Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tulekahjude" - 171 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

Elektrivooluga seotud probleemid, pinge, tegutsemine erinevate situatsioonide puhul

Arvutuslik 1000 oomi. Inimkeha elektriline takistus sõltub niiskusest, naha olukorrast (terve või katki), tolmust nahal. väliskeskkonna tegurid, inviduaalsed iseärasused. Elektriohud - halvad, mittekvaliteetesed elektrijuhtmed - Oht tekib, kui elektrijuhtme läbimõõt on voolutugevuse jaoks liiga väike, siis juhe kuumeneb ja võib põhjustada tulekahju. Esineb pikendusjuhtme kasutamisel. Isetehtud pikendusjuhtmed on sageli tulekahjude põhjustajaks. Ohtlikuks võivad ka igasugused ajutised juhtmed. 1.Seadme katmata elektrilised osad Elektrilised osad võivad olla katmata kui kate on eemaldatud. Katmata võivad olla mootorite ja elektrooniliste seadmete osad. Vanadel seadmetel võib olla katmata osi. 2.Kõrgepingeliinid Paljud inimesed ei tea, et kõrgepingeliinide juhtmed pole isoleeritud. Elektrilöögioht tekib kraanade, metallredelite, metalltroude jne kokkupuute kõrgepingeliiniga. 3.Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed...

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Koaalad

19. sajandi lõpul hukkus mijoneid koaalasid panoftalmiidi ja kolju periosiidi tagajärjel. Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist. Aborigeenid pidasid talle aeg-ajalt jahti. Küttimiste, sagedaste tulekahjude , põudade ja epizootiate tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne- ja Lõuna-Austraaliast veel enne eurooplaste ilmumist. Esimeste valgete inimeste saabumise ajaks piirdus koaala levila idapoolsete osariikidega (Victoria, Uus-Lõuna-Wales, Queensland), kuid nad ei pannud seda looma tähele ja ei tekitanud peaaegu mitte mingisugust kahju. Joonis 6. Koaalad põevad tihti haiguseid. Jahipidamine ja kaitse Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus

Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil pikendati pikihoonet lääne suunas, rajati praegune ilusate tähtvõlvidega kooriruum ning kõrgendati torni. Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud. 1840datel taastamise käigus lisandusid välisilmesse neogooti elemendid. Niguliste kirik Kirjalikult mainitakse kirikut esmakordselt 1315.a. 3-lööviline 4 traveega pseudobasilikaalne esijalgne kirik asus tollal veel müüridega ümbritsemata piirkonnas ja tal oli kaitsefunktsioon. Toonasest algkirikust on praeguseks säilinud vaid torni alaosa ning pikihoone põhimüüristik, osaliselt lõuna- ja põhjaportaal , samuti kooriruumi fragmendid...

Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otto Wilhelm Masing

"Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on varasematega võrreldes palju tuumakam ja laiahaardelisem. See sisaldas ilmaennustusi talurahvale, kirjutisi Euroopa maadest ja rahvastest, Eestist ja Venemaast, huntide hävitamisest, tulekahjude ärahoidmisest ja paljust muust, mida Masing pidas talupoegadele tarvilikuks. Masingu huvi eesti keele vastu väljendus võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ja püüus täiustada vana kirjaviisi. Otto Wilhelm Masing suri 15. märtsil 1832 Äksi vallas. Looming · 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". · 1821 "Luggemisse lehhed". Koostatud seina-aabitsana ja sinna oli lisatud metoodiline juhend...

Eesti keel
62 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Tallinn ongi eelkõige tuntud kui hansalinn. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel, kui ühtse piirdega ühendati nn raelinn, mis hõlmas Raekoja platsi ja Niguliste kiriku ümbruse, ning nn gildilinn, mis hõlmas Oleviste kiriku ja Dominiiklaste kloostri ümbruse. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine, seega kujunes välja üsnagi heakorrastatud kivilinn. Kuna Tallinn asus Ida ja Lääne vahelistel tulutoovatel kaubateedel, muutus ta 15. sajandi keskpaigaks tänu vahendustegevusele tiheda kivihoonestusega jõukaks kaubalinnaks, mis sisaldas ligikaudu 325 krunti ning kus elas umbes 5000 elanikku. Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes 45 krundi ning 1000 elanikuga. Just 15. sajandil omandas Tallinnas enamik ühiskondlikke hooneid,...

Ajalugu
146 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kus saab õppida lenduriks?

