakat “Laagrisuvi 2006”
Käsiraamat sisaldab kõiki noortelaagri tegevuseks
Plakatil  on  tegevusluba   omavate   noortelaagrite
vajalikke normatiivakte ning noortelaagri juhata-
asukohad, kontaktandmed, laagrivahetuste ajad ja
jale ja kasvatajale esmaseid ja olulisemaid tead-
vahetuste  pikkused,  suunitlus , tuusiku hind ja laste
misi tegevuseks noortelaagrites.
vanus.
2.    Koondprojekti  “Noorte  tervistav  puhkus
Plakati  materjal  on  üleval  internetis  noortelaag-
2005” aruanne
rite  kodulehel  ning  sama  materjal  esitatakse  ka
Aruanne  sisaldab  Hasartmängumaksu  Nõukogu
ajakirjanduses.
poolt eraldatud 11 802 874 krooni kasutamist ja
koondprojektiga seotud olulisi tegemisi.
NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS
TEGEVUSLOAGA  NOORTELAAGRID
TALLINNA NNKÜ-NMKÜ RANNAPUNGERJA NOORTELAAGER
Tallinna NNKÜ-NMKÜ Rannapungerja Noorte-
Nautida sai põnevat teatrietendust, külastati kae-
laager asub Ida-Virumaal Tudulinna vallas Lemmaku
vandusmuuseumi ja Iisaku vaatamisväärsusi.
külas kauni Rannapungerja jõe  kaldal  ilusas män-
Sõprus, mis eesti ja vene laste vahel tekkis, oligi
nimetsas. Laagri 3 hoonet ja  saun  piknevad 3 ha
nende laagrite eesmärk.
suurusel maa-alal, kus toimub ka põhiline laagri
tegevus.  Magamishoone  mahutab  kuni  40  last.
Spordi-, tantsu-, draamalaagrid
Renoveeritud on söögimaja.
Osalesid lapsed vanuses 7–16  eluaastat  üle kogu
2005. a suvel toimus 8 laagrivahetust, millest võt-
Eesti. Igal päeval oli kindel teema ja lastel oli  pide -
tis osa 288 noort.
valt  tegevust.  Spordipäevad  olid  sisustatud  ena-
muses humoorikate võistlustega, mis oleksid jõu-
Rannapungerja Noortelaager on eelkõige mõeldud
kohased kõigile lastele. Viidi läbi erinevaid  maas -
linnalastele, kes saaksid linnakärast eemal värskes
tikumänge. Põhirõhk oli pandud laste esinemisos-
õhus aktiivselt  puhata .
kuse arendamisele.
Puhkelaagrid eesti keele õppega
Vahetuste lõpuks valmisid omaloomingulised näi-
Rannapungerja Noortelaagril on 7-aastane koge-
dendid,  mida  esitati  ka  omavalmistatud  kostüü-
mus korraldada keelelaagreid. Sellel aastal toimus
mides.  Igast  laagrivahetustest  valmis  videofilm,
3 vahetust, milles osalesid lapsed Tallinna erine-
mida lapsed viimasel õhtul ka ise näha said.
vatest  koolidest .
Laagrid asotsiaalsetest peredest ja õpiraskus-
Laagri  suhtluskeel  oli eesti keel ja eesti keele õpe
tega  lastele
toimus läbi huvitavate tegevuste.
Nendes  laagrivahetustes  osalesid  lapsed  Ristiku
Laagreid  külastas Argo Bachfeldt, kes õpetas las-
põhikoolist, kaasatud olid ka lastekodulapsed Tallinna
tele  seiklusmänge,  samuti  kunstiõpetaja,  kelle
Lastekodust (seega lapsed, kellel on suur oht täna-
juhendamisel valmisid huvitavad käsitööd.
vale sattuda). Palju toimus nendes laagrivahetustes
19
Noortelaagrite sisuline tegevus
vestlusi  ja  ühisringe,  kus  põhilisteks  teemadeks
Kontaktandmed:
olid  narkomaania , alkohol ja perevägivald. Laagri
Tallinna NNKÜ-NMKÜ
põhieesmärgiks  oli  näidata  lastele,  et  neist  hoo-
Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn
litakse ja et tulevik on nende endi kätes.
Tel 631 3004; 5101650
[email protected]
Suvi 2005 Rannapungerja Noortelaagris oli meelde-
Tea Jõgel
jääv   seiklus   osalejatele,  ja  on  jäädvustatud
fotodena  laagri  kodulehel:  www.rannapungerja-
laager.ee
PÄRLSELJA NOORTELAAGER
Laager asub Pärnumaal, Varbla vallas,  Matsi  külas.
Kõik lapsed, kes  laagrisse  tulid, said käia matkal,
Pärlselja Noortelaager on tegutsenud juba aastast
skaudid ka öömatkal. Õpiti ehitama onne, püstitama
1973 väikese vaheajaga kuni siiani. Pärlselja Noorte-
telki, orienteeruti, käidi ujumas, tehti mererannas
laagri praegune omanik on Lääne Piirivalvepiir-
liivaskulptuure.
kond .
Koos  piirivalvega  käisid  lapsed  merel  kaatriga
Mereni on laagrist 300 meetrit. Laagrist viib plaat-
sõitmas. Laagrit külastas ka päästeamet, tutvusta-
tee läbi männituka liivaranda. Laagri  territoorium
maks oma tööd. Hea on olnud koostöö Matkaexs-
on piiratud aiaga.
perdi rahvaga, kes organiseerisid ronimist  ronimis -
seintel  ja meeskonnatööd mängude näol. Sel aastal
Laager töötab ainult suvekuudel. Ööbitakse kahe-
käis külas ka Kinobuss, kus õpiti ise filmi tegema.
korruselistes puidust puhkekorpustes. Laagris on
viis maja viiekümne ja kolm maja neljakümne kohaga.
Kõikides laagrivahetustes toimus huviringide töö
Magatakse topeltnaridel, igas toas on kuus kohta.
(näite-, tantsu-,  muusika -, kunsti-, spordi- ja kesk-
Igas  majas  on ka üks küllaltki suur ühine ruum,
konnaring). Õhtuti ei  puudunud  ka muusika.
kus saab vihmase ilma korral üritusi läbi viia, ning
lavaga  saal  õhtuste ühisürituste jaoks.
Kontaktandmed:
Saulepi  sjsk , Matsi küla
Pärlselja  laagris  on  360- kohaline   söögisaal,  kus
Varbla vald
lastele pakutakse kolm korda päevas sooja sööki.
88203 Pärnumaa
Laagril on avarad võimalused sportimiseks ja oma
Tel 44 58158; 5123136
saun koos duširuumidega.
[email protected]
Laager on skautliku suunitlusega. Sel aastal toi-
Virge  Berggrünfeldt
mus kaks vahetust.
LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ PIVAROOTSI ÕPPE- JA PUHKELAAGER
Pivarootsi  puhkekeskus  asub  Lõuna-Läänemaal
Liidu struktuuriüksus ja tegutseb Lastekaitse Liidu
Hanila vallas. Tallinn –  Virtsu  maantee 130. kilo-
Lastelaagrite OÜ-na, mille põhitegevuseks on laste
meetril näitab suunaviit vasakule märkega Piva-
ja noorte puhkuse ning vaba aja veetmise, pere-
rootsi. Laagrisse on siit 13 kilomeetrit.
puhkuse, kursuste, seminaride, õppekäikude, nõu-
pidamiste, ürituste korraldamine ning selleks vaja-
Noorte tervistava puhkuse läbiviimiseks on asu-
like tingimuste tagamine.
paik igati soodne – meri, puhas õhk, kaunis loo-
dus, laagri eraldatus ning kaugus suurematest kes-
1995. aastast on laagris suviti programmi “Laps
kustest.
ja vaba aeg” raames korraldatud erinevatele laste-
gruppidele  ja  sihtrühma  lastele  6–10-päevaseid
Pivarootsi  õppe-  ja  puhkekeskus  on  Lastekaitse
vahetusi.
20
Noortelaagrite sisuline tegevus
Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud
Isetegevus:  Pärastlõuna  oli  ette  nähtud  õhtuse
tegevusluba tõendab, et laager vastab tervisekaitse-
ürituse  ettevalmistamiseks.  Ristimisrituaal  püst-
talituse ja päästeteenistuse poolt kehtestatud nõuetele.
kojas . Pivavisiooni esitus. Draamaõpe, rollimän-
gud, moeshow, playbox, ööhäire, laagritüdruku ja
Eesmärk on anda noortele mitmekülgset loomin-
- poisi  valimine.  Tubade  kaupa programmi esita-
gulist tegevust ning pakkuda võimalust veeta sisu-
mine. Erinevad mõtte- ja liikumismängud, etüü-
kalt  koolivaheaega.  Traditsioonilisi  laagriüritusi
did ning pantomiimid etteantud teemadel ja vabal
püüame  igal  aastal  täiendada  uute  ettevõtmiste,
valikul . Laagripäevad lõpetati diskoga. Laager sai
matkade  ja ekskursioonidega.
sel aastal uue  muusikakeskuse  koos karaokemasi-
Toitlustamine on 4 korda päevas. Menüü  koosta -
naga.  Nii  veedetigi  enamus  õhtuid,  keegi   laulis
misel on arvestatud laste vajadusi ja see ei kordu
soolot, teised laulsid kaasa ja tantsisid.
laagrivahetuse jooksul.
Uus oli Harku valla LÜ vahetuses folgituba. Lap-
Matkale või ekskursioonile minnes pannakse toit
sed õppisid rahvalikke mänge ja tantse, kandlel ja
ja  jook  kaasa.
vilepillil mängimist.
Laagril on kindel päevakava ja kodukord.
Lõkkeõhtud “Laulge kaasa” koos grillimisega toi-
Hommikul  ja õhtul soe dušš ning  vahetuse  jook-
musid laagrivahetuse viimasel õhtul. Need õhtud
sul kahel õhtul saunamõnud.
olid pidulikumad, kuid ka veidi nukramad, sest järg-
misel päeval tuli sõpradest lahkuda.
Majutusruumid on elektriküttega. Magamisriided
ja voodipesu on laagri poolt.
Bussiekskursioonid: Muhumaa. Bussiga sõideti
Virtsu, sealt  mindi  jala praamile ja Kuivastusse
Matkadel  on  jalgrattad,  kaitsekiivrid  ja   matka -
tuli vastu kohalik buss. Külastati Laasu jaanalin-
varustus laagri poolt.
nufarmi, kus  perenaine  Helena tegi lastele “muna-
Huvitavad bussiekskursioonid.
mänge”.
Majutamine  oma  eakaaslastega  2–8-kohalistes
Sel aastal sai lisaks jaanalindudele näha ka emusid
tubades.
ja känguruid. Üügu pangal peeti piknik. Näha sai
Eemu  pukktuulikut,  mis  on  üks  vähestest  tööta-
Litsenseeritud  kasvatajad .
vatest  tuuleveskitest.  Tihuse  hobuturismitalus
Pivarootsis oli sel aastal 9 vahetust. Suvevaheaega
korraldati ratsamatk mööda muinaskultuuri õppe-
käis veetmas 415 last Eestimaa mitmest maakon-
rada,  kus  tutvuti  endiste  aegade  kommete  ja
nast  vanuses 7–17 eluaastat. Vahetused kestsid 6
tavadega.  Enne  ärasõitu  Muhumaalt  külastati
kuni 10 päeva.
Katariina kirikut.
Sport: Õues sai mängida nii mini- kui ka tavalist
Matsalu   rahvuspark   ja  Lihula  linnusemägi.
korvpalli . Mängiti rahvastepalli ning võisteldi  korv -
Matsalu  rahvuspargi  alal  tehti  lastele  paadisõit
pallis ja vabavisetes.
mööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustor-
nis.  Penijõe  mõisas  asub  Matsalu  rahvuspargi
Puhkemaja esisele puitpõrandaga mänguväljakule
keskus  ja   looduskaitseala   tutvustav   muuseum ,
oli paigaldatud kaks lauatenniselauda ja  koroona -
näidatakse Matsalu rahvuspargi slaidiprogrammi.
laud. Peeti lauatennise- ja koroonaturniire. Võis-
Edasi  sõideti  vaatama  Lihula  linnuse  varemeid
teldi  maastiku-  ja  orieteerumismängudes  ning
(13.–16. saj), kus peeti piknik, koos giidiga käidi
teatevõistlustes. Punkte koguti nooleviskemängus.
Saare-Lääne  piiskopilinnuse  varemetes,  seejärel
Seoses  Helsingis  peetud kergejõustiku maailma-
tutvuti Lihula mõisahoones asuva muuseumi väl-
meistrivõistlustega  korraldati  ka  laagris  “Vana-
japanekutega.
Kreeka olümpiamängud”, “Naljaolümpia”, “Muru-
olümpia” jne.
Uus bussiekskursioon tehti sel aastal Pärnumaal
asuvasse Soontagana maalinna, mis asub Järve soo
Suvi oli päikseline ja  merevesi  väga soe, seetõttu
lõunaserval  soosaarel.  On  olnud  mitme  sajandi
oli iga laagripäeva oluliseks osaks  ujumine . Nau-
vältel  inimestele  pelgupaigaks  vallutajate  eest.
diti päikest,  randa , ehitati liivaskulptuure, korjati
Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo.
kive maalimiseks ja taimi seadete valmistamiseks.
Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanud
Õhtuti käidi mererannas päikeseloojangut vaata-
seda mööda linnuse juurde minna. Ekskursiooni
mas.
21
Noortelaagrite sisuline tegevus
aitas läbi viia Oidrema mõisa  peremees  Riho Erismaa.
Eesti Pereplaneerimise  Liidust  käis laagris loen-
gut pidamas Siiri  Hansen . Projekt “Õpilaste HIV/
Jalgrattamatkad:  Sõideti  Pivarootsi  tuuliku
AIDS-i  alane  koolitus  2004–2005”  oli  tellitud
juurde, kus sai kätt  harjutada  minigolfis ja män-
Tervise  Arengu  Instituudi  poolt.   Loengute   ees-
gida   tennist.  10  km  jalgrattamatkal  sõideti  vesi-
märgiks  on  riskikäitumise  vähendamine  noorte
rooside  tiigi juurde, kus sai lisaks vesirooside ilu
hulgas  ja  HIV- alaste   teadmiste   suurendamine .
nautimisele sööta tiigikalu ning suuremas tiigis ka
Peale loengut tehti kirjalik test.
ujuda.
Toimus  jalgsimatk   Raul   Meele  suvekodusse.
Sõideti  Virtsu   kanti   ja  tutvuti  alevikuga.  Suurel
Peremees rääkis mesilaste pidamisest ja kunstist.
Väinal tehti lastele paadisõit piki rannikuäärt.
Pakkus   mett ,  meesaia  kõrvale  joodi  allikavett.
Seiklusrada: Seigeldi rajal, roniti 10 m ronimis-
Lapsed said kiikuda suurel külakiigel.
seinal ja läbiti “julgustükil” kahe männi vaheline
Külastati ka  Polli  talu Loomingulist Keskust, mille
õhuköistee. Lastel oli võimalik oma  julgus  ja osa-
perenaine Marika Blossfeldt tutvustas oma töid-
vus proovile panna.
tegemisi. Tutvuti ja osaleti Kundalini joogas.
Kunst ja käsitöö: Savikujude voolimine, lillesea-
Kuuldust ja nähtust korraldati viktoriine, parimaid
ded,  klaasile  värvimine ja kopeerimine paberile,
auhinnati diplomite ja maiustustega.
kangamaal, puunikerdused, portselanimaal, klaas-
vitraaý,  lillepärgade  ja  taimevaipade  punumine,
Lapsed lõid kõigil üritustel aktiivselt kaasa, ühed
kingipakkide, pudelite ja purkide kaunistamine eri-
esinejatena,  teised  ýüriiliikmetena,  kolmandad
nevate materjalidega, viltmütside viltimine, T-särkide
pealtvaatajatena.
värvimine  batikatehnikas,  ka  voolimismassist
Viimasel päeval sai iga laagrilaps osalemise eest
Cernit´  ehete  valmistamine.
tunnistuse ja šokolaadimedali.
5. vahetuse ühistööna valmisid laagri jaoks maa-
litud  siidkardinad.  7.  vahetuse  ühistööna  valmis
Kontaktandmed:
herbaarium  “111 tavalist taime Pivarootsis”.
Pivarootsi küla
Hanila vald
Uus oli  Sally  Stuudio laagrivahetuse “Kunstiprak-
90103 Läänemaa
tika  – kunst rohujuure tasandil”. Kunstipraktikal
Tel 47 29591; 50 6021
olid olulisel kohal enesekohased teosed, video- ja
[email protected]
fotoinstallatsioonid, kehamaaling ja kipsmudelid.
www.lastekaitseliit.ee
Võeti ette ühiseid  happening ´e, performance´id
Katrin Kadakas
ja filmiõhtuid.
VIHASOO NOORTELAAGER
Vihasoo  Noortelaager  asub  looduslikult  kaunis
Vahetuste  programmid  olid koostatud sellise  arves -
Lahemaa  rahvuspargis Tammispea külas.
tusega, et lapsele oleks tagatud tegevus kogu päe-
2005. aastal oli laagris 9 vahetust,  nendest  6 suvel
vaks .
ja 3 kevadisel, sügisesel ja  talvisel  koolivaheajal.
Kõikides  vahetustes  oli  korraldatud  huviringide
Laagris puhkas kokku 570 last.
töö, kus iga laps sai leida endale meeldiva tege-
Iga vahetus oli erineva teemaga, aga kõikidel oli
vuse: töötasid kunsti-, tantsu-, laulu-, näite-, korv-
ühine  eesmärk:  aktiivne  tervistav  puhkus  linna-
palli- ja võrkpalliringid. Huviringide töö toimus
välises laagris.
päeva esimeses pooles ja kestis 2–3 tundi.
Traditsiooniliselt  korraldasime  ekskursioone  ja
Lapsed  olid  jagatud  rühmadesse  vanuse  järgi  ja
jalutuskäike mööda Lahemaa rahvusparki, ühisüri-
tegevus  sõltus  rühma   vanusest :  vastavalt  olid
tusi naaberlaagritega, spordivõistlusi ja kontserte.
korraldatud liikumismängud, matkad, viktoriinid,
lõkkeõhtud.
22
Noortelaagrite sisuline tegevus
Ülelaagrilises tegevuses said lapsed oma andeid
ajalehtedest, karpidest, looduslikest  mater -
proovida kunstilises isetegevuses kui ka  spordis .
jalidest;
4. meremotiivipäeval   tegime   mitmesuguseid
Noorte harimiseks olid korraldatud esmaabikoo-
kollektiivtöid.
litus,  päästeameti  koolitus,  ratsutamistunnid,
enesetundmise testid.
IV vahetus. Seikluste ja matkavahetus
Meie statistika järgi on 70% lastest meie püsiklien-
did, ülejäänud 30% olid meie laagris esmakord-
Eesmärk: arendada noorte teadmisi looduslikust
selt.
keskkonnast ja õpetada selles säästvalt elama.
Küsitluse  järgi  olid  lapsed  väga  rahul  pakutava
Sihtrühm: 7–15-aastased lapsed.
programmiga ja soovivad järgmisel suvel jälle puhata
Läbiviidud tegevused:
meie laagris.
1. matkatarkuste õppimine;
2. tutvumine piirkonna matkaradadega;
I vahetus. Kevad  Lahemaal
3. korraldasime  õppekäike  ja  matku  (vane-
matele rühmadele ööbimisega Lohja järvel);
Eesmärk:  veeta  sisukalt  kevadine   koolivaheaeg
4. õppisime toime  tulema  rasketes tingimustes.
Lahemaa rahvuspargi kaunis looduses.
Sihtrühm:  12–5-aastased lapsed.
V vahetus. Me ise oma elu  kujundajad
Läbiviidud tegevused:
Eesmärk: kujundada  lastes  hoidlikku suhtumist oma
1. tutvusime piirkonna matkaradadega;
psüühikasse ja füüsisesse.
2. õppisime jälgima ja nautima kevadist loo-
dust ;
Sihtrühm: 12–15-aastased lapsed.
3. õppisime orienteerumistarkusi;
Läbiviidud tegevused:
4. tegime ilmavaatlusi;
1. propageerisime  oma   tegevusega   ja  üritus-
5. külastasime loodusemuuseumi  Sagadi  mõi-
tega tervislikke eluviise;
sas.
2. viisime läbi diskussiooni teemal: pole kerge
olla noor;
II vahetus. Muinasjutumaa
3. psühholoogide  abiga  viisime  läbi  treenin-
guid, mis peaksid kujundama lastes oskusi
Eesmärk:  populariseerida  H.  C.   Anderseni   loo-
hoiduma halbadest kommetest ja sotsiaalse
mingut.
riskiga situatsioonidest;
Sihtrühm: 7–10-aastased lapsed.
4.  Moskva   Majakovski  teatri   lavastaja   abiga
Läbiviidud tegevused:
lavastasime “ Romeo  ja Julia”.
