Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist. Selleks otsitakse tasuvam töökoht, millega...
Narkissos · Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
GIVE GAVE GIVEN Give away 1)paljastama 2)midagi ära andma Give back tagastama Give in alla andma Give off erituma Give out 1)levitama, laiali jaotama 2) lõppu ette reetma Give up 1)alla andma 2) mingit harjumust muutma GO WENT GONE Go after jälitama Go ahead lubama millegi juhtumist Go away lõpeta, mine ära Go back on lubadust lõhkuma Go by kellegi ideedel baseeruv Go down with haigeks jääma Go for 1) ründama 2)taotlema midagi (tööd) Go off 1) plahvatama (pomm) 2) helisema, (alarm) 3) riknenud toit Go on 1) jätkama 2)juhtuma Go out kustuma Go over 1)detaile uurima 2)kordama Go round 1) (uudis) levima 2) kõigile jagub Go through 1) läbielamus 2)lõpetatud edukalt 3)detaile arutama Go up tõusma Go with sobima Go without toime tulema millegi puudusega
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeit...
välisjõu mõjul(palli põrgatamine) b)liikumise iseloomu järgi: 1)harmoonilised on kõige sujuvamad võnkumised. 2) mitteharmooniline. Võnkeperiood T on üheks võnkeks kuluv aeg . võnkesagedus f on võngete arv ajaühikus. Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Ringsagedus on ajaühikus läbitud radiaanide arv. Amplituud xo on suurim hälve. Mehaanilise lainete allikaks on võnkuvad kehad. Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v
SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma mulj...
kindlasti väga palju õpilast, nt kui õpid kogu öö ning tuled järgmine päev kooli, teed selle töö ära ja saadki väga hea hinde, kuid kas see on elus kõige tähtsam. Arvan, et see ei ole kuigi oluline, muidugi ei saa ka nii, et ei õpi midagi ja loodad tulevikus heale töökohale. Kindlasti ei ole headele hinnetele õppimises midagi halba, inimesed on väga erinevad – mõned haaravad matemaatika valemeid lennult, teised aga peavad neid kordades rohkem õppima ja kordama. Eks iga inimene valib ise, kas tema jaoks on koolis olulised vaid hinded ja, et kas ta õpibki ainult hinnete pärast.
Väljasta lugeja eesnimi, perenimi, isikukood ja sünniaeg (nt. 2006-03-02). 12. Uuri vanuse arvutamist järgmiselt veebilehelt https://dev.mysql.com/doc/refman/5.6/en/date-calculations.html. Lei a kõikide lugejate vanused. Väljasta eenimi, perenimi ja vanus, kasuta aliasi. 13. Kuva tabelite nimed, mis on Sinu andmebaasis. 14. Väljasta hetke kuupäev ja kellaaeg. 15. Valmis töö lae Moodle'isse tagasisidestamiseks. Lisa veebiteksti, milliste käskude kasutamist peab järgmises tunnis kordama, kui kõik oli arusaadav, kirjuta, et ei vaja ülesandes tehtud käskude kordamist.
TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. Mitte midagi ei juhtunud. Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse. 3. Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu. Sele PN2-1 PN2.H2 Küsimused: 1. Milline on kolbide liikumise järjekord, näiteks S1+; S2+ jne.. 2. Millised on vastavaid liikumisi põhjustavad signaalid, näiteks S2- → TK1 jne.. 3. Milline on klapi NING ülesanne skeemis.
