Kontrolltööks ettevalmistav tööleht, kus käsitletakse ülaltoodud teemasid. Tööleht on eelkõige 10. klassile.
Vältimaks rahvusvahelisi skandaale ja võimaldades kõigile vaba liiklemine maailmamerel, on nende väinade läbimine reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Nende kohaselt on väinad mere- ja õhuliikluseks vabalt kasutatavad kõigile riikidele.Avamere vabadus on üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõte ning avamerel kohaldatav õiguslik reziim kehtib ka väinadele, mis ühendavad avamere kaks osa ning mis on olulised rahvusvahelised veeteed. Rahvusvahelised väinad on kõigile riikidele mõeldud laevade navigeerimiseks sõltumata sellest, kas nad kattuvad rannikuriikide territoriaalvetega või mitte. Selliste rahvusvaheliste väinade hulgas on näiteks Gibraltari väin, La Manche ja Singapuri väin. Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad
....................................................2 1.2 Kaubaveomahu faktorid:............................................................................................................ 3 2. Transpordi liigid...............................................................................................................................4 2.1 Raudtee.......................................................................................................................................4 2.2 Veeteed ......................................................................................................................................5 2.3 Lennundus.................................................................................................................................. 6 1.4.Torutransport..............................................................................................................................7 1.5.Maantee.....................................................
Indoneesia Tanel Rohelpuu 12LJ Geograafiline asukoht Indoneesia asub kagu-Aasias Pindala:1,904,569 ruutkilomeetrit Indoneesia on geoloogiliselt aktiivne koht kus toimuvad vulkaanipursked, maavärinad ja tsunamid. Kliima Indoneesia kliima on troopiline Sajab palju vihma kuna ta asub ekvaatori lähedal. Rahvastik Rahvaarv :245,613,043 Rahvastikupüramiid 0-14 aastased: 27.3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,k...
tuumaenergia ja taastuvenergia allikate osatähtsus on väike ja nende plaanitud kasv suudab heal juhul rahuldada esimeses ja teises punktis välja toodud kasvu, põhimõtteliselt asendamata naftat ja gaasi. Elu pärast naftakriisi (James Howard Kunstler teooria) 1. Valmistuge elama ilma autota. 2. Toitu tuleb toota teisiti, kaasaegsele suurfarmindusele saabub lõpp 3. Kogu maa tuleb asustada erineval viisil 4. Transport tuleb korraldada erinevalt - veeteed ning raudteed pakuvad selleks parimaid võimalusi. 5. Suured kaubanduskeskused ja nende ketid kukuvad kokku, taastub väikekaubandus. 6. Riik peab hakkama peamisi eluks vajalikke asju ise tootma 7. Televisiooni ja interneti aeg lõpeb, pöördutakse tagasi teatri- ja kontserdihoonetesse. 8. Taastub kohalike alg- ja põhikoolide süsteem. 9. Kardinaalselt muutub tervishoiusüsteem, tõenäoliselt hakkavad piirkondi haldama kodutohtrid ning taastuvad väiksemad
rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 5.Vaimuelus-kujundati senised muinaskihelkonnad kirikukihelkondadeks, mis kattusid ühe kogudusega, kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja, et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati kirikukatsumisi, jätkus matmine vanadesse kalmetesse. EESTI MUINASAJAL Kus paiknesid keskmise ja noorema kiviaja I poole asulad Miks ? Veekogude ääres,kala oli toiduks võtta,joogivesi oli olemas.Mööda veeteed oli kergem liikuda. Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid
laevu autosid lennukeid põllumajanduseks vajalikke masinaid keemia ja toiduainetööstuse seadmeid Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi väljaveost Põllumajanduslik maa: 60% heina ja karjamaad 34% põllumaad 6% aedu ja lilleistandikke Põhiharuks loomakasvatus (piimakarjandus) Palju kasvatatakse puu ja köögivilja ning lilli 4% elanikest töötab põllumajanduses Veondus Läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed Siseveondusest hõlmab 52% auto 41% sisevee 7% raudteetrantsporti Poole kogu eksporditavast kaubast moodustab transiitkaup Euroopa suurim sadam Rotterdam on jõukuse peamiseks alustalaks Koostöö teiste riikidega Hollandlased teevad koostööd üle maailma: kasvatavad roose Kenyas ehitavad kunstlikke saari Dubais müüvad sampooni India maapiirkondades nõustavad vee ja kanalisatsiooniprojekte New Orleansis ja Shanghais. Amsterdami lennujaam Euroopa neljas
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on V...
