RAVI Spetsiaalset leetrite ravi pole olemas, leevendada saab vaid haigusnähte: nohu, köha ja silmalimaskesta põletikku. Leetreid ravitakse kodus. Haiglaravi vajab LEETRID raskes seisundis laps. Tüsistuste raviks Morbilli kasutatakse antibiootikume. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kasutatud kirjandus: Üldarstikäsiraamat (1999).Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina
LEETRID Edgar Solovjov Haigusest Kõrge nakkavusega viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Tekkepõhjused Haigustekitajaks on Morbilli viirus. Haigestutakse kui vaktsineerimata inimene puutub kokku nakatunuga. Viirus levib piisknakkusena. Peiteperiood Peale nakatumist esineb peiteperiood ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel puuduvad 1015 päeva (maksimaalselt 21 päeva). Sümptomid Tekib palavik, mis kestab 34 päeva, kaasuda võib ka köha, nohu ja silmapõletik. Tekib lööve, mis algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jalataldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Iseloomulikud on põs...
LEETRID, MUMPS, PUNETISED Leetrid • Väga kõrge nakkavusega viirusnakkus • Avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena • Haigus võib tüsistuda raskekujulise kopsupõletiku, keskkõrvapõletiku või peaajupõletikuga Punetised • Viirushaigus • Avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisega • Väga ohtlik rasedatele lootekahjustuse tõttu • Tüsistuseks võivad olla liigesepõletikud Mumps • Kiiresti nakkav viirushaigus • Avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna • Tüsistustena võib avalduda peaaju põletik Vaktsiinist • Eestis on 1994.aastast kasutusel leetrite-punetiste- mumpsi liitvaktsiin Kohustuslik? Immuniseerimissüsteem • On kohustuslik • Esimene vaktsineerimine 1-aastaselt ja revaktsineerimine 13-aastaselt Kas elus- või surmatudvaktsiin? • Elusvaktsiin - ehk sisaldab elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, kuid kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsus...
halvatus.levik maailmas . aastal 1996 registreeriti 3500, eestis viimane 65. Aastal. Vaktsiine on kahte tüüpi, suukaudu tilkadega, ja süstitav vaktsiin. NEEMRE- HIV Sümptomid kaalukaotus, väsimus, palavik kõhulahtisus öine higistamine, kuiv köha.. Levikuteed on kaitsevahenditeta seksi kaudu, rasedusajal emalt lapsele, rinnapiima kaudu(välditav). Levik maailmas: aafrika, aasia, epideemia sai alguse 1981. Ravi puudub ja ka vaktsiin. UKU Leetrid Inkubatsioon 4-15 päeva, palavik, sügelised, kõhulahtisus, kopssupõletik, peaajupõletik, sarvkesta haavandid, ainult inimeste haigus, hingamiselundkonna kaudu, piisknakkus, maailmas 345000 surmajuhtumit, ravi 90% immuniteedita nakatuvad, kokku 21 tüvi, 1 vaktsiin, elus viirusosakesed, puhkus rahu. KUKK Papilloomviirus Papilloimid ja kondüloomid, konnasilmad ja soolatüükad, otseselt võib sümptome mitte esineda, see oleneb papilloomviiruse tüübist,
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus
Nimetus Rõuged Leetrid Punetised Lastehalvatus Maratõbi Levikuviis Piisknakkus, Piisknakkus, Piisknakkus, Kontakt- ja Nakatunud kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus, kõhulahtisus, silmade põletik loote kahjustused , krambid, eellööve ja kahjustused halvatus närvisüste...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi. Levik: piisknakkus Sümptomid: valu mälumisel, kõrgenenud kehatemperatuur Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav leetriviiruse poolt põhjustatud haigus. Levik: kontakt, piisknakkus Sümptomid: palavik, nahalööve Ohatis e. herpes Ohatis ehk huuleherpes on laialt levinud viirushaigus, millesse on nakatunud viiekümnendaks eluaastaks ca 80% inimestest. Levik: kontakt Sümptomid: villid huultel Eesti levinumad nakkushaigused: Viimasel kümnendil on püsinud nakkushaiguste nakatumistabeli
organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Mida teevad viirused inimeses? Püsib peremeesrakkude kromosoomides mitteaktiivsena pikka aega (nt. herpesviirus). Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada? Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged,