Lammastega koos põgenes koopast ka Odysseus koos oma kaaslastega. Narkissos Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas- vähemalt tema enda arvates. Ta imetles ennast igal hommikul peegli ees. Pooled tüdrukud kogu maal olid temasse armunud. Aga mitte ainult inimesed ei olnud Narkissosest vaimustuses, vaid ka nümf Echo. Echolt oli röövinud kõnevõime Hera, kelle abikaasal Zeusil oli ta aidanud oma naist petta. Echo pidi kordama viimast sõna mida ta kuulis. Ta püüdis oma tunnetest Narkissosele rääkida, kuid pidi kordama iga sõna, mis mees ütles. Narkissos põlgas Echo ära. Nümf põgenes selle peale metsa ja veetis kogu oma ülejäänud elu seal. Tema ihu kadus ning luud muutusid kiviks. Lõpuks jäi temast järele ainult hääl. Aprodithe sai selle pärast Narkissose peale väga kurjaks ja pani talle peale sellise needuse et mees sai armuda ainult iseenda peegelpilti
Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri aastal 1990. [7] B. F. Skinner tegeles eelkõige operantse õppimise uurimisega. Operantne tingitus on stiimul- reaktsioon õppimine. Operantse tingituse või operantse õppimise põhiideeks on asjaolu, et kõik elusorganismid kalduvad kordama käitumist, mis tekitab neile rahuldust, ja vältima käitumist, mis toob kaasa ebameeldivusi. Nõnda saab eksperimentaator, kui ta rakendab sobivatel momentidel stiimuleid, mis tekitavad subjektidel rahuloluilminguid, operantse tingituse vahendusel manipuleerida või ,,vormida" subjektide käitumist. Iga reageeringut, mis vastab kasvõi minimaalsel määral eksperimentaatori soovitud reaktsioonile, kinnitatakse ning
· Puudega inimese sotsiaaltoetused · Puudega lapse toetus · Puudega vanema toetus (300 kr. kuus) · Õppetoetus · Rehabilitatsioonitoetus (800 kr. kuus) 4. Levinumad puude liigid (vaimupuue, Downi sündroom, autism, PCI): liigitus, põhitunnused, lühiiseloomustus. 5. Puudega laste kasvatuse eripärad, olukorrad, mis nõuavad eritähelepanu. 6. Eripedagoogiline lähenemine: sotsiaalselt aktsepteeritava käitumise kujundamine. Elusorganismid kalduvad kordama oma käitumist, mis tekitab rahuldust ja väldivad käitumist, mis kutsub esile ebameeldivust. 1) Karistamine sündmus, mis kaasneb mingi käitumisega ja mille eesmärgiks on seda käitumist vähendada. Liigid: · EI · Tegevus, mis ei meeldi · ,,kordategemine" · ,,Aeg maha" Reeglid!: · Kas on mõtet?
Lammastega koos põgenes koopast ka Odysseus koos oma kaaslastega. Narkissos Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas- vähemalt tema enda arvates. Ta imetles ennast igal hommikul peegli ees. Pooled tüdrukud kogu maal olid temasse armunud. Aga mitte ainult inimesed ei olnud Narkissosest vaimustuses, vaid ka nümf Echo. Echolt oli röövinud kõnevõime Hera, kelle abikaasal Zeusil oli ta aidanud oma naist petta. Echo pidi kordama viimast sõna mida ta kuulis. Ta püüdis oma tunnetest Narkissosele rääkida, kuid pidi kordama iga sõna, mis mees ütles. Narkissos põlgas Echo ära. Nümf põgenes selle peale metsa ja veetis kogu oma ülejäänud elu seal. Tema ihu kadus ning luud muutusid kiviks. Lõpuks jäi temast järele ainult hääl. Aprodithe sai selle pärast Narkissose peale väga kurjaks ja pani talle peale sellise needuse et mees sai armuda ainult iseenda peegelpilti
Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk. Optimeerimist alustasime RANDOM meetodiga, sest skeemielementide algparameetrid võisid olla optimaalsetest palju erinevad. Kasutasime ka keerulisemat ja kiiremat meetodit, GRADIENT. Kordasime optimeerimist nii RANDOM kui ka GRADIENT meetodil, parameetrid muutusid, samuti ka karakteristikud ning lõpuks saime soovitud tulemused.