TÖÖ ISELOOM Piloodid on põhjaliku ettevalmistusega professionaalid, kes piloteerivad kas lennukit või helikopterit ning täidavad lennutegevusega kaasnevaid mitmeid erinevaid ülesandeid. Enamus lennukipiloote transpordivad reisijaid või kaupu (nn äriline lennutransport ­ reisijate, lasti ja postivedu), samas aga võivad nad täita ka niisuguseid ülesandeid nagu väetiste külvamine õhust, õhusõiduki katsetamine, kustutustööd tulekahjude korral, liikluse jälgimine, vigastatud inimeste päästmine või evakueerimine, merereostuse avastamine (nn lennutööd). Uus tehnoloogia suudab täita paljud ülesanded. Olenevalt kaalust, varustuse keerukusest, lennukaugusest jne mehitatakse õhusõidukid ühe või kahe piloodiga. Õhusõiduki meeskonda võivad olla lülitatud veel navigaator ja pardainsener. Kaasaegsed ärilises lennutranspordis kasutatavad lennukid lendavad valdavalt kahe piloodiga. Hindamatut abi osutavad lennuki-...

Amet
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...

Geograafia
124 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Ametlikel andmetel hukkus 6055 inimest, umbes 26 500 sai vigastada. 19 000 ehitist purunes, 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile. Kobes hukkus inimesi kõige rohkem vanade majade kokkuvarisemisel. Suurem osa 1980. aastatel ehitatud majadest pidasid maavärinale vastu. Kõnniteed ja sillutised purunesid ja vajusid kuni pool meetrit. Veel päevi peale maavärinat polnud enamikus majades vett ja elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Tulekahjude tõttu hävisid terved kvartalid. Linnas valitses täielik kaos. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele. Poliitiliste võimude 11 saamatust näitab see, et aasta peale maavärinat oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Magni- Aasta Koht Ohvreid Kommentaarid...

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kaugõppe materjal

Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta. Tulekustuti pealdis on eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles. Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada". Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E". Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50 % võrra vähendada. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25 % võrra vähendada....

Töötervishoid ja -ohutus
459 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917

· Tootmise organiseerimine, kuni puhkepäevadeni välja Maksufunktsioon: · Üleriiklike ja kohalike maksude ning koormiste täitmise eest vastutamine Kohtu ja õigusloome: · Tsiviil ja kriminaalasjade juurdlustoimingute läbiviimine · Kohtupidamine Politsefunktsioon: · Ühiskondliku korra ja jugleoleku tagamine kogukonna territooriumil · Kogukonda sisse ja väljakirjutamine · Hulkurite kinnipidamine · Tulekahjude ennetamine ja kustutamine Esindusfunktsioon: · Kogukonnaliikmete/kogukonna huvide esindamine ja kaitsmine · Kogukonna palvete edastamine vastavatesse instantsidesse Sotsiaalse kaitse funktsioon: · Vaesete ja kannatada saanute eest hoolitsemine · Ühiskondlike leivamagasinide ülalpidamine Kultuuriliskasvatuslik funktsioon: · Pidude läbiviimine · Puhkuste organiseerimine · Koolide ja raamatukogude ülalpidamine...

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riskianalüüs konspekt

klass, kustutusvahendid, saneerimine (kahjustatamine), kaitsevahendid, esmaabi Ammoniaak NH3 lubatud piirkontsentratsioon: 0,02 mg/l (tööruumis) inimese tajumislävi on 0,037 mg/l; atmosfääris on lubatud 0,007 mg/l. Surmav (100%) on 7 mg/l. 16 põhipunkti, mida peab täitma, et Eesti haldusterritooriumil kemikaali käidelda 100.kes oled, mida tootma hakkad 101.koostis ja teave omaduste kohta 102.ohtlikkus 103.esmaabi andmise viisid 104.tegutsemine tulekahjude korral 105.õnnetuse vältimine 106.käitlemine ja hoiustamine 107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist...

Ehitusmaterjalid
161 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Välk ja äike

Selline vaade oli püsinud juba kuus sajandit, vaatamata tõigale, et ainuüksi 18. sajandil sai Inglismaal kolmekümne aastaga oma tööpostil surma 103 kellalööjat. Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näieid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Mida kõrgemad on maapinnal hooned, puud vms, seda suurem tõenäosus on, et neid kunagi tabab välk. Maailma kõrgemad ehitised saavad pihta paarkümmend korda aastas. Niisiis on ka targem ehitada omale madalamad majad. 18. saj. maja, millel on Franklini 1762 a...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Kaua aega puudusid sillutatud teed ja tänavavalgustus. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Enamus maju linnas oli puust. Sellepärast põlesid sagedaste tulekahjude ajal maha terved kvartalid. 3. Linnaelanikud. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aurupritsist Päästeautoni

