Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejär...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
Raskuskiirendus Katse l (m) n t(s) T(s) T2(s2) gl() nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 l pendli pikkus n täisvõngete arv t täisvõngete kestvuse aeg T võnkeperiood g - raskuskiirendus Heli kiirus Katse nr f(Hz) l0(cm) ln(cm) ln(cm) (m) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 v lainete levimise kiirus lainepikkus f - sagedus v lainete levimise kiirus t gaasi temperatuur *C R universaalne gaasikonstant T absoluutne temperatuur (*K) moolmass (õhu jaoks Voltmeetri kalibreerimine Katse nr Galvanomeetri U1(V) U2(V) (V) jaotised kasvades kahanedes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ...
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööa...
RUDOLPH THE RED NOSE REINDEER Rudolph: Hi! I am Rudolph. Yes, that is my name. Please, look at my face. Oh, what a shame! So. What can you see? Are you sure it's a rose? No. I am so sorry but it is my nose. Reindeer 1: Look at his nose! Reindeer 2: This reindeer is nonsense! Reindeer 3: If he is a reindeer then I am a princess. Oh, where is my crown? Reindeer 4: He looks like a clown! D1: Apple-pie! D2: Simple Simon! D3: Silly-Billy! D4: Handkerchief! D1: Humpty Dumpty! D2: Plum-tree! D3: A bumble-bee! D4: Cat in a hat! D1: Wee Willie Winkie D2: Spooky old bat! D3: The weirdest rat! Rudolph: Don't talk to me like that! What have I done to you? D1, 2, 3, 4: Sorry! Oh, we are so sorry! D2: Well, come and play with us. Let's play the "Sleighs and the Bus"! D3: It's easy to play. Really, don't worry! (D1, 2, 3, 4 all bump into Rudolph at the same time from different directions. Rudolph falls down.) R: Hey, deer! It's not ...
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid
KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand
Eesti NSV-sse jõudis sulgpall sellel samal 1957. aastal, kui Moskvas kingiti Johan Lõssovile komplekt sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi
· Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi · Bert- põhikooliaegne klassikaaslane · Esko- põhikooli aegne klassivend · Halmer- põhikooliaegne klassivend · Marko- põhikooliaegne klassivend · Jaanika ehk Jansa- panevad paar korda tema juures pidu,l läheb pärast Riinaga koos minema · Kristiina- vana klassikaaslane · Riina- Jansa naaber, Johannese tüdruk · Zaiid- peksuvend, varas, isal palju raha, annab Johannesele peksa · Ester- kooliteater, kohtuvad laagris, käib Ingramiga · Ingram- kooliteater, kaljuronimine, kohtusid laagris, käib Estriga · Aleksander ehk Saa- bändipoiss, laager, miljonäär · Renee- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Kalev- kohtuvad järveääres, Riina sõber · Härra Kangur- politsei · Ragnar Leho- plaadifirma juht
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi.
Raadisaate kodutöö Rada vabaks ,,Pelgalt rahaga talenti ei osta" saate põhjal Kodutöö tegi Tõnis Teinemaa (112529TABB). Töö põhineb otseselt raadiosaatel ning koostatud kokkuvõttes on kasutatud nii saatejuhtide, kui ka külalise mõtteid. Lisaks on see läbipõimitud käesoleva töö autori mõtetest, mis saate kuulamise ajal tekkisid ja varasematest kogemustest. Raadiosaate kokkuvõte Käesolevas saates oli külaliseks personalispetsialist Riina Einberg, kes oli kutsutud sinna rääkima värbamisest. Riina on hariduselt füüsik, aga Eesti taasiseseisvudes jõudis hoopis IT- sse. Tal on lai taust erinevates IT organisatsioonides, kui ka riigiametites. Pikka aega on töötanud Microlinkis, personalijuhtimisega puutus enim kokku Skype-is personalijuht olles ning saate ajal oli ta ZeroTurnaroundi administratiivjuht. Häid töötajaid leiavad üldjuhul firmad, kes teavad selgelt, mida nad teevad, miks nad teevad