nokisdelfiinid. Leidub palju kaimane, kilpkonnasid, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid Kasu: Kuna ekvatoriaalsed vihmametsad on raskesti läbitavad, on siinsetel jõgedel eriti suur tähtsus liikumisteedena, mida on kasutatud juba ammustest aegadest alates. Seda suurt veeteed kasutavad miljonid Amazonase piirkonnas elavad inimesed. Sellel jõel sõidavad igasuguse suurusega veesõidukid. Amazonas toimub kaubavahetus. Amazonas veetakse igal aastal umbes kaks miljonit tonni kaupa. 25 % tänapäeva meditsiinis kasutatavate ravimite koostisosadest pärit Amazonase vihmametsadest. Amazonase vihmametsad toodavad 50% maailma hapnikuvaradest. Huvitavad faktid: Amazonase jõekaldal on 3 sadamat: Manaus, Iquitos, Obidos.
Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina (lauad, talad jne.), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks. Puidutöötlemise ettevõtted ehitatakse peamiselt rannikualadele või suurte jõgede äärde, sest mööda veeteed on puitu kergem transportida. Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett.Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas.
Rahvaarv 4 775 508 (1999; 20. koht) Haldusjaotus 87 maakonda Rahvastikutihedus 60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht). Etniline koosseis 3 92,9% valgenahalisi (1,9% ladinaameerika päritolu), 3,1% mustanahalisi, 1,2% indiaanlasi, 2,7% asiaate (1999). Pealinn St. Paul. Suuremad linnad Minneapolis, St. Paul, Bloomington, Duluth, Rochester. Majandus Majanduse arengut on soodustanud Suure Järvistu ja Mississippi veeteed. Tähtsamad tööharud on must metallurgia ja laevaehitus (Duluth), põllutöömasinate-, arvutite- ja toiduainetööstus (või tootmiselt USA-s esikohal). Mesabi mäeahelikus paikneb 2/3 USA rauamaagivarudest. Kasvatatakse maisi, nisu, sojauba. Peetakse piimakarja ja kalkuneid (USA-s esikohal). Suuremad firmad Minnetoukas asuv Cargill Inc. On USA suurimaid toiduaine tootjaid. Minneapolises asuvad kaubamaja keti Dayton Hudson Corporation ning
maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega
maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks *seal elasid väärikalt surnud viikingite sõdalased. tohutu suur ja uhke saal, kuhu viib Valgrind ``Püha Värav`` *millel on 540 ust *igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest *seinad odadest ja kilpidest *pingid on kaetud kaitserüüdega
Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratavate ja mahavõetavate purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust
Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele. Metsavööndi põhiliseks loodusvaraks on puit. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina (lauad, talad jne.), samuti mööbli, tselluloosi ja paberi valmistamiseks. Puidutöötlemise ettevõtted ehitatakse peamiselt rannikualadele või suurte jõgede äärde, sest mööda veeteed on puitu kergem transportida. Tselluloosi ja paberi tootmiseks on vaja aga palju puhast vett. Okaspuud kasvavad aeglaselt, sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks
Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Lilledest kasvatatakse sibullilli: tulpe, nartsisse, hüatsinte, gladioole ja Hollandis korraldatakse ka suuri lilleoksjoneid. Põhjamerelt püütakse kala, peamiselt heeringat ja lesta. Järjest rohkem on hakatud püüdma ja kasvatama mageveekalu. -2- Hollandis on ka hästi arenenud veondus. Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti. Välja veetakse Hollandist eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonika- kaupu, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala, lilli ja lillesibulaid. Sisse veetakse teravilja, kivisütt ja erinevate toodangute valmistamiseks vjalikku toorainet. (,,ENE 3" Tallinn kirjastus ,,Valgus" 1988, lk 458- 459) Hollandis on umbes 7 miljonit siga ja 5 miljonit lehma