Tänapäeval on igasuguseid päästemasinaid. Metsatulekahjudeks on helikopter suure korviga ja lennukid. Lendavad tule peale ja puistavad vee tule peale. Lennujaamadel on suured autod, mis sõidavad põleva lennuki juurde ja pistab varda lennuki sisse ja laseb vett, et hoida ära suuremaid õnnetusi. Eestis pole erilisi masinaid, aga teevad oma töö ära küll. Mina tean ainult nelja autot. Paakauto, millel on suur paak peal, mida kasutatakse suuremat tulekahjude juures. Meeskonnaauto, kus sõidab meeskond ja nende varustus. Redelauto, kus on suur redel, kui on põleng korter elamutes ja komandojuhi auto, kus on need mehed, kes ütlevad, mida tegema peab. Kui Eestis ja mujal maailmas poleks sellist tehnikat, poleks meil millega metsa, maja või mingi laohoone põlenguid kustudada. Need oleks ära põlenud ja ei olekski ära päästetud. Tänu tänapäeva tehnikale tulevad päästjad kiiresti ja päästavad meid....

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tasuline ja vabavara, plussid ja miinused

Näiteks kui firma töötajad asuvad mööda Eestit laiali ning kui kellelgi neist tekib kaugtöö lahenduse kasutamisel probleeme, siis võib kogu firma tööprotsess olla häiritud seni, kuni IT­spetsialist töötaja juurde abi andma jõuab. Tekib küsimus, kas firma IT­spetsialisti töö on infotehnoloogiliste tulekahjude kustutamine või tuleks keskenduda pigem olulisematele tegevustele, mis aitaksid tulevikus tulekahjusid ära hoida? Kas väikefirmal ongi otstarbekas palgal hoida oma IT­spetsialisti? Teenusepakkujalt ostetud või renditud lahenduse kasuks räägib see, et on üks kindel partner, kes vastutab kogu lahenduse paigaldamise, toimimise, rünnete ärahoidmise, hoolduse ja klienditoe eest. Tasulistest lahendustest oleks mõttekas eelistada rentimist ostmisele: sellisel juhul pole...

Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Välk - Referaadi vormis

Ettevaatus abinõud Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega.Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näieid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Välgud põhjustavad nimetamisväärset kahju. Pildil näidatud puulõhkuja töö on metsatulekahjude süütamisega võrreldes tähtsusetu. Välku tasub karta. USA meteoroloogiateenistuse andmetel hukkus Ühendriikides ajavahemikul 1940-1991...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Metsaseadus

peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...

Önoloogia
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Käitumine tulekahju korral

Ohtlikke jäätmete kogumispunkti tuleb viia ka koristamisel kasutatud süstal, vatt, pipett, tolmuimeja filter vms. Ohtlike jäätmete kogumispunktid asuvad tavaliselt suuremate bensiinijaamade juures. Ohtlikke jäätmete vastuvõtt elanikelt on tasuta. Informatsiooni saamiseks pöörduda elukohajärgsesse omavalitsusesse. Talveohutus Kütteperioodi algus toob kaasa tulekahjude sagenemise eluhoonetes. Selliste tulekahjude tekkepõhjustest on hooletu ja ebaõige käitumise järele arvestataval teisel kohal probleemid küttekolletega, seal hulgas ka pühkimata korstnad. Kuigi igasugune ennetav tegevus oma elu ja vara kaitseks, mida ka korstnate ja küttekollete hooldus kahtluseta on, peaks toimuma eramuvaldajate enese targa mõtlemise ja vastutustunde kohaselt, kohustab korstnaid pühkima ka seadus. Mitu aastat tagasi täiendati siseministri määrust "Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded"...

Ohuõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...

Eesti metsad
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koaala

Väiksed koaalad toituvad alguses ema- piimast ,hiljem võõrutab ema poja imemisest järk-järgult, andes talle kummalist toitu mis koosnevad poolseeditud eukalüpti- lehtede massist. Seda massi eritab emaloom umbes kuu aega. Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Suguküpseks saavad koaalad nelja- aastaselt. Koaalad elavad keskmiselt 12.- 13. aastaseks, harva kuni 18 aastaseks . Minevikus elasid koaalad Austraalias peaaegu kõikjal . Küttimiste ,sagedaste tulekahjude ja põudade tagajärjel kadus koaala täielikult Lääne-ja Lõuna Austraaliast veel enne eurooplaste sinna jõudmist . Valge inimese tulekul võis koaalasid kohata vaid idapoolsetes osariikides . Eukalüptimetsade hävitamine vähendas koaalade arvu 20. sajandi esimesel poolel veelgi .Ka haigustele , mis asustuse tihenemine kaasa tõi olid loomakesed vastuvõtlikud . Kuid peapõhjus miks see loomaliik on peaaegu hävinud on jahipidamine karusnahkade saamiseks....

Loodusõpetus
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun