........................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta! See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. Käesolevas arvamustöös püüame selgeks teha, kuidas kuulata ,,partneri vajadusi", millised
Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~). Ava difraktsioonil paiknevad heledad ja tumedad ribad alati avaga paralleelselt. Mida kitsam on ava, seda suurema (laiema) piirkonna difraktsiooniribad katavad. Seda, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. I Lained tugevdavad üksteist, kui nad liituvad samas faasis (max tingimus) II Lained nõrgendavad või kustutavad üksteist, kui nad liituvad vastasfaasis (min tingimus) Kõik ülejäänud olukorrad on miinimumi ja maksimumi vahepealsed. I II Suurte avade korral esineb ka difraktsioon, aga seda on raske märgata, sest 1) ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks, 2) suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks
kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine või nõrgenemine, sõltub laine pikkusest või kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine. Interferentsi teke sõltub käiguvahest d ja valguse lainepikkusest. (Valguse) lainepikkus- kahe ühesuguses faasis asuva punkti vahelist kaugus. Valguse värvuse määrab kas valguse lainepikkus või võnkesagedus, omavahel seotud valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1. Kui lainete käiguvahe d võrdub täisarv lainepikkuse, siis valgus tugevneb. 2. Kui lainete käiguvahe d võrdub poole lainepikkuse või paaritu arvu poollainepikkustega, siis valgus nõrgeneb. 3. Koherentsed lained- ühesuguste lainepikkuste ja muutmatu faaside vahega lained. Vajalikud interferentspildiks ehk valguste liitumiseks.
Fifth level Selgendavad katted Kastutatakse peegelduva valguse vähendamiseks, siis pääseb läbi rohkem valgust ja suureneb kujutise teravus. Mida rohkem läätsesid optiline süsteem sisaldab, seda suuremad võivad olla valguskaod! Tööpõhimõte Klaasi pinnale on kantud õhukene kile, valgus peegeldub kile mõlemalt pinnalt. Kile paksusest tulenevalt on peegeldunud lained vastasfaasides ja seeläbi kustutavad nad interfereerudes üksteist. Peegeldunud valgust ei esine! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahemärkus! On tähtis meeles pidada, et selgendavad katted ei võimalda kõrvaldada kogu peegeldavat valgust, kuna interferentsi miinimumi tingimus on täpselt täidetud vaid ühe lainepikkuse jaoks.
lained painduvad tõkete taha, nim. lainepikkusega Difraktsiooniks; samas faasis olevad valguslained põhjustavad lained tugevdavad liitmisel teineteist; Valgus kui lainetus erinevaid värvusaistinguid; vastandfaasis olevad lained inimesed tajuvad värvusi nõrgendavad või kustutavad liitmisel erinevalt. üksteist. Infravalgus- kiirgavad kõik Valguslaine on soojad või kuumad kehad; Valguse interferents- kahe laine ristlaine infravalgusega seotud ka nn.
taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Difraktsiooni jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed lained- lained, mis ei muuda aja jooksul oma kuju(laserivalgus) Suurte avade korral on difraktsioon peaaegu märkamatu, sest ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks ning suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks. Difraktsioonivõre- seade, mis kujutab endast paljude paralleelsete pilude süsteemi
suureks, et keskkooliõpilane võiks temalt keelt õppida. Reegliteloojatest teadlased peaks aga sokutama mõnda instituuti, kus nad elavat keelt ei tapaks ning sinna peaks saatma ka kõik kirjanikud, kes kirjutavad surnuile. Muidu peavad õpetajad õpilastelt reegliteta keelt õppima hakkama. Tammsaare tekst seondub tänapäevaga mitmeski mõttes. Kõnekeel ja kirjakeel erinevad üksteisest olulisel määral ning ometigi teevad keeleteadlased juurde veel reegleid, või kustutavad vanu. Pean siiski tõdema, et meie keel muutub nende tõttu veidikenegi loogilisemaks ja paljud reeglid lubavad kõnekeeles nii tavaliseks saanud sõnu. Tekst on kirjutatud väga loogiliselt ja selgelt.
valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist, nimetatakse interferentsiks. lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes
Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Paljunemine Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105112 päeva
võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist Interferentsinähtuste rakendamine *gaasi murdumisnäitaja määramine *täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks
peatelje juures jäänud enam-vähem samaks aga on ühtlustunud. Kui ühes lainejuhis on faas pööratud, siis on kogu graafik nihkunud ja maksimumid miinimumid vahetanud asukohad. Elementaarse võreantenni moodustavad kaks kiirgusallikat, mis kiirgavad võrdse amplituudi, sageduse ja faasiga signaali. Peateljele jõudes on kaks kiirgust alati samas faasis ja väljad liituvad. Liikudes peateljelt jõuame aga punkti, kus signaalide vahe on 1800 ehk pool lainepikkust siis signaalid kustutavad üksteist. Kui liikuda veel rohkem kõrvale, tekib olukord, kus üks kiirgur on teisest täpselt ühe lainepikkuse võrra kaugemal. Seega väljad on selles punktis taas sünfaassed ja väljad liituvad. Nõnda jätkub see tervel ringil. Labori mõõtmistulemused vastavad ootustele aga on erinevusi, mis on tingitud häiretest mõõtmisruumis.
See töö oleks päris raske. Pole võimalik kõiki kommentaatoreid korraga korrale kutsuda. Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias
Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Laser on koherentse valguse allikas
Teistel aga veab töö juures, saavad palgakõrgendust. Pereelus läheb hästi ja kõik sujub nii kuidas talle endale meeldib. Tavaliselt on nii kui läheb kõik halvasti siis me süüdistame saatust ja kui läheb hästi siis me ei mõtle sellele,et on olemas mingi raamat või saatus. Paljud inimesed, raamatud ja filmid näitavad seda,et see raamat on olemas ja seda valvavad jumalad. Kui nad näevad, et inimene ei saa hakkama oma koormusega nad muudavad, kirjutavad juurde või kustutavad. Kuid see saatus on iga inimese isiklik asi. Ma usun,et on võimalik muuta seda ise ja ei pea nägema selleks suurt vaeva. Meie maailmas on olemas sellised inimesed kes oskavad ennustada, ma usun, et see on antud jumalaga. Mõeldes sellistele inimestele hakkadki uskuma,et see saatus on meil olemas. Võib-olla nad on isegi näinud seda saatuse raamatut enne seda kui nad sündisid. Mõnikord mul on selline tunne, et kui minuga midagi juhtub siis see oleks nagu mu elus olnud juba
Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4- liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva
narkoosiks, kuid kahjulike kõrvaltoimete tõttu loobuti sellest ammu. Kloroformi kasutatakse laialdaselt teflooni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel. Keskkonna ohtlikkuse tõttu, on ka kloroformi baasil põhinevate jahutusvedelike süntees oluliselt vähenenud. Tetrakloorsüsinik Tetrakloorsüsinik ehk tetraklorometaan (CCl4) on samuti üks tuntud lahustitest. Seda ainet leidub tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud kustutavad tulekolde. Dikloroetaan Dikloroetaan (ClCHCHCl) on tihti kasutusel lahustina, kuid lisaks sellele veel ka taimekaitsevahendina ja solvendina. Dikloroetaan on värvuseta vedelik, millel on iseloomulik lõhn. Vees on ta lahustumatu ning tema keemistemperatuur on 83,5 °C. Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse
8. Kuidas tekib tüüpiline triibuline difraktsioonipilt? Tumedad triibud üksteist kustutanud valguslained; heledad triibud üksteist tugevdanud valguslained 9. Mida nimetatakse interferentsiks? Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. 10. Tee joonis samas faasis ja eri faasides liituvatest lainetest. Mis on tulemuseks? Joonist otsi vihikust. Tulemuseks: Kui liituvad sama suured vastasfaasides lained, siis nad kustutavad või nõrgendavad teineteist, kui liituvad samas faasis erisuuruses lained, siis nad tugevdavad teineteist 11. Kas valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei ole energia jäävuse seaduse rikkumine? Ei ole, sest energia ei kao kustutamisel, vaid kandub teise punkti (kus on valgus intensiivsem) 12. Mida nimetatakse koherentseteks laineteks? Liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 13
*sagedus ja periood on omavahel pöördvõrdelised *Faas näitab kus laine antud hetkel asub. *Silm on kõige tundlikum rohelisele(sest silm ei pea pingutama) Punane 770-620 nm roheline 569-500nm violetne 450-380nm *Põhivärvid on punane, roheline ja sinine *Interfrents on kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevadavad või nõrgendavad teineteist. *kui kaks samas faasis lainet liitub, tekis hele laik *Kui alined on erinevas faasis siis nad kustutavad teineteist ja tekib tume laik *Iterferentsi tekkimise tingimused: 1.Laine peab piisavalt pika ajajookusl säilitama oma esimsed parameetrid. 2.Lained peavad olema koherentsed(liituda saavadlained, mis on sama laine pikkusega ja samas faasis) Koherentsete lainete saamiseks on vaja kahte valgusallikat, mis kiirgavad koherentseid laineid. Koherentseid laineid ei ole sellepärast, et valgus kiirgab aatomites ja kiirgumine on juhuslik ja aatomeid on väga palju.