Riina Tamm Loomakaitse eetilised põhimõtted Riina Tamm, 12.B Loomadel on inimeste elus väga tähtis roll. Läbi mitmesadade aastate on loomad aidanud inimesi nii põllumajanduses kui ka igapäevaelus, nt puuetega inimesi. Loomad ei saa suhelda sellisel tasandil nagu teevad seda inimesed. Seega on oluline, et loomi kasvataksid inimesed, kes oskaksid tunnetada mingil määral looma ning saada aru, kui loom on haige või midagi on valesti. Inimene, kes tahab võtta endale looma, peab arvestama ka sellega
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on
Armastus laste vastu oli see, mis sai peamiselt Ingeri ja Arne suhtele saatuslikuks. Mehe abikaasa jäi nimelt jälle rasedaks, millega ta hoidis sõidujuhti enda küljes. Kuigi öeldakse, et vastandid tõmbuvad, pole see väide armastuse puhul õige. Arne proovis mõista Ingerit, kui too rääkis luulest või inglise keelest. Ta ei suutnud aga aru saada, kuidas saab haritud inimene armastada lihtsat kutselist autojuhti. Kiurgi pidas suhtes sarnasusi tähtsaks. Praktikant ütles Riina, Aeda ja Ingeri kohta: "Olete noored haritud naised, maa sool, teil on nii endale kui teistele kõrgemad nõudmised. Kui mitte varem, siis vähemalt õpinguaastail olete linnastunud ja iga traktorist või meremees teile elukaaslaseks ei passi." Ingrit ei kahetsenud midagi. Ta ei süüdistanud armastuse ebaõnnestumiseski kedagi. Tal oli vaid valus. Õpetaja proovis seda võtta kui üht paljudest kogemustest elus. Ingeril oli ka kerge suhe ühe meremees Jaaguga
oma armukadedust kindlalt vaka all. Nende suhtele saigi saatuslikuks see, et naine jäi kolmandat korda rasedaks ja nii ei olnud Ingeril mitte mingit lootust. Ka väikesaarel elamine sai saatuslikuks. Nad pidid oma suhet saladuses hoidma ja saarel, kus kõik on kiire ilmsiks tulema pidi olema veel eriti ettevaatlik. Arne ei saanud endale lubada seda, et naine kuuleb sellest kusagilt. See pidi olema nende väike saladus. Eriti veel siis kui Arne naiseks oli Ingeri parima sõbranna õde. Riina oli Ingeri üks kahest parimast sõbrannast. Tema hing vajas ainult üht olla koos oma mehega ja luua pere. Kui elus olekski nii, et täiusliku õnne jaoks piisab ainult pere loomisest, siis mis oleks viga elada. Riina puhul oli seal ka teisi aspekte. Riina mees ei olnud valmis elama väikesel küllaltki üksikul saarel. Temal oli vaja midagi enamat. Aga Riina oli seal harjunud. Tema jällegi ei kujutanud oma elu ette suuremas linnas. Olles pikalt elanud väikeses
Olga Meronen 12.05.70 47005125764 Andrus Vaarmann 01.07.55 35507017050 Ivo Treier 23.04.80 38004234377 Sigrid Sauga 09.01.89 48901097189 Aleksandr Liivak 27.12.63 36312272122 Sirje Lehtla 02.10.69 46910023091 Kristina Mihhailov 06.08.56 45608063760 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 Priit Reinhold 11.02.59 35902116870 Riina Karu 31.07.76 47607317991 Karin Sauga 13.09.58 45809132498 Taivo Maripuu 24.02.83 38302242076 Eleri Karjust 19.05.72 47205193060 Virve Lehtla 12.11.51 45111127862 Rein Laasik 23.09.84 38409233768 Sigrid Vaask 22.04.57 45704221730 Jaagup Martverk 14.08.82 38208147316 Rein Sillmann 13.05.59 35905134894 Eduard Kikkas 15.10.75 37510151608 Tarvo Kuhi 31.05.64 36405314935