sekundit selleks, et mööda sõita platvormist pikkusega 378 m. 8. Kaks keha alustavad üheaegselt sirgjoonelist liikumist teineteisele vastu. Esimene keha läbib minutis 7 m. Teine keha läbib esimese minutiga 24 m ja iga järgmise minutiga 4 m vähem. Mitme minuti pärast kehad kohtuvad, kui nende vaheline kaugus on 100 m? 9. Punktide A ja B vaheline kaugus piki raudteed on 66 km, piki veeteed aga 80,5 km. Rong väljub punktist A laevast 4 tundi hiljem ja jõuab punkti B 15 min varem. Leida rongi ja laeva keskmine kiirus, kui on teada, et rongi kiirus on 30 km/h võrra suurem laeva kiirusest. 10. Linnade A ja B vaheline kaugus on 28 km. Linnadest väljusid samaaegselt kaks jalgratturit teineteisele vastu. Ühe tunni möödused nad kohtusid ja jätkasid sõitmist peatumata ja kiirust muutmata. Esimene jalgrattur jõudis linna B
Peruus esineb ka ekvatoriaalset kliimat, mis ei ole inimestele eriti tervislik, sealne pidev lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on ka igasuguseid parasite ja haigusetekitajaid. Ekvatoriaalse kliima vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse. Tavalist kasvu inimesed on vihmametsa elama asunud üpris hiljuti, kuid sellegi poolest elab vihmametsades vähe inimesi. Vihmametsades elavad inimesed on rajanud oma külad jõgede või rannikude äärde, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Linnad pindala rahvaarv Asukoht Arequipa 63 km² 860 000 Misti vulkaani jalamil Iquitos - 400 000 Amazonase jõe ääres Lima 804.3 km² 7 819 000 Peruu lääneosas Tacna - - Peruu lõunaosas Peruu majandus Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti
vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
TÖÖSTUS JA TEENINDUS 70. Alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: Metallurgiatööstuses on 4 erinevat ettappi, mis mõjutavad paigutust. 1. Kavandamine loogiline, et kaevandamine saab toimuda vaid seal, kus maaki leidub. 2. Rikastamine, aheraine eemaldamine toimub kaevandamispiirkondades(et ei peaks mõttetult palju maaki mujale vedama) 3. toormetalli sulatamine, sulamite valmistamine toimub odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu on kerge maaki sisse vedada. 4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod ...
Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist. Mõisa ajalugu Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a
• Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse. ➔ Positiivne • Sadamalinnade tähtsuse kasv- aitas kaasa linnade arengule(Narva eriti) • Manufaktuurid- käsitööettevõtted kõigil inimestel on kindel ülesanne(kiirem, kvaliteetsem) • Uued kaubad- suhkur ➔ Usuelu, kultuur(positiivne) • hariduse levik- talurahvale olid koolid • kirjaoskus- kirjaoskus paranes(lugemiskoolid) (Forselius,aabits ja seminar)(Stahl ja Hornock lõid kirjakeele)(Tartu Ülikool)
toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel Maagaas • Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine • Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu Hollandis. • See koosneb neljast suuremast Hollandi linnast: Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht. • Randstadis elab 7500000 Hollandi linnastud inimest Energiamajandus • 2005-2008 aastal importis Holland 13-15% oma elektrist.
Tekst oli suur autoriteet kui keegi midagi nägi ja sellest luges, uskus ta pigem teksti. Kirjutamise suur tõus algas 12. saj ja selle laialdasem maht saabus 13. saj. Selle põhjuseks oli peamiselt rahvaarvu suur tõus kloostrite laienemine, kus kirjutajad paiknesid; suurenes üleüldine kirjaoskajate arv. Euroopa oli keskajal palju suurem: algelised transpordivahendid, reisivaenulikum loodus koolmekohtade otsimine jms. Transpordis olid eelistatud veeteed, eriti kaubavahetuses. Teed oli vaid väikesed rajad ja vankrisõit oli aeglane. Vaja oli ka tee ääres elavaid inimesi, kes pakuks varjupaika ja varusid. Keskaja keelepilt oli märkimisväärselt kirjum ja see raskendas suuresti kommunikatsiooni.
jaoks? Saksamaa tarbib ja reostab vett väga palju, kuid veepuhastus süsteemid on kõrgel tasemel, vett kasutatakse korduvalt. Jõgesid kasut. tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Saksamaal on 1. kohal autoveod, sest on olemas tihe ja kvaliteetne teede võrk. 2. kohal on raudtee transport, mis on natuke aegunud. 3. kohal on sisevee transport(suured laevatatavad teed ja palju kanaleid). Kolm suuremat veeteed on Reini veetee, Kesk- Saksa kanal ja Reini Doonau veetee. Mere transport on tagasi hoidlik, sest saksamaal on vähe laevu. · Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2. Rein (Rhein; 1320 km) 3. Elbe (1165 km) 4. Odra (Oder; 866,12 km) 5. Mosel (545 km) 6. Main (524 km) 7. Inn (510 km) 8
Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Amazonase vihmametsa täielik hävimine Oma suuruse tõttu tekitab Amazonase vihmamets läbi transpiratsiooni suure osa
Paljudel juhtudel nimetatakse Surnuteraamatus lahkunuid kui ,,Osiris N". See on Osiris, kelle juurde surnud ühes loitsus peale otsustamise rituaali viiakse. Osiris on vangis maa-aluses Duat's. On olemas ka loitsud, mis võimaldavad ba'l ja akh'il ühineda Ra'ga, kui ta reisib taevas oma päikeselaevaga ja tõrjub Apep'it tagasi. Pühasid välju on kujutatud kui lopsakat versiooni elavast Egiptusest. Seal on põllud, saak, härjad, inimesed ja veeteed. Surnud inimesele tutvustatakse Suurt Enneaadi, gruppi jumalaid ja samuti tema enda vanemaid. Kuigi väljade kujutus on meeldiv ja külluslik, on selge, et siiski peab ka tööd tegema. Seetõttu oli matustel alati palju kujukesi, mida nimetatakse shabti'deks ning hiljem ushebti'deks. Nendele kujudele oli kirjutatud loits, mis oli ka Surnuteraamatus olemas, mis kohustas neid tegema igasugust tööd, mis hauataguses elus talle võidi määrata.
2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.] Logistika prioriteedid läbi aegade: kogukulude vähendamine; klienditeeninduse taseme tõstmine; rentaabluse ja likviidsuse tõstmine; kompromisside väljumine firmast ja kompromisside ...
miljöö. Turavlise Kuulmise, haistmise, Intellektikahjustusega Kultuuriti on Tänavavalgustuse, Saastamise keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.) meelte nõrgenemisel Hajameelsed inimesed erinevusi Haridus ja Õnnetusjuhtumite ohtu sattumine satuvad tihemini õnnetusriskide näol. kampaaniad, et vältimine on iga suureneb
Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss väljaspool Mariefredi.Peale ristusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Laplandia ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele, ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809.a. 1389.a. ühendati Norra, Taani ja Rootsi sama monarhi alla Kalmaari liiduga. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning
131 Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist 132 kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti. Vihmametsade alal elab siiani 133 võrdlemisi vähe inimesi. Vaiadel maja Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast 134 tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades 135 palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. 136 Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem 137 ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris 138 suuri linnu. 139 Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada 140 vaid Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja 141 haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks 142 riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure.
Raudteetransport 2)kõrge tööviljakus 2)ümberlaadimistööd 2)reisijad (tihedasti 3)regulaarne 3)aeglane asustatud piirkonnas) 1)suured kogused 1)sadamad kallid 1)tooraine vedu Meretransport 2)kõrge tööviljakus 2)ümberlaadimistööd 3)looduslikud veeteed 3)aeglane Siseveetransport 1)suured kogused 1)jõgedevõrk ebaühtlane 1)toorainevedu 2)looduslikud veeteed 2)peab rajama kanaleid Õhutransport 1)kiire 1)sõltub ilmast 1)inimesed 2)pääseb kõikjale 2)kallis 1)suured kogused 1)sobib ainult vedelike ja 1)vedelikud
palju eriliiki ja erinevate omadustega veoseid. 3) Millest koosneb ja kuidas tekib määrdeaine kulu ja maksumus Määrdeaine sõltub sõiduki konstruktsioonist, mootori võimsusest, temperatuurist, vedavate sildade arvust, juhist ja paljudest teistest asjaoludest. Norm määrdeainele on 2,8% ja see on kindel norm määrdeainele. Pilet 7 1) Veetranspordi eripära 1) massilised veod, 2) veeteed ei vaja kulutusi korrashoiuks (va kanalid ja akvatoorium) 3) kapitali kulutused on suhteliselt väikesed, 4) sisuliselt piiramatud vedude läbilaskevõimsused, 5) suhteliselt madal kütuse ja energia kulu. 2) Autopargi tehnilise valmisoleku tegur ja autopargi töölesaate tegur Autopargi tehnilist seisukorda iseloomustab autopargi tehnilise valmisoleku tegur, mille saame tehniliselt korrasolevate veoautode autopäevade arvu jagades autopäevadega majandis