Vikerkaar: punane-oranz-kollane-roheline-helesinine-sinine-violetne Igal värvil on erinev lainepikkus Interferents, difraksioon Interfrents- 2 valguslainet hakkavad teineteist segama Lainete liitumine, mille tulemusel erinevates ruumipunktides lained kas tugevdavad või nõrgenevad teineteist Difraksioon-lainete (valguse) paindumine tõkete taha Faas kirjeldab laine olekut Lained, mis on faasistiituvad ja tugevndavad üksteist. Vastasfaasis kustutavad teineteist Faasivahe iseloomustab kui palju 2 lainet teineteise suhtes hilinevad. Interfentse tingimused: 1. Laine peab pika aja jooksul säilitama oma esialgsed parameetrid 2. Kui laine pole pidev, on pilt pidevalt muutuv ja silm fikseerib pideva valgustatuse 3. Lained peavad olema koherentsed-ained, mis on sama lainepikkusega ja samasfaasis Selgenev kile - selleks, et laseks rohkem valgust läbi
impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide Keha võnkeamplituudi järsk suurenemine, oma võnke sageduse kokkulangemine välise võnkumise sagedusega. (nt. kui bussis midagi pläriseb, siis plekiotsa võnkesagedus langeb kokku mootori sagedusega) 11. Lainete tekkimise tingimused Allikas ja keskkond 12. Interferentsi miinimum, joonis, selgitus. Lained kustutavad teineteist. Kohtuvad hari+põhi. INT. miinimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi. 13. Interferentsi maksimum, joonis, selgitus. Lained võimendavad teineteist. Kohtuvad hari+hari või põhi+põhi. INT. maksimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad kas kahe laine põhjad või harjad.
Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat interferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. Seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. Interferents õhukestes kiledes geomeetriline käiguvahe, 0optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral : - interferentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist - interferentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interferentsinähtuse rakendusi: gaasi murdumisnäitajate määramiseks; väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks; pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interferentsi mõõtmiseks nimetatakse interferomeetreiks. 46. Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda
Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga lainefrondi punkt on elementaarlaine allikaks, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Näeme maailma värvilisena, kuna esemetelt peegeldunud (ka kiirgunud) valgus tekitab meie silmis valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid valguaistinguid. Footon kvantoptikas energia portsjon. Valguskvant, mille kaupa kiirgub valgus aatomist. Valgus on footonite voog. Footoni energia. E= hf Footonil pole seisumassi, st ta ei saa eksisteerida paigalolekus. E=mc² (footoni massi leidmiseks) Footoni impulss p=mc
D. See on abivedru 7. Milline vedrustuse tüüp on joonisel kujutatud? A. Väändevedruga tagasilla sõltuv vedrustus B. Väändevedruga tagasilla sõltumatu vedrustus C. Väändevedruga esisilla sõltuv vedrustus D. Väändevedruga esisilla sõltumatu vedrustus 8. Mis on kõige olulisem põhjus, et veermikus on amortisaatorid? A. Amortisaatorid pehmendavad auto liikumist ebatasasel teel B. Amortisaatorid muudavad vedrustuse jäigemaks C. Amortisaatorid kustutavad vedrude järelõõtsumise D. Amortisaatorid hoiavad rataste suunanguid stabiilsetena 9. Mida tuleb ette võtta, kui välisel vaatlusel märgatakse amortisaatori lekkimist? A. Sellise rikke korral pole midagi vaja ette võtta B. Amortisaator tuleb lahti võtta ja lekkiv tihend vahetada C. Amortisaatoris tuleb vahetada õli D. Amortisaator tuleb vahetada 10. Mis on kõige olulisem põhjus, et amortisaatoris on õli? A
emasloomad, kellele saagiks langevad mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, isegi noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Peale selle söövad lõvid raipeid ja kõikvõimalikke pisiloomi, isegi hiiri. Suurt looma jahtides hiilib lõvi tasahilju lähemale ja tabab siis ohvri mõne pika välkkiire hüppega. Saagi surmab ta vahedaküüneliste käppade ja võimsate hammastega, millega saab purustada mistahes luu. Täissöönud lõvid kustutavad janu ja heidavad puhkama. Arvatakse et neljast isendist koosnevale praidile piisab ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikuid, tavaliselt haigeid või vanadusest väetid loomad, kes ei suuda tabada enam sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Paaritumine pole seotud kindla aastaajaga, mistõttu võib üheaegselt kohata emalõvisid kõige erinevamas vanuses kutsikate seltsis. Innaajal toimuvad isaste verised võitlused võivad mõnikord lõppeda isegi surmavalt.
