muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse
5. neptun ov ärsta 77A 6. Vellbon 7. rambatan Eesti raskeveohobuse parandajaks oli ka Heron. Tundus tähtis tegelane olevat. Raskeveohobuste jagunemine 1. Prantsuse raskeveohobused On omadustelt belgia ja Inglismaa vahepealsed. Kõige tuntumad on perseroni ja postjee-bretooni tõud. Perseron on euroopa üks vanimaid tõuge. Ja on ka araabia ja teiste idamaiste tõugudega mõjutatud. Kuni traktorite kasutusele võtuni oli põhiline tööloom. Bidee ristati norfolgi traavliga. 2. Belgia raskeveohobused kõige tuntum on ardenn. Pärit ardenni mägedest. Teine tuntud on Brabanssoon. Neid kahte tõugu kokku nimetatakse Belgia raskeveohobusteks. Brabanssoonid on veidi suuremad ja raskemad. Ristati neid ka araabia raskeveohobustega. Nad on hästi varavalmivad. 3. Inglismaa raskeveohobused Sair. Põhiliselt tööstuses ja linnatranspordis. Kongpeaga. Teine tõug on klaidsdeil. On aretatud Sotimaal
Tabel 3 Sanitaarseadmete minimaalne hulk Ruumi nimetus Seadmete arv 1. Dusiruum eraldi tütarlastele ja poistele 1 duss 20 noore kohta 2. Tualettruum 1 klosetipott või kuivkäimla koht 15 noore kohta 2.1 tütarlastele 1 kätepesuvalamu 8 noore kohta 1 bidee või käsiduss 4 rühma kohta 2.2 poistele 1 klosetipott või kuivkäimla koht ja 1 pissuaar 20 noore kohta 1 kätepesuvalamu 8 noore kohta 3. Söögisaal 1 kätepesuvalamu 40 istekohale 8.7. Laagris kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 54, 583) alusel kehtestatud joogiveenõuetele. 8.8