1. tegime käsitöid ja joonistasime H. C. Ander-
seni muinasjuttude  ainetel ;
VI vahetus. Loodusesõprade vahetus
2. lavastasime muinasjutu „Lumekuningana”;
Eesmärk: väärtustada oma riigi kultuuri ja tradit-
3. kõik ülelaagrilised üritused olid seotud
sioone ning kasvatada armastust ümbritseva loo-
H. C. Anderseni muinasjuttudega.
duse  vastu.
Sihtrühm: 7–15-aastased lapsed
III vahetus. Kunstilaager
Läbiviidud tegevused:
 Eesmärk: pakkuda noortele võimalust puhata loo-
1. korjasime ja kuivatasime ravimtaimi, millest
duses ja kasutada aega enesetäiendamiseks.
tegime ja jõime teed;
Sihtrühm: 7–15-aastased lapsed.
2. tutvusime  Lahemaa  vaatamisväärsustega
Läbiviidud tegevused:
(mõisad,  külad,  matkarajad),  omandasime
1. töötasid kunstiringid, mis aitasid lapsel  aren -
teadmisi praktilistel õppekäikudel;
dada oma teadmisi ja oskusi;
3. tutvusime  Sagadi  metsamuuseumi  ekspo-
2. korraldati käsitöönäitusi;
sitsiooniga;
3. toimus moeshow, kus lapsed tegid kostüüme
4. kohtusime Eesti Looduse ajakirjanikuga.
23
Noortelaagrite sisuline tegevus
VII vahetus. Saagem tähtedeks
3. korraldasime 3 võistlusvooru ja finaali, kus
selgusid “tähed” igal alal.
 Eesmärk: arendada lastes  loovust , tõsta enesetead-
vust , selgitada lavakunsti, tantsu ja muusika ole-
must.
Kontaktandmed:
MTÜ Noortekeskus Vihasoo
Sihtrühm: 7–15aastased lapsed.
Tel 660 3014; 50 59342
Läbiviidud tegevused:
[email protected]
1. korraldasime loominguliste stuudiote tööd;
www.vihasoo.ee
2. spetsialistide  abiga  selgitasime  välja  laste
Irina Djatšenko
loomingilisi võimeid ja andsime võimaluse
neid arendada;
LUUNJA NOORTELAAGER
Luunja  Noortelaager  asub  looduslikult  kaunis
suhtlemist puudega lastega. Käiakse koos jaluta-
männi-parkmetsas  Tartu  lähistel  Kabina  külas
mas  ja  osaletakse  ühisüritustel.  Puudega  lapsed
Luunja  valla  territooriumil.  Laagri  neljas  laste-
elasid aktiivselt kaasa tavalaste võistlustele. Pla-
majas  saab  puhata  140  last  ja  ühes  ka   liikumis -
neeritud  tegevuse  vaheaegadel   oldi   võimalikult
puudega noored.
palju basseinis, et teha spetsiaalseid harjutusi.
Laagrisse saavad tulla noored vanuses 7–12 aastat
ja keelelaagrisse 7–17-aastased. Sisulist tööd laag-
Puhkelaagrid.
ris koordineerib vanemkasvataja. Kõikides vahe-
Puhkelaagrite eesmärgiks on noorte suve sisusta-
tustes on vajalik arv kasvatajaid ja teisi töötajaid,
mine huvitava tegevusega, et anda võimalusi midagi
kes  tagavad  lastele  laagris  turvalise  puhkuse  ja
juurde õppida, üksteisega arvestada ja iseendaga
sõbraliku õhkkonna.
toime tulla ning võimalikult palju viibida värskes
Populaarne  on saksa keele suhtlemislaager. Keele-
õhus.  Huvitava  tegevuse  loomiseks  tegutsevad
õpetajateks on välistudengid Saksamaalt ja suure
laagris  huvialaringid:   draama -,  tantsu-,  spordi-,
laagripraktikaga  keeleõpetajad  eesti  koolidest.
loodusesõbra-,   ujumis -,  töömehe-  ja  kunstiring.
Keeletesti  põhjal  jaotatakse  noored  rühmadesse
Igal laagripäeval on oma nimi, näiteks võlupäev.
ning alati on olnud ka algajate rühm. Keelelaager
Õhtuti toimuvad ülelaagrilised üritused: moeshow,
kestab 12 päeva. Lisaks keeleõppele käiakse mat-
missi  ja misteri valimised, playbox, lõkkeõhtud,
kamas,  ratsutamas,  mängitakse  maastikumänge,
diskod ja palju muud.
võisteldakse  spordis  ja  nuputamises.  Õhtustel
Laagri eripära on esmaabi õpetamine koos ohu-
ülelaagrilistel üritustel kehastutakse tuntud laul-
tunde  kasvatamisega .
jateks, iluvõimlejateks, muinasjututegelasteks või
suvisteks päkapikkudeks.
Laste  rühi  parandamiseks  on  võimalikult  palju
päevast  pühendatud  sportimisele  ja  ujumisele.
Ratsutamistunnid toimuvad Luunja Ratsakoolis.
Tava- ja liikumispuudega laste integreerimine.
Viiendat  aastat  on  toimunud  laagrivahetus:  lii-
Kontaktandmed:
kumispuudega noor koos tavalapsega. See vahe-
Kabina küla
tus on olnud igati positiivne ja vajalik mõlemale
Luunja sjk 62201 Tartumaa
poolele. Puudega lapsed osalevad koos saatjatega
Tel/ faks 7 417225; 51 05010
aktiivselt kõikidel üritustel. Tavalapsed on näida-
reet .rannasaar @mail.ee
nud  üles   siirust   ja  abivalmidust  ning  meeldivat
Reet Rannasaar
24
Noortelaagrite sisuline tegevus
LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ REMNIKU LASTE- JA NOORTELAAGER
 
Remniku  Puhkekeskus asub   Peipsi   järve  põhja-
• tingimuste  loomine  erinevate  vaba  aja
rannikul, imeilusa järve liivasel kaldal. Peipsi järv
tegevuste korraldamiseks;
on üks soojema veega järvi Eestis. Eriliselt peen
• sihtsuunitlusega, laste sotsialiseerimise prot-
ja puhas rannaliiv on suurepärane paik  puhkuseks
sessi  toetavate  programmide  korraldamine
ja puutumatu loodus inspireerib tegevusteks vabas
suvisel koolivaheajal;
õhus. Remniku  Laste- ja Noortelaager asub Alajõe
• laste vaba aja  sisustamine , nende silmaringi
valla  keskusest  8 ja Jõhvist 35 kilomeetri kaugusel,
avardamine  ja  huvi  tõstmine  sisuka  ning
on rajatud 80. aastatel ning on sealses piirkonnas
  aktiivse vaba aja veetmise vastu.
üks paremas seisukorras baase lastega seotud prog-
Selleks korraldame mitmesuguseid üritusi (lõkke-
rammide läbiviimiseks.
õhtud, veepeod, matkad, teematilised päevad jne).
Remniku  Laste-  ja  Noortelaager on  Lastekaitse
 Majutamiseks on baasis suurte akende ja avarate
Liidu  struktuuriüksus  ja  tegutseb  Lastekaitse
rõdudega  kahekorruselised  paneelmajad,  kus  on
Liidu Lastelaagrite OÜ-na, mille põhitegevuseks
6–8-kohalised toad. Igas majutuskorpuses on duši-
on  laste  ja  noorte  vaba  aja  programmide  läbi-
ruumid ja teisel korrusel ruumid ürituste korral-
viimine ning erinevateks tegevusteks igakülgsete
damiseks. Majutuskorpustes on elektriküte.
tingimuste loomine. Kasutada on mitmed spordi-
väljakud – jalgpall,  korvpall , võrkpall, väike staa-
Lapsi toitlustatakse laagris 4 korda päevas. Puhke-
dion – ning võimalused erinevate mängude har-
keskusel on uue mööbliga sisustatud avar söökla.
rastamiseks:  koroona,   lauatennis   jne.  Baas  asub
 Temaatilistes  programmides  osalevad  lapsed
9,2 hektari suurusel aiaga piiratud maa-alal ning
vanuses 7–15 aastat.  Programme  viivad läbi vas-
on suurepärane koht erinevate programmide läbi-
tava eriala kogemustega  spetsialistid .
viimiseks,  samuti  perepuhkuse,  suvepäevade,
kursuste, seminaride, õppekäikude, nõupidamiste,
Kontaktandmed:
ürituste jms korraldamiseks.
Alajõe vald, Remniku küla
Remniku Laste- ja Noortelaagri tegevus on litsent-
Ida-Virumaa
seeritud, baasile on antud Haridus- ja Teadusminis-
Tel 33 93198; 631 1128
teeriumi poolt tegevusluba.
[email protected]
www.lastekaitseliit.ee
 Remniku  Laste-  ja  Noortelaagri  tegevuse  ees-
Alar Tamm
märgiks on:
 
VESKI NOORTELAAGER
Tartu   linnale   kuulub  Valgamaal,  Otepäält  2  km
täidetud. Veski Spordibaasi agaramad kasutajad on
kaugusel  Kaarna  järve ääres asuv Veski Noorte-
olnud Tartu linna erinevad spordiklubid. Noorte-
laager. Selle haldamine on antud alates 1. novemb-
laagri   renoveerimine   aga  kindlustab  võimaluse
rist  2003 Tartu Linna Spordibaasidele.
hoida vähemalt 30–35 kohta kasutuses ka talvel.
Veski  Noortelaagris  on  kokku  70  majutuskohta.
Potentsiaalsete kasutajatena näeme külalisi kogu
Need jagunevad kolme olmehoone vahel, millest
Eestist.  Juba  tänaseks  on  olnud  igati  positiivne
kahes on 30 kohta, ühes aga 10 kohta. Lisaks kuu-
koostöö Tartu LV Kultuuriosakonna Noorsootee-
lub spordibaasile söökla ja väike saun. Kõik hoo-
nistusega,  Tartu   Kutsehariduskeskuse ,  spordi-
ned on ligi 30 aastat vanad ja nende seisund on
klubide ja Tartu Kunstikooliga. See on näidanud,
rahuldav. Veski Noortelaagrile on väljastatud noorte-
et  erinevate  projektlaagrite  läbiviimine  Veski
laagrite korraldamiseks Haridus- ja Teadusminis-
Noortelaagris  on  võimalik.  Peale  järk-järgulist
teeriumi tegevusluba. Seega on kõik olulisemad
renoveerimist  peaks  aga  Veski  Noortelaagrist
päästeameti ja tervisekaitse nõudmised tänaseks
saama kõikidele tänapäevastele ohutus- ja tervise-
25
Noortelaagrite sisuline tegevus
kaitsenõuetele vastav, kena ja  aastaringselt  kasu-
mehe” võistluses. Kokkuleppel politseitöötajatega
tatav keskus, kus lisaks spordilaagritele viiakse läbi
demonstreeriti laagri territooriumil lastele politsei-
mitmesuguseid  lastele  ja  noortele  mõeldud  kul-
koerte  oskusi. Kunstiga (maalimisega) tegelevatele
tuuriüritusi ning koolitusprogramme.
noortele pakkus Otepää ilus maastik kindlasti palju
uusi ideid ja mõtteid. Sagedased olid kombineeri-
2005. aasta suvel korraldasime noortele program-
tud teatevõistlused, pallimängud, külastati Otepää
milise tegevuse kuues laagrivahetuses. Veski Noorte-
suusamuuseumi  ja  ajalooliselt  tähtsamaid  kohti
laagri   kolmes   vahetuses  osalesid  mitmete  oma-
lähiümbruses.
valitsuste poolt suunatud lapsed vähekindlustatud
peredest (kokku 146 last). Lisaks neile kasutasid
Veski Noortelaager ootab ka edaspidi mitmekülg-
noortelaagrit  paljude  erinevate  huvialadega
sete  huvidega  noori aktiivselt puhkama, seda nii
noored  –  peamiselt   sportlased   ja  Tartu  Kunsti-
suvel kui talvel.
kooli õpilased. Igas vahetuses puhkas keskmiselt
73 noort. Kogenud laagrijuhi ja kasvatajate oskus-
Kontaktandmed:
test  tulenevalt  said  lapsed  aktiivselt  osaleda  nii
Tartu Linna Spordibaasid
spordiradadel  kui  ka  õhtustel  meelelahutuslikel
Kungla 1, 50403 Tartu
üritustel. Looduskaunil Kaarna järvel sõideti  kanuu -
Tel 7 461 062; 50 15825
dega, kasutati ümbruskonna matkaradasid, supeldi
[email protected]
ja ujuti. Iga laagrivahetus kulmineerus tüdrukutel
www.tartu.ee/spordibaasid
“Veskipiiga” konkursiga ja poistel parima “Kivi-
Raido Mägi
KLOOGARANNA NOORTELAAGER
Kloogaranna  Noortelaager  asub  looduskaunis
paela , tootemit metsaandidest, kipsmaski ja käe-
kohas männimetsa all liivasel mererannal Klooga-
maski,  savikujukesi,  õnnekivi,  natüürmorti  ning
ranna külas  Harjumaal .
koostada laagripäevikut, kuhu noored ise iga päev
joonistasid pilte kõige meeldejäävamast üritusest
Kloogaranna Noortelaagri 2005. aastal pakutud 7–
ja täiendasid seda väikese  jutuga . Kõik omameis-
15-aastastele mõeldud seitsmest erineva suunitlu-
terdatud asjad saadi mälestuseks koju kaasa. Iga
sega laagrivahetusest võttis osa 894 noort.
päev käidi ka lähiümbruses matkamas ning tuge-
 Esimese laagrivahetuse nimi oli “Ujumislaager
vamad ja julgemad käisid kanuudega merel.
MULL”  ning  selle  eesmärgiks  oli  ujumisoskuse
Kolmandas  vahetuses  õppisid  lapsed  tundma
parandamine, veekartuse vähendamine ning vee-
Piiblit   ja  ühe  loo  järgi  õpiti  selgeks  näitemäng,
mängude tutvustamine. Laagripäevade jooksul oli
mida esitati laagri viimasel päeval lapsevanema-
kõigil  võimalik  iga  päev  käia  koos  kahe  kasva-
tele.
tajaga  väikeste  15-liikmeliste  gruppidena  Keila
Tervisekeskuses  ujumistreeningutel,  mille  läbi-
Neljanda  vahetuse nimi oli “Päikesepüüdjad” ja
viijateks olid kogenud  treenerid . Oli ka vahvaid
seda sõna  otseses  mõttes. Kuna päevad olid kõik
teatevõistlusi ning põnevaid ja kasulikke veehar-
päiksepaistelised ja  soojad , siis enamus võistlus-
jutusi,  mis  kohe  välja  ei  tahtnud  kukkuda,  kuid
mänge  toimus   rannas .  Iga  päev  jätkati  järjejutu
laagri  lõppedes  enamusele  selgeks  said.  Peale
kirjutamist, millest laagri lõpuks sai tore põnevus-
treeningute  oli lastel lõõgastuseks võimalus kasu-
jutt.
tada  mullivanni,  sauna  ning  kõige  haaravam  oli
Viiendas vahetuses olid Haapsalu linna ja Tallinna
muidugi vee keerdliumägi.
spordiklubi lapsed. Seikluslaagris õpetati lastele
Teine vahetus oli kunsti- ja matkasõprade päralt.
matkatarkusi, ronimist vastvalminud nelja meetri
Laagri eesmärgiks oli noortele tutvustada võima-
kõrgusel roniseinal ja muid põnevaid ranna- ning
likke kunstivõtteid ja tehnikaid, arendada noorte
loodusmänge. Roniseinal julgestas lapsi kogenud
fantaasiat ning käelisi oskusi. Igapäevased kunsti-
instruktor.  Lõpuks  korraldati  ka  võistlus  kiiruse
tunnid  toimusid väiksemates gruppides, kus noor-
peale ning võitjaid  autasustati . Käidi matkadel ja
tel  oli  võimalik  laagri  vältel  meisterdada  sõbra-
seiklusrajal,  kus  igaüks  sai  proovile  panna  oma
26
Noortelaagrite sisuline tegevus
osavust,  leidlikkust  ning  meeskonnatöövõimet.
tikumängud, palliturniirid, teatevõistlused,  aarete -
Jagati näpunäiteid matkaleminekuks – mida kaasa
jaht , viktoriinid, Playbox, Blackbox, laagri missi
võtta,  kuidas  kotti   pakkida ,  kus  telkida,  kuidas
ja misteri valimised, Kloogaranna TV,  karneval ,
telki  üles  panna,  kuidas  lõket  teha  ja  kuhu  ning
disko ,  arbuusifestival,  lõkkeõhtu  pulgasaia  ja
kuidas  liikuda  metsas, mida teha, kui oled eksi-
pannkoogi   küpsetamisega.  Korraldati  mitmeid
nud, mida võib süüa looduses, kuidas puhast vett
teemaõhtuid loovuse arendamiseks ning suhtlemis-
saada jne.
oskuse parendamiseks.
Kuues  laagrivahetus  oli  laste  loometöölaager,
Põnevaks  muutis  laagrielu  ka  kogu  laagri  vältel
mille lõppedes korraldati näitus.
kestnud “Siilijaht”, mis tähendas oma kämpingu
igapäevast korrashoidu, saamaks võimalikult head
Seitsmendas  laagrivahetuses  veedeti  mõnusalt
hinnet  puhtuse  ja korra eest. Laagri lõppedes sai
suve  tantsu-  ja  käsitöölaagris  “Kepsujalg”.  Ees-
parim kämping tordi.
märgiks oli tutvustada noortele erinevaid tantsu-
liike  ja  nende  eripärasid.  Koos  tantsuõpetajaga
Kloogaranna  Noortelaager  pakkus  lastele  vabas
õpiti ja tantsiti, arendati liikuvust, koordinatsiooni
õhus  tegutsemise  kaudu  tervistavat  ja  kosutavat
ja enesekindlust. Laagri lõpus esineti lapsevane-
suvepuhkust.
matele õpitud tantsukavaga, mis tegi nii ühele kui
teisele rõõmu. Kuna tegemist oli ka käsitöölaag-
Kontaktandmed:
riga, siis oli lastel võimalus kaasa lüüa töötubades,
Keila vald, Kloogaranna küla
kus  tehti  karnevaliks  kipsmaske,  tuulelohesid,
Tel 654 0845 noortelaager
klaasimaali, kaunistusega pildiraame ning sõbra-
638 0757 ENTK
paelu .
51 29366
Kõigis laagrivahetustes toimusid lisaks vastavatele
helga [email protected]
teemadele ka tavapärased laagriüritused – maas-
Helga Eichen
KUTIMUTI NOORTELAAGER
KutiMuti Noortelaagril sai 2005. aastal täis kümme
• Jalgratturi eksami  sooritas  edukalt ja sai laag-
tegevusaastat Laulasmaal.
ris  juhiload  kätte 22 last.
• Kahes esimese vahetuses said lapsed supelda
Lapsevanemate  tänusõnad  ja  tunnustus  laagri
Laulasmaa   Resort  Veekeskuses.
tegevusele näitavad, et laager on noorte vaba aja
• Teatrilaagri lapsed esinesid suure suvelõpu-
sisustamisel jõudnud arvestatava tegija staatusesse.
kontserdiga  27.  augustil  Laulasmaa  Resort
Kokku veetis suvepuhkuse KutiMuti Noortelaag-
vabaõhulaval
ris  348  last.  Rohkesti  oli  neid,  kes  suve  jooksul
• KutiMuti  Noortelaagri  sünnipäevapeol
ikka ja uuesti laagrisse tulid.
19.  augustil  osales  üle  80  inimese  –  laagri
endised kasvandikud, kasvatajad, programmi-
Soodne asukoht Tallinna lähistel ja  vaheldusrikas
juhid.
tegevusprogramm on kasvatanud laagri  populaar -
• Kuuendas vahetuses toimus Venno Loosaare
sust. Laagrivahetused toimuvad ka sügis-kevad-
üliedukas noorteprojekt “Küpsistega AIDSI
talvistel koolivaheaegadel.
vastu”, osalesid ka Merelaagri lapsed.
2005. aasta suvelaagri “hittideks” olid:
• Neljas vahetuses viidi läbi Eesti Pereplanee-
• Seiklusõpetuse vahetuste lapsed käisid kahe-
rimise  Liidu poolt noorte seksuaalkasvatuse
päevasel jalgsimatkal Pakri maastikukaitse-
projekt, mis noortele suurt huvi ja elevust pakkus.
alal. Ööbiti  telkides  ja tutvuti Põhja-Eesti ühe
• Lapsed kirjutasid iga päev oma laagrimuljed
unikaalsema  paeastanguga.  Matka  käigus
laagri  foorumilehele.  See  oli  heaks  tagasi-
korraldati astangult köielaskumisvõistlused.
sideks ja infoks kasvatajatele ja programmi-
• Liikluspäeva  raames  said  üle  14-aastased
juhile.
lapsed õppida autosõitu.