=v x T T=1/f =v x 1/f = v/f c- Valguse levimise kiirus c= 3x 10 astmes 8 m/s Lainete difraktsioon Difraktsioon lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Intefrents Intefrents kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumine Samas faasis olevate lainete liitumisel tugevndavad lained üksteist. Vastasfaasis olevate lainete liitumisel nõrgendavad või kustutavad lained üksteist. Valguse peegeldumise seadus valguse peegeldumise seadus- valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga. Paralleelse valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub tasapeeglilt paralleelse valgusvihuna. Hajuva valgusvihu peegeldumine tasapeeglilt Hajuv valgusvihk peegeldub tasapeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna.
Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz 15. Lainete peegeldumine nähtus, kus laine pöördub kahe keskkonna piirpinnalt lähtekeskkonda tagasi. (nt. veepind, kaja) 16. Lainete murdumine nähtus, kus laine muudab levimise suunda üleminekul ühest keskkonnast teise. (nt. vaadates vee pealt eset, on see petlik, sest tegelt ei ole ese täpselt selle sama koha peal) 17. Lainete interferents koherentsete lainete liitumine, mille tulemusena lained kas võimendavad või kustutavad teineteist. (nt. koorilaul) 18. Lainete difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. (nt. merelaine kivi taha) 19. Harmoonilise võnkumise üldvõrrandid:
Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. 8. Mis on valguse interferents? (def. kuidas vaadelda interferentsi, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Valguse interferentsi saame vaadelda kui kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed, st. neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe.
Kui avade mõõtmed on palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja me võime rääkida valguse sirgjoonelisest levimisest. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevnevad või nõrgenevad, nimetatakse interferentsiks. 1)Liituvad lained tugevndavad üksteist. 2)Liitlaine amplituud on võrdne liituvate lainete summaga. 3)Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Interfernetsi ja difraktsiooni rakendusi: 1.Optika selgendamine-soovimatu peegeldumise kõrvaldamine optiliste klaaside pinnalt. Optilise klaasi pind kaetakse õhukese kelmekihiga,mille murdumisnäitaja on klaasi omast väiksem
faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. =(2k+1)*/2 (enda konspektis on mul sulgudes 2k-1, kuid netis oli 2k+1, niiet ma ei tea kuidas õige on:D) Interferentsi maksimum- samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Interferentsi
Seega tuleb leida olenevus sagedusest. Normaalse dispersiooni nähtusest tuleneb valguse lagunemine spektriks prismast läbiminekul. Seda kasutatakse aine kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimisel. Vastavaid riistu nimetatakse prismaspektrograafideks. Valguse hajumine. Klassikalise füüsika seisukohast, tekib valguse hajumine sellest, et ainet läbiv valguslaine paneb aatomeis olevad elektronid võnkuma.Homogeenses keskkonnas sekundaarlained kustutavad üksteist täielikult kõikides suundades, väljaarvatud primaarlaine levimise suund.Seepärast valguse hajumist ei esine. Valguse hajumine tekib ainult heterogeenses keskkonnas. Selliseid keskkondi nimetatakse sogasteks keskkondadeks: - suits s.o. gaas, kus hõljuvad tahke aine väikesed osakesed; - udu s.o. gaas, kus on väikesed vedeliku piisad; - suspensioon s.o. vedelik, kus hõljuvad tahke aine väikesed osad; - emulsioon s.o
Kui hakata rääkima, kui ohtlik internet meile tegelikult on, siis võib öelda, et internet on ohlikum kui joobes juhtimine. Tänapäeval on väga paljud kurjategijad kolinud internetti, sest seal ei ole neid nii lihtne tabada, kui tänaval. Tänapäeval on ka olemas kahte erinevat tüüpi küberkurjategijaid. Ühed on kräkkerid(must kaabu) ning teised on häkkerid(valge kaabu). Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks. Tavaliselt on just kräkkerid need, kes teevad igasuguseid arvutiviiruseid (Cryptolocker, Torjan, Worm jne.). Häkkerid aga see-eest häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kräkker. Kui häkker leiab mõnes serveris turvaaugu, siis annab ta sellest teada serveri omanikule. Häkkeritest on tegelikult ka kasu, sest kui serveri
Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. PALJUNEMINE: Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võtavad isalõvid veriselt võimu emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105112 päeva