õigsusega). Seejärel tuleb püstitada hüpotees ehk oletatav vastus probleemile. Nüüd tuleb aga oma hüpoteesi kontrollida vaatluse või katsega. Selleks tuleb kõik väga täpselt planeerida. Tuleks vaadelda eksperimentaalgrupi ja kontrollgrupi abiga. Kui analüüsi tulemused kinnituvad hüpoteesi, siis saame teada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku veendumuseni jõudmiseks peame katset mitu korda kordama. Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine
21. Väljasta lugeja tabel. 22. Väljasta lugejate ees- ja perenimed ühes veerus ning suurtähtedena. Kasuta aliast nimi. 23. Väljasta lugejate eesnimed, kelle eesnime esitäht ja viimane täht on samad. 24. Kuva tabelite nimed, mis on Sinu andmebaasis. 25. Väljasta hetke kuupäev ja kellaaeg. 26. Valmis töö lae Moodle'isse tagasisidestamiseks. Lisa veebiteksti, milliste käskude kasutamist peab järgmises tunnis kordama, kui kõik oli arusaadav, kirjuta, et ei vaja ülesandes tehtud käskude kordamist.
isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saanud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja näeb, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdub Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni (hoolimata sarnasest nimest pole tema ja Miina Härma sugulased) juurde, kes lubab anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just
SER ESTAR TENER Yo soy estoy tengo Tu eres estas tienes El es esta tiene Nos somos estamos tenemos Vos sois estais teneis Ellos son estan tienen PRESENTE DE INDICATIVO ESIMENE PõLVKOND Yo estudi-o habl-o Tu estudi-as habl-as El estudi-a habl-a Nos estudi-amos habl-amos Vos estudi-ais habl-ais Ellos estudi-an habl-an Ebareeglipärased e > ie o > ue Empezar (alustama) pensar (mõtlema) [pienso,piensas,piensa,pensamos,pensais,piensan] contar (jutustama) [cuento,cuentas,cuenta,contamos,contai...
Väikelapse arengueas, mis algab 1- st eluaastast, on olulisel kohal esemetega tegutsemine, toimub suhtlus täiskasvanutega, mille käigus areneb hääldus, sõnavara ja ka grammatika. Kindlasti ei tohiks ära unustada kehalist kontakti. Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsioonilt keerulisemaks. Häälikud täpsustuvad aga 3- 4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves, mul on meeles kuidas ma pidevalt pidin kordama, et ,, rongi rattad ragisevad". Minu viga oli see, et ma ei osanud keelt päris õigesse asendisse viia ning seega tuli R liiga pehmelt. Väga head on lastele õppimiseks eesti rahvuslaulud, mida kuulates, osaliselt järele korrates, käteliigutusi kaasa tehes saab laps kogemuse keele rütmist, rõhkudest ja ka väldetest. 11. elukuust- 2. Eluaasta lõpuni toimub grammatika-eelne periood. Esimesel eluaastal on sõnavara suurenemine üsna vähene, see hakkab suurenema jõudalt 2 eluaastal
ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks.
Retsensioon - Dub fx 1.Septembril toimus Rock Cafe-s Dub FX-i kontsert. Esinejateks olid Mr Woodnote (soojendusesineja) ja Dub FX ise. Dub FX on tänavamuusik Melbournest, Austraaliast. Tema kaubamärgiks on see, et ta ei kasuta oma esinemistel mingeid pille ega saadet, vaid kasutab ainult oma häält. Ta kasutab selleks ühte aparaati, mis salvestab need klipid ja jätab need kordama. Niimoodi valmistab ta enda laulule ka ise saate ja laulab sinna peale. Ta muusikastiil on hip-hop, reggae ja drum&bass. Ta sõber Mr Woodnote kasutab sama aparaati ja on ka tänavamuusik, aga lisaks kasutab ka saksofoni või flööti. Uksed avati kell 9, kontsert ise algas kell 10. Lavale astus Mr Woodnote ja ta oli seal 2 tundi. Peale seda, kell 12 astus lavale Dub FX ja oli seal kella poole 2-ni, siis ka kontsert lõppes. Leian, et soojendusesineja Mr Woodnote esinemine ei olnud kõige parem
17. Muuda tabelit EMA lisades uue andmevälja Aadress varchar(50). 18. Lisa tabelisse EMA emade aadressid: Tups - Kelder Kopli 1 Tartu, Taki - II korrus Padja 12 Tallinn, Tipsi - Kelder Puu 15 Tartu 19. Väljasta kõige raskema hiire nimi, kaal ja sünniaasta. 20. Leia kõik keldris elavad hiired (väljasta hiire nimi, hiire ema nimi ja aadress). 21. Lisa veebiteksti link google drive dokumendile ja milliste ülesannete lahendamist peab järgmises tunnis kordama, kui kõik oli arusaadav, kirjuta, et ei vaja ülesande tegemise kohta täiendavat kordamist.
Tunne viha, tunne kurbust, tunne mida iganes sul on vaja, et saada need emotsioonid endast välja, pane see kirja ja seejärel viska minema. Anna endale kindel aeg, kuna sa viskad need emotsioonid endast välja ja ei ela enam nendega edasi.Nüüd tuleb raskem osa, enda veenmine, et see teine inimene väärib andestamist. Iga kord kui su südamel on valus, ütle iseendale , et '' Ma andestan ( nimi ) selle eest mis nad mulle teinud on ''. Iga kord kui sa hakkad tsenaariumit kordama, muutud vihaseks või kurvaks, selle asemel ütle '' Ma andestan (nimi) selle eest mis nad mulle teinud on ''. Sa ei pruugi alguses seda uskuda, mida ütled, aga selle sõnumi saatmine universumile aitab lõppude lõpuks murda musta energia ahelad, mis on sind koos hoidnud nähtamatu vihaga. Loodetavasti sa taipad mingi päev, et sa saad loobuda vihast, vihkamisest, reetmisest
Maksimaalne failisuurus 32 MB Värvivalik 256 värvi Maksimaalselt märke reas 867 Lõigu tabulaatorite maksimaalarv 50 Tabeli veergude maksimaalarv 31 Kirjatüüpide (font) maksimaalarv 32000 Maksimaalne kirjasuurus 22,6 tolli Märgivormingu kopeerimine Kui samalaadset vormingut on vaja kasutada mitmes kohas, ei pea kõiki Vormingukäske kordama. Lihtsamatel juhtudel piisab vormingu kopeerimisest. Märgivormingu kopeerimiseks tuleb kursor viia vajaliku kujundatud tekstiosale, vajutada Nuppu VORMINGUPINTSEL. Seejärel tuleb "pintsliga" lohistada üle kujundatava tekstiosa. Tähtsamad klahvivõtted Üksi Shift Ctrl Ctrl+Shi Alt Alt+Shift ft OBJECT F1 HELP
Korratakse tegevusi millel on meeldivad tagajärjed ja välditakse tegevusi, millel on ebameeldivad tagajärjed. Juhil on võimalik kujundada töötaja käitumist vastavalt enda soovile. Jacobi puhul peaks juht suunama teda iseseisvalt töötama ja leppima kokku, et tööd vaadatakse üle alles siis, kui lõpptulemus on käes. Iseseisva töö eest tuleks anda tagasisidet ja võibolla isegi premeerida, et Jacobit iseseisvat tegevust kordama suunata. Vroomi teooria järgi on motivatsioon kolme teguri tulemus. 1. Ootus ehk toimetuleku tõenäosus 2. Hüvituse tõenäosus 3. Hüvituse atraktiivsus ehk valents Motivatsioon on nende kolme teguri korrutis, mis tähendab, et motivatsioon puudub kui kasvõi üks teguritest on null või negatiivne ning motivatsiooni olemasoluks peavad kõik tegurid olema positiivsed. Jacobi puhul on ilmselt probleemiks kartus iseseisvalt hakkama saada ja vastutada ning hüvituse väike tõenäosus
Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saadud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
kiiresti välja selgitada ning kus on olemas riskide piiramise vahendid. Nii on see tõenäoliselt enamikus ettevõtetes (peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted). Edasi tuleb riskid reastada tähtsuse järgi ja käsitleda neid selles järjekorras. Meeles tuleb pidada ka regulaarset kontrollimist, et tagada ennetus- ja kaitsemeetmete toimimine või kasutamine ning tuvastada uusi probleeme. Riskihindamist peab regulaarselt kordama olenevalt riskide olemusest, võimalikest muutustest töös ja pärast õnnetuse või vahejuhtumi uurimist. Riskihindamine ei ole ühekordne tegevus. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli. Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamiseolulisust. Tööandjad