27
Noortelaagrite sisuline tegevus
I vahetus.  Orienteerumine , seiklus ja  esinemis -
teste,  analüüsiti  liiklusolukordi.  Tulemus  tasus
julgus
ennast  ära  –  jalgratturi  eksami  sooritasid  25-st
lapsest 22 väga edukalt. Liiklusõpet aitas korral-
Osalesid lapsed vanuses 7–17 eluaastat.
dada  Plekk- Liisu   Autokool,  kes  organiseeris  ka
Kaarditreeninguid  viisid  lastele  läbi  kogenud
suurematele  lastele  autosõidutunnid.  Palju  tehti
orienteerujad. Iga päev tehti treeninguid erineva-
isetegevust,  tantsiti  ja  lauldi.  Kogu  laagripere
tel maastikel: Keila-Joa parkmetsas, Kloogaranna
lemmikuks sai Kati loodud uus kantritants.
ümbruses,   Lohusalu   pankrannikupealsel.  Ühel
Üliedukalt  lavastati  “Pöial-Liisit”,  kus   peaosas
päeval  toimus  jalgsimatk  Paldiskisse  ja  Pakri
debüteeris 9-aastane Merjam Ahmet.
poolsaarele.  Seal  peeti  ka  valikorienteerumise
esimesed võistlused. Juba kogenud orienteerujate
Ikka ja jälle on sportlikuks suursündmuseks vahe-
kõrval õppisid esimesi orienteerumisnippe ka päris
tuses  rogain.  Kõik  võistkonnad  sööstavad  ühis-
algajad .
stardist korraga metsa punktide jahile. Ja sel aastal
oli  päris  mitu  võistkonda,  kes  jõudsid  etteantud
Selles vahetuses külastati Laulasmaa Resort Vee-
aja  raames  (3  tundi)  kõik  punktid  ka  üles  leida.
keskust, mis lastele suure elamuse valmistas, eriti
Nii et võitjad selgitas välja parem aeg. Kokku läbis
kui arvestada asjaolu, et merevesi oli sel ajal veel
parim võistkond umbes 14 kilomeetrit.
väga külm. Tehti nagu ikka palju sporti: igapäe-
vased   pallimängud,  teatevõistlused,  lipumäng,
kuulijämm, raudkuti- ja raudmuti mitmevõistlus
IV vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants
jne. Toredaks laagritraditsiooniks on oma  diplo -
Vahetuse programm oli planeeritud sellise arves-
mite,  medalite  ja  karikate  andmine  parimatele
tusega, et lapsed on suuremad ja kogenumad. Jõu-
sportlastele.
tigi rohkem korda saata kui tavavahetuses ja elugi
laagris oli tunduvalt rahulikum ja asjalikum. Kas-
II vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants
vataja  Sergo  TPS-st innustas kõiki  sportima , eriti
popiks muutusid jalgpallitrennid pärast seda, kui
Uus  kasvataja  Viljandi  Kultuuriakadeemiast  tõi
Sergo hakkas õpetama vahvaid pallitrikke.
sellel suvel laagrisse palju elevust tantsutundide
näol.  Ka  need  poisid,  kes  algul  itsitades  nurga
Lisaks  tavapärasele  lavaesinemisele  õpiti  selles
tagant piilusid, said lõpuks tantsusammud selgeks
vahetuses  palju  uusi  tantse.  Ja   vahva   on  see,  et
ja  vanemate  külastuspäeval  oli  tore   isadele -
suuremad  poisid  ei  häbene  ega  põe  enam  oma
emadele  uusi  oskusi  näidata.  Nii  mõnigi  lapse-
kohmakust,  vaid  õpivad  innuga  ja  tahavad  ka
vanem  oli  sügavas  hämmingus  oma  võsukese
esineda. Vanemate külastuspäeva üheks toredaks
edusammude  üle  tantsupõrandal.  Kava  pandi
osaks  on  ka  traditsioonilised  võistlused  isadele-
kokku 3–4 päevaga.
emadele, ja pärast said nemadki diplomid.
Seda vahetust jääb ka ilmestama jaaniõhtu ilusate
Nagu  igas  teises  vahetuses,  oli   selleski   oodatud
rahvalike  traditsioonidega:  lustakad  seltskonna-
spordisündmuseks  raudkuti  ja  raudmuti  mitme-
tantsud,  loitsud  ja suur jaanituli koos vorstiküp-
võistlus.  Seitsmest  järjestikku  toimuvast  spordi-
setamisega. Tüdrukute kimbukorjamine seitsmest
alast selgus lõpuks nii  kangeim  spordipoiss kui
erinevast suvelillest, poiste vägikaika vedamine
-tüdruk.  Matk  Pakrile ja öö lõkke ääres ühislau-
ja  matil  maadlemine  on  juba  traditsioonilised.
ludega jäävad kindlasti kõigile  kauaks  meelde.
Kõik koos vedisid jätkuva innuga ka köit. Matkale
Pakri poolsaarele said kaasa kõik üle 10-aastased.
V vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants
Ööbiti pangal telkides.  Imeilus  ilm, öine lõke tähis-
taeva  all  ja  kaunis  pankranniku  loodus  jätsid
Selles  vahetuses  oli  kõige  rohkem  Tartu  lapsi,
kustumatu mälestuse.
lisaks ka toredad õed Saskia ja Miika Los Ange-
lesest. Draamaõppe tundidesse ei pidanud kedagi
sundima, see meeldis lastele ja tööd tehti täie in-
III vahetus. Liiklusõpe, sport, seikluskasvatus,
nuga . Sigrid ja Lemmi õppisid oma pika lavadia-
näitlemine, tants
loogi  suisa  öösel  selgeks.  Lavastati  eesti  rahva-
Liiklusõppe  uuenduseks  oli see, et tunnid toimusid
muistend  “Kuidas hunt inimeste peale vihastas”.
igapäevase  laagriprogrammi   osana .  Tehti  palju
28
Noortelaagrite sisuline tegevus
Selleski vahetuses oli oodatud spordisündmuseks
VIII vahetus. Teatrilaager
rogain–  orienteerumisvõistlus,  kus  kahe  tunni
Teater-teater! Üle Eesti olid kokku tulnud tõelised
jooksul tuli metsas kontrollpunktid üles leida.
draamafännid, kelle õppetöö oli nii  pingeline , et
öörahu  ajaks  tavalise  sigina-sagina  ja  itsitamise
VI vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants
asemel sügav  vaikus  ringi luusis. Noori olid juhen-
dama tulnud oma ala tõelised profid.
Toredaks traditsiooniks sel suvel oli kõigis vahe-
tustes seiklusraja läbimine meeskonnatöö kooli-
Kõnetehnika ja häälekasutus: Toomas Lõhmuste.
tusena. Juba eelmisest aastast tuttavatele ämbliku-
Nukk  lavastuses:  Hendrik  ja  Maie  Toompere.
võrgule,  köielkõndimisele  ja  “suusatamisele”
Grimeerimise põhialused: Tiiu Luht. Laul ja rüt-
lisandusid  sel  aastal  kuristiku  ületamine,  köiega
mika : Lemme Täll. Tants ja koreograafia:  Niina
laskumine   kaljult  ja  meeskondlik  köiehüpe  täp-
Rejeva. Foorum- ja sotsiaalteater: Piret Soosäär.
susele. Meeskondade ajad summeeriti ja sel moel
Grimmikoolitus Estonia teatri peajumestaja käe
selgus kõige efektiivsemat koostööd tegev mees-
all pakkus suurt huvi. Põnev oli ka see, et poisid
kond. Kasulik ja kogemusi  andev  on see seiklus-
pidid tüdrukutele jumestuse tegema.
rada  igatahes.  Alati  ei  osutugi  tugevamaks  see
võistkond, kus kõige paremad sportlased, olulise-
Lisaks veel moderntantsu tunnid, loengud teatri-
maks  teguriks  saab kaaslaste abistamine ja koos-
semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suure
töö.
ühislavastuse loomine ja etendamine Laulasmaa
Resorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli  Kristel
Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro-
Elling  Von Krahli teatrist.
jekti  “Küpsistega AIDS-i vastu”. Huvitavad testid
ja  lahedad  mängud,  eriti  aga  värvimuusika  ja
Siiski  jäi  aega  ka  selles  vahetuses  seiklusraja  ja
tossuga disko meeldisid lastele väga. Selles prog-
meeskonnatööga  tegelemiseks , rohketeks ühislaul-
rammis lõid kaasa ka Merelaagri lapsed.
misteks, stiilipidudeks, diskodeks. Vahetuse jook-
sul toimus vabalavafestival, kus esitati kodus ette-
valmistatud lavastusi. Ja parimaks tunnistati taas
VII vahetus. Seikluskasvatus ja draamaõpe
Nõmme Kultuurikeskuse draamastuudio “ Peegel ”
Lapsed  vanuses  9–15.  Selles  vahetuses  oli  eriti
muinasjutuaineline  “Etüüd”.  Kolmel  eriti  ilusal
rohkesti neid lapsi, kes sel suvel juba  mitmendat
augustikuu suvepäeval jõuti  soojas  merevees veel
vahetust laagris veetsid. Seetõttu tuli ka programm
rannamõnudki ära proovida. Suur ühiskontsert anti
seada nii, et oleks võimalikult palju huvitavaid uusi
27.  augustil  rohkearvulisele  publikule  ja  pärast
tegevusi. Öine maastikumäng, armeespordi võist-
seda oligi aeg koju sõita.
lused , maratonijooks – eriti poistele meeldis sport-
Kümnes  laagrisuvi  oli  KutiMutis  meeldejääv  ja
lik  ja  põnev  elu.  Draamaõpe  koos  laulu  ja  tant-
sisukas .
suga pakkus osalemis- ja tegemisrõõmu. Selle suve
parimaks laagrilauluks tunnistati just selle vahe-
Kui nüüd õnnestuks kolm aastat kestnud ponnis-
tuse  regilauluainetel  loodud  laul.  Ja  muidugi
tuste tulemusena ka mingi ime läbi kohalikult oma-
laagri  sünnipäevapidu  19.  augustil:  suure  tordi
valitsuselt  ehitusluba  hankida!  Uue  laagrimaja
valmistamine, sünnipäevatelgi püstitamine ja pidu
projekt ootab juba pikemat aega ehitajaid ... aga
koos külalistega.
paraku  ei  olene  kõik  laagrikorraldajast  ja  tema
entusiasmist. Jääme lootma terve mõistuse võidule
KutiMuti Stuudio noored näitlejad lavastasid laagri
ja usume ikkagi, kõigest hoolimata, et KutiMuti
sünnipäevapeoks lustaka lühiloo “Mereröövli nai-
uus laagrimaja varsti Laulasmaal uksed avab.
sevõtt”, mis  publiku  naerust rõkkama pani.
Kontaktandmed:
Tantsu  ja  tralli  jagus  sellel  öösel  kauemaks  kui
Laulasmaa, Harju maakond
tavaliselt. Selles vahetuses külastas meid ka Tallinna
Tel 50 28180
noorsootöötajate  nõukogu  koos  linnapea  Tõnis
 [email protected]
Paltsiga.  Kui  nõukogu  oma  väljasõiduistungi
www.kutimuti.ee
lõpetas, jätkus neil ka aega laagriga tutvumiseks
Tiiu Mägi
ja lastega koos tantsimisekski.
29
Noortelaagrite sisuline tegevus
ROMAŠKINO TIIGRID NOORTELAAGER
 
Romaškino Tiigrid Noortelaager asub Harju Maa-
rahuldada kõige erinevamate huvide ja maitsetega
konnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas. Laagri-
laste  ja  noorte  vajadusi.  Õhtuti  toimusid  üle-
kompleksi kuulub 4 lastemaja kokku 144 lapsele
laagrilised  üritused:  viktoriinid,  isetegevuskont-
ja suur söökla diskosaali ning lastebaariga.
serdid, diskod ja lõkkeõhtud, kus pandi proovile
kõigi laagrisolijate võimed. Huvitavamate üritus-
2005. aastal viidi läbi 9 laagrivahetust kevadisel,
tena  tuleks  nimetada  traditsioonilisi  karnevale,
suvisel ja sügisesel koolivaheajal ning kokku osa-
lastelaatu ja lõkkeõhtuid, kus kõrvuti laste ja noor-
les laagri tegevuses 932 last ja noort.
tega osalesid ka kasvatajad ja lapsevanemad.
Igal vahetusel oli oma, teistest erinev programm.
Juulis  ja  augusti  alguses  korraldasime  laagrite-
Traditsiooniliselt oli laagri tegevus sportliku suu-
vahelised  võistlused  (jalg-,  korv-,  ja  rahvaste-
nitlusega, mängiti jalg-, korv- ja võrkpalli, lauaten-
pallis), kus osalesid Romaškino Tiigrid, Vihasoo
nist ning käidi meres ujumas. Sportlastest osalesid
ja Kotka noortelaagrite võistkonnad.
laagri tegevuses TKSK VISA hokipoisid.
Iga laagrivahetuse lõpul peeti meeles ühistege-
Koos noorte sportlastega osalesid laagri tegevu-
vuse  aktiivsemaid  ja  spordivõistluste  paremaid,
ses ka tavanoored üle terve Eesti.
keda autasustati laagrisärkide, embleemide, tortide
Mitmes vahetuses toimusid keelelaagrid ja kuna
ja maiustustega.
laagripere oli  kakskeelne , siis tuli see kasuks nii
Kuna  osalejaid  oli  üle  Eesti,  siis  võimaldas  see
ühele kui ka teisele poolele.
noortel leida uusi sõpru ja avardada oma teadmisi
Tavakohaselt viidi läbi nii individuaalseid kui ka
koduvabariigi geograafia osas. Kõik laagris osale-
rühmadevahelisi spordivõistlusi erinevatel spordi-
nud said juurde palju uusi kogemusi.
aladel, matkati. August oli üldiselt vihmane, meri
Pilte saab vaadata meie koduleheküljel internetis
oli külm ja see takistas tavapäraseid igapäevaseid
aadressil www.hot.ee/romaskino
suplusi.
Kontaktandmed:
3–4 korda nädalas toimusid muusikatunnid, lastele
Eevardi 5, 13516 Tallinn
pakuti  võimalust  esineda  laulu-  ja  tantsukon-
Tel 646 3395; 55 22377; 52 09442
kurssidel ning lastevanemate külastamispäevade
[email protected]
kontsertidel.
www.hot.ee/romaškino
Ürituste  plaan  oli   mitmekesine   ja  sellega  püüti
Boriss  Petrov
VAIBLA NOORTELAAGER
Meie laagri  suvine  tegevus on suunatud noortele
Meie kasvatajad, kes on läbinud mitmeid kooli-
vanuses 7–15 eluaastat. Loomulikult võivad tulla
tusi  ja  on  põhikogemused  saanud  muidugi  just
ja tulevadki tihti  nooremad , kes juba endaga ise
tööst laagris, oskavad leida kontakti iga lapsega,
hakkama  saavad  ega  pelga  mõnda  aega  olla
haarata ta tegevustesse ja tekitada neis positiivse
kodunt  eemal  päris  uute  inimeste  hulgas.  Oma
igapäevase  eduelamuse.  Kõik  meie  lapsed  on
laagrivahetused püüamegi organiseerida, pidades
tublid ,  oskavad  laulda,  tantsida,  näidelda,  palli
silmas eesmärki, et see lühike aeg eile veel võõraste
mängida  ja  võistelda!  Meie  laagris  teevad  kõik
inimeste  hulgas  muutuks  igas  vanuses  noortele
rõõmuga  kaasa:  sportmängud,  lõkkeõhtu,  esine-
huvitavaks, arendavaks, üllatusi ja ka äratundmis-
mised, võistlused, mälumängud, diskod, ööhäire,
rõõme pakkuvaks.
ekskursioon   jne  –  kõik  on  oodatud  ja  haaravad
tegevused. Kuna Võrtsjärv on meil lausa aia taga,
Tundes ennast selle lühikese aja jooksul ühtse pere
oleks  patt  seda  kasutamata  jätta:  palju  ujuda  ja
väikese liikmena jääb iga noor ja laps rahule – iga
veemänge korraldada on igati ootuspärane. Kui ilm
päev on oma rõõme ja ootusi väärt!
30
Noortelaagrite sisuline tegevus
vähegi soosib, siis koju lähevad meilt päevitunud
ning  igaühega   arvestamine   ongi  vist  need  põh-
ja rõõmsameelsed lapsed.
jused, mis toovad lapsed ikka ja jälle meile tagasi.
Vaibla Noortelaager asub Viljandist 32 km Tartu
Kontaktandmed:
poole, Tartust 43 km kaugusel. Suve jooksul vee-
Kolga-Jaani vald, Viljandimaa
dab meil oma aega keskmiselt 250–300 noort, kus-
Vaibla
juures ligi 1/3 neist on korduvkäijad. Oleme tööta-
Tel 56 693 775
nud 5 aastat ja iga vahetus ning iga laagrilaps on
ingrid @tdl.ee
toonud  kaasa mingi killukese oma särast. Sõbra-
www.tdl.ee/ingrid/vaibla.html
lik  õhkkond,  rahulik  ja  huumorimeelne  koostöö
Ingrid Rump
MÄE-KÄÄRAKU NOORTELAAGER
Mäe-Kääraku Noortelaager asub Võrumaal  Haan -
tegevust. Laagrit külastasid korvpallimeeskonna
jas ja tegutseb põhiliselt suveperioodil. Laager on
Tartu Ülikool/Rock sportlased ja treenerid. Juba
rajatud 70 noore vastuvõtuks. Juba 1973. aastast
mitmendat  aastat  järjest  osalesid  nende  laagri
on laagri põhilisteks kasutajateks spordiga aktiiv-
korraldamisel mõned lapsevanemad. Lisaks laste
selt tegelevad noored.
ja treenerite endi poolt läbi viidud üritustele orga-
niseeriti  lastevanemate  poolt  kaks  puhkeõhtut.
Laagri üldterritoorium on 7,1 ha.  Kompleks  koos-
Päeva  toidurahaks  ühele  lapsele  planeeritu  oli
neb kahest puithoonest (personali hoone ja söökla),
piisav.  Toitu  valmistasid  kaks  kutselist   kokka .
võimlast  (540m²),   saunast   ja  kolmeteistkümnest
Meditsiiniliselt  teenindasid  laagrit  Tartu  arstid,
kämpingumajast.  Noortele  ööbimiseks  mõeldud
õnneks nende abi palju ei vajatud. Juba neljandat
kämpingumajad on möbleeritud ja nendes on 5–6
aastat  osalesid  laagris  lapsed  väljaspoolt  Tartut
kohta. Kasutusel on elektriküte. Toitlustamine toi-
( Paidest , Ülenurmelt).
mub eraldiasuvas sööklamajas.
Võimaluse korral loodame pakkuda seda võimalust
2005. aasta suvel õnnestus meil läbi viia suvelaager
ka järgmistel aastatel. Mäe-Kääraku Noortelaagri
kuues  vahetuses,  kus  osales  kokku  420  õpilast.
suurimateks  plussideks  on ilus looduslik keskkond,
Laagrivahetused komplekteerisime peamiselt Tartu
ujumiseks väga sobiv järv ja rahulik õhkkond.
linna spordiklubide õpilastest.
Laagri  esmaseks  sportlikuks ülesandeks oli õpi-
Kontaktandmed:
Tartu Linna Spordibaasid
laste  kehaliste  võimete arendamine, kuid ka eri-
Kungla 1, 50403 Tartu
alaste oskuste arendamine. Laagril on oma saal,
Tel 7 461 062; 50 15825
kus on võimalik mängida nii võrk- kui korvpalli.
[email protected]
2005.  aastal  ehitasime  teise  liivaväljaku  ranna-
www.tartu.ee/spordibaasid
võrkpalli harrastamiseks ja uued jalgpalliväravad.
Raido Mägi
Tavapäraselt jätkus laagris ka piisavalt spordivälist
JAANIMÄE SPORDILAAGER
Jaanimäe Spordilaager tegutseb Võrumaal Haanja
Laagri territoorium on 1,5 ha, kus paiknevad kõik
vallas  Jaanimäe  külas  Jaanimäe  Spordibaasis.
laagri eksisteerimiseks vajalikud ruumid ja män-
Spordibaas kuulub Võru linnale ja on Võru Spordi-
guväljakud.
kooli hallata.
Enamuse  laagrituusikutest  kasutavad  ära  Võru
Spordibaas on käigus aastaringselt ja spordilaagri
Spordikooli  murdmaasuusatamise,  laskesuusa-
käsutuses on see talvisel ning suvisel koolivaheajal.
tamise  ja  orienteerumise  osakondade  õpilased
31
Noortelaagrite sisuline tegevus
ning Võru lähivaldade lapsed. Spordilaagri peda-
spordilaagri kütte varumisel, s.t aitasid ladustada
googiliseks personaliks on Võru Spordikooli tree-
küttepuid  ja  turbabriketti.  Kord  laagrivahetuse
ner-õpetajad ja üliõpilased, kooli endised õpilased.
jooksul toimus peoõhtu (moedemonstratsioonid,
isetegevus) koos diskoga. Ühel õhtupoolikul näda-
2005. aasta esimene vahetus toimus jaanuaris ja
las (tavaliselt neljapäeviti) oli külastusaeg (16.00–
järgmised kaheksa vahetust ajavahemikul 4. juulist
20.00) ja selle aja sees oli lastevanematel võima-
kuni 27. augustini. Viimane laagrivahetus toimub
lik osaleda koos lastega sportlikes mängudes ning
detsembris.
päeva lõpul nautida saunamõnusid.
Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening, jaa-
Haanjamaa kauni looduse keskel asuv Jaanimäe
nuaris   suusatamine   ja  suvel   jooks ,  suusaimitat-
Spordilaager on mõnus koht õpilastele vaba aja ja
sioon , matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju-
tervistava  puhkuse  veetmiseks  ning  meelisspor-
mine.  Laskesuusatajad  kasutasid laskeharjutusteks
dialaga tegelemiseks.
spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast-
seliina  valla  lasketiiru.  Rullsuusatamiseks  kasu-
Kontaktandmed:
tati  Võru-Väimela   rattateed   ja  Tehvandi  rada
Võru Spordikool
Otepääl.  Ujumiskohana  kasutati  spordibaasist
Kreutzwaldi 16, 65609 Võru
kahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärve ja 4 km
Tel/fax 78 21225; 50 33447
kaugusel olevat Kurgjärve spordibaasi ujulat. Iga
[email protected]
laagrivahetuse  õpilased  andsid  ka  oma  panuse
Mati Ojandu
KURGJÄRVE SPORDILAAGER
Kurgjärve  Spordilaager  asub  Võrumaal  Rõuge
gut, valmis 90 m2 laudpõrandaga telk ühisürituste,
vallas kahe ilusa järve vahel.
treeningute ja diskode läbiviimiseks. Uuendati ka
välisujula  sillad , puhastati ujula rand.
Nõmme Spordiklubi rendil  olevas  Kurgjärve Spordi-
laagris on klubi 2005. aastal läbi viinud 16 laagri-
Laagris oli lisaks Nõmme Spordiklubi lastele ka
vahetust 2111 lapsele.
Audentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, Kalevi
Ujumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis-
Nii  talvised,  kevadised,  sügisesed  kui   suvised
klubi,  Haapsalu  Ujumisklubi,   Kadrina   Ujumis-
vahetused  on  möödunud  sportliku  tegevuse  ja
klubi, Parksepa Spordiklubi, Tallinna  Kunstikooli
laste arendamise tähe all. Laagrites olid treenerid,
ja paljude teiste lasteorganisatsioonide lapsed.
huvijuhid, ujumisinstruktorid ja arstid. Huvijuhi
eestvedamisel  oli  sisustatud  noorte  vaba  aeg.
Kurgjärve Spordilaager on üks vähestest laagritest,
Õhtuti  toimusid  mälumängud,  viktoriinid,  ise-
mis töötab aastaringselt.
tegevus, erinevad  turniirid , diskod jne. Pedagoo-
gilisel personalil oli kõigil läbitud laagrikasvataja
Kontaktandmed:
Nõmme Spordiklubi
kursus   ja  nad  omasid  vastavat  tunnistust.  Laag-
Külmallika 15 A 12617 Tallinn
rites ei juhtunud lastega ühtegi suuremat õnnetust
Tel 671 8544; 50 55143
ega reýiimirikkumisi.
[email protected]
Sellel suvel lisandus laagrisse 4 uut puitkämpin-
Juhan Anupõld
KAREPA NOORTELAAGER
Huvikeskuse “Kullo” Karepa Noortelaager asub
Suures  peamajas,  sajandi  alguses  ehitatud  suve-
Karepal Vihula vallas Lääne-Virumaal.
residentsis, asuvad köök, söögisaal, seminariruum,
väike  kohvik  ja internetipunkt.
Laager paikneb mere kaldal, kus on ilus liivarand
ja männimets, Tallinnast 112 km kaugusel.
Suvel on välitegevusi võimalik korraldada kõla-
kojas, mängu- ja spordiväljakutel ning suures tel-
Majutust pakutakse köetavates 4-kohalistes  muga -
gis.
vates palkmajakestes, kokku on 120 voodikohta.
32
Noortelaagrite sisuline tegevus
Laagris on meditsiinitöötaja ja vetelpääste, kes sei-
“Sõlekese” noorem rühm
savad heaolu eest mererannas.
Laagri  alguses  toimus  show,  kus  kõik  rühmad
Öisel ajal valvab korra järgi turvafirma.
esitasid ennast tutvustava kava ja “Sõlekese” uued
tantsijad ristiti rebasteks.
Laager töötab:
• suveperioodil (1. maist kuni 30. oktoobrini)
Treeningud  toimusid iga päev kaks korda: hom-
120 voodikohaga;
mikul ja pärastlõunal. Päeval korraldati erinevaid
• talveperioodil vähendatud mahuga – kuni
võistlusi  ja  konkursse  ning  valmistuti  õhtusteks
40 voodikohta.
üritusteks.
Eraldi  lühiprogrammid  on  mõeldud  koolidele.
Õhtuti toimusid tantsuga seotud üritused ja teema-
Klassidel  ja gruppidel on võimalus veeta kaunis
õhtud (seltskonnatantsude õhtu, show teemal “Hoia
päev Karepa puhkelaagris (september–mai) koos
loodust”,  lõpuõhtu  teemal  “Maailma  ilusaim
ööbimise  ja  toitlustamisega  (soovi  korral).Võimalik
muinasjutt ”.
tellida ekskursiooni Lahemaa rahvusparki.
Laager lõpetati vabalavaga ja peoga.
Rahvusvaheline noortelaager
“Sõlekese” vanem rühm
Selline projektlaager oli Karepas juba viies oma-
Laager algas rebaste peoga ja seltskonnatantsude
taoline. Laager toimus koostöös Tallinna Haridus-
õhtuga.
ameti,  Läti  ja  Leedu  noorteorganisatsioonidega.
Laagris pakuti mitmekesist programmi, mille ühe
Treeningud toimusid kaks korda päevas, kus val-
osana tutvustati Lääne-Virumaa vaatamisväärsusi
mistuti õhtusteks üritusteks. Õhtuti toimusid temaa-
kui ka Eesti kultuuri.
tilised  show´d “Ei narkootikumidele – jah täisväär-
tuslikule elule”, “Tõelise sõbra &  tantsija  päev”
Lisaks  korraldati  erinevaid  spordiüritusi,  maas-
ja misside ning misterite valimised.
tikumänge, lõkkeõhtuid, viktoriine ning stiilipidusid.
Laager lõpetati vabalavaga.
Lastekoor “Raduga”
Kati  tantsustuudio
Hommikupoolikutel toimusid kooriproovid hääle-
rühmadele. Valmistuti eesseisvateks esinemisteks
Laagris  pöörati  erilist  tähelepanu  aktiivsele  lii-
ja  konkurssideks.  Õhtupoolikutel  korraldati  eri-
kumisele, eriti  tantsule .
nevaid  muusikaga  seotud  teemapidusid  ja  käidi
Enamus ajast kulutati treeningutele ja valmistati
ekskursioonidel.
ette uued esinemiskavad. Samuti toimusid mitmed
“ Ellerhein ”
tantsuga  seonduvad  üritused,  näiteks  valiti   pari -
maid tantsijaid ja korraldati tantsuõhtuid.
Päeva  esimene  pool  pühendati  kooriproovidele,
teisel poolel toimusid ühisüritused ja konkursid,
Laager lõpetati treeningutes ettevalmistatud lõpu-
orienteerumismäng, uute liikmete ristimine, mat-
etendusega.
kad ja  ekskursioonid  Lahemaa rahvusparki.
Mõttemängud
Õhtuti olid meelelahutusprogrammid, lõkkeõhtud
Põhiliselt orienteeriti tegevus rendzu mängimisele.
mere ääres ja kontserdid kohalikele elanikele.
Tegeleti ka muude mõttemängudega nagu “ Alias ”
Teatrilaager
ja “Memoriin”. Õpilaste vahel korraldati ka rendzu-
turniir.
Foorumteatri õppelaager.
Õhtuti jäi aega ka sportlikeks mängudeks ja eks-
Põhiliseks tegevuseks laagris oli foorumteatri eten-
kursioonideks.
duste  ettevalmistamine.  Proovides  õpiti  selgeks
seitse   uut  lavastust.  Proovid  toimusid  iga  päev
Kontaktandmed:
hommikul ja pärastlõunal.
Tallinna Huvikeskus “Kullo”
Mustmäe tee 59 10621 Tallinn
Õhtud sisustati esinemiste või muude üritustega.
Tel 650 3576, 50 58571
Toimus ka narkoennetus-pidu koos esinejatega.
[email protected]
www.kullo.ee
Peeter Org
33
Noortelaagrite sisuline tegevus
NOORTELAAGER KOTKA
Noortelaager  Kotka  asub  Valgejõe  kaldal  Lahe-
huvilised   lapsed  võimaluse  osaleda  etenduses
maa rahvuspargi territooriumil.
“ Buratino  seiklused”. Lapsed valmistasid ise kos-
tüümid ning dekoreerisid lava. Laste tööd juhatas
2005. aasta suvel puhkas laagris 480 last. Töö laag-
Euroülikooli õppejõud. Etendusele olid kutsutud
ris  oli  organiseeritud  kuues  temaatilises  vahetu-
lastevanemad  ja  Vihasoo  naaberlaagri  lapsed.
ses, mis rahuldasid igati laste huve.
Etenduse  proovide  vahel  oli  aega  osa  võtta  ka
Hooaeg  algas puhkelaagriga. Selles vahetuses osa-
meeleolukast veepeost. Palju emotsioone tekita-
lesid lapsed maastikumängudes, jalgpalli-, rahvaste-
sid  Vihasoo  ja  Romaškino  laagrite  lastega  läbi
palli- ja sulgpallivõistlustel, koroona ja lauatennise
viidud jalgpalli- ja rahvastepallivõistlused.
turniiridel.  Aega  jätkus  ka  intellekti  ja  loogilise
“Tähtede vabriku” vahetuses olid need lapsed, kes
mõtlemise arendamiseks. Viidi läbi erinevaid kon-
tahtsid  mingil  alal  täheks  saada.  Konkureeriti
kursse ja viktoriine.
muusika-,  tantsu,  disaini-,  DJ-,  moe-,  spordi-  ja
“Mängumaailma” vahetuses organiseeriti lastele
intellektuaalaladel. Lastel oli võimalus arendada
majandusmänge, osaleti klubi “Mis? Kus? Millal?”
oma  loovust  ja  saada  “täheks”.  Oli  kujundatud
istungil,  mida  juhatas  klubi   president .  Vahetuse
Tähtede  allee , millel autasustati parimaid auhin-
kava täiendasid juhtimismängud – lapsed osalesid
naga “Show-meister 2005”.
partei loomisel, organiseerisid valimiskampaaniat,
“Üllatuste kaleidoskoobi” vahetuses oli iga päev
lõid  pressikeskusi.  Töötas  debatikool,  mis  aitas
organiseeritud erinevalt. Viidi läbi ühe- ja kahe-
areneda suhtlemisoskust. Loomulikult olid orga-
päevaseid matku, karnevale, seiklus- ja maastiku-
niseeritud ka spordivõistlused.
mänge  ja  spordiüritusi,  tähistati  vastlapäeva  ja
“TV-show” vahetuses puhkasid lapsed, kes armas-
jõule ning organiseeriti naljadelaat.
tavad ja on huvitatud televisioonitööst. STV kanali
Laagri  tegevusest  ilmusid  artiklid  ajalehtedes
esindajad tutvustasid lastele televisioonimaailma
“Molodjoý Estonii” ja “ Vesti ”.
huviringide kaudu – operaatorid, diktorid, ajakir-
janikud, monteerijad. Laagris töötas Kotka tele-
Kontaktandmed:
visiooni  kanal , kus viidi läbi konkursse ja presen-
Tallinna Skautide Rühm Tiigrid
tatsioone. Iga rühm kirjutas erinevas ýanris filmi-
Kärberi 27-91, 13918 Tallinn
stsenaariumi ja lavastas selle. Parimad filmid said
Tel 635 5553; 56 354552
auhinna .
galina_j@ yahoo .com
Galina  Jarotskaja
“Muusikaringi”  vahetuses  said  laulu-  ja  tantsu-
KURTNA NOORTELAAGER
Laager asub looduslikult kaunis kohas looduskaitse
võtete  omandamiseks  suhtlemises  eakaas-
alal  Kurtna  järvede  vahel  30  km  Kohtla-Järve
lastega ja erinevas vanusega lastega;
linnast. Unikaalne  soine  loodus,  madalikud , kõr-
• luua  tingimusi  enesedistsipliini  arenda-
gendikud, imeilusad taimed, mis kõik  soodusta -
miseks;
vad noortele tervistava ja arendava puhkuse läbi-
• luua tingimused laste täisväärtuslikuks puh-
viimist . Need kohad on seotud Kalevipoja eepo-
kuseks, arvestades  vanust  ja iga lapse indi-
sega ja aitavad kaasa oma rahva tavade tundma-
viduaalseid erinevusi;
õppimisele.
• laste silmaringi laiendamine, teadmiste and-
mine erinevatest valdkondadest.
Laagris puhkas 1391 noort vanuses 7–18 aastat.
Ka üritused, mis neile korraldati, olid vägagi erinevad.
Lastega töötasid noored, kes olid läbinud laagrikas-
vataja  koolituse  ja  sooritanud  kvalifikatsiooni-
Programmi ülesanded:
nõuetele vastava eksami.
• luua tingimusi omaalgatuseks;
• luua tingimusi kommunikatiivsete oskuste ja
Laagris  viibimise  ajal  oli  programmi  erinevate
34
Noortelaagrite sisuline tegevus
üritustega  niivõrd  täiustatud,  et  koolivaheaeg  oli
Lastele pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsu-
igale lapsele kui pidu, kus  peategelaseks  oli tema
konkurssidel, kus nad said oma andeid demonst-
ise. Programmi eesmärgiks oli kasvatada noortes
reerida. Põhieesmärgiks oli laste fantaasia arenda-
eneseusku, meeskonnavaimu, vastutustunnet, otsus-
mine  läbi  kunstilise  ja  muusikalise  tegevuse.
tus-, suhtlemis-  ja analüüsivõimet.
Muusika ja mängudega arendati lastes julgust ning
eneseväljendusoskust. Guinessi rekordite tund,  gala -
Laagris oli viis vahetust. Vahetuse igal päeval toi-
kontserdid, loovad konkursid, “Saage 2005. aasta
mus erinev tegevus.
tähtedeks”,  peotantsuõhtu,  “Lõbusad  stardid”  –
Projekti elluviimiseks on laagris kõik olemas: suur
noorematele, videofilmid. “Tööbörs” on mäng, kus
klubi, võrk-, korv- ja jalgpalliväljakud, spordisaal
lapsed  tutvustasid  erialasid,  mis  on  vajalikud
ja spordilinnake.
Eestile. Valiti rühma  miss  ja mister ja 2005. aasta
Sport oligi  lahutamatu  osa laagri tööst. Kuna kogu
laagrisuve miss ja mister. Kõige nooremad  seik -
matkainventar oli säilinud, käisime matkamas ja
lesid muinasjutumaailmas, tegid kompositsioone
orienteerumas.  Igas  rühmas  olid  koroona,   male ,
looduslikest materjalidest . Kuna rühmajuhid olid
kabe ,  pallid,  hüppenöörid,  sulgpallireketid  jne.
Oleg Tabakovi stuudiost – korraldati palju teatri-
Vihmase  ilmaga  mängisid  lapsed  klubiruumides
etendusi.  Iga  rühmajuht  korraldas  omas  rühmas
meeleldi saalihokit.
tähelepanu-,  vaatlemisoskus-  ja  kiirreageerimis-
mänge. Väga meeldisid lastele skautliku suunitlu-
Iga vahetus lõppes alati sportliku show-üritusega.
sega  mängud,  mis  omakorda  nõudsid  suuremat
See oli imeilus värviline show, kus eredates riie-
ettevalmistust ja turvalisust.
tuses  lapsed  tegid  muusika  saatel  püramiide,
akrobaatikat ja iluvõimlemist. Programm sisaldab
Laagris puhkasid noored üle kogu Eesti. Lõppenud
laste esteetilist ja intellektuaalset kasvatust.
suvi Kurtna Noortelaagris oli teguderohke ja sisu-
kas.
Esimesel laagripäeval oli laagripersonaliga tutvu-
mine  ja  mängud  tutvumiseks  rühmakaaslastega.
Arutasime läbi vahetuse tegevusplaani. Järgmisel
Kontaktandmed:
päeval toimus vahetuse  avamise  pidu.
Kurtna Noortelaager
Keskallee 19 30395 Kohtla-Järve
Konkursid ja viktoriinid looduse teemal “Me oleme
Tel 56 687305
Euroopas”.  Looduskaitsepäev  viidi  läbi  kaugel
[email protected]
metsas. See oli mõeldud laste kõige erinevamate
Ljudmilla Šut
loominguliste võimete arendamiseks.
PIIRI SPORDILAAGER
Piiri Spordilaager asub Valgamaal Sangaste val-
lauatennise,  iluvõimlemise  ja  aeroobikaga  tege-
las looduslikult kaunis kohas metsade ja järvede
lemiseks. Ujumise võimalus on 1,3 km kaugusel
keskel. Suvine laager toimus 9 vahetuses, vahe-
järves. 3 km kaugusel asub ka Kääriku korvpalli-
tuse pikkus 12 päeva.  Esindatud  olid kõik Kotree
saal,  kergejõustiku  ja  jalgpallistaadion,  kus  käi-
Spordiklubi spordialad, lisaks osalesid veel Soku
vad trennis kõik Piiri lapsed. Kasutasime ka Püha-
Korvpallikool,  Spordiklubi  Rim,  Spordiklubi
järve ujulat.
Marcus, Korvpallikool Kalevi Pojad, Tantsuklubi
Laagriüritused: rahvastepalli-, korvpalli-, ujumis-,
Palestra, FC  Flora  Jalgpallikool, Tallinna ja Läti
kergejõustiku- ja teatevõistlused, Piiri suurjooks, lõbu-
koreograafiakoolid.
sad stardid jne. Õhtuti toimusid kultuuriüritused.
Piiril   toimus  esimeses  vahetuses  kunstilaager  ja
Piiril saab sportida ja puhata ka sügis-, talve- ja
IX vahetuses tänavalaste laager, viimane korral-
kevadlaagris.
dati Põhja-Tallinna Sotsiaalameti poolt. Piiri laagri-
suvest  said osa ka kohaliku valla paljulapseliste
Kontaktandmed:
perede lapsed. Esmakordselt viidi Piiril läbi ka rah-
Kotree Spordiklubi
vusvaheline laager, milles osalesid noored Hispaa-
Erika 5a 10416 Tallinn
niast, Prantsusmaalt ja Eestist.
Tel 660 3009; 56 988509
[email protected]
Piiril on olemas võrk- ja korvpalliväljakud, saal
Karin  Pops
35
Noortelaagrite sisuline tegevus
RELVO SPORT NOORTELAAGER
2005.  aastal  toimus  Relvo  Sport  Noortelaagris
ning piltnikud. Korraldati olümpiamängud välja-
kuus suvist laagrivahetust, üks talve-  ja üks kevad-
mõeldud  riikide  vahel.  Suure  innuga  suhtuti  ka
vaheaja  laagrivahetus.  Kokku  oli  aktiivselt  või-
salakirjade  kirjutamisse  ja  nende  lahendamisse
malus puhata 336  noorel .
aarete  jahil.  Tapva  kuumusega  eelistasid  lapsed
päikesevannide  võtmisele  küll  tubast  kabe-  või
Toimus 5 spordi-  ja puhkelaagrit, teatri- ja kunsti-
lauatenniseturniiri,  ent  paar-kolm  korda  päevas
laager, rüütlilaager, matka- ja orienteerumislaager,
käisime  ka  järves  või  basseinis  suplemas.  Meie
talvelaager ja kevadlaager.
igapäevane rituaal oli saun.