LÜÜTILINE Ägedad viirusnakkused • Toimub viiruse kiire paljunemine • Viirused tapavad peremehe ruttu, niipea kui viirusosakesed on moodustunud • Rakkude suremise tõttu kuhjuvad jääkained, need põhjustavad põletikke ja haiguslikku seisundit • Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik • Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuunsus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt) Kroonilised nakkushaigused • Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt • Viirused küll tapavad peremeheesrakke, kuid see toimub aeglaselt • Organism toodab antikehi . Immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist • Viirus nakatab üha uusi rakke. Organismi kaitsesüsteemi kuuluvad õgirakud hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) • Näiteks HIV ja C ja B-hepatiit Peidetud viirushaigused
Nakkushaiguste kulg jaguneb perioodideks: · Nakkuse peiteperiood haigustunnused ei ilmne · Eeljärk üldised haigusnähud · Haigusnähtude periood vastavale haigusele iseloomulikud tunnused · Paranemisperiood haigusnähud kaovad Bakterite põhjustatud nakkushaigused ehk bakteriaalsed nakkused on tonsilliit ehk angiin, difteeria, meningokokiline meningiit, läkaköha, tuberkuloos, düsenteeria. Viiruste põhjustatud nakkushaigused on gripp, leetrid, punetused, tuulerõuged, mumps, puukentsefaliit, AIDS. Parasiitide tekitatud haigused on toksoplasmoos, sügelised, enterobioos. Seente põhjustatud haigused on epidermofüütia ja mikrospooria. Vaktsineerimisel viiakse inimese organismi vaktsiini nõrgestatud või surmatud mikroobe, viirusi või nende elutegevuse produkte. Eestis vaktsineeritakse lapsi kaheksa nakkushaiguse vastu. Need on tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, mumps, punetised ja
1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus. Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ).
kurk ja kehatemperatuuri tõus. Väga levinud mononukleoosi sümptom on suurenenud lümfisõlmed kaela piirkonnas ning kollakate membraanide teke madlitel. Ravi on suunatud tavaliselt haigusnähtude leevendamisele, kuna viirusvastane ravim puudub. LEETRID Leetrid on väha nakkuslik viirushaigus, mis esineb kogu maailmas ning millesse haigestuvad peamiselt lapsed. Surmajuhtude põhjustajana maailmas on leetrid nakkushaiguste seas kuuendal kohal. Tekitajaks on väga nakkav RNA-viirus, mis on väga vähe püsiv. Väliskeskkonnas hävib ta poole tunniga. Viiruse ainuke kandja on inimene. Ühtaegu on see väga tunlik väiskeskkonna tegurite suhtes. Samuti ei suuda viirus nakatada neid inimesi, kes on vaksineeritud või eelnevalt leetreid põdenud. Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad
olemas loomulik(kaasasündinud) ja omastatud immuunsus(läbipõdemisel, vaktsineerimisel) vaktsineerimine-organismile tutvustatakse haigustekitajat nõrgestatud või surmatud kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp seedekulgla-viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus nahk-tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem-marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus õgirakud-haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid antikehad-erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi
Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel vakstineerimine on surmatud või nõrgastatud mikroobide või nende toksiinide viimine organismi. Toksiin- mikroobide poolt toodetud mürgid. Vaksineeritakse: puukentsefaliit; gripp; sarlakid; mumps, leetrid Allergia- ülitundlikus mingile välisele või organismis olevale tegurile. (allergeenid) Lümf on läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: 1)lümfotsüüte; 2) koevedelikust pärit olevaid aineid; 3)rasvaosakesi Suurimad lümfisõlmed on kaelal, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus. Südamehaigused: südamelihase infarkt; tromb; Süda ei väsi pika töötamise vältel, sest südame töö on jaotunud kaheks osaks. Pool ajast süda puhkab ja teise poole töötab. (0,4sek:0,4sek)
1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsineerimine plaaniline vaktsineerimine - Mumps Levikuviis piisknakkus
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremees...
Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Anaeroob elavad hapnikuvabas keskkonnas ja hapnik mõjub hukatavalt.
● Puudub rakuline ehitus ● Puudub iseseisev paljunemisvõime Viirused koosnevad pärilikkusainest ning pärilikkusainet ümbritsevast valgulisest kattest. Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
Viirusi ei saa vaadelda valgusmikroskoobiga, sest selle suurendus on liiga väike. Viirustel on pärilikkusaine. Viirustel on võime aja jooksul muutuda. Viiruste oluliseks koostisosaks on valgud. viirushaigus :gripp, viiruslik nohu. Nakatumise viis:õhu kaudu tillukeste piiskadega. Kahjustatud elund/elundkond: hingamisteed. viirushaigus: aids, viiruslik hepatiit. Nakatumise viis:vere jt kehavedelikega. Kahjustatud elund/elundkond: immuunsussüsteem. viirushaigus: herpes, tuulerõuged, leetrid. Nakatumise viis:otseses kontaktis haigega. Kahjustatud elund/elundkond: nahk. viirushaigus:marutõbi, puukensefaliit,borrelioos. Nakatumise viis: siirutajatega. Kahjustatud elund/elundkond: organism, närvisüsteem. viirushaigus:viiruslik kõhulahtisus. Nakatumise viis: toidu ja joogiveega. Kahjustatud elund/elundkond: seedeelundid. ORGANISMI KAITSEVAD: Keha pinnal: nahk. Seedekulglas:happeline maomahl. Mujal keha sees: õgirakud, antikehad. Hingamisteede pinnal: limaskest.
ja millal tuleks teha revaktsineerimine. Immuniseerimispass- Pass, kuhu kirjutatakse sissekanded kõikide vaktsineerimiste kohta Karantiin- Karantiin on nakatunute, suure tõenäosusega nakkuse saanute või nakkuskoldes viibinud isikute või loomade sunniviisiline eraldamine teatud ajaks, vähendamaks haiguse leviku ohtu. 3. Kirjelda järgnevate haiguste olemust (TBC, HepB, rotaviirusinfektsioon, leetrid, mumps, punetised, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib, tuulerõuged, sarlakid). TBC (Tuberkuloos)- Tuberkuloosi tüüpiliseks sümptomiks on üle kolme nädala kestev lahtine köha. Haigestunul võib esineda palavikku, kaalulangust ja öist higistamist. Haige võib tunda nõrkust ja isulangust. Olenevalt haaratud kehaosast võib esineda ka teisi sümptome. Kohas, kuhu haigusetekitajad satuvad (kopsu 90%) areneb algkolle. Tekib
Punetised (rubella) Haigus algab peiteperioodiga, mis kestab 14-21 päeva. Haiged kaebavad peavalu, halba enesetunnet, kehatemperatuuri tõusu. 5-7 päeva enne lööbimist suurenevad lümfisõlmed kuklas, kõrvade taga ja kaelal. Lööbeks on mõnemillimeetrise läbimõõduga roosad laigud, mis võivad laatuda ühtlaseks punetavaks alaks. Lööve algab näolt ja levib kehale, suulakke ilmuvad täppverevalumid. Leetrid Leetrite tekitajaks on ülinakkav paramüksoviirus. Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkusele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne jms. Veel mõned päevad hiljem ilmub lööve, milleks on roosakaspunased laigud nahal ja samaaegselt või veidi varemgi suulimaskestal; 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele
Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud. Ehk ma pean uskuma õigel alusel, et reaalne olukord vastab tõele. Hääled unenäost, mis ütlesid ,,Anul on leetrid." ei ole
Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuv...