ja see tähendab, et lapsed peavad 7-ndasse klassi minema kuskile kaugemal asuvasse kooli. Sinna saamiseks on kaks võimalust: koolibussid või internaat. Tekib, aga küsimus, kas 12 13 aastane laps tahab nii noorelt internaadis elada. Samuti on probleemiks raha. Kes peaks maksma koolibussi ja internaadi eest? Kõigil lapsevanematel pole sellist rahakotti, et maksta kinni lapse elamise kuskil mujal kui kodus. Haridusreformis on sätestatud punkt, et lapsi ei jääta enam klassi kordama. Õpiraskustega lastele luuakse tugigruppid ja neist moodustatakse araldi klassikomplektid. See on väga hea muudatus, kuna nii saab raskustes laps õppida enda tasemele vastavalt ja õpetaja tööd kergendab selline muudatus tunduvalt. Nad ei pea keskenduma enam õpiraskustega noore aitamisele, vaid selleks on loodud tugigrupp, kus on oma juhendajad õpilase abistamiseks. Haridusreform toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muudatusi. See
sõltuvusprobleemiga noort. Turvakeskusesse sattunud noortel on erinevaid probleeme: neid on seksuaalselt kuritarvitatud, elus on äärmiselt traagilist juhtunud (autoavarii), suured kodused probleemid. Sõltuvusest jagusaamiseks tuleb esmalt endale probleemi tunnistada. Tuleb pöörduda nende poole, kes oskavad aidata. Terve elu teeme valikuid. Iga valik on omamoodi tähtis. Alati ei tee me õigeid valikuid. Kui langetame halbu valikuid, peaksime nendest õppima ja mitte neid enam kordama. Sisimas tunneme õiged valikud ära. Need teevad rõõmsaks, vabaks ja aitavad edasi liikuda.
varasemad sümfooniad. Terve elu vaeselt elanud Bruckner sai õppejõu koha Viini muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia Richard Strauss 1864-1949 Ta oli saksa helilooja ja dirigent. Peazanriteks olid sümfooniline poeem ja ooper. Oopereid on tal 14 (,,Roosikavaler"; ,,Salomé"; ,,Elektra"). Sümfooniline poeem (,,Don Juan"; ,,Lõbusad
minu kodukohas ei kipu kohtama. Lood olid kõik omamoodi huvitavad ja lemmikut oleks välja tuua raske. Mainiksin ära Doris Kareva tekstile kirjutatud ,,Sügistüdruku", mis oli kontserdi esimene kindlat viisiskeemi sisaldav lugu. Loo lõpus tekitas Voorand häälte salvestamisega huvitavaid klasterkõlasid. Selle nipi viisid nad aga kõrgemale tasemele Artur Alliksaare ,,Kosmilisele etüüdile" põhinevas loos, kus Voorand pani kordama oma elektriliselt moonutatud häälega lauldud fraase. Kui lisandusid veel kitarri vastamine vokaalfraasidele, kontrabassi-impro ja selle käsitseja tantsimine, oli tulemuseks perfektne hullus ja minu suu vajus lahti. Trio oli kokkuvõttes super. Lavalt kõlas minu jaoks täiesti uudseid helisid, kooskõlasid ja emotsioone ning saalist väljusin täiesti hämmastununa. Sain oma senise elu parima kontserdielamuse!