Laagrist võtsid osa 6–18-aastased lapsed. Laagri
kasvatajad on kogemustega ja kõrgharidusega õpe-
Õhtuid  sisustasime  Playback-show,  TV-show,
tajad , teatri- ja spordispetsialistid. Kasvatajate tööga
pantomiimide etendamise ja erinevate mõtlemist
oleme väga rahul. Lastel oli kogu aeg midagi teha.
arendavate mängudega (viktoriinid, “Alias”, “Tähes-
Samas  panime  sel  aastal  erilist  tähelepanu  laste
tik”,  “ Monopol ”).  Viisime  läbi  ujumise,  hüppe-
iseseisvuse arendamisele ja lülitasime päevakavva
nööri  ja  petanque’i  võistlusi.  Nagu  ühele  korra-
vaba  aja,  mil  oli  võimalik  leida  endale  lisaaega
likule laagrile kohane, valisime ka vahetuse popima
lemmiktegevusega tegelemiseks või siis niisama
muti ja kuti ehk missi ja misteri ning hindasime
puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten-
tubade  korrashoidu.  Lisaks  sportida  soovijatele
nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii-
viibisid  ühe  vahetuse  ajal  laagris  teatrihuvilised
sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli ,
lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes
visati  täpsust  ja  suheldi  omavahel;  väiksemad
teatrietenduse  lavaletoomine, ise valmistati kos-
lapsed pidasid ka lõunauinakut.
tüümid,  piletid , maskid, afišid, esinemist harjutati
õpetaja juhendamisel ja nõu ning jõuga oli abiks
Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas sooja toi-
ka Kaelapuu teatri juht Tõnis Lepp . Toimus laste
duga ja enne magamaminekut antakse ööoodet.
kohtumine  näitlejatega. Juhendajad  leidsid  ka eri-
Uueks suunaks peame ka seda, et hakkame edas-
vajadustega lastele jõukohased esinemisvõimalused.
pidi korraldama kitsama suunitlusega laagrivahetusi,
Orienteerumist tehti kõikides vahetustes, lühikese
nagu näiteks “rüütlisuvi”, mis oli mõeldud 9–10-
kokkuvõtva õppetunni järgi korraldati valikorien-
aastastele lastele. Laager leidisi väga head vastukaja.
teerumise  mäng,  millega  kõik  laagrilised  suure-
Laagrisuvest on osa saanud ka vene keelt kõnele-
päraselt  toime  tulid.Üks  vahetus  sai  orienteeru-
vad lapsed.
misõpet  põhjalikumalt,  kuid  kuna  mitmes  vahe-
Tänavu suvel võtsime esimest aastat vastu ka eri-
tuses olid väiksemad ja erivajadustega lapsed, siis
vajadustega  lapsi  ja  täname  Käopesa  lastekodu
piirdus õpetus vaid ala algtaseme kinnistamise ja
tublisid kasvatajaid, kes aitasid nende laste laagri-
julguse   kasvatamisega  iseseisvalt  ka  maastikul
suve suurepäraselt läbi viia. Meie koostöö oli meeldiv.
lihtsaid  olukordi  lahendada.
Kõik laagrivahetused algasid traditsioonilise kodu-
Laagrisuvi 2005 Relvo Sport Noortelaagris on igati
korra ja territooriumi tutvustamise, pallimängude
kordaläinud.
ja  tutvumisõhtuga.  Kümne  päeva  jooksul  män-
Kontaktandmed:
gisime  rahvastepalli,  jalg-,  pesa-,  korv-  ja  võrk-
Relvo Sport Motell OÜ
palli, orienteerusime, jooksime, harjutasime tea-
Valgjärve vald 63401 Põlvamaa
tevõistlust, viskasime käbisid, nooli, heitsime kivi
Te. 7974413; 53 403523
jne. Erilise vaimustusega võeti pallimängupäeva,
relvosport@yahoo com
millest  võtsid  osa  ka  häälekad  tantsutüdrukud
Saima Värton
36
Noortelaagrite sisuline tegevus
RUTJA NOORTELAAGER
Põhitegevusteks Rutja noorelaagris olid rollimän-
mängularpi. Noored kirjutasid ise endale tegelas-
gud  Larp  ja  D&D.  Neid  mängisime  noortega
kujud ja mängujuhid sobitasid selle stsenaariumiga.
poole aktiivsest ajast. Iga vahetus lõi oma hümni,
Mäng  kestis  viis  tundi  väljas  ja  sees.  Söögisaal  oli
maskoti ja lipu. Ujuti, peeti lõkkeõhtuid, veesõdu,
muudetud  Seakihva  kõrtsiks,  kus  müüdi  mahla,
mängiti seltskonnamänge jms.
šokolaadi, õunu, küpsiseid jms. Igal noorel oli män-
gus oma roll – kes oli kelle vaenlane, kes mida jahtis.
Iga päev toimus vähemasti üks D&D mäng. Noo-
red  seiklesid  kujuteldavas  maailmas  ringi  väga
Mängu lõppedes ütlesid pooled noored, et see oli
suure huviga. Võitlesid, lahendasid saladusi, aren-
nende elu kõige parem ja huvitavam üritus.
dasid oma fantaasiat ja suhtlemisoskust. Mäng oli
Iga vahetus koges ka öist luurekat. Oli vaja märka-
väga populaarne, võimaluse korral oleksid noored
matult läbida piiratud ala laagri territooriumil, kus
mänginud seda kogu laagrisoleku aja.
patrullisid  taskulampidega   valvurid .  Teekonnal
LARP  ehk  päris-elus-rollimängu  mängimiseks
pidid võistkonnad lahendama aga ka kümme üles-
käisime noortega  Toolse  linnuses kostümeeritult
annet . Noortele väga meeldis.
lahingut pidamas. Neljal korral toimus ühine lin-
Laagriga jäid rahule nii kasvatajad kui ka noored.
nuselarp ka Toolse noortelaagri ja malevlastega.
Märkimist  väärib,  et  viies  vahetus  otsustas  pea-
Toimusid  linnuse   vallutamine   ja  luurekad.  Val-
aegu täies koosseisus viimasesse vahetusse tagasi
lutamise puhul jagati rühm kaheks – kaitsjateks ja
tulla. Noored olid rahul ja plaanivad juba talvel korral-
vallutajateks. Igal mängul oli ka  stsenaarium . Luu-
dada rollimängulaagri kokkutuleku. Vähemalt pooled
reka  puhul jagati grupp kuni viieks võistkonnaks
laagrilised on hakanud jätkuvalt aktiivselt tegelema
ja kõik olid kõigi vastu. Tuli palju joosta, peituda,
rollimängudega ning on osalenud juba üleriigili-
varitseda ja strateegiat arendada. Tore oli näha noorte
ses noortelarpis ning hakanud mängima D&D-d.
võitlusoskuse arengut. Kui alguses ei osatud üldse
võidelda, siis lõpus oli juba ka kasvatajatel-õpeta-
Kontaktandmed:
jatel tegu mõnest noorest jagusaamisega.
MTÜ Pylades Laagrikeskus
Tel 56 644248
Kõige  suuremaks  ja ka õnnestunumaks ürituseks
ivar @pylades.ee
saab nimetada viimases vahetuses toimunud rolli-
Ivar Kaldam
URUMARJA NOORTELAAGER
Urumarja Noortelaager asub Pärnumaal Tori val-
Kõige  meeldivam  tegevus lastele on õhtune ühis-
las Pärnu jõe kaldal.
üritus.  Tööle  on  võetud  huvijuht,  kes  aitab  kas-
vatajatel  neid  üritusi  ette  valmistuda.  Toimusid:
Laager pakub 7–15-aastastele lastele meelelahu-
näitemängud,  playbox,  tsirkus,  tantsumaraton,
tuslikku ja sportlikku tegevust.
moeshow, laagri missi ja misteri valimised jne.
2005.  aasta  suvel  toimus  üheksa  laagrivahetust,
Käidi ka matkadel, tervisekeskuses ujumas, paati-
igas vahetuses 150 last.
dega sõitmas, ekskursioonil sõjaväeosa relvalaos,
Oli vahetusi, kus soovijaid oli rohkem.
oli võimalus proovida oma võimeid trikiratastega
Tegevus toimub rühmades, igas 10–15 last. Tege-
(kevadel valmis vastav rada) jne.
vust juhivad erialase koolituse läbinud kasvatajad.
Laager  täitis  oma  ülesande,  andes  noortele  või-
Lisaks rühmategevusele toimuvad ka ülelaagrilised
maluse olla linnaelust eemal, nautida  kaunist  loo-
üritused.
dust ning õppida seda hoidma ja  hindama .
Ülelaagrilised üritused toimuvad vastavalt ilmale:
Kontaktandmed:
matkad,  maastikumängud,  arvutimängud,  sport-
Tori vald 86801 Pärnumaa
likud  üritused,  lauluvõistlused,  viktoriinid,   lille -
Tel 44 74 038; 55 64 68 74
seaded , veemängud, asfaldijoonistused, graffitid,
[email protected]
filmide  vaatamine jne.
Tiia  Lindmaa
37
Noortelaagrite sisuline tegevus
VALGEMETSA NOORTELAAGER
Põlvamaal   Ahja   jõe  kaldal  asuv  Valgemetsa
Nagu ikka kulmineerusid tänavugi laagrivahetustes
Noortelaager  oli  tänavu  võõrustajaks  748  noo-
kired  Rammumehe-konkursi  ja  Metsapiiga  vali-
rukile.  Laagris  osalesid  põhiliselt  7–14-aastased
miste  ajal. Ahja jõel sõideti taas parvlaev “Lonniga”.
lapsed, kuid oli ka  erandeid , kus isegi 6-aastased
Parimad ja aktiivseimad laagrilised said auhinnaks
said esimese laagrikogemuse. Meeldiv oli see, et
diplomid ja medalid (ehtsasse medalikarpi kujun-
igas vahetuses oli arvukalt neid, kes olid eelista-
dasid kunstiringi lapsed ise  nahast  medalid) ning
nud suvepuhkuseks just Valgemetsa programmi-
70% laagrilistest, kes olid lihtsalt aktiivsed, panid
list  tegevust.  Viimases  vahetuses  oli  koguni  2/3
selga laagrilogoga T-särgi.
koguarvust (229) osalejaid, kes olid Valgemetsas
olnud  juba  2–3  suve.  Oli  koguni  5-aastase  staa-
Võttes aluseks laste huvi Valgemetsa Noortelaagri
ýiga “laagriveterane”!
tegevuse vastu, on meil ka edaspidi põhjust avada
oma väravad uutele tulijatele.
Jäi mulje, et lapsed tunnetasid teatud kindlustun-
net   varasemast   kogemusest  ja  allusid  meelsasti
Kontaktandmed:
kindlale päevakavale. Teada-tuntud traditsiooniliste
Vastse-Kuuste vald,
ettevõtmiste kõrval leidsid koha ka uued huvialad –
Põlvamaa
Valgemetsa  loto , miniseiklusrada jne. Tulevikus on
Tel 51-44561; 79-70169
kavas  teha  erinevad  ja  eakohased  programmid
valgemetsa @ hot.ee
noorematele ja vanematele lastele.
Peeter  Pree
VÕSU NOORTELAAGER
Sellel suvel, nagu ka mitmel eelmisel, toimus laa-
Laagris  toimus  ka  Võsuvisioon,  eurovisiooni
ger Võsul Männisalu hostelis. Laagris oli kaheksa
paroodia, mis tekitas palju lõbusat ärevust. Noored
7-päevast vahetust. Noortele  pakkusid  laagris uut
valmistasid  etteasted,  valisid  õhtujuhid  ja  koos
ja põnevat tegevust 10 tublit ja hästi koolitatud kas-
külalisesinejate ja hindamisvooruga selgus ka iga
vatajat.
vahetuse uus eurovisioonitäht. Veel kuulusid meie
huvitavate  tegemiste  hulka  lõkkeõhtud   kitarri -
Tegevusprogramm oli suunatud noortele vanuses
mängu, laulmise, vahukommide küpsetamisega,
8–15 aastat ja paljud üritused eraldi vanusegrup-
Võsupiiga valimised, laagri “pulmad”, pidýaama-
pidele. Igal laagripäeval oli oma konkreetne teema.
hommikusöögid, öödiskod, rannaskäimised ja pal-
Sõbrapäeval  –  laagri  esimesel  päeval,  toimusid
ju muud aktiivset ja põnevat.
tutvumismängud ja icebreaking-ülesannete lahen-
Leiti palju uusi sõpru, kellega ka pärast laagrit on
damine, samuti üksiku-saare-mäng, mille käigus
suhtlema jäädud. Uued ideed ja põhjalik program-
selgusid laagrireeglid ja territooriumi piirid.  Teat -
mitöö  tagavad  uudsuse  ja  see  on  ka  põhjuseks,
ripäeval  olid  kavas  mitmesugused  teatri  ja  ise-
miks noored üha uuesti tagasi tulevad. Kuigi pea-
tegevusega  seotud   workshop ´id,  nagu  lavaline
mine, mis lapsi veetleb, on just omavanuste selts-
liikumine, lavagrimm, häälekool, lavaline võitlus
kond, kellega kõike seda koos kogeda.
jms. Noored said hakkama huvitavate etenduste ja
paroodiatega.  Spordipäeval  toimusid  mängud  ja
Järgmist  laagrisuve  ootab  suur  hulk  noori  ja  ka
võistlused  nii  laagris  kui  ka  mere  ääres,  noored
kasvatajaid.
valmistasid  ergutusplakateid  ja  mõtlesid  välja
tantse  oma  võistkonna  ergutamiseks.  Seikluse-
Kontaktandmed:
päeval läbiti seiklusrada, toimus maastikumäng ja
MTÜ Pylades Laagrikeskus
aaretejaht.  Rahvaste  päeval  tulid  noored  välja
Tel 56 644248
väga  huvitavate  ideedega,  kuidas  nende  välja-
[email protected]
mõeldud  rahvus  riietus,  milline  on  nende  lipp,
Ivar Kaldam
hümn  ja  rahvusmäng.  Kunstipäeval  meisterdati
võtmehoidjaid, kipsist maske ja liivaskulptuure.
38
Noortelaagrite sisuline tegevus
TUKSI SPORDI- JA PUHKELAAGER
Tuksi spordi- ja puhkelaager asub looduslikult kau-
nagu minikorvpalli  festival , mis sellel aastal toi-
nis kohas Läänemaal Noarootsi vallas.
mus juba üheteistkümnendat korda.
2005. a suvel korraldati viis laagrivahetust, millest
Kõikides vahetustes korraldati ka mitmesuguseid
võttis osa 600 last.
kultuuriüritusi.
Suvelaagrite   sisuks   oli  traditsiooniliselt  sport.
Kontaktandmed:
Lapsi  oli  erinevatest  spordiklubidest  ja  spordi-
OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid
koolidest. Spordialadest olid esindatud korvpall,
Lihula mnt 10, Haapsalu
kergejõustik, vehklemine, võimlemine, ujumine ja
Tel. 4745061 , 5065688
suusatamine. Aastate jooksul on välja kujunenud
tarmo. tuisk @spordibaasid.ee
palju üritusi, mis on juba saanud traditsiooniliseks,
www.spordibaasid.ee
Tarmo Tuisk
PARIISI NOORTELAAGER
Toimusid kõik planeeritud vahetused kavandatud
Suurt elevust pakkusid meeskonnatööd õpetavad
mahus .
maastikumängud.
Meie poolt korraldatud kolm vahetust sisaldasid
Enim  liguneda  sai  matkarühm.  Niru  ilma  kiuste
õppetegevusi vastavalt valitud rühmale ja aktiivset
suudeti siiski realiseerida peaaegu kõik planeeri-
tervistavat puhkust.
tud tegevused ning lapsed jäid rahule.
Aastaid on kõige “kuumem” olnud  ratsutamine .
Kunstirühm  on  samuti  aastaid  tegutsenud  ning
Kohti on vähe ja need tellitakse aastajagu ette.
omab kindlat sõpruskonda.
Tänavune suvi oli ratsutajatele kohati karm ilmas-
Igal aastal tehakse midagi päris uut ning koju viiakse
tiku tõttu. Siiski polnud keegi suhkrust ja laagri lõpus
mapp  kaunite töödega.
demonstreeriti omandatud oskusi vanematele.
Arvestades laste ja vanemate soovidega püüame
Väga  pika  traditsiooniga  toimuvad  meil  inglise
jätkata samas vaimus ning kindlasti tuleb laagrisuvi
keele ja arvutiõppe rühmad nii algajaile kui edasi-
2006 Pariisis juubelihõnguline ja üllatustega.
jõudnuile.  Õppetöö  toimub  väikestes  rühmades
Kontaktandmed:
individuaalsete õppekavade alusel ning  arvestab
OK  Neeruti  AS
iga lapse eelnevaid oskusi ja huve. Keelepraktikat
Pariisi küla  45201 Saksi vald
kõigile võimaldab noor vabatahtlik Euroopast.
Lääne-Virumaa
Sõjalis-sportlik õpperühm tegutses teist aastat ning
Tel 52 39655
jätkuva  eduga.  Noored  õppisid  palju  vajalikku
Kaidi  Bork
kaartide, maskeerumise, rännakute, esmaabi ning
relvade kohta.
TAEVASKOJA NOORTELAAGER
Taevaskoja Noortelaager paikneb Põlva maakon-
reljeef annab võimaluse põnevate tegevuste läbi-
nas Taevaskoja asulas, Tartu-Põlva maanteest 2,5 km
viimiseks.
kaugusel. Kaugus Tallinnast 240 km, Tartust 42 km,
Taevaskoja  Noortelaagri  põhitegevused  toimu-
Põlvast 8 km.
vadki looduse keskel kogenud kasvatajate käe all.
Taevaskoja ümbrus on kaitsealade ja veekogude-
Suvevahetustes saab matkata kanuu- või kanuu-
rikas piirkond (Ahja jõgi, Kiidjärv, Saesaare  pais -
parvega, ronida tehisseinal ja kõrgseiklusrajal, osaleda
järv,   Akste   järv).  Suured   metsad ,  vaheldusrikas
sõpradega seiklusmängus ja proovida oma osavust
39
Noortelaagrite sisuline tegevus
madalseiklusrajal.  Lisaks  toimuvad  jalgratta-  ja
seikluslaagreid,  talviseid  lumekinga-  ja  tõuke-
jalgsimatkad ning ekskursioon. Õhtune aeg on pühen-
kelguretki jne).
datud võistlustele, konkurssidele, peoõhtutele.
Taevaskoja Noortelaagri meeskond on noor, kuid
Talvevahetuses  osaletakse  lumekingaretkedel,
hästi koolitatud ja omab rahvusvahelisi kogemusi
tõukekelgumatkal, videvikupiknikul tõrvikute ja
ning  sportlikke  saavutusi.  Täpsemalt  saab  meie
lõkke  valgel , talvises seiklusmängus.
tegevuste ja meeskonnaga tutvuda kodulehekül-
jel: www.taevaskoja.ee
Laagris valmis sel aastal kõrgseiklusraja  laiendus ,
noored lõid oma internetipõhise suhtluskeskkonna
Kontaktandmed:
ja uue seiklusmängu “Hirmu faktor”.
Taevaskoja sjsk  63202 Põlvamaa
Tel/fax 79 92067
Projektilaagritele ja koolidele pakub meie laager
[email protected]
majutust  ja  toitlustamist  ning  ka  põnevaid  tege-
Levo Tohva
vusi (seiklusmäng, parvematk, kõrg- ja madalseik-
lusrada, paketti “Kool looduses”, nädalavahetuse
MADSA PUHKEKÜLA
Madsa Puhkeküla asub Valgamaal, Otepäält 10 kilo-
juhendajate käe all valmistasid lapsed maitsvaid
meetri kaugusel looduslikult kaunis kohas metsade
toite ja suupisteid. Ei puudunud ka omavalmistatud
keskel. Käärikule on meilt otseteed 3 km ja Kuut-
koogid   ja  tordid.  Lõkkeõhtud  lõppesid  tantsu  ja
semäele umbes 6 km.
diskoga.
2005. aastal  viibis  laagri kaheksas vahetuses kokku
2005. a valmis meil väliujula, mille üle oli lastel
190 last.
suur  rõõm.  Pallimängudeks  on  vajalikud  plastid
olemas. Puhkeküla läbivad matkarajad,  naabruses
Laagreid  korraldavad  spordikoolid  ja  -klubid,
on  terviserajad.  Talveperioodil  on  meil  erineva
kelle eesmärgiks on tervistavad  sportlikud  üritused
pikkusega ja raskusastmega suusarajad.
ja  treeningud.  Käesoleval  aastal  oli  mitmeid
vahetusi,  mille  sisuks  oli  siiski  ka  kunstikallak:
Leian, et 2005. aasta laagrisuvi täitis oma ülesande.
õpiti maalimist keraamikale, siiditrükki ja maali-
Kontaktandmed:
mist looduses (Tartu Kunstigümnaasium). Falcki
Kalevi Madsa Puhkeküla OÜ
laagrist  osavõtjatele  tutvustati  päästetehnikat,
Arula  küla,Otepää vald
politseitööd, aidsi-ennetust. Laagrite töös ei puu-
Valgamaa 67301
dunud orienteerumisvõistlused, ellujäämistarkuste
Tel 76 79655; 51 48103
omandamine, tütarlapsed said näpunäiteid meiki-
[email protected]
mises .  Õhtuse  aja  sisustasid  lõkkeõhtud,  kus
Joel  Toomsalu
40
Noortelaagrite sisuline tegevus
HUVITAVAMAD  PROJEKTLAAGRID
PRANTSUSE KEELE ÕPPELAAGER
PARIISI NOORTELAAGRIS
Eesti prantsuse keele õpetajate ühingu iga-aastane
Mängujuhtide  ettevalmistusprogrammi  kuulusid
traditsiooniline keelelaager 9–14-aastastele õpilas-
mängudeks vajaliku sõnavara koostamine ja kin-
tele toimus sellel aastal kahes erineva pikkusega
nistamisnippide  väljamõtlemine,  õhtuste  une-
vahetuses.  Vanema  vanuseastme  vahetus  kestis
juttude  valimine  ja  nende  jutustama  õppimine
10 päeva (16.–25. juuni) vastavalt laste ja laste-
ning  vastuvõtu  mõnus  ja  kiire  organiseerimine.
vanemate poolt eelmistel aastatel korduvalt väl-
Kummaski vahetuses lõi aktiivselt kaasa kokku
jendatud soovile, ja  noorema  vanuseastme vahe-
11 noort mängujuhti, kellest igaüks koondas enda
tus 7 päeva (25. juuni–1.juuli).