02.73 37302071552 1 Lembit Ratassepp 28.03.87 38703287443 1 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 Aivar Treumann 11.05.78 37805111297 1 Urmas Luhakooder 20.11.88 38811202185 1 Kalmer Savest 03.05.70 37005037101 1 Aivar Treumann 12.11.72 37211123668 1 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 Indrek Mullari 19.03
Erle Maido Kristiine Kört Riina Hermann Markus-Christopher Kitt Riigi sekkumine majandusse: käsumajandus Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine
Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident Klassikaaslased hakkavad Johannese vastu pöörama Pidu Jansa juures, kaklus Nullpunkt Uus elukoht, trenn Suvesündmused Tõrva, kaklus, Riina, laulukirjutamine 12. klass Johannes hakkab suhteid parandama Kreete tagasitulek Olukorra paranemine kodus Kooli lõpp Raamatu sõnum Igaühe elu on tema enese kätes
lahuse moolidega: Lahus A: 101ml×1.019g/ml = 102.9 g 21.6% lahust, seega Na2CO3on seal 102.9× 21.6/100 = 22.2 g, mis on 22.2g/105.99g/mol = 0.21 mol Na2CO3 Lahus B: 0.399L×0.1M = 0.04 mol Na2CO3 Seega kokku sisaldavad nad 0.21+0.04 = 0.25 mol Na2CO3 Tehtav lahus peab sisaldama 0.5L×0.5M = 0.25 mol Na2CO3 Vastus: 21.6massi%-list Na2CO3 lahust tuleb võtta 101 ml ja 0.10 M Na2CO3 lahust 399 ml. Riina Aav, Kristiina Kreek 1 Analüütilise keemia näidisülesanded 2013 3. 30 mikroliitrit NaOH vesilahust on molaarsusega 0.2 M. Kui viia selle lahuse ruumala 100 mikroliitrini, lisades vett, siis milline on saadud lahuse molaarsus? Lahendus: Valgselt = 30 µL Malgselt = 0.2 M Vlõpus = 100 µL Mlõpus = ?
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut Põhiliselt mõjutas tema loomingut ta vanaema Sophie. Oksanen veetis oma vanaema juures palju aega ja kuulis kommunismi ajast. T...
Mari 75,00 kr Pole maksnud 2 tingimuslik loendamine Malle 48,00 kr Kalle maksmata Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm Juss Uss m 20 vallaline Tartu Juss Uss Tiit Tee m 21 abielus Pärnu Tiit Tee Kati Karu n 18 vallaline Pärnu Kati Karu Teele Kaja n 23 abielus Tallinn Teele Kaja
· "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (Pajuviidik; 1966) · "Kevade" (Lible; 1969) · "Varastati Vana Toomas" (Vana Toomas; 1970) · "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001; hääl) Kaljo Kiisal on abielust Zinaidaga tütar Riina. Riina abikaasa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Kaljo Kiisa tütretütar on poetess Elo Viiding. Achille Frezzato, "Kaljo Kiisa loov inimene" (Kaljo Kiisa filmide retrospektiivist San Remo filmifestivalil; tõlkinud Ülar Ploom) TMK 1985, nr. 12, lk. 7071 · Maris Balbat, "Lõppematu roll" (Kaljo Kiisa näitlejatööst) TMK 1993, nr. 4, lk. 2736 · Enno Tammer, "Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood". Tänapäev, Tallinn 2004, lk. 976
sissejuhatuses. Kui probleemideks olid nt. küsimused siis teema arenduses peavad alati olema nende küsimuste vastused. Ning viiendaks oleks kokkuvõte, milles ei tohi korrata sissejuhatuses olevaid mõtteid!!! Kokkuvõttes ütle lühidalt ära see millest oli põhjalikult juttu teema arenduses. JA NII LIHTNE SEE ONGI! NB! Kirjandi kirjutamisel ära kasuta võõramaist. Nt. Sõnelus Riina ja Mai vahel (halb) Riina ja Mai sõnelus (normaalne)
naisele (tollele küll taaskord mehe – ja mitte eesti mehe abiga). Kui mujal kõneldakse industrialiseerimisest ja selle seostest sotsiaalsete soorollide kujunemisega 17.–18. sajandil, siis eesti mees ja eesti naine astusid poliitilisele areenile mõlemad hilja. Eesti oli esimesi riike, kus naised said valimisõiguse, kohe 1920. aastal. Kodanlik – patriarhaalseks tituleeritud – ühiskond kestis meil paarkümmend aastat. Näited Kasutatud kirjandus Martinson Riina, 2014, http://www.oleteadlik.ee/feminismi-mojust-uhiskonnale/ 8.05.2014 Maripuu Eda, Oja Mare, Raja Riina, Somelar Madis, Teplov Sergei, Varik Maidu, 2006, ’’Inimene ja ühiskond’’ lk.109 Kristina, 2011, http://www.annaabi.ee/Referaat-feminismist-m58440.html 8.05.2014