Austraalia eksport Transport, nii inimeste kui ka tööstuskaupade, on riigist keeruline. Põhiline rahvusvaheline transpordiviis on lendamine, kuid lennureisid Euroopasse ja Ameerikasse võivad kesta üle 20 tunni ja tööstuslikust seisukohast ei ole võimalik lennukiga kõike transportida. Sellest tuleneb ka suur eksport näiteks Jaapanisse, mis asub Austraaliale küllaltki lähedal, ja sinna on kõige kiirem ja mugavam transportida kaupa mööda veeteed. Seega transpordigeograafiline asend riigil on kehvavõitu ja mis tahes transport võtab kaua aega ning nõuab suuri kulutusi. Turism Austraalia on looduskaunis maa ning koos paljude vaatamisväärsustega kindlasti üks turistide jaoks meeldivaid paiku. Samuti on Austraalias kõrget elukvaliteeti pakkuvad suurlinnad, mis meelitavad inimesi ligi. Turism on riigi jaoks väga olulisel kohal, sest see on riigi jaoks üks suurimaid sissetulekuallikaid
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Siinsete veekogude ääres elavad suurekasvulised pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, ninasarvikud ja metssead. Inimeste tegevus Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande. Puude lehtedest, võrsetest ja okstest valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on
), tavalist kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta
Ekvatoriaalsete vihmametsade alad on üldiselt üsna hõredalt asustatud. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid.. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põllumajandus on vihmametsade alal üsna algeline, kuna mullad on tavaliselt väheviljakad. Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist
arendada kaubandus- ja tööstusringkondade vahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut, jälgida Eesti alal tegutsevate välismaalaste tegevust, luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. 1.2 Kauba liikumsiteede areng 1918 – 1940 toimus küllaltki laialdane kaubateede areng. Kauba teedeks tol ajal nagu ka tänapäeval olid: Lennuteed, sõiduteed, raudteed ning veeteed. Nende areng mõjutas suurel määral Eesti kaubanduse arengut. Polekd teid, ei liiguks kaup. Mööda neid teid liikus kaup Eesti siseselt kui ka suurtemasse linnadesse Eesti übruses. 1.3 Uute kaubandusorganisatsioonide loomine Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis
Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks. Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse jaoks, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti Kagu-Aasias, on rajatud kautšukipuu, kohvi, suhkruroo, õlipalmi ja mitmeid teisi istandusi.
sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. andis Alad oma vennale Magnusele. Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski
Kanali ehitas James Brindley, et toimetada kivisütt teistesse piirkondadesse. Sellised kuntslikud veeteed võimaldasid vähendada tunduvalt kaupade vedamise kulusid. Tagajärjed Industrialiseerimise tagajärjed Aastaks 1850 oli Suurbritanniast saanud tänu auruenergiale ja uute masinate kasutuselevõtule ning tööstusliku tootmise levikuke esimene tööstusriik. Uudised
Keskaeg Selle sõna võtsid kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt ...
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Luzoni saarel, eriti Manilas. Tegemist on pealinnaga ja seal on kliente kõige rohkem ning kauba vajadus ka suurim. Eksporditakse elektroonika tooteid, transpordivarustust, riideid, vasest tooteid ning naftat. Imporditakse elektroonika tooteid, fossiilkütust, masina- ja transpordivarustust, rauda, terast, tekstiile ning kemikaale. Transport Filipiinide transpordis on sisevedudes tähtsal kohal raudteed (995km), maanteed (213 151km), lennuteed ning veeteed (3219km). Välisvedudel on oluline koht lennuliiklusel (lennujaamu 247) ning mereliiklusel. Teedekvaliteet ei ole eriti hea riigis ning seda põhjustab kindlasti omal määral mägederohkus, mille tõttu ei ole võimalik stabiilselt häid teid luua. Ka lennuliiklusel on üle poole lennujaamadest sillutamata maandumisradadega. (164, 247-st) Eestist otse Filipiinidele pole võimalik lennata. Vahepeatused on tavaliselt Euroopas. Populaarsed paigad peatumiseks on Amsterdam ning Moskva
Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Sellist põldu saab kasutada vaid mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. 9 Sisukord Asukoht .....
See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesidlõunasse Konstantinoopolisse ning LõunaEuroopasse. Keskaeg Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla
Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms) Tugisüsteemid (tootjad, infosüsteemid, kindlustus jms) Juhtimine ja reguleerimine (seadused, maksusüsteem, rahvusvahelised lepingud jms 6) Maanteetranspordi plussid ja miinused lk 235 Eelised: Suur paindlikkus ja manööverdamisvõime Koormate toimetamine ,,uksest ukseni" Võimalik kindlustada tarnete hea regulaarsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