Meie küsimuse peale suhtusid külmalt ning ei soovinud ka meiega mingisugust jututeemat arendada. Lapsed, vanused 15-19 on meie arvates kõige rohkem teismeeas. Nad ei ole endas veel täiesti kindlad, suhtuvad inimestesse eelarvamustega. Kohati selles eas kasutavad noored rohkelt nutitelefoni, ning seepärast küsisime küsimuse inimestelt, kes olid pooleli nutitelefonis askeldamisega. Inimesed algul ei teinud küsimusest välja, pidime ennast kordama. Enamasti kõik teisel korral kuulsid ja said aru et räägime just temaga. Vastasid küsimusele ära, vaatasid meid pilguga, et miks me teda segame ning asus edasi oma toimetusi nutitelefonis tegema. Selline käitumine pani üllatama. Lapsed alla 15- aasta on aga vabameelsemad, kuid ka kartlikud.
Koolipäev kestab kuni kahe või kolmeni. Päevad on erinevad ja pidevalt muutuvad, kuid koolipäevas on enamasti 3-4 75- minutilist tundi koos mitme suure pausiga vahepeal. See võimaldab nii õpilastele kui ka õpetajatele rohkem puhata. Soomes pole õpilastel koduõpetajaid ega järelaitamistunde. Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha. 4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid.
kus kohtas ta kirjanikku Elsa Sarapit. Haiglas pidi Kadri veetma mitu kuud ja peale seda ka taastusravis. Selle aja jooksul sai ta endale uusi sõpru ja õppis enda eest seisma. Peale haiglast lahkumist suhtlesid tädi Elsa ja Kadri kirja teel, tänu sellele läks ka Kadri grammatika palju paremaks. Taastusravil oli palju vene keelt kõnelevaid lapsi ka Kadri toa kaaslane oli venelane ja temaga suheldes õppis Kadri vene keele selgeks. Sügisel läks Kadri seda sama klassi kordama kuna ta oli teise õppe aasta veetnud haiglas. Tema klass oli tore ja ta pinginaabriks sai Urmas. Urmas oli väga sõbralik ja tark poiss. Koolis läksid Kadri hinded aina paremaks. Kadri võeti ka pioneerigruppi. Ühel päeval avas kadri oma vanaemale mõeldud kirja. Selle kirja saatis Kadri vanaemale Kadri päris isa ja soovis kokku saada. Aja jooksul tutvusid Kadri ta isa ja said lähedasteks. Kadri oli veel rõõmsam ja õppis veel paremini.
PRETERITO IMPERFECTO -ar -er -ir Ebareeglipärased jugar comer vivir IR(minema) SER(olema) VER(vaatama) HABER=HAY=HABIA yo jug-aba com-ía viv-ía iba era veia tú jug-abas com-ías viv-ías ibas eras veias él jug-aba com-ía viv-ía iba era veia nos jug-ábamos com-iamos viv-iamos ibamos eramos veiamos vos jug-abais com-iais viv-iais ibais erais veiais ellos jug-aban com-ian viv-ian iban eran veian PRETERITO IN...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
Tõnisson oli suurema kehaga ja heledate juustega. Ta oli tõsine, vaikne, töökas ning julge, veidi uimane ja halva mäluga, kuid see eest sõbralik ja kindla sõnaga. Teda võiks võrrelda Andres Rõmmelgaga, viimane nii samuti nagu Tõnisson on vaikne, tõsine, kuid väga töökas ja julge. Andres on ka uimane ja kehva mäluga. Ka kuulmine on Andresel minu arvates kehv, kuna kui midagi talle öelda, pead sa seda vähemalt kolm korda kordama. Arno Tali oli lühikeste juustega, keskmist kasvu ja hästi riides. Ta oli hoolas, korralik, tegi alati enda koolitükid ära ja ei visanud mitte ühtegi ülesannet homse päeva varna. Ta oli tagasihoidlik, tark, sõbralik ning unistaja ja vahel ka kangekaelne. Taliga võrdleksin Andrust, tema on osaliselt Taliga sarnane, kuna teeb samuti kõik õppetükid ära, on tark, veidi tagasihoidlik ja sõbralik. Andrus küll pole unistajatüüpi ega
Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsiline laul, eeslaulja + koor (koor teeb tasutahääli, mitte ei korda eeslauljat). Jutustab ühe ema tütardest. · Karske neiu- 3 eeslauljat, tegid vaheldumisi kilkeid, äkilisi karjeid. Algus on aeglasem, iga järgmise eeslauljaga muusika ja laulmine kiireneb, siis aeglustus ja lõpus laulab koor. · Epigraaf I- alguses koor, hiljem naissolist · Eksinud neiu- eeslaulja + koor (koor võtab üle lõpud ja kordab)
Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud. Ometigi jäin ma selle tagajärjel kolmandat klassi kordama ja ma ei unusta seda kunagi, sest lapsepõlve mälestused jäävad kogu eluks meelde. Pealtvaatajana osalevad koolivägivallas väga paljud inimesed, kes lihtsalt ei julge midagi teha või siis kardavad vahele astuda, sest järsku on need inimesed ka siis tema vastu. Ise olin just eelmisel aastal pealtvaataja kuidas ühte tüdrukut kiusati ja mõnitati. Algas see kõik lihtsalt tema nime kaudu. Keegi klassist ütles talle midagi ja kogu klass läheb sellega kaasa. Osad lihtsalt naeravad ja
2) Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutan katses reageerinud metallitüki mass kasutades võrdust: Leian suhtelise vea: Kokkuvõte Pärast katse läbiviimist ning andmete analüüsi sain vastuseks, et magneesiumitüki mass on 5,82 mg. Tegelik mass oli 6,3 mg, järelikult suhteline viga on 7,62 %. See on alla 10 %, järelikult katse on arvestatav. Täpsema tulemuse saamiseks peaks katseseadme hermeetilisust parandama ning kordama katset veel mitu korda, sest metallitüki ümber pandud filterpaber võib katsetulemust muuta.
Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas ag...
Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. (7) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on
ning kutsus Niklase tiigi juurde. Niklas läks. Tiigi ääres olid Rocky ja Karl. Karl trampis Niklase piipari puruks ning lõi Niklast vastu kukalt nii, et Niklas kukkus. Karl oli läinud liiale. Politseist helistati. Rocky, Karl ja Jannis rääkisid kõik sama juttu ning Thomasel soovitati süüdistus tagasi võtta. Juba pikemat aega sõitis Niklas kooli varasema bussiga. Ta kartis. Ka koolis oli ta alla käinud. Õhtul helistas õpetaja talle koju. Niklas võis klassi kordama jääda. Õhtul helistas Karl. Ta sõimas Niklast ning ähvardas Niklast küüliku tapmisega. Taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas otsis Reksi. Ta tõi kuuldavale kõrge ja kimeda häälitsuse. See tähendas, et Karl tegi ähvarduse teoks. Kohus saatis vastuse väikeses hallis ümbrikus. Kiri oli adresseeritud Thomasele. Niklas rebis ümbriku lahti. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid
Õpilaste õigused ja kohustused. Igal koolilapsel on päris mitu kohustust ja õigust . Tavaliselt ei pea õpilased oma kohustustest kinni vaid just õigustavad oma õigusi. Aina vähem õpilasi teavad oma õigustest ja kohustustest. Õpilasel on 19 õigust nendeks on : elada ja õppida rahus ja kaitsuses , olla informeeritud nii koolis toimuvast kui ka õpilastele esitatavatest nõudmistest , mitte olla tagakiusatav , saada tasuta õpetust kooli õppekavas ettenähtud programmi ulatises , õppida individuaalse õppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras , saada täiendavat õpiabi õpetajatelt vastavalt õppekavas ettenähtud võimalustele , moodustada koolis õpilasesindus , kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhtes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvahelite organisatsioonide , asutuste ja isikutega. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab kooli õpilasesinduse põhimäärus , avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid ...