Elementaarlained liituvad ja liitumise tulemus on määratud sellega millises võnkeolekus e. faasis jõuavad lained ruumipunkti, kus liitumist jälgitakse. Samas faasis (mõlemal laine elektriväljal on samas ajahetkes maksimaalne väärtus) olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide summaga. Vastasfaasis (kui ühe laine elektriväljal on maksimaalne väärtus, siis teisel on minimaalne) olevad lained aga nõrgendavad või kustutavad teineteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide vahega. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi maksimumid ehk valguslainete tugevnemine toimub siis, kui liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimumid ehk valguslainete nõrgenemine toimub siis, kui liituvad vastasfaasides olevad lained. Interferentsi saab vaadelda läbi kaksikpilu
Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda
vastsestaadiumis kogutud energiavarud ning varsti pärast viljastamist hukkuvad. Tiivutud emased peidavad päeval end vaenlaste eest maa sees. Hämaruse saabudes tulevad nad välja, istuvad rohus ja meelitavad oma valgusega ligi nende kohal lendavaid isaseid. Isaste silmad on emaste omadest kolm korda tundlikumad. Nad püüavad emase signaali kinni juba kümne meetri kauguselt, maanduvad siis oma väljavalitu ligidusse, panevad kattetiivad kokku ning paarituvad temaga. Veidi enne paaritumist "kustutavad" partnerid oma "laternad". Viljastatud emane muneb maapinnale ühe või kaks muna. Vastne koorub 2-4 nädala möödudes. Ta on tõesti tillike, ent meenutab oma välimuselt juba tiivutut emast. Jaanimardika vastne kiirgab samuti valgust. Kogu vastse areng vältab kolm aastat ning selle aja jooksul vahetab ta korduvalt kesta. TOITUMINE Täiskasvanud jaanimardikad ei söö mitte midagi. Vastsed see-eest on äärmiselt aplad. Nad on röövloomad ning püüavad igasuguseid tigusid.
tõsta ning langeta hindu omal käel. Täielikule konkurentsile lähedane olukord on põllumajandus ja kalandus. Täieliku konkurentsiga turul on iseloomulik see, et hind on võimalikult madal. Hinna tõus ja suurema kasumi saamine meelitab ligi uusi müüjaid ning vanadel müüjatel jääb tulu saamata. Monopolistliku konkurentsiga on tegemist, kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast, ent mingil määral eristunud toodet. Näiteks nii Coca Cola kui ka Pepsi kustutavad mõlemad janu, ent erinevad on mingil määral erineva maitsega. Pakutava toote eristus annab monopolistliku konkurentiga ettevõttele monopoli jõu. See tähendab, et mingi toote või teenuse konkreetse variandi pakkumisel on ta ainuke müüja. Näiteks restoraanid pakuvad erinevaid rooge. Oligopoolset turgu iseloomustab väike arv vastastikuses sõltuvuses olevad ettevõtted, kes konkureerivad omavahel. Samuti peab iga ettevõte arvestama, kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele
failisüsteeme, mida kasutavad teised arvutid · Viiruste liigid Süütud viirused tõmbavad tähelepanu audiovisuaalsete efektidega (animatsioonid, meloodiad jne). Ei hävita programme ega andmeid. Aktiveerimistingimused erinevad: nt, mingi kuupäev, klaviatuuri vajutus vms. · Andmeid hävitavad viirused korraga hävitavad kirjutaavd üle terve kõvaketta või osa sellest ning aegamööda hävitavad kustutavad või rikuvad kõvakettal olevaid andmeid aegamööda · Programmifaile nakatavad viirused kohese mõjuga valib ühe või mitu programmi ja nakatab neid igakordsel käivitamisel. Residentsed- peidab end nakatunud programmi esmakordsel käivitamisel mällu ning seejärel nakatub teisi aktiveerunud programme. · Koodi kokku pakkivad viirused-pakivad programmi koodi kokku ning seejärel
Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguse difraktsioon: valguse sattumine varju piirkonda. Sõrmede vahelt valgust vaadates saab näha kitsast pilust difraktsiooni. Varju piirkond on see koht, kuhu valgus, mis sirgjooneliselt levib, ei satu. Difraktsioonipilt ja Huygensi-Fresneli printsiibist: Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Difraktsioon on tühine siis, kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Valguse polarisatsioon: selle abil reguleeritakse täpi heledust LCD telerite ekraanil (3 täppi). Ühtepidi asetsevatest kristallidest paistab valgus läbi, risti asetsevatest aga mitte ja on tume. Kasut. ka taskuarvutitel. Valguse dispersioon: on erineva lainepikkusega valguse erinevat murdumist
See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust. Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või saada mingit informatsiooni. Hea kuulamisoskus on õpitav.
Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja isegi mõned koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Lõvid paarituvad aastaringselt. Jooksuajal võitlevad isalõvid veriselt võimu ja emaste pärast. Mõnikord võivad need võitlused lõppeda ka surmaga. Emalõvide tiinus kestab ligikaudu 105 112 päeva
toimides seega jahutavalt ja lämmatavalt. Süsihappegaasi trump on taielik puhtus - süsihappegaasist ei jää pärast kustuti kasutamist üldjuhul mingeid jälgi ega kahjustusi, mis on eriti oluline näiteks serveriruumides, juhtimiskeskustes, telefonikeskjaamades, diagnostikakeskustes ja mujal, kuhu vee, vahu või pulbri laskmine mõjuks hukatuslikult. 5. Haloonkustuti: Haloonid ehk halogeenitud süsivesinikud on gaasid, mis sarnaselt pulbrile kustutavad põlemist keemilist reaktsiooni inhibeerides, on puhtad ja ohutud inimesele, kuid mille kasutamist on oluliselt piiratud keskkonnakahjuliku toime pärast lagundab sarnaselt freoonidega atmosfääri osoonikihti. Allikas: Riigi Teataja "Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus" www.riigiteataja.ee
SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulmine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta. (Postimes 2010) See tähendab, et seda osa kas siis ei mõisteta või siis lihtsalt unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot, võib öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja kahte inimest ja ühte juttu. Enamik arusaamatusi tuleneb inimeste suhtlemise iseärasustest. Esitatud probleem ei pruugi olla peamine, sest soov peita midagi iseendas, hirm kontrolli kaotamise või haiget saamise ees võib pimestada ka kõneleja enda. 1 AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD Selleks, et mitte ainult kuulda vaid ka kuulata, mida teine inimene ütleb või räägib, on
Edasi rkis rebane, et printsi roos on teliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii thtsaks," tleb ta. "Sa vastutad alati kige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Maal kohtab prints veel rpaseadjat ja kaupmeest. Rpaseadja rgib printsile, kuidas reisijad ruttavad pidevalt hest kohast teise olemata kunagi rahul selle le, kus nad on. Kaupmees tutvustab aga tiuslikke tablette, mis kustutavad janu ning aitavad sellega inimestel ssta ndalas 53 minutit. "Kui minul oleks viiskmmend kolm minutit aega, siis ma sammuksin sna tasakesi allika poole...," tleb prints. Jutustus juab otsaga tagasi lendurini, kes on ndal aega ritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas hega neist kollastest madudest, kes sulle kolmekmne sekundiga otsa peale teevad, tolle mrgi headuse le, et mitte koju prdudes pikalt piinelda
ja töökateks üles kasvatada,nende kõrval veel maja korras hoida ning ehk ka loomade eest hoolitseda.Iive tõstmine on heategu,lapsest tööka ja aktiivse inimese kasvatamine,aga kangelastegu.Sel kohal,tuleks kangelasteks kroonida mitmed tublid arstid,kes igapäev päev päästavad tuhandeid elusid.Selleks,et olla kangelane,ei ole vaja keepi või muud vahendit lendamiseks,selleks ei ole vaja tohutut hobujõudu või karatee ning muu prefektset oskamist.Tuletõrjujad,kes kustutavad suuri tulekahjusi,tuletõrjujad,kes päästavad põlemissurmast inimesi nemad ei oska lennata,aga ometi tuleb neile au anda,igaüks selle tööga hakkama ei saa.Võib vaid ette kujutada,mida tunneb päästeameti töötaja,kui selgub,et ta polnud küllalt kiire,teda ei süüdistata,kuid mida ta ise tunneb? Just see südamevalu eristab lihast ja luust inimkangelasi,neist täiuslikest multifilmi teglastest.Batman´il ei jää mitte kunagi kurjad tabamata või maailm päästmata.
Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. See, kas lainel on parajasti maksimaalne, minimaalne või mõni muu väärtus, oleneb laine faasist. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Valguste interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nimetatakse interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Käiguvahet tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). Interferentsi maksimumid (valguse tugevnemine) esinevad ekraani neis punktides, mis on määratud tingimusega dsin=2k /2=k
roosi eest. Siis prints kohtub rööpaseadja ja kaupmehega, kes jagavad edasisi kommentaare enamiku inimeste seisundi naeruväärsusest ja absurdsusest. Rööpaseadja räägib printsile kuidas reisijad pidevalt kiirustavad ühest kohast teisse, mitte kunagi rahul kus nad on ja teadmata mida nad otsivad. Ainult lapsed nende seas viitsivad akendest välja vaadata. Kaupmees räägib printsile enda tootest, tabletid mis kustutavad janu, ning on sellekaudu väga populaarsed, et säästavad inimestel 53 minutit nädalas. Selle peale ütleb prints, et ta kasutaks seda aega allika poole sammumiseks. Pärast kui Väike Prints rääkis oma jutu ära, jutustaja vaikselt sureb janusse, kuid tema ja prints leiavad kaevu. Pärast natuke mõtlemist, prints annab jutustajale emotsionaalse hüvastijätu, seletades talle, et kuigi see näeb et ta on surnud, ta ei ole. Aga
Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda
Nurgad on arhitekti, totaalse ruumi dirigendi tööriistad, kuid ka väikesed lapsed peidavad ennast tihti nurkadesse. Ümaruse fenomenoloogia Eriti huvipakkuv on raamatu viimane peatükk "Ümaruse fenomenoloogia". Van Gogh ütles ilma igasuguste kommentaarideta: "Elu on tõenäoliselt ümmargune." Karl Jaspersi tsitaat on järgmine: "Iga eksistents näib iseenesest ümar." Joe Bousquet aga kirjutas: "Talle öeldi, et elu on ilus. Ei! Elu on ümmargune." Need kujundid kustutavad maailma ja neil ei ole minevikku. Nad ei lähtu varasemast kogemusest. Me võime olla kindlad, et nad on metafüüsilised. Mitmed kaasaegsed skulptorid (Long, Merz) on jõudnud äratundmisele, et ring ja kuppel on ainsad kujundid, millega tasub tegeleda. Melnikovi kahest silindrist koosnev eramu oma kahesaja väikese aknaga suhtleb valguse müsteeriumiga igal ajahetkel. Indiaanlaste püha puu on ümmargune, samuti taiaratas. Taeva kuppel on ümar. Seda toetab maailmasammas, mis on
Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt. Valguse sirgjoonelise levimise seadus- homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Murdumine- tekib kahe läbipaistva pinna kihil, kus valguse suund ja kiirus muutub.
Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või klaviatuurivajutuste arvu korral, aga ka mingi kindla programmi käivitamisel Andmeid hävitavad viirused Andmeid hävitavaid viiruseid liigitatakse kaheks: · Korraga hävitavad viirused, mis kirjutavad üle terve kõvaketta või osa sellest. · Astmeliselt hävitavad viirused, mis kustutavad või rikuvad kõvakettal paiknevaid andmeid aegamööda. Mõlemal juhul tavaliselt hävitatakse või rikutakse operatsioonisüsteemi failid ning arvuti ei suuda kas osaliselt või siis täielikult korralikult töötada. Tulemuseks on arvuti operatsioonisüsteemi uuesti installimine. Programmifaile nakatavad viirused Programmifaile nakatava viirused liigitatakse kaheks: · Kohese mõjuga viirused, mis valivad ühe või mitu programmi ja nakatavad neid igakordsel käivitamisel.
annaabi.ee 