ümber 5–7 väikest sõpra. Laagrielus toetasid nad
Laager on kindla suunitlusega, s.t et osalejatena
oma väikese rühma ettevõtmisi, vajadusel aitasid
olid oodatud need huvilised, kes õpivad prantsuse
lapsi prantslannade poolt läbiviidavates ateljeedes,
keelt erinevates koolides üle kogu Eesti.  Soovitav
algatasid  ise  vestlusringe  ja  erinevaid  mänge,
on  olnud  vähemalt  aastane  keelekogemus,  sest
nagu näiteks “Alias” ja “Seitsme perekonna” män-
osa  juhendajad  on  “frankofoonsed”,  s.t  nende
gud. Laagris osalenud lapsed leidsid neis vanema
emakeeleks  on  prantsuse  keel.  Nii  saab  suvine
sõbra  ja  toe  laagrielus,  huvitava  vestluspartneri
puhkus  looduse  keskel  ühendatud  võimalusega
ning eeskuju edaspidiseks. Suured said omakorda
rakendada keeletunnis omandatut reaalses  suhtle -
n-ö positiivse pedagoogilise kogemuse ja oskuse
mises  kaaslaste  ja  juhendajatega.  Oluline  on  ka
näha õppimist-õpetamist teise nurga alt. Mängu-
kontaktide ja sõprussidemete tekkimine erinevate
juhtide kaasamine laagritegevuste planeerimisse
koolide õpilaste ja eri rahvusest laste vahel.
ja läbiviimisesse oli teist aastat järjest väga posi-
tiivne kogemus meile kõigile.
Juba laagrisse registreerumisel said osalejad koos
infolehega  tegevusprogrammi  päevade  lõikes.
Kahes  laagrivahetuses  (I  vahetus  V–VI  klassi
Tänu info täpsemale jagamisele ei olnud laagrisse
õpilastele ja II vahetus III–IV klassi õpilastele) olid
tulnute  hulgas  lapsi,  keda oleks  koha  peal   oota -
päevad  sisustatud  osalemisega  erinevates  atel-
matult tabanud n-ö “tõsise töö” vajadus ateljeede
jeedes, kus väikeste rühmadena tegeldi nii laulude
ajal.  Sama  lähenemist  tuleks  kindlasti  jätkata
ja mängude õppimisega kui temaatiliste tegevus-
järgmiste keelelaagrite korraldamisel.
tega ( kokandus , loodusteadmised,  meisterdamine ,
sportmängud jm). Hommikuti alustasime laulu ja
Ühte  põhilisemat  iga-aastast  probleemi  –  kust
eelmise päeva huvitavamate sündmuste  prantsus -
leida kasvatajaid-juhendajaid – aitas sellel aastal
keelse kokkuvõttega, mis kirjapanduna jääb koos
lahendada koostöö Estyes’ kahe noore vabataht-
muude materjalidega mälestuseks laste enda koos-
likuga. EPÕÜ omalt poolt finantseeris ühe väga
tatud mappidesse. Mängulised ateljeed toimusid
hea  pedagoogilise  töö  kogemusega  õpetajanna
vabas  õhus.  Ka  ujumine,  ühised  õuemängud,
transpordikulud  Prantsusmaalt  Eestisse  keele-
aaretejaht  ja  suuremate  vahetuses  korraldatud
laagris  osalemiseks.  Lisaks  kolmele  prantsuse
paintball   andsid  piisavalt  füüsilist  koormust.
keelt  emakeelena  rääkivale  juhendajale  kuulus
Õnneks  ei  seganud  ilm   suuremaid   ettevõtmisi,
2005.  aasta  keelelaagri  meeskonda  veel  kaks
nagu  pikem  matk  Neeruti  järvede  äärde  ja  eks-
töökogemustega prantsuse keele õpetajat Eestist
kursioonipäevad  Rakverre,  jaanalinnufarmi  ja
(Mare Valk ja Signe Güsson). Sisulist tööd toeta-
Toolse kindlusesse.
sid igati ka noored mängujuhid – kunagised laagri
vilistlased. Nood olid vanemad (VIII klass), eel-
Traditsiooniliselt  algab  laager  väikese  testiga  ja
nevate  suvede  laagrikogemusega  õpilased,  kes
lõpeb  küsitlusega.  Vanema  vanuseastme  lapsed
teist  aastat  järjest  valmistuvad  juba  talvel  ette
kirjutasid sellel aastal lisaks veel prantsuskeelse
nooremate juhendamiseks.
arvamusavalduse  ateljeede  sisulise  poole  kohta.
Need  materjalid  säilitatakse  laagri   arhiivis   ja
41
Noortelaagrite sisuline tegevus
võimaldavad analüüsida eelmiste aastate kogemust
Kontaktandmed:
uue laagri ettevalmistamisel. Soovi korral, näiteks
Eesti Prantsuse keele Õpetajate Ühing
keelemappi  lisamiseks,  võivad  osalejad  nendest
Tel 50 91662
koopia saada.
[email protected]
Katrin Meinart
Laagri õnnestumisest annab parima tunnistuse laste
soov järgmisel aastal tagasi tulla ja ka vanemate
tänusõnad.
MAAL VANAEMA JUURES
Laager tegutseb aastast 1999. Asupaik on Järva-
Laagris  on  lapsi  üle  kogu  Eesti.  Rõõmsaks  teeb
maal Saueaugu külas, mis on  omaette  asetsev väike
see, et suveks tuuakse siia ka mujal Euroopas ja
külake, kus põhielanikke vaid 17. Selline eralda-
teistelgi mandritel elavaid eesti juurtega lapsi oma
tus ja omaette olemise võimalus on laagrile väga
suvepuhkust veetma. Suvest 2005 võib tuua näite,
hea,  sest  siis  ei  sega  me  oma  tegevustega  teisi
kus  ühte  vahetusse  sattusid  juhuslikult  lapsed,
inimesi ja lastelgi on tore tunda seda “oma kodu”
kellest kolmel on koduks Norra, kahel Ameerika
tunnet.  Meie  käsutuses  on   elumaja   50  lapsele,
Ühendriigid, kahel Inglismaa, kahel Soome, ühel
söögimaja  ning  arenev  kämpingute  kompleks.
Ukraina.  Tänapäeva   globaliseeruv   maailm  ja
Loodus  on  meile  andnud  kauni  järve  ja  lopsaka
ühiskond on saanud meie igapäevaelu osaks.
metsa. Laagril on oma  lambad , kes küll sellel suvel
Laagri tegevussuund on  loovus  läbi meisterdamise
lõbustasid lapsi ainult pooltes vahetustes, sest on
ja  kunsti.  Loov  mõtlemine  ja  oskus  oma  ideid
ju  lammastelgi  omad  kapriisid  –  nad  lihtsalt  ei
rakendada  on   tulevases   elus  väga  tähtsal  kohal.
ilmu   nähtavale  kui  ei  taha,  meelitage  kuidas
Laagri eesmärk ongi arendada lapsel kunstimeelt,
tahate. Määravaks kohaleilmumise argumendiks
julgust kasutada värve ja detaile, neid omavahel
osutusid vanaema kapsapeenrad.
segada, leida uudseid lahendusi.
Laager on võrreldes teiste tegutsevate noortelaag-
Muidugi peab  lapsevanem  ka ise oma lapse huvisid
ritega üsna noor, kuid samas on see ka üks  plusse .
tundma ja hindama. Huvi pakutava vastu ja val-
Meil pole  eelnevat  minevikku, alustatud on puh-
midus koostööks on laagrielus üks peamisi õnnes-
talt lehelt, eeskujuks loov mõtlemine ja lapsesõbra-
tumise komponente.
likkus .  Laager  on  olnud  läbi  aastate  väga  popu-
laarne, hilisematel registreerujatel on kohti mõnda
Kontaktandmed:
vahetusse raske saada. Väga hea  abiline  on olnud
Saueaugu küla, Väätsa vald, Järvamaa
meie  koduleht,  kus  alati  on  olnud  laagrist  väga
Tel 50 77543
põhjalik  info:  detailsed  päevaplaanid,  vanemate
kaja @dxmeedia.ee
meelespea, kohalesõit,  registreerumine . Kõik on
Broneerimine ja info: www.lastelaager.ee
tehtud  lapsevanemale  ja lapsele väga kergesti kätte-
Kaja Sepp
saadavaks ja selgeks.
MTÜ ANDI HIIUMAA SUVELAAGER
Suve jooksul korraldasime Hiiumaal suvelaagreid
Kohe alguses püüdsime välja selgitada laste huvid,
kokku kolmes vahetuses.
vastavalt sellele jaotasime tegevused järgnevateks
päevadeks.
Kogunesime Tallinna bussijaamas, kust alustasime
sõitu Hiiumaale.
Laagri ajal oli noortel võimalus ratsutada (suure-
mad  huvilised  ratsutasid  praktiliselt  iga  päev
Esimesel päeval tutvusime ümbrusega, veetsime
kutselise  treeneri  käe  all),  sõitsime  kaatriga  lai-
aega rannas, korraldasime tutvumis- ja muidki mänge.
42
Noortelaagrite sisuline tegevus
dudele, korraldasime ekskursiooni Hiiumaal, oli
Peame laagrisuve kordaläinuks, paljud lubasid ka
võimalus  proovida  ka  akvalangiga  sukeldumist,
järgmisel  aastal  tulla,  mis  kinnitab  seda,  et  see
huvilised käisid koos kohalike kalameestega kalal.
noortele  meeldis.  Ka  sel  aastal  viibisid  laagris
Õhtuti  toimusid  seltskonna-  ja  pallimängud  (ka
mitmed  noored,  kes  olid  varasematelgi  aastatel
maastikumängud), oli võimalus käia välibasseiniga
sellest osa võtnud.
saunas.  Rannas  käisime  põhiliselt  jalgratastega,
Piret Kipper
kellel  oma  ratast  polnud,  sai  selle  laagri  poolt.
Laagri juhataja
Rannas paelusid noori hüppetorn, suur  kiik  ning
Tel 5279713
võimalus kasutada vesirattaid.
Laagri lõppedes andsime lapsed Tallinna bussijaa-
mas taas vanematele üle.
LAHEDIKU LAAGER
Lahediku  laager  alustas  2005.  aastat  talvevahe-
perelaagriga, kus kahe päeva jooksul näitasid ka
tusega Kosel. Koolivaheaja veetsime sisutihedalt.
lapsevanemad  oma  oskusi  telgi  ülespanemises,
Matkasime,  kelgutasime,  võistlesime,  ehitasime
paadisõidus, kombineeritud teatevõistluses.
lumekujusid, suurt  kindlust . Laste käe läbi valmisid
Kolmas vahetus oli mõeldud noorematele lastele.
põnevad öölaternad, huvitavad  sussid , kaunid klaas-
Imestus  oli  suur,  kui  sai  oma  käes  hoida  jaana-
maalid, peeglist diskomunad.
linnu muna, ja jaanalindude toitmisega said kah
Sõbrakuul  toimus  näitus,  kus  oli  üleval  möödu-
kõik hakkama. Lapsed joonistasid oma portreesid,
nud  aasta  fotokogumik  ning  enamus  töid,  mida
tegid pilte laagri mappi, meisterdasid looduspilte
lapsed olid laagris teinud.
ja kratte. Mängiti tähe otsimise mänge, matkati,
Lahediku laager tegutses 2005. aasta suvel viies
kiiguti.  Toimus  mini-maraton  ja  palju  mitme-
vahetuses, millest neli toimus Saaremaal ja viies
suguseid võistlusi. Laagri “pulm” oli väga lusti-
vahetus Lahemaal.
line ja ilus.
Esimene vahetus. Juba teel laagrisse külastasime
Neljas vahetus oli suunatud teismelistele ja kõik
jaanalinnufarmi,  kiigeväljakut  ja  ehedaid   Muhu
päevad olid jagatud teemade kaupa, lähtudes Eesti
tuulikuid. Kõik said süüa jaanalinnumunast teh-
rahvatraditsioonidest (künnipäev, kolmekuninga-
tud pannkooke. Laagrivahetuse ajal valmis mitu
päev  jms).  Toimus  põnev  matk  vanasse  sõja-
põnevat lühifilmi, toimus fotomäng. Sõitsime jalg-
väeossa, väga kaunis moedemonstratsioon, “presi-
rataste  ja   paadiga .  Toimusid  “olümpiamängud”.
dendi” vastuvõtt, luulekonkurss, ööfilmide festi-
Väga põnevaks osutus öömatk telkimise, öise lõkke
val.  Meisterdasime  kipsnukke,  laagriraamatuid,
ja ujumisega. Kõik said juurde matkatarkusi telgi
tantsisime, laulsime karaoket, mängisime luurekat.
ülespanemises,  lõkke  süütamisest  jpm.  Taigna-
Üks terve päev kuulus soovide täitmisele, õhtuks
kollaaýi polnud varem ükski laps teinud, nüüd on
olid kõikide laste soovid täide läinud. Laagris käis
ka see ära proovitud. Väga populaarsed olid lõkke-
külaline Pereplaneerimise Liidust, kes rääkis tüd-
õhtud.
rukutele tüdrukute asjadest ja maailma erinevatest
pulmatraditsioonidest; poisid kuulasid meestejuttu
Teine vahetus oli väga sportlik, kuna laagris osa-
ja neil jätkus arutamist kauemakski. Laagri “pulm”
lesid väikesed jalgpallipoisid, kellel kolm korda
toimus kõigi eesti rahvatraditsioonide järgi. Pal-
päevas  toimusid  trennid.  Jalgpallitrenni  tehti
jude arvates oli see kaunimgi kui päris pulm.
suurel  täismõõtmelisel  muruväljakul,  mille  üle
poistel oli eriti hea meel. Laagris toimus palju lii-
Viies  vahetus  algas  traditsiooniliselt  matkaga
kumisega  seotud  tegevusi,  mängisime  luurekat,
Soovide kivimäele ja Kuradisaarele. Iga maja maa-
maastikumänge, sopsu, võrkpalli. Meelde jäävad
lis tekstiilivärvidega endale majalipu. Üks vahva
hästi korraldatud võistkondlikud mängud, kombi-
päev selles vahetuses oli koolipäev, kus lapsed said
neeritud  teatevõistlused.  Laager  lõppes  väikese
teada,  kuidas  käidi  koolis  meie  vanaemade  ja
43
Noortelaagrite sisuline tegevus
vanaisade  aegu  ja  millised  traditsioonid  olid
medaleid ja karikaid. Laager lõppes ekskursioo-
emadel-isadel. Mängiti neid koolimänge, millest
niga Leiburisse, kus oli väga põnev. Pooled tüdruku-
tänapäeva lapsed kuulnudki ei olnud. Toimus vahva
tirtsud lubasid kindlasti tulevikus pagariteks hakata.
koolinäidendite esitlus ja karneval. Spordipäeval
Kontaktandmed:
võisteldi palju küll enda, küll võistkonna eest, toi-
MTÜ Vaba Stiil
mus  naljakate  mängude  MM  ja   viktoriin .  Külas
Krista  Dreger 51 37685
käis spordijuttu ajamas rallisõitja, kes näitas oma
Nona Viro 56 675542
MTÜ LOOVKESKUS
PärimusKoja suvelaagrid
Selline  pärimuslaager  on  vajalik  lastele,  kes  on
Ülesanded: parandada noorte teadmisi looduslikust
huvitatud   omakultuuri   õppimisest,  hoidmisest,
keskkonnast  ja  õpetada  loodustsäästvalt  elama;
arendamisest  ja  edasikandmisest,  kes  tahavad
arendada  nende  tööharjumusi  ja  -vilumusi;  luua
lisaks  kuivale  klassitunnile  kogeda  raamatust
olukord, kus laps ise esitab endale küsimusi: kes
loetut, näha ja praktiseerida  terviklikku  tööprot-
ma olen, kus on minu juured, miks on just selline
sessi.  Selles  laagris  õpiti  läbi  mineviku  olema
tava, miks selline murre ja muster, miks sellised
olevikus  ja liikuma tulevikku, sest  omakultuur  on
tähtpäevad jne; õpetada hoidma, arendama ja loo-
protsess, mis on pidevas muutumises. Õpiti vaat-
ma pärimuskultuuri.
lema ja hindama loodust ning kuidas säästvalt iga-
Tegevuse kirjeldus: loovad tegevused ja mängud
päevaelus toime tulla. Laagris toimusid õpikojad,
toas ja õues; rahvuskultuurilise sisuga diskussioo-
mis õpetasid lastele töötegemise ja enesemotivee-
niõhtud; ellujäämiskursus metsas (tule tegemine);
rimise oskusi.
esmaabikursus (ravimtaimed); matkad; arhailine
Eesmärgiks   seadsime   lapse  enesemääratlemise
käsitöö;  eesti  toidukultuur  eile,  täna  ja  homme;
läbi omakultuuri (omakultuuri õpetus toimus maa-
talutööd; vaba aja tegevused; videvikutunnid päri-
ilma kultuuride kontekstis, et noor inimene õpiks
musjuttude, muinasjuttude ja muude juttude saa-
end tundma ja austama kui võrdväärset maailma
tel;  tervisesport .
rahvaste seas) ja püüdsime arendada neis loovust
Tiit  Remm
ja eneseteostust.
Projektijuht
MARVELLA MAJAD OÜ NOORTELAAGER “BEAVERS CREEK”
Marvella Majad OÜ on olnud juba kuuendat suve
ja füüsilised tegevused oleksid tasakaalus. Noorte
laagripaigaks rohkem kui 150-le noorele. Asume
käsutuses  on  matkarada,  korvpalli-  ja  võrkpalli-
Valgamaal Sooru külas Tallinnast 250 km, Tartust
väljakud, minigolfirajad, tenniseväljakud, piljard,
75 km ja Valgast 10 km kaugusel. Sel aastal on
lauatennise-  ja  koroonalaud.  Mängitakse  ka
toimunud kuus erineva programmiga laagrivahe-
saalihokit, jalgpalli, rahvastepalli, sulgpalli, korral-
tust. Sügis-talvel toimub veel kaks vahetust. Kõi-
datakse  teatevõistlusi,  tehakse  hommikuvõim-
kides  vahetustes olid erinevad juhendajad, sõltu-
lemist ja võimalusel käiakse ujumas. Populaarne
valt laste vanusest ja teemast.
on laagris loodud uus mäng – jalgtennis. Laagri-
lised käivad matkal, õpivad orienteerumist ja läbi-
Meie laagril on oma sümboolika: T-särgid, kruu-
vad seiklusraja, mille eesmärgiks on meeskonnatöö
sid, vimplid ja kleepsud.
õppimine ja turvalisuse arendamine.
Sport on üheks  keskseks  tegevuseks kõigis meie
Palju  tegeldakse  lapse  loovuse  arendamisega.
laagrites. Päevakava on koostatud nii, et vaimsed
44
Noortelaagrite sisuline tegevus
Üheks  selliseks  tegevuseks on teatrikunstiõpetus,
Sel aastal viisime läbi ka töölaagri. Noored tegid
kus arendatakse eneseväljendusoskust, rühmatööd,
lihtsaid ja jõukohaseid töid:  kaevamine , kruusa-
esitatakse etüüde ja lühietendusi. Teiseks loovuse
vedu,  kõplamine,   niitmine ,  koristustööd,  värvi-
arendamise  suunaks  on  kunstiõpetus  –  joonis-
mistööd ja maasikate korjamine. Nii said noored
tatakse, tehakse kollaaýe, niidi- ja salvrätikutrükis
teenida  ka  väikese   taskuraha   ja  ennast  proovile
pilte,  rebimistehnikas  portreesid,  valmistatakse
panna  uues  situatsioonis  –  töökeskkonnas.  Ka
kompositsioone  ja  ennast  tutvustavaid  plakateid
ettevõtjad olid rahul ja  soovisid , et selline töökas-
ning lõbusaid kaunistusi jäätisepulkadest. Vahe-
vatusliku sisuga laager võiks toimuda ka järgmisel
tuse lõpus korraldatakse näitus noorte projekttöö-
suvel.
dest  ja  esinetakse  ühiskavaga  lastevanematele.