juhatuse liikme leping ) TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. Kandev põhimõte pooli kohustatakse toimima heas usus (midagi ei saa olla vastuolus hea usuga) ja mõistlikult (terve mõistus) ning kasulikult teisele poolele ja lojaalselt. Kui on seaduses väljendid " eelkõige, muuhulgas, sealhulgas" siis need on lahtised loetelud. Riina Vään 1 Töösuhteid reguleerivad põhimõtted: · Seadus annab miinimumgarantiid aga alati saab kokkuleppida soodsamaid sätteid · TA ülesandeks on ka korraldada töötajale ohutu ja tervislik töö. Üldvastutus lasub tööandjal. Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige. Sipa külavanem Peeter Paunmaa ja Sipa Naisselts on ühiselt korraldanud külapäevi, jaanipäevi, spordipäevi, uusaastaöö pidustusi jne. Sipa Naisseltsi tublid liikmed osalevad taidluskollektiivide töös.Sipa naisselt oma nobetate näppude abiga valmistavad seltsi käsitöönäituseid ja annavad edasi oma käsitöö- ja õmblemisoskusi; Riina Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu.
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja
Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta tahtis ka hirmsasti mingit pilli mängida. Peale väikest mõtlemist võtsid muusikud oma hobusevankrist välja löökpilli ja andsid meelisele. Nad hakkasid siis kõik koos mängima. Meelis mängis löökpilli, Pauno fiidelit, Mauno rebekki, Riina portatiivi ja Edgar mängis lautot. Järgmine
-2 -4 -6 -8 Kas teises Kas kolmandas 1 >=1 Nimi Sünniaeg Isikukood Kas teises Kas kolmandas Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 9 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 9 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 9 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 1 8 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 8 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 7 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 6 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 6 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 6 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 6 Jaanika Saarna 09.01
kokku on saadud vähemalt 10 punkti kodutöö ei ületa etteantud mahtu. Kodutöö hilinenud esitamine võtab tervikhinnangust 3 punkti maha (näiteks kui kodutöö hilinenud esitaja kogub oma vastustega 13 punkti, jääb tema tervikhinnanguks 10, s.o hinde “arvestatud” saamise ja eksamile pääsemise miinimum). NB! Palun laadige töö Moodle’isse Wordi-formaadis! 1 St koos pealkirja ja küsimustega kuni kaks ja pool A4. Riina Udovenko, Infokorraldus TEKST 3: Toomas Hiio. Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost Küsimused 1. Kes on autor? Milliste teemade uurimisega on ta tegelenud? Kust ja kuidas saite selle kohta teavet? (2p) Toomas Hiio on Eesti ajaloolane. Ta on Eesti Sõjamuuseumi uuringute juht. Tema teadustöö keskendub Teise maailmasõja ja inimsusevastaste kuritegude ja ka Tartu Ülikooli ajaloole Tsaari-Venemaa ajal.
firma Eesmärk: anda 21-25.05.2018; 32 tundi (4 EMI 512.00 + km Laine Simson personalitööks päeva) Personaliju Hinna sees Aime-Kersti Kelder vajalikke teadmisi htimise õppematerjalid, Riina Anton personalitöö Keskus kohvipausid Riina Vään funktsioonidest, OÜ Personalitöö töökorraldusest ja töösuhteid põhikursus reguleerivatest seadustest ning nõuandeid praktiliseks tegevuseks.