Pole rakulist ehitust, puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime, üliiväikesed mõõtmed 3. Miks nimetatakse viirusi rakusisesteks parasiitideks? Sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda, vaid peavad kasutama teiste organismide rakke. 4. Missuguseid viirushaigusi tead? Mil viisil nendesse haigustesse nakatutakse? Viiruslik kõhulahtisus satutakse toidu ja joogiveega, Marutõbi siirutajatega, Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis otseses kontaktis haigega 5. Kuidas kaitseb inimese organism end viiruste eest? Organsim hakkab moodustama antikehi ja õgirakke. 6. Mis ülesanne on inimese organismis tekkivatel antikehadel? Need on kaitsevalgud, nad hakkavad hävitama viiruseid inimese organismist 7. Miks on vaja lasta ennast vaktsineerida? Siis hakkavad antikehad hävitama viiruseid, inimene ei või haigusesse üldse haigestuda või põeb haigust kergelt. 8
süst 3 kuud: Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 1. süst; Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 1. süst 4,5 kuud: Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 2. süst; Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 2. süst 6 kuud: Difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 3. süst; Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 3. süst; B-viirushepatiidi 3. süst 1 aasta: Leetrid, mumps, punetised vaktsiin 1. süst 2 aastat: Difterria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 4. süst; Haemophilus influenza tüüp b vaktsiin 4. süst 6-7 aastat: Difteeria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 5. süst 12 aastat: B-viirushepatiit, 3 süsti poole aasta jooksul, kui pole varem süstitud 13 aastat: Leetrid, mumps, punetiste vaktsiin 2. süst 15-16 aastat: Difteeria-, teetanuse vaktsiin 6. süst
Kroonilise hepatiit B ja C raviks kasutatakse alfainterferooni. HIV-infektsiooni korral kasutatakse mitmeid preparaate kombineeritult, kuna monoteraapia korral muutub viirus kiiresti ravimresistentseks. Kahjuks enamuse viirusnakkuste raviks veel spetsiifiline ravi puudub. Seetõttu tuleb osade haiguste korral tegeleda nende haiguste profülaktigaga, mis põhineb vaktsineerimisel. Meil vaktsineeritakse plaaniliselt selliste viirusinfektsioonide vastu nagu leetrid, punetised, mumps ja polomüeliit. Ka peale looma hammustust, kui on vähimgi kahtlus marutaudile, tuleb inimest kiiresti vaktsineerida. See võib ära hoida haigusnähtude tekke ja seega ka patsiendi kindla surma. Tuntumaid viirushaiguseid Rõuged Sümptomid * palavik külmavärinatega (39...40°C) * valud nimme piirkonnas * iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus * hüpereemia neelus, näol. Konjunktiviit * tahhükardia Tuulerõuged Sümptomid
Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused, mille abil organism toodab viiruste vastu antikehi. Suur tänu tähelepanu eest!
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti
Diagnostika Mikroskopeerimine; Tuberkuliintest või IGRA- veres AK määramine; test ( gamma interferooni toksiin otse materjalist hulk veres); PCR-ga mikroobil. uuring; RÖ+kompuuter Lööbega kulgevad nakkushaigused: LEETRID SARLAKID PUNETIS TUULERÕUGED Lad.nimetus Morbilli Scarlatina Rubella Varicella tekitaja Morbilli A-grupi B- RNA- viirus; Varicella zoster viirus; hemolüütiline piisknakkus viirus-VZV; Väga lenduv streptokokk. piisknakkus: Hästi ja nakkav, Bakter: lenduv ja väga
Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp- lepatriinu, tavalised on ka viistäpp-lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Tuntus Mõnel pool on lepatriinut kasutatud rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu lepatriinu aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa ning lepatriinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne. Tema abil on püütud ette kuulutada näiteks sõdade tulekut. Uskumuste järgi näitab lepatriinu täppide arv tema vanust. Sellel arvamusel pole mingit tõepõhja. Lepatriinu täppide arv aja jooksul ei muutu. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased http://www.ut
3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära
Päriliku eelsoodumusega haigused – kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. (lühinägevus, alkoholism, suhkrutõbi jne) Tervislike eluviiside abil saab päriliku eelsoodumusega haigust ennetada. Mittepärilike viirushaiguste ennetamine: vaktsineerimine Mittepärilike bakterhaiguste ennetamine: hügieen, liha ja muna korralik kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
avaldumist.Geneetiline kood-vastavus, kui 3 järjestikust mRNA molekuli määravad aminohappe valgu molekulis. Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks. Replikatsiooni-viiruste DNA või RNA paljunemine.Regulaator-peremeesraku ainevahetus ümberkorraldamine
Mille üle lastega arutleda: Lastega saab rääkida muutustest sügisel, lehtede värvuse muutmisest ja sellest, miks lehed sügisel puudelt alla kukkuvad. Lisaks saab rääkida üldiselt sügistest muutustest looduses – lehed, marjad, õunad jne Tihni-Tähni Väike leopard jäi leetritesse, leetritesse leopard jäi. Tihni-Tähni jäi nukralt nutma, Tihni-tähni jäi leetritesse, „Ära nuta,“ lohutas kuu, üleni tipiti täppe täis. „Sul on lihtsalt laste leetrid.“ „Tühised leetrid,“ kordas tuul Omad täpid ja võõrad täpid, võõrad täpid ja omad täpid – Kõik olid nahal läbisegi, Tihni-Tähni heameelest kilkas, Tihni-Tähnile muret tegid. tukkuvat krokodilli pilkas: „Kuu teab, tuul teab, Seal, kus voolas lualaba, oled puupea, elas doktor Krokodill. mitte tuhkagi sa ei tea.
· Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine) · Biotehnoloogia
On üheks päriliku muutlikuse allikaks. Viirushaigused Nakkuste teed: 1.piisknakkusega(gripp) 2.toidu,joogiga(a-hepatiit, kollatõbi) 3.koevedelikega(AIDS, b-hepatiit) 4.haigete loomadega(marutaud, entsefaliit) Ägedad nakkused: *viiruse kiire paljunemine rakkudes *lüütiline tsükkel(peremeesrakkude häving) *selle vastu toimub intensiivne antikehade ja T-lümfotsüütide süntees=eluaegne immuunsus *nt:tuulerõuged, punetised, leetrid, mumps Peidetud nakkused: *viirus lüsogeenses tsüklis *nt:herpes,ohatis Viirushaiguste vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. Organism toodab viiruste vastu antikehi.
gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
peetuse või krambisündroomi näol. Hemofiilusmeningiiti on esinenud kõige sagedamini 6-12 kuu vanustel lastel. Haigestumise riski hinnatakse kõrgeks kuni viieaastastel lastel. Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav haigus. Ühel leetrihaigel kümnest tekib tüsistusena kopsupõletik või keskkõrvapõletik. Tüsistusena võib tekkida ka äge või alaäge ajupõletik. Leetrid võivad kulgeda väga raskelt 2000. aastal suri maailmas leetritesse kokku kolmveerand miljonit last. Arenenud riikides sureb leetritesse ligikaudu iga tuhandes põdeja. Leetrid on käesolevalgi sajandil mitmetes Euroopa riikides põhjustanud vaktsineerimata laste surmasid. Punetised Punetised on lapseeas ja ka täiskasvanutel suhteliselt kerge kuluga haigus. Palavik, lööve ja kaasuvad liigesvalud on mööduvad. Probleemiks on aga kaasasündinud punetiste sündroom ehk väärarengud
Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaig...
a) Kindlaks teha kas vanematel on enne lapse tegemist mingeid geeni vigasid b) Vältida mutageene c) Teha sünnieelne diagnostika 12. Pärilike haiguste ravi 4 võimalust on: a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi,
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
Vaktsineerimine: viirusnakuuste ennetamiseks, antigeen ja antikeha printsiip, vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid:
võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. 4. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks. Külmetushaigused: nohu, gripp köha on enam levinum Rhinoviiruse poolt tekitatud, M. tuberculosis- tuberkuloosi põhjustav, Morbilli viirusest- leetrid, tuulerõuged- varicella-zoster-viirus. Aspergillossi põhjustab hallitusseen Aspergillus Fumigatus KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Magtoo_siseklii ma_ja_energia.pdf 2. http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf 3. http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-elukeskkond/keskkonnatervis.html 4. http://www.filtrimeister.ee/Nahtamatult-tervislik-kodu 5.http://www.vdh.virginia
ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Lepatriinut on kasutatud rahvameditsiinis, põhilised hädad mille vastu putukas aitama pidi olid leetrid ja hambavalu. Lepatriinu on kujutatud kunagise telefonioperaatori EMT logol. Kasutatud materjal https://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised https://et.wikipedia.org/wiki/Liblikalised https://et.wikipedia.org/wiki/Mardikalised https://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased
haigestumine punetistesse, herpesviirusesse. 11. Vaegkuuljad ehk teise sõnaga nürmikud. 12. Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused-pärilikkus 5%, nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised), sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, hapnikuvaegus, reesuskonflikt), ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega. 13. Omandatud kuulmislanguse põhjused- kõva müra, kahjulikud ravimid, peatraumad, anatoomiline iseärasus, röntgenkiirgus, kuulmislangusnakkushaigused(mumps, leetrid, meningiit jne.) 14. Kerge kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng pole oluliselt pidurdunud, kuid tihti on raskusi teistest arusaamisega. 15. Keskmine kuulmislangus- keele ja kõne spontaanne areng on pidurdunud, kuid ei puudu. 16. Raske kuulmislangus ja kurtus-kõne ja keele spontaanne areng on tugevasti pidurdunud või puudub. Kuulmishälbe tõttu peab suhtlema viipekeeles. 17. Intellekt on inimese mõtlemisvõime ja oskus kohaneda erinevate olukordadega. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