42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61. Vascularization- veresoontega varustamine 62. Incisor- lõikehammas 63. Secretion- eritis, sekreet 64. To hold true- samuti kehtima 65. Molar- purihammas 66. Maxillary- ülalõug 67. Mandible- alalõug 68. Cascade- kaskaad 69. Retain- säilitama 70. Autologous- (Kude,rakk)võetud samalt inimeselt, kellele siirdatakse. 71. Define- määratlema 72. Adequate- adekvaatne 73. Infancy- lapsepõlv 74. Innate- kaasasündinud
0,1*Fc,90,max = 0,1*22 = 2,2 kN → 0,1*Fc,90,max = 2,0 kN w0,1F = 0,04 mm 0,4*Fc,90,max = 0,4*22 = 8,8 kN → 0,4*Fc,90,max = 8,0 kN w0,4F = 0,78 mm w = 0,01*h = 0,01*91 = 0,91 mm Fc,90,max = 17,0 kN (graafikult) Graafiku järgi leitud survekoormus Fc,90,max = 17,0 kN erineb 23% (>5%) katsest tulenevast maksimaalsest koormusest Fc,90,max,est = 22,0 kN. Seetõttu ei või Fc,90,max väärtust kasutada survetugevuse määramiseks ning katset peaks kordama kuni väärtus jääb selle hälbe piiridesse. Hetkel jätkan arvutustega kasutades maksimaalse survekoormusena katsest tulenevat maksimaalset survekoormust (Fc,90,max,est). 2.5 Survetugevus risti kiudu F c ,90, est 22,0∗103 f c, 90= = =4,9 MPa b∗a 43∗105 2.6 Elastsusmoodul risti kiudu 6
vastu. • Pealtvaatajate agressiivsus. Uurimustes on leitud, et võitlusalasid jälgides suureneb pealtvaatajate ja fännide valmisolek agressiivselt käituda, selle tõenäosus sõltub aga ka keskkonnatingimustest. Agressiivsuse kujundamine sportlastel. Agressiivsuse kujundamine sportlastel toimub varem, kui nad tulevad trenni. See toimub erinevatel viisidel: 1. Lapsed, kes jälgivad oma vanemate käitumist , hakkavad seda kordama. Eriti siis , kui selline käitumine toob vanemale edukuse. 2. Vanemad karistavad oma lapse agressiivsuse eest: Vanemad peavad oma lapse agressiivsust mõistlikult maha suruma. Vanemate vale käitumine sellisel juhul toob üleliigse agressiivsuse. 3. Tavaliselt vanemad erinevalt reageerivad laste agressiivsuse ilmumisele. See sõltub sellest, kelle poole oli agressiivsus: Kui täiskasvanule siis laps karistakse rangemalt, kui eakaaslasele. Agressiivsuse mõõtmine
Tarkus on teadmine kui vähe me teame Esimene asi, mis mul tuleb pähe sõnaga tarkus - on kool. Kas see tõesti on nii? Kui tarkus on teadmine, siis miks see ei võiks olla näiteks teadmine või oskus - kuidas keeta suppi või kuidas pesta just seda pluusi? Miks ei meenu esimesena just selline mõte? Võib olla sellepärast, et koolis seda ei õpetata. Arvatakse, et eluks vajalikud oskused saame ise selgeks ning seepärast õpetatakse meile matemaatikat, füüsikat, keemiat jms. Selle tulemusena me teame, et lõiku, mis ühendab kolmnurga tippu vastasküljega, nimetatakse kolmnurga mediaaniks, aga me ei tea kuidas keeta suppi või kuidas kasutada pesumasinat. Koolis me õpime kasutama Mendelejevi tabelit, tuubime pähe matemaatika reegleid ja valemeid, saame teada loodusvööndidest, aga kui me küsime midagi, mida pole õpikus, aga mis meid tõeliselt huvitab, ei oska õpetaja alati vastata või ütleb, et sa ise uuriksid, sest tunnis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