Toimus ka keeleõppe suunitlusega laagrivahetus
Toimuvad ka meediapäevad, kus tehakse reklaam-
noortele  venekeelsest  keskkonnast  koos  eesti
klippe, intervjuusid ja antakse välja laagri lehte.
lastega.  Seal  tutvustati  eesti  kultuuri  põnevate
Korraldatakse laagrilaulu ja - luuletuse   konkurss .
mängude ja näidendite kaudu ning õpiti tundma
Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega etteantud
fakte ajaloost.
teemadel,  viiakse  läbi  viktoriine  ja  tantsitakse
ning  igaõhtuseks  rituaaliks  on  kujunenud  kogu-
Kontaktandmed:
nemine puhketuppa, kus päeva jooksul toimunud
Marvella Majad OÜ
sündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirja-
Tõlliste vald 68301
kast avatakse. Lõpuõhtud sisustatakse nädala jook-
Sooru, pk 51
sul  selgunud  parimate  tantsude , laulude ja näite-
Tel 76 79860; 51 62060
mängude esitamisega. Süüdatakse lõke, grillitakse
Veiko  Ardel
vorste   ja  süüakse   torti ,  autasustatakse  tublimaid
laagrilisi.
MTÜ NOORED TOREDATE MÕTETEGA SUVELAAGRID
MTÜ Noored Toredate Mõtetega korraldas 2005. a
Tutvusime Ruhri tööstuspiirkonnaga ja selle aja-
suvel kaks erinevat projektlaagrit. Esimene neist
looga .  Laagriprogramm  sisaldas  kahepäevase
oli rahvusvaheline ja toimus Saksamaal Oberhau-
väljasõidu Hollandisse Põhjamere  rannikule . Soo-
senis koostöös sealse noortekeskusega Parkhaus –
vijad said külastada jalgpallimatši klubi Schalke
Kinder- und Jugendtreff im Uhlandpark. Laagris
04  koduväljakul.  Õhtuti  toimusid  lõkkeõhtud,
osales 15 last Eestist ja sama suur grupp Saksa-
ühel õhtul külastasime vabaõhukino.
maalt. Laagri  programmis  olid erinevad tegevused,
Teine  laager  oli   fotograafia -  ja  animatsioonitee-
nii kultuurilised kui sportlikud. Eraldi võiks välja
maline. Eelmisel aastal korraldasime analoogilise
tuua fotoprogrammi, mille käigus noored tutvusid
laagri esmakordselt ning oodatult läks laager ka
väikeste  gruppidena  kohalike  noorte  juhtimisel
sel aastal hästi korda.
ümbruskonna vaatamisväärsustega ja jäädvustasid
nähtu digikaameratega. Fotoprogrammi jätkuks
Osaliselt  toimus  laager  Anne  Noortekeskuses
oli omapärane ja huvitav kunstiprogramm, mille
( multimeedia   laboris)  ja  osaliselt  Endla  loodus-
raames huvilised said välja valida ühe foto, mis
kaitsealal .
suurendatuna kanti kontuuridena lõuendile ja sealt
Lapsed  tutvusid  fotograafia  algtõdedega,  said
edasi  said  noored  kunstnikud  kätt  proovida  ka
nõuandeid, kuidas teha häid pilte, tutvusid oma
maalimisega.  Fotodest  ja  maalitud  piltidest  kor-
digikaamerate  võimalustega,  külastasid  KGB
raldatakse näitus, mis esialgu on üleval Saksamaal
kongide muuseumi, Antoniuse  aeda , pildistasid nii
ning jõuab hiljem ka Eestisse.
linnaruumis kui ka looduses. Laagri lõpuks pidid
Sportlik-seikluslikust poolest võib mainida seik-
osalised tegema nii portreepildi kui ka autoport-
lusraja läbimist, ronimist tehiskaljuseinal, ujumist,
ree.
sportmänge ja teatevõistlusi. Huvitav ettevõtmine
Animatsiooniõpetuse  raames  tutvustati  animat-
oli  ka  maisilabürindi  külastus,  kus  oli  võimalik
sioonifilmide ajalugu ja põhimõtteid, tutvuti erine-
ekselda labürindis, “supelda” maisiväljal jne.
vate  animatsioonitehnikatega  ning  loomulikult
45
Noortelaagrite sisuline tegevus
meisterdas iga laagriline ka oma  animatsiooni  val-
saab laagri laste töid näha ka Anne  Noortekeskuse
mis.
multimeedia  laboris.  Samuti  on  lubanud  ajakiri
“Hea laps” avaldada oktoobrikuu numbris laagris
Foto-  ja  animatsioonilaagri  laste  töödest  avati
tehtud fotosid.
29. augustil näitus Y- galeriis  ja see rändab hiljem
ka Endla looduskaitsealale ning Tartu koolidesse
Heli Erik
ning  noortekeskustesse.  Septembrikuu  jooksul
Projektijuht
MTÜ NÕMME KAKS TUHAT SUVELAAGRID
Rahvusvaheline seikluslaager  Avastaja  1
Rahvusvaheline seikluslaager Avastaja 2
Soomes, Bengtsåri saarel toimus juba teist aastat
Osalejad olid vanema vanusegrupi noored (13–15
Eesti ja Soome ühislaager Avastaja.
aastat). Rohkem tegevust nõudis noortelt ka seik-
lusraja läbimine. 4 meetri kõrgusel takistust üle-
Laagris oli 22 noort vanuses 9–13 aastat.
tada ei tule just iga päev ette. Soojade suveilma-
Seikluse aitasid meeldivaks muuta ilusad  ilmad ,
dega osutus võimalikuks mööda jõge paadiga sõita
seiklusrada,  soe  vesi  ja  rõõmsad  noored.  Kõige
ja näha  tegelikku  elu Soomes. Algatatud vampiiri-
enam pakkusid pinget võistlused. Parimad selgi-
mäng  hoidis  elevust  üleval  5  päeva,  kuni  “ellu”
tati  paadirallil,  vesijalgrattasõudmisel  ja  ümber-
jäi viimane  vampiir . Korraldati koogivalmistamise
saare-maratonis. Esitleti oma maad, korraldati loo-
võistlus, mille algatajad olid noored ise. “Koogid
dusmatk, külastati Hanko linna. Õhtused üritused
olid loomulikult magusad ja neid kutsuti maitsma
korraldati noorte endi initsiatiivil, lõbusaim oli
ka soome partnergrupi esindajad. Seltskonnamän-
ehk  etendus,  kus  matkiti  kasvatajaid.  Palli-
gud, lõkkeõhtud, öölaulupidu kuulusid kõik laag-
võistlused toimusid saarel koos teiste laagritega.
ritegevuse hulka.
Eesti grupp sai karikasarjas auväärse teise koha.
MTÜ Nõmme Kaks Tuhat
www.nomme2000.ee
[email protected]
Tel 677 5506
NÕMME MATKAKLUBI SUVELAAGRID
Nõmme  Matkaklubi  laagrid  toimusid  sel  suvel
sed:  orienteerumine,  mitmesugused  spordivõist-
mitmes erinevas kohas. Läbi viidi viis vahetust:
lused, omaloominguliste näidendite esitamine ja
Kloogaranna  Noortelaagris,  Läänemaal  Nõval,
tantsuõhtu.
Arbavere Puhkekeskuses, rahvusvaheline noorte-
Nõva laagrist sai meie päikeseparadiis. Kõik päe-
laager Liechtensteinis ja Võhandu jõe matkalaa-
vad olid päikesepaistelised ja kuumad. Iga päev
ger.
külastasime Peraküla randa ja veetsime mitmeid
Laagrid olid matkamise ja looduses liikumise suu-
tunde mere ääres ujudes ja mängides.
nitlusega.  Uued  laagrikohad  pakkusid  ka  uusi
Samal  ajal  toimus  Nõval  ka  “Looduslapse”  laa-
põnevaid matkamise võimalusi.
ger,  mängisime  nendega  seltskonnamänge  ja
Kloogaranna laagrilastega sai käidud ühe- ja kahe-
korraldasime  tantsuõhtu.  “Looduslapse”  laagri-
päevasel  kanuumatkal  Keila  jõel.  Matka  muutis
lised  esinesid  meile  omaloodud  näidendiga  ja
lastele meeldejäävaks see, et tegemist oli raskete
meie õpetasime neid merel kanuutama.
ilmaoludega, millega nad vapralt hakkama said.
3-päevane  kanuumatk  viis meid merele, mille käi-
Meres  suplemist  kasutasid  lapsed  Kloogarannas
gus  külastasime-avastasime  sellised  saari  nagu:
hoolsasti. Toimusid ka tavapärased laagritegevu-
Seasaar, Väike-Tjuka, Suur-Tjuka ja Vormsi. Kogu
46
Noortelaagrite sisuline tegevus
tegevus matkal oli laste enda korraldada: laagri-
valmistamise  ja  köögikoristamise   toimkond .
platsi otsimine ja selle ülesehitamine, lõkkemater-
Lõkkematerjali  kogumine  ja  tule  tegemine  oli
jali  korjamine  ja  söögi  valmistamine,  joogivee
reeglina poiste töö.
muretsemine. Matka jooksul üritasime kanuudega
Lisaks kaasavõetud söögile, proovisime leida söö-
“lainetel surfata” ja kala püüda, millest viimane
davat  ka  loodusest:  püüdsime  kala,  korjasime
ebaõnnestus, kuna meres kalu ei olnud.
marju ja seeni, tomateid ja kurke pidime küll ostma
Pikalt  ja  väsitavalt  matkalt  saabudes  koostasid
lähedal asuvatest taludest.
lapsed matkapäevikud. Meie võõrustaja korralda-
Meie  matk  lõppes  Räpinas,  seal  tegime  väikese
tud sauna- ja karaokeõhtul said lapsed oma mat-
jalutuskäigu  pargis , mis on tuntud oma suure puu-
kapäevikuid ka esitleda.
ja põõsaliikide poolest. Sõime koos torti ja lõpeta-
Peraküla  rabas  käisime  hommikul  päikesetõusu
sime oma matka.
vaatamas ja linnulaulu kuulamas. Raske oli küll
Rahvusvahelisse  laagrisse  Liechtensteinis  said
nii vara tõusta, aga pärast oli seda mõnusam taas
kandideerida varem Nõmme Matkakeskuse laag-
teki alla pugeda.
ritest osavõtnud noored. Laagri nimeks oli “Kre-
Kolmas  laagrivahetus  toimus  Arbavere  Puhke-
spofun”, mis  lahtiseletatult  tähendab  creative , sport
keskuses ,  mis  asub  Põhja-Eestis  Kadrina  vallas
and fun. Laagris osalesid noored Eestist, Hispaa-
Loobu jõe ääres. Sellesse laagrisse tuli osa lapsi
niast,  Saksamaalt,  Soomest  ja  Liechtensteinist.
sel suvel juba teist korda. Arbaveres sai väga palju
Noored värvisid ise T-särke, tegid savivoolimist
sporti tehtud: mängisime tennist ja sulgpalli, tänava-
ja valmistasid käepaelu. Ühiselt sporditi, matkati
korvpalli,  rannavollet  ja  rahvastepalli.  Kõikides
selle väikese riigi erinevais  paigus , nii mägedes
nendes mängudes toimusid ka turniirid.
kui ka jalgrattal Reini jõe ääres. Osavõtjad maad
pakkusid  oma  rahvustoite,  laulsid  oma  laule  ja
2-päevane  matk  toimus  Valgejõel.  Alustasime
tutvustasid  oma  riiki  ka  teistele.  Viimasel  õhtul
Sikalt ja lõpetasime teisel päeval Valgejõe külas.
korraldati pidu kohalikele külaelanikele, kus rää-
Matk on alati väga oodatud ja kõik on enne seda
giti , mis laagris oli toimunud, kes osalesid jne.
alati  elevil.  Kuna  suur  osa  lapsi  on  varem  meie
laagrites  käinud,  siis  on   matkamine   ja  matkal
Eesti  noored  olid  kõige  tublimad.  Nad  oskasid
käitumine neile juba selgeks saanud. Kõik teavad,
kõige paremini inglise keelt, olid alati sõbralikud
mida  ja  kuidas  tuleb  teha.  Esimese  päeva  lõpus
ja  suhtlesid  teiste  riikide  noortega  kõige  tiheda-
kimbutas  meid  kõva  vihm,  aga  lõkke  ääres  sai
mini,  võtsid  aktiivselt  ja  ilma  hädaldamata  osa
kuivatatud oma riided ja söökki samal ajal valmis
kõikidest üritustest.
tehtud. Kui lastel kõhud täis, on kõik mured kohe
Laagrisuve saab lugeda kordaläinuks. Uute koh-
meelest läinud.
tade  valik õigustas ennast. Igal pool oli võimalik
Jalgsimatk toimus Viitna järvede äärde. Seal oli
korraldada  huvitav  ja  meeldejääv  laager,  samuti
lastel hea võimalus ujuda. Korjati ja söödi musti-
saime   matkata   uutel   jõgedel  ja  uutes  paikades.
kaid   ja  metsmaasikaid.  Toimus  ka  eraldi  seene-
Paljud  lapsed  käivad  meie  laagrites  mitmendat
korjamisretk,  mis  ei  kujunenud  küll  väga  saagi-
korda,  see  on  märk  sellest,  et  senitehtud  töö  on
rohkeks.
korda läinud. Järgmisel aastal sooviksime jätkata
samades  kohtades  ja  leida  uusi  võimalusi  neile,
Võhandu jõe metsalaager oli 6-päevaline, ööbiti
kes ikka ja jälle meie laagreid valivad.
ainult telkides. Kohtumispaigaks oli kokku lepi-
tud  Võru  lähedal  Kirumpää   sild .  Mitmetele  las-
Kontaktandmed:
tele läksime vastu Võru bussijaama. Oma  varus -
Pille Plakk
tuse pakkisime veekindlatesse kottidesse, seejärel
Projektijuht
jagasime üldkasutatavad asjad kanuudesse. Meie
Tel 56 222 953
seiklus võis alata. Kõik, mis matkal teha tuli, tegid
[email protected]
lapsed ise. Igapäevaselt oli kokku lepitud söögi-
47
Noortelaagrite sisuline tegevus
MTÜ SIRTSUCAMP SUVELAAGRID
MTÜ Sirtsucamp korraldas 2005. aasta suvel kolm
külastamine. Nagu alati, kontrollisime seal laste
laagrivahetust,  millest  võttis  osa  kokku  85  last
ujumisoskust ja viisime läbi ujumisvõistluse, mis
vanuses 5–15 aastat. Enamus meie laagrilapsi on
on  meie  laagri  triatloni  esimeseks  alaks.  Kuigi
korduvkäijad  ja  meile  tullakse  tagasi  just  nende
tegemist on suhteliselt raske alaga ja edasine osa-
traditsioonide  pärast,  mida  me  aastast   aastasse
võtt  jalgrattasõidust  ja  jooksust  oli  vabatahtlik,
edasi  kanname.  Laagrilastest  ja  kasvatajatest  on
eemalejääjaid peaaegu ei olnudki!
kujunenud omamoodi suvepere, kus “vanadega”
Igas  vahetuses  valiti  oma  Rammumees.  See  oli
jälle  kokku  saades  tuntakse  meeletut   kohtumis -
võistlus,  kus  poisid  tõeliselt  proovile  pandi  ja
rõõmu ja kus uued tulijad väga ruttu omaks võe-
mida tüdrukutel oli põnev ja lustakas jälgida. Vastu-
takse. Sellele aitavad kaasa just meie oma laagrist
kaaluks  poiste  Rammumehele  korraldati  tüdru-
suureks sirgunud tublid abikasvatajad.
kutele  Metsapiiga  konkurss.  Meisterdati  imeilu-
Meil on oma laagrisärk ja iga laps saab vahetuse
said lillekimpe. Vaid looduslikust materjalist teh-
lõppedes kaasa CD laagripiltidega.
tud esinemiskostüümides väljendus iga  piiga  oma-
Selle  suve  kõik  vahetused  olid  sportliku  suunit-
pära ja kunstimeel.
lusega, kuid väga suurt tähelepanu pöörati ka laste
III vahetuses toimus esialgu küll ainult tüdrukutele
loomingulisele arendamisele. Laagri päevakava oli
mõeldud  soengute  konkurss,  kuid  sellest  võtsid
koostatud nii, et sportlikud tegevused vaheldusid
edukalt osa ka poisid.
loomingulistega.
Käsitöö  tegemisel  kasutasime  sel  aastal  kipsi,
Igas  vahetuses  korraldati  rühmadevaheline  pio-
millest tehti näpunukke, maske ja käekujusid.
neerpalli  või  rahvastepalli  turniir,  lendgolfi-  ja
Meie laagri traditsioonide hulka kuulub ka küp-
kriketivõistlus,  individuaalalana  ka  korvpalli
setamise võistlus. I ja II vahetuses tuli igal rühmal
vabavisetevõistlus  ja  lauatenniseturniir.  Vane-
pärmitaignast mingi laagriteemaline kook küpse-
matele  lastele  meeldis  väga  lihtsalt  oma  lõbuks
tada.  “Laagriplats  kohvilaual”  oli  ikka  tõeline
jalgpalli mängida. Lisaks said lapsed proovida kätt
meistriteos ja veel kui maitsev! Samuti III vahe-
ka  meil  veel  suhteliselt  tundmatus  speed-
tuse pannkoogitordid. Kogesime taas, et laste fan-
minton´imängus, mis on sulgpalli ja tennise vahe-
taasiatel pole piire
pealne  mäng.
Õhtuid sisustasime vaheldumisi: kord korraldasid
Et igas vahetuses toimus jalgrattamatk, tuli enne
kasvatajad lastele mingi võistluse, viktoriini või
seda õppida matkatarkusi: sõlmede tegemist, lõkke
mälumängu, kord esinesid lapsed meile nii ette-
süütamist, köiel ronimist, lisaks esmaabi ja ohu-
antud teemadel kui omaloominguga. Õhtud lõppe-
tusnõudeid   jalgrattaga   sõitmiseks.  Enne  matka
sid kas lõkke ääres kitarri saatel lauldes või diskol
korraldasime maastikumängu, kus õpitud tarkusi
tantsides.
ka rakendada tuli.
Kindlasti  said  lapsed  meilt  kaasa  suure  annuse
I ja II vahetuse matkad olid kahepäevased. Päevas
optimismi,  esinemisjulgust  ja  rõõmu,   avastasid
läbiti keskmiselt 35 km ja sõita tuli nii päikeses
enda  jaoks  uusi  võimalusi  vaba  aega  sportlikult
kui  vihmas.  Matka   marsruut   oli  seatud  nii,  et
veeta ning leidsid palju sõpru.
külastasime Eestimaa Kivide Kuningat.
Meie  kasvatajatega  jäime  laagrisuvega  väga
III vahetuse matk oli juba 3-päevane. Sel korral
rahule.  Meie  kodulehe  foorumit  jälgides  võime
käisime ära Paldiskis.
lugeda, et lapsedki on rahul ja ootavad juba uut
Kui uued lapsed olidki enne matka veidi ärevuses
suve.
ja  kartsid,  et  kas  ikka  tulevad  toime,  siis  pärast
olid nad väga rahul ja uhked, et kõigega hakkama
Kontaktandmed:
said. Ööbimine suurtes 10–12-kohalistes telkides
MTÜ Sirtsucamp
ja  lõkkel  päris  toidu  valmistamine  oli   paljudele
Tel 52 21 246
omaette elamus.
[email protected]
Sirje Raud
Traditsiooniks  on  kujunenud  Keila  veekeskuse
48
Noortelaagrite sisuline tegevus
OÜ VALKLA RAND SUVELAAGRID
OÜ  Valkla  Rand  korraldas  2005.  a  suvel  noorte
vaase, pilte jne. Kaks tööd kingiti puhkekeskusele,
tervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekt-
ja need olid nii head, et seisavad siiani saalis kõi-
laagri nimetusega “Valkla puhkelaager”.
gile  vaatamiseks ( mereteemaline  mosaiik ranna-
majaga ja juurikast tehtud  purjekas ).
Esialgu  planeeriti  läbi  viia  üheksa  kuuepäevast
vahetust 270 lapsele, tegelikult õnnestus läbi viia
Esimese  vahetuse  lapsed  andsid  vanematele  ka
kaheksa vahetust 230 lapsele.
kontserdi,  lauldi,  jutustati   lugusid   ja  kanti  ette
omaloominguline  legend  “Kuidas  tekkis  Valkla
Kasvatajateks olid Kuusalu Gümnaasiumi õpeta-
Rand”.
jad ja OÜ Valkla Rand töötajad.
See lugu juhtus palju aastaid tagasi ja seda mäle-
Projektlaager “Valkla puhkelaager 2005” on käi-
tavad väga vähesed.
vitatud  6-ööpäevase  tsüklina,  kus  laager  alustab
tegevust pühapäeva pärastlõunal ja lõpetab tege-
Valklas, otse mere kaldal, elasid kord eit ja  taat .
vuse laupäeva hommikul.
Nad elasid väikeses kalamehehütis ega osanudki
midagi  muud   soovida .  Tööd  tehes  möödusid
Neljale laagrivahetusele korraldasime kaatrimatka
päevad kiiresti. Eit korjas  metsast   hagu , koristas,
lähedalolevale Pedassarele.
õmbles  ja  tegi  süüa.  Taat  lasi  igal  õhtul  võrgud
Kasvatajad  korraldasid  lastele  aarete  otsimise
merre ja käis neid hommikul välja võtmas.
mänge,  võistlusi  rannas  ja  ujumist  soojas  vees.
Ühel hommikul, kui taat jälle võrke nõutas, nägi
Lõunasöögiks  tuli  lastel  enestel  lõkkematerjali
ta räimede keskel midagi sädelevat.
koguda,  tuld  teha ja vorstikesi grillida.
See oli  kuldkalake , kes hakkas taadiga inimkeeles
Pedassaare matka seiklustest räägiti õhinal nii külla
rääkima: “Ma ei ole tavaline kala, olen kuldkala
tulnud vanematele kui omavahel.
ja võin täita kolm su soovi, kui mind lahti  lased .”
 Neljanda ja viienda vahetuse ja osa seitsmenda-
Taat ei osanud midagi soovida, läks koju ja küsis
kaheksanda   vahetuse  lapsi  tuli  laagrisse  kaheks
eidelt nõu. Kaua mõtlesid eit ja taat, kuid ei leid-
järjestikuseks vahetuseks.
nud  midagi,  mida  oleksid  vajanud.  Oli  neil  ju
Kuna puhkekeskus oli kõik laupäevad firmadele
väike  majake , kus elada, leiba ja kala, ise sõbra-
välja müünud suvepäevade korraldamiseks, siis ei
likud ja rõõmsad.
saanud  lapsed  laagrisse  jääda.  Lahenduse  leid-
Nende lapsed olid juba suured ja elasid-töötasid
miseks korraldasime lastele matka metsa (mööda
linnas,  lapselapsed  käisid koolis.
terviserada umbes 2 km ). 500 m kaugusele puhke-
keskusest olid kohale toodud  telgid , ette valmis-
Kurvaks  tegi  vanakesi  vaid  see,  et  nad  neid  nii
tatud  lõkkeplats  ja  varutud  toiduained.  Laagri-
harva nägid.
platsile jõudes asusime lastega  telke  üles  panema .
Maja  oli  väike  ja  kõik  lapsed  ja  lapselapsed
Igale lapsele anti magamiskott ja kotialus. Seejärel
korraga  koju  ei  mahtunud.  “Jah,  maja  võiks
korjati lõkkematerjali, tehti tuli üles, kohale tõime
suurem  olla,  et  lapselapsed  suvel  kõik  meie
ka grillialused süte ja süütevedelikuga. Küll lastele
juures  võiksid  olla,  praegu  jooksevad  lapsed  ja
meeldis  ise  grillida  ja  endale  sööki  valmistada.
nende sõbrad linna tolmustel tänavatel.”
Poole ööni istuti lõkke ääres ja lauldi oma laule.
Nii ei läinudki eite-taati õhtul mere äärde midagi
Järgmisel hommikul ootas lapsi kohale toodud soe
soovima . Hommikul ärgates ei tundnud nad aga
puder , piim, tee ja  saiakesed .
oma  hütti  enam  ära.  Sellest  oli  saanud  paljude
tubadega villa. Uksele tulles nägid nad metsa all
Paljud lapsed  magasid  telgis esimest korda ja see
väikseid majakesi. Nende kõige suurem soov oli
oli  neile  suureks  meeldivaks  elamuseks,  millest
täitunud. Sellest ajast alates ootasid eit ja taat
räägiti pikalt omavahel, vanematele ja muidugi ka
igal suvel enda juurde sõpru.
laagriülemale.
Enne kui  eide -taadi aeg osa sai ja nad igavesel
Aktiivne oli laste osavõtt ka käsitööringist. Met-
unele suikusid, rääkisid nad selle loo oma pojale.
sast korjatud vahenditest meisterdati küll majakesi,
49
Noortelaagrite sisuline tegevus
Poeg talitas vanemate soovi järgi ja Valkla uksed
Enamus laagrilapsi lubas kindlasti järgmisel aastal
jäid  avatuks.  Poeg  andis  teatepulga  edasi  oma
tagasi tulla ja ka sõbrad kaasa võtta.
pojale ja nii edasi kuni tänase päevani.
Kokkuvõtteks  võib  öelda,  et  laagrisuvi  meeldis
Loomulikult ei möödu ükski laagrivahetus disko,
lastele väga.
lõkkeõhtu ja sportmängudeta, mitmekülgsed võist-
Kontaktandmed:
lused  küll  rannas,  vees  ja  laagrimetsas  andsid
OÜ Valkla Rand
lastele paraja koormuse, nii et õhtul tuppa jõudes
Tel 56 455 444
juba peaaegu magati.
[email protected]
Laagrivahetuse viimasel päeval said kõik lapsed
Kalev Saar
laagris  osalemise  tunnistuse,  šokolaadimedali  ja
vahetult enne ärasõitu jäätise.
TALLINNA NOORSOOTÖÖ KESKUSE NOORTELAAGRID
Tallinna  Noorsootöö  Keskus  (endise  nimega
Peale lõunat toimusid tulepeekri mängud, mis iga
Tallinna  Avatud  Noortekeskus)  viis  2005.  aasta
päev  olid  erinevad.  Lisaks  toimusid  veel  teate-
suvel läbi 5 projektlaagrit. Laagrid olid erinevate
võistlused,  rabamatk , võistlused vees jne.
teemadega ja erinevatele vanuserühmadele. Lisaks
Pärast  õhtusööki  oli  aeg  seltskondlikeks  tege-
juba läbiproovitud ja edukaks osutunud seiklus-
vusteks  ja  mängudeks.  Meeldejäävaks  kujunes
laagritele olid kavas ka uued teematilised laagrid,
maskiball ,  kus  kõik  noored  said  ennast  mõneks
mis osutusid väga populaarseteks.
Harri   Potteri  raamatu tegelaseks maskeerida.
Meie poolt korraldatud laagrites osalesid noored
Tagasisidelehtedest  selgus,  et  noortele  oli  unus-
üle vabariigi. Laagrite planeerimisel panime rõhku
tamatu mulje jätnud ka öine maastikumäng, kus
noorte loovale tegevusele looduses, ja ohutusele.
Harry Potteri raamatust võetud neli maja omava-
Noortel oli võimalus ise aktiivsust üles näidata ja
hel võistlesid.
rakendada oma ideid laagripäevade sisustamisel.
Senise  hea  töö  tunnustuseks  on  kindlasti  see,  et
Nii nagu ka raamatule üha uusi järgesid tuleb, nii
paljud noored osalesid ka eelmisel aastal meie laag-
ootavad ka lapsed juba põnevusega järgmist laag-
rites ning mitmedki osalesid suve jooksul mitmes
rit.  Harry  Potteri   temaatika   sobis  suurepäraselt
laagrivahetuses.
sellise laagri korraldamiseks.
Harri Potteri laager
Tantsulaager
Laagripäevad olid jagatud kolme põhiossa. Enne-
See laager oli mõeldud meie kõige noorematele,
lõunasel  ajal  toimusid  tunnid  Harry  Potteri  raa-
laagris osales palju 2. klasside lapsi. Nagu nimigi
matu ainetel. Nõiajookide tund, kus noored kogu-
ütleb, täitsid suurema osa päevast tantsutreenin-
sid metsast söödavaid taimi ja segasid nn professori
gud,  millega  alustati  esimesel  õhtul.  Lapsed
juuresolekul kokku oma võlujoogi. Igat erinevat
õppisid selgeks kaks täiesti uut tantsu: “Jump” ning
taime  jooki  visates sooviti omadusi, mida see aine
“Aafrika”. Viimasel laagripäeval esineti värskelt-
võiks  joogile  anda,  pärast  muidugi  prooviti  ka
õpituga  Paide  tehisjärve  ääres  “Liivalinna  päe-
joogi  omadusi.  Mustade  jõudude  vastase  kaitse
val”.
tund, kus noored meisterdasid erinevatest mater-
Laagrikoht  oli   fantastiline   ja  pakkus  võimalusi
jalidest unepüüdjaid ja draakoni silma, mis  kait -
mõnusateks tegevusteks. Et treeningud liiga kur-
seksid kurjade  vaimude  eest. Muundamise tunnis,
navaks (sooja oli pidevalt 30 kraadi  ringis ) ja iga-
õpetati noortele tajumist ka teiste  meeltega  peale
vaks ei muutuks, sai pauside ajal järves ujuda ning
nägemise  ja  läbi  grupitegevuste  usaldama  oma
kanuutada. Järve ääres sai ka käsitööga tegeleda.
kaaslasi. Samuti valmistati oma majadele vapid,
Juhendaja   abil   punuti   trikotaaýiribadest  kirjuid
nii nagu ka raamatus kirjas.
vöösid,  valmistati  “Aafrika”  tantsu  kostüüme  ja
50
Noortelaagrite sisuline tegevus
maaliti   siidi ,  mis  hiljem  roosiks   kujundati   ning
Vaatamata väsitavatele treeningutele jätkus lastel
juuksekummi külge kinnitati.
jõudu enne magamaminekut uuesti tantsumuusikat
nuruda, et õpitu ikka paremini meelde jääks. Esi-
Õhtuti  toimus  mitmeid  seltskondlikke  tegevusi.
nemine  läks  loomulikult  hästi,  lapsed  olid  kogu
Kantripeol  õppisid  lapsed  kantritantsu,  pidasid
laagri  aja  tublid,  pererahvas  armas  ja  abivalmis
omatehtud  kepphobustega  maha  teatevõistlused
ning juba tahaks järgmist suve ja päikest!
ning vastasid viktoriiniküsimustele. Toimus oma-
loomingu konkurss, kus esitati nii omaloomingulisi
Kokkuvõttes võib lugeda 2005. aasta suvelaagrid
tantse  kui  väikeseid  näidendeid.  Samuti  peeti
igati kordaläinuks.
saunaõhtut lõkke ja grillvorstidega. Korraldati rüt-
Kõiki  laagreid  jäävad  meenutama  pildigaleriid
mivõistlus  erinevatel,  omavalmistatud  rütmi-
Tallinna  Noorsootöö  Keskuse  kodulehel
pillidel. Ühel hommikul käisime ka rabamatkal,
www.taninfo.ee
kus  nägime  kahte  erinevat  raba  ja  oh  õnne,  esi-
mesed mustikad olid laudtee ääres valmis saanud.
Silver Pramann
See oli mõnus jalutuskäik, vahelduseks pidevale
Tel 641 2270
hüppamisele.
[email protected]
TOOLSE NOORTELAAGER
Sellel suvel toimus Pyladese Toolse noortelaager
Loomulikult ei puudunud muudki laagriellu kuu-
esimest korda.
luvad tegevused nagu ujumine, etlemise-näitlemise
Uus koht ja loodus pakkusid uut ja põnevat tegevust.
kool, pallimängud, kiired teatevõistlused jne. Ka
Playbox, kus noored said rahuldada oma esinemis-
Toolsel toimusid erineva suunitlusega vahetused,
vajadust.
meeldejäävamaks  võib  pidada  filmi-  ja  kunsti-
laagri vahetusi.
Erinevad maastikumängud tutvustasid Toolse loo-
dust, mis on väga mitmekülgne ja pakub looduse-
Filmilaagris valmis noortel seitsme päevaga  film
sõbrale palju uut ja huvitavat.
konnadest. Kuna Toolse laagri ümbruses neid palju
elutses,  siis  sündis  stsenaariumi  idee  kohapeal.
Lõkkeõhtud kitarri saatel panid laulma nii mõne-
Moodustati  töörühmad,  kes  siis  oma  fantaasiat
gi noore, kes eelnevalt oli arvanud, et ega ta laul-
kasutades filmiklipid valmis tegid.
da ei oska.
Hiljem sobitati klipid kokku ning film  saigi  valmis.
Kokkuvõttes  võiks  öelda,  et  laager  läks  korda.
Noored  ja  kasvatajate  tiim   sulas   ühte  ning  juba
 Kunstilaager kasutas kohaliku firma “ Aeroc ” ehi-
mõne aja pärast saadakse jälle kokku.
tusmaterjale  ning  tegi  neist  muljetavaldavaid
taieseid, mis muutsid Toolse laagri sisekujunduse
Eero  Kiipli
märgatavalt huvitavamaks. Kujundatud sai pavil-
Toolse Noortelaagri korraldaja
joni  põrand,  kuhu  igaüks  sai  maalida  oma  ette-
[email protected]
kujutuse  ilust .
51
Noortelaagrite sisuline tegevus
MERELAAGER LAOKÜLAS
MTÜ Noorte Mereklubi Laoküla Merelaagris toi-
Eriti  pöörati  tähelepanu  metsas  orienteeru-
mus neli laagrivahetust, igas 36 laagrilist.
misele ja kuidas teha ennast otsijatele metsas
Laagri mereline iseloom avaldus põhitegevusena
nähtavaks. Õpetati meisterdama vilesid, maga-
purjetamisõpetuses, toimus aga ka hulgaliselt muid
mismatte, püstitama telki, küpsetama  kartuleid ,
üritusi, millest võtsid osa kõik lapsed.
tegema tuld jne.
– Ekskursioon praamlaevale “Vana Tallinn”
– Ekskursioon Rahuoperatsioonide Keskusesse
Tutvuti  muu  hulgas  ka  laeva  kaptenisilla  ja
ROK-is  näidati  lastele  kõike,  millega  tegele-
masinaruumiga.
vad rahusõdurid. Külastati sõdurikodu, sõideti
soomustransportööriga, vaadati filmi rahuval-
– Matkad Paldiskisse
vamise  ajaloost  ja  Eesti  osalusest   rahuvalve
Kõik vahetused käisid vähemalt korra (mõnes
missioonides,  tutvuti  relvadega,  vaadati  üle
vahetuses tehti rühma kaupa lisaks mitu  jalgsi-
 
sõdurite uued  eluruumid  vastvalminud  kasar -
matka)  6  km  laagrist  eemal   asuvas   Paldiskis
mus, söökla ja meditsiinikeskus.
kommipoes ja tutvuti ka linnaga.
– Kohtumine KutiMuti Noortelaagriga
– Ööhäired
Narkopreventatsiooni üritus. Õhtut juhtis Venno
Laste poolt väga oodatud ööhäire teema oli igas
Loosaar. Üritus lõppes diskoga.
vahetus erinev. Toimusid öised maastikumän-
gud ja lapsi “kimbutasid” ka Paldiski “kommi-
– Kohtumine mereväe esindajaga
onud”,  kes  laagriliste  ühisrünnakuna  tagasi
Saadi  põhjalik  ülevaade  ajateenistusest,  lae-
peletati.
vadest,  relvadest , miinidest ja õppustest.
– Disko- ja lõkkeõhtu
– Tuletõrjeõppus
Laagrit  külastas  Paldiski   komando   tuletõrje-
– Neptunipidu
auto.  Tuletõrjujate  abiga  said  lapsed  kuulda
Traditsiooniline merelaagrite ja laevareiside üri-
erinevatest  võimalustest  ja  vahenditest,  mida
tus, mil  Neptun  koos abiliste ja näkineidudega ris-
kasutatakse tule  kustutamisel . Loomulikult said
tib esmakordselt laagris (või laeval ametis) olnud
kõik soovijad ka ise “tuld kustutada” ja vahu
ja merd sõitnud lapsed.
sees möllata.
Kostümeeritud, põneva ja üllatusterohke stsenaa-
– Kinoõhtud
riumiga peo käigus avaldub laste iseloom,  vaprus
Esmakordselt  oli  laagris  võimalik  ka   suurelt
ning arvamused tavaliselt kõige ehedamal kujul,
ekraanilt filme vaadata. See võimalus oli 1 kord
peo  lõpus  saavad  kõik  värskelt  ristitud  vastava-
vahetuse jooksul.
sisulise tunnistuse.
– Sõitmine erinevate veesõidukitega
– Piirivalvekordoni ja -laeva külastus
Ülimalt  populaarseks  osutusid  vaikse  ilmaga
Külastasime  regulaarselt  ka  Paldiski  Piiri-
(purjetamiseks  sobimatu)  korraldatud  tuubi-,
valvekordonit, kus tutvustati piirivalvurite iga-
banaani - ja veesuusasõidud.
päevatööd ja räägiti merepiiri valvamisest. Oli
–  Kohtumine  Euroopa  veemotospordi  meistri
võimalus jälgida staabi tööd. Hea ülevaade saadi
 
Lembit Aaslav- Kaasik  juunioriga
ka kasutusel olevatest relvadest. Nauditi kaunist
vaadet  Pakri  poolsaarele  uuest  radaritornist.
Kohtumine oli seda meeleolukam, et tegemist
Jälituskoer Villu leidis üles ka kõik “kaduma-
on meie laagri kunagise kasvandikuga. Laste
jäänud” laagrilapsed.
poolt vaadati põhjalikult üle nii  paat , karikas
kui  ka   medal .  Soovijad  said  autogrammi
– Ellujäämisõppus
mütsile, särgile või paljale ihule.
Rahuoperatsioonide  Keskusest  oli  laagrisse
tulnud ellujäämisinstruktor, kes õpetas lastele
– Mitmesugused võistlused
erinevaid võimalusi ellujäämiseks metsas. Anti
Kompleksvõistlus  –  mereterminoloogia  alane
teadmisi ohtlikest  taimedest  ja loomadest ning
viktoriin  (kogu  võistkonnale),  sõlmedevõistlus,
sellest, kuidas käituda ohtlikes  olukordades .
viskeliini   heitmine ,  õhupüssist  märkilaskmine,
52
Noortelaagrite sisuline tegevus
ujumine,  jooks,  merest  leitud  saapa  viskamine .
Laskmisvõistlus õhupüssidest.
Purjetamisvõistlus – iga vahetuse parimad kahes
Lauatennise võistlus – turniirisüsteemis.
paadiklassis (“ Optimist ” ja “Kadett”) selgitati välja
Sõudmisvõistlus.
minimaalselt kolme, maksimaalselt seitsme sõidu
alusel.  Võistlusrada  koosnes  kolmest  traditsioo-
Prügikorjamise võistlus – parim võimalus laagri
nilisest  poist,   arvestust   peeti  olümpia  purje-
territoorium  kiiresti  kommipaberitest  puhtaks
regattide punktisüsteemis.
saada.
Sõlmedevõistlus – laagri jooksul omandati mit-
Lisaks veel mõned õhtupoolikuti soovi  olemasolul
meid merel kasutatavaid sõlmi, õpiti neid kiiresti
aset  leidnud  tegevused:  pallimängud,  koroona,
tegema  ning  saaadi  selgeks  nende  kasutusvõi-
sulgpall, maalimine, lauamängud, laptuu, “ kartul ” jt.
malused nii merel kui maal. Võistlus toimus kii-
Kokkuvõttes võime lugeda 2005. aasta laagrisuve
ruse  peale, teha tuli järjest 7 sõlme.
“Merelaagri” jaoks kordaläinuks, raskustest aita-
Ujumisvõistlus – toimus ainult soodsa ilma ja sobiva
sid üle kasvatajatepoolne positiivne suhtumine ja
veetemperatuuri korral.
entusiasm ning ääretult tublid ja abivalmid lapsed!
Teatevõistlused – toimusid laagripäevade jooksul
Kontaktandmed:
ja vastavalt ilmastikuoludele.
[email protected]
Maastikumäng – orienteerumine mereäärsel maas-
www.merelaager.ee
tikul.
Ahto  Aaslav-Kaasik
53
Kokkuvõtteks
KOKKUVÕTTEKS
2005. aasta laagrisuve kohta võib öelda, et noorte-
Korraldajad tänavad nii Hasartmängumaksu Nõu-
laagrite  korraldajad  ja  noortelaagrites  osalenud
kogu toetuse eest kui ka Haridus- ja Teadusminis-
noored jäid laagrisuvega rahule. Kuigi suvi ei olnud
teeriumi  ja  Eesti  Noorsootöö  Keskust  abi  eest
sellel aastal nii ilus kui eelmisel ning rannas ja vees
noorte  tervistava  puhkuse  korraldamise  koordi-
said  lapsed  olla  vähem,  jäi  laagrikülastustest  ja
neerimisel  ning  loodavad  ka  edaspidi  projekti
aruannetest  kõlama  optimism  –  laagrisuve  peeti
jätkamist.
kordaläinuks.
Eriti täname noortelaagrite korraldajaid ja laagri-
Huvitavamad ja mitmekesisemad laagriprogram-
kasvatajaid vastutusrikka ning tänuväärse töö eest
mid  on  andnud  laialdase  valiku  leida  just  oma
noortelaagrite organiseerimisel ja läbiviimisel.
huvidele vastav noortelaager või laagrivahetus, mis
Aitäh kõigile!
teeb noorele laagrisuve veelgi meeldejäävamaks.
54
55
56