TALLINNA LINNAHALL German Land 8A ASUKOHT VALMIMISAASTA JA ARHITEKTID Raine Karp Riina Altmäe 1980 HOONE FUNKTSIOONID ENNE JA NÜÜD Osalised olümpiamängud Konverensid Kontserdid Jäähall Kohvik Ööklubi Praamiteenus AJALUGU Projekteerimine Ehitus olümpiamängud KIRJELDUS Väljast Seest VÄÄRTUSED Linnaruumi kujundus Mereäärne hoone Kultuuri kujundus KRITEERIUMID Silmapaistvus Haruldus
(Kirjaplank) Hr Endel Rebane AS Mets Luua 47 ___. märts 2000.a nr 3-7/19 12345 TALLINN Koostööpakkumine Austatud härra juhatuse esimees Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil "Mets 2000". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja maksetingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Albert Jänes Juhatuse esimees Riina Ruut 634 6000
16.10.2013 Põhivahendite mahakandmine Alus: tegevdirektori 03. Oktoobri 2010. A käskkiri nr 6 ,,Komisjoni moodustamine" Koostanud komisjon kooseisus Esimees Liikmed Sisu... Akt on koostatud 2 eksemplaris 1. Üks raamatupidamisele 2. Üks tootmisjuhile Juhatuse liige Getter Luigas Liikmed Mai Karu Riina Võti Lisa: mahakantud põhivarade nimekiri 2 lehel
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
Vastus: Variant 1) 5000*0,033=165() ; 5000+165=5165() ; Esimesel juhul saab ta tähtaja lõppedes kätte 5165. Variant 2) 5000/100*(2,5/2)=62,5() ; 5000+62,5=5062,5() ; 5062,5/100*(2,5/2)=63,28125() ; 5062,5+63,28125=5125,78...() ; Esimesel juhul on tähtaja lõppedes pangas rohkem raha. Eelised: rohkem raha. Puudused: Ei saa raha välja võtta (saab, aga siis peab trahvi maksma). · Riina paneb 10 000 eurot panka 2 aastaks tähtajalisele hoiusele liitintressimääraga 5%. Anne paneb ka 10 000 eurot 2 aastaks tähtajalisele hoiusele teise panka, kus lihtintressimäär on 5,5%. Kui palju on Riinal ja Annel 2 aasta pärast pangas raha? Vastus : Riina: LIITINTRESS! 10000/100*5=500() ; 10000+500=10500() ; 10500/100*5=525() ; 10500+525=11025() ; Riinal on 2 aasta pärast 11025. Anne: LIHTINTRESS
žestikukulatsioon,ma ei saanud aru kuidas aga tema käte žestid rääkisid nagu tema eest,see mõjus minusse kui kuulajasse väga positiivselt.Tema parakeel oli väga mitme külgne ta oli valinud rääkimiseks väga hea rütmi,see rütm oli kõikuv küll kõrgemale,küll madalamale,see hoiab alati kuulajaskonnale väga hästi.tempo oli tal kiire,see võis kuulajaid veidi segadusse ajada.Muidu oli Kalev Kaarna kõne väga huvitav ning mõtlema panev. Riina Raudne 1.Sisu:Selle kõneleja kõne ei meeldinud mulle kohe üldse,tal ei olnud nii paljusid asju argumenteeritud,tema kõnel oli liiga vähe põhjendust.Kui teistel olid enamus faktid argumenteeritud,siis temal oli väga vähe,paljud mõtted ja faktid jäid minujaoks poolikuks.Sellist kõnelejat on raske kuulata tema faktid oleks pidanud olema põhjendatud õigete esinemis kavade järgi.Tema kõne oli nendest kolmest kõige halvem,tema seisukohad jäid nii segaseks,et kuulajal
jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina rinnust pani loole tipu taha. Tammistu küla Riinu, kes oli kuuskümmend, mõtles kodukandi veski peale. Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi,
Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate. Minu vanaisa oli väga kangekaelne. Talle ei meeldinud arstid ja alati kui tal tervis halb oli siis ta ravis ennast ise kodus. Vanaisa suri 11. juulil 2004. aastal südamelihase infarkti. Sel suvel oleks ta saanud 72 aastaseks. 6. LÄHEDASTE MÄLESTUSED 6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist Minia Riina (minu ema) mäletab, et Ilmar oli väga aus ja töökas mees. Tal oli väga palju sõpru ja tuttavaid, kes temast lugu pidasid. Kõige tähtsamale kohale tema elus kuulus perekond ja töö. Talle meeldis vabal ajal tegeleda aiatöödega. Tal oli oma kasvuhoone ehitatud, kus ta kasvatas kurke ja tomateid, mille oli ise seemnest maha pannud. Ta oli ka väga hea ehitusmees. Ta on mitu maja ise valmis ehitanud ja ka teistel abis käinud, kellel abi on vaja olnud.
asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Ametikohtumise ajakava 15.jaanuar- 16. Jaanuar 2014 aastal algusega kell 9.00 Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 1.päev 15. Jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 emafirma esindaja Albert Ajan Hollandist- nõupidamise avamine 10.00 finantsdirektor Riina Kasak- 2013. a. müügitulemuste esitlemine 11.30 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 12.15 personalidirektor Maris Tamm- tulemustasude süsteemi muudatuste tutvustamine 13.45 kohvipaus 14.15 turundusdirektor Andres Avango- 2014. a turundusplaanide esitlemine 15.15 päeva lõpp 2.päev 16. jaanuar 9.00 saabumine, registreerimine Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus 9.30 koolitaja Madis Teesalu- müügitulemuste suurendamise võimalused 11.00 kohvi ja söögipaus Dorbat catering 11
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar
Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Pilte... Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõlukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal Välislingid Riina Luik; Annely Peebo kuldne kesktee Annely Peebo; mezzosoprano Maris Meiessaar; Annely Peebo: õnn on meis alati olemas Viited Annely Peebo; Wikipedia; 2012 Laverdi; Annely Peebo; 2008 Annely Peebo; EPL artikkel; 2011 Tänan Kuulamast!
rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,Stinwald,Karmo,Mihkel,Peep,Liisa,Reelika,Ee va - johannese klassikaaslased uues koolis NB! kui teil on raamatu vastamine koolis nullpunkti peale siis lugege kindlasti raamat läbi, mitte ärge vaadake filmi, sest film ja raamat on päris erinevad.
Elukoha vahetus Tutvumine Sasa ja Kairiga Populaarsuse kogumise skeem Suvi Kairi maakodus Suhe Riinaga Laulusõnade kirjutamine Uus kooliaasta, enesetõestus Uued sõbrad ja seiklused Kuulsuseks saamine Kodurahu taastamine Keskkooli edukas lõpetamine Noorukieas keskkooliõpilane Loominguline Tark Sügava mõttemaailmaga, "katkise" hingega Sõbralik Sihikindel Keskpärase välimusega Sportlik Aktiivne KREETE RIINA Johannese kaksikõde Imeilus Maailmaavastaja Sõbralik Suurte unistustega Sihikindel Tark Otsustusvõimeline Ilus Kohusetundlik Otsekohene Heasüdamlik Paigalpüsimatu SASA KAIRI Muusikaarmastaja Aktiivne Hea lauluhäälega Sõbralik Unustaja, hajameelne Ettenägelik Rikas Hoolitsev
õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
Mitmuse osastav 1) -id a) 3-silbilised sõnad (silpe arvestatakse omastavas käändes) nt. õpik, füüsik, kollane, keemik, tumekollane, nelik b) 2-silbilised sõnad, III välde nt. aasta, aare, peegel, soo, muie, vilgas, soodus, kobras 2) -sid a) I välde, astmevahelduseta, e- või u-lõpulised sõnad nt. kõne, karu, Ene, emu, jume, ime, karu b) II välde, astmevahelduseta nt. Tiina, Riina, Teele, sigma c) 1-silbilised sõnad, mille lõpus on täishäälikuühend e diftong nt. mai, kai, hai 3) V a) ik liitega sõnad, AV nt. matslik, piklik, õnnelik, vooruslik, matslik b) 2-silbilised, ne- või s-lõpulised sõnad nt. ümmargune, joonistus, kallistus, kirjutis, proosaline, kirjutis c) AV, kujuvaheldus nt. saar, kaar, seen, keel, meel 4) -id / -sid a) 1-silbilised, pikk vokaal lõpus nt. maa, kuu, puu, öö, essee, suu 5) V / -sid
Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et
annaabi.ee 
